Töö nr: 24005072| 16.04.2025
Jõukanal II silla likvideerimise
ja Veskisild silla ümberehituse
põhiprojekti
Keskkonnamõjude eelhinnang
Tallinn–Tartu 2025
Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)
Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist
Sisukord
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 7
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV
POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 12
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju
maakasutusele ................................................................................................................................ 12
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 13
4.2.1. Natura eelhindamine ............................................................................................................ 16
4.3. Mõju kultuuriväärtustele............................................................................................................ 20
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 21
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 22
4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 23
4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 23
5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 24
LISA. FOTOD PROJEKTIALALT.............................................................................................................. 26
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 3
1. Sissejuhatus
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Jõukanal II (nr 1018) silla likvideerimise ja
Veskisild (nr 1019) silla ümberehitamise koosseisu. Sillad paiknevad Valga maakonnas Tõrva vallas
Koorküla külas (vt joonis 1).
Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamine toimub koostöös Riigimetsa
Majandamise Keskuse (edaspidi ka RMK) projektiga, kes teostab olemasoleva paisu likvideerimise,
jõesängi pikiprofiili korrigeerimise ja kalapääsu rajamise. Nimetatud tegevused on hõlmatud
projektiga „Koorküla Veskejärve paisu likvideerimine“ (töö nr 24/5034) ning nende planeeritavate
tegevuste osas teostatakse eraldi keskkonnamõju (eel)hindamine. Käesolev eelhinnang nende
tegevustega kaasnevat keskkonnamõju ei hinda ega käsitle.
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid
keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise
või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest
seisuga veebruar 2025. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits (OÜ Hendrikson & Ko) 03.03.2025
(fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).
Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 2025
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 4
2. Taust ja seadusandlikud aspektid
KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi
ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks
olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib
kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale,
inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või
vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri
pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja
sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
18) vee erikasutus*
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju.
Vastavalt määrusele nr 224:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda
kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024009
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009
* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 5
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus-
ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks
vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või
laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul.
§ 15. Muud tegevusvaldkonnad
Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral:
8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik,
kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala
või kaitstavat loodusobjekti.
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille
puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ja
määruse nr 224 § 13 nimetatud tegevuste hulka (teelõigu rajamine olemasoleva silla lammutamisel
ja ümberehitamisel). Lisaks on tegemist määruse nr 224 § 15 p 8 nimetatud tegevusega, kuna
kavandatava tegevuse piirkonnas asub looduskaitsealuseid objekte ning Natura 2000 võrgustiku
alad. Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 61. Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde
kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades
eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade,
eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta,
millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat
keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama
varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud
ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning
eeldatavast keskkonnamõjust.
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 6
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud
tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta
kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju
hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise
algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka
määrus nr 31) nõuetest.
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 7
3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Tööde piiritlus
Käesolev projekt on koostatud Jõukanal II silla likvideerimiseks ja Veskisild silla ümberehitamiseks.
Jõukanal II sild paikneb riigitee 23190 Tõrva-Jeti-Valgjärve km 6,713 ja Veskisild paikneb sama
maantee km 6,736. Sillad paiknevad maanteel järjestikku ja sildadega ületatavaks takistuseks on
Õhne Jõgi. Olemasolevate sildade piirkonnas paikneb olemasolev pais, mis kuulub likvideerimisele.
Paisu likvideerimine ei kuulu käesoleva töö mahtu. Paisu likvideerimise (sh paisu likvideerimise
ehitusprojekti tellimise) eest vastutab RMK. Jõukanal II sild on ilma kasutusotstarbeta ja seetõttu
kuulub see likvideerimisele. Olemasolev Veskisild silla konstruktsioonid on amortiseerunud ja
seetõttu on nähtud ette vanad sillakonstruktsioonid lammutada ja rajada asemele uus
raudbetoonist raamsild. Koos silla ehitusega rajatakse ka uued pealesõidud, mille käigus
rekonstrueeritakse olemasolev katendikonstruktsioon.
Olemasolev olukord
Jõukanal II sild on 1-avaline lihttalasild üle Õhne jõe, pikkusega 10,8 m. Sild on ehitatud 1952. aastal
ja seda remonditud ei ole. Jõukanal II sillal puudub kasutusotstarve.
Jõukanal II silla betoonplaadi servad on niiskuskahjustustega. Hüdroisolatsioon jookseb läbi ning
betoonplaadil on stalaktiidid. Kaldasambal on läbivad praod. Asfaltbetoonil on hüpped sees ning
metallist käsipuu on ohtlikute teravate otsadega. Piirded ei vasta kaasaegsetele ohutusnõuetele.
Veskisild on 2-avaline monteeritavatest plaatidest lihttalasild üle Õhne jõe, pikkusega 18,8 m. Sild
on ehitatud 1959. aastal ja seda remonditud ei ole.
Silla ja pealesõidu katendil on silla plaadi liikumisest tulenevalt praod. Sillal on väga paksult katendit,
mis vähendab silla kandevõimet. Silla äravoolusüsteem ei ole lahendatud ning vesi valgub üle silla
servade, kahjustades silla äärmisi talasid ning silla koonustel on märgata uhtumisi. Silla isolatsioonil
on pikaaegsed läbijooksud, silla plaadi all ripuvad stalaktiidid. Sild töötab paisuna ning silla all olev
paisu vee langemise mõju vähendav põhjaplaat tekitab voolu kiirenemist, on suure kaldega ning
tekib ka veevoolu astang. Kaldasambale lisatud betooni puhul on suurem murenemine. Sillal
puuduvad tugiosad. On alust arvata, et silla pealisehituse ehitusaasta ei vasta registriandmetele ning
on uuema konstruktsiooniga, kui sammastik. Piirded ei vasta kaasaegsetele ohutusnõuetele.
Veskisild asub Õhne jõe hoiualal (KLO2000104). Õhne jõgi on ka lõheliste kudemis- ja elupaik.
Veskisilla ümberehitamise projekt on plaanis viia ellu koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega
(RMK), kes kavandab paisu langetamist ja Õhne jõe paisutuse ala korrastamist.
Projekteeritud lahendused
Jõukanal II sild lammutatakse teekonstruktsioonide rajamiseks vajalikus mahus. Kanali
konstruktsioonid lammutatakse min 1,2m paksuselt mõõdetuna projektsest teekatte pinnast. Kanali
alusplaat ja alaosa seinad kuuluvad säilitamisele. Kanali veskihoone poolsesse otsa rajatakse
raudbetoonist ristsein, mis ankurdub kanali olemasoleva säiliva raudbetoonkonstruktsiooni külge.
Seina funktsioon saab olema maantee muldkeha ja veskihoonet läbiva kanali eraldamine. Ristseinast
maantee poole jääv kanal täidetakse mineraalsest materjalis täitepinnasega. Varasema paisjärve
poolsele küljele moodustatakse täitepinnasest muldkeha nõlv, mis kindlustatakse haljastusega
(kasvupinnas+murukülv) ja kookosmatiga.
Veskisild silla amortiseerunud raudbetoonkonstruktsioonid lammutatakse terves ulatuses.
Lammutatud silla asemele ehitatakse uus raudbetoonist raamsild. Uue silla laiusgabariit on 7,0m
ning kogulaius 8,2m. Silla kogupikkus on 27,4m (pikkus tiiva otsast tiiva otsani). Silla tinglik pikkus
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 8
on 15,4m (pikkus tagaseinast tagaseinani). Silla puhasava pikkus on 13,4m. Sillaava keskel paikneb
nõlvadega ääristatud jõesäng, mille mõlemale kaldale on nähtud ette kallasrajad laiusega 1,5m.
Koos silla ehitusega rajatakse ka uued pealesõidud, mille käigus rekonstrueeritakse tee
katendikonstruktsioon. Rekonstrueeritav maanteelõik on pikkusega enne silda (sillast Tõrva poole)
95m ja peale silda (sillast Jeti poole) 102m. Maantee põhimõtteline plaanilahendus säilib
olemasoleval kujul selle erisusega, et maantee nihkub veskihoonest hästi natuke eemale ja saab
olema veskihoonega paralleelne. Vähesel määral muutub tee vertikaalgeomeetria – pikiprofiili
korrigeeritakse selliselt, et silla piirkonnas on tagatud tee pikikalle 1%.
Enne Veskisild silla lammutustööde teostamist tuleb likvideerida pais. Paisu likvideerimiseks on vaja
eemaldada sillakonstruktsiooni külge paigaldatud varjad. Paisu likvideerimisega (sh paisu
likvideerimise ehitusprojekti tellimisega) tegeleb RMK.
Peale paisu likvideerimist saab hakata kavandama silla lammutustööde teostamist.
Enne lammutustööde teostamist tuleb veenduda, et Veskisild silla paneelide vuukide sees ei pesitse
nahkhiiri. Selle tarbeks on 3 võimalikku variantlahendust:
1. Teipida paneelivuugid nahkhiirtevabal perioodil jäädavalt kinni, et nahkhiired ei pääseks
sillavuukidesse pesitsema, misjärel teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel perioodil.
Nahkhiirtevaba periood on ajavahemikus 01.01-01.04.
2. Teostada lammutustööd ajavahemikul 15.08-01.04, mis jääb väljaspoole nahkhiirte poegade
kasvatamise perioodi, arvestades sealjuures, et lammutus- ja ehitustööd peavad jääma
kõrgveevälisele perioodile.
3. Selgitada välja, kas vuukides pesitseb nahkhiiri mistahes ajahetkel ja toimida sellest infost
lähtuvalt ehk kui nahkhiiri pole, teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel perioodil.
Peale lammutustööde teostamist tuleb Veskisild silla uue raamsilla rajamiseks juhtida jõgi
soovituslikult silla Jeti poolsest otsast mööda. Jõe möödajuhtimiseks kasutada, kas toruprofiili või
avatud kraavi. Mõlemal juhul tuleb eraldada silla ehitusplats, et tagada kuiv kaevik uue silla
ehitustööde teostamiseks.
Kaldasambad
Silla kaldasambad rajatakse raudbetoonist. Kaldasambad koosnevad taldmikust, seinast ja
külgtiibadest. Samba taldmik toetub pinnasekihile 8B väheplastne savine peenliiv (moreen).
Taldmiku alla rajatakse killustikalus. Kaldasambad valatakse tekiehitusega jäigalt kokku. Kaldasamba
tagaseina ülaosas paikneva konsooli peale toetuvad pealesõiduplaadid.
Ehitustööde ajal tuleb vältida vee kogunemist ehituskaevikusse ja sellest lähtuvat pinnase
leondumist.
Sademevee ärajuhtimine
Sillalt sademevee ärajuhtimiseks on nähtud ette sõiduteele kahepoolne põikkalle 2,5% ja kogu silla
pikkuses ühepoolne pikikalle 1,0%. Katendisse koguneva vee dreenimiseks on nähtud ette salaoja
rajamine.
Nõlvakindlustused
Muldkeha koonused kindlustatakse munakivikindlutusega. Koonusekindlustuste ette
kallasradadega samasse tasapinda rajatakse paigalvalu raudbetoonist tugiprussid. Võimalike
uhteprobleemide vältimiseks kindlustatakse jõepõhi ja kallasrajad silla piirkonnas
munakivikindlustusega. Silla Jeti poolsesse otsa rajatakse vahetult koonusekindlustuse kõrvale
munakivist sademeveerennid. Renni alaosasse rajatakse killustikust immutusalad.
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 9
Plaanilahendus
Koos silla ehitusega rajatakse ka uued pealesõidud, mille käigus rekonstrueeritakse tee
katendikonstruktsioon. Rekonstrueeritav maanteelõik on pikkusega enne silda (sillast Tõrva poole)
95m ja peale silda (sillast Jeti poole) 102m. Maantee põhimõtteline plaanilahendus säilib
olemasoleval kujul selle erisusega, et maantee nihkub veskihoonest hästi natuke eemale ja saab
olema veskihoonega paralleelne.
Maantee laius enne ja peale silda plaanikõverikel on 7m, misjärel viiakse rekonstrueeritav teelõik
olemasoleva teekattega sujuvalt kokku. Üleminekuala plaanis 1:50.
Sillast ca 60m Tõrva poole toimub ristumine kohaliku kruusateega. Koos silla pealesõitude
uuendamisega kaetakse ka ristmiku ots ülejäänud teele analoogse asfaltkatendiga.
Sillast ca 95m Jeti poole paikneb olemasolev erakinnistu mahasõit, mille katend rekonstrueeritakse
analoogselt ülejäänud teel paiknevatele mahasõitudele ehk kõnealusele mahasõidule rajatakse uus
kruuskatend.
Pikiprofiil ja vertikaalplaneering
Vähesel määral muutub tee vertikaalgeomeetria – pikiprofiili korrigeeritakse selliselt, et silla
piirkonnas on tagatud tee pikikalle 1%.
Pikiprofiili koostamisel on jälgitud olemasolevat maapinda niipalju kui võimalik. Kõik olemasoleva ja
projekteeritud teekatte liitumised rajatakse ühtlased ja sujuvad.
Sõidutee on projekteeritud kahepoolse põikkaldega 2,5%. Kruuskattega teepeenarde põikkalle on
4%. Tee muldkeha nõlvad rajatakse kaldega 1:2.
Haljastus
Nõlvade planeerimisel arvestada, et ei tekiks järske või ebakorrapäraseid üleminekuid
olemasolevale pinnale. Peale nõlvade planeerimist rajatakse haljastus. Kasvumulla kihipaksus min
7 cm. Külvatav muruseeme peab olema antud tingimustesse sobiv. Vahetult silla koonustega
piirnevad haljastusega nõlvad kindlustatakse kookosmatiga. Kogu ehitustööde käigus kahjustatud
haljasala tuleb tööde lõpus uuesti haljastada.
Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette.
Paratamatult tekib lammutamise ja ehitamise käigus jäätmeid. Samuti kaasneb müra, vibratsiooni
ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, killustik või munakivid).
Projekti realiseerimiseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise
keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist
ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Teetöödega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille
energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t
otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 10
Joonis 3.1 Asendiplaan. Allikas: Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusprojekt. OÜ EstKONSULT, töö nr 24-030, joonis 4-01
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 11
Joonis 3.2 Üldjoonis. Allikas: Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusprojekt. OÜ EstKONSULT , töö nr 24-030, joonis 5-01
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 12
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega
kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 23190 Tõrva-Jeti-
Valgjärve km 6,713 Jõukanal II silla likvideerimise ja maantee km 6,736 paikneva Veskisild silla
ümberehitamise) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva
taristu ja liikluse kogumõju. Projekti realiseerumisel pareneb käsitletaval lõigul liiklusohutuse tase,
millel on keskkonnale (läbi õnnetuste ohu vähenemise) ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul
ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku
mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid
punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju
ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke
koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud
asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju,
siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja
toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt
olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Piiriülest mõju projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele
Projektiala asub Valga maakonnas Tõrva vallas. Valga maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud
Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1.1/17 4174. Valga maakonnaplaneeringu
seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele: Valgamaa tehnilise taristu
üldine arengusuund on olemasoleva taristu kvaliteedi tõstmine, tagada maanteevõrgu kvaliteedi
parandamine (nt rekonstrueerimine, mustkatte alla viimine) ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee
klassist, liikluskoosseisust, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest ja keskkonnahoiust.
Tõrva valla üldplaneeringu seletuskirjas5 on samuti andud üldised tingimused teedevõrgu
arendamiseks. Nt avaliku kasutusega teed peavad tagama ohutu liikumisvõimaluse
mootorsõidukitele, jalakäijatele ja jalgratturitele, samuti juurdepääsu eriotstarbeliste sõidukitega.
Tõrva valla üldplaneeringu kaardi „Maakasutusplaan“ alusel jääb kavandatav tegevus rohelise
võrgustiku koridori ning väärtuslikule maastikule. Aga projektiga ei nähta ette tegevusi, mis
vähendaks rohevõrgustiku sidusust ning maastiku väärtust. Arvestades ka, et Jõukanal II silla
likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamise projekt on plaanis viia ellu koostöös Riigimetsa
Majandamise Keskusega, kes kavandab paisu langetamist, kalapääsu rajamist ning Õhne jõe
paisutuse ala korrastamist, võib öelda, et projekti elluviimisel on ette näha pigem soodsa mõju
kaasnemist väärtuslikule maastikule ja rohelisele võrgustikule. Käesoleva projektiga rajatakse
raamsild, mille mõlemale kaldale on ette nähtud kallasrajad laiusega 1,5m (väikeulukitele), mis
samuti mõju rohevõrgustikule leevendab.
4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/valgamaa/valga-mp-2030/
5
https://www.maaamet.ee/detailid/legendid/8242001_sel.pdf
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 13
Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus
määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas.
Kavandatava tegevuse käigus vajalik mõningane teemaa-ala täiendav võõrandamine, kuid see
toimub väikeses mahus (täpsemad mahud on toodud krundijaotuskavas), mistõttu oluline mõju
maakasutusele puudub.
Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine rohelise võrgustiku, väärtusliku maastiku ja väärtusliku põllumajandusmaa
suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele
Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel alusel jääb kavandatav tegevus Õhne jõe
hoiualale (KLO2000104, vt joonis 4.2), mis kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustiku Natura
Palakmäe (RAH0000607) loodusala kooseisu (vt joonis 4.2.1.2). Õhne jõe hoiuala kaitse-eesmärk on
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse
ning II lisas nimetatud liigi – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia; KLO9200056; III kat. kaitsealune
liik) elupaiga kaitse. Õhne jõe kaitse-eesmärgid on samas ka Palakmäe loodusala kaitse-
eesmärkideks ja neid käsitletakse Natura eelhindamises ptk 4.2.1).
Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistu“6 § 2 p 124 kohaselt asub projektiala lõhilaste kudemis- ja elupaigas
(KLO3002611)7. Looduskaitseseaduse § 51 lg 1 alusel on keelatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul olemasolevate paisude
rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku
6 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011
7 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 14
sängi ja veerežiimi muutmine. Kuna paisu likvideerimine, jõe pikiprofiili korrigeerimine ja kalapääsu
rajamine ei kuulu käesoleva töö mahtu, siis antud juhul nende tööde mõju looduskaitseobjektidele
käesolevas eelhinnangus ei hinnata ega käsitleta. Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla
rekonstrueerimine veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi ei mõjuta, mistõttu puudub kavandataval
tegevusel koelmualale oluline ebasoodne mõju.
EELIS andmetel on projektialal registreeritud II kaitsekategooria veelendlase (Myotis daubentonii;
KLO9113940) ja tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9122676) elupaik. Vastavalt
looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites keelatud, mistõttu on nahkhiirlaste täpsed leiualad esitatud
eraldi failis (lisa 1) ning seda võib kasutada ainult asustuste siseselt.
Projekti koostamise raames on kaasatud nahkhiirte ekspert, kes on hinnanud Tõrva–Jeti–Valgjärve
tee km 6,7 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,7 asuva Veskisild silla (nr 1019)
ümberehitamise mõju nahkhiirtele.8 Hinnangu käigus hinnati kavandatavate tööde ohutust
nahkhiirtele, otsiti võimalusi varjepaikade kavandamiseks ning hinnati ehitus- ja lammutustööde
läbiviimiseks sobivat aega.
Uuringu käigus leiti, et silla lammutamine võib nahkhiiri mõjutada, kui nad kasutavad lammutatavas
sillas olevaid pragusid varjepaigana ning on seal silla lammutamise hetkel. Eriti suur on mõju aga
siis, kui lammutustööde ajal asustab silda nahkhiirte poegimiskoloonia. Poegimiskolooniad võivad
Eestis esineda mai lõpust kuni juuli lõpuni ning hiljem loomad hajuvad. Kuna Veskisild
rekonstrueeritakse vuugivabaks raamsillaks, siis puuduvad uues sillas potentsiaalsed nahkhiirte
varjepaikadeks sobivad õõnsused. Kunstlike varjepaikade loomiseks silla alla on mujal maailmas
kasutatud erinevaid puidust tehisvarjepaikasid või betoonist/puitbetoonist nahkhiirte varjekaste,
mille eluiga on pikem. Varjekastid kinnitatakse tavaliselt kas silla tugistruktuuride külge või „silla
kaare“ alla, pärast silla valmimist või juba pikemalt olemas olnud silla külge.
Varjekastide asustatuse kohta Eestis on teada vähe, kuid kirjanduse põhjal on teada, et mõned liigid
võivad neid kasutada. Silla vahetus läheduses leiduvad tiigilendlane ja veelendlane varjekaste
kasutavate liikide hulka pigem ei kuulu. Esimene neist eelistab hooneid ning teine puuõõsi, kuid võib
siiski esineda erandeid. Varjekastide paigaldamine sildade külge on looduskaitseline töö, mille
edukuse eelduseks on, et tagatud peab olema nende püsimine pika aja vältel. Seega on vajalik
varjekastide korrasoleku kontrollimine ja vajadusel asendamine. Ekspert soovitab kaaluda
varjekastide kinnitamist pigem RMK poolt läbiviidava paisutuse alandamise käigus, kui peaks
selguma, et niisugused kompensatsioonimeetmed on vajalikud. Meetme osana peaks olema ka
selgelt paigas, kelle vastutus on varjekastide säilimise tagamine.
Nahkhiirte uuringus toodi välja ka soovituslikud ehitus- ja lammutustööde läbiviimiseks sobivad
ajad. Neid ajalisi piiranguid täpsustati projekti käigus, koostöös nahkhiireeksperdi ja
Keskkonnaametiga ning fikseeriti projekti seletuskirjas piirangud, mis väldiks nahkhiirtele olulist
ebasoodsat mõju (toodud eespool, eelhinnangu peatükis 3 „Kavandatava tegevuse kirjeldus“).
Lisaks tuleks nahkhiirte häiringu vähendamiseks vältida ehitusobjekti valgustamist pimedal ajal, kui
tööd parasjagu käimas ei ole.
Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 13.05.2024 kirjaga nr 7-9/24/8952-2 arvamuse
projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas annab järgmised täiendavad tingimused:
▪ Projekteeritav silla rekonstrueerimise lahendus ei tohi halvendada jõe elupaiga seisundit, s.h muuta jõe
põhja ja kaldaid. Kui silla all on kallasrajad loomade liikumiseks, tuleb need säilitada. Kui kallasrajad
puuduvad ja ette on näha kaldasammaste ümberehitamine, tuleb kallasrajad võimalusel projekteerida.
8 Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimine ja Veskisilla silla (nr 1019) ümberehitamise eksperthinnang - nahkhiired. Elustik OÜ, 10.11.2024
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 15
▪ Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane seisund.
▪ Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning jõe olemasoleva veetaseme säilimine.
▪ Projektis tuleb kirjeldada tööde läbiviimist jõe kallastel ja erosiooni ning reostuse vältimise meetmeid.
Nimetatud tingimusi on projekti koostamisel arvesse võetud. Jõukanal II sild lammutatakse
teekonstruktsioonide rajamiseks vajalikus mahus. Kanali konstruktsioonid lammutatakse min 1,2m paksuselt,
kuid kanali alusplaat ja alaosa seinad kuuluvad säilitamisele. Veskisild silla amortiseerunud
raudbetoonkonstruktsioonid lammutatakse terves ulatuses. Lammutatud silla asemele ehitatakse uus
raudbetoonist raamsild. Peale lammutustööde teostamist tuleb uue raamsilla rajamiseks juhtida jõgi silla Jeti
poolsest otsast mööda. Jõe möödajuhtimiseks kasutatakse toruprofiili või avatud kraavi. Mõlemal juhul tuleb
eraldada silla ehitusplats, et tagada kuiv kaevik uue silla ehitustööde teostamiseks. Ehitustööde ajal
välditakse vee kogunemist ehituskaevikusse ja sellest lähtuvat pinnase loendumist. Varasema paisjärve
poolsele küljele moodustatakse täitepinnasest muldkeha nõlv, mis kindlustatakse haljastusega. Veskisilla
sillaava keskel paikne nõlvadega ääristatud jõesäng, mille mõlemale kaldale on nähtud ette kallasrajad
laiusega 1,5m.
Ehitusmaterjalide ladustamine ja parkimise alad sõltuvad eelkõige töövõtja poolt valitud ja tellijaga
kooskõlastatud paiknemisest. Eeldada võib, et silla ehitamiseks tee suletakse ja ehitusmaterjalide
ladustamine toimub Veskihoone esisel alal olemasoleval teemuldel, mis paikneb jõest eemal ja seeläbi ei
kujuta ka ohtu vooluveekogule. Jõe kallaste erosiooni ette näha ei ole, kuna vahetult enne silla
rekonstrueerimist likvideeritakse pais lähtuvalt RMK paisu likvideerimise projektist ning peale paisu
likvideerimist muutub jõesäng oluliselt kitsamaks. Silla piirkonnas paiknevate veesiseste tööde vajadus lähtub
eelkõige RMK paisu likvideerimise projektist. Tööde teostamiseks leitakse sobiv aeg arvestades nahkhiirlaste
pesitsusperioodi ning madalaimat veetaset veekogus.
Kui ülal kirjeldatud tingimustega arvestada, pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist
looduskaitsealustele objektidele. Kuna kavandatav tegevus paikneb osaliselt hoiualal, tuleb ehitusloa
andmisele saada Keskkonnaameti nõusolek (looduskaitseseadus § 14).
Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine hoiuala ja III kat. kaitsealuse liigi suhtes9,10. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet
2025
9
Joonisel pole kuvatud II kategooria kaitsealuseid liike. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites keelatud.
10 Joonisel on III. kat kaitsealuse liigi rohe-vesihobu elupaiga esitlemisel lähtutud EELIS andmebaasis olevatest kaardikihtidest. Liigi elupaik on
täpsustatud eelhinnangu peatükis 4.2.1 Natura eelhindamine
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 16
4.2.1. Natura eelhindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel
taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad
ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn
loodusdirektiiv ehk LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv ehk LiD).
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ
artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni
juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised
elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“11 ja juhendile "Juhised Natura
hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"12.
KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) alusel toimub Natura hindamine
keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse
keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega
eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke.
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala
kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena
kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-
eesmärke saavutada.
Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava
tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda
asjakohase (ehk täis-)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva
tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad
meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse
tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane
hindamine, tuleb algatada KMH protsess ning selle raames Natura asjakohane hindamine läbi viia.
Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid
materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi
info; EELIS-t, Natura alade kaitsekorralduskavad (edaspidi ka KKK) jms).
Kavandatud tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamiseks
ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele13.
Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja kaasnevate mõjude tuvastamine
Kavandatavaks tegevuseks on Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamine.
Jõukanal II sild paikneb riigitee 23190 Tõrva-Jeti-Valgjärve km 6,713 ja Veskisild paikneb sama
maantee km 6,736. Sillad paiknevad maanteel järjestikku ja sildadega ületatavaks takistuseks on
Õhne Jõgi. Olemasolevate sildade piirkonnas paikneb olemasolev pais, mis kuulub likvideerimisele.
Paisu likvideerimine ei kuulu käesoleva töö mahtu. Paisu likvideerimise (sh paisu likvideerimise
ehitusprojekti tellimise) eest vastutab RMK. Jõukanal II sild on ilma kasutusotstarbeta ja seetõttu
kuulub see likvideerimisele. Olemasolev Veskisild silla konstruktsioonid on amortiseerunud ja
11 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete
kohta. Brüssel, 28.09.2021
12 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija:
Keskkonnaamet.
13 Palakmäe loodusala kaitsekorralduskava on kinnitatud Keskkonnaameti 01.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/609.
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 17
seetõttu on nähtud ette vanad sillakonstruktsioonid lammutada ja rajada asemele uus
raudbetoonist raamsild. Täpsem ülevaade kavandatavast tegevusest on käesoleva töö ptk-s 3 ja
projekti seletuskirjas.
Tulenevalt tegevuste iseloomust ei ole tegevuste mõjuala ulatuslik ning hinnanguliselt hõlmab see
remonditavat silla asukohta, olemasolevat riigimaanteed ja ehitustööde ala. Ehitusperioodil võib
ajutine mõjuala olla suurem seoses ehitusaegse intensiivsema inimtegevuse ja müraga.
Kuna likvideeritav Jõukanal II sild ja rekonstrueeritav Veskisild sild asuvad Natura 2000 võrgustiku
Palakmäe loodusalal (joonis 4.2.1.1), siis võib seda ala lugeda võimalikus mõjualas olevaks Natura
2000 alaks. Natura ala paiknemist projektiala piirkonnas illustreerib joonis 4.2.1.1.
Joonis 4.2.1.1 Kavandatava tegevuse paiknemine Palakmäe loodusalal. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 2025
Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus
Potentsiaalses mõjualas asub Natura 2000 võrgustiku Palakmäe loodusala (RAH0000607), mis on
kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku
alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on
ca 138 ha ning see on loodud 2 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja 3 sama direktiivi II lisa liigi ning
nende elupaikade kaitseks. Jõukanal II ja Veskisild silla lähedal kuulub loodusala koosseisu jõgi ise,
kuid mitte jõe kaldad ega lammialad. Loodusala kattub projektiala piirkonnas Õhne jõe hoiualaga
(KLO2000104), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse.
Tabelis 4.1 on välja toodud loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt ala kohta kehtivale
standardandmevormile.
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 18
Tabel 4.1 Palakmäe loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused14
Kaitse-eesmärk pindala esinduslikkus LK-hinnang
jõed ja ojad (3260) 50,4 ha A A
lamminiidud (6450) 65 ha B B
Kaitse-eesmärk Liigi populatsiooni arvukuse väärtus kaitsestaatus
hinnang
tiigilendlane (Myotis esineb (arvukus C (küllaltki väärtuslik) C (keskmine või vähenenud
dasycneme) täpsustamata) kaitsestaatus)
rohe-vesihobu Tavaline (arvukus B (väärtuslik) A (kaitsestaatus eeskujulik)
(Ophiogomphus cecilia) täpsustamata)
paksukojaline jõekarp (Unio esineb (arvukus B (väärtuslik) B (hea kaitsestaatus)
crassus) täpsustamata)
Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine Natura ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide
saavutamisele
Palakmäe loodusala kaitse-eesmärkidest on kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas elupaigad
ja liigid, mis on seotud Õhne jõe selle piirkonnaga, kuhu silda planeeritakse. Loodusala paiknemist
Jõekanal II ja Veskisild sildade piirkonnas illustreerib joonis 4.2.1.2 ning mõju prognoos LoA kaitse-
eesmärkide kaupa on esitatud tabelis 4.2.
Joonis 4.2.1.2 Kavandatava tegevuse paiknemine Palakmäe loodusala suhtes15. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2024
14 Standard andmebaasi info EELIS-s
15 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.
Seetõttu on nahkhiirlaste täpsed leiualad esitatud eraldi failis (lisa 1) ning seda võib kasutada ainult asustuste siseselt.
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 19
Tabel 4.2 Mõju prognoosimine Palakmäe loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse- Natura
eesmärkideks eelhindamise
Mõju prognoosimine
olevad tulemus
elupaigad
jõed ja ojad (3260) Elupaik on levinud rekonstrueeritava silla asukohas. Ala kaitsekorralduskava (KKK)16 toob välja, et (Käesoleva projektiga
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) elupaika kantud ei ole ja seega arvestatakse eesmärgi osas seda kavandatavate
veeala pindala, mis jääb hoiuala koosseisu. tegevuste puhul on)
ebasoodne mõju
KKK on toodud kaitse-eesmärgi meetmena, et Koorküla Veskejärve paisul tuleb tagada kalade välistatud.
läbipääs.
Käesoleva projekti käigus ei muudeta veekogu sängi ega süvendata veekogu. Jõukanal II silla
likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamine toimub koostöös RMK projektiga, kes teostab
olemasoleva paisu likvideerimise ja kalapääsu rajamise. Silla piirkonnas paiknevate veesiseste
tööde vajadus lähtub RMK paisu likvideerimise projektist, mille mahtu kuulub muuhulgas ka vana
silla põhjaplaadi lammutus, jõesängi pikiprofiili korrigeerimine ja kalapääsu rajamine. Neid tegevusi
hinnatakse samuti eraldi projekti raames.
lamminiidud Rekonstrueeritava silla piirkonnas lamminiite ei leidu. Elupaik ei ole kavandatava tegevuse Ebasoodne mõju on
(6450) mõjualas. välistatud.
tiigilendlane Jõukanal II ja Veskisild sildade piirkonnas on jõgi tiigilendlase toitumiskohaks ja leiukoht on Ebasoodne mõju on
registreeritud ka EELISes (KLO9122676). Kaitsekorralduskava toob välja, et tiigilendlase välistatud.
toitumispaikadena on eelistatud loodusliku ja mitmekesise taimestikuga veekogud ja nende
kaldapuistud, putukarikkad lagedad alad, metsad ning lineaarsed maastikuelemendid
(metsaservad, teed, rajad, sihid jms). Kuna tiigilendlane eelistab toituda veekogudel ja nende
kaldapuistutes, on neile ohuks veekogude saastumine, mille tagajärjel väheneb saakputukate
arvukus ja mitmekesisus. Samuti võivad veekogud nahkhiirte toitumisaladena kaotada oma
väärtuse ka kallaste hoonestamise, valgustamise, veepinna kinnikasvamise, kaldapuistute või
üksikpuude raie tulemusena. KKK järgi on ala kaitse-eesmärgiks liigi toitumisala säilimine loodusalal
7,7 ha ulatuses e olemasolevas ulatuses.
Olemasoleva silla likvideerimine ja kavandatav silla rekonstrueerimine ei vähenda tiigilendlase
toitumisala ja see säilib olemasolevas ulatuses. Silda ei valgustata.
Ehitustööd on ajutise iseloomuga. Projekti teostatakse viisil, mis liigi isendeid ei kahjusta. Selleks
vajalikud meetmed on projekti integreeritud (vt täpsemalt ülal, ptk-s 4.2).
rohe-vesihobu Rohe-vesihobu (KLO9200056) kuulub jõgihobulaste sugukonda vesihobu perekonda, kelle (Käesoleva projektiga
meeliselupaigaks on jõed ja ojad. Vastsed kaevuvad vooluveekogu liivasesse põhja, valmikud kavandatavate
liiguvad veekogu kallastel maist kuni augustini. Õhne jõe leiukoha kohta pärinevad viimased tegevuste puhul on)
kinnitatud andmed aastast 2002, kui on märgitud, et liik esineb alal. Hilisemaid seireid ei ole tehtud. ebasoodne mõju
Liigi tegevuskavas on märgitud, et Õhne jõgi ei pruugi liigile sobida. KKK-s seatakse ala kaitse- välistatud.
eesmärgiks andmete täpsustamine kahe jõe ulatuses ning mõjutegureid välja pole toodud.
2011. a koostatud rohe-vesihobu kaitse tegevuskava eelnõu17 kohaselt võivad liigi
potentsiaalseteks ohuteguriteks olla veekogu reostumine, veekogude olemuse muutumine
(õgvendamine, süvendamine, tammide ehitamine vms), mineraalse või orgaanilise hõljumirikka vee
juhtimine vooluveekogusse. Peamiseks ohuks rohe-vesihobule paisjärve likvideerimisel on
settereostuse oht, väheliikuva loomana ei suuda jõe põhjasetetes elav rohevesihobu vastne kiirelt
oma elupaiku vahetada. Lisaks vahetule ohule võivad setted aastateks rikkuda liigile sobiva
elupaiga.
Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla rekonstrueerimine ei hõlma rohe-vesihobu
potentsiaalseid ohutegureid, st veekogu ei õgvendata, süvendata. Samuti ei muudeta veekogu
looduslikku sängi ega hüdroloogilist režiimi. (Olemasoleva paisu põhjaplaadi lammutus, jõesängi
pikiprofiili korrigeerimine ja kalapääsu rajamine kuulub RMK projekti hulka.)
paksukojaline Paksukojalise jõekarbi esinemise kohta loodusalal andmed puuduvad ja liigi levik on (Käesoleva projektiga
jõekarp väljaselgitamisel. Sarnaselt rohe-vesihobule ohustab liiki eelkõige settereostus, mis võib elupaigad kavandatavate
pikaks ajaks hävitada18. tegevuste puhul on)
ebasoodne mõju
Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla ümberehitamine ei tekita settereostust.
välistatud.
Olemasoleva paisu põhjaplaadi lammutus, jõesängi pikiprofiili korrigeerimine ja kalapääsu
rajamine kuulub RMK projekti hulka.
16
Palakmäe loodusala kaitsekorralduskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 01.11.2023 korraldusega nr 1-3/23/609
17 Keskkonnaameti 13.05.2024 kiri nr 7-9/24/8952-2
18 Keskkonnaameti 13.05.2024 kiri nr 7-9/24/8952-2
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 20
Natura hindamise tulemused ja järeldus
Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et Jõukanal II silla likvideerimisel ja Veskisild silla
rekonstrueerimisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 Palakmäe loodusala kaitse-
eesmärkidele. Natura täishindamist e asjakohast hindamist ei ole vaja läbi viia.
4.3. Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste registri19 andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse kultuurimälestisi. Lähimad
kinnismälestised, Pelgupaik "Kullamägi" (reg nr 13061), Asulakoht (reg nr 13078) ja Kalmistu
"Lüllemägi","Lillemägi" (reg nr 13060), jäävad kavandatavast tegevusest ca 260-550 m kaugusele ehk
projekti mõjualast välja.
Kavandatava tegevuse lähedusse (ca 10 m kaugusele) jääb üks pärandkultuuri objekt – Koorküla vesiveski
ja veskitamm (reg nr 208:VEV:001). Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%. Teine
pärandkultuuri objekt, Kullamägi (reg nr 208:KON:004), jääb kavandatavast tegevusest juba mõnevõrra
kaugemale, ca 215 m kaugusele.
RMK, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise
elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on.
Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all,
pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus13. Seega ei saa võimalikku
mõju pärandkultuuri objektidele pidada oluliseks ebasoodsaks keskkonnamõjuks KeHJS mõistes. Samas
on RMK lehel esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuri objektide hävimist. Seega,
kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele
oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist (sh ehitustegevuse käigus).
Üldiselt, arvestades, kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat
mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuri objektidele.
Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine kultuurimälestise ja lähimate pärandkultuuri objektide suhtes. Aluskaart:
Maa- ja Ruumiamet 2025
19 https://register.muinas.ee/
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 21
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele
Jõukanal II sild ja Veskisild ületavad Õhne jõge (VEE1013700) ning piirnevad Veskejärv (Koorküla
Veskejärv; VEE2116610) järvega. Õhne jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mille osas kehtivad
järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m.
Veskejärv on avalikult kasutatav veekogu, mille osas kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd
10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m. Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse
§ 38 lg 5 kohaselt üldplaneeringuga kavandatud sillale (p 9) ja avalikult kasutatavale teele (p 10).
Antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis kajastub ka üldplaneeringus), seega konflikti
ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki.
Keskkonnaamet käesoleva projekti raames andnud oma 13.05.2024 kirjaga nr 7-9/24/8952-2
arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas annab järgmised täiendavad
tingimused:
▪ Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu
kalda erosiooni või hajuheidet ning ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei ole veekaitsevööndis
lubatud puu- ja põõsarinde raie.
▪ Piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning
maastikusõidukiga sõitmine.
Ülaltoodud Keskkonnaameti tingimustega arvestatakse tööde kavandamisel ja teostamisel.
Käesoleva projekti raames paigutatakse veekogusse tahkeid aineid ca 160 m3. Silla piirkonnas
paiknevate veesiseste tööde vajadus lähtub eelkõige RMK paisu likvideerimise projektist, mille
mahtu kuulub muuhulgas ka vana silla põhjaplaadi lammutus, jõesängi pikiprofiili korrigeerimine ja
kalapääsu rajamine. Kuna veekogusse paigutatakse tahkeid aineid üle 100 m3, on vajalik silla
ümberehitamiseks Keskkonnaametile veeloa taotlus esitada (Veeseadus § 187 p 10).
Sademevesi juhitakse sillalt ära keskmisest veetasemest kõrgemal paiknevatele immutusaladele,
kus see puhastub ja filtreerub. Sadevett otse jõkke ja järve ei juhita. Teelt ärajuhitav sademevesi
sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt
Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust
analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas20. Käesoleva teelõigu
aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2023. aasta andmetel 275 autot/ööpäevas
(sõidu- ja pakiautod 91%, autorongid 4% ning veoautod ja autobussid 1%). Kuna liiklussagedus
käesoleva projekti alal on suurusjärkudes väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust
eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.
Maaparandussüsteemide registri21 suubub Veskejärve maaparandussüsteemi eesvool KOORKÜLA-
MÕISA-1 (ehitise kood 3101370011330/001). Kuna paisu likvideerimine ei kuulu käesoleva projekti
hulka ning käesoleva projekti raames ei muudeta veekogu loodusliku sängi ja režiimi ning
kavandatav tegevus maaparandussüsteemile ei ulatu, ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel
eeldada olulist ebasoodsat mõju maaparandussüsteemide toimimisele.
Keskkonnaportaali22 andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse
puurkaevusid. Lähim puurkaev PRK0019238 jääb kavandatavast tegevusest ca 400 m kaugusel ehk
mõjupiirkonnast välja.
20
https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas
21 https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/msr
22 https://keskkonnaportaal.ee/
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 22
Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka üldistele veekaitsemeetmetele.
Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega
pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete
sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,
asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate
parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade
ja objektide paiknemine veekogudele lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik
ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.
Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust
eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.
Foto 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025, foto
sildadest Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusprojekti seletuskiri (OÜ EstKONSULT, töö
nr 24-030 )
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus
Sillale lähim registreeritud elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 434078) asub kavandatavast
tegevusest ca 70 m kaugusel. Kuna antud maanteel ei ole tegemist suurte liiklussagedustega
(275 autot/ööpäevas), ei ole tee kasutusetapis põhjust eeldada ülenormatiivse müra, vibratsiooni ja
õhusaaste esinemist tundlike objektide juures.
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel
elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 23
mürakategooria tööstusmüra normtaset.23 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni,
vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Kuna kavandatava tegevuse piirkondadesse jäävad II kategooria kaitsekategooria nahkhiirlaste
leiukohad, tuleks nahkhiirte häiringu vältimiseks ehitusaegset valgusreostuse mõju vältida sobivate
töömeetodite valikuga ning pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.
4.6. Jäätmekäitlus
Silla lammutamisel ja ehitamisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust
reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest24, keskkonnaministri 21.04.2004
määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“25 ning Tõrva
valla jäätmehoolduseeskirjast26 tulenevate nõuetega.
Iga lammutamise ja ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid.
Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb lammutamise ja ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult
minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on
teeprojektide puhul ka tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette lammutus- ja
ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed
tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele õigusaktidele.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile
sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada
konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb
koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle
anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool
selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul,
tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb
pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel
moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
4.7. Avariiolukorrad
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab
olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnaametit.
23 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002
24
https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024007
25 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012
26 https://www.riigiteataja.ee/akt/424082022001
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 24
5. Järeldused, keskkonnameetmed
Käesolevas aruandes on esitatud Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3127
esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH
algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele
ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisild silla
ümberehitamine toimub koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi ka RMK) projektiga,
kes teostab olemasoleva paisu likvideerimise, jõesängi pikiprofiili korrigeerimise ja kalapääsu
rajamise. Nimetatud tegevused on hõlmatud projektiga „Koorküla Veskejärve paisu likvideerimine“
(töö nr 24/5034) ning nende planeeritavate tegevuste osas teostatakse eraldi keskkonnamõju
(eel)hindamine. Käesolev eelhinnang nende tegevustega kaasnevat keskkonnamõju ei hinda ega
käsitle. Käesoleva projektiga kavandatavate tegevuste puhul tuleb olulise keskkonnamõju vältimine
tagada korrektsete töömeetoditega.
Projekti seletuskirja kohaselt tuleb tööde kavandamisel ja teostamisel arvestada alljärgnevate
meetmetega:
▪ Enne lammutustööde teostamist tuleb veenduda, et Veskisild silla paneelide vuukide sees ei
pesitse nahkhiiri. Selle tarbeks on 3 võimalikku variantlahendust:
1. Teipida paneelivuugid nahkhiirtevabal perioodil jäädavalt kinni, et nahkhiired ei pääseks
sillavuukidesse pesitsema, misjärel teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel
perioodil. Nahkhiirtevaba periood on ajavahemikus 01.01-01.04.
2. Teostada lammutustööd ajavahemikul 15.08-01.04, mis jääb väljaspoole nahkhiirte
poegade kasvatamise perioodi, arvestades sealjuures, et lammutus- ja ehitustööd peavad
jääma kõrgveevälisele perioodile.
3. Selgitada välja, kas vuukides pesitseb nahkhiiri mistahes ajahetkel ja toimida sellest infost
lähtuvalt ehk kui nahkhiiri pole, teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel perioodil.
▪ Peale lammutustööde teostamist tuleb Veskisild silla uue raamsilla rajamiseks juhtida jõgi
soovituslikult silla Jeti poolsest otsast mööda. Jõe möödajuhtimiseks kasutada, kas toruprofiili
või avatud kraavi. Mõlemal juhul tuleb eraldada silla ehitusplats, et tagada kuiv kaevik uue silla
ehitustööde teostamiseks.
▪ Ehitustööde ajal tuleb vältida vee kogunemist ehituskaevikusse ja sellest lähtuvat pinnase
leondumist.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada lisaks ka järgmiste asjaoludega ning rakendada
all kirjeldatud meetmeid:
▪ Vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p-le 8 tuleb ehitusloa andmisele saada Keskkonnaameti
nõusolek.
▪ Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane
seisund.
▪ Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning jõe olemasoleva veetaseme säilimine.
▪ Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu
kalda erosiooni või hajuheidet ning ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei ole veekaitsevööndis
lubatud puu- ja põõsarinde raie.
▪ Piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning
maastikusõidukiga sõitmine.
▪ Kuna veekogusse paigutatakse tahkeid aineid üle 100 m3, on vajalik silla ümberehitamiseks
Keskkonnaametile veeloa taotlus esitada (vt täpsemalt ptk 4.4).
27 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 25
▪ Soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist, sh ehitustegevuse käigus
(vt täpsemalt ptk 4.3).
▪ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed
ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-
ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui
eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde
teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse
sattumist pinnasesse ja põhjavette.
▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel
elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras.
▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
▪ Kuna kavandatava tegevuse piirkondadesse jäävad II kategooria kaitsekategooria nahkhiirlaste
leiukohad, tuleks nahkhiirte häiringu vältimiseks ehitusaegset valgusreostuse mõju vältida
sobivate töömeetodite valikuga ning pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.
▪ Silla lammutamisel ja ehitamisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust
reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004
määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral
pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
ning Tõrva valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. Tööde teostajal on kohustus
säilitada kõik dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või
üleandmist jäätmekäitlejale.
▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb lammutamise ja ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult
minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on
teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete
jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb
käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele aktidele.
▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt
liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik
ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud
jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal
taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete
ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul,
tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb
pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel
moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab
olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnaametit.
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 26
Lisa. Fotod projektialalt
Foto 1 Vaade sildadele ja Veskejärv (Koorküla Veskejärv; VEE2116610) järvele
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 27
Foto 2 Vaade sildadele ja pärandkultuuri objektile Koorküla vesiveski ja veskitamm (reg nr 208:VEV:001)
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 28
Foto 3 Vaade sillalt lähimale elamule (ETAK ID 434078)
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 29
Foto 4 Vaade Õhne jõele (VEE1013700)
Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 30
Foto 5 Vaade sildadele (Jõukanal II ja Veskisild)
KORRALDUS
12.03.2026 nr 1.1-3/26/172
Tee ehitusloa andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–
Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr
1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild
silla (nr 1019) ümberehitamiseks ning
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas 04.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 23190 Tõrva–Jeti–
Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva
Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olevad Jõukanal II sild ja Veskisild paiknevad riigi
transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 20302:002:1514 ja 20801:001:0881) Valga
maakonnas Tõrva vallas Koorküla ja Jeti külas. Projekti ala ulatub ka Patküla küla territooriumile.
Transpordiameti 13.06.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/482 on antud projekteerimistingimused
riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise
ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks.
Tee ehitustööd on plaanitud 2026. aastale vastavalt OÜ EstKONSULT tööle nr 24-030 „Jõukanal
II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusprojekt“ (põhiprojekt). Projekt on
kuni 01.12.2026 nähtav lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/RbPOquQ4EanOpAH .
Projekti eesmärk on olemasoleva Veskisild silla asemele uue silla ehitamine ja Jõukanal II silla
likvideerimine.
Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisilla ümberehitamine toimub koostöös Riigimetsa
Majandamise Keskusega, kes teostab olemasoleva paisu likvideerimise, jõesängi pikiprofiili
korrigeerimise ja kalapääsu rajamise. Nimetatud tegevused on hõlmatud projektiga „Koorküla
Veskejärve paisu likvideerimine“ (töö nr 24/5034) ning nende planeeritavate tegevuste osas
teostatakse eraldi keskkonnamõju (eel)hindamine. Käesoleva ehitusloa andmise korralduse lisas
olev eelhinnang nende tegevustega kaasnevat keskkonnamõju ei hinda ega käsitle.
2
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada
nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis
ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi
või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat
loodusobjekti. Projektiga rajatakse olemasoleva Veskisild silla asemele uus sild (Õhne jõe
hoiualal; KLO2000104) ning Jõukanal II silla asemele uus teemulle.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise
ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada
olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.
Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu
sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala
ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke
koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Tõrva Vallavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
3
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, liiklusseaduse § 11
lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ §
10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4,
8, 81, 9 ja 10, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel
puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II
silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019)
ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild silla ümberehitamise
ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61
kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei
kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse
korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse Lõuna osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Jõukanal II silla ja veskisild silla tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõjude eelhinnang.
4
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 23190
Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713
asuva Jõukanal II silla (nr 1018)
lammutamiseks ja km 6,736 asuva
Veskisild silla (nr 1019)
ümberehitamiseks ning
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☒ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/26/172
Tee ehitusloa andmise kuupäev 12.03.2026
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018)
lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamiseks ning
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste
koondtabel“.
2. Enne lammutustööde teostamist tuleb veenduda, et Veskisild silla paneelide vuukide sees
ei pesitse nahkhiiri. Selle tarbeks on 3 võimalikku variantlahendust:
a. Teipida paneelivuugid nahkhiirtevabal perioodil jäädavalt kinni, et nahkhiired ei pääseks
sillavuukidesse pesitsema, misjärel teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel
perioodil. Nahkhiirtevaba periood on ajavahemikus 01.01-01.04.
b. Teostada lammutustööd ajavahemikul 15.08-01.04, mis jääb väljaspoole nahkhiirte
poegade kasvatamise perioodi, arvestades sealjuures, et lammutus- ja ehitustööd peavad
jääma kõrgveevälisele perioodile.
c. Selgitada välja, kas vuukides pesitseb nahkhiiri mistahes ajahetkel ja toimida sellest infost
lähtuvalt ehk kui nahkhiiri pole, teostada lammutus- ja ehitustööd kõrgveevälisel
perioodil.
3. Peale lammutustööde teostamist tuleb Veskisild silla uue raamsilla rajamiseks juhtida jõgi
1
soovituslikult silla Jeti poolsest otsast mööda. Jõe möödajuhtimiseks kasutada, kas
toruprofiili või avatud kraavi. Mõlemal juhul tuleb eraldada silla ehitusplats, et tagada kuiv
kaevik uue silla ehitustööde teostamiseks.
4. Ehitustööde ajal tuleb vältida vee kogunemist ehituskaevikusse ja sellest lähtuvat pinnase
leondumist.
5. Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane
seisund.
6. Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning jõe olemasoleva veetaseme säilimine.
7. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab
veekogu kalda erosiooni või hajuheidet ning ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei ole
veekaitsevööndis lubatud puu- ja põõsarinde raie.
8. Piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid
ning maastikusõidukiga sõitmine.
9. Vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist, sh ehitustegevuse käigus (vt täpsemalt
KMH eelhinnangu ptk 4.3).
10. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed
ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning
tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m.
Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb
tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud
reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.
11. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi
läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri
määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kasutatav tehnika
peab olema heas tehnilises seisukorras.
12. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
13. Kuna kavandatava tegevuse piirkondadesse jäävad II kategooria kaitsekategooria
nahkhiirlaste leiukohad, tuleks nahkhiirte häiringu vältimiseks ehitusaegset valgusreostuse
mõju vältida sobivate töömeetodite valikuga ning pimedal ajal piirkonda mitte üle
valgustada.
14. Silla lammutamisel ja ehitamisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust
reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004
määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise
korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise
nõuded“ ning Tõrva valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. Tööde teostajal on
kohustus säilitada kõik dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist,
käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale.
15. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb lammutamise ja ehitamise etapis jäätmeteket
võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus
võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette
ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad
jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele aktidele.
16. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või
vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole
võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud
2
laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole
võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba
omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
17. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms
mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.
Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning
mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
18. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja
peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee
km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018)
lammutamine ja km 6,736 asuva
Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamine,
sh kokkuviimine olemasoleva teega.
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ EstKONSULT
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10410360
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 6730
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Jõukanal II silla likvideerimise ja Veskisild
silla ümberehitamise ehitusprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number 24-030
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamiseks
ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
nr kooskõlastuse osas
1 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Transpordiameti korralduse eelnõu „Tee ehitusloa andmine riigitee Otsus:
23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva 1. Lugeda tee ehitusloa eelnõu Keskkonnaameti poolt
20.02.2026 Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ koos kooskõlastatuks.
Kiri nr 6-3/26/2338-2 rekonstrueerimise projekti ja keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnanguga. 2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited
Tee ehitusloa menetluse esemeks olevad Jõukanal II sild ja Veskisild paiknevad riigi transpordimaa kinnisasjadel keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.
(katastritunnused 20302:002:1514 ja 20801:001:0881) Valga maakonnas Tõrva vallas Koorküla ja Jeti külas. Projekti
ala ulatub ka Patküla küla territooriumile.
Jõukanal II silla likvideerimine ja Veskisilla ümberehitamine toimub koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega,
kes teostab olemasoleva paisu likvideerimise, jõesängi pikiprofiili korrigeerimise ja kalapääsu rajamise. Nimetatud
tegevused on hõlmatud eraldi projektiga „Koorküla Veskejärve paisu likvideerimine“ (töö nr 24/5034) ning nende
planeeritavate tegevuste osas teostati eraldi keskkonnamõju eelhindamine. Tegevuseks on antud veekeskkonnariskiga
tegevuse registreering RE.VT/524634.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel asub projektiala Õhne jõe hoiualal (KLO2000104),
mis kuulub Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja Palakmäe loodusalana (EE0080413). Projektialal on registreeritud
II kaitsekategooria veelendlase (Myotis daubentonii; KLO9113940) ja tiigilendlase (Myotis dasycneme; KLO9122676)
elupaik. Õhne jõgi Leebiku sillast ülesvoolu kuni Koorküla Veskisillani (20,4…52,6 km suudmest) kuulub
keskkonnaministri määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimekirja.
Keskkonnaamet tutvus materjalidega ning on seisukohal, arvestades esitatud teavet, kavandatavat tegevust,
olemasolevat olukorda ning looduslikke tingimusi, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju ning KMH algatamine ei ole vajalik. Lähtuvalt eelnevast Keskkonnaamet kooskõlastab tee
ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse
nr osas
1 Tõrva Vallavalitsus Tõrva Vallavalitsus kooskõlastab Jõukanal II silla lammutamise ja Veskisild silla ümberehitamise ehitusloa eelnõu Otsus:
ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. 1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud
12.02.2026 e-kiri ehitusloa eelnõule.
2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.
2 Riigimetsa Majandamise RMK pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:
Keskus (RMK) Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja
ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.
3 MTÜ Valgamaa MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:
Ühistranspordikeskus Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse
avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.
4 OÜ Elektrilevi Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga täiendavalt töö- või põhiprojekti joonised. Projekt on Otsus:
võimalik esitada läbi Elektrilevi OÜ kodulehe: Ehitusprojektide kooskõlastamine - Elektrilevi Enne ehitustöödega alustamist Elektrilevi OÜ elektrikaablite
04.02.2026 e-kiri kaitsevööndis võtta töö- või põhiprojektile täiendavalt
Elektrilevi OÜ kooskõlastus.
1
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) lammutamiseks ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamiseks
ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
5 MTÜ Eesti Andmesidevõrk MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse
avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud
tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus
Koorküla-Veski 20801:001:1201
Vesiveski 20302:001:0800
Koorküla-Veski 20801:001:1202
Veski 20302:001:0041
Vahtramäe 20302:002:2061
Õhne 20302:002:2250
Lilli 20801:001:1740
Kiviahju 20801:001:1560
2