Eelnõu arvamuse avaldamiseks

Saatja: Kati Lõbu </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=USEREAF37AB4> Saaja: KVPS Üldosakond, Kaitseressursside Amet, Maili Mark, Anneli Liister, Gerli Vetema-Rungi, Astra Mölder, Kadi Rannu Teema: Eelnõu arvamuse avaldamiseks Tere. Saadame Teile arvamuse avaldamiseks järgmise eelnõu: RAM/18-0357/01 - Ametisõitude korraldamine valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes. Dokumendiga on võimalik tutvuda EISis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f2dcabb-b25b-4866-b7e5-0bf2c5f399bc <https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f2dcabb-b25b-4866-b7e5-0bf2c5f399bc> Ootame Teie arvamust hiljemalt 23.04.2018. Lugupidamisega, Kati Lõbu Kati Lõbu Õigusloome jurist Õigusosakond Kaitseministeerium Tel 7170092 *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. Ministeeriumid Riigikontroll Meie 12.04.2018 nr 1.1-10/3006-1 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu "Ametisõitude korraldamine valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes" kooskõlastamiseks esitamine Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja Riigikontrollile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Ametisõitude korraldamine valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri asuvad: http://eelnoud.valitsus.ee. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõikele 1 ootame teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): 1. Määruse eelnõu 3 lehel 2. Seletuskiri 8 lehel Teet Kukk 6113498 [email protected] Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 05.04.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Ametisõitude korraldamine valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes ametisõitude korraldamise põhimõtted. (2) Määruse § 4 lg 2 ei kohaldata Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruses nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ nimetatud alarm- ja jälitussõidukitele ning nimetatud määruse § 1 lõike 3 punktides 1, 2, 5 ja 6 nimetatud sõidukitele. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) ametisõit – ametiülesannete täitmisest tulenev mistahes maismaasõidukiga tehtud sõit; 2) asutus – valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus; 3) asutuse sõiduk – asutuse omandis või kasutuses olev maismaasõiduk; 4) erasõit – asutuse sõiduki kasutamine muul eesmärgil kui ametisõit. § 3. Ametisõitude korraldamise põhimõtted (1) Asutus korraldab ametisõite, lähtudes käesolevas määruses sätestatud põhimõtetest, ning kehtestab asutuse sisekorra nende põhimõtete järgimise tagamiseks. (2) Asutus peab võimaldama oma teenistujatel teha ametisõite majanduslikult ja töökorralduslikult parimal viisil. (3) Ametisõit peab olema põhjendatud ning valitud transpordivahend majanduslikult asjakohane, arvestades konkreetse ametisõidu iseloomu, pikkust ja sihtkohta. Võimalusel tuleb eelistada keskkonnasäästlikke transpordiviise. (4) Asutuse sõidukit tuleb kasutada eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. (5) Kui asutuse töökorraldusest tulenevalt on otstarbekas lubada asutuse sõidukite kasutamist erasõitudeks, on asutuse sisekorras õigus määrata:  1) ametikohad, millega kaasneb õigus kasutada asutuse sõidukit erasõitudeks; 2) sõidukid, millega on lubatud teha erasõite. (6) Lõike 5 rakendamise korral kehtestab asutus oma sisekorras piisavalt detailsed põhimõtted erasõitudega kaasnevate kulude katmiseks ametisõiduki kasutaja poolt. (7) Kui asutuse töökorraldusest tulenevalt on tööülesannete täitmiseks otstarbekas kasutada teenistuja isiklikku sõidukit, siis tuleb asutuse sisekorras kehtestada isikliku sõidukiga tehtud ametisõitude arvestamise põhimõtted. Isikliku sõiduki kasutamine ametisõitudeks hüvitatakse vastavalt õigusaktidele. § 4. Ametisõitude üle arvestuse pidamine (1) Asutus korraldab kõigi ametisõitudega kaasnevate kulude ja muude nõutud andmete kajastamise raamatupidamises vastavalt raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud rahandusministri määrusele, kui see ei lähe vastuollu riigisaladuse tagamist reguleerivates õigusaktides sätestatuga. (2) Asutuse M- ja N-kategooria sõiduk peab olema varustatud seadmega, mille abil peetakse digitaalset sõidupäevikut. Sissekanded sõidupäevikusse tehakse automaatselt iga sõidu kohta. (3) Lõikes 2 nimetatud juhtudel tuleb digitaalsesse sõidupäevikusse kanda andmekoosseis, milles sisaldub vähemalt: 1) sõiduki riiklik registreerimisnumber; 2) sõidu alguse ja lõpu kuupäev, kellaaeg ja aadress; 3) läbitud teekonna pikkus; 4) läbitud teekonna ajaline kestus; 5) sõidukit kasutanud teenistuja ees- ja perekonnanimi; (4) Kui asutuse sõidukiga on lubatud teha erasõite, siis peab digitaalses sõidupäevikus selgelt eristama ametisõidud ja erasõidud. (5) Teenistuja isikliku sõidukiga tehtud ametisõitude üle arvestuse pidamise kord sätestatakse asutuse sisekorras. (6) Asutus võib seada täiendavaid nõudeid ametisõitude üle arvestuse pidamiseks. § 5. Määruste kehtetuks tunnistamine (1) Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1997. a määrus nr 95 „Valitsusasutuste ametiautode kasutamise korrastamine“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1997. a määrus nr 142 „Ametisõitude korraldamine ja kulunormid valitsusasutustes“ tunnistatakse kehtetuks. § 6. Määruse rakendamine (1) Asutused kehtestavad vajadusel ametisõitude korraldamist reguleerivad sisekorrad või viivad olemasolevad korrad vastavusse käesoleva määruse nõuetega kolme kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.  (2) Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab nelja kuu jooksul pärast määruse jõustumist digitaalse sõidupäeviku pidamist võimaldava teenuse ühishanke kõigi asutuste M- ja N-kategooria sõidukitele. (3) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 kohane digitaalne sõidupäevik tuleb võtta kasutusele kõigi asutuse M- ja N-kategooria sõidukitel kuue kuu jooksul määruse jõustumisest arvates. Jüri Ratas Peaminister Jaak Aab Rahandusminister Heiki Loot Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Ametisõitude korraldamine valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Kokkuvõte 1.1.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus Riigiasutuste sõiduautode kasutamine ja ametisõitude korraldamine on reguleeritud riigivaraseaduse (RVS) üldpõhimõtetega, ametisõidukite kasutamisele kohalduvate tulumaksuseaduse ja selle alusel kehtestatud määrustega ning kahe 1997. aastast kehtiva Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega (VV määrus nr 95, 07.05.1997 ning VV määrus nr 142, 22.07.1997). Riigivaraseaduse põhimõtted RVS § 8 lõige 1 sätestab, et iga riigivara valitseja on kohustatud valitsema riigivara eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. See põhimõte annab võimaluse kasutada riigivara riigiasutuste ülesannete täitmisel paindlikult, arvestades samal ajal nõudega kasutada vara parimal võimalikul viisil. Ametisõidukite kasutamise ja arvestuse pidamise regulatsiooni puudumine on toonud kaasa olukorra, kus ametisõitude korraldamise praktika on erinev ning ametisõitude kohta kogutavad andmed on ebaühtlased ja raskesti analüüsitavad. Ebaühtlase andmekvaliteedi tõttu puuduvad mõõdikud ning neile vastavad andmed, et erinevate asutuste ametisõidukite kasutamise kulutaset mõistliku halduskoormusega analüüsida. Mõõdikute loomine ning vastavate andmete kogumine võimaldaks edaspidi teha paremaid (sh kulutõhusamaid) otsuseid nii sõidukite soetamisel kui nende haldamisel. Tulumaksuseadus ja selle alusel antud määrused Tulumaksuseaduse ja selle alusel antud määrustega reguleeritakse nii tööandja sõiduki kasutamist erasõitudeks kui isikliku sõidukiga tehtud töösõitude hüvitamist ühetaoliselt nii era- kui avalikule sektorile. Vabariigi Valitsus otsustas 16. märtsil 2017 kiita heaks rahandusministeeriumi ettepaneku muuta asutuse sõiduautode eratarbeks kasutamise maksustamise korda ning kaotada kilomeetripõhine arvestuse pidamine. Alates 1. jaanuarist 2018 määratakse erasõitudeks kasutatava sõiduki erisoodustus fikseeritud kuutasuna sõiduki võimsuse ja vanuse põhjal. Kuivõrd see muudatus kehtib ka avaliku sektori sõidukite kohta, tuleb kõigis asutustes vastavad korrad üle vaadata ning vajadusel ajakohastada. 1.1.2. Koostatud analüüsid ning tõstatunud kitsaskohad, mida eelnõus käsitletakse Rahandusministeeriumi poolt kokku kutsutud töögrupp analüüsis 2016. aastal riigiasutuste 1 autoparki ja selle kasutamise praktikaid. Rahandusministeeriumi poolt kokku kutsutud sõiduautode töörühm jõudis asutuste sõiduautode kasutamise andmeid analüüsides järeldustele, et:  asutuste kasutuses on suhteliselt palju väikese aastase läbisõiduga sõiduautosid. Majanduslikult oleks efektiivsem kasutada alternatiivseid transpordilahendusi (takso, ühistransport, teenistuja isikliku sõiduauto kasutuse hüvitamine). Samas on alternatiivsete lahenduste puhul oluline tagada läbipaistvus ja samal ajal võimalikult väike halduskoormus;  sõidukite kasutamise kohta kulu- ja läbisõiduandmete kogumist tuleb ühtlustada ja tõhustada, et tõsta andmekvaliteeti. See on vajalik riigiülese ametisõitude korraldamise kulude taustsüsteemi loomiseks, mis annab pidevat tagasisidet ametisõitude korraldamiseks rakendatavate meetmete kuluefektiivsuse kohta; Riigikontroll käsitles kontrolliaruandes nr 2-1.8/16/60123/57 „Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus“ (august 2016) mitmeid sõiduautode haldamist ja kasutamist puudutavaid kitsaskohti:  võimalus tagantjärgi sõiduki hankimist ja kasutamist kajastavat infot saada on kohati asutustes puudulik;  senisest selgemalt tuleb reguleerida teenistujate isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kompenseerimise võimaldamine;  senisest selgemalt reguleerida asutuse sõidukite kasutamist teenistuja isiklikeks sõitudeks;  ametisõitude korraldamisel ei lähtuda reeglina alternatiivsete lahenduste analüüsist;  erinevate riigiasutuste koostöö erinevates maismaasõidukeid puudutavates küsimustes võiks olla suurem (sõiduautode ristkasutus, ühishanked jms). 1.1.3. Määruse eesmärk Määruse eesmärgiks on sätestada selged ja läbipaistvad põhimõtted valitsusasutustes ametisõitude korraldamisel ning tagada paindlikkus asutuste töökorraldusest tulenevate erisustega arvestamiseks. Kuivõrd suur osa ametisõitudest tehakse asutuse sõidukiga, on määruse eesmärgiks luua asutuste üleselt alus maismaasõidukite kasutamist iseloomustavate andmete kogumiseks, sest see võimaldab teha paremaid otsuseid nii sõidukite soetamisel kui nende haldamisel. Eeltoodust lähtuvalt on määrusel kolm konkreetselt sõnatatavat eesmärki:  luua selged ja läbipaistvad põhimõtted ametisõitude korraldamiseks;  tagada asutuste töökorralduse paindlikkus ametisõitude korraldamisel; 2   luua eeldused standardiseeritud andmete kogumiseks ning nende põhjalt analüüsida erinevate asutuste kulutaset kui erinevaid kasutusel olevaid praktikaid ametisõitude korraldamiseks. 1.1.4. Sisukokkuvõte Punktis 1.1.3 sõnastatud eesmärkide täitmiseks sätestatakse määruses:  ametisõitude korraldamise põhimõtted, suunates majanduslikult ja töökorralduslikult mõistlike transpordiviiside kasutamisele;  ametisõitude korraldamise detailsete ja töökorralduslike aspektide reguleerimine asutuste sisekordade abil;  elektroonilise positsioneerimise seadme kohustus eesmärgiga: o tagada ametisõidukite kasutamise läbipaistvus; o tagada ühtlane andmekvaliteet ametisõitudega kaasnevate kulude analüüsiks ja selle pinnalt juhtimisotsuste tegemiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu väljatöötamisse kaasati Rahandusministeeriumi poolt 2016. aasta alguses kokku kutsutud sõiduautode töörühma liikmeid Siseministeeriumist, Kaitseministeeriumist ja Maksu- ja Tolliametist ning eelnõu väljatöötamise ajal konsulteeriti Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonnaga. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonna spetsialist Andreas Papp (töölt lahkunud). Eelnõu koostamisel on osalenud Rahandusministeeriumi riigivara osakonna jurist Teet Kukk (tel 611 3498, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna juhataja Aet Sallaste (tel 611 3497, e-post [email protected]) ning keeleliselt toimetanud sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel, mille kohaselt on Vabariigi valitsusel õigus anda määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamise reguleerimiseks. Määrusega kehtestatakse ametisõidukite kasutamise ning isiklike sõidukite ametisõitudeks tegemise üldised põhimõtted, mida valitsusasutused peavad asutusesisese asjaajamise ja töö korraldamisel järgima. Määrus ei sätesta ühtseid põhimõtteid sõidukite hankimiseks. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2016 – 2020 näeb ette asutuste sõiduautode ühishankimise (piloothankega alustati 2017 aastal). See tähendab, et asutused ei hangi sõiduautosid 3 iseseisvalt vaid hanked korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus. Keskselt korraldatud hange võimaldab võtta kasutusele standardiseeritud tehnilised kirjeldused, tüüplepingud ja standardsed hanketingimused – ehk võimaldab kaotada Riigikontrolli auditi aruandes väljatoodud erandlikud ja riigile kahjulikud tingimused sõidukite hankimisel. Lisaks mastaabisäästule soetushindadelt ja halduskoormuse vähenemisele nii asutuste kui pakkujate vaatest kaotab keskne hange vajaduse soetusmaksumuste piirmäärade järele – standardiseeritud tehniliste kirjelduste alusel vähempakkumisega riigihange tagab majanduslikult soodsaimad hinnad standardiseeritud parameetritega sõidukitele. Ka ekspluatatsioonikuludele ei ole vajadust piirnormi sätestada, kuna pideva kuluseire tulemusel on läbipaistvusest tulenevalt tagatud motivatsioon kulude optimaalsena hoidmiseks. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus on sätestatud ühtsed põhimõtted seletuskirja punktis 1.1.3 seatud eesmärkide saavutamiseks. Ühtsete põhimõtete kehtestamine tagab ühelt poolt läbipaistvuse ja võimaldab paindlikkust, teisalt loob eeldused paremaks andmekvaliteediks, mis võimaldab minimaalse halduskoormusega võrrelda asutuste ametisõitude korraldamise kulutasemeid ja leida parimaid ja kuluefektiivseid praktikaid ning teha kogutud andmete põhjal ettepanekuid ametisõidukite kasutuse efektiivsuse parandamiseks. Läbipaistvust ning kuluandmete kvaliteeti ühtlustamist tagavate põhimõtete seadmisel on samal ajal silmas peetud, et asutustel on erinevad ülesanded, erinev tööspetsiifika ja erinev asukoht, mistõttu peab säilima paindlikkus neid põhimõtteid järgides asutuste siseselt tööd korraldada. Paragrahv 1 sätestab kohaldumisulatuse valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste näol. Lõige 2 sätestab, et määruse §-s 4 lg 2 sätestatud digitaalse sõidupäeviku pidamist võimaldav GPS seade ei pea olema kohustuslikus korras paigaldatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruses nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ nimetatud alarm- ja jälitussõidukitele ning nimetatud määruse § 1 lõike 3 punktides 1, 2, 5 ja 6 nimetatud sõidukitele (Vabariigi Presidendi auto ja saateauto, peaministri auto ja saateauto, ministri auto, riigisekretäri auto), kuna nimetatud sõidukite kasutamine on tavapärasest erineva iseloomuga tulenevalt esindusfunktsioonist. See erand ei takista ministril oma valitsemisala piires otsustada, et ka alarmsõidukid peavad olema varustatud GPS seadmega, kuid võimaldab vastavalt vajadusele teha erandeid ametisõitude üle arvestuse pidamisel. Paragrahv 2 sätestab ja seletab määruses läbivalt kajastatud mõisted. Sätestatakse mõisted ametisõit, mis on tööülesannete täitmiseks vajalik sõit ning erasõit, milleks on ametisõiduki kasutamine muul eesmärgil kui ametisõit. Asutuse sõidukiks loetakse kõik maismaasõidukid, mis on asutuse poolt eelarveliste vahendita arvel soetatud või on kasutuslepingu alusel kasutusse võetud. Paragrahv 3 sätestab põhimõtted ametisõitude korraldamisel ja nõude, et asutusel peab olema sisekord määruses kirjeldatud põhimõtete järgimiseks. Asutuse sisekorrana käsitletakse ka vastava ministeeriumi valitsemisala asutustele kehtestatud korda, kui asutusesiseselt on tagatud selle järgimine. Sisekord peab muuhulgas määrama üheselt ametisõitude üle arvestuse pidamiseks vajalikud protsessid (vastavalt paragrahvis 4 sätestatule) ja nendes osalejate vastutuse ning tagama nõutud andmete kogumise ja säilitamise. 4 Riigikontroll, olles muuhulgas auditeerinud ka asutuste sisekordasid, on tõstatanud vajaduse kehtestada ühtsed põhimõtted tagamaks selgust ja läbipaistvust. Lõike 1 eesmärk on suunata asutusi (või valitsemisalasid tervikuna) käesolevas määruses toodud enda töökorraldusest tingitud vajadusi läbi mõtlema ning sätestama asutuse sisekorras. Lõikes 2 sätestatud kohustus tähendab, et juhul kui asutuse füüsiline asukoht võimaldab ning teenistujate tööülesanne iseloomust tulenevalt on erineva iseloomuga sõite, peab asutus tagama mõistlikke ning kuluefektiivseid alternatiive (näiteks taksokaart või võimalikult väikese halduskoormusega mudel ühistranspordi kasutamiseks). Iga konkreetse ametisõidu efektiivsus sõltub nii sõidu pikkusest, kestusest, sihtkohast kui ka töö iseloomust, mistõttu ei ole võimalik kehtestada keskseid piirmäärasid ja tingimusi transpordivahendi valikul. Lõike 2 eesmärk on viidata riigivaraseaduses toodud heaperemehelikkuse printsiibile ning rõhutatult üle korrata, et riigivara tulev valitseda kõiki RVS põhimõtteid järgides – eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Lõige 3 sätestab teenistuja vastutuse ametisõidu tegemisel. Transpordivahendi valik ametisõidu teostamiseks mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt sõltub konkreetsest olukorrast, milles tuleb arvestada nii raha- kui ajakulu. Keskkonnasõbralike transpordiviiside all on silmas peetud jalgsi ja jalgrattaga liikumist või ühistranspordi kasutamist, kui see on ajaliselt ja töökorralduslikult mõistlik (lühisõidud linnades ja asulates). Lõike 3 eesmärk on juhtida teenistuja tähelepanu asjaolule, et just temal lasub vastutus ametisõituks sobivaima transpordilahenduse valikul (eeldusel, et asutus on täitnud lõikes 2 kirjeldatud põhimõtted). Lõige 4 rõhutab, et asutuse sõidukit (nii asutuse omandis kui mistahes viisil kasutatav) tuleb kasutada vastavavalt riigivaraseaduse põhimõtetele. Lõige 5 sätestab, et kui see on töökorralduslikult võimalik, võib asutuse sõidukit kasutada ka erasõitudeks, kui see on asutuse juhi poolt kirjaliku otsusega lubatud. Tulenevalt üldisest põhimõttest, mis keelab endale hüvede määramise, otsustab asutuse juhi puhul antud küsimuse vastava valitsemisala minister. Lõige 6 sätestab, et erasõitude lubamise korral tuleb selgelt ja piisavalt detailselt kirjeldada erasõitudega kaasnevate kulude katmise põhimõtted. Kulude katmise põhimõtted peavad muuhulgas määrama, kuidas fikseeritakse tehtud erasõitude maht ning tehakse kindlaks nendega kaasnevad kulud. Lõige 7 sätestab, et teenistuja isikliku sõiduki kasutamise põhimõtted peavad olema reguleeritud asutuse sisekorras ning ametisõitudeks hüvitatakse üldise kehtiva õiguse alusel (tulumaksuseaduse alusel antud määrused). Teenistuja isikliku sõidukiga tehtud ametisõitude hüvitamine on arvestatavaks alternatiiviks juhul, kui asutusel on väga väikese läbisõiduga (alla 10 000 km/aastas) sõiduautosid. Samas peab kehtestatav kord olema piisavalt läbipaistev ning andmed tagasiulatuvalt kontrollitavad, et tagada asutuse eelarveliste vahendite sihipärane kasutamine. Lubatud on nii kilomeetripõhine, kui fikseeritud summana hüvitise maksmine. Oluline on silmas pidada, et nimetatud hüvitist ei kasutata varjatud palgalisana. Paragrahv 4 sätestab ametisõitude üle arvestuse pidamist puudutavad põhimõtted. Optimaalse ametisõitude korraldamise eelduseks on täpsed andmed ametisõitude mahtude ning nendega kaasnevate kulude kohta. Mõistliku halduskoormusega teostava analüüsi ja seire läbiviimiseks tuleb kogutavad andmed standardiseerida ja andmete kogumine muuta võimalikult automaatseks ning lihtsaks. Lõikes 1 toodud viitega juhitakse tähelepanu kohustusele kajastada kõigi ametisõitude kulud 5 (lisaks sõidukitega kaasnenud kuludele) riigi raamatupidamiseeskirjast lähtuvalt. Lõige 1 on eelnõus eraldi välja toodud rõhutamaks kvaliteetse aruandluse tähtsust kogu käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel ja tagamaks teema terviklikku käsitlust. Lõige 2 sätestab, et M- ja N- kategooria sõidukid peavad olema varustatud seadmega, mis tagab automaatse ja standardiseeritud sõidupäeviku genereerimise. See on esimene ja väga oluline samm riigi autopargiga seotud andmete kogumiseks ning hilisemaks tervikpildi analüüsiks. Nõue puudutab ainult M (sõiduautod) ning N (väikekaubikud) kategooria sõidukeid, sest teiste sõidukite osakaal on väike ning need on reeglina eriotstarbelised. Eriotstarbeliste sõidukite puhul ei ole tervikpildi (kogu riigi vaates) analüüs asjakohane. Automaatne ja standardiseeritud sõidupäeviku genereerimine tähendab, et sõiduki kasutamist iseloomustavad andmeid (sõiduki registreerimisnumber, sõidu alguse ja lõpu andmed, läbitud teekonna pikkus ja ajaline kestus, sõidukit juhtinud teenistuja nimi, sõidu eesmärk) ei sisesta andmebaasi inimene, vaid vastavad kanded tehakse tarkavara abil. Lõige 3 sätestab andmed, mis ametisõitude kohta tuleb koguda. Minimaalne andmekoosseis on vajalik selleks, et riigiüleselt tekiks võimalus hinnata põhiparameetreid asutuste lõikes. Juhul, kui asutused kasutavad lõikes 5 sätestatud õigust kehtestada detailsemad nõuded andmekoosseisule, tuleb antud lõikes sätestatud andmekoosseis jätta muutmata. Lõige 4 sätestab, et kui asutuse sõidukit on lubatud kasutada ka erasõitudeks, siis tuleb digitaalses sõidupäevikus selgelt fikseerida erasõitude tegemine. Sõidupäevikus salvestatud andmete alusel toimub erasõitude hüvitamine. Oluline on märkida, et kui ametisõidukit on lubatud kasutada ka erasõitudes, siis tuleb asutusel erisoodustuse deklareerimisel lähtuda tulumaksuseaduses sätestatud korrast ning erisoodustuse arvestuse maksubaasiks on 1,96 EUR kW kohta. Lõige 5 jätab igale asutusele võimaluse kehtestada sõitude üle arvestuse pidamiseks detailsemaid nõudeid, kui see on tema autopargist ja ülesannetest tulenevalt asutusele endale vajalik. Paragrahv 5 loetleb VV määrused, mis tuleb seoses käesoleva määruse jõustumisega kehtetuks tunnistada. Paragrahvis 5 nimetatud määrused on oma sisult aegunud. Sisulist väärtust omavad punktid on kajastatud käesolevas määruses. Rahaliste piirnormide järgi vajadus puudub tulenevalt käesoleva seletuskirja p 1.3 märkustes esitatud põhjendustest. Paragrahv 6 sätestab nõude, et asutused peavad kas kehtestama või vajadusel muutma olemasolevaid asutusesiseseid või valitsemisalaüleseid kordi, et tagada käesolevas määruses sätestatud põhimõtete järgimine. Lõige 2 paneb Riigi Tugiteenuste Keskusele kohustuse nelja kuu jooksul alates määruse jõustumisest korraldada ühishange digitaalse sõidupäeviku teenuse hankimiseks vastavalt paragrahvis 4 sätestatule. Digitaalse sõidupäeviku pidamise alustamiseks on asutustel aega 6 kuud alates määruse jõustumisest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu eesmärk on sätestada ühtsed põhimõtted asutuste ametisõitude korraldamiseks. See on töökorralduslik küsimus, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. 6 Eelnõu ei sätesta tingimusi sõidukite hankimiseks, millega kaasnevad Euroopa Liidu direktiividest tulenevad tehnilised ja keskkonnaalased nõuded. Nimetatud direktiivide järgimine tagatakse keskselt korraldatud sõidukite soetamise hangete hanke- ja lepingutingimustega. 4. Määruse mõjud Määrusega sõnastatakse selged ja läbipaistvad põhimõtted ametisõitude korraldamiseks ning viiakse sisse digitaalse sõidupäeviku süsteem. Selged ja läbipaistvad põhimõtted annavad asutustele suunised enda töökorraldusega sobivate põhimõtete rakendamiseks. Ühtlustatud ja automaatne sõidukite kasutamist iseloomustavate andmete kogumine võimaldab riigi autoparki asutuste üleselt analüüsida ning kasutusele võtta parimaid praktikaid. Määrusega kaasnevad mõjud: - ühtlased ja täpsemad andmed ametisõitude teostamise kohta võimaldavad senisest paremini analüüsida kulutasemeid ja ametisõitude korraldamise optimaalsust; - optimaalsed lahendused ning eeldatav sõidukite arvu vähendamine säästab raha; - suurema läbipaistvuse tõttu väheneb risk üksikute kuritarvituste esinemiseks; - automaatne sõidupäeviku genereerimine vähendab ametnike töökoormust; - paraneb asutuste sõidukite kasutamise kuvand. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine toob kaasa asutustele vajaduse läbi mõelda oma avalike ülesannete täitmiseks kasutatavad transpordilahendused ning juhul, kui erinevaid lahendusi ei ole täna kasutatud, need leida. Tegemist on asutusesisese töö korraldamise ja selle parendamisega, mille jaoks peaks olema igal asutusel teatud ressurss ette nähtud. Otsene kulu kaasneb hinnanguliselt 1000 M- ja N-kategooria sõiduki varustamisel digitaalset sõidupäevikut pidava seadmega. Teenuse kasutuselevõtuga kaasneb ühekordne kulu seadmete paigaldamisele (20-30 eurot sõiduki kohta) ning seejärel kuutasu 3-5 eurot sõiduki kohta. 1000 sõiduki puhul teeb see ühekordseks paigaldamiskuluks kuni 30 000 eurot ning kuutasuks kuni 5000 eurot kuus. Taolist automaatse sõidupäeviku teenust kasutavate asutuste kogemus näitab, et seadmete ja vajaliku tarkvara soetamise kulu on tunduvalt väiksem, kui süsteemi kasutuselevõtule järgnenud kulude kokkuhoid (ainuüksi kütuse sääst 250 – 300 eurot aastas ühe sõiduki kohta). Rahandusministeeriumi töögrupi uuringus käsitletud Päästeameti ja Maanteeameti kogemuse põhjal on alljärgnevalt toodud eeldatav rahaline aastas peale ainuüksi kütuselt (eelduslik läbisõidu vähenemine varasema kogemuse baasil 20%): - Keskmise sõiduauto läbisõit aastas 19 000km; - Keskmise sõiduauto kulu kütusele 0,07 eurot/km; - Kokku kilomeetreid (1000 autot) 19 000 000 km, raha kütusele 1,17 miljonit eurot; - Arvestuslik sääst kütuselt (20%) 342 000 eurot aastas. 7 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/riigivara/tohustamisk ava_lisa_2_gps-seire_kasutamine_riigiasutuses.pdf Arvestades, et paremate andmete abil optimeeritakse asutuste autoparki 10% võrra (järelejäänuid kasutatakse intensiivsemalt GPS-seirega kaasneva broneerimissüsteemi tõttu) ja arvestades, et aastane sõiduki ülalpidamiskulu on 0,3 eurot/km, oleks eelduslik sääst autopargi (1000 autot) optimeerimiselt 1000 x 0,3x19 000 = 570 000 eurot aastas. Arvestades, et teenuse soetamise hind 1000 autole on esimesel aastal 90 000 eurot, on esimesel aastal eeldatav sääst 342 000 – 90 000 = 252 000 eurot, järgmistel aastatel vähemalt 342 000 – 60 000 + 570 000 = 852 000 eurot võrrelduna praeguse kulutasemega. Lisaks, määruse rakendamisega tagatakse ametisõidukite kasutamise läbipaistvus ja selgemad põhimõtted ametisõitude korraldamisel, seega ei ole kogu tulu väljendatav rahas. Kaudne tulu saavutatakse läbi suurema läbipaistvuse ja töökoormuse vähenemise kindlaksmääratud põhimõtete ja parimate praktikate kasutuselevõtu läbi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile. 8