dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
KorraldusAvalik

Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet · 10. märts 2026
Viit
1.1-3/26/162
Registreeritud
10. märts 2026
Dokumendi liik
Korraldus
Funktsioon
1.1 Üldjuhtimine
Sari
1.1-3 Korraldused
Toimik
1.1-3/2026
Vastutaja
Anni Luht (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus)

Failid

  • 📎1.1-326162 10.03.2026 Korraldus.asice5791 KB

Sisu (failidest)

Versioon 03.03.2026 /// TÖÖ NR 22004400 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 22004400 Tartu 2023 / 2026 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162) Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 2 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 11 4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ............................................................................................................... 11 4.2. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 14 4.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 16 4.4. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet, valgus .................................................................... 19 4.5. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 19 4.6. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 19 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 20 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 3 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojektile. Kavandatav tegevus asub Põlva maakonnas ning osaliselt Põlva linna ja osaliselt Põlva valla territooriumil (joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel. Käesolev eelhinnang on koostatud 24.04.2023. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks Roadplan OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti joonised seisuga 21.04.2023. 2026. aastal on eelhinnangu aruannet täiendatud täpsustustega, mis tulenesid ehitusloa menetluse käigus Keskkonnaametilt saadud kirjalikest kommentaaridest (KeA 25.02.2026 kiri nr 6-3/26/2504-2). Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase joonega). Aluskaart: Maa-amet 2023 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 4 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine . Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023077 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 5 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 § 13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga nähakse ette jalgratta- ja jalgtee rajamist sõiduteest eemale). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 6 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 7 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks liikuvuse parandamine, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekteerijalt saadud infole. Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.1. Plaanilahendus Riigitee nr 87 äärne plaanilahendus Projekteeritud jalg- ja jalgrattatee (edaspidi JJT) saab alguse Ringtee 2 kinnistult, kus see on kokku viidud olemasoleva JJT-ga. Kogu ulatuses on JJT eraldatud sõiduteest eraldusribaga. PK 1+79 juurde projekteeritakse ülekäik üle riigitee 87. Kase tn ja Vabriku tn ristmikul projekteeritakse JJT kokku varasemalt projekteeritud Kaasiku-Lina JJT-ga (VILprojekt OÜ töö nr VP21026). Antud ristmikule projekteeritakse täiendav ohutussaarega ülekäik üle riigitee 87. PK 3+75 juurde projekteeritud ülekäik ühendab projekteeritud JJT olemasoleva JJT -ga, mis kulgeb vasakul pool riigiteed kuni Vabriku tänavani. Ohutussaare rajamiseks riigiteele projekteeritakse riigitee katte laiendamine. PK 6+16 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee paikneva talu juurde. PK 8+35 juurde projekteeritakse ülekäik üle riigitee 87, mis ühendatakse Pärnaõie tn sõiduteega. PK 9+65 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee paikneva talu juurde. PK 12+08 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee paikneva talu juurde. Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 8 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang PK 13+20 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee paikneva talu juurde. PK 14+40 juurde projekteeritakse Kirsi tn ristmik. Sõidutee kate projekteeritakse kuni Kirsi tn 3 kinnistu juurdepääsuni. Antud ristmikult on võimaldatud juurdepääs Rähni tn 12a ja 14a kinnistutele. Lõigus PK 14+95 - PK 15+50 projekteeritakse JJT ühiskasutuses sõidukitega, mis liiguvad Rähni tn 12a ja 14a kinnistutele. Antud lõigus on sõidutee katte laius 4,5 m. PK 15+75 juures likvideeritakse olemasolev juurdepääs Kirsi tänavale. PK 15+83 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee paikneva talu juurde. PK 16+80 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee paikneva talu juurde. PK 17+90 juures läbib JJT Ähnioro oja. Antud lõigus on JJT viidud sõiduteest kaugemale, et ületada Ähnioro oja kõige soodsamas asukohas ja tagada truubi paigaldamiseks vajalik ruum. PK 18+90 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee Tammemäe teele. PK 25+75 juures muudetakse Tiigi ja Pragi kinnistute juurdepääsu asukohta, et tagada juurdepääsu võimalikult risti ristumine riigiteega ja JJT -ga, mis tagab kõrgema ohutuse. PK 26+07 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada liikuda üle riigitee paikneva talu juurde. Lõigus 27+25 – PK 28+65 läbib JJT olemasolevat orgu. Antud lõigus on JJT viidud sõiduteest kaugemale, et ületada oru põhjas asuvat kraavi kõige soodsamas asukohas ja tagada truubi paigaldamiseks vajalik ruum. Täiendav põhjus on, et JJT oleks eraldiseisval muldkehal, mis lihtsustab pisut ehitamist keerulistest tingimustes. Lõigus PK 28+65 – PK 30+00 piiratakse ruum sõidutee ja olemasoleva Kaldamäe tee 2 ning Värska mnt 3 piirdeaia vahel. Lisaks on Kaldamäe tee 2 kinnistul olemasolev salvkaev (PK 28+95). Samas on antud kohas riigitee kõrgel muldkehal ja Kaldamäe tee 2 kinnistu oluliselt madalamal. Sellest tulenevalt projekteeritakse lõigus PK 28+65 – PK 29+09 JJT äärde tugimüür. Kinnistu omanike privaatsuse tagamiseks on tugimüürile projekteeritud piirdeaed. Kuna lõigul PK 28+65 – PK 30+00 on piiratud ruum ja eraldusriba ei ole vajaliku laiusega, siis on JJT sõiduteest antud lõigus eraldatud põrkepiirdega. PK 30+00 juurde projekteeritakse teeületuskoht üle riigitee 87. Teeületuskoht projekteeritakse üle olemasoleva ohutussaare. Vasakule poole riigiteed 87 projekteeritakse JJT ühendus riigiteega 90. Üle riigitee 90 projekteerit akse teeületuskoht JJT PK 2+44 juures. Teeületuskoht ühendatakse paremal pool riigiteed 90 olemasoleva JJT-ga (PK 2+25). Antud lõigus eraldatakse JJT sõiduteest äärekiviga. Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 9 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Riigitee 87 äärne JJT on vasakul pool riigiteed 90, projekteerit akse kuni olemasoleva JJT- ni PK 30+62 juures. Antud lõigus eraldatakse JJT sõiduteest äärekiviga. Kuna riigitee 90 äärde on vajalik rajada täiendav äärekiviga lõik ning lõigus PK 28+65 kuni PK 30+00, satub JJT olemasolevale kraavile, siis on sademevee ära juhtimiseks projekteeritud täiendav sademeveetorustik, mis juhitud olemasolevasse kraavi PK 28+09. Riigitee nr 90 äärne plaanilahendus Projekteeritav JJT saab alguse Linnamäe teelt. JJT projekteerit akse kuni Päkamäe teeni. Riigitee 90 äärde projekteeritakse JJT paremale poolt sõiduteed. JJT eraldatakse sõiduteest äärekiviga. PK 0+25 ületab JJT Peri oja. Lõigul PK 0+00 – PK 0+40 on piiratud ruum. Sellest tulenevalt projekteeritakse antud lõigus JJT äärde tugimüür. Kinnistu omanike privaatsuse tagamiseks on tugimüürile projekteeritud piirdeaed. Kuna riigitee 90 äärde on vajalik rajada täiendav äärekiviga lõik, siis on sademevee ära juhtimiseks projekteeritud täiendav restkaev, mis juhitud Peri ojasse. Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 10 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2023 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 11 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju. Aga käesoleva eelhinnangu kontekstis (KMH vajaduse hindamiseks) keskendutakse alljärgnevalt võimalikele ebasoodsatele mõjudele. Kaitsealuseid loodusobjekte projekti mõjupiirkonnas ei paikne. Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Projektiala asub Põlva maakonnas ning maakonnaplaneeringu 4 seletuskirjas on toodud välja üldised põhimõtted kergliiklusteede võrgustiku arendamisele: ◼ Kergliiklusteede rajamisel on vajalik jälgida eeldusi lokaalsete võrkude kujunemiseks, st kaaluda kavandatud tee seotust juba olemasolevate või kavandatavate kergliiklusteede võrgustikega. Eelisjärjekorras tuleb parandada kergliiklusühendusi oluliste punktide vahel linnades ning lühematel distantsidel linna ja tagamaa vahel, kus on suurem igapäevane potentsiaalsete kasutajate hulk. ◼ Tee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev tee, kool, kauplus, bussipeatus jne. Tee alguse, lõpu ja üleminekute lahendused peavad tagama ohutu ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele. ◼ Kavandatav kergliiklustee peab olema sujuva liikumise tagamiseks katkematu ning võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Vältida põhjendamatuid ristumisi maanteega ja vajadusel kaaluda kergliiklustee mahutamiseks sõidutee ümberehitamist. ◼ Kergliiklustee täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks eelkõige tihed a liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks mugavam ja ohutum keskkond. 4 Kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/polvamaa/polva-maakonnaplaneering-2030/ Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 12 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang ◼ Sõiduteega paralleelselt kulgevad kergliiklusteed ja -rajad on soovitav rajada mitte halvema kattega kui kõrvalasuv sõidutee. Kergliiklusteede ja - radade katte eelistusel lähtuda kasutusfunktsioonist ja maastikulistest tingimustest. Käesolevas projektis on nimetatud tingimustega võimaluste piires arvestatud. Projektiala asub osaliselt Põlva linna ning osaliselt Põlva valla (haldusreformi järgne) territooriumil, kus haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Põlva valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud (endise) Põlva, Ahja, Laheda, Mooste ja Vastse-Kuuste valdade üldplaneering nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusreformi eelselt asus projektiala (endises) Põlva vallas, mille üldplaneering kehtestati 2018. aastal. Põlva valla üldplaneeringuga nähakse ette perspektiivsete kergliiklusteede rajamist piki Põlva ringteed (riigitee nr 87) algusega Vabriku tänav (Põlva linn) kuni Põlva-Karisilla tugimaanteeni (riigitee nr 90) ning piki Põlva-Karisilla tugimaanteed (riigitee nr 90) algusega Võru-Põlva tugimaanteest (riigitee nr 64) kuni Rosma külas reserveeritud tootmisaladeni. Seega on kavandatav tegevus kooskõlas Põlva üldplaneeringus ette nähtuga. Maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel jääb kavandatav kergliiklusteelühikesel lõigul rohevõrgustiku ääre alale (vt joonis 4.1). Rohelise võrgustiku alal aga juba asub olemasolev maantee, millel on rohevõrgule oluliselt suurem mõju kui käesoleva projektiga kavandataval kergliiklusteel. Projektiga ei ole ette nähtud kergliiklustee eraldamist taradega ega teepinna tõstmist, mis oluliselt suurendaks barjääri elusloodusele. Seega ei ole kavandatava tegevusega põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna rohevõrgustiku terviklikkusele. Kavandatav tegevus jääb täiendavalt maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardi ja Põlva valla üldplaneeringu „Põlva valla üldplaneering (valla põhjaosa)“ kaardi alusel ka vähesel määral väärtusliku maastiku piirialale. Kuna tegevus toimub olemasoleva maantee kõrval, siis ei ole projektiga ette näha ebasoodsa mõju kaasnemist väärtusliku maastiku terviklikkusele. Sõidutee rajamine uuele trassile tähendab seda, et tee ning selle rajatiste rajamiseks vajalik maa-ala läheb senisest kasutusest välja. Antud piirkonnas on peamiselt tegemist maatulundusliku ning vähesel määral elamumaaga. Tee rajamiseks vajalikud maaeraldused tehakse krundijaotuskava alusel. Projektil on küll mõningane ebasoodne mõju senisele maakasutusele, aga arvestades projekti mastaape, pole põhjust lugeda seda oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 13 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.1 Väljavõte maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardist ( kavandatav tegevus on tähistatud punase joone ja noolega ). Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 14 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jää b projektiga kavandatavale tegevusele lähim kultuurimälestis – ehitismälestis Rosma küla elamu I kelder (registri kood 23794) – ca 27 m kaugusele. Piirkonnas paiknevad veel lisaks järgnevad ehitismälestised – Rosma küla elamu I tiibhoonega (registri kood 23793) , Rosma vesiveski laut (registri kood 23792), Rosma vesiveski elamu (registri kood 23791) , Rosma vesiveski pais (registri kood 23790) , Rosma vesiveski (registri kood 23789) , Rosma küla kauplus-elamu II (registri kood 23796), Rosma küla elamu III (registri kood 23798) ja Rosma küla kauplus-elamu II ait-kelder (registri kood 23797). Antud ehitismälestistele on moodustatud ühine kinnismälestise kaitsevöönd, mis jä äb projektialast ca 4 m kaugusele (vt joonis 4.2). Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud 18.03.2022 kirjaga nr 5.1-17.6/455-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist: Planeeritava kergliiklustee alale riikliku kaitse all olevaid mälestisi ega meile teadaolevat arheoloogipärandit ei jää. Kuid kuna tee lõunapoolne ots asub vahetus läheduses Rosma külas asuvate ehitismälestiste (reg -nr 23789-23798) ühisele kaitsevööndile, siis palume kanda mälestiste kaitsevööndi ala projekti asendiplaanile ja sellega projekteerimisel arvestada. Tee projekteerimisel kaitsevööndisse tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele (§ 58, 59) projekt meiega kooskõlastada. Samuti palume lisada projekti seletuskirja märkus, et pinnasetöödel kogu projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi ala tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kavandatava tegevusega ei ole kultuurimälestiste ning nendele moodustatud kinnismälestise kaitsevööndis ehtisutegevusi ette nähtud, seega võib öelda, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju kultuuriväärtustele. Pinnasetöödel tuleb siiski arvestada Muinsuskaitseameti tingimusega. Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 15 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaiseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 16 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev PRK0025624 jääb ca 65 m kaugusele. Puurkaevule on kehtestatud 50 m ulatus sanitaarkaitseala, mis ei ulatu kavandatava tegevuseni (vt joonis 4.3). Lisaks jääb projekteeritavast kergliiklusteest ca 2,5 m kaugusele Kaldamäe tee 2 (kü 61903:002:0333) kinnistu salvkaev, mille hooldusala on 10 m. Kavandatav tegevus ulatub salvkaevu hooldusalale. Puurkaevu PRK0025624 geoloogilise läbilõike kohaselt on piirkonnas tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga. Kui järgitakse kõiki keskkonnakaitsenõudeid, pole põhjust eeldada põhjavee reostuse ohtu. Vastavalt veeseaduse § 154 lg (5): Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: 3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4) maaparandussüsteemide rajamine; 5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; Et välistada nt sademeveega maapinnalt saasteainete jõudmist salvkaevu , on keskkonnaministri 09.07.2015 määrusega 5 nr 43 seatud salvkaevule järgmised nõuded: § 14. Nõuded salvkaevu konstruktsiooni kohta (1) Salvkaevu konstruktsioon peab: 1) tagama põhjavee kaitstuse reostuse eest; 2) tagama salvkaevu vett andva osa pudedate ja varisevate setete kindlustatuse ning nõutud veehulga läbilaskvuse; 3) välistama saastunud vee sissevoolu salvkaevuga avatavasse põhjaveekihti. (2) Salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast ja maapind salvkaevu ümber peab olema võrreldes ümbritseva reljeefiga kõrgem, et oleks välistatud pinnavee ja maapinnalt pärineva vee kogunemine kaevu ümber ja selle sissevool kaevu. (3) Salvkaev peab olema pealt kaetud, et vältida sademevee, kõrvaliste esemete ja elusolendite kaevu sattumist. (4) Salvkaevu ümber tuleb rajada veelukk, mis välistab maapinnalt pärineva vee sissevoolu kaevu. (5) Veelukk on salvkaevu ümber kaevatud kraav, mis on täidetud vettpidava materjaliga. (6) Salvkaevu konstruktsioonis tohib kasutada vaid selliseid tooteid ja materjale, mis on ohutud nii keskkonnale kui ka inimese tervisele. Projektiga ülal väljatoodud § 154 lg (5) nimetatud tegevusi ei kavandata. Peale ehitustegevuse lõppu ei põhjusta jalgratta- ja jalgtee endast põhjavee reostuse ohtu. Põhjavee reostuse ohu vältimiseks tuleb tagada, et salvkaevu konstruktsioon vastaks ülal loetletud määruse nr 43 nõuetele. Ehituse ajal tuleb jälgida, et kergliiklustee rajamisel salvkaevu hooldusalas (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida hooldusalas kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal). 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 17 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Kavandatavast kergliiklustee ristub Peri ojaga (VEE1049200) ning Ähnioro ojaga (VEE1048814). Nimetatud vooluveekogud ei kuulu avalikult kasutatavat veekogude nimistusse. Peri ojale on kehtestatud 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd ning 100 m ulatuses piiranguvöönd. Veekogule kehtestatud ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja 10) avalikult kasutatavale teele. Seega antud juhul veekogu ehituskeeld kavandatavale kergliiklusteele ei laine, kuna kavandatav jalgratta- ja jalgtee on üldplaneeringus ette nähtud. Projektlahendusega nähakse ette ka puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis. Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek. Sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja pikikalletega teed ümbritsevatele haljasaladele. Kavandatavalt kergliiklusteel kraavi valguva vee puhul ei ole (tulenevalt kergliikluse iseloomust) põhjust eeldada reostuskoormust. Lisaks ei ole T87 Põlva ringtee (km 3,09- 6,034) ning 90 Põlva – Karisilla (km 0,15-0,40) tee korral tegemist suurte liiklussagedustega (aasta suurim keskmine ööpäevane liiklussagedus antud lõikudes 2021. aastal oli 1690-2056 a/ööp), mis põhjustaks olulist reostuskoormust sõiduteelt. Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 6 . Seega pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teedelt ära juhitava sajuvee tulemusena. Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata järgnevatele veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogiveekaevudest ning veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogikaevu ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Kergliiklustee rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid. Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele. 6 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 18 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 19 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4.4. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET, VALGUS Projektiga kavandatakse kergliiklustee rajamist ning sellega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale ja õhukvaliteedile. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidam iste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 4.5. JÄÄTMEKÄITLUS Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põlva valla 7 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 4.6. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/429082019014 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 20 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 6 1 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega . Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ◼ Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis. Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek. ◼ Pinnasetöödel kogu projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi ala tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. ◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogi veekaevudest ning veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja o bjektide paiknemine joogikaevu ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. ◼ Kergliiklustee rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid. ◼ Eriti tuleb jälgida, et kergliiklustee rajamisel salvkaevu hooldusalas (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida hooldusalas kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal). ◼ Põhjavee reostuse ohu vältimiseks tuleb tagada, et salvkaevu konstruktsioon vastaks keskkonnaministri 09.07.2015 määruse 8 nr 43 nõuetele (vt täpsemalt ptk 4.3). ◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid , sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja 21 Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. ◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. ◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põlva valla 9 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. ◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/429082019014 KORRALDUS 10.03.2026 nr 1.1-3/26/162 Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15- 0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 06.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 asuv lõik paikneb Põlva maakonnas Põlva vallas osaliselt Põlva linna ja Rosma küla territooriumil riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 62001:004:0395; 61903:002:0349) riigitee 90 Põlva- Karisilla tee km 0,15-0,40 lõik Rosma külas riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 61903:003:0729). Transpordiameti 01.07.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/530 on antud projekteerimistingimused riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva‒Karisilla km 0,16-0,25 asuvale Põlva linna ja Rosma küla vahelisele lõigule kergliiklustee ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste andmise järgselt toimus 11.01.2023 algusega kell 17.30 Rosma koolis kohalikele elanikele kergliiklustee eskiisi tutvustus. Tee ehitustööd toimuvad 2026. ja 2027. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22036 „Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2027 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/02MQK0XaHiX8rYE. Projekti eesmärk on jalakäijate ja jalgratturite liikuvuse parandamine Põlva linna ja Rosma küla vahelises lõigus, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud riigiteega külgnevale alale jalgratta- ja jalgtee rajamine. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva- Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Põlva Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva- Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 4 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/26/162 Tee ehitusloa andmise kuupäev 10.03.2026 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Projektiga on Ringtee 10 (katastritunnus 62201:001:2371) ja Ringtee 12 (katastritunnus 62201:001:2370) kinnisasjade piirile olemasoleva ristmiku asemele kavandatud jalakäijatele ja jalgratturitele ühendustee riigiteega. Maade omandamise menetluses selgus, et antud asukohas on siiski vajalik ristmiku säilimine. Seega tuleb ehitustööde käigus ühendustee asemele rajada ristmik sarnastes parameetrites nagu olemasolev ristmik. 3. Pikendada Kaldamäe tee 2 kinnisasjaga (katastritunnus 62201:001:2337) külgnevasse lõiku projekteeritud plankaeda suurusjärgus 4 m võrra. Pikendatava osa täpne paiknemine lepitakse kokku ehitustööde käigus. Keskkonnameetmed 4. Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis. Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek. 1 5. Pinnasetöödel kogu projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi ala tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 6. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogiveekaevudest ning veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogikaevu ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. 7. Kergliiklustee rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid. 8. Eriti tuleb jälgida, et kergliiklustee rajamisel salvkaevu hooldusalas (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida hooldusalas kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal). 9. Kaldamäe tee 2 kinnisasjal asub salvkaev lähedal ehitatavale jalgratta- ja jalgteele. Ehitajal tuleb enne ehitustöödega alustamist kindlaks teha kaevu seisukord ning tagada, et ehitustöödega ei kahjustataks kaevu konstruktsiooni. Ehitatud lahendus ei tohi põhjustada põhjavee reostuse ohtu veeseaduse § 154 lg 5 mõistes. 10. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 12. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 13. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. 14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põlva valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. 15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 16. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 2 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78, 50410 Tartu 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 503 799 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekt 2.7 Tee ehitusprojekti number 22036 (allkirjastatud digitaalselt) 3 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Maa- ja Ruumiamet Edastasite Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09- Põhjendus: 19.02.2026 nr 6-3/26/1871- 6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee ehitusloa Teie kirjas on toodud, et projekti alal paiknevad riigi omandis 2 eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Projekti eesmärk on jalakäijate ja jalgratturite olevad 87 Põlva ringtee L14 (tunnus 62201:001:2369, liikuvuse parandamine Põlva linna ja Rosma küla vahelises lõigus, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt transpordimaa) ja 87 Põlva ringtee L22 (tunnus 62201:001:2361, vajaliku teemaa määramine. transpordimaa) kinnisasjad ning projektalaga piirnevad Ringtee Projekti alal paiknevad riigi omandis olevad 87 Põlva ringtee L14 (tunnus 62201:001:2369, transpordimaa) ja 87 12 (tunnus 62201:001:2370, sihtotstarbeta maa) ja Kirsi tn 5 Põlva ringtee L22 (tunnus 62201:001:2361, transpordimaa) kinnisasjad ning projektalaga piirnevad Ringtee 12 (tunnus 62201:001:2362, ärimaa) kinnisasjad, mille riigivara (tunnus 62201:001:2370, sihtotstarbeta maa) ja Kirsi tn 5 (tunnus 62201:001:2362, ärimaa) kinnisasjad, mille valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. 87 volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. 87 Põlva ringtee L14 ja 87 Põlva ringtee L14 ja 87 Põlva ringtee L22 kinnisasjade osas on hetkel pooleli riigivara valitseja muutmine ja Põlva ringtee L22 kinnisasjade osas on hetkel pooleli riigivara valitsemise üleandmine. valitseja muutmine ja valitsemise üleandmine. Maa- Ruumiamet nõustub riigivara valitsema volitatud asutusena põhiprojekti „Riigitee nr 87 Põlva ringtee km Selgitame, et Maa- ja Ruumiametile kuuluvatest tükkidest on 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekti tarbeks vajalikud äralõiked välja jagatud ning projekt“ (töö nr 22036) projekti alusel ehitusloa andmisega tingimuse, et arvestatakse järgnevaga: Transpordiametile üle antud. • Tööde teostamisel tuleb arvestada maaüksustel asuvate kitsendustega (nähtavad Maa- ja Ruumiameti Olete esitanud tingimuse, et tee asukoht peab olema kitsenduste kaardirakendusest) ja vajadusel hankida vajalikud kooskõlastused. kooskõlastatud kõikide puudutatud asutuste ja isikutega (sh • Tee asukoht on kooskõlastatud kõikide puudutatud asutuste ja isikutega (sh õigustatud isiku olemasolul õigustatud isiku olemasolul vastava isikuga). Selgitame, et vastava isikuga). Transpordiamet on ehitusloa menetlusesse kaasanud kõikide tee- • Tee ehitamiseks vajalikud kinnisasjad/äralõike alad on üle antud Transpordiametile. ehitusega hõlmatud ning tulevase teega piirnevate kinnisasjade • Tööde käigus ei kahjustata käesolevas kirjas nimetatud maaüksuseid ning pärast tööde teostamist omanikud ning puudutatud ametid ja asutused. Menetlusse taastatakse maaüksusel heakord. kaasatud ametite, asutuste ja kinnisasjadega on võimalik tutvuda  Maa- ja Ruumiametile ei kaasne maaüksustel teostatavate töödega seoses rahalisi ega muid kohustusi. käesoleva tabeli abil.  Juhul, kui tehnovõrgud jäävad väljaspoole äralõike ala, tuleb tehnovõrgu või rajatise rajamiseks, Projektiga ei ole kavandatud tehnovõrkude paigaldamist nendele omamiseks, valdamiseks ja kõikide nimetatud tegevustega seonduvate tööde teostamiseks lahendatakse Maa- ja Ruumiameti kinnisasjadele, kust äralõiget pole maakasutusõigus. Maakasutusõiguse küsimus lahendatakse eraldiseisva menetlusega tingimusel, et trassi kavandatud. rajamine kavandatud asukohta on õiguslikult lubatud. Maa- ja Ruumiameti taotluse vormid on Otsus: kättesaadavad Maa- ja Ruumiameti koduleheküljelt https://maaruum.ee/riigimaa-tehingud-ja- 1. Tööde teostamisel tuleb arvestada maaüksustel asuvate maakorraldus/riigimaa-korraldus-ja-toimingud/servituudid-ja-ajutised-kasutused. Lisainformatsiooni kitsendustega (nähtavad Maa- ja Ruumiameti kitsenduste saamiseks palume pöörduda Ma- ja Ruumiameti poole. kaardirakendusest) ja vajadusel hankida vajalikud Projektalale ei jää riikliku geodeetilise võrgu, riikliku kõrgusvõrgu ega gravimeetrilise võrgu märke. kooskõlastused. Projektalale jäävad varasema võrgu geodeetilised märgid 25 (GPA ID 98456; 54-481-25), 26 (GPA ID 98457; 54- 2. Tööde käigus ei tohi kahjustada kinnisasju, mille riigivara 481-26) ja 0937 (GPA ID 15463; 54-481-937). Nimetatud geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 m märgi valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja keskmest. Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada praeguses asukohas. Kui tööde käigus ei ole võimalik volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Pärast tööde teostamist geodeetilist märki praeguses asukohas säilitada, võib märgi kõrvaldada ning seda asendama ei pea. taastada maaüksustel heakord. Projektalale jäävad veel ka kaheksa kohaliku võrgu geodeetilist märki. Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 3. Arvestada, et Maa- ja Ruumiametile ei kaasne maaüksustel määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi teostatavate töödega seoses rahalisi ega muid kohustusi. kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise 4. Juhul, kui ehitustööde käigus selgub vajadus paigaldada töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus. Palume pöörduda kohaliku omavalitsuse poole geodeetiliste märkide tehnovõrke kinnisasjadele, mille riigivara valitseja on kaitsmise, kontrollmõõtmise, teisaldamise või kõrvaldamise tingimuste osas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud Geodeetilise märgi kõrvaldamisest palume teavitada Maa- ja Ruumiametit. asutus Maa- ja Ruumiamet, tuleb tehnovõrgu või rajatise rajamiseks, omamiseks, valdamiseks ja kõikide nimetatud tegevustega seonduvate tööde teostamiseks lahendada maakasutusõigus. Maakasutusõiguse küsimus lahendatakse eraldiseisva menetlusega tingimusel, et trassi rajamine 1 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 kavandatud asukohta on õiguslikult lubatud. Maa- ja Ruumiameti taotluse vormid on kättesaadavad Maa- ja Ruumiameti koduleheküljelt https://maaruum.ee/riigimaa- tehingud-ja-maakorraldus/riigimaa-korraldus-ja- toimingud/servituudid-ja-ajutised-kasutused. Lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda Ma- ja Ruumiameti poole. 5. Projektalale jäävad varasema võrgu geodeetilised märgid 25 (GPA ID 98456; 54-481-25), 26 (GPA ID 98457; 54-481-26) ja 0937 (GPA ID 15463; 54-481-937). Nimetatud geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest. Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada praeguses asukohas. Kui tööde käigus ei ole võimalik geodeetilist märki praeguses asukohas säilitada, võib märgi kõrvaldada ning seda asendama ei pea. 6. Projektalale jäävate kohaliku võrgu geodeetiliste märkide. kaitsmise, kontrollmõõtmise, teisaldamise või kõrvaldamise tingimuste osas tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. 7. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest palume teavitada Maa- ja Ruumiametit. 8. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest tuleb teavitada Maa- ja Ruumiametit. 9. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1. Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja Põhjendus: 25.02.2026 nr 6-3/26/2504- keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks riigitee 87 1. KMH eelhinnangus on korrigeeritud Peri oja ehituskeelu 2 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15- 0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele vööndi ja piiranguvööndi ulatust. jalgratta- ja jalgtee rajamise ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata 2. KMH eelhinnangu ptk 4.3 on eemaldatud kahetised väited jätmise eelnõu. Kirjale oli lisatud keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. selles osas, kas kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud Kavandatava tegevuse ala asub Põlva maakonnas osaliselt Põlva linnas ja osaliselt Põlva vallas Rosma külas. Tee põhjaveega alal või kaitstud põhjaveega alal. ehitustööd toimuvad 2026. ja 2027. aastal vastavalt projektile „Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja 3. Kaldamäe tee 2 kinnisasja omanikuga on üle täpsustatud, mis riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekt“. eesmärgil kinnistul asuvat salvkaevu kasutatakse ning on Projekti eesmärk on jalakäijate ja jalgratturite liikuvuse parandamine Põlva linna ja Rosma küla vahelises lõigus, selgunud, et muuhulgas joogiveevõtuks. liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 4. Kaldamäe tee 2 kinnistul asuva salvkaevuvee saastumise ohu Kuna kavandatavad tegevused ei jää Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel vältimiseks tee kasutamisest tulenevate mõjude eest on kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisse, siis esitab jalgratta- ja jalgtee kalle projekteeritud sõidutee suunas. Lisaks Keskkonnaamet ehitusloa eelnõu kohta arvamuse. on jalgratta- ja jalgtee taha on projekteeritud tugimüür ja Keskkonnaamet tutvus materjalidega ning on seisukohal, arvestades esitatud teavet, kavandatavat tegevust, plankaed, mis samuti aitab kaasa tee kasutamisest tuleneva olemasolevat olukorda ning looduslikke tingimusi, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist saastumise ohu vältimiseks. keskkonnamõju ning KMH algatamine ei ole vajalik. Palume arvestada järgnevaga. Ehituskeeluvöönd Otsus: KMH eelhinnangus lk 17 on toodud, et Peri ojale (VEE1049200) on kehtestatud 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd 1. Ehitustööde teostamisel on keelatud looduslikult esinevate ning 50 m ulatuses piiranguvöönd. Juhime tähelepanu, et Peri oja (VEE1049200) valgala suurus on üle 25 km² lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine ehk oja kalda ehituskeeluvööndi ulatus on 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m. või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti 2 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Looduslikult esinevate lindudega arvestamine pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Valdavalt on Juhime täiendavalt tähelepanu ja soovitame projektis täpsustada, et keelatud on looduslikult esinevate lindude selleks ajavahemik 15. märts kuni 31. juuli. Võimalusel tuleb pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti vältida raie teostamist sellel ajal või enne raiet tuleb veenduda, pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Valdavalt on selleks ajavahemik 15. märts kuni 31. juuli. Võimalusel et puudel või puude õõnsustes pesitsevad linnud puuduvad. tuleb vältida raie teostamist sellel ajal või enne raiet tuleb veenduda, et puudel või puude õõnsustes pesitsevad 2. Saasteainete salvkaevu sattumise riski vähendamiseks tuleb linnud puuduvad. enne ehitustööde teostamist hinnata, kas salvkaev vastab Veevaldkond keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 4316 (edaspidi Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas Kaldamäe tee 2 (katastritunnus 62201:001:2337, edaspidi Kaldamäe määrus nr 43) §- ga 14 seatud nõuetele. tee 2 kinnistu) kinnistul asub salvkaev, mis jääb projekteeritavast kergliiklusteest u 2,5 m kaugusele. Salvkaevul 3. Arvestada, et salvkaevu konstruktsioon peab välistama on 10 m hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi saastunud vee sissevoolu salvkaevuga avatavasse vee omadusi, sealhulgas sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht, ja taimekaitsevahendite põhjaveekihti. Selleks peavad salvkaevu rakked ulatuma kasutamine. Segadust tekitab eelhinnangu ptk-s 4.3 „Mõju põhja- ja pinnaveele“ toodud kahetised väited, kus ptk- vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast ja maapind salvkaevu i alguses on toodud, et kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, ning järgmises lõigus, et ümber peab olema võrreldes ümbritseva reljeefiga kõrgem, et kavandatav tegevus toimub piirkonnas, kus maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks on maapinnalt lähtuva oleks välistatud pinnavee ja maapinnalt pärineva vee reostuse suhtes looduslikult kaitstud, st tegemist on kaitstud põhjaveega alaga. kogunemine kaevu ümber ja selle sissevool kaevu. Kavandatavate tööde piirkonnas on Eesti Geoloogiateenistuse põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt 4. Arvestada, et salvkaevu ümber peab olema veelukk (salvkaevu esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi looduslikult suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. ümber kaevatud kraav, mis on täidetud vettpidava materjaliga), Põhjavee kaitstuse hinnangu kaart on aga üsna üldine ning hinnangut pole uuendatud alates 2001. aastast. Seetõttu mis välistab maapinnalt pärineva vee sissevoolu kaevu. Kui arvestab Keskkonnaamet täpsema põhjavee kaitstuse hindamisel lähedalasuvate puurkaevude geoloogilise olemasoleva salvkaevu ümber puudub veelukk, tuleb see läbilõike andmeid. Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel võetakse arvesse pinnakatte koostis ja kõik põhjaveekihi rajada enne kergliiklustee rajamist. kohal lasuvad veepidemed. Planeeritavale tegevusele lähim (u 65 m kaugusel) puurkaev on PRK0025624, mis on 5. Juhul kui olemasoleva salvkaevu kaitsmine kujuneb 57 m sügav ning avab Kesk-Devoni (D2) põhjaveekihti (ühtlasi on Kesk-Devoni põhjaveekiht esimene ebamõistlikuks, võib kaaluda ehitustööde teostamisel uue aluspõhjaline veekompleks). Puurkaevuga avatud Kesk-Devoni põhjaveekihil lasub 16,5 m paksune moreenikiht salvkaevu rajamist, kuid see tuleb maaomanikuga eelnevalt (gQIII) ja 40,5 m paksune liivakivikiht savi vahekihtidega (D2br). Kui põhjaveekihil lasub üle 20 m paksune kokku leppida. moreenikiht või üle 5 m paksune savi- või liivsavikiht, on tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga, ning kui 6. Tööde teostamisel kasutada ainult tehniliselt korrasolevat ja põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega, on tegemist kaitstud põhjaveega alaga. töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete Puurkaevu PRK0025624 geoloogilise läbilõike kohaselt on piirkonnas tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega sattumine pinnasesse ja vette. alaga. Seega ei kaasne kavandatava kergliiklustee rajamisega Kesk-Devoni põhjaveekihi reostuse ohtu. 7. Tekkivad jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt Juhime tähelepanu, et salvkaev ei ole seotud maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksiga. Lõuna-Eestis on jäätmeseaduse nõuetele. maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks tavaliselt Devoni veekompleks, kui salvkaevud saavad oma vee 8. Kergliiklustee hooldamise käigus ei tohi umbrohutõrjeks Kvaternaari setete põhjaveest. Kvaternaari setetes leviva vabapinnalise põhjavee looduslik kaitstus on väga väike kasutada taimekaitsevahendeid. ning seetõttu on Kvaternaari põhjaveekiht väga tundlik võimaliku reostuse suhtes. 9. Peri oja veekaitsevööndis planeeritavateks raietöödeks taotleda Kui Kaldamäe tee 2 kinnistu salvkaev asub kavandatavast kergliiklusteest u 2,5 m kaugusel, võib kergliiklustee Keskkonnaameti nõusolekut. Taotlus tuleb esitada rajamisega ja kasutamisega tekkida salvkaevuvee saastumise oht. Kaevetööd ning tehnikaga kaasnev vibratsioon keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS võivad kahjustada kaevurõngaid või tihendusi. Kergliiklustee kasutamisel ja talvisel hooldusel võib pinnasesse ja (https://kotkas.envir.ee/). salvkaevu hooldusalale sattuda saasteaineid, sh soolasid, hooldusmasinate õli- ja kütusejääke jmt. Saasteainete 10. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited salvkaevu sattumise riski vähendamiseks tuleb enne kergliiklustee rajamist hinnata, kas salvkaev vastab keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 (edaspidi määrus nr 43) §- ga 14 seatud nõuetele. Mh peab salvkaevu konstruktsioon välistama saastunud vee sissevoolu salvkaevuga avatavasse põhjaveekihti – selleks peavad salvkaevu rakked ulatuma vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast ja maapind salvkaevu ümber peab olema võrreldes ümbritseva reljeefiga kõrgem, et oleks välistatud pinnavee ja maapinnalt pärineva vee kogunemine kaevu ümber ja selle sissevool kaevu. Samuti peab salvkaevu ümber olema veelukk (salvkaevu ümber kaevatud kraav, mis on täidetud vettpidava materjaliga), mis välistab maapinnalt pärineva vee sissevoolu kaevu. Kui olemasoleva salvkaevu ümber puudub veelukk, tuleb see rajada enne kergliiklustee rajamist. Keskkonnaameti hinnangul ei kaasne määruse nr 43 §-s 14 nimetatud nõuetele vastava salvkaevu hooldusalale jalgratta- ja jalgtee rajamisega keskkonnaohtu ning ettevaatusabinõusid järgides ei põhjusta ehitustööd ja kergliiklustee kasutamine Kvaternaari põhjavee saastumist. Ettevaatusabinõudena tuleb rakendada: 1. Kasutada ainult tehniliselt korrasolevat ja töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine pinnasesse ja vette. 3 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2. Tekkivad jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 3. Kergliiklustee hooldamise käigus ei tohi umbrohutõrjeks kasutada taimekaitsevahendeid. Kui Kaldamäe tee 2 kinnistu salvkaevu ei kasutata joogiveevõtuks, soovitame kaaluda põhjavee kaitsmiseks salvkaevu lammutamist. Salvkaevu lammutamisel tuleb lähtuda määruse nr 43 §-s 12 toodud nõuetest. Salvkaevu lammutamise järgselt kaob ka salvkaevu hooldusala. Kavandatav kergliiklustee ristub Ähnioro ojaga ja Peri ojaga. Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis. Peri ojal on 10 m veekaitsevöönd, kus on keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb veekaitsevööndis planeeritavateks raietöödeks taotleda Keskkonnaameti nõusolekut. Taotlus tuleb esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). 2. MTÜ Kagu Transpordiamet edastas Kagu Ühistranspordikeskusele Põlva –Rosma kergliiklustee projekti kooskõlastamiseks. Põhjendus: Ühistranspordikeskus Projekti seletuskirjas on välja toodud: „3.2.4 Bussipeatused Uusi bussipeatuseid lõigule projekteeritud ei ole. Riigitee 87 paremal poolel asub olemasolev „Oru“ bussipeatus, st 18.02.2026 nr 4 1/8 2 Bussipeatuse tähistus liiklusmärgiga 541a „Õpilaste“ km 4,68 likvideeritakse, sest seda ei kasutata KOV-lt saadud Võru linna suunaline. Põlva suunal peatus puudub. info kohaselt.“ Põlva linna suunalise uue peatuse rajamiseks tuleks läbi viia Kagu Ühistranspordikeskuse andmebaasis on kõnealuse bussipeatuse nimeks Oru. Oru peatus lisati alates projekteerimiseks ja ehitamiseks vajalikud menetlused, 01.03.2025 järgmiste maakonnaliinide sõiduplaanidesse: 113B, 112B, 54A ja 26B. projekteerimine ning täiendava maa omandamine Kuna praegu Muudatust taotlesid Võru suuna reisijad, kes soovisid käia tarbimas teenuseid, mis on koondunud puudub Põlva linna suunaline „Oru“ bussipeatus, pole käesoleva Maksimarketisse. Oru peatus lisati, kuna ta jääb muudetud liinide marsruudile. jalgratta- ja jalgtee projekti raames tehtud ettevalmistusi ega Perioodil 01.04.2025-01.02.2026 on Oru peatust kasutatud sisenemiseks 14’l korral ja väljumiseks 7’l korral. arvestatud selle peatuse rajamisega. Hiljuti pöörduti Kagu Ühistranspordikeskuse poole ka Oru peatuse tähistamise ja sõiduplaanidesse lisamise Otsus: küsimusega teisele tee poolele ehk siis Põlva linna suunas. Muudatuse tõttu oleks võimalik peatus lisada liinide 1. Arvestada, et riigitee 87 Põlva ringtee paremal poolel asuv 67B, 112A, 113A ja 133 sõiduplaanidesse. „Oru“ bussipeatus peab säilima. Ehitustööde käigus tuleb Kagu Ühistranspordikeskus pooldab Oru peatuse säilimist praeguses asukohas ning soovitab kaaluda ka võimalusi antud olusid arvesse võttes valida bussipeatusele sobilik selle tähistamiseks teises sõidusuunas. asukoht ning tüüp. 2. Põlva linna suunas uut bussipeatust käesoleva projekti raames mitte rajada. 3. Elering AS Kooskõlastatud tingimustel: Selgitus: Kooskõlastus nr 12- 1. Põlvamaal, Põlva vallas, Põlva linnas ja Rosma külas, riigitee nr 87 Põlva ringtee lõik km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Projektiga ei ole kavandatud parkla rajamist, millele Elering AS 9/2026/82 10.02.2026 Põlva-Karisilla lõik km 0,15-0,4km jalgratta- ja jalgtee alas paikneb Elering AS 110kV kaheahelaline õhuliin kirjas viidatakse. L053/l142 Põlva-Ruusa/Võru-Põlva (visangud M3Y – M5Y) mille kaitsevöönd on 25 m liini telgjoonest mõlemale Projekteeritud kergliiklustee ei ole õhuliini kaitsevööndi ulatuses poole. Eleringi liinide asukohta saab vaadata: http://gis.elering.ee/ kõrgem kui jalgratta- ja jalgteega paralleelselt paiknev riigitee 2. Planeeringuala teede ja tehnovõrkude ehitamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis (sõidutee). tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. Otsus: (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja Arvestada ehitustööde teostamisel Elering AS kirjas nr 12- kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu 9/2026/82 toodud tingimustega. elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda). 3. Kergtee ning parkla rajamisel arvestada, et tee ning parkla ristumisel 110 kV õhuliiniga peab olema tagatud 7,5 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +35°C. 4. Tööprojekti kooskõlastamiseks esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud temperatuurile +35°C. 5. Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal vastutusel. Elering AS ei vastuta liinist tulenevate ohtude eest (nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parkla rajamist selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti ei jääks. 6. Välisvalgustuse ehitamisel tuleb tagada minimaalselt 7 m vahe valgusti tipu ja õhuliini juhtme (juhtme temperatuuri +35° juures) vahel (sama vahe peab olema tagatud ka masti kukkumisel liini suunas). 7. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5 m ei ole lubatud. 8. Pinnase kõrguste planeerimisel 110 kV õhuliini kaitsevööndis, juhtmete alusel alal maapinda tõsta pole lubatud, tuleb arvestada metallmastide läheduses mastide vundamentide kõrgustega, ehk vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses maast väljas. 4 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 9. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse tõttu näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused. Kaevetööd lähemal kui 5 m masti mistahes maapealsest osast ei ole lubatud. 10. Liini kaitsevööndis kõrghaljastus on lubatud väljaspoole sihiala (16 m teljest) max kasvukõrgusega 3,0 m. 11. Kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5 m, peab taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil https://elering.ee/kaitsevoondis-tegutsemise-luba 12. Tõste- ja kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist, vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt. Kaitsevööndis tegutsemise loa taotlus saata aadressile: [email protected] 4. Telia Eesti AS Palun enne ehitusloa väljastamist pikendada projektide kooskõlastusi. Selgitus: 09.02.2026 nr EC.1- Projekti kooskõlastus nr 37919102 - kehtib 14.05.2024 Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa 5.1/156-1 Projekti kooskõlastus nr 37815085 - kehtib 12.04.2024 andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Käesolevalt antakse ehitusluba tee-ehitustööde teostamiseks mitte tehnovõrkudele. Seega aegunud projekti kooskõlastus ei ole takistuseks ehitusloa andmisele, sest ehitusluba ei anna õigust tehnovõrke ümber ehitada. Projekti kooskõlastusi tuleb uuendada enne ehitustööde algust. Otsus: Uuendada projekti kooskõlastusi enne ehitustööde algust. 5. Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 6. Põlva Vallavalitsus Põlva Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 7. MTÜ Rosma Küla Selts MTÜ Rosma Küla Selts pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 8. MTÜ Eesti Andmesidevõrk MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 9. AS Gaasivõrk AS Gaasivõrk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 10. Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 11. Põlva Vesi AS Põlva Vesi AS pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 5 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Kinnisasja nimi Katastriüksuse Vabriku tn 1 62201:001:2335 tunnus Vabriku tn 2 62201:001:2334 87 Põlva ringtee L10 62201:001:2336 Värska mnt 3 61903:002:0358 87 Põlva ringtee L11 62201:001:2333 Värska mnt 4 61903:002:0013 87 Põlva ringtee L13 62201:001:2372 Värska mnt 5 62201:001:0790 87 Põlva ringtee L15 62201:001:2377 87 Põlva ringtee L17 62201:001:2379 87 Põlva ringtee L19 62201:001:2368 87 Põlva ringtee L20 62201:001:2365 87 Põlva ringtee L21 62201:001:2364 87 Põlva ringtee L24 62201:001:2357 87 Põlva ringtee L25 62201:001:2359 87 Põlva ringtee L26 62201:001:2356 87 Põlva ringtee L27 62201:001:2354 87 Põlva ringtee L28 62201:001:2351 87 Põlva ringtee L29 62201:001:2349 87 Põlva ringtee L30 62201:001:2347 87 Põlva ringtee L31 62201:001:2345 87 Põlva ringtee L32 62201:001:2344 87 Põlva ringtee L33 62201:001:2342 87 Põlva ringtee L34 62201:001:2339 87 Põlva ringtee L35 62201:001:2338 87 Põlva ringtee L7 62201:001:2375 87 Põlva ringtee L8 62201:001:2373 Allika 62201:001:2346 Kaldamäe tee 2 62201:001:2337 Kunnimäe 62201:001:2341 Kunnu 62201:001:2363 Linnamäe tee 1 61903:002:0089 Metsanurga 62201:001:2366 Mudaka 62201:001:2340 Nuti 62201:001:2348 Oru tn 2 62201:001:2360 Pragi 62201:001:2355 Ringtee 10 62201:001:2371 Ringtee 16 62201:001:2378 Ringtee 2 62101:001:0210 Ringtee 20 62201:001:2380 Ringtee 22 62201:001:2367 Ringtee 24 62201:001:2353 Ringtee 26 62201:001:2352 Ringtee 28 62201:001:2350 Ringtee 4 62201:001:2376 Ringtee 6 62201:001:2374 Rähni tn 16 62001:003:0260 Rähni tn 18 62001:003:0270 Rähni tn 24 62201:001:2358 Tiigi 62201:001:2343 6
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel