Väljaminev kiriAvalik
Arvamus eelnõu kohta
Kaitseressursside Amet · 8. mai 2018
- Viit
- 5-1/18/7947-2
- Registreeritud
- 8. mai 2018
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Kaitseministeerium
- Funktsioon
- - -
- Sari
- - -
- Toimik
- - -
Sisu (failidest)
Kaitseministeerium Teie: 19.04.2018 e-kiri
[email protected]
[email protected] Meie: 08.05.2018 nr 5-1/7947
Arvamus eelnõu kohta
Kaitseressursside Amet (edaspidi amet) palub päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuses pöörata tähelepanu alljärgnevale:
Eelnõu väljatöötamiskavatsuses on välja toodud, et vahetult enne asendusteenistusse asumist
läbib asendusteenistusse astuja tervisekontrolli Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis.
Tegelikult ei pruugi asendusteenistusse asuda sooviv isik ameti arstlikku komisjoni vahetult
enne asendusteenistusse asumist läbida. Arstliku komisjoni ja asendusteenistusse asumise
vaheline aeg võib olla mitu aastat. Arstliku komisjoni otsus kehtib kuni uue otsuse tegemiseni,
millest tulenevalt võib asendusteenistusse määrata ka isiku, kes on näiteks ameti arstliku
komisjoni läbinud viis aastat varem. Seega tuleb väljatöötamiskavatsusest välja jätta sõna
„vahetult“.
Kutsealusel on kohustus teavitada oma terviseseisundi muutumisest ning sellisel juhul hindab
ameti arstlik komisjon kutsealuse terviseseisundit uuesti. Samas, kui kutsealune oma
terviseseisundi muutumisest ei teavita, kehtib sõltumata tema terviseseisundist ka ameti
arstliku komisjoni otsus. Kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lg 2 sätestab, et arstliku komisjoni
otsus kaitseväeteenistuskohustuslase terviseseisundi vastavuse kohta tervisenõuetele kehtib
kuni uue otsuse tegemiseni. Seega oleks mõistlik Päästeameti tervisekontroll seostada
tähtajaga, näiteks Päästeametisse asendusteenistusse asumisel ei pea soovija täiendavat
tervisekontrolli läbima, kui tal on ameti arstliku komisjoni otsus, mille kohaselt
tervisekontrollist ei ole möödunud enam kui viis aastat.
Väljatöötamiskavatsuses on mitmes kohas välja toodud, et Kaitseressursside Amet väljastab
tervisetõendit (nt lk 4, 14). Ameti arstlik komisjon hindab kutsealuse terviseseisundit ning
teeb arstliku komisjoni otsuse, mitte ei väljasta tervisetõendit. Seega tuleb sõna „tervisetõend“
asendada „arstliku komisjoni otsusega“.
Amet soovib tähelepanu juhtida päästeseaduse § 34 p-le 3, mille järgi on keelatud võtta
vabatahtlikuks päästjaks isikut, kellel on psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või
käitumishäire. Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuete järgi võivad olla nii aja- kui ka
asendusteenistuseks kõlblikud isikud, kellel on teatud psüühika- ja käitumishäirete
diagnoosid, nt F30–F39 meeleoluhäired, F40–F48 neurootilised, stressiga seotud ja
somatoformsed häired jm.
A. H. Tammsaare tee 118c / 12918 Tallinn / 717 0700 / [email protected] / www.kra.ee
Registrikood 70007647
Järelikult tuleks üle vaadata, kas päästeseaduse § 34 p-s 3 välja toodud keelavad nõuded on
kooskõlas kaitseväeteenistuskohustuslaste tervisenõuetega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Margus Pae
peadirektor
Kadi Rannu
+372 717 0737
[email protected]