Riigikogu liige Mart Maastik Teie 10.09.2024 nr
[email protected]
Meie 08.10.2024 nr 16-4/241463/2405727
Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamisest
Austatud Riigikogu liige Mart Maastik
Palusite analüüsida, kas siseminister tõlgendas Teile antud vastuses Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduse (RKKTS) ja õiguskantsleri seaduse sätete omavahelist koostoimet õigesti. Küsimus
puudutab Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamise regulatsiooni RKKTS-is. Ühtlasi
palusite kontrollida, kas asjassepuutuvad normid vastavad Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS).
Siseminister keeldus Teie esitatud küsimustele sisuliselt vastamast riigisaladuse kaitsele viidates.
Sellega seoses asusite seisukohale, et Teie küsimustele vastamine ei eeldanud riigisaladuse
avaldamist. Põhjendasite seda sellega, et enamik siseministrile esitatud küsimusi eeldas numbrilist
vastust ja ülejäänud küsimused „jah“ või „ei“ vastust. Tutvunud Teie küsimuste ja oodatavate
vastuste iseloomuga, selgitan, et Teie soovitud vastus, kui seda lugeda koos küsimusega, siiski
saab olla riigisaladus ja selle avaldamine võib seada ohtu Eesti julgeoleku. Valdkond, mille kohta
küsimused esitasite, ei ole parlamentaarse kontrolli alt väljas. Riigikogu julgeolekuasutuste
järelevalve erikomisjon saab ka neid küsimusi uurida.
Kui vastamast keeldutakse riigisaladuse kaitsele viidates, siis tuleb lühidalt selgitada, milline
küsimus salastatud teavet puudutab ja millisel õiguslikul alusel see teave salastatud on. See
tähendab, et kirjalikus vastuses tuleb viidata võimalikult täpselt riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seadusele. Selles osas on siseministri vastus puudulik. Saadan talle siinse vastuse
koopia.
Riigikogu teostatav parlamentaarne järelevalve on demokraatlikus õigusriigis väga oluline abinõu
täidesaatva võimu tegevuse õiguspärasuse tagamiseks, seda ka riigisaladust hõlmavates
valdkondades. Parlamentaarne järelevalve peab olema korraldatud viisil, mis arvestab kõiki
põhiseadusega kaitstud väärtusi.
RKKTS § 148 lõige 2 näeb ette, et Riigikogu esimees teeb Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
antud vastuse teatavaks ka kõigile teistele Riigikogu liikmetele. RKKTS-is ei ole sellist sätet, mille
alusel saaks jätta kirjalikule küsimusele vastamata, kui küsimus sisaldab riigisaladust.
Riigikogu istungil infotunnis küsimustele vastamise kohta sätestab aga RKKTS § 146 lõige 9, et
valitsusliige võib vastamisest põhjendatult keelduda, kui küsimus on seotud riigisaladusega või
kui sellele vastamine kahjustaks riigi julgeolekut.
2
Leian, et RKKTS § 146 lõiget 9 saab analoogia alusel kohaldada ka kirjalikule küsimusele
vastamisel. Seega võib minister vastamisest keelduda, kui vastus sisaldab riigisaladust.
RKKTS-i kohaselt saab Riigikogu riigisaladust sisaldavates küsimustes parlamentaarset kontrolli
teostada Riigikogu komisjoni istungil, kuid sealjuures ei kanta riigisaladust komisjoni istungi
protokolli (§ 39 lg 3). Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) § 19 lõikes 1 on sätestatud, et
Riigikogu liige võib saada riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu juhul, kui ta vajab
seda oma kohustuste täitmiseks. Seega, kui Riigikogu liige täidab Riigikogus kohustusi, mille
täitmine eeldab riigisaladuse teadmist, tuleb talle see teave anda (v.a juhul, kui kohaldub mõni
RKLS-i samas paragrahvis sätestatud erand). Eelkõige on see nii juhul, kui Riigikogu liige kuulub
komisjoni, mille pädevuses oleva küsimuse lahendamine eeldab vastava teabe saamist (seega on
antud juhul asjakohane ministri vastuse viide Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve
erikomisjoni pädevusele).
Riigikogu liikme kohustuse täitmiseks vajalikku riigisaladust ei saa aga avaldada kirjalikule
küsimusele antavas vastuses (vähemalt senikaua kui kehtib RKKTS § 148 lõige 2, mis tähendab,
et riigisaladus saaks teatavaks ka neile Riigikogu liikmetele, kelle kohustuste täitmisega see seotud
ei ole).
Näiteks ka Saksamaa Liitvabariigi seaduste kohaselt ei pea kõik parlamendiliikmed saama
salastatud teabele ühtmoodi juurdepääsu. Saksamaa Liitvabariigi põhiseadusega on kooskõlas, kui
teatud teabele saavad juurdepääsu ainult kindla parlamendikomisjoni liikmed (vt Saksamaa
Liitvabariigi konstitutsioonikohtu 14.01.1986 otsus; BVerfGE 70, 324).
Leian, et nõnda on RKKTS-is ja RKLS-is saavutatud kohane tasakaal ühelt poolt parlamentaarse
järelevalve ja teiselt poolt riigisaladuse avaldamisega ohustatud põhiseaduslikku järku väärtuste
vahel ning vastuolu põhiseadusega ei ole. See järeldus ei välista võimalust, et RKKTS-iga
sätestatakse Riigikogu liikmetele veel soodsam lahendus, kui vastanduvaid väärtusi on sealjuures
hoolikalt kaalutud.
Loodan, et neist selgitustest on abi. Riigikogu liikmena on Teil võimalik algatada kirjalikule
küsimusele ja arupärimisele vastamise regulatsiooni täpsustav eelnõu.
RKKTS-is ei ole § 146 lõikega 9 võrreldavat sätet, mida saaks analoogia alusel kohaldada juhul,
kui kirjalikule küsimusele vastates on vaja kaitsta eraisikute põhiõigusi (v.a juhul, kui see teave
juhtub ühtlasi olema riigisaladus või salastatud välisteave). 2020. aastal Riigikogu
põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas juhtisin tähelepanu, et selles osas tuleks seadusi parandada.
Seda ei ole seni tehtud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: siseminister Lauri Läänemets; Riigikogu juhatus
Liina Lust-Vedder 693 8429
[email protected]