dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Kiri

Transpordiamet · 10. märts 2026
Viit
7.1-2/26/3836-2
Registreeritud
10. märts 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Alkranel OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post (bcc), e-post
Funktsioon
7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari
7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik
7.1-2/2026
Vastutaja
Arvo Veltri (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)

Failid

  • 📎7.1-2263836-2 10.03.2026 Valjaminev kiri.asice15519 KB

Sisu (failidest)

OÜ Alkranel Riia 4, 51004 TARTU Tel: 7 366 676 Reg. nr: 10607878 MTR: EEP000870 Töö nr. 09-10-25-VK JÕHVI VALD, IDA-VIRUMAA TAMMIKU REOVEEKOGUMISALA VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKUD PÕHIPROJEKT Projektipiirkonnas asuvad:  Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku maantee (tee nr 93)  Tammiku puiestee – uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum (KLO1200198)  AS-35 elektriõhuliin (1-20kV keskpingeliin) kaitsevöönd Projekti valmimise kuupäev: 06.03.2026 TELLIJA: OÜ Järve Biopuhastus PROJEKTIJUHT: KRISTJAN KARABELNIK PROJEKTEERIJA: MEELIS MARK, KRISTJAN KARABELNIK, ERKKI METSA VASTUTAV SPETSIALIST:  Välisveevarustus ja -kanalisatsioon: ERKKI METSA (Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 166364)  Tee-ehituslik osa: AIGAR REIMANN (Diplomeeritud teedeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176366) TARTU 2026 Seletuskiri SISUKORD 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................................ 3 1.1 PROJEKTI EESMÄRK ................................................................................................................................ 3 1.2 OBJEKTI ASUKOHT ................................................................................................................................. 3 1.3 OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................................................... 3 1.4 LÄHTEÜLESANNE ................................................................................................................................... 3 1.4.1 Vee- ja reovee vooluhulk .................................................................................................................. 4 1.5 PROJEKTALA EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................................................................ 4 1.6 ÜLDINE ÜLEVAADE TEOSTATAVATEST TÖÖDEST.................................................................................... 5 1.7 TEOSTATAVAD TÖÖD ............................................................................................................................. 6 1.8 PRIORITEEDID PROJEKTI LUGEMISEL ...................................................................................................... 6 2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID ........................................................................................ 7 2.1 ALUSPLAAN ........................................................................................................................................... 7 2.2 TEHNILISED TINGIMUSED JA LÄHTEDOKUMENDID .................................................................................. 7 2.3 SEOTUD PROJEKTID ................................................................................................................................ 7 2.4 STANDARDID JA JUHENDID ..................................................................................................................... 7 2.5 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID.................................................................................................................. 8 2.5.1 Olemasolevad kommunikatsioonid ................................................................................................... 8 2.5.2 Olemasolevad torustikud .................................................................................................................. 8 3 TÖÖOHUTUS ............................................................................................................................................... 9 4 KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................. 10 4.1 JÄÄTMEKÄITLUS .................................................................................................................................. 10 4.2 KESKKONNAHOID ................................................................................................................................ 10 5 EHITUSTÖÖD............................................................................................................................................ 12 5.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID ......................................................................................................... 12 5.2 EHITUSTÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED....................................................................................... 12 5.3 PROJEKTDOKUMENTATSIOONI MUUDATUSED....................................................................................... 12 5.4 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS .......................................................................... 12 5.5 EHITUSTÖÖDEGA SEOTUD LOAD........................................................................................................... 13 5.6 EHITUSEELSE OLUKORRA FIKSEERIMINE .............................................................................................. 14 5.7 GEODEETILISE MÕÕDISTUSVÕRGU PUNKTI KAITSMINE JA ÜMBERTÕSTMINE ........................................ 14 5.8 TÖÖD ELEKTRI ÕHULIINIDE KAITSEVÖÖNDIS ........................................................................................ 15 5.9 TÖÖD MADAL- JA KÕRGEPINGEKAABLITE KAITSEVÖÖNDIS .................................................................. 15 5.10 TÖÖTAMINE TELIA EESTI AS JA ELA SA LIINIRAJATISTE KAITSEVÖÖNDIS ......................................... 16 5.11 TÖÖTAMINE KAUGKÜTTETORUSTIKE KAITSEVÖÖNDIS ......................................................................... 16 5.12 TÖÖTAMINE GAASITORUSTIKE KAITSEVÖÖNDIS ................................................................................... 17 5.13 PUUDE KAITSMINE ............................................................................................................................... 17 5.14 KESKKONNAKAITSELISED PIIRANGUD KAITSEALUSE TAMMIKU PUIESTEE ALAL .................................. 17 5.15 LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................................................................ 19 5.16 KATETE EEMALDAMINE ....................................................................................................................... 20 5.16.1 Asfaltkatte eemaldamine ............................................................................................................ 20 5.16.2 Kruus- ja killustikkatte eemaldamine......................................................................................... 20 5.16.3 Tükkmaterjalist katte eemaldamine ........................................................................................... 21 5.16.4 Kasvupinnase eemaldamine ....................................................................................................... 21 5.17 TEGEVUSED RIIGIMAANTEEL JA MAANTEE KAITSETSOONIS.................................................................. 21 5.18 KAEVETÖÖD......................................................................................................................................... 23 5.19 TORUSTIKU PAIGALDUS ....................................................................................................................... 24 5.20 TAGASITÄIDE ....................................................................................................................................... 24 5.20.1 Tasanduskiht/aluskiht ................................................................................................................ 24 Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 1/48 Seletuskiri 5.20.2 Algtäide ...................................................................................................................................... 25 5.20.3 Lõplik tagasitäide ...................................................................................................................... 25 5.21 VÄLJAKAEVATUD PINNASE LADUSTAMINE........................................................................................... 25 5.22 MAHAJÄETAVATE TORUSTIKE JA KAEVUDE LIKVIDEERIMINE .............................................................. 26 5.23 KINNISEL MEETODIL RAJATAVAD TORUSTIKUD.................................................................................... 26 5.24 TORUSTIKU SOOJUSTAMINE ................................................................................................................. 27 6 KATETE TAASTAMINE .......................................................................................................................... 28 6.1 ÜLDIST ................................................................................................................................................. 28 6.2 ASFALTKATTE TAASTAMINE ................................................................................................................ 28 6.3 KILLUSTIKKATTE TAASTAMINE ............................................................................................................ 29 6.4 KRUUSKATTE TAASTAMINE.................................................................................................................. 30 6.5 TÜKKMATERJALIST KATTE TAASTAMINE ............................................................................................. 30 6.6 TEEKATETE AJUTINE TAASTAMINE ....................................................................................................... 30 6.7 HALJASTUSE TAASTAMINE ................................................................................................................... 30 7 NÕUDED MATERJALIDELE ................................................................................................................. 31 7.1 ÜLDNÕUDED ........................................................................................................................................ 31 7.2 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIK ................................................................................................... 31 7.3 SIIBRID, MAAKRAANID JA KLAPID ........................................................................................................ 32 7.4 VEETORUSTIKU LÄBIPESUSÕLM ........................................................................................................... 33 8 TORUSTIKU KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ............................................................. 34 8.1 VEETORUSTIKU LÄBIPESU JA DESINFITSEERIMINE ................................................................................ 34 8.2 SURVETORUSTIKE SURVEKATSE ........................................................................................................... 34 8.3 ISEVOOLSE TORUSTIKU KAAMERAVAATLUS ......................................................................................... 35 8.4 ISEVOOLSETE TORUSTIKE VEEPIDAVUSKATSE ...................................................................................... 36 8.5 ISEVOOLSETE TORUSTIKE OVAALSUSE KONTROLL ............................................................................... 36 9 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON .......................................................................................................... 37 10 REOVEEPUMPLAD .................................................................................................................................. 40 10.1 ÜLDNÕUDED PUMPLATELE ................................................................................................................... 40 10.1.1 Sisemine survetorustik ............................................................................................................... 41 10.1.2 Hooldeplatvorm ......................................................................................................................... 42 10.1.3 Redel, käsipuud .......................................................................................................................... 42 10.1.4 Ventilatsioon .............................................................................................................................. 42 10.1.5 Pumplate luugid, lukustus .......................................................................................................... 42 10.1.6 Pumpla soojusisolatsioon .......................................................................................................... 42 10.1.7 Pumplas kasutatavad materjalid................................................................................................ 42 10.2 NÕUDED PUMPADELE ........................................................................................................................... 43 10.3 PUMPLATE ELEKTRIVARUSTUS JA PUMPADE JUHTIMINE ....................................................................... 43 10.4 REOVEEPUMPLA PAIGALDAMINE .......................................................................................................... 44 10.5 REOVEEPUMPLATE ÜMBRUSE KUJUNDAMINE ....................................................................................... 45 10.5.1 Teenindusplats ........................................................................................................................... 45 10.5.2 Piirdeaed.................................................................................................................................... 45 10.5.3 Välisvalgustus ............................................................................................................................ 45 11 KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND ....................................................................................................... 47 11.1 TORUSTIKE KASUTUS JA HOOLDUS ....................................................................................................... 47 11.2 REOVEEPUMPLA KASUTUS JA HOOLDUS ............................................................................................... 47 Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 2/48 Seletuskiri 1 ÜLDOSA 1.1 Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks on Tammiku reoveekogumisalal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) torustike rekonstrueerimine ja rajamine. 1.2 Objekti asukoht Projekti asukohaks on Tammiku alevik ja Puru küla, mis asuvad Ida-Virumaal Jõhvi vallas. Projektipiirkond asub kaitsmata põhjaveega alal. Projektala Joonis 1. Projektala asukoha plaan 1.3 Olukorra kirjeldus Tammiku reoveekogumisala (kood RKA0440107) paikneb Ida-Virumaal Jõhvi vallas Tammiku alevikus ja Puru külas ning Kohtla-Järve linnas, Ahtme linnaosas. Käesoleval ajal on ühisveevärgiga liitumine tagatud kõigile reoveekogumisala elanikele. Olemasolevad ühisveevärgi torustikud on valdavalt rajatud malmtorudest, mis on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Torustikud paiknevad osaliselt erakinnistutel, mistõttu on ligipääs nendele raskendatud. Lisaks puuduvad osadel kinnistutel nõuetekohased liitumispunktid. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud peamiselt Tammiku aleviku keskuse tarbijad. Ühiskanalisatsiooni torustiku kogupikkus on ligikaudu 1,3 km. Olemasolevate kanalisatsioonitorustikud on rajatud 60-70 aastat tagasi peamiselt keraamilistest, asbotsement ja betoontorudest, mis on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Reovesi juhitakse Tamme tn eramute piirkonnas asuva reoveepumpla kaudu läbi Kohtla-Järve Ahtme linnaosa Kohtla-Järve regionaalsele reoveepuhastile. Reoveekogumisala kanaliseerimata osas kasutatakse peamiselt imbsüsteeme ning reovee kogumismahuteid ja -kaeve. 1.4 Lähteülesanne Käesoleva projekti eesmärk on Jõhvi valla Tammiku aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine, mille tulemusel tagatakse reovee nõuetekohane ärajuhtimine ning luuakse uued liitumispunktid. Tammiku reoveekogumisalal moodustuva reovee ärajuhtimiseks on vajalik kahe reoveekanalisatsioonipumpla rajamine. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 3/48 Seletuskiri 1.4.1 Vee- ja reovee vooluhulk Käesoleva töö eesmärgiks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine Tammiku reoveekogumisalal. Projektipiirkonna (Tammiku reoveekogumisala) perspektiivne arvutuslik tarbitava vee kogus ja tekkiva reovee vooluhulk on vastavalt Tammiku reoveekogumisala ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamise eelprojektile (OÜ Järve Biopuhastus, töö nr 17/24) järgmine:  Arvutuslik vooluhulk: Qa = 6,71 l/s  Keskmine ööpäevane vooluhulk: Qd = 51,6 m3/d  Maksimum tunnine vooluhulk: Qh = 24,15 m3/h 1.5 Projektala ehitusgeoloogilised tingimused Projektala ehitusgeoloogilised tingimused on esitatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud Tammiku reoveekogumisala geoloogilise uuringu aruandes (töö nr 26-003). Lähtuvalt geoloogilisest uuringust jääb projektala Viru lavamaale. Uuringusügavuses kuni 4,30 meetrit levivad täitepinnased/tehispinnased (kihid 1...3), fluvioglatsiaalsed ehk jääjõelised setted (kiht 4), limnoglatsiaalsed ehk jääjärvelised setted (kiht 5), erineva liiva ja kruusa sisaldusega glatsiaalsed ehk liustikulised setted (kihid 6 ja 7) ning lubjakivi (kihid 8a ja 8b). Murenenud lubjakivi ja lubjakivi (mergli vahekihtidega) esines enamuses puuraukudes tee/maapinnast 1,75...3,80 meetri sügavusel ning kihti avati 0,2...0,9 meetri ulatuses. Pinnasevett ei esinenud uuringusügavuses üheski puuraugus (19-20. jaanuar 2026). Piirkonnas on tõenäoliselt tegemist pikaajalisest keskmisest veetasemest madalama veetasemega ja suuremate sadude ja lumesulamise perioodi järgselt ei ole välistatud põhjavee taseme tõusmine uuringusügavusse. Suuremate sadude ja lumesulamisperioodi järgselt võib uuringualal saviste pinnaste (kihid 5…7) või lubjakivi (kiht 8B) peal esineda ajutist ülavett. Geoloogilised tingimused seoses planeeritava Tammiku reoveekogumisala ÜVK rekonstrueerimise ja laiendamisega on rahuldavad. Liivasesse savisesse mölli (kiht 5) või moreeni (kihid 6…7) paigutatud trassidele tuleks rajada liivalus. Piirkonna külmumissügavus on ca 1,4 meetrit. Lumest lahti hoitavatel platsidel külmub talvel pinnas kuni 2,2 meetri sügavuseni (maksimaalne külmumissügavus). Muld (kiht 2), orgaanikaga täitepinnas (kiht 3A), liivane savine möll (kiht 5) on tugevalt kokkusurutavad, halva kandevõimega ja külmaohtlikud. Kruusane täiteliiv (kiht 3B), peenliiv kuni mölline peenliiv (kiht 4), savine peenliivane möll (moreen, kiht 6) ja kruusane savine liiv (moreen, kiht 7) on mõõdukalt külmaohtlikud pinnased. Asfalt (kiht 1), killustik (kiht 3C), murenenud lubjakivi mergli vahekihtidega (kiht 8A) ja lubjakivi mergli vahekihtidega (kiht 8B) on külmakindlad pinnased. Suure savisisaldusega liivane savine möll (kiht 4) ja moreen (kihid 6…7) on leondumisohtlikud. Leondunud pinnas kaotab oluliselt kandevõimes. Leondumise vältimiseks ei tohiks suure savisisaldusega pinnased seista lahtises kaevikus vee all ja märjal pinnasel (ka vihma korral) ei tohiks liikuda raskete ehitusmehhanismidega ega teostada pinnase tihendustöid vibroplaadiga. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 4/48 Seletuskiri Täitepinnased (kihid 3A…3B) ja moreen (kihid 6…7) on heterogeensed pinnased, mis võivad sisaldada nii liiva, kruusa ja savi vahekihte kui ka lubjakivi lahmakaid. Töövõtjal tuleb arvestada, et uuringus näidatud puuraugud iseloomustavad pinnaseid ainult konkreetses kohas, kus puurauk on puuritud ja uurimistööde ajal. Puuraukude vahel võib olukord olla puuraukudes näidatust erinev. Ehitusmaksumuse kalkuleerimisel tuleb arvestada, et puuraukude vahelisel alal tuleb kaevetöid teha pinnastes, mida uuringupunktides ei esinenud. Tööde tegemise ajal võib pinnasevee tase olla erinev uuringuaegsest. Ehitise rajamisel tuleb arvestada ehitusalal ilmnevate tegelike geoloogiliste tingimustega. 1.6 Üldine ülevaade teostatavatest töödest Projekti raames on ette nähtud vee- ja reoveekanalisatsiooni torustike rajamisega Tammiku reoveekogumisalal. Rajatavad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ühendatakse olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikega Tammiku alevikus Tamme ja Kastani tänava piirkonnas. Moodustuva reovee suunamiseks ühiskanalisatsiooni on vajalik täiendavalt kahe reovee ülepumpla ning survekanalisatsiooni torustike rajamine. Töövõtjal tuleb teostada järgmised tööd (kaasaarvatud, kuid mitte vaid nimetatud töödega piiritletud), k.a materjalide tarne:  torustike ning kaevude ehitus ja rekonstrueerimine;  taastamis- ja haljastustööd. Töövõtja poolt teostatavad peamised tööd torustike rajamisel on järgmised: kõigi lammutustööde teostamiseks ja ehitusplatsi puhastamiseks (ka puude mahavõtmiseks), torustike asukoha mahamärkimiseks, kaevetööde ja kuivendustööde elluviimiseks, kraavkaeviku toestuse rajamiseks, torustike aluse ja tagasitäite tegemiseks, tagasitäite ning rajatiste all ja ümber vajalike veetõrjetööde teostamiseks, mullete rajamiseks, väljakaevatud pinnase eemaldamiseks ja äraveoks, torustike tugitarindite rajamiseks, torustike tarnimiseks ja nende paigaldamiseks vajalikule sügavusele (k.a. siibrite jm juurdekuuluva paigaldamine), kaevude ja kambritega ühendamiseks, olemasolevate torustikega ühendamiseks, torustike läbipesuks, TV-uuringuks, katsetamiseks ja desinfitseerimiseks, rajatiste ja teede aluse pinnase tihendamiseks, teekallete rajamiseks, teekatete ja kõnniteede taastamiseks (või ümberehitamiseks), pinnaseläbindustöödel vajaliku tihenduse teostamiseks, kogu mittesobiva materjali äraveoks, ehitusplatsi korrastamiseks ja muude joonistel näidatud ja Omanikujärelevalve poolt tööde lõpetamiseks nõutud seotud ja asjaomaste tööde teostamiseks vajaliku tööjõu mobiliseerimine ning seadmete, masinate ja materjalide tagamine ning ehitus- rekonstrueerimis- ja taastamistööde läbiviimine. Tööd hõlmavad ka kõiki joonistel ja seletuskirjas ära toodud kanalisatsiooni- ja veetorustike majaühenduste ehitamist. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 5/48 Seletuskiri 1.7 Teostatavad tööd Projektipiirkonna projekteeritud torustike ligikaudsed pikkused on esitatud alljärgnevas tabelis: Nimetus Ühik ÜVK Kinnistu KOKKU Veetorustik m 1 133 152 1 285 Isevoolne kanalisatsioonitorustik m 1 850 174 2 024 Surveline kanalisatsioonitorustik m 672 0 672 Torustikud kokku 3 655 326 3 981 Reoveepumpla tk 2 0 2 Veetorustiku läbipesusõlm (maapealne hüdrant) tk 1 0 1 1.8 Prioriteedid projekti lugemisel Vastuolude ilmnemisel seletuskirjas, joonistel ja töömahuloendites esitatud info vahel tuleb lähtuda eelkõige seletuskirjas esitatust, seejärel joonistel esitatust ning seejärel töömahuloendites esitatust. Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda pikiprofiilist. Peamiste materjalide loetelu tuleb käsitleda kui informatiivset abimaterjali pakkumuse koostamise hõlbustamiseks. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 6/48 Seletuskiri 2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID 2.1 Alusplaan Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Koostanud OÜ Geodeesia24, november 2025 a. töö nr 11312-25. 2.2 Tehnilised tingimused ja lähtedokumendid Projekteerimistöödele on väljastatud järgmised tehnilised tingimused ja dokumendid: 1. Riigihanke nr 296944 „Tammiku reoveekogumisala ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine. Projekteerimistööd“ tehniline kirjeldus. OÜ Järve Biopuhastus, juuli 2025; 2. Tammiku reoveekogumisala ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine. Eelprojekt. OÜ Järve Biopuhastus, 2025 a. töö nr 17/24; 3. Jõhvi Vallavalitsuse korraldus projekteerimistingimuste andmiseks 16.12.2025 nr 23 ja lisa 1 projekteerimistingimused; 4. Jõhvi Vallavalitsuse korraldus Jõhvi Vallavalitsuse 16.12.2025 korralduse nr 23 „Projekteerimistingimuste andmine“ muutmine 10.02.2026 nr 199; 5. Nõuded ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekteerimiseks riigitee nr 93 tee piirides ja tee kaitsevööndis Tammiku alevikus Ida-Virumaal. Transpordiamet, 29.10.2025 nr 7.1-2/25/18332-2; 6. Tehnilised tingimused Tammiku aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine ja laiendamine projekti koostamiseks. Gren Viru AS, 11.11.2025; 7. Tehnilised tingimused Tammiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks. Elektrilevi OÜ, nr 510782; 8. Tehnilised tingimused Tammiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks. Telia Eesti AS, nr 40110538; 9. Tammiku puiestee osaline inventeerimine. Tammerae OÜ, 2025. 2.3 Seotud projektid Projektilahenduse koostamisel on arvestatud järgnevate teostamisel olevate projektidega: 1. Stromtec OÜ. Pargi F-613 rekonstrueerimine. IP7214. Töö nr 24-114 (2024). 2.4 Standardid ja juhendid Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:  EVS 932-2017 – Ehitusprojekt  EVS 835:2022 – Hoone veevärk  EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk  EVS 846:2021 – Hoone kanalisatsioon  EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;  EVS 843:2016 – Linnatänavad (ptk 10: Tehnovõrgud)  RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.  MaaRYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;  MTM 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 7/48 Seletuskiri  MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded  KeM 31.07.2019 määrus nr. 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1  KliM 12.09.2023 a. määrus nr. 57. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndite ulatus.  MTM 13.07.2018.a määrus nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele  SiseM määrus nr 10, 18.02.2021 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord;  Jõhvi Vallavolikogu 16.11.2006 määrus nr 44 Kaevetööde eeskiri Jõhvi vallas;  Tööinspektsiooni juhend Tööohutus ehitusplatsil, 2022 Töövõtjal tuleb arvestada kõigi projekteerimis- ja tehnilisi tingimusi väljastanud ning kooskõlastusi andnud ametkondade, kinnistuomanike jne märkustega. 2.5 Täiendavad kriteeriumid Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. 2.5.1 Olemasolevad kommunikatsioonid Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast on arvestatud 1,0 m kaablite peale. Juhul, kui olemasolevad teadmata sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel sügavustel kui eelnevat kirjeldatud, siis tuleb vajadusel projektlahendust korrigeerida ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist projekteerija poolt. Võimalikud täiendavad kulud ehitustööde osas katab täielikult Töövõtja. 2.5.2 Olemasolevad torustikud Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et olevate vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad, sügavused ja läbimõõdud võivad olla erinevad projektis näidatust. Enne projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamist tuleb Töövõtjal veenduda olemasolevate torustike asukohtade õigsuses. Töövõtjal tuleb olemasoleva torustiku asukoht, sügavus ja läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus ning vajadusel korrigeerida projektlahendust. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 8/48 Seletuskiri 3 TÖÖOHUTUS Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud. Alati tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning Tööinspektsiooni juhenditest. Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse parendamiseks Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Tööohutust kontrollib Omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises aruandluses. Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termoisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid ja muud sarnased meetmed peavad olema rakendatud. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 9/48 Seletuskiri 4 KESKKONNAKAITSE 4.1 Jäätmekäitlus Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. Ehitusjäätmeid ei tohi anda käitlemiseks, sh vedamiseks, üle isikule, kellel puudub nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba või registreering Keskkonnaametis. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Mineraalsete püsijäätmete segu, nagu kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips jne kõrvaldatakse ametlikel ladestuspaikadel või suunatakse taaskasutusse. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast võib kasutada maa-ala heakorrastamiseks kooskõlastades asukoha eelnevalt omavalitsusega. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Käesolevas projektis ei ole planeeritud ohtlikke jäätmete käitlemist. Kui objektil tekkivad ohtlikud jäätmed, siis need tuleb käidelda vastavalt Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017 määrusele nr 128 "Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord“ § 17 ja 21 öeldule. 4.2 Keskkonnahoid Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Tulekahju ja/või keskkonnareostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet ning Keskkonnaametit. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 10/48 Seletuskiri Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate poolt tekitatav müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras, masinate heitgaaside emissioon peab vastama normidele ega tohi saastada välisõhku, välistatud peab olema ka kõige minimaalsem õlireostus. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 11/48 Seletuskiri 5 EHITUSTÖÖD 5.1 Seadusandlus ja standardid Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on Töövõtja vastutusel. 5.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded Torustike rajamisel tuleb juhinduda RIL77 nõuetest. Kui käesolevas seletuskirjas või joonistel toodud nõuded on nimetatud nõuetest rangemad, on ülimuslikud seletuskirjas või joonistel toodud nõuded. 5.3 Projektdokumentatsiooni muudatused Kaevetööde puhul tuleb järgida projekti jooniseid ja nõutud täpsusega järgida seal esitatud suundasid, pikkus-, laius ja kõrgusmõõtmeid. Juhul, kui ei ole võimalik kinni pidada projektis nõutust, tuleb Töövõtja ettepaneku alusel teostada projektimuudatus ning saada selleks Tellija ja Omanikujärelevalve kirjalik heakskiit. Kõik projekti muutmisega kaasnevad kulud kannab Töövõtja. 5.4 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Projekteeritud torustik koosneb veetorustikust ning isevoolsest ja survelisest kanalisatsioonitorustikust. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud paigaldatakse valdavalt ühisesse kaevikusse peamiselt lahtise kaevandamise teel. Kinnisel meetodil suundpuurimise abil on ette nähtud vee- ja survekanalisatsiooni torustike paigaldamine Tamme ja Kastani tänaval ning Tammiku jalgteel. Torustike paiknemine asendiplaanil on esitatud joonisel AS-01…AS-03 ning torustike pikiprofiilid joonistel PR-01…PR-06. Asendiplaanil näidatud suundpuurimise kaevikute asukohad ja mõõtmed on orienteeruvad ning võivad muutuda ehitustööde käigus lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast ja ehitusgeoloogilistest tingimustest konkreetsel lõigul. Veetorustik on projekteeritud PE De110…De32 survetorudest. Tamme ja Kastani tn ristmiku juures tuleb projekteeritud PE De110 veetorustik ühendada olemasoleva PE De110 veetorustikuga. Tamme tn T6 kinnistul Tammiku jalgtee juures tuleb projekteeritud PE De110 torustik ühendada olemasoleva PE De63 veetorustikuga. Tammiku reoveekogumisala üksikelamukinnistute tarbeks on projekteeritud ühendustorustik PE PN10 torust läbimõõduga De32 ning varustatud maakraaniga. Maakraan (koos pikendatud spindli, isoleeritud toru, hülsi ja malmkaanega) paigaldatakse üldjuhul kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist (kinnistu sisese tänavatorustiku puhul katendi piirist) väljapoole, toru pikendatakse kuni kinnistu piirini ja suletakse elekterkeevis otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Maakraan paigaldatakse võimalusel väljapoole sõiduteed ja kraave. Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m mõõdetuna maapinnast toru peale. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 12/48 Seletuskiri Veetorustiku sõlme LPS-1 tuleb rajada veetorustiku hoolduseks läbipesusõlm – sinist värvi kattega maapealne teleskoopne tuletõrjehüdrant (DN100). Kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De160 ja De200 torudest rõngasjäikusega SN8. Tamme tänava olemasoleva reoveepumpla juures tuleb projekteeritud PVC De200 torustik ühendada olemasoleva reoveepumplasse siseneva isevoolse kanalisatsioonitorustikuga PVC De200. Kinnistu reoveekanalisatsiooni ühendustorustiku miinimum läbimõõt on De160 mm (DN150 mm). Torustikel peab üldiselt olema tagatud vähemalt minimaalne lubatud lang. Minimaalne reoveekanalisatsioonitoru tänavatorustiku rajamise sügavus on 1,4 meetrit toru põhja. Survekanalisatsiooni torustik on projekteeritud PE De110, De90, De75 ja De63 torudest. Tammiku tn piirkonnas on osadele kinnistutele ette nähtud surveline kanalisatsiooni liitumine, kuna nende isevoolne kanaliseerimine pole tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas. Perspektiivsed kinnistute survekanalisatsiooni ühendustorustikud on projekteeritud PE De63 läbimõõduga torust ning varustatud maasiibriga DN50. Maasiiber (koos pikendatud spindli, isoleeritud toru, hülsi ja malmkaanega) paigaldatakse üldjuhul kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist väljapoole, toru pikendatakse kuni kinnistu piirini ja suletakse elekterkeevis otsakorgiga. Survekanalisatsiooni torustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m mõõdetuna maapinnast toru peale. Perspektiivsete kinnistu reoveepumplate parameetrid Kinnistu reoveepumplateks on ühe pumbaga varustatud kompaktpumplad, mis tuleb rajada vastavalt OÜ Järve Biopuhastus tehnilistele nõuetele. Kinnistu kanalisatsiooni rajamise käigus paigaldatavate reoveepumplate arvutuslikud vooluhulga ja tõstekõrguse näitajad on välja toodud alljärgnevas tabelis. Kinnistu reoveepumplate rajamine ei ole käesoleva projekti osa, need rajatakse kinnistu omaniku poolt ja nende rajamise ning edaspidise ekspluatatsiooni kulud katab kinnistu omanik. Perspektiivsete reoveepumplate parameetrid tuleb täpsustada kinnistusiseste kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise käigus. Toru otsa kõrgusmärk Tõstekõrgus Vooluhulk (H) kokku (Q) Algus Lõpp (pumpla (rahustuskaevu Kinnistu põhi) sisend) m l/s Tammiku tn 18 67,5 70,5 5,6 2 Tammiku tn 20 68,9 70,5 3,3 2 Tammiku tn 22 69 70,5 3,0 2 Projekteeritud torustikud ristuvad vee- ja reoveekanalisatsiooni torustike, soojatorustike, gaasitorustike, madal- ja kõrgepingekaablite, sidekaablite ning sidekanalisatsiooniga. 5.5 Ehitustöödega seotud load Kõik tööde teostamiseks vajalikud load ja kooskõlastused hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele. Nõutavad võivad olla järgmised nõusolekud: - tänava sulgemise luba; Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 13/48 Seletuskiri - liikluse ümbersuunamise luba; - kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks; - raieluba. Eeltoodud loetelu on informatiivne, teavet asjakohaste lubade ja nende kohta käivate nõuete osas saab omavalitsusest. Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikel omavalitsustel ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks. Kaeveluba jt load peavad olema väljastatud vähemalt üks nädal enne ehitustööde algust. Kohalik omavalitsus võib piirata kaevelubade väljastamist juhul, kui varem väljastatud kaevelubade alusel tehtavad tööd on lõpetamata. Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule. Kasutuslubade taotlemine ja saamine on Töövõtja ülesanne. Kasutusload väljastatakse ehitusregistri üksuste kaupa. 5.6 Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne torustike mahamärkimist ja materjali toomist objektile, tuleb Töövõtjal teha põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja muude võimalike tööpiirkondade pildistamine. Soovituslik on ka objekti filmimine. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel ja pärast torustike paigaldamist taastamistööde tegemisel. Töövõtja peab ülevaatuse teostama koos vastavate ametkondade ja Omanikujärelevalvega. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted ja nende servad, äärekivid, kraavid ja truubid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust. Kui mingis lõigus on ette näha tööde alustamine lumekattega ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt lumevabal perioodil. Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud andmekandjale (mälupulk) JPEG formaadis. Faili nimest peab nähtuma tänava nimi ja aadress, fotol peab olema võttekuupäev. Enne töödega alustamist vastavas lõigus tuleb esitada üks eksemplar igast andmekandjast Omanikujärelevalvele ja teine Tellijale. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne tekitatud kahjud) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel piisavas mahus ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. 5.7 Geodeetilise mõõdistusvõrgu punkti kaitsmine ja ümbertõstmine Projekteeritavate vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde piirkonda Tamme tänaval Tamme tn 10 kinnistu eest jääb geodeetilise mõõdistusvõrgu punkt (nr 270, liik: POL, kohalik võrk), mis tuleb ehitustööde ajaks kaitsta. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 14/48 Seletuskiri Vastavalt Ruumiandmete seaduse (RAS) § 26 lg 1 on geodeetilise märgi kaitsevööndis ilma märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi. Kõik geodeetiliste märkide ümbertõstmisega ja kaitsmisega seotud kulud tasub Töövõtja (ehitaja). Töövõtja peab ehitustööde alustamisel tähistama tööpiirkonnas (maha märkima) kõik geodeetilised märgid. Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide asukohta ja tasandit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke. Kui geodeetilised märgid asuvad piirkonnas, kus ei ole võimalik neid säilitada (kaitsta) kogu ehitustööde perioodi jooksul, siis määrab võrgu taastamisega tegelev geodeet uute geodeetiliste märkide asukohad enne vanade märkide likvideerimist, kahjustamist. Ühtegi olemasolevat geodeetilist märki ei likvideerita enne, kui geodeet on andnud selleks nõusoleku. Selleks, et geodeetiline märk säiliks, tuleb tööde teostamise ajaks paigutada punkti ümber betoonist kaevurõngas läbimõõduga 1,5 m, kõrgus 0,9 m. Rõngale paigaldada metallist kaas. Kaevurõngas eemaldada punkti ümbert tööde viimases etapis. Pinnase tihendamiseks kaitsevööndis kasutada väikese võimsusega järelveetavaid pinnasetihendajaid (tihendustugevus kuni 100 kg). Kategooriliselt on keelatud kaitsevööndis töötada suurte vibrorullidega (tihendustugevus alates 300 kg). Kaitsevööndis on keelatud kasutada mehhanisme ja seadmeid, mis põhjustavad vibratsiooni. Tööd teostada soovitavalt käsitsi. Vastavalt RAS §-le 35 võib geodeetiliste punktide rajamise, rekonstrueerimise ning hooldamise töid võib teha füüsiline isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Geodeetilise võrgu taastamiseks teeb töid tegev ettevõte märkide ülevaatuse, projekteerimis-, ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööd. Geodeetilise töö projekt ja uute märkide asukohad kooskõlastatakse Maa-ametiga. 5.8 Tööd elektri õhuliinide kaitsevööndis Projekteeritud torustikud paiknevad kohati madal- (alla 1 kV) ja keskpinge (1-20 kV) õhuliinide kaitsevööndis. Tööd elektrirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli/liini valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Torustiku rajamisel õhuliinide kaitsevööndis tuleb vähemalt 10 päeva enne planeeritud tegevuse alustamist esitada elektripaigaldise omanikule (Elektrilevi OÜ) kirjalik taotlus. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustamise ohu tekkimist. 5.9 Tööd madal- ja kõrgepingekaablite kaitsevööndis Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja olemasolevate elektrirajatiste valdajal või volitatud isikul ära näidata ja/või määrata ning tähistada olemasolevate kommunikatsioonide asukoha, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkivat kahju ja võtab selle kohta valdajalt kirjaliku kooskõlastuse. Töövõtjal tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Töövõtja tagab kõigi elektrirajatiste piisava ajutise toestamise ning vajadusel ka piisava alalise toestamise kogu kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil. Ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 15/48 Seletuskiri kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2 m ulatuses. Min. vertikaalne vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel 0,3 m. Kõik elektrirajatistele kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul ning likvideerib kahjustatud rajatised viivitamatult. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga on esitatud joonisel L-02. 5.10 Töötamine Telia Eesti AS ja ELA SA liinirajatiste kaitsevööndis Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia Eesti AS´ile ja ELA SA´le kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud sidevõrgu haldaja (Telia Eesti AS, ELA SA vm) poolt väljastatud tööloa alusel. Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga on esitatud joonisel L-02. 5.11 Töötamine kaugküttetorustike kaitsevööndis Tööd kaugküttetorustiku kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult AS-iga Viru Gren. Olemasolevate soojusvõrkude kaitsevööndis töötamisel (enne kaevetööde alustamist ja enne tagasitäitmist) tuleb kohale kutsuda Gren Viru AS esindaja/järelevalve. Planeeritava ristumisel Gren Viru AS soojustrassidega tuleb säilitada trassid/kambrid/maakraanid tervena, näha ette vajalikud meetmed torude kaitsmiseks. Ehitustööde teostamisel tuleb lähtuda järgnevatest tehnilistest tingimustest:  Soojatorustiku sügavus on ebaselge. Projektlahenduse koostamisel on arvestatud soojustorustiku sügavusega, mis on mõõdetud kaevudes. Kuna soojustorustiku sügavuse kohta puuduvad usaldusväärsed teostusjoonised, siis torustiku täpne sügavus ristumisel projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikega võib erineda projektis esitatust. Enne töödega alustamist selgitada välja kaevudest soojustrasside täpne sügavus.  Vee- ja kanalisatsioonitorud peavad olema paigaldatud nõuetega ette nähtud sügavusele soojustrasside (sh vanade kanalite) alla, avatud meetodil.  Nõutud lõikudel tuleb olemasolevad raudbetoonkastid tugevdada/vahetada – kooskõlastada kohapeal Gren Viru AS esindajaga.  Uute kaevude/postide paigaldamisel on vaja tagada vahekaugus vähemalt 1 m soojustrassi/kanali servast.  Ehitustsoonis (planeeritavad ristumised Gren Viru AS soojustrassidega) soojustorustikule mõjuvad jõud ja pinged ei tohi üheski tehtavate tööde olukorras ületada lubatud piire – eriti tuleb arvestada tee-ehituse freesimis- ja kaevetööde käigus muutuvat paigaldussügavust ning tee-ehitustehnika koormust ja vibratsiooni. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 16/48 Seletuskiri  Kõik katendiehituse alale jäävad soojakraanide luugid tuleb liigutada projekttasapinda. Tööde teostamisel tuleb järgida soojusvõrkude kaitsevööndeid ja vältida tehnovõrkude vigastamisi. 5.12 Töötamine gaasitorustike kaitsevööndis Tööd gaasitorustiku kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult AS-iga Gaasivõrk. Juhul kui tööd toimuvad AS-ile Gaasivõrk kuuluva gaasitoru kaitsevööndis, tuleb arvestada, et projekteeritud tehnovõrkude ristumisel terasest gaasitorustikuga tuleb teostada gaasitorustiku ümberisoleerimine kogu kaeviku ulatuses, kuid mitte vähem kui 0,5 m mõlemale poole ristuva kommunikatsiooni välisseinast. AS-ile Gaasivõrk kuuluvate gaasipaigaldistega seotud ehitustöid võib teostada tööprojekti alusel üksnes ettevõte, kes on AS-i Gaasivõrk raamlepingupartner. 5.13 Puude kaitsmine Torustike rajamisel tuleb vältida juurte vigastamist. Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid (väikesegabariidilised masinad) tuleb valida nii, et oleks välistatud säilitatavate puude võrade ja juurte vigastamine. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m on üldjuhul mehhanismidega keelatud, kaevetööd tuleb antud tsoonis teha käsitsi. Puude tüved ja võrad peavad olema ehitustööde ajal kaitstud võimalike vigastuste eest. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega. Juhul, kui tekib vajadus puude raieks, tuleb see kooskõlastada enne ehitustööde algust kinnistu omanikuga ja/või kohaliku omavalitsusega. 5.14 Keskkonnakaitselised piirangud kaitsealuse Tammiku puiestee alal Torustike ehitustööd on planeeritud osaliselt kaitsealuse Tammiku puiestee alal (KLO1200198), kus kehtib kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskirjaga (Vabariigi Valituse 28.07.2025 määrus nr 59) sätestatud kaitsekord. Puistu kaitse-eesmärk on looduskaitselise, dendroloogilise, kultuuriloolise, ökoloogilise ja esteetilise väärtuse säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse. Kaitseala piires tuleb põõsarinde eemaldamine, puuvõrade kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie kooskõlastada Keskkonnaametiga. Jõhvi valla poolt väljastatud projekteerimistingimustest lähtuvalt tuleb Tammiku allee alal üldjuhul torustikud projekteerida väljapoole juurestiku kaitseala ulatust. Kui see pole tehniliselt võimalik, siis tuleb projektis esitada lahendus, millega tagatakse, et ehitustööde käigus puid ei kahjustata (lühemad lõigud kinnisel meetodil, avatud kaevikuga kaevamisel rakendatakse dendroloogilises hinnangus esitatud kaitsemeetmeid jms). Isevoolse torustiku rajamist kinnisel meetodil üldjuhul ei teostata (v.a lühemad lõigud ristumisel maanteega vms), kuna puuri trajektoor pole üldjuhul isevoolse torustiku toimimiseks jaoks vajaliku langu saavutamiseks piisava täpsusega kontrollitav. Kuna tegemist on isevoolse kanalisatsiooniga, mille toimimine sõltub torude täpsest kaldenurgast, ei ole selline tulemus tehniliselt vastuvõetav. Eelnevast tulenevalt on tehniliselt vajalik isevoolse torustiku rajamine avatud kaevikuga, mis võimaldab tagada toru paigaldamise täpselt nõuetekohase languga, mis tagab isevoolse süsteemi korrektse ja pikaajalise toimimise. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 17/48 Seletuskiri Eeltoodust tulenevalt on torustiku ehitus puiestee alal on ette nähtud osaliselt lahtise kaevikuga. Seejuures on tegemist kaevetöödega olemasoleva kergliiklustee kaevepiirkonnas, mis on seega juba varem osaliselt läbi kaevatud. Projekti asendiplaanile on kantud alleepuude võrade projektsioonid (minimaalne juurestiku kaitseala), mis on esitatud OÜ Tammerae poolt koostatud Tammiku puiestee osalise inventeerimise aruandele (november 2025). Ehitustööde teostamisel Tammiku puiestee alal tuleb lähtuda järgnevatest tingimustest: 1. Tulenevalt puiestee kaitse-eesmärkidest on keelatud kaitsealuste puude kahjustamine tööde käigus. Selleks tuleb kaeve- ja ehitustööde teostamise tehnoloogia ning kasutatavad mehhanismid valida nii, et on välistatud puude juurte, tüvede ja võrade vigastamine. Üldjuhul tuleb puiesteel torustike paigaldamisel vähemalt puude võra projektsiooni ulatuses teha kaevetööd käsitsi või kasutada võimalikult väikesegabariidilisi masinaid; 2. Kaevetöödel puude juurestiku kaitsealal tuleb rakendada dendroloogilises hinnangus esitatud kaitsemeetmeid: a. Puude tüved ja võrad peavad olema ehitustööde ajal kaitstud võimalike vigastuste eest. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega; b. Juhul, kui juurte läbilõikamine on vältimatu, lõigatakse juured läbi sirgelt terava lõikevahendiga (ei rebita kopaga). Üle 2,5 cm läbimõõduga juured võimalusel säilitada; c. Kaevetöödel paljastunud juured tuleb võimalikult kiiresti katta niiskust säilitava materjaliga juhul, kui tekib oht, et juured võivad kuivada tuule ja päikese mõjul. Kui kaevis jääb lahti üle ühe nädala, tuleb puid iga päev kasta. Enne pinnase või muu materjali tagasitäitmist eemaldatakse mittelagunev niiskust hoidev kattematerjal ja juured ümbritsetakse kasvumullaga; d. Puude juurestiku kaitsealal kaevise tagasitäitmisel haljasalade kohal tuleb tagasitäide teha uue viljaka mullaga, et puu saaks kiirelt taastata hävinenud juurestiku (60 cm sügavuseni maapinnalt); e. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise (maapinna katmine liiva, kergkruusaga, multšiga, spetsiaalsete pinnasekaitse mattide ja plaatidega); f. Puude okste vigastamine ja katki rebimine ei ole lubatav, segavad oksad kas seotakse üles või kõrvale või lastakse eemaldada arboristil; g. Säilitatavate puude läheduses tuleb vältida kasvukoha tingimusi oluliselt muutvaid tegevusi, nagu nt maapinna langetamine ja tõstmine. Puude juurekael peab jääma maapinnaga ühele tasapinnale. 3. Ehitustööde teostamisel tuleb kaasata puittaimede ekspert (arborist või puittaimede hindaja), kes peab tagama, et tegevus ei tekita kaitseala puudele olulist kahju; 4. Jämedamate kui 2,5 cm jämeduste puujuurte läbilõikamine pole kaitsealal üldjuhul lubatud. Jämedama kui 2,5 cm jämeduste puujuure läbilõikamine on erandkorras lubatud, kui kaasatud eksperdi hinnangul tegevus puud olulisel määral ei kahjusta; Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 18/48 Seletuskiri 5. Juhul, kui tekib vajadus puuvõrade kujundamiseks, puittaimestiku istutamiseks või raieks, tuleb tegevused eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. 5.15 Liikluskorraldus Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus vastavalt tee omaniku juhistele. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. Teede ja tänavate sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi ja Tellija esindajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liikluskorraldusplaan (LKP) ja vähemalt 5 päeva enne tööde alustamist anda kinnitamiseks kohalikule omavalitsusele. Ilma kohaliku omavalitsuse kooskõlastuseta ei ole lubatud liiklust sulgeda ega ümber korraldada. Töövõtja nimetab oma esindaja objektil, kes vastutab LKP täitmise eest. LKP-s peavad olema näidatud nii üldjoontes kui detailides kõik kavandatavad füüsilised ja organisatoorsed meetmed, iga tööala kohta. Enne mistahes kinnistule ligipääsu takistamist peab Töövõtja tagama omal kulul alternatiivsed juurdepääsuvõimalused kinnistu kasutaja(te)le, teenindavale transpordile ja operatiivsõidukitele. Töövõtja peab teavitama Omanikujärelevalvet ja asjassepuutuvaid kasutajaid kirjalikult 5 päeva enne mistahes juurdepääsu takistamist. Töövõtja peab tõendama ehitusjärelevalvele ja kohalikule omavalitsusele, et asjassepuutuvate kasutajatega on juurdepääsu takistamine kinnistutele kooskõlastatud. Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid olemas. Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad jms. Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega, hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse ümberkorraldused piisavalt arusaadavad. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui 6 tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu läbipääsu. Töövõtja rajab inimeste kaitseks ümber kõikide kaevikute tõkked ning hooldab neid kogu ehitusperioodi ajal. Kaevikute ümber tuleb paigaldada metallaed, mis on vähemalt 1,5 m kõrge. Aed peab vastu pidama vähemalt 0.2 kN horisontaaljõule piki ülemist tarandit. Metallaedadele tuleb kinnitada sildid, mis keelavad ehitusobjektil viibimise. Kõik muud piirete variandid (plastikribad, puust tõkked, jms) ei ole lubatud ning neid võib kasutada vaid ladustamisalade jms tähistamiseks. Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ja mitte kauemaks kui 72 tundi ei jääks avatuks mitte enam kui 20 m teega paralleelselt kulgevat kaevikut. Jalgteedel olevad kaevikud tuleb ööseks täita, v.a juhul, kui on olemas vastav kohaliku omavalitsuse luba. Tagasitäide peab olema tehtud maapinnani ning rajatud ajutine teekate killustikust fraktsiooniga 4...16 mm või asfaldi freespurust või taastatud teekate täielikult. Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeaedasid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee ekspluatatsiooninõuded. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 19/48 Seletuskiri Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse kohaliku omavalitsuse ja Tellija märkused. 5.16 Katete eemaldamine Katete eemaldamisel järgida lisaks käesolevas projektis esitatule tee omaniku nõudeid. Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ära uhutud kohad taastama. 5.16.1 Asfaltkatte eemaldamine Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0m või vähem, tuleb teekate eemaldada kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 1,0 m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee kogu laiuses lahti freesida. Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui 50% ulatuses (katte laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate ülesse võtta ja taastada tee või tänava täies laiuses. Freesimata võib eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda. Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida tee valdaja poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust. Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega. Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega 5.16.2 Kruus- ja killustikkatte eemaldamine Kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 20/48 Seletuskiri Kui materjal vastab Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ nõuetele, on seda lubatud kasutada kruus- ja killustikkatte taastamisel. Muul juhul tuleb materjal utiliseerida. 5.16.3 Tükkmaterjalist katte eemaldamine Tükkmaterjalidest katted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Purunenud tükkmaterjal tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi ja värvi tükkmaterjaliga. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks. Tükkmaterjalist tänavakatted tuleb taastada vähemalt ühe meetri laiuselt üle kaeviku serva. Eemaldatud tükkmaterjal tuleb ladustada ehitusobjekti lähedale. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel. 5.16.4 Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada ja ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis näidatud ulatuses ja ladustatakse kohaliku omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta. Taaskasutamiseks ei sobi pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale; mis on külmunud; mis ei ole tihendatav või mis on reostunud. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järele jääva materjali või ehitusmaterjalidega. 5.17 Tegevused riigimaanteel ja maantee kaitsetsoonis Projektiga kavandatakse vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitust tugimaantee nr 93 Kohtla- Järve – Kukruse – Tammiku tee km 19,62…19,68 ning km 19,87…20,50 tee kaitsevööndis. Projektlahenduse koostamisel on arvestatud, et teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldatakse üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustata tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Kaevetöödel piki teed A-tüüpi pinnastes võib tehnovõrkude paigaldamisel varisemisnurk olla maksimaalselt (mitte järsem) 1:3/4 (53°) (vt ka „Tööohutus ehitusplatsil). Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud ning ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Siibrid, maakraanid, kontrollkaevud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad, kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis. Kaevud, kaped ja siibrid jms, mis erandkorras jäävad teemaale või mille välisserv jääb ca 1,0 m kaugusele teemaa välispiirist, tuleb uputada, kaaned paigalda vähemalt 30 cm maapinnast allapoole. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 21/48 Seletuskiri Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada, demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised, kraavid, truubid, mulle ning teekate taastada. Riigimaantee katendi kahjustamisel tuleb katend taastada, olenemata tehnovõrgu asukohast tee telje suhtes, vähemalt poole tee laiuses. Pealmine asfaldikiht tuleb igal juhul rajada tihedast asfaltbetoonist (vastavalt EVS 901-3:2021 ning Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori 16.04.2021.a. korraldusega nr 1.1-3/21/162 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“). Asfaltsegude jämetäitematerjalide korral lähtuda EVS 901-3:2021 standardi nõuetest ning lisaks peab olema täidetud FNaCl4 nõue asfaltsegudele ja pindamiskillustikule, kuna libedustõrjet tehakse kloriididega. Taastatud riigitee teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. Ehitaja peab taotlema Transpordiametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordiameti Maanteehoiu teenistuse poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Transpordiameti peadirektori 22.10.2025.a käskkirjaga nr 1.1-7/25/127 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“. Kaevetöödel maantee kaitsetsoonis tuleb arvestada sellega, et ei kahjustataks maantee katet (kaeviku sügavus, varisemisnurk) ega ka teeäärset kõrghaljastust. Kõrghaljastuse lähedusse tehnovõrgu projekteerimisel tuleb arvestada puude ja põõsaste likvideerimisega kui kaeviku serv satub lähemale kui 1,0 meetrit puu tüvest. Teemaal olevate puude ja põõsaste likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljapool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega. Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele ja/või teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist teemaa korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9 Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele. Riigitee piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 22/48 Seletuskiri 5.18 Kaevetööd Projekteeritud torustik rajatakse peamiselt avatud kaevikuga. Toestatud kaeviku põhja miinimumlaius on 1,0 m ja toestamata kaevikul 1,2 m. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud kõrvalasuvate hoonete kahjustamine. Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku teega paralleelselt kulgevate torustike rajamisel tuleb tee kaitsevööndis vajadusel toestada vältimaks maantee konstruktsiooni kahjustamist ehitustööde käigus. Kaevetöödel tuleb arvestada lubjakivi esinemisega projektipiirkonnas, mistõttu kaevetööd hõlmavad kaevamist igas pinnases. Tee/tänava alt tuleb olemasolev ja tagasitäiteks mittesobilik pinnas ära vedada selleks ette nähtud ladestamispaika. Mittesobilik pinnas asendada tagasitäiteks sobiliku pinnasega - tihendatava tagasitäiteliivaga, killustiku (fr 4-16 mm) või aheraine-liiva seguga (50%:50%). Pinnasevee olemasolu korral tuleb kogu kaeviku lahtioleku ajal teostada veetõrjet. Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel ehituskaeviku lõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine ehituskaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning ehituskaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Kaeviku seinad tuleb vajadusel toestada. Toestuse viis tuleb valida sõltuvalt kaeviku sügavusest ja pinnase liigist. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Ehituskaevik tuleb Töövõtjal toestada ka juhul, kui Omanikujärelevalve peab seda vajalikuks. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Pinnasetöödel järgida MaaRYL 2010 juhendit ning toru aluse, tasanduskihi rajamisel ja tagasitäite tegemisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Aluskiht, tasanduskiht ja algtäide tuleb tihendada 95% tiheduseni. Lõpptäide tuleb liikluspiirkonnas tihendada minimaalselt 98% tiheduseni. Tihendamiseks tuleb kasutada mehaanilisi seadmeid. Omanikujärelevalve võib nõuda kaeviku põhja ja seinte katmist geotekstiiliga (NordGeoSpec 3 profiili geotekstiil) pinnases, kus esineb pehme savimöll, kui peab seda vajalikuks. Kõik geotekstiili paigaldamisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse töömahuloendis. Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) või suure põhjavee pealevoolu tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon. Torustiku aluskonstruktsioon Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 23/48 Seletuskiri kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Killustikalus (maks. fr 16 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega: kaal: 150...200 g/m2; tõmbetugevus: 10...15 kN/m. Plasttorude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel L-01 ja L-02. 5.19 Torustiku paigaldus Torustike rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest. Kõrvuti paiknevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus peab olema vähemalt 200 mm. Isevoolsete kanalisatsioonitorude omavaheline vahekaugus peab olema siiski vähemalt 300 mm. Kaeviku servast peab toru jääma vähemalt 400 mm kaugusele. Kaevuseina ja toru vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torude vaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. Kaeviku tüüpristlõiked on toodud joonisel L-01. Vee- ja kanalisatsioonitoru kohale, 0,3-0,4 m kõrgusele toru pealispinnast piki toru telge, paigaldada märkelint. Survetorustikele paigaldada traadiga märkelint. Kinnisel meetodil paigaldatud survetoru korral kasutada märketrossi. Kaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 70 m. Majaühendustorustikel peab olema kinnistu sees vähemalt üks kaev. Torustiku pööramisel on nõutav pöördekaev, mille minimaalne läbimõõt peab olema DN300 mm. 5.20 Tagasitäide Täiteks kasutatavad materjalid peavad tagama paigaldatud torustike püsivat stabiilsust ja kandevõimet. Need materjalid ei tohi kahjustada toru või torumaterjale, kaevusid, põhjavett ega pinnast. Töövõtja peab kontrollima täitepinnast ja selle tihendatust testri abil (Loadman, Inspector-2 vms). Testiprotokollid allkirjastatakse Töövõtja vastutava isiku poolt, vajadusel ka teiste nõutavate isikute poolt. Testi protokollid tuleb edastada Omanikujärelevalvele (Tellija esindajale) vahetult pärast testimist. Kõik testimisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse töömahuloendis. 5.20.1 Tasanduskiht/aluskiht Lahtises kaevikus asetatakse torud tasanduskihile. Tasanduskiht tehakse kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale. Tasanduskihi rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest. Selle kõrgus on toru sirge osa põhjast mõõdetuna vähemalt 150 mm. Tasanduskihi materjaliks on kas liiv või killustik fr 4-16. Tihedusaste peab olema vähemalt 90% haljasalal ja 98% (Proctor-väärtus) liikluspiirkonnas. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 24/48 Seletuskiri Tasanduskihi laius peab olema vähemalt 400 mm laiem kui toru välisläbimõõt. Tasanduskiht ei tohi olla jäätunud. Torud tuleb tasanduskihile kogu pikkuses ühtlaselt toetada. 5.20.2 Algtäide Enne esmase tagasitäitmise tegemist kontrollitakse, et torud on ilma purunemiskohtadeta ja projektikohaselt paigaldatud. Algtagasitäide ehk esmane tagasitäide peab ulatuma vähemalt 300 mm torulae peale. Algtagasitäite materjaliks on kas liiv (Kf=0,2 m/ööp) või killustik fr 4- 16. Kiht tihendatakse nii, et torud ei nihku. Tihedusaste peab olema vähemalt 90% haljasalal ja 98% (Proctor-väärtus) liikluspiirkonnas. Torude kahjustamise vältimiseks ei tohi tagasitäite materjal sisaldada kive, lund, jääd ega külmunud osi. Tagasitäite materjali ei tohi lasta kukkuda toru peale selliselt, et torud nihkuvad või saavad kahjustada. Seda tuleb lasta võimalikult ühtlaselt kummalegi poole toru ja seejärel tihendada toru all ja külgedel. Algtäite esimene kiht võib ulatuda kuni poole toru diameetrini. Materjal tuleb ehituskaevikus käsitsi laiali laotada ja tihendada eeldusel, et toru jääb kavandatud tasapinnale ega liigu oma kohalt. Eriti hoolikalt tuleb toru alumist osa tihendada. Toru kohal ei tohi kasutada mehhanismidega tihendamist. Toruümbruse pinnast võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva pinnase kihi paksus on vähemalt 300 mm. 5.20.3 Lõplik tagasitäide Toru ülaservast mõõdetud 1 meetri paksuses lõpptäite kihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühe korraga tihendatava kihi paksusest, kuid mitte rohkem kui 40 mm. Tagasitäite materjal ei tohi sisaldada lund, jääd ega külmunud osi. Täitematerjal peab olema sellise mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Tagasitäite ülemised kihid peavad vastama taastatavatele katetele. Tagasitäite materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,2 m/ööp. Mitteliiklusaladel võib lõpptäiteks kasutada väljakaevatud pinnast, kui see on mehaaniliselt tihendatav. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud. Täiteks võib kasutada aheraine (orgaaniliste ainete sisaldus alla 10%) liivasegu vahekorras 50/50. 5.21 Väljakaevatud pinnase ladustamine Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb kohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika. Kaevetöödest üle jääva pinnase ladestuspaikade asukohad otsib Töövõtja ja kooskõlastab selle kirjalikult kohaliku omavalitsusega ja kinnistu omanikuga enne ehitustööde algust. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga (riik või eraomanik). Kokkulepped vormistada kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike töödega ja kuludega, mis on seotud ladustuskohtadega (sh vajadusel juurdepääsutee rajamine, platsi ettevalmistamine, pinnase paigutamine, Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 25/48 Seletuskiri planeerimine, ladestamise tasud jmt) ning transpordiga ladustuskohta. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. Kui väljakaevatud materjal on ladustatud killustik-kattega teele, siis tuleb tee peale materjali eemaldamist puhastada. 5.22 Mahajäetavate torustike ja kaevude likvideerimine Mahajäetavad torustikud ja torustike ühenduskaevud koos nendes paikneva torustiku armatuuriga tuleb likvideerida. Veetorustiku likvideerimine peab alati toimuma vahetult peatorust hargnemise juures. Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on veetorustikku või veeühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli eemaldamisega. Likvideerimiseks on vajalik veekatkestuse tellimine vastavalt vee-ettevõtte tingimustele. Likvideeritav/eemaldatav toruarmatuur tuleb üle anda vee-ettevõttele. Olemasolevate rajatiste likvideerimist ei tohi alustada enne, kui uus süsteem on töösse pandud. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal (puhasvahe >15 cm) ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad (ehk torustikud, mida ei kaevata välja) kasutusest välja jäävad torustikud tuleb veekindlalt otstest (igas kaevus/sõlmes, kaevikus) sulgeda betooniga (paksus >10 cm), et vältida pinnase sattumist torusse. Ristumisel Kastani ja Tamme tänavatega tuleb likvideeritav isevoolne kanalisatsioonitorustik betoneerida kergbetooniga (1000 kg/m3, 3 N/mm2) kogu tänava ulatuses (vt ka asendiplaani joonised). Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Likvideeritavate reovee kaevude metallist luugid ja kraed tuleb üle anda Tellijale. 5.23 Kinnisel meetodil rajatavad torustikud Projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik rajatakse osaliselt kinnisel meetodil suundpuurimise abil. Kinnisel meetodil toru rajamisel kasutatakse selleks otstarbeks ettenähud ja vastavalt markeeritud toru (PE 100 RC). Suundpuurimise kaevikute orienteeruvad asukohad on näidatud asendiplaanidel. Töövõtja võib ise määrata kaevikute asukohad sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast. On eeldatud, et ehitajale teadaolev geoloogiline ja geodeetiline informatsioon on piisav sobiva torude suundpuurimise seadmestiku valikuks. Juhul, kui Töövõtja peaks tööde käigus siiski kohtama takistusi või ettenägematuid raskusi, tuleb tööd peatada ning teavitada viivitamatult Omanikujärelevalvet, et olukorda hinnata ja vajadusel kaevikute asukohti ning toru rajamise meetodit täpsustada. Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel. Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui horisontaalsuunas. Tõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Suundpuurimisel ülejääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja. Puurimise stardikaevik peab olema rajatud piisava suurusega mahutamaks liigset Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 26/48 Seletuskiri puurimislahust (bentoniiti). Bentoniidi valgumine haljasaladele ja/või tänavaaladele ei ole lubatud. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (PE) ühendatakse elekter- või põkk-keevisega. Ühendused peavad vastama tootja soovitustele ja survekatsele PN10. 5.24 Torustiku soojustamine Projekteeritud veetorustik tuleb soojustada, kui paigaldamissügavus on vähem kui 1,8 m maapinnast toru peale. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik soojustada, kui sügavus kraavi põhjast kuni toru ülemise servani on alla 1,5 m. Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või soojusisolatsioonikoorikuid kui paigaldamissügavus on väiksem kui 1,4 m maapinnast toru põhja. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud kanalisatsioonitorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui 1,0 m. Soojustamiseks tuleb kasutada materjali, mis on ette nähtud maa-aluste konstruktsioonide soojustamiseks, mille survetugevus on vastavuses liikluskoormusega ning mis on mõeldud pinnasesse paigaldamiseks ja tagab toru piisava soojustuse. Kasutada tuleb XPS soojustusmaterjali või spetsiaalset soojustuskoorikut survetugevusega minimaalselt 180 kN/m2, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 27/48 Seletuskiri 6 KATETE TAASTAMINE 6.1 Üldist Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Omanikujärelevalve poolt. Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti, ja oleks tagatud sademevee äravool katte pealispinnalt. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Juhul, kui kaevetööde käigus rikutakse trassidele ettejäävad äärekivid, tuleb nende asemele paigaldada uued äärekivid. Äärekivid paigaldatakse betoonile B20 (C16/20). Äärekivid peavad vastama Eesti standardile „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“ EVS- EN 1340. Katete taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest:  Eesti standard EVS 901;  Kaevetööde eeskiri Jõhvi vallas;  MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded;  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (TA maanteehoiuteenistuse direktori 16.04.2021.a. korraldus nr 1.1-3/21/162);  Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018.a määrus nr 43). Tamme ja Kastani tänaval on projekteeritud katendi taastus ühtlase laiusega kogu olemasoleva teekatte ulatuses 1-kihilise asfaltkattega. Katete taastamise ulatus on esitatud joonistel KT- 01…KT-03. Katete taastamise tüüpristlõiked on esitatud joonisel L-01. 6.2 Asfaltkatte taastamine Asfaltkatted ehitada vastavalt Transpordiameti juhisele „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhisele AKEJ. Kõik vuukide teostamise ja katete kruntimise töömahud tuleb arvestada asfaltkatete paigaldamise töömahtude juurde ja eraldi ei tasustata. Käesoleva projekti piirkonnas on ette nähtud asfaltkate taastada järgneva konstruktsiooniga:  tihe asfaltbetoon AC 12 Surf 70/100, 6 cm. Asfaltsegude koostis valitakse vastavalt standarditele EVS 901-1 ja EVS 901-3. Asfaldisegu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt EVS 901-3:2021 - Tee-Ehitus. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 28/48 Seletuskiri Osa 3: Asfaltsegud, tabeli 7 veerule AKÖL 900-1499. Sideained peavad vastama standardis EVS 901-2 esitatud nõuetele ning neid tuleb kasutada vastavalt standardis 901-3 sätestatud tingimustele ja kinnitatud seguretseptile. Taastatava asfaltkatte alla ehitada killustikust aluskiht h=25cm. Elastsusmoodul killustikaluse peal peab olema 170 MPa vastavalt normdokumendile MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded. Killustikalused ehitada jämetäitematerjalist kiilumismeetodil või ridakillustikust vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhend" nõuetele (Transpordiamet, 2022). Sõidutee asfaltkatte killustikaluste ehitamisel lähtuda Transpordiameti juhendi tabelis 1 veerus 6 (AKÖL 500-3000) toodud täitematerjalide miinimumnõuetest. Kõnnitee killustikaluste ehitamisel lähtuda Transpordiameti juhendi tabelis 1 veerus 7 (AKÖL <500) toodud täitematerjalide miinimumnõuetest. Killustikaluse alla jääb dreenikiht filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Dreenikihina ja lõpliku tagasitäitena kasutada aheraine–liiva segu proportsioonis 1:1 (50%:50%). Sõidutee taastamisel tagada teekatte põikikalle min 2% ning kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada purustatud kruusaga/killustikuga, segu nr 6 ja filtratsioonimoodul k>0,5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt. Enne asfaltkatte taastamist lõigatakse olemasolev asfaltkate minimaalselt 30 cm kauguselt kaeviku servast ühtlase laiusena lahti ja eemaldatakse (asfalt taastatakse kaeviku kohal + 0,3 m mõlemale poole kaeviku servast). Kaevatavate kaevikute kohal oleva asfaltbetoonkatte servad lõigata lahti (või freesida) kaeviku pikisuunas ühtlase laiusega. Kui lahtilõigatud (või freesitud) asfaltkatte serv jääb sõidutee olemasoleva katte servast või äärekivist lähemale kui 1,0 m tuleb nendesse lõikudesse paigaldada uus asfaltkate asfaltkatte servani või äärekivini. Vuugid tuleb kruntida vuugiliimiga 80 g/m2. Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui 50% ulatuses (laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate üles võtta ja taastada tee või tänav täies laiuses. Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind puhastatakse ja krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Enne uue asfaltkatte paigaldamist lõigatakse olemasoleva asfaltkatte serv sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid, varisemisi ega vajumisi. 6.3 Killustikkatte taastamine Taastatava ja rajatava killustikkattega tee ülemine kiht valmistada killustikust fraktsiooniga maksimaalselt 20 mm paksusega 10 cm ja alumine kiht jämedateralisest killustikust paksusega 10 cm. Killustikkatte alla jääva täiteliiva või aheraine-liiva segu proportsioonis 1:1 (50%:50%) filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 29/48 Seletuskiri 6.4 Kruuskatte taastamine Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb rajada vastavalt MTM määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 20 cm: - sõidutee purustatud kruusast kate [lisa 10 pos 6] - GC80/20, C50/10, LA35, F4, FI35, f4; katte elastsusmoodul Emin= 140 MPa - purustatud kruusast tugipeenar [lisa 10 pos 5] - GC80/20, C50/10, LA35, F4, FI35, f4; katte elastsusmoodul Emin= 130 MPa Kruusakatte alla jääva täiteliiva või aheraine-liiva seguga (50%:50%) filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada teehöövliga enne kattekihi (peeneteraline kruus või killustik) paigaldamist. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruuskatte elastsusmoodul peab olema 140 MPa. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 15 cm teepinnast allapoole. 6.5 Tükkmaterjalist katte taastamine Taastamisel võib kasutada varem eemaldatud terveid sillutiskive, asendamisel tuleb kasutada olemasolevatega sama marki sillutiskive. Tammiku tn jalgteel on olemasoleva sillutiskivi paksus 6 cm, ülejäänud kohtades tuleb sillutise taastamisel lähtuda olemasoleva sillutiskivi paksusest, mis selgub ehitustööde käigus. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 3 cm paksusele liivast paigalduskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 20 cm paksune killustikalus. 6.6 Teekatete ajutine taastamine Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt lõplikult taastada, tuleb 48 tunni jooksul rajada ajutine teekate. Teekatete ajutine taastamine on Töövõtja kohustus ning ajutine teekate tuleb rajada vahetult peale kaeviku tagasitäite lõpetamist. Ajutise katte rajamisel peab kinnistuomanikel oleks kinnistule juurdepääs tagatud igal ajal, kui kinnistu omanikega ei ole teisiti kokku lepitud. Ajutise teekatte rajamine ja selle konstruktsioon kooskõlastada Jõhvi Vallavalitsusega. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Ajutise kattega maa- ala korrashoid ja hooldamine, sh lumetõrje (igal ajal) on Töövõtja kohustus. 6.7 Haljastuse taastamine Murukatte taastamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20–30 g/m². Kasutatav muruseemne segu peab vastavalt kasutuskohale olema kas varjutaluvus või tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnas peab olema sõelutud ning selle omadused peavad sobima vastava muruseemne kasvuks. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pinnas, mida kasutatakse haljastuses, ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjali, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 30/48 Seletuskiri 7 NÕUDED MATERJALIDELE 7.1 Üldnõuded Kõik materjalid peavad rajamise käigus olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada ja käidelda vastavalt tootja juhistele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid kasutusest kõrvaldada. Kõik materjalid tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. 7.2 Vee- ja kanalisatsioonitorustik Vee- ja survekanalisatsiooni torustikena on lubatud kasutada PE100 RC plasttorusid. Kõikide survetorude surveklass peab olema vähemalt PN10 (10 kN/m2) ja rõngasjäikus vähemalt SN10 (10 kN/m2). Kuni läbimõõduni De63 (kaasa arvatud) on toru nõutav materjal PE100 SDR11 ja suuremate läbimõõtude korral PE100 SDR17. PE torud peavad vastama EN12201 standardile. Veetorustik peab olema markeeritud sinise joonega kanalisatsiooni survetorustik pruuni joonega. Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks talvetingimustes. PE survetorud ja nende plastdetailid ühendada ainult põkk- ja muhvkeevis ühendusega. Mehaaniliste surveliitmike (koonusliitmike) kasutamine torustike ühendamisel ei ole lubatud. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile. Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema roostevabast terasest (A2). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. PE- torude ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kandejõuga 400kN. Komposiidist kapede kasutamine ei ole lubatud. Kapede spindlipikenduse kaitsetoru peab olema paigaldatud selliselt, et spindlipikenduse ülemine ots oleks maapinnas vaba minimaalselt 20 cm ulatuses. Kaevud peavad olema veetihedad ning need võivad olla valmistatud nii raudbetoonist kui plastist (PE). Rajatavate survetorustike sõlmed on toodud projekti joonistel S-01…S-07. Isevoolsete kanalisatsioonitorustikena on lubatud kasutada PVC kanalisatsiooni plasttorusid. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2). PVC torud peavad vastama EN 1401-1 standardile. Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks talvetingimustes. Keelatud on kasutada nn kihilise seinaga PVC torusid. Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid muhve. Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15° C. Plastist ühenduskaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2020. Kanalisatsioonikaevudena kasutada tehases valmistatud PE-plastkaevusid. Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema siledaseinalised. Kaevude lubatud minimaalne läbimõõt on DN500 mm. Sirgetel lõikudel ja ilma astmeta kahe 70 meetri kaugusel asuva De560/500 mm (DN500 mm) kaevu vahel võib paigaldada ka kaeve De400/315 mm (DN300 mm). Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 31/48 Seletuskiri voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms) ning kaevudel peab olema topeltpõhi. Lubatud on kasutada ka kaevu juures väljuva toru suuna muutmiseks kuni kolme 15° põlve. Kanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem kui väljavoolutoru raadius. Kinnistute kanalisatsiooni liitumispunktiks on kontrollkolmik läbimõõduga De200/160 mm. Kui liitumispunktis on pöördekoha peal, siis tuleb liitumispunktina kasutada De400/315 mm kaevu. Toru pikendatakse kinnistu piirini (vähemalt 0,3 m) ja suletakse otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva kanalisatsioonitoruga. Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN-124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja 2,5 m ning kõrgemad kaevud rõngasjäikusega vähemalt SN4. Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2. Plastikkaevud valmistatakse tehases teleskoopilistena. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 mm. Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 200 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 200 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehases tehtud keevitusühendustega. Haljasaladele ja kruuskateega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga kaevuluuke. Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist. Kaevude luugid ei tohi tekitada kolksuvat heli. Projekteeritud kaevude kaevukellad on toodud projekti Lisas 1. 7.3 Siibrid, maakraanid ja klapid Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud seadmed ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Maakraanid ja siibrid peavad olema PE otstega. Maakraanide ja sulgsiibritena kasutada AVK, Hawle või samaväärseid teiste tootjate sulgsiibreid. Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad, hästi kaitstud korrosiooni eest ning sulguma päripäeva. Siibri käsiratta konstruktsioon ja diameeter peab olema valitud nii, et seda suudaks töö käigus keerata üks inimene. Tempermalmist siibrid on surveklassiga PN10 ning peavad vastama standardile DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501). Tagasilöögiklapid peavad olema kuulklapid. Hall- või tempermalmist maakraanid, mis paigaldatakse majaühendustele, peavad vastama standardile DIN 3352 ning peavad olema varustatud PE torudele sobivate muhvotstega. Majaühenduste surveklass peab olema PN10. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 32/48 Seletuskiri Maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite ja majaühenduste spindlipikendused peavad olema kogu ulatuses galvaniseeritud terasest. Teleskoopsete spindlipikenduste ning seest tühjade (torujate) spindlipikenduste kasutamine ei ole lubatud. Maakraanid ja spindlipikendused peavad olema tarnitud ühelt tootjalt. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kapede kandevõime peab olema 400 kN. Liiklusalal kasutada fikseeritud malmkaasi. Väljaspool liiklusala kasutada vähemalt 200mm läbimõõduga kapesid. Kapedel peab olema tugirõngas. Siibrite, maakraanide ja hüdrantide keeramine peab olema võimalik ühe võtmega. 7.4 Veetorustiku läbipesusõlm Käesoleva projektiga nähakse ette läbipesusõlme LPS-1 rajamine projekteeritud veevarustuse peatorustikule. Veetorustiku läbipesuks kasutatakse projekteeritud maapealset tuletõrjehüdranti, millele paigaldatakse sinist värvi korpus tavapärase punase asemel. Hüdrandi perspektiivne kasutusvõimalus tuletõrjevee saamiseks sõltub kahepoolse toite olemasolust ning piisavast algrõhust torustikus. Kui ehitustööde järgselt selgub, et antud hüdrant suudab anda vajalikku vooluhulka ehk 10 l/s, siis Tellija ise vahetab sinise korpuse punase vastu ning registreerib hüdrandi EHR-is. Tuletõrjehüdrant peab vastama standardile EVS-EN14384:2005. Nõuded tuletõrje veevõtukohale on sätestatud Tuleohutuse seaduses ja siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Tuletõrje veevõtukoht olema päästetehnikaga ligipääsetavast teest kuni 2,5 meetri kaugusel. Tuletõrjehüdrant peab olema teleskoopilise tõusutoruga ning varustatud automaatse tühjendusklapi ja siibriga. Hüdrandi sulgelemendi spindlipikendus ei tohi asuda tõusutoru sees. Maapeale soojustatud tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik drenaažitoru peab olema ümbritsetud killustikuga, mis on paigaldatud filterkangasse. Hüdrantide kohta esitab paigaldaja Päästeameti vastavussertifikaadi. Maapealse soojustatud teleskoopse tuletõrjehüdrandi paigaldamise juhend vt projekti Lisas. Läbipesusõlme LPS-1 asukoht on toodud joonisel AS-01. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 33/48 Seletuskiri 8 TORUSTIKU KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Torustike katsetused ja kontrolltoimingud teostatakse lähtuvalt standarditest ja juhenditest ning Omanikujärelevalve ettekirjutustest. 8.1 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine Ehitatud veetorustikule tuleb teostada torustiku läbipesu. Läbipesu tuleb teostada hüdrantide ja/või selleks ettenähtud läbipesu kaevude kaudu. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb torustikust võtta veeproov, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“. Torustiku rajamisel peab olema tagatud võimalus veetorustiku desinfitseerimiseks. Veetorustik tuleb desinfitseerida juhul, kui pärast torustiku läbipesu võetud veeproovi tulemused ei vasta Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Veetorustik desinfitseeritakse kloorilahusega (konsulteerida kohaliku tervisekaitsetalitusega). Kasutusse antav torustik tuleb pärast desinfitseerimist desinfitseerivast lahusest puhastada. 8.2 Survetorustike survekatse Paigaldatud survetorustikele (s.h. kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb teha survekatse, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool. Surveproov tuleb Töövõtjal korraldada Omanikujärelevalve juuresolekul. Katse teostamisel ei tohi ehituskaevikus töötada. Samuti ei tohi surveproovi teha avatud ehituskaevikuga. Survetorustike survekatse tehakse kõikidele rajatud survetorustikele (sh survekanalisatsioonitorustik), mille pikkus on vähemalt 10 m. Plasttorudele sooritatakse kaks katsetust:  Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult eemaldatud), tõsta torustikus rõhk 10 baarini ja jätta see regulaarse jälgimise alla orienteeruvalt ööpäevaks venima, vajadusel ka pikemaks ajaks. Rõhu langemisel alla 8 baari tuleb rõhku uuesti tõsta 10 baarini. Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub.  Survekatse viiakse üldjuhul läbi torustiku venimise lõppedes stabiliseerunuks jäänud rõhul (˃8 baari), Omanikujärelevalvel on õigus kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks nõuda kõrgemat katserõhku ja või pikemat katseperioodi. Survekatse kestvuseks on 1 tund, rõhu vähenemine pole lubatud. Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 34/48 Seletuskiri protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Omanikujärelevalve poolt. Kõik kontrollimisega seotud kulud kannab Töövõtja. 8.3 Isevoolse torustiku kaameravaatlus Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele, mille pikkus on üle 3m, Tellija nõudel ka lühematele ja kuni vähemalt liitumiskaevuni) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Omanikujärelevalvega kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos on ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus, jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360- kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihedusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Tellijat/järelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel ja Tellijal jälgida uuringuprotsessi. Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:  Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud;  Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud;  Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatluse tegemist;  Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni;  Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et salvestav kaamera sõidab kaevu suunas). Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei vaja kohest parandamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul. Sellised täiendavad katsetamised ja uuringud viiakse läbi Töövõtja kulul. Omanikujärelevalve otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja ulatuse. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 35/48 Seletuskiri 8.4 Isevoolsete torustike veepidavuskatse Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Omanikujärelevalve. 8.5 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%. Katse kulud katab Töövõtja. Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda torustikutöö parandamist (toru asendamist uuega). Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 36/48 Seletuskiri 9 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON Töövõtja peab ette valmistama kasutusloa väljastamiseks vajalikud dokumendid vastavalt majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrusele nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. Teostusmõõdistused peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning Tellija erinõuetele. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike kinnistute liitumispunktid jms). Ehitusjärelevalve poolse vastuvõtuakti väljastamise eelduseks on teostusmõõdistuse lõpliku aruande esitamine Töövõtja poolt. Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus torustiku asendiline ja kõrguslik paiknemine määratakse ehitaja poolt, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Juhul, kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. Teostusmõõdistamise joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja –alune situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms). Teostusmõõdistuse joonisel peab olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. Teostusjoonisel tuleb ära näidata oma õiges plaanilises ning kõrguslikus asendis kõik kaevikust näha olnud ehitatud torustiku trassiga lõikunud maa-alused tehnovõrgud. Tehnovõrguga lõikumiskohta esitatakse viitjoonega tekst tehnovõrgu nimetuse, tehniliste parameetrite ja absoluutkõrgusega. Kõrgus tuuakse välja:  isevoolsete torustike korral toru põhja alla;  kaugküttetorustike betoonkünade korral küna alla ja peale;  eelisoleeritud kütteveetorude korral toru tsentrile;  vee- ja gaasitoru ning kanalisatsiooni survetoru) toru peale;  üksiku elektri- või sidekaabli (ka kaitsetorus kaabli) ja –kaablitoru korral tsentrile;  elektri- või sidekaablite paki korral paki alla ja peale. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 37/48 Seletuskiri Survetorustike sõlmede kohta tuleb koostada skeemid, millel on koos vajalike selgitustega esitatud olemasolevad ja paigaldatud torud, liitmikud ja armatuur. Skeemile lisada projektile vastav sõlme tähis ja kanda teostusmõõdistuse joonisele koos viitejoonega vastava sõlme juurde. Mõõdistada ja plaanile kanda tuleb kõik ehitatud reoveepumplate elektripaigaldised alates liitumiskilbist kuni veearvestikaevu või reoveepumplani. Torustikud peavad joonisel moodustama sidusa skeemi, st et visuaalselt ühendatud torustiku otste koordinaadid (x,y,z) peavad olema samad. Asendiplaanidel peab olema selgelt ära näidatud kõikide kanalisatsioonikaevude, hüdrantide, siibrite, majaühenduste jne asukoht, kasutades ühtset mõõtesüsteemi ja koordinaate. Sidumispunktidena kasutada ainult püsivaid ehitisi. Ära näidata ka tööde käigus asendatavad tehnovõrgud. Maapinna kõrgused kaevuluukide ja siibrite kapede kõrval peavad kajastama olukorda pärast pinnakatete taastamist. Teostusmõõdistuse aruannetesse tuleb lisada kõikide paigaldatud survetorustike sõlmede ning kanalisatsioonikaevude kohta vähemalt 1 digitaalfoto. Kui torustikku ehitatakse lahtise kaevikuga, tuleb ka fotod teha selliselt, et fotografeeritava sõlme või kaevu konstruktsioon oleks kaevikus nähtav. Üks foto tuleb teha ülevaatepildina kanalisatsioonikaevudest ja sõlmedest selliselt, et oleks nähtav nii paigaldatud sõlm kui ka ümbritsev situatsioon. Foto(de)l peavad olema äratuntavad kaevude ja sõlmede detailid. Sõlmede tähised kirjutada valge markeriga pildistamiseks torule, armatuurile või panna sõlme juurde pildistamisel vastav tahvel koos sõlme nimega. Lisaks ülevaatefotole tuleb teha survetorustiku sõlmest üks foto võimalikult pealtvaates ning orienteeritult põhja-lõuna suunas. Fotol peab olema selgesti nähtavad ja arusaadavad kõik koostatud sõlme elemendid (torud, armatuur, liitmikud). Vähemalt üks foto tuleb esitada ka ilma kaevuta tehtavate isevoolsete torustike ühendussõlmede kohta (näiteks väljaspool hoonet tehtud termomuhviga liide majaühenduse korral jne). Foto(de)lt peab olema välja loetav kaevuta ühenduse asend ümbritseva situatsiooni suhtes ning ühenduskoht ise. Foto(d) tuleb samuti teha põhja-lõuna suunas ja võimalikult pealtvaates. Juhul, kui projektis ei ole toodud sellele sõlmele tähist, tuleb tähistamine kooskõlastada ehitusjärelevalvega. Tuletõrjehüdrantide ning veetorustike läbipesusõlmede kohta tehtud fotodel peab selle olemasolul näha olema ka tühjendustorustik koos killustikupadjaga. Kõik fotode failide nimed peavad sisaldama projekti ala, lõigu ning joonisel toodud kaevu või sõlme tähist. Fotod tuleb esitada koos teostusmõõdistusega CD-l ühes eksemplaris. Töövõtja esitab iga lõigu valmimise järel Tellijale ja Omanikujärelevalvele fotod ülevaatamiseks. Kui fotod ei ole nõuetekohaselt tehtud on Tellijal õigus nõuda sõlmede lahtikaevamist ning uuesti pildistamist. Teostusmõõdistuse aruandele peavad olema lisatud teostusjoonise põhjal koostatud koordinaatpunktide tabelid CSV failina. Tabelid koostatakse iga teostusjoonise faili kohta eraldi. Tabel peab olema täpselt joonisel toodud ehitatud rajatiste ning otseselt seotud rajatiste osade ulatuses. Tabeli kujundus kooskõlastada eelnevalt Tellijaga. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 38/48 Seletuskiri Omanikujärelevalve nõudmisel on vaja esitada vahearuannetena teostusjoonised (ainult digitaalselt), kus tulenevalt reaalsest situatsioonist võivad taastatud pinnakatte kõrgused olla puudu või asendatud projekteeritud maapinna kõrgustega. Sel juhul peavad projekteeritud maapinna kõrgused olema mõõdistatutest eristatud ja vastav märge peab olema joonisele selgelt loetavalt lisatud. Kõik rajatiste teostusmõõdistused tuleb esitada 30 päeva jooksul peale objekti valmimist maakatastrile vastavalt www.maaamet.ee esitatud juhendile. Elektripaigaldiste teostusmõõdistused tuleb koostada eraldi aruannetena ning esitada lisaks aruanne ka Eesti Energia AS-ile vastavalt nende nõuetele. Teostusmõõdistuse aruanded tuleb esitada Tellijale 3 eksemplaris paberkandjal (MK 1:500) ja digitaalselt andmekandjal (CD, mälupulk vms). Digitaalsed teostusjoonised (nende olemasolul ka lisajoonised) peavad olema esitatud *PDF ja AutoCAD (*dwg) formaadis vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 14.04.2016 määruses nr 34 toodud nõuetele. Aruanne peab sisaldama Exceli tabelit torude pikkuste, läbimõõtude ja materjalide lõikes sõlmede vahekauguste kaupa. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 39/48 Seletuskiri 10 REOVEEPUMPLAD Projektipiirkonnas Tammiku reoveekogumisalal tekkiva reovee suunamiseks Tamme tänaval asuvasse reovee peapumplasse on vajalik rajada kaks reoveepumplat. Reoveepumplatesse juhitava reovee perspektiivse vooluhulga arvutus on esitatud ptk 1.4. Vastavalt KeM määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ on ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 10 meetrit kui vooluhulk on alla 10 m3 ööpäevas. Projekteeritud reoveepumplad on 2 pumbaga varustatud kompaktpumplad. Tammiku-Kastani pumpla (Tammiku-Kastani) tarbeks on vajalik näha ette uue elektri liitumise väljaehitamine peakaitse suurusega 3x16 A. Projekteeritud pumpla parameetrid: Korpuse läbimõõt: Di1600 mm Korpuse kogukõrgus: 4590 mm Põhjaplaadi mõõdud: 2,2x2,2x0,155m (vastavalt tootejoonisele) Kogumisosa kõrgus (sissevoolutoru…pumpla põhi): 1200 mm Kasulik maht: ca 2,4 m3 Sisetorustiku mõõt: DN80 Pumpade soovitud tööpunkt: 5 l/s, 6,5 m Pumpade arv ja mark: 2x NP 3085 MT 3~ Adaptive 462 (Flygt) Tammiku-Allee pumpla (Tammiku-Allee) tarbeks on vajalik näha ette uue elektri liitumise väljaehitamine peakaitse suurusega 3x16 A. Projekteeritud pumpla parameetrid: Korpuse läbimõõt: Di1600 mm Korpuse kogukõrgus: 4730 mm Põhjaplaadi mõõdud: 2,2x2,2x0,155m (vastavalt tootejoonisele) Kogumisosa kõrgus (sissevoolutoru…pumpla põhi): 1200 mm Kasulik maht: ca 2,4 m3 Sisetorustiku mõõt: DN80 Pumpade soovitud tööpunkt: 5,3 l/s, 8,2 m Pumpade arv ja mark: 2x NP 3085 MT 3~ Adaptive 460 (Flygt) Reoveepumplate lõikeid vt L-RPJ-1 ja L-RPJ-2 ning asendiplaani joonistel AS-02 ja AS-03. 10.1 Üldnõuded pumplatele Pumpla peab olema tehases kokku monteeritud kompaktpumpla ning tarnitud paigalduskohta ühes tükis. Projekteeritud pumpla korpuse materjal on PE (polüetüleen). Pumpla peab olema varustatud kahe pumbaga. Pumpla kaitseümbris peab olema piisavalt tugev, et vastu pidada maapinna survele (minimaalne aktsepteeritav pumplakaevu rõngasjäikus on SN4). Pumpla põhjalahendus peab olema sellise konstruktsioonilise lahendusega, et oleks minimiseeritud sette kogunemisvõimalus mahuti servadesse. Reoveekanalisatsioonipumpla Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 40/48 Seletuskiri põhi peab omama sette eemaldamise lihtsustamiseks isepuhastuvaid 45° kaldseinu (H = 200 mm). Pumpla peab olema varustatud redeli, teenindusplatvormi ja ventilatsiooniga. Pumplas peab olema tagatud loomulik ventilatsioon, et ei tekiks toksilisi ning plahvatusohtlikke gaase. PE-plastikust korpuse puhul tuleb survetoru paigaldada korpust läbiva hülsi sisse, mis on keevitatud seina külge ja ühenduskoht olema tihendatud elastse materjaliga ning kaetud elastse vettpidava materjaliga nii seest kui väljast. Isevoolse torustiku ühendamisel peab muhvtoruühendus olema pumpla seina läheduses. Isevoolsele sissevoolutorule on ette nähtud voolurahustusplaat. Pumpla tuleb ankurdada vastavalt tootjatehase juhistele betoonist vundamendile, et vältida vee üleslükkejõu poolt põhjustatud rajatise kahjustusi. Pumpla ankurduseks alusplaadile kasutatavad poldid ja klambrid peavad olema roostevabast terasest. HDPE-st põhja laiendus peab ulatuma minimaalselt 200 mm üle välisseina ankurpoltide kinnitamiseks ja ankurduse sooritamiseks alusplaadi külge. Pumpla metallsisu peab olema komplekteeritud roostevaba terasest AISI316. Reoveekanalisatsioonipumpla sissevoolutoru peab olema võimalik sulgeda pumpla ees maasiibriga. Survekanalisatsioonitorustike rajamisel kasutada võimalikult vähe jätkuühendusi. Suunamuutused teostada torustiku painutamisel tootja poolt etteantud pöörderaadiust arvestades. Põlvede (mitte suuremad kui 45°) kasutamine on lubatud ainult pumplas ja vahetult pumpla juures. Projektis on kompaktpumplana projekteeritud Innovative Water Systems OÜ poolt pakutav STRONG pumpla lahendus. Paigaldatava pumpla lahendus peab vastama kõikidele projektis esitatud nõuetele. Tarnitava kompaktpumpla mark ja tootja tuleb enne tarnet täiendavalt kooskõlastada pumpla Tellijaga. 10.1.1 Sisemine survetorustik Pumpla sisetorustikuna võib kasutada roostevaba terast (AISI316) või polüetüleeni (PE). Survetorustiku ja pumpade survetorude vaheline ühendus peab olema 120˚. Projekteeritud pumpla on kahe pumba tööasetusega. Pumbad paigaldatakse pumplasse juhtsiinide (AISI316) abil. Pumpade survetorudele on ette nähtud tagasilöögiklapid ja sulgemissiibrid. Tagasilöögiklapp peab olema kuulklapp. Pumpade töörõhu mõõtmiseks paigaldada väljundkollektorile manomeetri ühenduskoht ½“ väljundkeermega koos r/v kuulkraaniga. Reoveekanalisatsioonipumplasse tuleb paigaldada elektromagnetiline reoveemõõtja. Reoveemõõtja peab olema paigaldatud tootja nõuetele vastavalt arvestades sirgete osade pikkustega, vaba täisavaga sulgarmatuuride vahele. Reoveemõõtja mugavaks vahetuseks peab selle ühel pool olev vabalt toru suunas edasi-tagasi liigutatav äärik. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 41/48 Seletuskiri 10.1.2 Hooldeplatvorm Pumplasse on ette nähtud roostevabast terasest (AISI316) vaheplatvorm, mis jääb allapoole tagasilöögiklappe ja siibreid. Hooldusplatvorm peab olema pumpla ristlõikepindalaga ühesuurune ja segmentide kaupa avatav. Platvorm peab võimaldama pumpasid eemaldada ja taaspaigaldada. Hooldeplatvormide segmentide tõstmiseks ja sulgemiseks peavad platvormidel olema roostevabast terasest tõsteketid. 10.1.3 Redel, käsipuud Pumplas kasutatav redel peab olema libisemiskindlate astmetega ei tohi takistada pumpade väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt. Redeli toru minimaalne läbimõõt on 33,7 mm. Redeliastmed peavad olema nelikanttorust 30x30mm, astmevahe h=300 mm. Redel tuleb valmistada roostevabast terasest AISI 316. Pumplas peavad olema teleskoopsed roostevabast terasest käsipuud (AISI316). Käsipuid peab olema 2 tk ja nende konstruktsioon lähtuma ohutuse seisukohtadest. 10.1.4 Ventilatsioon Pumpla õhustustorud (De110) peavad olema kaetud putukavõrguga ning vihmavee sissepääsu takistamiseks tuleb kasutada allapööratud torusid. Pumpla ventileerimiseks on ette nähtud kaks toru- üks pumpla ülaosast ja teine pumpla alumisest osast. Õhustustorude kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 700 mm. 10.1.5 Pumplate luugid, lukustus Pumpla sissepääsuava luuk peab olema soojustatud, töötingimustele vastava korrosioonikindluse ja koormustaluvusega ning asjakohastele EVS- või EN-standarditele vastavad standardsed tehasetooted. Luuk peab olema tehase poolt ette nähtud standardse lukustussüsteemiga ja taluma koormust minimaalselt 5 kN/m2. Pumpla luuk peab asuma ümbritsevast maapinnast minimaalselt 0,20...0,30m kõrgemal. Luuk varustada fiksaatori ja lukustusega külgservadest. Lukustuselemente peab olema minimaalselt 2 tüki. Pumpla luuk peab avanema suunas, mis ei takistaks elektrikilbi kasutamist. Luugi avatud asend ei tohi takistada pumpade kiirpaigaldusliitmike ning redelite kasutamist. 10.1.6 Pumpla soojusisolatsioon Projekteeritud reoveepumpla korpus ja luuk peab olema soojustatud. Pumpla soojusisolatsiooni korral tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 1. Pumpla üle maapinna ulatuv osa ja minimaalselt 1000 mm maapinnast allapoole jääv maa-alune osa ning luugid tuleb isoleerida minimaalselt 50 mm soojusisolatsiooniga; 2. Soojusisolatsioonikiht tuleb täielikult katta vettpidava kattega. Kasutatava materjali soojusjuhtivustegur peab olema <0,035 W/(m*K) 10.1.7 Pumplas kasutatavad materjalid 1. Pumba juhtsiinid - roostevaba teras, AISI 316 (DIN W.-Nr. 1.4408) 2. Tõstekett – roostevaba teras, AISI 316. 3. Survetorustik – PE/roostevaba teras, AISI 316. 4. Äärikühendused – terasäärikud mis on kaetud PP või PE plastikuga. 5. Redel – roostevabast terasest, AISI 316. 6. Hooldusplatvorm, tõsteketid – AISI 316. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 42/48 Seletuskiri 7. Siibrid – korpus tempermalmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677. 8. Tagasilöögiklapid – tagasilöögiklapid kummikuuliga (NBR), korpus tempermalmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677. 9. Nivooandur - nivooandur tuleb paigaldada kaitsehülssi, mille läbimõõt peab olema vähemalt De63 mm. 10. Kinnitusvahendid - poldid, mutrid, ankrud ja seibid happekindlast roostevabast terasest AISI316. Tsingitud detailid ei ole aktsepteeritavad. 11. Kõik poltühendused peavad olema töödeldud spetsiaalse ainega, mis võimaldab poltühendusi hilisemas ekspluatatsioonis avada. 12. Õhutustorud – materjal PE. 13. Käsipuud – roostevaba teras, AISI 316 14. Survekustutusplaat – plastist või r/v-terasest AISI 316 15. Siseneva torustiku sulgarmatuur – reoveekanalisatsioonipumpla sissevoolutoru peab olema võimalik sulgeda pumpla ees maasiibriga. 10.2 Nõuded pumpadele Tammiku-Kastani ühiskanalisatsiooni reoveepumplatesse valida pumbad tootlikkusega vähemalt 5 l/s ning tõstekõrgusega 6,5 m. Tammiku-Allee reoveepumplasse valida pumbad tootlikkusega vähemalt 5,3 l/s ning tõstekõrgusega 8,2 m. Reoveepumbad peavad olema sukelreoveepumbad, vabakeeristöörattaga ja 80 mm läbivooluavaga. Pumbad peavad olema varustatud ülekuumenemisanduritega. Pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C. Pumpade lubatud lülituskordade arv peab olema min. 20x tunnis. Staatori mähiste isolatsiooniklass peab vähemalt olema F. Pumba välised malmdetailid peavad olema roostevabad või kaetud reoveekindla pinnakattega (2-komponendilise epoksiidkattega). Pumbad peavad olema 2-juhttoru paigaldusega. Töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eestis. Lähtuvalt Tellijal kasutuses olevate seadmete samasuse printsiibist on projektis on pumplatesse esimese eelistusena valitud Flygt poolt pakutavad N 3000 seeria reoveepumbad. Töövõtja poolt valitud pumba tüüp ja parameetrid tuleb kooskõlastada enne tarnimist Tellijaga. 10.3 Pumplate elektrivarustus ja pumpade juhtimine Tammiku-Kastani ja Tammiku-Allee reoveepumplad koos elektripaigaldisega rajatakse uued. Elektrivarustus tagatakse reoveepumplatele võrguettevõtte poolt rajatavatest liitumiskilpidest. Liitumispunkti väljaehitus ja tarbimislepingu sõlmimine teostatakse Tellija poolt. Vajaminevad peakaitsmed on järgnevad: 1. Tammiku-Kastani min 3x16 A 2. Tammiku-Allee min 3x16 A Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 43/48 Seletuskiri Elektri liitumiskilbist rajada toitekaabel kaitsehülsis pumpla juurde paigaldatava juhtimiskilbini. Juhtimiskilp paigaldatakse pumpla korpuse küljes paiknevale spetsiaalsele kaablikaitsetorudega varustatud kilbialusele. Pumpla on ette nähtud 2-pumba tööasetusega. Pumpade juhtimine toimub automaatselt vastavalt kontrolleri seadistustele. Pumpasid on võimalik käivitada ka käsitsi. Pumpade töö toimub tavaolukorras vaheldumisi. Tavaolukorras töötab 1 pump, teine on reservpump. Pumpla töö juhtimine toimub piesoresistiivse veetasemeanduri (analoogandur) ja 2 avariiujuklülitiga (ülemine ja alumine avariitase). Info pumpla tööst kuvatakse PLC operatiivpaneelile ja läbi GSM süsteemi pumpla operaatorile. Pumpla juhtimiskilbi PLC ja GSM ühenduse abil peab olema võimalik saada minimaalselt järgmist töö- ja häireinfot (vt täpsem loetelu elektri- ja automaatikaosa projektist):  Pumba töötundide arvestuse (kumulatiivne);  Lülituskordade arv (kumulatiivne);  Käivitusavarii signaal – juhul kui PLC on pumpa kolm korda käivitanud ja pump ikka ei rakendu;  Toodangu mõõtmine – kumulatiivne (päev, nädal, kuu, aasta) igale pumbale;  Pumpla staatus – kas valve all või ei. Juhtimiskilpi on ette nähtud kütteelement. Pumpla töötsüklid ja nivood määrata kooskõlas reoveepumplate ja puhasti operaatoriga. Reoveepumpla juhtimine ja kaugseire peab võimaldama ühildamist OÜ Järve Biopuhastus poolt kasutatava kaugjuhtimissüsteemiga SCADA (haldab OÜ Systemtest). Juhtimiskilpi tuleb ette näha võimalus avariigeneraatoriga ühendamiseks. Pumpla automaatika lahendatakse täpsemalt eraldiseisva elektri- ja automaatikaprojekti raames. Pumpla elektripaigaldise projektid on koostatud Innovative Water Systems OÜ poolt (tööd nr PP 031-09.02/2026./T-34 ja PP 032-09.02/2026./T-35). 10.4 Reoveepumpla paigaldamine Kompaktpumpla tuleb paigaldada ja ankurdada raudbetoonalusplaadile vastavalt tootja juhistele (vt projekti lisa - reoveepumpla paigaldamise juhend). Pumpla korpus peab olema pinnasevee üleslükkejõu vastu ankurdatud arvestusega, et pinnaseveetase võib tõusta kuni maapinnani. Põhjaplaat peab olema armeeritud. Tuleb jälgida nõudeid Tarindi RYL 2000, punkt 23.46. Raudbetoonist veekindlad konstruktsioonid. Betooni klass peab olema C25/30. Pumpla põhjaplaadi alus peab olema tehtud killustikust (kihi paksus 200-250mm). Plaadi armatuur: 2-kihiline võrk A500H Ø10 200x200 mm, rangid Ø8 samm 800 mm. Kaeviku põhi ehk põhjaplaadi aluspind tuleb tasandada. Vajadusel katta kaeviku põhi väiksefraktsioonilise kruusa või killustikuga. Aluspind peab olema tihendatud vähemalt 0,95 tihedustegurini. Kaeviku tagasitäide teha liivaga, tagasitäite tihendamine peab toimuma ühtlaselt kogu perimeetri ulatuses, et vältida pumpla kõrvalekaldumist. Pumpla seina lubatud hälve vertikaalist 5 mm/m. Mahuti tõstmiseks kasutada tõsterihmasid. Terastrosse ja -kette ei ole lubatud kasutada. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 44/48 Seletuskiri Pumpla üleandmisel tehtavate katsetuste maht ja sisu lepitakse eraldi kokku pumpla operaatorettevõttega. 10.5 Reoveepumplate ümbruse kujundamine 10.5.1 Teenindusplats Reoveepumplate teenindamiseks tuleb pumpla juurde rajada juurdepääsutee ja teenindusplats. Pumplate juurde peab olema rajatud juurdepääsutee minimaalse laiusega 3,5 m, mis on põhiteega samaväärse konstruktsiooniga. Juurdepääsutee peab taluma iga ilmastikuga 26 t autoga liiklemist ja peab olema ehitatud vastavat kandevõimet tagava konstruktsiooniga. Teenindusplatsi ja juurdepääsutee ehitusel lähtuda Majandus- ja taristuministri määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Tammiku-Kastani reoveepumpla mahasõit tuleb rajada asfaltkattega teelt ning pumpla juurdepääsuks tuleb rajada asfaltkattega teenindusplats, vastavalt asfaltkattega tee taastamise nõuetele. Tammiku-Allee reoveepumpla juurdepääs tuleb tagada olemasoleva Tammiku tn 36 kinnistu juurdepääsutee kaudu. Pumpla teenindamiseks on vajalik rajada killustikust kattega teenindusplats. Teenindusplatsi rajamiseks eemaldatakse esmalt kasvupinnas/ebasobiv pinnas. Seejärel tehakse sinna min 30 cm paksune dreenkiht, mille peale paigaldatakse 20 cm paksune killustikust pealiskiht, vastavalt killustikust katendikihi taastamise nõuetele. Vahetult pumpla ümber tuleb rajada kõrgem ala minimaalsete mõõtmetega 3,0x3,0 m. Pumpla ümber peab maapinna lang olema pumplast eemale. 10.5.2 Piirdeaed Reoveepumplate teenindusplastid tuleb ümbritseda kuumtsingitud keevispaneelidest piirdeaiaga. Aia kõrgus maapinnast peab olema kuni 5 cm (trimmerdamiseks). Aia rajamisel tuleb kasutada paneeli tootja poolt ettenähtud aiaposte ning kinnitusvahendeid. Kõik aia- ja väravapostid tuleb katta otsakorkidega. Keevispaneelaed peab vastama järgmistele tingimustele:  Aia tüüp: 3D keevispaneel  Augusilma suurus: 200 x 50 mm  Traadi diameeter: 5 mm  Paneeli laius: 2500 mm  Paneeli kõrgus 2030 mm  Viimistlus: kuumtsingitud ja värvitud (RAL7016)  Aiapostid: 40x60 mm nelikantpost, seinapaksus 2,0 mm, plastikust otsakorkidega, tsingitud seest ja väljast ning kaetud värviga Sissesõiduks tuleb paigaldada kahepoolne tiibvärav (L=4 m), mis peab olema lukustatav ja varustatud sarjastatud tabalukuga. Väravale paigaldada silt „Värava ette parkimine keelatud“. 10.5.3 Välisvalgustus Pumpla platsile, piirdeaia sisse paigaldada välisvalgustusmast kõrgusega 6 m (valgusti, r/b jalandi, kaitsekummi, hämara ja liikumisanduriga), elektritoitega reoveepumpla elektrikilbist. Posti valgusti (nt Vizulo Micro Martin) peab sobima objekti kasutusotstarbega kokku ja olema Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 45/48 Seletuskiri kaitstud võimalike vigastuste eest. Kõik piirdeaia sees asuv (pumpla kilp, plats jms) peab olema valgustatud. Mastile teostada valmidus videokaamera paigaldamiseks. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 46/48 Seletuskiri 11 KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND Torustike ja rajatiste hooldust võivad teha ainult vastavat kvalifikatsiooni omavad isikud. Rajatiste omanik koostab hoolduspäeviku, mis sisaldab hooldusplaani ning kus kajastatakse kõik teostatud hooldus- ja remonttööd. Samuti määratakse hooldusplaanis ära visuaalse ülevaatuse sagedus. Torustike puhul on soovituslik sagedus 1 aasta, reoveepumpla puhul 1 nädal. 11.1 Torustike kasutus ja hooldus Veetorustike kasutust ja hooldust teostada vastavalt standardile EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“. Kanalisatsioonitorustike kasutust ja hooldust teostada vastavalt standardile EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“. 11.2 Reoveepumpla kasutus ja hooldus Pumpla on mõeldud olmereovee pumpamiseks. Pumpla kasutamisel ja hooldamisel jälgida tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid. Enne pumplasse sisenemist ventileerida pumplat vähemalt 5 minutit. Keelatud on pumplasiseseid töid läbi viia üksinda. Hooldustöödel sulgeda võimalusel sissevoolud pumplasse. Pumpla teenindusredelil võib korraga viibida ainult üks inimene ja ta ei tohi kaasas kanda esemeid, kui need ei ole kergekaalulised ja kergesti käsitletavad. Pumplasisestel töödel tuleb pumbad lahti ühendada elektrivõrgust ja tagada abinõud vältimaks pumpade taaskäivitust. Pumpade hooldamisel lähtuda pumpadega kaasas olevatest paigaldus- ja kasutusjuhenditest. Pumbaga on keelatud pumbata õli, bensiini ja muid plahvatusohtlikke vedelikke. Pumpasid ei tohi kunagi tõsta elektrijuhtmest. Pumpade väljatõstmiseks kasutada pumba külge kinnitatud tõsteketti. Suuremate pumpade käsitsi teisaldamine ei ole nende kaalu tõttu lubatud. Pumpade teisaldamiseks tuleb kasutada tõstetali vm. tehnikat. Pumba elektri- või andurikaablite asendamisel tuleb automaatikakilpi viiv kaablikaitsetoru sulgeda gaasitihedalt. Enne pumpla tööle rakendamist peab vastava kvalifikatsiooniga personal kontrollima, et oleks täidetud kõik nõutavad ohutusreeglid. Kui pump on varustatud pistikuga, peab maandusega pistikupesa olema paigaldatud veepiirist kõrgemale. Pistikuta pumpade toitekaabli ja pumbakaabli ühendamise peab teostama vastava kvalifikatsiooniga spetsialist. Kolmefaasilise pumba puhul peab enne esmakäivitust kontrollima pumba tööratta pöörlemissuunda. Kontrollimisel tuleb vältida enda vigastamist pöörleva töörattaga. Pöörlemissuunda saab muuta vahetades omavahel kaks faasi juhet juhtimiskeskuses. Pumpasid ei tohi lasta kuivalt töötada. Pumpade esmakäivitusel tuleb vajadusel pumbad õhutada. Selleks tõsta pump korraks lahti jalakomplektilt, misjärel õhumullid eemalduvad. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 47/48 Seletuskiri Juhul, kui pumba seiskamisnivoo on sellisel kõrgusel, et pumpa satub töötamisel õhk, siis tuleb reguleerida pumba lülitustasemed nii, et alumine nivoo jääks piisavale kõrgusele vältimaks õhu sattumist pumpa. Pumpla korpus ja sisekonstruktsioonid reeglina erihooldust ei vaja. Aegajalt on soovitav keerata kiilsiibreid vältimaks nende kinni kiilumist. Visuaalselt hinnata korpuse seisukorda (võimalikud lekked, deformatsioonid vms) Kord kvartalis või vähemalt kord poolaasta jooksul puhastada pumpla survepesuga. Kontrollida nivooautomaatika ja pumbakaablite korrasolekut. Kontrollida visuaalselt pumpade väliste detailide korrasolekut. Juhul kui pumbad töötavad alla ettenähtud tootlikkust või on kuulda ebatavalisi helisid, siis tuleb ette võtta abinõud rikete kõrvaldamiseks. Pumpade hooldusintervall ja vajalikud tööd esitatakse tootjapoolse hooldusjuhendiga. Hooldustööde kohta pumplas pidada hoolduspäevikut. Täiendavad kasutus- hooldusjuhendid tulenevalt konkreetsetest materjalidest ja seadmetest esitab Töövõtja. Töö nr: 09-10-25-VK. Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Põhiprojekt Jõhvi vald, Ida-Virumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 06.03.2026. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 48/48 X V1 1W X 12W 1 X X Suu ndp uur 1W1 imis V1 ek aev 1W2 ik 2 x4 m 1W 1 2W 4W12 X 2W2 V1 X K2 X 3W1 X 7W1 2W2 2 7W1 2W X X 2W 7W21 2W 7W 12 X V2 K2 K2 2W2 X K2 7W1 X X 2W1 X X X X X X X K1 V1 X X X 32W X W12 K2 V2 X X K2 X V2 K1 X X X K2 X X X X K1 X V1 X X X K1 X X 32W X W12 X X X K1 V1 X X K1 Reo X X vee Reo pum v eep pla X X um juh tim liitu pla so iski K1 lp 3W 2W1 mis ov V1 X K1 X pun itav kti a ele 2 X k suk ri t X oht X X X K1 X X X 3W 2W1 X V1 X K1 2 X X X X X X X LEGEND K1 X X X V1 K1 X X X 3W 2W1 X X X X X Kanalisatsiooni kontrollkaev X X X X 2 X X Kanalisatsiooni vaatluskaev X K1 X X X K1 2W 2 W2 1 X K1 Läbiviik vundamendist X X X K1 _55 X Va,P K1 _53 V1 K1 X X X X X X X _52 Kanalisatsiooni ühendus X X X X X X X X X X X X X X X _51 V Va i,Sa 2W2 2W 1 X Va a K1 2W2 2W 1 Survekanalisatsiooni sõlm V1 _50 KS1 KS1 K1 K1 KS1 K1 2W21 _48 _49 Va KS1 KS1 KS1 Survekanalisatsiooni maasiiber V1 2W 2W21 2W Va Va KS1 KS1 KS1 KS1 X 2W21 _47 K1 KS1 W1 _54 Survekanalisatsiooni otsakork K1 K1 2W 2W21 K1 V1 K1 K1 Va V1 K1 V1 2W 2W21 2W _44 _45 K1 K1 K1 Va _43 K1 K1 V1 K1 2W21 2W 2W21 _36 _37 _38 Hk Hk Hk vaade1 K1 K1 Kapega siiber Hk K1 2W V1 _33 K1 Va K1 Hk K1 X V1 K1 K1 Va K1 Sõlm K1 V1 K1 K1 K1 V1 K1 KS1 K1 K1 KS1 K1 KS1 V1 KS1 K1 Sadul _32 K1 _27 K1 V1 K1 _25 Va K1 KS1 K1 KS1 _42 _46 _41 X V1 V1 Va,Tm V a,Tm _31 K1 _39 _40 Hk Va Maakraan Hk KS1 _35 Hk K1 K1 _30 Hk V1 X K1 ,Õ Va K1 KS1 Sa K1 X Va K1 KS1 _34 Läbipesukaev V2 _23 K1 X K1 Va KS1 K1 X V1 _18 X Va K1 X K1 K1 vaa KuK K1 X X KS1 X X X 1Ta ,Va _19 K1 K1 _26 KS1 de X X _ _2 V Va K11 Olemasolev isevoolne kanalisatsioon V1 X X a,Sa K K K 3 X Ta _24 KS X V1 ,Pi,K K11 _29 K1 Va KS Va K1 2 1 Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon V1 X X K1 K1 rs,P de 1W K1 _28 X X X X X KS1 X lH,V _22 a X Va V2 X V1 K1 va X X X KS1 Projekteeritav kinnistusisene isevoolne kanalisatsioon X X K1 X X _3T i Va K2 K2 K1 X X X X X _17 _21 K11 KKS1 K1 KS V1 X a _16 Va Va KS X K1 Olemasolev survekanalisatsioon X X X 1 X KS KS K1 X KS1 X K1 1 V1 X X Va _20 KS1 X V1 K11 X X X Va KS Suu KS1 KS1 Projekteeritav survekanalisatsioon X X _7T X KKS1 K1 KS1 K1 X K1 a X 1 K1 n dpu X V1 KS1 KS1 KS1 Kinnisel meetodil rajatav survekanalisatsioon K1 Suu urim X V1 K11 KS1 X ndp X ise X 1W1 K1 KS X _6T KS1 uur kae V V V Olemasolev veetoru _14 _15K KS X V1 a _12 imis vik X _8H _13 Ta rs V1 1 X _9V Hk ek 2x4 V1 V1 Projekteeritav veetoru X X X KS1 k a,Si Va,K aev m X V1 rs ik 2 Kinnisel meetodil rajatav veetoru X V1 V1 X KS1 KS1 V1 KS1 V1 KS1 V1 KS1 V1 x4 X KS1V1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 m K1 V1 V2 V2 Projekteeritav kinnistusisene veetoru X V2 K2 X Suu X X X Likvideeritav torustik (toru otste betoneerimine) _11 V1 X X X Va n 1W1 _10 dpu Likvideeritav torustik (toru täitmine kergbetooniga) X Va urim K1 ise Taastatav sõidutee äärekivi kae K1 X _5V X _4V a vik Taastatav jalgtee äärekivi X 2x4 V2 a K2 m V1 1W1 X X Projekteeritud reovee ülepumpla X K1 X V1 X Säilitatav ja/või kaitstav puu/post X 22 KV K1 Likvideeritav puu K1 X X Suu Suu X X ndp ndp X uur uur Taastatav murukate/haljasala X X X X imis imis ek K2 ek X aev aev X ik 2 ik 2 Taastatav killustikkate x4 x4 X m m X Suu X n dpu Taastatav kruuskate X u rim Dendroloogiline hinnang (Tammerae OÜ, 2025): X ise X kae vik 2x4 Tammiku puiestee (Uuendamata piiridega kaitsealuna park) Krs kirsipuu, hapu Prunus cerasus Taastatav plaatkate m I väärtusklass (eriti väärtuslik puu) KuK kuusk, kanada Picea glauca Pi pihlakas, harilik Sorbus aucuparia Taastatav asfaltkate 1-kihiline II väärtusklass (väärtuslik puu) PlH ploomipuu, haraline Prunus cerasifera III väärtusklass (oluline puu) Sa saar, harilik Fraxinus excelsior Märkused: Si sirel, harilik Syringa vulgaris 1. Geodeetiline alusplaan Geodeesia24 OÜ, töö nr 11312-25 (nov.2025). Koordinaadid L-Est süsteemis, IV väärtusklass (väheväärtuslik puu) Ta tamm, harilik Quercus robur kõrgused Euroopa EH2000 süsteemis. Tm toomingas, harilik Prunus padus Projetktijuht/Proj engr. Kristjan Karabelnik Tellija/Customer Töö nr./Job nr. Puittaime keskkoht, mida geoalusele ei ole märgitud Va vaher, harilik Acer platanoides Projekteerija/Designer Kristjan Karabelnik OÜ Järve Biopuhastus 09-10-25-VK Puuderühm, põõsarühm Vi viirpuu Crataegus sp Projekteerija/Designer Meelis Mark Objekt/Object Tammiku reoveekogumisala vee- ja Joonise nr./Drawing nr. Õ õunapuu, aed- Malus domestica Kontrollija/Inspector Aigar Reimann /allkirjastatud digitaalselt/ kanalisatsioonitorustikud KT-03 TINGMÄRGID (Stromtec OÜ, töö nr 24-114) vaade1 Vaate asukoht ja suund Aadress/Location Mõõtkava/Scale OÜ ALKRANEL 1W2 1W2 Proj. 20 kV kaabel (esimene nr on kaablite arv kaevikus) Tammiku alevik, Jõhvi vald, Ida-Virumaa 1 :500 Riia 4, Tartu _49Va Põlispuud (d>70cm) tel. 736 6676 Joonis/Drawing Kuupäev/Date 1W1 1W1 Proj. 0.4 kV kaabel (esimene nr on kaablite arv kaevikus) [email protected] Katete taastamise asendiplaan 06.03.2026 www.alkranel.ee Fail/File 091025VK_PP_VK_TammikuVK.dwg Staadium/Stage: PP Kristjan Karabelnik Alkranel OÜ Teie 06.03.2026 [email protected] Riia 15b Meie 10.03.2026 nr 7.1-2/26/3836-2 51010, Tartu, Tartu maakond Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekti nr 09-10-25-VK kooskõlastus riigitee nr 93 tee piirides ja tee kaitsevööndis Tammiku alevikus Ida-Virumaal Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud ehitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised (edaspidi tehnovõrgud) riigitee nr 93 Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku tee km 19,62-20,50 tee piirides ja tee kaitsevööndis Tammiku alevikus Jõhvi vallas Ida-Virumaal. Projektid on koostatud vastavuses Transpordiameti esitatud nõuetega. Riigitee nr 93 alustele katastriüksustele tehnovõrke ei kavandata. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME Alkranel OÜ töö nr 09-10-25-VK „Tammiku reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustikud“ põhiprojekti staadiumis. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega: 1. Enne riigitee maaüksusel tehnovõrkude ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 1.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 1.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-piirangud-ma ) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada garantiikiri, kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 2. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud. 3. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud. 4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 5. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 6. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks vajalike tegevusi. 7. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt. 8. Peale tööde lõppu tuleb Transpordiametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Veltri peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: 091025VK_PP_VK-0-01_v01_Tiitelleht.zip Arvo Veltri 5164006, [email protected] 2 (2)
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel