Pärnu linn Papsaare küla „Papsaare küla Hiiu kinnistu detailplaneering“ alusel nõuete esitamine põhiprojekti koostamiseks

y=5 =64 256 (vt 742 48 mär ku y=5 33 x=6 24 s 4) 258 57 Ä 20 4 y=5 74121 4 4 x=6 4 %,T Papsaare küla, Hiiu kinnistu detailplaneering 8 x=6 x=6 4 80% 260 W2 474 4 474 y=5 74261 ja 14 84 väl 1386 y=5 335 191 243 KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD Põhijoonis (1:1000) 4 y=5 255 74 6 Ä 20 257 i i u 259 0 x=6 8 35 8 4 03: 4 %,T 92 H 40 08 405 y=5 74149 Pos Krundi aadress Krundi Hoonete Suurim Hoonete Hoonete Maa sihtotstarve ja Maa sihtotstarve Täisehitus- Arhitektuurinõuded Märkused ja V2 80% 0 L 10 1m Ä 20 14 360 0 4 : - 0% ² 259 68 %,T 80% 8 721 5 3 25 4 4 159 T - - x=6 x=6 y=5 47413 8 Ä 20 %,T nr / aadressi planeeritud ehitise- korruse- kõrgus arv osakaal % ja osakaal % protsent kitsendused kalda 14 1 1m x=6 602 474 259 7 10; 80% ettepanek suurus alune lisus maa- krundil (detailplaneeringu (katastriüksuse 8 piiran 664 8 ² 474 1m 149 84 9 guvö tee ² y=5 8 190 m² pind m² pinnast liikide kaupa) liikide kaupa) W2 kõrg Ä 20 y=5 221 259 önd 3 1 8 665 ca us 42 x=6 %,T 258 61 45 y=5 474 50m 312 6m ² (vt 4.90 m är kus 14 80% 42 380 2m 3 max 255 4) 352 ² (min) L 10 x=6 61 8 3 26 4 4 x=6 V2 0% 4 705 - - y=5 74306 6m x=6 474 y=5 474130 255 ² 181 259 he - kalda 57 Ä 20 y=5 tee 85 01 ava 272 12 318 7 391 2 16 7 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 100% Ä 100% 60% Vt seletuskiri ptk 4.2 Vt seletuskiri ptk 4.10 12 361 258 kõ ca 4 rgus j 8 ehitu %,T 92 a W2 0m e 44 R :1 are te ² skee 14 80% x=6t mä .60 ( v 003 luvöö me 795 291 27 x=6 y=5 474rk1u1s 4) sa nd 25 L 10 x=6 : -Pap 6 474 Tam 03:0 m 648 3 4 4 y=5 135 2 6 597 - 0% 4 y=5 74106 159 0 4 02 12 554 6 905 2 16 7 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 100% Ä 100% 55% e 3 Nurm X 1m 259 - 260 M 0 50 04: ² Ä 20 15 5 9 T %,T 28 x=6 669 m² - x=6 03 28 1 tee 80% 474 V2 ee kõrg x=6 14 254 y=5 115 y=5 474097 11 615 6 969 2 16 7 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 100% Ä 100% 60% u t 0796 kalda 4 us X ca y=5 74237 43 28 l veek x=647 x=6 (vt 4.70 4 Ä 20 x=6 259 259 W2 u 4 3 66 97 S 03: aiytse =5v2öön4d278 y=5 74243 mär kus 256 14 x=6 4 636 1m %,T 80% 4 y=5 741278 T 10 0 4) y=5 74212 04 28 0 : 4 553 1m 255 ² 14 259 - 0% 9 989 5 494 2 16 5 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 100% Ä 100% 55% 5 9 4 95 256 235 5 51 - rdi 7 L Ma 009 X 1 70 x=6 392 3 542 - x=6 4 6m x=6 : y=5 74179 m² 4 3 8 4 7 y=5 74110 40 ² y=5 40 :0 x=6 x=6 260 47 05 28 257 4 4 259 10 605 5 833 2 16 6 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 100% Ä 100% 55% 26 y=5 74146 y=5 74143 62 5 9 006 4 1 E 12 X 257 258 V2 12 82 61 8.5 4 28 Ühenduspunkt Hiiuvälja 4 4 7 3 06 13 205 6 603 2 16 7 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 100% Ä 100% 50% 12 x=6 XW2 41,5 474 1 X DP-ga varem planeeritud y=5 093 36 11.1 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% 259 07 2W veetorustikuga 23 13 9 201 5 521 2 16 6 60% WXW 2 47,7 9,5 / Ümbertõstetava keskpinge kaabelliini TT/TL 0-45 T 0-45% 12 29 Ä 20 X ühenduspunkt varem planeeritud x=6 %,T ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% 80% 08 V1 4 10 11 050 6 630 2 16 7 60% y=5 74067 V2 keskpinge kaabelliiniga Ä 20 259 219 5 TT/TL 0-45 T 0-45% 5 Hiiu :138 %,T 27 548 3 1XW2 14 80% 9m ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% 1 003 265 ² 09 12 126 7 276 2 16 7 60% 21.1 : x=6 6 18 4 TT/TL 0-45 T 0-45% WW 1 0 4 3 8 y=5 74091 664 8 X 3 3 159 x=6 W T X 2m 4 258 ² y=5 74009 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% 4 07 19 tee 10 X X kõrg 260 10 442 6 265 2 16 6 60% 4 ca us 8 3283 TT/TL 0-45 T 0-45% X X (vt 4.40 X mär V1 / V2 kus X ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 4) ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% 11 28 X 1XW2 X 16 5521 6 37 9 823 5 894 2 16 6 TT/TL 0-45 T 0-45% 60% X 08 12.1 X XWW X 44 30m X 2 9 201 x=6 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% 12 W Ä 20 4 9 475 5 685 2 16 6 60% X X ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 x=6 %,T y=5 73994 TT/TL 0-45 T 0-45% 4 80% 260 y=5 74012 11 18 s 15x2 X 16 6630 7 213 X 06 X 258 1 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% 32 x=6 4 8 X X 2 11 050 44 58 852 6m 3 13 12 434 7 460 2 16 7 60% V2 y=5 74237 TT/TL 0-45 T 0-45% W.121 XW2 28 V1 X ² 256 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 100 12 X 13 09 X vu X ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% LK 100 6603 X 14 12 434 7 460 2 16 7 60% X1W 16 7 / Planeeritud pos 7 TT/TL 0-45 T 0-45% snähta W - - - 2 13 205 X X ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 Xelektrivarustuse x=6 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% X - 4 2 935 15 X 7276 7 y=5 73998 Perspektiivne veetorustik (De160PE, K1 liitumispunkt 16 9 820 5 892 2 16 6 60% X X 258 72 L=1.57km) läbi Hiiuvälja DP ala TT/TL 0-45 T 0-45% 2 12 126 Liitumi XW2 2 X X tuletõrjevee varustuskindluse tagamiseks ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% 28 V2 3 16 V1 1 K1 x=6 9 339 5 603 2 16 6 60% X X Planeeritud pos 7 ja 8 4 y=5 73943 TT/TL 0-45 T 0-45% 8 1 1 V1 3,5 WW 221W .1 X 44 259 69 X X 1 sidevarustuse liitumispunkt 19,5 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% Planeeritud pos 6 / K1 W2W1 .1 V1 X X X 17 8 452 5 071 2 16 5 TT/TL 0-45 T 0-45% 60% 12 X XW 221 sidevarustuse liitumispunkt 10 Ä 55-100% X 1 X ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 18 W WW.1 tee / W2 W1.1 X 6 998 4 199 2 16 4 60% X21 V1 re TT/TL 0-45 T 0-45% W 1.1 X psaa XW X ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 V1 e-Pa V11 1 W21W 8 X Planeeritud pos 8 ja 9 K 8 W2 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% 19 Nurm X 44 W1. X 6265 6 12 434 7 460 2 16 7 60% / XXW 1 V1 16 XW 1W X X elektrivarustuse liitumispunkt TT/TL 0-45 T 0-45% / 2 W1. X X 2 10 442 Ühenduspunkt Hiiuvälja 1 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% X XW 1W 2 V1 K1 X X DP-ga varem planeeritud veetorustikuga 20 12 434 7 460 2 16 7 TT/TL 0-45 T 0-45% 60% Planeeritud pos 5 ja 6 W1. X .1 1 X XW V1 Planeeritud pos 9 ja 10 8 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% W1 Planeeritud pos 16 8 elektrivarustuse liitumispunkt 1W2 X 21 5x150m / 8 221 4 933 2 16 5 60% X X / W21 K V1 W1.1 8 sidevarustuse liitumispunkt 30 VK11 XW TT/TL 0-45 T 0-45% 8 Planeeritud pos 5 sidevarustuse liitumispunkt 1 X 2 12 X X 29,5 Planeeritud pos 15 2W 2W V1 XW X 2W W ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% sidevarustuse liitumispunkt 22 2W 21 X W1. K1 W1.1 sidevarustuse liitumispunkt Planeeritud pos 10 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 6 729 4 037 2 16 4 60% X 1 X X TT/TL 0-45 T 0-45% ähtavus 2 Planeeritud pos 15 X X XWW2 1 2 V11 X elektrivarustuse 16(10) 7426 7 Planeeritud pos 16 ja 21 / W1.1 X ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% / K1 X 23 2 1.1 elektrivarustuse liitumispunkt X X liitumispunkt 2 12 377 12 844 7 706 2 16 8 60% 05 X 8 elektrivarustuse liitumispunkt TT/TL 0-45 T 0-45% 8 WW 5,5 X XW 8 1 W 12 2 1 V1 X Planeeritud pos 30 XXW X X 2W1 15 W1. K1 V1 X 22 8 1 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% VK11 3,5 X sidevarustuse liitumispunkt ÄK/ÄB/TL/TH/TK 100 22W X 24 X WX2W X 13 582 8 149 2 16 8 60% 1 W W1.12W X 1 V1 1 X TT/TL 0-45 T 0-45% 18 2 n 16 5833 6 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 X W1. 1 X Planeeritud pos 29 ja 30 Peatumis X X K1 X / WX2 W1 W1. K1 2 8 25 5892 6 X 10 605 16 X Planeeritud pos 21 elektrivarustuse liitumispunkt 15 758 - HL 100% Üm 100% - - X W1. V1 X - - - 16 1 X / 2 1 X 2 9 820 3 44 X sidevarustuse liitumispunkt W2 K1 X 2X2W1 1 X X 16 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 X / 2WW11.1 X X 26 9 612 5 767 2 6 60% Vt seletuskiri ptk 4.2 8 1 X X 2 3 (10) 2W 44 X TT/TL 0-45 T 0-45% V1 W2 X W1.12W 1 X 16 5603 6 X V1 X X 16 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% 27 km 7 X X ,16 2 9 339 2 12 165 7 299 2 7 60% X X (10) X Planeeritud pos 22 TT/TL 0-45 T 0-45% 44 X 1 X 5,5 21 X elektrivarustuse liitumispunkt X X 16 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% 8 X X 28 14 050 8 430 2 8 60% XW1 X X (10) ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 X TT/TL 0-45 T 0-45% X X X K1 X W21W / .1 X 4933 5 16 1 16 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% 7 2 W2 8 X 29 2W W2W 1.1 X X 16 961 10 177 2 10 60% W1.1 2 44 22X (10) X X 1.1 V1 Planeeringuala elektrivarustuse W2 2 8 221 TT/TL 0-45 T 0-45% 18 X X W WW / 12.1 W 2W X 2 1 X toitepunkt on planeeritav 110/20 kV 2W W12.1 W2 X 16 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 Ä 55-100% V1K 12 X ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL X 0-45 X 30 12 377 7 426 2 (10) 7 60% 12 piirkonna alajaam 1 X X TT/TL 0-45 T 0-45% 8 4 2W 16 4037 4 X XW 3,5 X XX 29 X X 2 6 729 8 X 2 X 31 37 245 - - - - LT 100% L 100% - - K1 2W1 3 4 X ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 1 X 4 .1X Planeeritud reoveepumpla W1W X X 16(10) 10 177 10 32 V1 RVP-3 2 935 - - - - LK 100% L 100% - - / X X 2 16 961 Planeeritud pos 4 Q=18 m³/h 12 V1 29,5 Planeeritud pos 14 X 8 12.1 W 4 H=9 m 0 m X XW / sidevarustuse liitumispunkt R=2 33 6 214 LK 100% L 100% - - W 04 X sidevarustuse liitumispunkt - - - - K1 X 2 1 X 4 8 WW X K1 14 4 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 100 2 W1.1X 2 Planeeritud pos 28 ja 28 X 16 5494 5 8 1 1 X X Kokku: 190 996 191 sidevarustuse liitumispunkt X V1 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 30 2 12 9 989 X Ä - ärimaa, ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄB - büroohoone maa; TH - hulgikaubanduse maa, TK - logistikakeskuse maa, TL - laohoonemaa, TT - tootmishoone maa, T - W X 2.1 16 7460 7 W V1 X X1 Planeeritud pos 20 ja 22 tootmismaa; L - transpordimaa, LT - tee ja tänava maa-ala, LK - kergliiklusmaa; Üm - üldkasutatav maa, HL - looduslik maa. 20 X W 2 2 12 434 X sidevarustuse liitumispunkt 21 1 X WW 44 44 20 X W1.1X 3,5 Planeeritud pos 13 ja 14 X 12 X Planeeritud pos 3 ja 4 X elektrivarustuse liitumispunkt ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 Ringraja DP-ga on siia PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD / X elektrivarustuse liitumispunkt 2W2 KS1 V1 16 7460 7 planeeritud SK toru ja W1.1 / Ala suurus ca 38,54 ha 2 12 434 sinna tulevad sisse 44 V1 3 Krunditud maa bilanss: W21 3 drenaažid kinnistult XW K1 Ä - ärimaa 209 438 m² 8 54 % 44 osaliselt 18 W1.1 km 7,28 8 T - tootmismaa 113 851 m² 30 % 2 Planeeritud pos 13 1 28 TÄNAVA TÜÜPRISTLÕIGE L - transpordimaa 46 394 m² 12 % sidevarustuse liitumispunkt Planeeritud pos 19 ja 20 (1:200) W11.1 V1 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 Üm - üldkasutatav maa 15 758 m² 4% Planeeritud pos 3 elektrivarustuse liitumispunkt W2 2W W12 16(10) 8430 KOKKU 385 441 m² 100 % V1 sidevarustuse liitumispunkt 8 8 tee XW 44 apsaare Kavandatud kruntide arv 33 K1 / 2 14 050 29,5 8 W1.1 Nurme-P 13 2% 2% 2% Haljastuse % 15% .5 03 W1 1:1 / ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 V1 KS1 K1 W1 .1 2 2W1 S1 W2 W1.1 K1 V1 7460 7 Planeeritud pos 19 W22W ÄK/ÄB/TL/TH/TK 100 1 16 2 12 434 sidevarustuse liitumispunkt Olemasolev kraav voolab 2 3 2 7 4 V1 16 6969 7 44 0,45 1 1.1 2 8 Audru jõkke. 1,25 11 615 18 Planeeritud reoveepumpla 44 19 W2 XWW Kraavi põhja kõrgus DP ala 1 0m R=2 2 2 RVP-2 Planeeritud pos 27 ja 28 piiril 2.45m 11.1 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 8 K1 1 Q=18 m³/h elektrivarustuse liitumispunkt W W22W H=9 m 16 7460 7 8 V1 / 2 12 434 31 Planeeritud pos 27 V1 / 4 1 1.1 4 sidevarustuse liitumispunkt W2XWW KS1 2 LT 100 1 - - - 27 .1 4 2W11 44 - W 37 245 W2 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 V1 33 16(10) 7299 7 8 4 00m W11.1 4 R=2 K1 V1 2 12 165 / LK 100 Planeeritud pos 2 2W KS1 WX / - - - elektrivarustuse liitumispunkt 4 W121.1 OLEMASOLEV ÜHISVEETORUSTIK - LEPPEMÄRGID 6 214 W XW PLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONITORUSTIK V1 KATASTRIÜKSUSE PIIR V1 PLANEERITUD ÜHISVEETORUSTIK 11 12 W11.1 44 29,5 K1 V1 WX2W MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR V2 PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE ÜHISVEETORUSTIK 02 8 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 17 01 XWW12.1 PLANEERITUD ÜHISKANALISATSIOONITORUSTIK KS1 POSITSIOONI NR K1 16 5894 6 44 16 5685 6 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 / ÄK/ÄB/TL/TH/TK 100 18 KS1 PLANEERITUD KANALISATSIOONI SURVETORUSTIK 2 9 823 2 16 6905 7 8 2 9 475 44 16 5071 5 2 / ÄK 100 KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE % MAX (MIN) HOONE MAX. HOONETE MAX. HOONETE PLANEERITUD SADEMEVEEKRAAV 1 2 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 1 Planeeritud pos 26 16(10) 5000 5 2 1.1 8 452 V1 KÕRGUS (m) 2 12 554 44 4199 2 MAX KORRUSTE EHITISEALUNE PIND (m²) ARV KRUNDIL PLANEERITUD TRUUP XW 16 4 sidevarustuse liitumispunkt 10 010 ARV KRUNDI PIND (m²) W V1 2 6 998 8 HOONESTUSALA PLANEERITUD MAA-ALUNE TULETÕRJEHÜDRANT KAEVUS DN1000 XW1W.1 2 Planeeritud pos 2 26 HOONESTUSALA KRUNTIDE LIITMISE KORRAL* PLANEERITUD REOVEEPUMPLA K1 sidevarustuse liitumispunkt Planeeritud pos 17 ja 18 8 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 8 VÕIMALIK HOONE ASUKOHT PLANEERITUD TORUSTIKU LÄBIMÕÕT(MM), PIKKUS (M), LANG (M/M) Planeeritud pos 11 ja 12 W1.1 elektrivarustuse liitumispunkt KV11 16(10) 5767 6 EHITUSJOON PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOONI KÕRGUSLIKUD ANDMED 2 Planeeritud pos 12 ja 17 2W1W elektrivarustuse liitumispunkt kaevu tähis plan. maapind (m.abs) Planeeritud pos 11 Planeeritud pos 18 / 2 9 612 W2 sidevarustuse liitumispunkt TEE KAITSEVÖÖND 30 m V1 plan.väljuva torustiku põhja kõrgus (m.abs) W11.1 sidevarustuse liitumispunkt sidevarustuse liitumispunkt Planeeritud pos 26 plan. siseneva torustiku põhja kõrgus (m.abs) XW KÜLGNÄHTAVUSE ALA 20 m elektrivarustuse liitumispunkt Planeeritud plan. kaevu/toru sügavus (m) K1 OLEV ASFALDKATTEGA TEE PLANEERITUD ALAJAAM KAITSEVÖÖNDIGA 2 M sademeveetiik 2700m³, 8 2 8 8 8 8 44 1 2 ülevool tiigist PLANEERITUD ASFALDKATTEGA SÕIDUTEE XW2 PLANEERITUD PERSPEKTIIVSETE KESKPINGEKAABLITE KORIDOR 1 olemasolevasse kraavi 1 2W2 2W PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE W2 PLANEERITUD KESKPINGE KAABELLIIN tee 2 KS1 18 2 1 KS1 V1 KS1 V1 2 1 KS1 K1 V1 KS1 K1 V1 2 1 KS1 V1 K1 KS1 V1 K1 V1KS1 2 1 KS1 V1K1 V1K1KS1 V1 K1 2 V13 K1 1 re K1 Nurme-Papsaa 1 2W1W2W1.1 W1.1 W22W1 W1.1 W22W1 W1.1 W2XW1 W1.1 W2XW1 W1.1 W2 XW1 W2W1.1 XW1 W2 W1.1 XW1 W2 W1.1 2W1W2 2W1 W1.1 W2 2W1 W1.1 W2 2W1 W2 PERSPEKTIIVNE ASFALDKATTEGA SÕIDUTEE PLANEERITUD ELEKTRIVARUSTUSE JAOTUSKILP / / / / / / / PERSPEKTIIVNE JALGRATTA- JA JALGTEE PLANEERITUD ELEKTRIVARUSTUSE LIITUMISKILP 8 8 Planeeritud pos 1 OLEV KRAAV XW1 PLANEERITUD PERSPEKTIIVSETE MADALPINGEKAABLITE KORIDOR W1.1 sidevarustuse liitumispunkt XW2 Peab olema tagatud ligipääsetav LENNUVÄLJA KAITSEVÖÖND 2W1 PLANEERITUD MADALPINGE KAABELLIIN (2 KAABLIT) Planeeritud pos 24 0 m R=2 proovivõtukoht-/kaev KÕRGHALJASTATUD PUHVERALA 50 m W1.1 PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABELLIIN sidevarustuse liitumispunkt KS1V1 Planeeritud pos 1 Planeeritud pos 23 0 HALJASALA / PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON Planeeritud pos 24 30. jekt: XW2 XW1 Ob elektrivarustuse liitumispunkt sidevarustuse liitumispunkt / elektrivarustuse liitumispunkt Planeeritud reoveepumpla VÕIMALIK / PERSPEKTIIVNE JUURDEPÄÄS KRUNDILE SERVITUUDIVAJADUS TEHNOVÕRGULE W1.1 n is: Joo RVP-1 LIKVIDEERITAV OBJEKT Q=24 m³/h Planeeritud sademeveetoru X X asu koh t: Planeeritud pos 23 24 O O NU Ü res s/ 01 8 elektrivarustuse liitumispunkt 23 44 H=16 m kõrgus enne tiiki ca 2.50 m TIP PGE 010 PÄR 183 iniid u 5, Pap 43416 95 80 0 fa x 44 35 Aad Valg e 8 li) 0 auvä 90. 4 7 tel. 50 12 7 94945 ndrek S 0210 o ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 25 G S M istrik oo 1 d Reg MA, 5 -i reg. 14 , MTR 1 A-k (I 89 M nr. E EG0 0 u li 202 2 Virg KS1 V1 : 7 ntsid 1122 ju 23. XW2 XW1 Litse TAK 7 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 100 ÄK/ÄB/TL/TH/TK 55-100 TT/TL 0-45 EM 11- juu li 20 22 16 8 149 8 HL 100 tas õdis ostas 27. Mõ 16 7391 7 16 7706 8 ani ko / W1.1 2 13 582 - - - Pla tuta b Vas Planeeringuala sideühendus on 2 12 318 2 12 844 - ette nähtud olemasolevast 29,5 15 758 Nurme-Papsaare tee ja Pärnu-Lihula 50 XW2 XW1 tee ristmikul asuvast sidekaevust PPS-24 MÄRKUSED: KS1 V1 · Kruntide liitmisel liitub ka ehitusõigus va kõrgus ja korruselisus.Uute teede, platside ja nende katendite lahendus täpsustatakse edasise W1.1 projekteerimise käigus. 10 4 · Joonise paremaks loetavuseks on planeeringuala piir nihutatud katastripiiridest lahku. / / · Joonisele on kantud Liikluslahendus OÜ poolt juulis 2023 koostatud liikluskorralduse eskiislahendus (töö nr 232107). 8 8 V1 KS1 V1 KS1 V1 KS1 V1 · Topo-geodeetiline uuring on koostatud TIPPGEO Osaühing poolt 2022. aasta juulis, töö nr 2022TG275 Koordinaadid riiklikus L-Est'97, KS 1 V1 kõrgused EH2000 süsteemis. Planeering Papsaare küla, Hiiu kinnistu detailplaneering Joonise nimetus Kavandatud kergliiklustee viia kokku Põhijoonis tehnovõrkudega KS1 V1 60 Pärnu-Lihula tee äärde väljaehitatud =200m Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 Tellija: Pärnu Linnavalitsus R 12919 Tallinn Suur-Sepa 16 olemasoleva jalg- ja jalgrattateega EESTI Tel. +372 664 5808 80098 Pärnu EESTI [email protected] Tel. +372 444 8100 Planeeritud sademevee [email protected] väljalask olemasolevasse Projektijuht Evelin Kuusik Staadium Mõõtkava Projekti nr 2022_0071 KS1 V1 kraavi max 80 l/s. Olemasoleva kraavi põhja Planeerija Triin Koorits DP 1:1000 Vt VK skeem joonis DP-04 eeldatud kõrgus ca 1.85m Projekteerija Piret Kikkas Kuupäev Joonise nr 0PV C 30.10.2023 DP-03 1 6 De e toru imin  Marko Tolga OÜ Geopro Teie 08.02.2026 [email protected] Meie 09.03.2026 nr 7.1-2/26/2185-2 Pärnu linn Papsaare küla „Papsaare küla Hiiu kinnistu detailplaneering“ alusel nõuete esitamine põhiprojekti koostamiseks Olete taotlenud nõudeid Pärnu maakonnas Pärnu linna haldusterritooriumil Papsaare külas riigitee 19123 Nurme-Papsaare tee (edaspidi riigitee 19123) „Papsaare küla Hiiu kinnistu detailplaneering“ lahenduse alusel juurdepääsutee, jalgratta- ja jalgteede ja tehnovõrkude rajamise põhiprojekti koostamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5, § 92 lg 6 ja § 99 lg 2 ja lg 3 määrab Transpordiamet Pärnu maakonnas Pärnu linna haldusterritooriumil Papsaare külas „Papsaare küla Hiiu kinnistu detailplaneering“ alusel nõuded ristumiskohtade, jalgratta- ja jalgtee, tehnovõrkude ja valgustuse projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee 19123 piirides (teemaal) ja teekaitsevööndis. Esitatud nõuded on käesoleva kirja Lisades 2-4. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Herkki Rõõm peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: Lisa 1. Planeeringuala põhijoonis Lisa 2. Riigitee ristumiskoha nõuded Lisa 3. Jalgratta- ja jalgtee projekteerimise nõuded Lisa 4. Tehnovõrkude projekteerimise nõuded Herkki Rõõm 5219446, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisa 2_ Riigitee ristumiskoha nõuded Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega. 1. Ristumiskoht projekteerida vastavalt kehtivale detailplnaeeringule riigitee km 7,16. 2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid). 5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed. 6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja joonistel. 7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. 8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“. 8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal. 8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu tagamiseks. 8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise II põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel. 10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale sademevett üldjuhul ei juhita. 2 (9)  Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine 11. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. 12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon. 13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt. Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas. 15. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2. 16. Kanda joonisele perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed, projekteerida ristmikule jalakäijate ohutu teeületuskoht ning vajadusel näha ette jalgratta- ja jalgtee ühendused olemasolevate bussipeatustega. 17. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt tehnovõrgud) rajamiseks riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ). Vormistada IKÕ plaanid vastavalt jalgratta- ja jalgtee juhisele või tehnovõrkude näidisele. 18. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 19. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine. 20. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust. 21. Kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ega häirida riigiteel liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Transpordiameti peadirektori 17.05.2025.a käskkirjaga nr 1.1-1/24/85 kinnitatud „Riigiteede valgustuse kavandamise“ juhendist. 22. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik. 23. Palume arvestada sellega, et ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ka ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 24. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. 25. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. 26. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks [email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga. Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4/1, 11413 Tallinn, [email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. 3 (9) Lisa 3_ Jalgratta- ja jalgtee projekteerimise nõuded Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks. 1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ 2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. JJT trassi asukoha sobivuse hindamiseks palume saata eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected]. 3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise ja valgustuse projekteerimise pädevus. 4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest. 5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad. Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele). 6. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6. 7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni. 7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja. 7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 8. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega. 9. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus, asukoha km). 10. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. 11. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks terviklik teedevõrk. 12. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4 13. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev hoonestus). 14. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Vajadusel kavandada kesksaar, künnis või muud 4 (9)  liikluse rahustamise meetmed. 15. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10). Kavandada nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 16. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale. 17. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine. Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded. 18. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee- elementide kaugused sõidutee välimisest servast/ teljest. 19. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“. 20. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud veeviimarid. 21. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult. 22. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015. 23. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 24. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2- 5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid). 25. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus. 26. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses. 27. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 27.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 27.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv 5 (9)  valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 28. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad. 29. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“, Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 30. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid jms) taastamine ja korrastamine. 31. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 32. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab KOV. Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest. Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist. Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] . Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul. Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise kuupäevast. 6 (9) Lisa 4_ Tehnovõrkude projekteerimise nõuded Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega: 1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 2. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST- is. 3. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori 31.07.2024. a. käskkirjaga nr 1.1-1/24/117 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://transpordiamet.ee/riigiteede- juhendid#projektide-vormistam). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid numbriga plaanil, tähispostid, teevalgustus, piirded jne). 4. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 5. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 6. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 7. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviigud tee muldkehast teha allpool külmumispiiri, vähemalt 1,5 m sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus: kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. 8. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi. 9. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 10. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristmevälja joonis, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 11. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti 7 (9)  juhenditest (https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet. 12. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 13. Sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel palume mitte kavandada sademevee juhtimist riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja riigitee muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. 14. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 15. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 16. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi ehr.ee ehitusloa menetluses. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid. 17. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 18. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 19. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus (tehnovõrgud ja rajatised)). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 20. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks. Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/taotlused- blanketid#tood-ja-piirangud-ma. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras. 8 (9) Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat, peale mida tuleb nõudeid uuendada. 9 (9)