Jevgeni Ossinovski
Tallinna Linnavalitsus Meie 04.10.2024 nr 7-5/241411/2405665
[email protected]
Projekteerimistingimuste andmisega viivitamine
Austatud linnapea
Õiguskantslerile esitati kaebus, et Tallinna linn on ületanud projekteerimistingimuste andmise
menetluse tähtaega. Avaldaja esitas Tallinna linnale eramaja projekteerimistingimuste taotluse 27.
septembril 2023 (nr 2311002/07976), kuid linn ei ole taotlust siiani lahendanud, seega on taotluse
lahendamisele kulunud juba 373 päeva (seisuga 04.10.2024).
Ehitusseadustiku § 31 lõike 2 järgi tuleb projekteerimistingimused anda 30 päeva jooksul pärast
taotluse esitamist. Kui projekteerimistingimuste menetlus korraldatakse avatud menetlusena, siis
antakse projekteerimistingimused 60 päeva jooksul. Kõnealusel juhul korraldaski Tallinna linn
menetluse avatud menetlusena.
Hea halduse tavaga ei ole kooskõlas, kui seaduses sätestatud menetlustähtaega ületatakse.
Kõnealusel juhul on menetlustähtaega ületatud ulatuslikult ja ilma mõjuva põhjuseta.
Menetlustähtaja ületamine piirab ka isiku põhiõigust kasutada oma omandit soovikohaselt.
Omandiõiguse piirang väljendub praegu selles, et taotleja ei saa endale elamut ehitada, kuna
selleks on vaja ehitusluba, mis omakorda eeldab projekteerimistingimuste või detailplaneeringu
olemasolu. Praegusel juhtumil oli planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alusel võimalik
detailplaneeringu koostamise asemel anda projekteerimistingimused.
Arvestades projekteerimistingimuste menetlusele kulunud aega ja pidades silmas, et ka ehitusloa
menetlusega võib kaasneda viivitus, võib ehitusõiguse saamisele kuluda põhjendamatult pikalt
aega. Menetlustähtaja ulatusliku ületamisega võib kaasneda ka kahju, mis võib väljenduda kasvõi
selles, et menetlustele kulunud aja jooksul ehitustööde hinnad tõusevad.
Linn selgitas avaldajale, et tema 27.09.2023 esitatud taotluses oli puudusi. Avaldaja esitas seepeale
linnale täiendatud taotluse 05.02.2024. Seejärel koostas linn projekteerimistingimuste eelnõu ja
korraldas avaliku väljapaneku 14. juunist kuni 1. juulini 2024. Taotleja sai avaliku väljapaneku
käigus esitatud ettepanekutega tutvuda juba enne väljapaneku lõppu. Taotleja vaatas need kiiresti
läbi ja andis oma seisukoha teada 18.06.2024. Linn (ehitusprojektide komisjon) arutas seda
küsimust 18.09.2024 ning otsustas projekteerimistingimuste eelnõu täiendada ja
projekteerimistingimused anda. Projekteerimistingimusi ei ole siiski siiani antud (seisuga
04.10.2024).
Asjaoludega tutvudes ei nähtunud, et viivitusi oleks põhjustanud avaldaja tegevus. Linna
tegevuses on olnud mitmeid viivitusi, nimetan mõned:
2
1) kui 27.09.2023 esitatud taotluses oli puudusi, oleks tulnud neist avaldajale teada anda
viivitusteta. Avaldaja selgituste kohaselt sai ta taotluse puuduste kohta esimest korda tagasisidet
alles 19.01.2024. Seega kulus taotluse esmasele läbivaatamisele ja selles olnud puudustest
teatamisele ligi neli kuud. Kui taotluses on puudusi, tuleb taotlejale neist teada anda esimesel
võimalusel ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (HMS § 15 lg 2);
2) pärast taotluse puuduste kõrvaldamist (05.02.2024) korraldas linn avaliku väljapaneku
alles ligi neli kuud hiljem (ajavahemikus 14.06.˗01.07.2024);
3) avaliku väljapaneku käigus esitati ettepanek, mille kohta taotleja edastas linnale oma
seisukoha 18.06.2024 ehk juba enne avaliku väljapaneku lõppu. Linna ehitusprojektide komisjon
arutas avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekut ja taotleja seisukohta alles 18.09.2024, kuid
ei ole siiani (04.10.2024) projekteerimistingimusi andnud.
Menetluse käigus ilmnenud eriarvamused tuleb lahendada seaduses ettenähtud menetlustähtaja
jooksul. Pole alust arvata, et projekteerimistingimuste andmist oleks takistanud keerukas
probleem. Projekteerimistingimusi anti planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alusel, mis eeldab, et
olulised linnaehituslikud küsimused peaksid olema lahendatud juba üldplaneeringuga.
Erimeelsused said seega olla eelkõige naabrite ettepanekute ja soovide arvestamises.
Projekteerimistingimusi arutab ja need kehtestab linn. Õigusaktides ei ole
projekteerimistingimuste menetluse kõiki üksikasju ammendavalt käsitletud. Seega otsustab linn
paljud menetluslikud küsimused kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Seejuures tuleb arvestada
haldusmenetluse üldisi põhimõtteid ja korraldada menetlus võimalikult kiiresti (haldusmenetluse
seaduse (HMS) § 5 lg 2).
Nendes menetlustes ja toimingutes, mille kohta on seaduses sätestatud tähtaeg, tuleb seda tähtaega
ka arvestada. Seaduses on menetlustähtaeg seatud just selleks, et linn korraldaks oma tööprotsessid
selliselt, et kõik vajalikud toimingud ja kaalutlusotsused saaks teha menetlustähtaja jooksul.
Seaduses sätestatud menetlustähtaeg tekitab ka õigustatud ootuse, et taotlus lahendatakse tähtaja
jooksul. Kui tähtaega on ületatud, siis võib see anda aluse kahju hüvitamise nõudele.
Kui menetlustähtajast pole võimalik kinni pidada, tuleb sellest viivitamata taotlejale teada anda ja
ühtlasi teatada tähtaja ületamise põhjus. Taotlejale tuleb teatada ka uus tähtaeg, mille jooksul
menetlus tõenäoliselt lõpetatakse (HMS § 41). Teadaolevalt linn seda nõuet ei järginud.
Palun võtke neid soovitusi ja tähelepanekuid arvesse projekteerimistingimuste ja muude
ehitusõiguse andmisega seotud menetluste korraldamisel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]