Hr Madis Timpson Teie 10.10.2024 nr 1-1/15-496/2
Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie 22.10.2024 nr 18-1/241642/2406149
Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse
(iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu
Austatud sotsiaalkomisjoni esimees
Tänan võimaluse eest esitada ettepanekuid sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (iseseisev õendusabi ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamisel) kohta (edaspidi eelnõu). Ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatele
õendusabi osutamist puudutavaid muudatusi olen käsitlenud ka ühes varasemas
sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas1.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 102 sätestab, kui suures mahus tuleb õendusabi osutada
ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele inimestele. Eelnõu kohaselt jäetakse minimaalse mahu
nõue seadusest välja ning õendusabi mahtu hakatakse reguleerima hooldusasutuse ja Tervisekassa
vahelise lepinguga. Õendusabi plaanitakse hakata osutama sellises mahus, nagu Tervisekassa on
õendusabi eest maksmise kohustuse üle võtnud.
Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatele soovitakse teha
õendusabi korraldamine paindlikumaks, et selle osutamine sõltuks rohkem sihtrühma vajadustest
ja eripärast. Tõepoolest, praegune korraldus ei pruugi olla parim viis õendusabi planeerimiseks.
Kui aga õendusabi minimaalse mahu nõue seadusest välja jäetakse, võib tekkida olukord, kus
terviseteenus ei pruugi olla inimestele vajalikul määral kättesaadav.
Seletuskirja kohaselt on õendusabi lepingu alusel korraldamise eesmärk õendusabi sisu
täpsustamine, teenuse ühtlane kvaliteet, nõuetekohasus ning paindlikkus (lk 3). Õiguskantsleri
kontrollkäikude põhjal tehtud järeldused annavad põhjust muretseda, et kui hoolekandeasutustes
hakatakse õendusabi korraldama lepingutega, siis erinevused teenuseosutajate pakutavas
õendusabi mahus suurenevad. Kui Tervisekassa sõlmib iga erihoolekandeteenuse osutajaga
õendusabi lepingu, jääb alati võimalus, et ühetaolistes tingimustes ei jõuta kokkuleppele.
1
Õiguskantsleri 20.03.2020 kiri (nr 18-1/200370/2001492) Riigikogu sotsiaalkomisjonile.
2
Eelnõu seletuskirjas pole antud ka ammendavat ülevaadet, kuidas mõjutab selline muudatus
erihooldusteenuse saajate olukorda. Mõjude analüüsis (lk 7) on küll ebasoovitatav mõju hinnatud
väikeseks, kuid konkreetne mõju on jäetud täpsustamata.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. See tähendab, et riigil
on kohustus tagada juurdepääs terviseteenustele2. Õiguskantsleri kontrollkäikude põhjal võib
öelda, et erihooldusteenuse osutaja ei ole alati taganud hoolealustele õendusabi piisavas mahus,
oleme sellele ka tähelepanu juhtinud3.
Leian, et ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele inimestele peab õendusabi olema piisavalt
kättesaadav. Vastasel juhul võib inimese terviseseisundi kiire halvenemine jääda märkamata, eriti
olukorras, kus inimene ei ole võimeline end väljendama. Kui seadus võimaldab õendusabi
korraldada Tervisekassa ja teenuseosutaja omavahelise kokkuleppe alusel, võib rohkem juhtuda,
et terviseteenus ei ole haavatavas olukorras inimestele vajalikul määral kättesaadav.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Helen Ojamaa-Muru 6938414
[email protected]
2
Muller, K., Henberg, A., Sarapuu A. Põhiseaduse § 28 kommentaarid, komm. 9. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi
põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020.
3
Õiguskantsleri aastaülevaade 2021/2022, peatükk „Kontrollkäigud“.