Riigikogu liige Eero Merilind_vastus

Saatja: "Evelyn Bach" <[email protected]> Saaja: "Kadi Kallas" <[email protected]> Teema: FW: vastus Sinu küsimusele Kuupäev: 2024-10-29 07:42 From: Ülle Madise Sent: Friday, October 25, 2024 5:43 PM To: 'Eero Merilind' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: vastus Sinu küsimusele Tere õhtust! Asjatundlikud kolleegid kaevasid küsimuse läbi ja meenub vana lugu: RK liikme teabe saamise võimalused on jätkuvalt sellistes asjades piiratud. Seadusega saate endale õigusi juurde võtta. Head nädalavahetust! Ja vastus selline: Palusite õiguskantsleri abi Terviseametilt vastuse saamisel. Soovisite Terviseametilt vastust küsimusele, kas konkreetne perearst on järginud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud perearsti tegutsemise piiranguid. Samuti soovisite ametilt teada, kas ka teised perearstid võivad nii tegutseda. Riigikogu liikmel on võimalik oma tööks vajalikku teavet hankida erinevatel viisidel: nii arupärimiste, infotunni ja kirjalike küsimuste kui ka Riigikogu komisjonide töös osalemise kaudu (Eesti Vabariigi põhiseaduse <https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002> § 74, Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse <https://www.riigiteataja.ee/akt/102062020009> § 22, §-d 139-141, §-d 142-146, §-d 147 ja 148). Ka Riigikogu liikme staatuse seaduse <https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016022> (RKLS) §-s 20 sätestatud õigus – saada riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt lühikese aja jooksul vastuseid märgukirjadele ja avaldustele – on tarvilik Riigikogu liikmele oma töös vajaliku teabe saamiseks. Selleks, et vastus märgukirjale aitaks kaasa Riigikogu liikme ülesannete täitmisele, on soovitatud RKLS-s kasutavat mõistet „märgukiri“ mõista kuni 10.12.2004 kehtinud avaldustele vastamise seaduses kasutatud tähenduses. Nii mõisteti märgukirja kui informatsiooni, kaebuse või ettepaneku esitamise vahendit. RKLS-is kasutatud mõistet „avaldus“ tuleks mõista samasisulisena kui märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses <https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016016> nimetatud „selgitustaotlust“.[1] Teie pöördumist saab käsitada märgukirja ja selgitustaotlusena. Nii saab selgitustaotluseks lugeda Teie pöördumist osas, milles soovisite selgitusi perearstide tegutsemise kohta. Märgukirjana saab käsitada Teie pöördumist osas, milles küsisite konkreetsel juhul perearstile kehtestatud tegutsemise piirangute järgimise kohta ehk sisuliselt tegite ettepaneku järelevalveks. Terviseamet selgitas Teile tervishoiuteenuste korraldamise seaduse <https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024019> (TTKS) §-s 39 sätestatud perearsti tegutsemise piiranguid ja kuidas tuleb hinnata perearsti osalusi äriühingutes. Terviseamet andis Teile ka teada, et konkreetne asi vajab täiendavat analüüsi ja see võtab aega (Terviseameti 08.07.2024 ja 07.10.2024 kirjad). Olenemata sellest, kuidas mõista Riigikogu liikme märgukirja tähendust, ei too see siiski kaasa Riigikogu liikme õigust nõuda järelevalvemenetluse läbiviimist RKLS § 20 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Terviseameti ülesanne on teha riikliku järelevalvet tervishoiuteenuste osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle (TTKS § 60 jj). Järelevalveasutustel (sh Terviseametil) on õigus kaaluda, kas menetlust alustada või mitte ning milliseid meetmeid kohaldada. See tähendab, et järelevalveasutus hindab iseseisvalt ja sõltumatult asjaolusid, teeb asjakohaseid toiminguid, vajaduse korral kohaldab sobivaid ja proportsionaalseid meetmeid. Seda on selgelt rõhutanud Riigikohus.[2] Järelevalvemenetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg oleneb juhtumi keerukusest, menetlusosaliste tegevusest, erinevate huvide kaalukusest, ressursside olemasolust jne. Üldjuhul ei ole ühelgi isikul, sh Riigikogu liikmel, õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist, konkreetse meetme rakendamist või järelevalvemenetluse läbiviimist teatud tähtaja jooksul. Üksnes puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib nõuda, et järelevalveasutus otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (elu, tervis, omand). Loodan, et Terviseamet annab Teile peagi täiendava vastuse. Lugupidamisega Ülle Madise _____ _____ _____ [1] Riigikogu liikme staatuse seaduse kommentaarid <https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogu-liikm e-staatse-seaduse-kommentaarid-2017.pdf> , lk 67-69. [2] Nt Riigikohtu 13.10.2010 otsus asjas nr <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-3-1-44-10> 3-3-1-44-10, punkt 15; 20.10.2014 otsus asjas nr <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-3-1-42-14> 3-3-1-42-14, punkt 12; 23.03.2016 otsus asjas nr <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-3-1-85-15> 3-3-1-85-15, punkt 13; 01.04.2021 otsus nr <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-18-1442/115> 3-18-1442, punkt 16; 14.03.2022 otsus nr <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-19-509/34> 3-19-509/34, punkt 20.