Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kohta arvamuse küsimine (IKS)

Kaitseressursside Amet · 23. märts 2018

Viit: 5-1/18/5993
Registreeritud: 23. märts 2018
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Kaitseministeerium
Saabumis/saatmisviis: E-post

Funktsioon: - -
Sari: - -
Toimik: - -

Failid

Sisu (failidest)

\*02020603050405020304Times New Roman\* serif; \*020b0604020202020204Arial;\*02040503050406030204Cambria Math;\*020f0502020204030204Calibri; \*02020603050405020304Times New Roman\* serif;\*02020603050405020304Times New Roman\* serif; \*02040503050406030204Cambria;\*02020603050405020304Times New Roman\* serif; \*02020603050405020304Times New Roman\* serif;\*02020603050405020304Times New Roman\* serif; \*020f0502020204030204Calibri;\*02020603050405020304Times New Roman\* serif; Times New Roman\* serif;Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif; Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif;Times New Roman (Hebrew)\* serif; Times New Roman (Arabic)\* serif;Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Arial; Arial CE;Arial Cyr;Arial Greek;Arial Tur; Arial (Hebrew);Arial (Arabic);Arial (Vietnamese);Cambria Math; Cambria Math CE;Cambria Math Cyr;Cambria Math Greek;Cambria Math Tur; Calibri;Calibri CE;Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur; Times New Roman\* serif;Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif; Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif; Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif; Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Times New Roman\* serif; Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif; Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif; Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif; Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Cambria;Cambria CE; Cambria Cyr;Cambria Greek;Cambria Tur; Times New Roman\* serif;Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif; Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif; Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif; Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Times New Roman\* serif; Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif; Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif; Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif; Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Times New Roman\* serif; Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif; Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif; Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif; Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Calibri;Calibri CE; Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur; Times New Roman\* serif;Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif; Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif; Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif; Times New Roman (Vietnamese)\* serif;;;;;;;; ;;;;;;;;;; ;\*\* Normal; heading 1,H1; heading 2,H2; heading 3; heading 4;\*Default Paragraph Font;\* Normal Table;\* Heading 1 Char,H1 Char;\* Heading 2 Char,H2 Char;\* Heading 3 Char;\*Heading 4 Char; Title;\*Title Char;\* Strong;\*Emphasis; No Spacing; List Paragraph;\* Table Grid; \*karmen karmen\*Microlink Eesti AS\*http://schemas.microso ft.com/office/word/2003/wordml \*2450\*.\* .\*.\*)\*()\* ()\*()\*()\* () Kellelt: Malle Piirsoo <[email protected]> Kellele:=?utf-8?B?S1ZQUyDDnGxkb3Nha29uZA==?= <[email protected]>,"[email protected]" <[email protected]>,"[email protected]" <[email protected]>,Kaitseressursside Amet <[email protected]>,Anneli Liister <[email protected]> Koopia: =?utf-8?B?QXN0cmEgTcO2bGRlcg==?= <[email protected]>,Gerli Vetema-Rungi <[email protected]> Pealkiri:Eelnõu kohta arvamuse küsimine (IKS) <html xmlns:v="urn:schemas-microsoft-com:vml" xmlns:o="urn:schemas-microsoft-com:office:office" xmlns:w="urn:schemas-microsoft-com:office:word" xmlns:m="http://schemas.microsoft.com/office/2004/12/omml" xmlns="http://www.w3.org/TR/REC-html40"> <head> <meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8"> <meta name="Generator" content="Microsoft Word 15 (filtered medium)"> <style></style> </head> <body lang="ET" link="#0563C1" vlink="#954F72"> <div class="WordSection1"> Tere!<o:p></o:p> <o:p> </o:p> 1) JUM/17-1359: Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu. (oluliselt muudetud)<o:p></o:p> Dokumendiga on võimalik tutvuda EISis aadressil <a href="https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9072b61-5390-43bf-b6fc-38c6859e018b"> https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9072b61-5390-43bf-b6fc-38c6859e018b</a><o:p></o:p> <o:p> </o:p> Palume teil eelnõuga tutvuda ja saata oma arvamus eelnõu kohta hiljemalt 9. aprillil.<o:p></o:p> <o:p> </o:p> Tervitades<o:p></o:p> <o:p> </o:p> Malle Piirsoo<o:p></o:p> <o:p> </o:p> </div>     *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. </body> </html> EELNÕU 15.03.2018 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus § 1. Abieluvararegistri seaduse muutmine Abieluvararegistri seaduse § 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abikaasadevahelise varasuhte kindlakstegemise eesmärgil on abieluvararegistri registri- kaardile kantud andmetega õigus tutvuda isikul, kellel on selleks abikaasaga tehingu tegemi- sest tulenev huvi. Abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvumiseks peab isik identifitseerima end digitaalse isikutunnistuse abil. Abieluvararegistri registrikaardile kantud isikul on õigus saada registrist teavet selle kohta, kes on tema abieluvararegistri registrikaar- diga tutvunud.“. § 2. Abipolitseiniku seaduse muutmine Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse sõnad „ja vormi nõuded“ sõnadega „, vormi nõuded ja tervisekontrolli andmete säilitamise tähtaja“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: (11) Abipolitseiniku ankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust abi- politseinikuna politsei tegevuses osalemiseks. Lisaks tuleb ankeedis märkida abipolitseinikuks kandideeriva isiku sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa), samuti abi- eluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puu- dumisel sünniaeg ja -koht), kontaktandmed ning töökoht. Isikuandmeid säilitatakse kümme aastat isiku abipolitseinikuks kandideerimisest või tema abipolitseiniku staatuse lõppemisest. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse; 3) paragrahvi 7 lõike 2 esimene ja teine lause tunnistatakse kehtetuks. § 3. Alkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Alkoholiregistri eesmärk on avaldada teavet Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alko- holi kohta ning võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet nimetatud alkoholi käit- lemise üle.”; 2) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Alkoholiregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Alkoholiregistrisse kantakse: 1) taotleja, alkoholi tootja ja Eestisse toimetaja või vastuvõtja nimed ja kontaktandmed; 2) andmed alkoholi nimetuse, liigi, etanoolisisalduse ja tarbijapakendi kohta ning muud asja- kohased andmed; 3) andmed ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veini partii numbrite, koguste ja saajate kohta ning muud asjakohased andmed.”; 4) seadust täiendatakse §-ga 762 järgmises sõnastuses: „§ 762. Riiklik alkoholiregister Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud riikliku alkoholiregistrina käsitatakse riiklikku al- koholiregistrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel 2002. aasta 1. septembril kehtinud redaktsioonis.”. § 4. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 119 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 192 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) FOKA registri eesmärk on käesoleva seaduse alusel kogutavate fluoritud kasvuhoone- gaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingutega seotud andmete haldamine digitaalses keskkonnas. Andmete ko- gumise laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ai- nete atmosfääri väljutatavate heitkoguste vähenemine.“; 3) paragrahvi 203 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käitlemisloa omajate nimekiri koos teabega käitlemisloaga lubatud käitlemisvaldkondade ja käitlemistoimingute kohta on avalikult kättesaadav majandustegevuse registri veebilehel.“. § 5. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 321 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kasutamise“ sõnadega „, Eesti teabevära- vas isikuandmete töötlemise“; 2) paragrahvi 35 lõike 1 punktis 11 ja § 36 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „ delikaatseid isikuandmeid“ sõnadega „isikuandmete eriliike“. 2(62) § 6. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduse 12. peatükki täiendatakse §-ga 106¹ järgmises sõnastuses: „§ 106¹. Andmete säilitamine (1) Töötaja teenistus- või töösuhte lõppemisel või tähtajatul üleviimisel teise asutusse säilita- tavad isikuandmed arhiveeritakse. Selle isiku andmed, kes täidab seaduses sätestatud juhul asutuse ülesandeid, ning nende isikute andmed, kellele asutus teeb väljamakseid, arhiveeritak- se, kui isik ei täida enam seaduses sätestatud juhul asutuse ülesandeid või ei ole asutusel enam tarvis isikule väljamakseid teha. (2) Arhiveeritud isikuandmeid säilitatakse järgmiselt: 1) avaliku ja eriteenistuse staaži arvestamiseks ja elektroonilise teenistuslehe pidamiseks vaja- likke andmeid 75 aastat; 2) teenistuses oleva või töötava isiku arvelduskonto numbrit, aadressi, andmeid kõrvaltege- vustega tegelemise ja piirangute ning konkurentsipiirangu, tervisekontrolli läbiviimise, läbi- viidud arengu- ja hindamisvestluste ning atesteerimisvestluste, terviseseisundi, teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalike lubade kohta ning andmeid asutuses teenistuses olevate ja töötavate isikute abikaasade, alaealiste laste ja teiste ülalpeetavate kohta üks aasta; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata personali- ja palgaarvestuse andmeid viis aas- tat, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Riigitöötaja iseteenindusportaalis säilitatakse personali- ja palgaarvestusega seotud raama- tupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil andmed raama- tupidamises kajastati. Pärast säilitustähtaja möödumist algdokumendid hävitatakse.“. § 7. Eesti Haigekassa seaduse muutmine Eesti Haigekassa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõnad „kooskõlas isikuandmete kaitse seadu- se ja avaliku teabe seadusega“; 2) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. § 8. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Rahvusraamatukogu võib töödelda kogudes ja andmebaasides sisalduvaid isikuandmeid ja isikuandmete eriliike eelkõige käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–5, lõike 2 punkti- des 1 ja 3 ning lõikes 3 nimetatud avalike ülesannete täitmiseks, kogude digiteerimiseks, teks- ti- ja andmekaeveks ning orbteoste väljaselgitamiseks teostatava hoolika otsingu läbiviimi- seks.“; 2) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3(62) „§ 7. Kasutuseeskiri ja isikuandmete töötlemine (1) Rahvusraamatukogu lugejaks registreerimise alused ja kord, kogude ja teenuste kasutami- se korraldus, sisekord ning lugeja vastutus kehtestatakse Rahvusraamatukogu kasutuseeskir- jas. (2) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi või õpilaspileti alusel. Teaviku kojulaenutamise õiguse saamiseks on kuni 18-aastase isiku puhul vajalik lap- sevanema või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. Lugejate andmebaasi kantakse järgmised lugeja ja kuni 18-aastase isiku puhul kojulaenutamise õiguse saamiseks lapsevanema või sea- dusliku esindaja isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) elukoht (postiaadress); 4) telefoninumber; 5) selle olemasolul elektronposti aadress. (3) Puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvusraamatukogu töödelda isiku ter- viseandmeid, et tuvastada isiku õigus saada puudega isikule võimaldatavaid teenuseid. (4) Materiaalse vara säilimise ja turvalisuse tagamiseks on kasutuseeskirjas õigus näha ette: 1) piirangud lugemisalasse kaasavõetavate esemete suhtes; 2) külastaja kohustus esitada lugemisalasse sisenemisel ja sealt väljumisel kaasasolevad ese- med läbivaatamiseks. (5) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma kasutuseeskirja tin- gimusi.“. § 9. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvides 37 ja 39 asendatakse sõna „salvestus“ sõnaga „salvestis“ vastavas käändes; 2) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 38. Saadete salvestamise kohustus (1) Rahvusringhääling salvestab kõik edastatud saated. (2) Saate salvestist säilitatakse vähemalt 30 päeva saate edastamise hetkest arvates. (3) Kui saate sisu kohta esitatakse vastulause või vaidlustatakse selle sisu enne käesoleva pa- ragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist, säilitatakse saate salvestist vastulause edasta- miseni Rahvusringhäälingu programmis või vaidluse lõpliku lahendamiseni. (4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist hinnatakse, kas saate salvestist tuleb säilitada teatud tähtaja jooksul või alatiselt. (5) Saate salvestise säilitamise hindamiseks moodustab juhatus komisjoni, kes hindab salves- tise kultuurilist ja ajaloolist olulisust, avalikkuse huvi, salvestise sisu aktuaalsust selle suuna- 4(62) misel üldsusele ning salvestatud materjali kasutamise vajadust uute saadete ja muu meediasi- su tootmisel. Saate salvestise hindamiseks ja säilitamise tähtaja määramiseks koostatakse ju- hend, mis kooskõlastatakse Rahvusarhiiviga ja mille kinnitab nõukogu. (6) Kultuuriliselt ja ajalooliselt oluliste saadete salvestised säilitatakse alatiselt. (7) Muude saadete salvestiste puhul ei tohi säilitamise tähtaeg ületada kümmet aastat ning pä- rast säilitamiseks määratud tähtaega salvestised kustutatakse. (8) Saate salvestis, mida säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul, on arhi- vaal arhiiviseaduse tähenduses. Kui arhivaal antakse üle avalikule arhiivile, tehakse seda tasu- ta.“. § 10. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine Eesti Vabariigi haridusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 366 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „Eesti Hariduse Infosüsteem“ sõna- dega „Eesti hariduse infosüsteem“; 2) paragrahvi 366 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eesti hariduse infosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada andmed hariduspoliitiliste ja rahastamisotsuste tegemiseks; 2) anda õppeasutustele ja avalikkusele usaldusväärset teavet haridussüsteemi ja selle osapool- te kohta; 3) tagada andmed õppijatele tugiteenuste osutamiseks ja toetuste andmiseks; 4) anda usaldusväärset teavet haridusstatistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks; 5) võimaldada õppeasutustes toimuva õppetöö välishindamist; 6) dokumenteerida ja menetleda õppe- ja haridusasutuste majandustegevusteateid, koolitus- ja tegevuslubasid ning õppekavasid ja residentuuri programme. (2) Eesti hariduse infosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.“; 3) paragrahvi 366 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: „(21) Eesti hariduse infosüsteemis töödeldakse andmeid: 1) õppijate, õpetajate ja õppejõudude kohta; 2) haridust tõendavate dokumentide kohta; 3) õppe- ja haridusasutuste kohta; 4) õppekavade ja residentuuri programmide, majandustegevusteadete, koolitus- ja tegevuslu- bade ning välishindamise tulemuste kohta; 5) õppijate tugiteenuste ja toetuste kohta. (22) Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (23) Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.“; 4) paragrahvi 366 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5(62) „(4) Eesti hariduse infosüsteemi asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“. § 11. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 421 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).“; 2) paragrahvi 581 lõike 4 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 65 lõike 8 teine lause tunnistatakse kehtetuks. § 12. Erakooliseaduse muutmine Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 55 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) erakool on täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tulenevad eriliiki isikuandmete töötlemise nõuded;“; 2) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) õpilase isikuandmete töötlemise tingimused ja kord;“. § 13. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemise, andmise ja pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse re- gistreerimise taotlemise ning elamisõiguse lõpetamise korra; 2) tähtajalise elamisõiguse ja alalise elamisõiguse registreerimise taotluse lahendamisel töö- deldavate andmete täpsema koosseisu ning isikuandmete säilitamise tähtaja; 3) tähtajalise elamisõiguse taotlemise, andmise ja pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu.“; 2) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: 6(62) „(3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemise, andmise ja pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse re- gistreerimise taotlemise ning elamisõiguse lõpetamise otsustamiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) taotleja Eesti isikukood, eesnimed, perekonnanimed, sünniaeg, sünnikoht riigi täpsusega, sugu, kodakondsus, perekonnaseis ning suhe Euroopa Liidu kodanikuga; 2) andmed taotleja rahvuse, emakeele ja hariduse kohta; 3) taotleja perekonnaliikmete Eesti isikukood, eesnimed, perekonnanimed, sünniaeg, sugu, kodakondsus, elukoht, suhe taotlejaga, majanduslik seos taotlejaga; 4) taotleja kontaktandmed, sealhulgas postiaadress, telefon, e-posti aadress; 5) andmed selle kohta, et taotlejal on mõnes teises riigis elamisõigus; 6) taotleja kriminaalkorras karistamise andmed; 7) andmed taotleja seoste kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega; 8) andmed taotleja sidemete kohta relvi valdavate, sõjaliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate organisatsioonidega; 9) andmed taotleja kuulumise kohta Eesti või välisriigi organisatsioonidesse.“; 3) paragrahvi 525 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme viibimis- või elamisõiguse piiramise otsus ei tohi põhineda eriliiki isikuandmetel, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 527 sätesta- tud juhul, ega profiilianalüüsi tulemusel. Kui profiilianalüüsi tulemusena võib esineda Euroo- pa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme viibimis- või elamisõiguse piiramise alus, siis peab ametiisik profiilianalüüsi tulemuse üle kontrollima.“. § 14. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses tehakse järgmised muuda- tused: 1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalike andmete õigsust võib kontrollida neid andmeid sisaldavatest registritest.”; 2) paragrahvi 98 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Registri vastutav töötleja on PRIA.”; 3) paragrahvi 98 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. § 15. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduse § 47 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandme- te töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnista- mise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatut, kui isikuandmete edastamisel järgitakse käesoleva seaduse § 54 lõigetes 41 ja 42 sätestatud tingi- musi.“. 7(62) § 16. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 90 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui teabevahetus puudutab isikuandmeid, kohaldatakse isikuandmete töötlemisel ja edas- tamisel kolmanda riigi ametiasutusele isikuandmete kaitse seadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isi- kuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).“. § 17. Haldusmenetluse seaduse muutmine Haldusmenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Haldusmenetluses tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba lii- kumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmää- rus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tulenevat isikuandmete töötlemise korda.“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Haldusorgan võib haldusmenetluses haldusakti või toimingu tegemise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolude kohta, kui seadusega või sea- duse alusel ei ole ette nähtud teisiti.“; 3) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) millised on haldusmenetluses töödeldavad isikuandmed ning andmesubjekti õigused;“. § 18. Hasartmänguseaduse muutmine Hasartmänguseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 37 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt: „(13) Andmekogus olevaid kandeid isiku kohta säilitatakse kuni viis aastat isiku viimasest õnnemängu mängukoha külastusest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatak- se.“; 2) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri (edaspidi nimekiri) on andmeko- gu, mille eesmärk ja ülesanne on pakkuda isikutele võimalust piirata enda poolt hasartmängu- de mängimist, et vähendada isikule ja ühiskonnale kaasneda võivaid negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Nimekirja asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. 8(62) § 19. Inimgeeniuuringute seaduse muutmine Inimgeeniuuringute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktis 11, §-s 5, § 7 lõikes 2, § 8 lõigetes 1 ja 4, § 12 lõikes 1, § 17 lõikes 2, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 1, § 22 lõigetes 3, 4 ja 5, § 23 pealkirjas ning lõikes 4, § 27 1 lõikes 2 ja §-s 28 asendatakse sõnad „kodeerimine“ ja „kodeerima „sõnadega „pseudonüümimine“ ja „pseudonüümima“ vastavas vormis; 2) paragrahvi 3 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vastutaval töötlejal on õigus korraldada koeproovide võtmist, koostada terviseseisundi kirjeldusi ja sugupuusid, neid pseudonüümida, depseudonüümida, säilitada, hävitada ja väljas- tada, teha geeniuuringuid ning koguda, säilitada, hävitada ja väljastada geeniandmeid. (3) Vastutav töötleja võib käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel anda töötle- mise õiguse, välja arvatud õiguse pseudonüümida ja depseudonüümida, lepingu alusel üle vo- litatud töötlejale.“; 3) paragrahvi 2 punktis 12, §-s 5, § 8 lõikes 4, § 10 lõikes 1, § 12 lõike 4 punktis 6, § 16 lõi- kes 2, § 21 pealkirjas ning lõigetes 1, 5 ja 6, § 22 lõikes 3, § 23 lõikes 3, § 24 pealkirjas ning lõikes 1 ja lõike 2 sissejuhatavas lauses ning selle punktis 1, § 271 lõikes 2 ja §-s 28 asenda- takse sõna „tagasikodeerimine“ sõnaga „depseudonüümimine“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 7 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 11 lõikest 4 jäetakse välja sõna „geneetilisele“; 6) paragrahv 15 muudetake ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 15. Koeproovi omandiõigus ning terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu ning nendega seotud isikuandmete kasutamise õigus (1) Vastutaval töötlejal tekib omandiõigus koeproovile selle võtmise hetkel. Terviseseisundi kirjelduse, sugupuu ja geenidoonori kirjaliku nõusoleku kasutamise õigus ning nendes sisal- duvate isikuandmete töötlemise õigus tekib vastutaval töötlejal nende koostamise hetkel. (2) Vastutava töötleja omandis olev koeproov ei ole võõrandatav. Vastutava töötleja tegevuse lõpetamisel läheb vastutava töötleja omandis oleva koeproovi omandiõigus, terviseseisundi kirjelduse, sugupuu ja geenidoonori kirjaliku nõusoleku ning nendega seotud isikuandmete töötlemise õigus üle Eesti Vabariigile. (3) Geenivaramu vastutav töötleja teavitab enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õi- guste üleminekut geenidoonorit uuest vastutavast töötlejast, kasutades selleks kas geenidoo- nori kontaktandmeid või muid kanaleid, nagu üleriigilise levikuga ajaleht või ametlik väljaan- ne Ametlikud Teadaanded. (4) Geenidoonoril ei ole õigust nõuda koeproovi võtmise, terviseseisundi kirjelduse või sugu- puu koostamise, uurimise ja uurimistulemuste kasutamise eest tasu.“; 7) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 9(62) „(1) Koeproove, DNA kirjeldusi ja terviseseisundi kirjeldusi säilitatakse pseudonüümituna või pseudonüümimata kujul tähtajatult, kui need ei kuulu hävitamisele käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul. 8) paragrahvi 18 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tartu Ülikooli senat võib kaalukate põhjuste ilmnemisel anda loa koeproovi säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi juhul, kui koeproov väljastatakse isikus- tamata kujul ning vastutav töötleja tagab tõhusa kontrolli koeproovi kasutuse üle olukorras, mis on õigusaktidega keelatud.“; 9) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Selleks et võimaldada tõhusalt kontrollida koeproovide kasutamist väljaspool Eesti Vaba- riigi territooriumi, on vastutav töötleja kohustatud teatama iga kalendriaasta jaanuarikuus Sot- siaalministeeriumile eelmise kalendriaasta kohta järgmise teabe: 1) vastutavale töötlejale teatavaks saanud juhtumid, kui väljaspool Eestit säilitatud koeproove on kasutatud Eesti seaduses keelatud viisil, ning seoses selliste rikkumistega vastutava töötle- ja ette võetud ja kavandatav tegevus; 2) väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv, sihtkoht ja säilitamise põhjused; 3) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit, sealhulgas kokkulep- ped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove väljaspool Eestit.“; 10) paragrahvi 29 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eetikakomitee hinnang on siduv.“; 11) paragrahvi 29 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Eetikakomitee moodustab, selle koosseisu ja töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 20. Investeerimisfondide seaduse muutmine Investeerimisfondide seaduse § 62 lõikest 5 ja § 63 lõikest 3 jäetakse välja sõna „vähemalt“. § 21. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 152 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi andmekogu) on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud andmekogu, mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek isiku tuvastamise ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamisega seotud andmete ja neid dokumente taotlenud isikute andmete tööt- lemise kaudu. 10(62) (3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välisle- pingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus isiku tuvastamisega, käes- oleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning keh- tetuks tunnistamisega seotud andmeid ja neid dokumente taotlenud isikute andmeid ning vas- tavate menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid. (4) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. (5) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse and- mekogu põhimääruses. (6) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta alu- seks andmetena isiku tuvastamise ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõenda- vate dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise kohta.“. § 22. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „korra“ sõnadega „ning terviseuuringute andmete säilitamise tähtaja“; 2) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(1) Julgeolekuasutuse ametnikule tehakse tervisekontroll, mille eesmärk on julgeolekuasutu- se ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine. Julgeolekuasutuse ametniku terviseandmeid võib töödelda vastav julgeolekuasutus.“. § 23. Jäätmeseaduse muutmine Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 261 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Probleemtooteregister on andmekogu, kuhu koondatakse andmed probleemtoote tootjate kohta ning kuhu kogutakse, kus hoitakse ja töödeldakse Eestis valmistatud, Eestis turule las- tud ja Eestist väljaveetud probleemtoodete ning probleemtoodetest tekkinud jäätmete kordus- kasutamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise andmeid ning mille eesmärk on arvestuse pida- mine õigusaktides sätestatud taaskasutamise sihtarvude täitmise, registrisse kantud andmete alusel Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamine ja järelevalve teostamine.“; 2) paragrahvi 261 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Probleemtooteregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määruse- ga.“; 3) paragrahvi 106 lõikest 3 jäetakse välja sõna „vähemalt“. § 24. Karistusregistri seaduse muutmine 11(62) Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 2 punktides 3 ja 31 asendatakse sõnad „delikaatsetele isikuandmetele“ sõnadega „eriliiki isikuandmetele“; 2) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Igaühel on õigus saada registrist andmeid enda ja juriidilise isiku kohta. Teise füüsilise isiku kohta andmete küsimisel tuleb päringus näidata andmete küsimise õiguslik alus või eesmärk.“; 3) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) andmete küsimise õiguslik alus või eesmärk, kui andmeid taotletakse teise inimese koh- ta“; 4) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Registri väljavõttes füüsilise isiku kohta ei märgita andmeid väärteo eest mõistetud karis- tuse kohta.“; 5) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 21 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „16“ arvuga „11“; 7) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse arv „4“ arvuga „10“; 8) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks; 9) seadust täiendatakse §-ga 352 järgmises sõnastuses: „§ 352. Isikuandmete avalikustamise lõpetamine Kuni 2018. aasta 1. detsembrini avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmi- se aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes asendatakse isiku nimi initsiaalide või tähe- märgiga pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist.“. § 25. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustiku §-s 1571 asendatakse sõnad „delikaatsete isikuandmete“ sõnadega „eriliiki isikuandmete“. § 26. Kaubandustegevuse seaduse muutmine Kaubandustegevuse seaduse § 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 27. Keeleseaduse muutmine Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused: 12(62) 1) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 2) paragrahvi 27 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid: 1) tasemeeksami sooritaja andmed; 2) tasemeeksami läbiviimisega seotud andmed; 3) testiandmed; 4) hindamisandmed; 5) vaiete andmed; 6) tunnistuste andmed; 7) statistilised andmed.“; 3) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu põhimääruses võib täpsustada käesoleva pa- ragrahvi lõikes 7 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (7) Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statis- tiline tähendus.“. § 28. Keskkonnajärelevalve seaduse muutmine Keskkonnajärelevalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 81 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Keskkonnainspektsioon peab järgmisi andmekogusid: 1) objekti kontrollimise andmekogu süsteem (edaspidi objekti kontrollimise andmekogu), mil- le eesmärk on Keskkonnainspektsioonile seadusega pandud eesmärkide täitmiseks järeleval- vemenetlusega seotud andmete, keskkonnakasutuse kohta esitatud teadete ning kalalaevade sadamasse saabumise eelteadete töötlemine ja analüüs; 2) õiguserikkumiste andmekogu, mille eesmärk on enne 2014. aasta 1. jaanuari alustatud hal- dusmenetlusega, enne 2011. aasta 1. juulit alustatud väärteomenetlusega ning enne 2011. aas- ta 1. septembrit alustatud kriminaalmenetlusega seotud andmete töötlemine ja analüüs.“; 2) paragrahvi 82 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses: „9) haldusmenetlused; 10) nõuded; 11) erimeetmete kohaldamise protokollid.“; 3) paragrahvi 82 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) enne 2014. aasta 1. jaanuari koostatud ettekirjutused;“; 4) paragrahvi 82 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) andmed enne 2014. aasta 1. jaanuari ebaseaduslikult püügile asetatud püügivahendite eemaldamise kohta.“. 13(62) § 29. Keskkonnaregistri seaduse muutmine Keskkonnaregistri seaduse § 55 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. § 30. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 332 täiendatakse pärast sõnu „maksukorralduse seaduses sätestatud“ sõnaga „maksuhalduri“; 2) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Deklareeritud keskkonnatasude statistika pannakse avalikult kasutatavasse teabevõrku.“. § 31. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 104 lõigetes 4 ja 7, § 175 lõikes 1, § 181 lõikes 1 ja § 217 lõikes 1 asendatakse arv „220“ arvuga „219“; 2) paragrahvi 181 lõiked 2 ja 3 ning § 217 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 218 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isikuandmete, välja arvatud eriliiki isikuandmete töötlemine on kindlustustegevuses li- saks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatule lubatud: 1) lepingueelsete läbirääkimiste käigus andmesubjektiga seotud isikuid puudutava kindlustus- riski hindamiseks ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike toimingute tegemiseks; 2) andmesubjekti kasuks sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) tagasinõuete esitamiseks. (2) Terviseseisundi või puude andmete töötlemine on lubatud kindlustusandja kindlustusle- pingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab andmete töötlemist andmesubjekti terviseseisundi või puude kohta. (3) Süüteo toimepanemist või selle ohvriks langemist puudutavate andmete töötlemine enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpe- tamist on lubatud kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kind- laksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks.“; 4) paragrahvi 219 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja või muu kolmas isik edastab kindlustusandja nõudel isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isiku- andmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagami- seks või tagasinõuete esitamiseks. Nimetatud eesmärgil ei ole kindlustusandjale andmete 14(62) edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine lubatud, kui eriseaduses on nende andmete kohta sätestatud saladuse hoidmise kohustus, edastamise või juurdepääsu võimaldamise keeld või kui tegemist on eriliiki isikuandmetega, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmetega ja kindlustusandja vajab neid kõne- alustes sätetes nimetatud isikuandmete töötlemise eesmärgil.“; 5) paragrahvi 219 lõikes 2 asendatakse sõnad „delikaatsete isikuandmetega“ sõnadega „erilii- ki isikuandmetega“; 6) paragrahv 220 tunnistatakse kehtetuks. § 32. Kodakondsuse seaduse muutmine Kodakondsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu (edaspidi andme- kogu) on valdkonna eest vastutava ministri asutatud andmekogu, mille pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute ning nende esitatud taotluste andmete töötlemise kau- du. (3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välisle- pingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus Eesti kodakondsuse saa- nud, taastanud või kaotanud isikute ning nende esitatud taotluste esitamisel saadud andmeid ning vastavate menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid. (4) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötleja võib määra- ta andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse and- mekogu põhimääruses. (6) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta alu- seks andmetena Eesti kodakondsuse saamise, taastamise, kaotamise või omamise kohta.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 23 järgmises sõnastuses: „§ 23. Eriliiki isikuandmete töötlemine Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul on haldusorganil õigus töödelda eriliiki isi- kuandmeid.“; 3) paragrahvi 9 lõiked 5–8 tunnistatakse kehtetuks; 4) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: 15(62) „§ 91. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite ja tun- nistuste andmekogu (1) Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite ja tunnistuste üle arvestuse pidamiseks asutab Vabariigi Valitsus andmekogu (edaspidi eksamite ja tunnistuste andmekogu). (2) Eksamite ja tunnistuste andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Eksamite ja tunnistuste andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium. (4) Eksamite ja tunnistuste andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid: 1) eksami sooritaja andmed; 2) eksami läbiviimisega seotud andmed; 3) testiandmed; 4) hindamisandmed; 5) vaiete andmed; 6) tunnistuste andmed; 7) statistilised andmed. (5) Eksamite ja tunnistuste andmekogus võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nime- tatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (6) Eksamite ja tunnistuste andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tä- hendus.“. § 33. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine Kohtuekspertiisiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 91 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimääruse, sealhulgas andmete täpsema koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) paragrahvi 94 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „jälgede töötlemine“ sõnadega „ekspertiisi- de ja uuringute tegemise eesmärgil“; 3) paragrahvi 95 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „andmete töötlemine“ sõnadega „ekspertii- side ja uuringute tegemise eesmärgil“; 4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja koostamisel võib töödelda isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, hariduse ja õpingute andmeid, töökoha ja varasema töökogemuse andmeid, isiku varalisi andmeid ja elulookirjelduse andmeid.“. § 34. Konkurentsiseaduse muutmine 16(62) Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 49² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 2) paragrahvi 492 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: „(21) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium. (22) Registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid: nimi, isikukood, elukoht (linn, vald). (23) Registri andmete alusdokumente ja registri andmeid säilitatakse kuni kümme aastat pärast abi andmist. Tähtaja möödumisel andmed kustutatakse.“. § 35. Konsulaarseaduse muutmine Konsulaarseaduse § 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab vald- konna eest vastutav minister määrusega. (2) Konsulaarametniku konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamise toimingud registreeritakse ametitoimingute raamatus. Konsulaarametniku ametitoimingute raamatut peetakse digitaalse andmekoguna. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel loodud andmekogu eesmärk on võimaldada konsu- laarametnikul osutada konsulaarteenust (edaspidi teenus) ja teha konsulaarabitoimingut (edaspidi toiming) ning registreerida teenus ja toiming. Sellel eesmärgil võib töödelda järgmi- si isikuandmeid: 1) teenuse või toimingu taotleja isikuandmed, sealhulgas terviseandmed; 2) teenuse või toimingu taotleja sugulase või kontaktisiku, taotlejaga koos elavate perekonna- liikmete isikuandmed, sealhulgas nende terviseandmed; 3) teenuse töötleja isikuandmed. (4) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium. (5) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogus sisalduvate andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.“. § 36. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 17(62) 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Isikuandmete töötlemisele riikliku järelevalve meetme ja vahetu sunni kohaldamisel ning süüteoennetuses kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) käesolevast seadusest tulenevate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 23 alusel kehtestatud piirangutega.“; 2) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 13. Isikuandmete töötlemine riikliku järelevalve teostamisel Korrakaitseorgan võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 23 alu- sel piirata nimetatud määruse artiklites 12–22 ja 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui see on vajalik riikliku järelevalve teostamiseks ning selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsio- naalne.“. § 37. Korruptsioonivastase seaduse muutmine Korruptsioonivastase seaduse § 13 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Registri asutamise ja pidamise eesmärk on korruptsioonivastase seaduse alusel selleks kohustatud ametiisiku andmete töötlemine ametikohustuste täitmist mõjutada võivate huvide teadvustamise võimaldamiseks. (42) Registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium.“. § 38. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgnevad muudatused: 1) paragrahvi 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.“; 2) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Krediidiandja või -vahendaja töötaja, juht, aktsionär või osanik, kellel on juurdepääs kliendi isikuandmetele, on kohustatud hoidma saladuses talle teatavaks saanud isikuandmeid tähtajatult, kui isikuandmete kaitse seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.“; 18(62) 3) paragrahvi 58 lõikest 4 jäetakse välja sõna „vähemalt“. § 39. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 88 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandale isikule, kui: 1) krediidiasutuse õigus või kohustus avaldada pangasaladust tuleneb käesolevas paragrahvis sätestatust või 2) klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku.“; 2) paragrahvi 89 lõiked 22 ja 23 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses: „(24) Kui krediidiasutused kasutavad automatiseeritud otsuseid, sealhulgas profiilianalüüse, oma juriidiliste kohustuste või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, siis on neil õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1– 88) artikli 13 lõike 2 punkti f ja artikli 14 lõike 2 punkti g kohaldamisel automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi kasutatavat loogikat kirjeldada üksnes üldistatud kujul ja ulatuses, mis ei sea ohtu vastava juriidilise kohustuse või avalikes huvides oleva ülesande sisulist täitmist.“. § 40. Kriminaalhooldusseaduse muutmine Kriminaalhooldusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Hindamisel on lubatud töödelda isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha andmeid, isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas isikuomadusi, hariduse ja õpingute andmeid, elulookirjelduse andmeid ning töökoha ja varasema töökogemuse andmeid.“; 2) paragrahvi 18 lõike 4 tekst loetakse teiseks lauseks ning lõiget täiendatakse esimese lause- ga järgmises sõnastuses: „Kui isik ei soovi tegutseda kriminaalhooldusabilisena, kustutatakse isik kriminaalhooldus- abiliste nimekirjast.“. § 41. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 19(62) 1) paragrahvi 92 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) tabatud tagaotsitava isiku tuvastamise andmed.“; 2) paragrahvi 991 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmeid säilitatakse vastavalt kohtuekspertiisi seadusele.“; 3) paragrahvi 1691 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „, täisealise süüdistatava nime ja alaealise süüdistatava nimetähed“; 4) paragrahvi 214 lõike 2 punktis 4 ning § 4081 lõikes 3 asendatakse sõnad „delikaatsed isiku- andmed“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 3151 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „, täisealise süüdistatava ni- me ja alaealise süüdistatava nimetähed“; 6) paragrahvi 349 lõikest 5 jäetakse välja „, menetlusosaliste nimed“; 7) paragrahvi 4081 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Avaldatud kohtulahendis asendatakse isikute nimed ja muud isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. Kohtulahendis ei avalikustata isiku elukohta.“; 8) paragrahvi 433 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kriminaalmenetlusalase koostöö raames isikuandmete edastamisel kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduse 3. peatüki 7. jaos sätestatud korda.“; 9) paragrahvid 4893, 4894 ja 4895 tunnistatakse kehtetuks; § 42. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmine Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 43. Kutseseaduse muutmine Kutseseaduse § 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „(1) Kutseregister on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja süstematiseerida tea- vet kutsenõukogude, kutsealade, kutsestandardite, kutse andjate ning kehtivate kutsete ja kut- setunnistuste kohta. (2) Kutseregistri asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Kutseregistri vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium. 20(62) (4) Kutseregistrisse kogutakse andmeid kutsenõukogude, kutsealade, kutsestandardite, kutse andjate, kutsetunnistuste ja konkursita valitud kutse andja antud kutsete kohta. (5) Kutseregistri põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud and- mete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (6) Kutseregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.“. § 44. Loomakaitseseaduse muutmine Loomakaitseseaduse § 131 lõikes 5 asendatakse sõnad „isikute andmed” sõnadega „isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaja”. § 45. Loomatauditõrje seaduse muutmine Loomatauditõrje seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Põllumajandusloomade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Põllumajandusloomade registri eesmärk on loomataudide ärahoidmiseks ja likvideerimi- seks ning nende eest inimese kaitsmiseks võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet järgmiste isikute ja nende tegevuse kohta: 1) loomatauditõrje seaduse alusel tegevusloa saanud või majandustegevusteate esitanud ette- võtja ja loomatauditõrje seaduse § 196 lõikes 3 nimetatud isik; 2) loomakaitseseaduse alusel loomade vedamiseks ja loomade pikaajaliseks vedamiseks tege- vusloa saanud ettevõtja ning katseloomadega varustamiseks, nende kasvatamiseks või kasu- tamiseks tegevusloa saanud ettevõtja; 3) põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja; 4) toiduseaduse alusel põllumajanduslooma tapmise korraldamiseks tegevusloa saanud ette- võtja.”; 3) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Põllumajandusloomade registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium.“; 4) paragrahvi 11 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „loomapidaja” sõnadega „nimi ja kontakt- andmed ning tema”; 5) paragrahvi 11 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Põllumajandusloomade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa sea- duses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses, loomakaitseseaduses ja põllu- majandusloomade aretuse seaduses sätestatud erisusi.”; 21(62) 6) seadust täiendatakse §-ga 645 järgmises sõnastuses: „§ 645. Põllumajandusloomade register Käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud põllumajandusloomade registrina käsitatakse põl- lumajandusloomade registrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 11 lõike 3 alusel 2000. aas- ta 6. juunil kehtinud redaktsioonis.”. § 46. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine Loovisikute ja loomeliitude seaduse § 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Loomeliitude andmekogu (1) Loomeliidu toetuse maksmiseks ja loomeliidu üle järelevalve teostamiseks asutab vald- konna eest vastutav minister loomeliitude andmekogu. (2) Loomeliitude andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määru- sega. (3) Loomeliitude andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. (4) Andmekogu koosneb loomeliidu andmetest, loovisiku andmetest ja andmetest loovisiku liikmesuse kohta loomeliidus. (5) Andmeid loomeliidu kohta loomeliidu tunnustamise kehtetuks tunnistamisel ja andmeid loovisiku kohta tema väljaastumisel või väljaarvamisel tunnustatud loomeliidust säilitatakse kuni kuus aastat. (6) Andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.“. § 47. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmine Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse alusel PRIA kaudu antava riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toe- tuse ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse alusel PRIA kaudu antud toetuste kohta kannab PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse järgmised andmed: 1) abi või toetuse taotleja ja saaja nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise kor- ral sünniaeg, andmed tema elukoha, asukoha või tegevuskoha ja arvelduskonto kohta ning tema kontaktandmed, samuti andmed füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku likvideerimise kohta; 2) abi või toetuse saamiseks esitatud taotluse andmed ja taotluse menetlemise käigus saadud andmed.”; 22(62) 2) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses: „§ 471. Andmete kontrollimine Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamiseks vajalike andmete õigsust võib kontrollida neid andmeid sisaldavatest registritest.”. § 48. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 42 esimesest lausest jäetakse välja sõna „vähemalt“; 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses: „(43) „Käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud teave kustutatakse pärast viie aasta möödu- mist.“. § 49. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine Mahepõllumajanduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Mahepõllumajanduse registri (edaspidi register) asutab ja põhimääruse kehtestab vald- konna eest vastutav minister määrusega. (2) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium. (3) Registri eesmärk on tõhusa järelevalve teostamiseks mahepõllumajanduslike nõuete täit- mise üle pidada arvestust isikute ja nende käesoleva seaduse alusel tunnustatud ettevõtete kohta.”; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Registrisse kantakse isiku nimi, registri- või isikukood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg, andmed tema elu- või asukoha ja tegevuskoha kohta ning tema kontaktandmed, isi- ku esindaja olemasolu korral tema nimi ja kontaktandmed ning andmed isiku käesoleva sea- duse alusel tunnustatud ettevõtte kohta.”. § 50. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 64 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastu- ses: „(2 1) Andmete registrisse kandja säilitab isikuandmeid sisaldavaid andmete registrisse kand- mise aluseks olevaid dokumente kuni kümme aastat alates loa kehtivuse lõppemisest ja seejä- rel kustutab need.“. 23(62) § 51. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 51 lõigetest 6 ja 7 jäetakse välja sõna „vähemalt“; 2) paragrahvis 633 asendatakse sõnad „delikaatsete isikuandmete“ sõnadega „eriliiki isiku- andmete“. § 52. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maksukohustuslaste registri (edaspidi register) asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Registri pidamise eesmärgid on: 1) andmete kogumine maksuseadustest ja teistest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks; 2) arvestuse pidamine maksude määramiseks, maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks ja maksude sissenõudmiseks; 3) käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud avalik-õiguslike rahaliste kohustuste üle arvestu- se pidamine.“. § 53. Metsaseaduse muutmine Metsaseaduse § 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Oma ülesannete täitmiseks metsanduses peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse registris (edaspidi metsaregister).“. § 54. Muinsuskaitseseaduse muutmine Muinsuskaitseseaduse § 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kultuurimälestiste registri (edaspidi register) eesmärk on tagada mälestiste säilimiseks ja järelevalve teostamiseks vajalike andmete kogumine ning mälestiste kohta teabe andmine ja avalikustamine. (2) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Registri vastutav töötleja on Muinsuskaitseamet. (4) Registri üldandmed on: 1) mälestise andmed; 2) mälestise asukoha andmed; 24(62) 3) andmed mälestise omaniku või valdaja kohta. (5) Kui mälestiseks olemine lõpetatakse või mälestise omaniku või valdaja andmed muutu- vad, säilitatakse mälestisega seotud isikuandmeid, mis on vajalikud asja kohta ajaloolise üle- vaate saamiseks. (6) Registrisse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätes- tatakse registri põhimääruses. (7) Kinnismälestise asukoht ja kaitsevöönd kantakse riigi maakatastrisse. (8) Veealused mälestised kannab Veeteede Amet koostöös Muinsuskaitseametiga navigat- sioonikaardile.“. § 55. Muuseumiseaduse muutmine Muuseumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Isikuandmete töötlemine ja autoriõiguse erisused (1) Museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal ning museaali ja digitaalset kujutist kirjel- davad andmed tehakse üldsusele juurdepääsupiiranguta kättesaadavaks muuseumide andme- kogu kaudu, arvestades tingimusi, mis on ette nähtud autoriõiguse seadusega, isikuandmete kaitse seadusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). (2) Kui museaal või seda kirjeldavad andmed sisaldavad isikuandmeid, võib isikuandmeid töödelda käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks, arvestades käesolevas paragrahvis toodud tingimusi. (3) Digitaalne museaal, museaali digitaalne kujutis ning museaali, digitaalset museaali ja museaali digitaalset kujutist kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega kaas- nevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel muuseumile, on taaskasutatavad avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi ning viidates museaalile ja muuseumile, mille muuseumikogusse kasutatav digitaalne museaal või museaali digitaalne kujutis kuulub. (4) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisal- duvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist muuseumide andmekogus, välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks tegemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. (5) Kui otsustatakse lõpetada museaali levitamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine, võib isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu selle muuseumi kaudu, kelle muu- seumikogusse museaal kuulub. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab muuseumi juht, avalik- 25(62) õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, kes hindab otsuse tegemisel taotluse põhjendatust, juurdepääsu vajadust ning üldsuse hulgas levitamise keelamise põh- just.“. § 56. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Terviseametil on õigus saata nakkushaiguse diagnoosimiseks uurimismaterjali andmeid isikut mittetuvastataval viisil välisriigi asjaomasesse laborisse või rahvusvahelisse referentla- borisse nakkushaiguste ennetamise ning tõrje eesmärgi tagamiseks.“; 2) paragrahvi 20 pealkirja täiendatakse pärast sõna „registreerimine“ sõnadega „ja nakkushai- guste register“; 3) ) paragrahvi 20 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Nakkushaigusjuhtumid registreeritakse nakkushaiguste registris, mida peetakse nakkus- haigusjuhtumite registreerimiseks, nakkushaiguste levikutendentside selgitamiseks, nende en- netamiseks ja tõrje korraldamiseks, nakkushaiguste haigestumuse, levimuse ja suremuse ana- lüüsiks, diagnostika hindamiseks, statistika tegemiseks, epidemioloogiliseks uuringuks ja tea- duslikuks uurimistööks. (2) Nakkushaiguste registri (edaspidi register) asutab ja selle põhimääruse kehtestab vald- konna eest vastutav minister määrusega.“; 4) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 21, 22 ja 23 järgmises sõnastuses: „(21) Registris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) patsiendi üldandmed olenevalt teatisest – ees- ja perekonnanimi, isikukood ja sünniaeg, sugu ning vanus; 2) patsiendi muud andmed olenevalt teatisest – haridus, amet, töökoht või õppeasutus, elu- koht, sealhulgas aadressiandmete süsteemi alusel, sünnikoht, rahvus ning sotsiaal-majanduslik seisund; 3) patsiendi terviseandmed olenevalt teatisest – diagnoosi, haigestumise, immuniseerimise, uurimismaterjali, uuringumeetodi ja -tulemuse, haigustekitaja ja selle tundlikkuse, testimise põhjuste, nakatumise asjaolude ja oletatava levikutee, hospitaliseerimise ning ravi kohta; 4) HIV levikul emalt lapsele või seksuaalsel teel nakatunu nakkusallikas, riskirühma kuulu- mine, sünnitusviis, profülaktika raseduse ajal ja sünni järel, parenteraalsel nakatumisel ka na- katumise viis; 5) AIDSi indikaatorhaigused; 6) patsiendi surma kuupäev ja põhjus; 7) tervishoiuteenuse osutaja andmed; 8) teatise registreerimise andmed. (22) Registri andmeid säilitatakse tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põ- himääruses sätestatule. (23) Registri vastutav töötleja on Terviseamet.“; 26(62) 5) paragrahvi 21 lõikes 61 ja lõikes 7 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse“ sõnadega „vas- tava valdkonna ministri“. § 57. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 101 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteem (edaspidi varajase hoiatuse infosüsteem) on andmekogu, mille eesmärk on uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetamine ametkondade vahel, selliste ainetega seotud riskide hindamine ja vajalike kont- rollmeetmete rakendamine.“; (2) Varajase hoiatuse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vas- tutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest and- mekogudest; 5) muud korraldusküsimused.“; 2) paragrahvi 101 lõikes 3 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnadega „Tervise Aren- gu Instituut“; 3) paragrahvi 101 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi § 111 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Narkomaaniaravi andmekogu (edaspidi andmekogu) peetakse narkomaania esinemise analüüsiks, leviku ennetamiseks ja tõhususe hindamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, statistika tegemiseks, epidemioloogilisteks uuringu- teks ja teaduslikuks uurimistööks. (2) Andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda registrisse kantud isikut tuvastada. (3) Andmekogu vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. (4) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kinnitab valdkonna eest vastutav minister määru- sega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) muud korraldusküsimused. (5) Narkomaaniaravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal on kohustus psühhiaatria tervishoiu- teenuse osutamise korral esitada saadud andmed andmekogule vastavalt selle põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale.“. 27(62) § 58. Nimeseaduse muutmine Nimeseadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Isikuandmete töötlemine Käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhul- gas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse isikule uue isikunime andmiseks, isikunime kohaldami- seks ning isikunimede korrastamiseks. Isikuandmeid töödeldakse käesolevas seaduses ja rah- vastikuregistri seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 59. Pakendiseaduse muutmine Pakendiseaduse § 25 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pakendiregister on andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töödeldakse andmeid turule lastud pakendatud kauba pakendite, õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti tarbimise, tekkinud pakendijäätmete, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaskasutamise ning taaskasutamise sihtarvude täitmise kohta käesolevast seadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, Euroopa Komisjonile pakendijäätmete alase teabe esitami- seks ning järelevalve teostamiseks. (2) Pakendiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“. § 60. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine Perekonnaseisutoimingute seadust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses: „§ 11. Isikuandmete töötlemine Käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhul- gas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse perekonnaseisutoimingu või perekonnaseisukande te- gemiseks ning ametnikule või muule isikule perekonnaseisutoimingu tegemise õiguse andmi- seks. Isikuandmeid töödeldakse käesolevas seaduses ja rahvastikuregistri seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 61. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmine Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastu- ses: „(5) Registri vastutav töötleja (edaspidi vastutav töötleja) on Rahandusministeerium.“. § 62. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastu- ses: 28(62) „(6) Registri vastutav töötleja (edaspidi vastutav töötleja) on Rahandusministeerium.“. § 63. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 61 lõike 1 punktis 3 ja § 77 lõikes 21 asendatakse sõnad „delikaatsed isikuand- med“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 748 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Politsei on kohustatud kinnitama andmesubjektile tema soovil, kas tema isikuandmeid töö- deldakse ja nende töötlemise korral esitama nõutavad isikuandmed või põhjendama andmete väljastamisest keeldumist avalduse saamise päevale järgneva kolmekümne päeva jooksul.“; 3) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Siseministeerium asutab andmekogu, mille eesmärk on tagada siseturvalisus ja avalik kord inimeste ja transpordivahendite piiriületusel kogutud andmete töötlemise kaudu.“; 4) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Schengeni infosüsteemi riiklik register (edaspidi register) asutatakse eesmärgiga tagada kiire ja tõrgeteta teabevahetus Schengeni konventsiooni liikmesriikide vahel, et tuvastada isi- kud, kes kujutavad ohtu liikmesriikide avalikule korrale ja julgeolekule, tuvastada kolmanda riigi kodanikud, kelle suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld, ning lihtsustada politseikoostööd ja õigusalast koostööd. (2) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Registri põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur; 2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu; 3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg; 4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu; 5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord; 6) andmekogust andmete saajad; 7) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord; 8) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord; 9) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord; 10) tehnilised ja organisatoorsed kaitsemeetmed, et tagada andmesubjektide põhiõiguste ja - vabaduste kaitse; 11) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused. (4) Registris töödeldakse isikuandmeid ja nende eriliike kooskõlas isikuandmete kaitse seadu- sega ning ulatuses, mis on vajalik andmekogu eesmärgi täitmiseks.“; 5) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks; 29(62) 6) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „vormi“ sõnadega „ja isikuankeedis küsitud andmete säilitamise tähtaja“; 7) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „korra“ sõnadega „ja teenistuslehe säilita- mise tähtaja“; 8) paragrahvi 71 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „nõuded“ sõnadega „ning tervisekontrolli andmete säilitamise tähtaja“; 9) paragrahvi 10810 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „loetelu“ sõnadega „, andmete säilitami- se tähtaja“. § 64. Postiseaduse muutmine Postiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 34 lõikest 1 jäetakse välja sõna „mittedelikaatseid“; 2) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Aadressiregistri vastutav töötleja on postiteenuse osutaja.“. § 65. Prokuratuuriseaduse muutmine Prokuratuuriseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 151 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimiseks võib töödelda isiku tuvas- tamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha andmeid, kodakondsuse ja isikut tõendava doku- mendi andmeid, hariduse ja õpingute andmeid, töökoha ja varasema töökogemuse andmeid, elulookirjelduse andmeid, karistatuse ja kantud karistuste andmeid ja terviseandmeid, era- ja perekonnaelu andmeid, sealhulgas isiku sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, endine abikaasa), alalise elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikoodi puudumisel sünniaega ja -kohta) ja kontaktandmeid. (22) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat prokurö- riteenistusse kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist.“; 2) paragrahvi 151 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „kandideeriva isiku“ sõnadega „sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete täpsema koosseisu ja“. § 66. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 32. Testide andmekogu 30(62) (1) Testide andmekogu on testide ja testimisega seonduvate andmete töötlemiseks peetav andmekogu, mille eesmärk on võimaldada: 1) tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite, riigieksamite, põhikooli või gümnaasiumi lõpueksamit asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite, riiklike testide ja küsitluste ning teiste üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja õpitulemuste hindamisvahendite (edaspidi testide) ettevalmistamist; 2) testide koostamist, läbiviimist ja hoidmist; 3) testide hindamist; 4) testitulemuste säilitamist, analüüsimist ja tulemustest teavitamist; 5) eksamitunnistuste väljastamist; 6) haridust tõendavate dokumentide plankide haldamist. (2) Testide andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säili- tamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Testide andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium. (4) Testide andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid: 1) tasemeeksami sooritaja andmed; 2) tasemeeksami läbiviimisega seotud andmed; 3) testiandmed; 4) hindamisandmed; 5) vaiete andmed; 6) tunnistuste andmed; 7) statistilised andmed. (5) Testide andmekogu põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimeta- tud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (6) Testide andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.“. 2) paragrahvi 63 lõikes 8 asendatakse sõnad „delikaatsete isikuandmete“ sõnadega „eriliiki isikuandmete“. § 67. Päästeseaduse muutmine Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „nõuded“ sõnadega „ning vabatahtliku päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaja“; 2) paragrahvi 35 lõikes 5 asendatakse sõnad „ja vormi nõuded“ sõnadega „ning terviseandme- te säilitamise tähtaja“; 3) paragrahvi 41 lõiget 14 täiendatakse pärast sõnu „ning maksmise korra ja ulatuse“ sõnade- ga „, samuti hüvitiste maksmiseks kogutud andmete säilitamise tähtaja“. § 68. Päästeteenistuse seaduse muutmine 31(62) Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „tervisenõuded,“ sõnadega „ning tervise- andmete säilitamise tähtaja“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Tervisenõuetele vastavuse kontrollimise eesmärk on päästeasutuse ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine.“; 3) paragrahvides 71 ja 72 asendatakse sõnad „delikaatsetele isikuandmetele“ sõnadega „eriliiki isikuandmetele“; 4) paragrahvi 72 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „vormi“ sõnadega „ja isikuankeedis küsitud andmete säilitamise tähtaja“. § 69. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 48 lõige 1 muudetakse ja sõnasta- takse järgmiselt: „(1) Kohustatud isik rakendab käesolevast seadusest tulenevate nõuete kohaldamisel isiku- andmete kaitse reegleid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“. § 70. Rahvaraamatukogu seaduse muutmine Rahvaraamatukogu seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: „§ 151. Rahvaraamatukogu lugejaks registreerimine ja isikuandmete töötlemine (1) Rahvaraamatukogu lugeja on raamatukogu registreeritud kasutaja. Rahvaraamatukogu ko- gub isikuandmeid lugejatele raamatukogu teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pi- damiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 ja 2 nimetatud tasude nõudmiseks. (2) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi või õpilaspileti alusel. Teaviku kojulaenutamise õiguse saamiseks on kuni 18-aastase isiku puhul vajalik lap- sevanema või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. Lugejate andmebaasi kantakse järgmised lugeja ja kuni 18-aastase isiku puhul kojulaenutamise õiguse saamiseks lapsevanema või sea- dusliku esindaja isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) elukoht (postiaadress); 4) telefoninumber; 5) selle olemasolul elektronposti aadress. (3) Puudega isikule raamatukogu teenuse osutamiseks võib rahvaraamatukogu töödelda isiku terviseandmeid, et tuvastada isiku õigus saada puudega isikule pakutavaid rahvaraamatukogu teenuseid. 32(62) (4) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasu- tamise eeskirja tingimusi. Lugeja annab rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tundmise koh- ta allkirja. (5) Lugejate andmete õigsust kontrollitakse igal aastal lugeja esimesel külastusel raamatukok- ku. (6) Rahvaraamatukogu lugejate andmebaasist kustutatakse lugeja ja kuni 18-aastase isiku pu- hul lapsevanema või seadusliku esindaja andmed (välja arvatud sünniaeg), kui lugeja pole raamatukogu külastanud kolm aastat. Kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustu- si, ei kustutata lugeja või tema seadusliku esindaja andmeid lugejate andmebaasist. Neid andmeid säilitatakse kuni kohustuste täitmiseni.“. § 71. Rahvastikuregistri seaduse muutmine Rahvastikuregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „isikuandmete kaitse seadust“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)“; 2) paragrahvi 11 lõikes 3, § 13 lõikes 5, § 16 lõike 1 punktis 1, § 19 lõikes 4, § 57 lõikes 1, § 61 lõikes 1, § 69 lõikes 2 ja § 80 lõikes 3 asendatakse sõnad „isikuandmete kaitse seadus“ sõ- nadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679“ vastavas käändes. § 72. Rahvastikuregistri seaduse (RT I, 17.11.2017, 1) muutmine Rahvastikuregistri seaduses (RT I, 17.11.2017, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1asendatakse sõnad „isikuandmete kaitse seadust“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)“; 2) paragrahvi 9 lõikes 4, § 11 lõikes 5, § 14 lõike 1 punktis 1, § 46 lõike 2 punktis 3 ja § 56 lõikes 1 asendatakse sõnad „isikuandmete kaitse seadus“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679“ vastavas käändes. § 73. Rahvatervise seaduse muutmine Rahvatervise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 141 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva seaduse §-des 142–147 nimetatud andmekogu põhimääruses sätestatakse: 1) vastutav ja volitatud töötleja; 2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 33(62) 4) andmeandjad, nendelt saadavad andmed ja andmete esitamise viis; 5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 6) vajaduse korral andmete täpsem säilitamise kord; 7) muud korraldusküsimused.“; 2) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse §-des 142–145 ja 147 nimetatud andmekogu andmeid väljastatakse statistilistiliste tulemustena anonüümitud kujul. Isikustatud andmeid väljastatakse üksnes andmesubjekti enda nõusolekul, teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks, ra- kendades isikuandmete kaitse seaduses sätestatut, või kriminaalmenetluses tõe välja selgita- miseks.“; 3) paragrahvi 142 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vähiregister on andmekogu, mida peetakse vähihaigestumuse, -levimuse ja -elulemuse analüüsiks, tervishoiuteenuste ja vähitõrje korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hin- damiseks, statistika tegemiseks, epidemioloogilisteks uuringuteks ja teaduslikuks uurimis- tööks.“; 4) paragrahvi 142 lõikes 2 ja § 145 lõikes 2 asendatakse sõnad „kohtuarstlikul eksperdil“ sõna- dega „kohtuarstliku ekspertiisi läbiviijal“; 5) paragrahvi 142 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vähiregistris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isikukood ja sünniaeg, sugu, perekonna- ja eesnimi, perekonnaseis, rahvus, sünnikoht, elu- koht; 2) varem diagnoositud pahaloomulise kasvaja kohta; 3) uuringu tulemuste kohta; 4) pahaloomulise kasvaja diagnoosi ja leviku kohta; 5) ravi kohta; 6) registrisse kantud isiku Eestist alaliselt lahkumise kohta; 7) surma ja surma põhjuse kohta; 8) andmete esitaja kohta.“; 6) paragrahvi 142 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Vähiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vasta- valt põhimääruses sätestatule.“; 7) paragrahvi 142 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vähiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister mää- rusega.“; 8) paragrahvi 142 lõikes 5, § 145 lõikes 5 ja § 147 lõikes 5 asendatakse sõna „Sotsiaalministee- rium“ sõnadega „Tervise Arengu Instituut“; 9) paragrahv 143 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 143. Raseduse infosüsteem 34(62) (1) Raseduse infosüsteemi peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsiks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, diag- nostika ja ravi käsitluse hindamiseks, statistika tegemiseks, epidemioloogilisteks uuringuteks ja teaduslikuks uurimistööks. (2) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on tervishoiuteenuse osutamiseks sünnitusabi ja güneko- loogia, pediaatria või kodusünnitusabi tegevusluba, on kohustus esitada andmeid raseduse in- fosüsteemi. (3) Raseduse infosüsteemis töödeldakse andmeid järgmiste asjaolude kohta: 1) tervishoiuteenuse osutaja; 2) raseda või lapse bioloogilise ema ja isa isikuandmed; 3) lapse isikuandmed; 4) rasedused ja sünnitused; 5) bioloogilise ema ja lapse terviseandmed; 6) raseduse katkemine ja katkestamine; 7) kasutatud rasestumisvastased meetodid. (4) Raseduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav mi- nister määrusega. (5) Raseduse infosüsteemis säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatak- se vastavalt põhimääruses sätestatule. (6) Raseduse infosüsteemi vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.“; 10) paragrahvi 144 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Müokardiinfarktiregister on andmekogu, mida peetakse müokardiinfarkti haigestumuse ja suremuse analüüsiks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindami- seks, statistika tegemiseks, epidemioloogilisteks uuringuteks ja teaduslikuks uurimistööks.“; 11) paragrahvi 144 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Müokardiinfarktiregistris töödeldakse andmeid järgmiste asjaolude kohta: 1) isikukood ja sünniaeg, sugu, perekonna- ja eesnimi; 2) südame-veresoonkonnahaigus ja selle riskitegurid; 3) patsiendi haiglaeelne käsitlus ja seisund haiglasse saabumisel; 4) ravim, uuring ja tüsistus haiglaperioodil; 5) müokardiinfarkti diagnoos; 6) ambulatoorse ravi soovitus patsiendi väljakirjutamisel haiglast; 7) haiglast lahkumine; 8) andmete esitaja; 9) jälgimisperiood; 10) kaasuvad haigused.“; 12) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Müokardiinfarktiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilita- takse vastavalt põhimääruses sätestatule.“; 35(62) 13) paragrahvi 144 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Müokardiinfarktiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 14) paragrahvi 145 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tuberkuloosiregister on andmekogu, mida peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimi- seks, tuberkuloosi ennetamiseks, tuberkuloosihaigestumuse, -levimuse, -suremuse ja - elulemuse analüüsiks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, statistika tegemiseks, epidemioloogilisteks uuringuteks ja teadus- likuks uurimistööks.“; 15) paragrahvi 145 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tuberkuloosiregistris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isikukood ja sünniaeg, sugu, perekonna- ja eesnimi, sünnimaa ja Eestis elamise aeg, rah- vus, perekonnaseis, haridus, tegevusala; 2) riskitegurite kohta; 3) tuberkuloosi diagnoosi, paikme ning kaasuvate diagnooside kohta; 4) uuringute, ravi, ravimite ja ravitulemuste kohta; 5) jälgimisperioodi kohta; 6) surma ja surma põhjuste kohta; 7) andmete esitaja kohta.“; 16) paragrahvi 145 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Tuberkuloosiregistris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatak- se vastavalt põhimääruses sätestatule.“; 17) paragrahvi 145 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tuberkuloosiregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav mi- nister määrusega.“; 18) paragrahvi 146 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vee terviseohutuse infosüsteemi peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku mine- raalvee ning allikavee kvaliteedi kohta andmete kogumiseks, terviseohutuse analüüsiks, statis- tika tegemiseks, epidemioloogilisteks uuringuteks ja teaduslikuks uurimistööks.“; 19) paragrahvi 146 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vee terviseohutuse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 20) paragrahvi 146 lõikes 5 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnaga „Terviseamet“; 21) paragrahvi 147 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vähi sõeluuringute register on andmekogu, mida peetakse vähi sõeluuringute korraldami- seks, uuringukutsete ja tulemuste edastamiseks ning sõeluuringute käigus tehtud analüüside, 36(62) saadud uuringuandmete ja raviandmete analüüsimiseks, et tagada sõeluuringute kvaliteet, tõ- hususe hindamine ja vähi varajane avastamine, statistika tegemiseks, epidemioloogilisteks uuringuteks ja teaduslikuks uurimistööks.“; 22) paragrahvi 147 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vähi sõeluuringute registris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isikukood ja sünniaeg, sugu, perekonna- ja eesnimi, varasem perekonnanimi, kodakondsus, elukoht, kontaktandmed, Eestist alaliselt lahkumise aeg; 2) sõeluuringu kutse ja korduskutse saatmise kohta; 3) sõeluuringu põhiuuringu, -analüüsi või -protseduuri toimumise, tulemuste, tegija ja hindaja kohta; 4) sõeluuringu lisauuringu, -analüüsi või -protseduuri toimumise, tulemuste, tegija ja hindaja kohta; 5) sõeluuringuväliselt sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele isikutele tehtud sõeluuringu põhi- uuringu, -analüüsi või -protseduuri kohta; 6) sõeluuringujärgse ravi kohta; 7) pahaloomulise kasvaja diagnoosi ja leviku kohta; 8) surma ja surma põhjuse kohta; 9) andmete esitaja kohta.“; 23) paragrahvi 147 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Vähi sõeluuringute registris säilitatakse andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säi- litatakse vastavalt põhimääruses sätestatule.“; 24) paragrahvi 147 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vähi sõeluuringute registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 74. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse muutmi- ne Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamises seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Doonori ja retsipiendi isikuandmeid töödeldakse vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehte- tuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ning neid võib avaldada ainult hankijale, käitlejale, siirdajale ja isikule, kellele need on vajali- kud tema seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.“; 2) paragrahvis 34 asendatakse sõnad „delikaatseid isikuandmeid“ sõnadega „eriliiki isiku- andmeid“. 37(62) § 75. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmine Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvid 16, 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvis 25 asendatakse sõnad „delikaatsed isikuandmed“ sõnadega „eriliiki isikuand- med“. § 76. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ravikindlustuse andmekogu peetakse seadustest tulenevate Eesti Haigekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil, mis on seotud kindlustuskaitsega, ravikindlustushüvitiste või- maldamisega ja osutatud tervishoiuteenuste eest tasumisega.“; 2) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Ravikindlustuse andmekogu vastutav töötleja Ravikindlustuse andmekogu vastutav töötleja on haigekassa.“; 4) paragrahvi 17 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ravikindlustuse andmekogusse kantakse järgmised andmed: 1) isikukood ja sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, elukoht, pangakonto ja kontaktandmed; 2) kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed; 3) mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed; 4) rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevad andmed; 5) perearsti andmed ja muud tervishoiuteenusega seotud andmed; 6) haigekassale seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks muud vajalikud andmed. (2) Ravikindlustuse andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis, andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed ning muud korraldusküsimused sätestatakse andmekogu pidami- se põhimääruses. (3) Registri andmeid säilitatakse 75 aastat alates registrisse kandmisest või 30 aastat isiku surmast. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule. (4) Ravikindlustuse andmekogu võivad kasutada kohtutäiturid, töödeldes isiku ajutise töö- võimetuse hüvitise andmeid selle hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks. (5) Ravikindlustuse andmekogu kandes märgitud asjaolu omandab õigusliku tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtpäeva. 38(62) (6) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse algami- se, peatumise ja lõppemise kanded tehakse töötamise registri andmete alusel.“; 5) paragrahvi 18 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „delikaatseid isikuandmeid“ sõnadega „eri- liiki isikuandmeid“; 6) paragrahvi 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ravikindlustuse andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastu- tav minister määrusega.“; 9) paragrahvi 20 lõike 2 punktid 2 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või kuni selle väljastamiseni haigekassa- kaardi“. § 77. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Euroopa Liidu elektroonilise retsepti alusel ravimite väljastamine toimub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 507 lõikes 1 nimetatud terviseandmete piiriülese andmevahetusplat- vormi vahendusel isikule, kellele retsept on välja kirjutatud.“; 2) paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Proviisorite ja farmatseutide registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest and- mekogudest; 5) muud korraldusküsimused.“; 3) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Proviisorite ja farmatseutide registrisse kogutakse järgmisi andmeid: 1) eluloolised andmed; 2) kvalifikatsiooni tõendavad andmed; 3) töökohta puudutavad andmed; 4) registreerimisandmed.“; 4) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: 39(62) „(12) Retseptikeskuses töödeldakse järgmisi andmeid: 1) retsepti väljakirjutamise ja väljastamisega seotud andmed; 2) meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja väljastamisega soetud andmed; 3) kindlustuskaitse kehtivuse ja kaitsega seotud isikuandmed.“; 5) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Retseptikeskuse asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed; 5) muud korraldusküsimused.“. § 78. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 24. Teenistus- ja tsiviilrelvade register (1) Tsiviilkäibes olevad relvad, kõik relva- ja padrunikollektsiooni kuuluvad relvad ning las- kekõlbmatud relvad ja teenistusrelvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse, mille eesmärk on koguda ja säilitada teavet Eestisse saabunud ning Eestis asuvate tsiviilkäibes luba- tud teenistus- ja tsiviilrelvade, relva- ja padrunikollektsioonide, laskekõlbmatute relvade ning nende omanike ja valdajate kohta, samuti tüübikinnituse saanud relva- ja padrunimudelite ning nende modifikatsioonide kohta. (2) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. (3) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruse ja registris andmete säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ei kanta: 1) piiramata tsiviilkäibega relva; 2) kumminuia; 3) ekspordiks valmistatud relva; 4) transiitveosena veetavat relva; 5) ametirelvade hulka kuuluvat külmrelva, pneumorelva ja elektrišokirelva. (5) Relv kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse Eestisse sisseveol, Eesti tootjalt Eesti tellijale üleandmisel ning relva igakordsel registreerimisel omaniku või valdaja nimele.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses: 40(62) „§ 241. Sõjaväerelvade register (1) Sõjaväerelvad kantakse sõjaväerelvade registrisse, mille eesmärk on Kaitseväele lahingu- tegevuseks ning Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete ja - kohustuste täitmiseks soetatud relvade üle arvestuse pidamine. (2) Sõjaväerelvade registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium. (3) Sõjaväerelvade registri põhimääruse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 5) seadust täiendatakse §-ga 353 järgmises sõnastuses: „§ 353. Andmete säilitamine (1) Tulirelvade ja tulirelva oluliste osade andmeid, sealhulgas nendega seonduvaid isikuand- meid, säilitatakse 30 aastat pärast tulirelvade või tulirelva oluliste osade hävitamist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud relvade ja tulirelva oluliste osade andmed ja nen- dega seonduvad isikuandmed peavad olema kättesaadavad: 1) pädevatele asutustele käesoleva seaduse alusel loa andmise ja kehtetuks tunnistamise ees- märgil ning pädevatele asutustele tollimenetluste tarbeks kümne aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist; 2) asutustele, kes on pädevad kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vas- tutusele võtmise ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas, 30 aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumisel kustutatakse isikuandmed, välja arvatud juhul, kui isikuandmed on edastatud kuritegude ennetamise, uuri- mise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööra- mise valdkonnas pädevale asutusele ning neid kasutatakse kõnealusel konkreetsel eesmärgil, või muudele asutustele seaduses ettenähtud eesmärgil. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata juhul säilitatakse käesoleva seaduse alusel läbiviidud haldusmenetluses kogutud isikuandmeid, mida ei kanta relvatoimikusse, nende ko- gumise ajendiks olnud ülesande täitmise kestel, kuid mitte kauem kui viis aastat menetluses otsuse tegemisest või selle otsusega seotud õigusvaidluse lahendamiseni.“. § 79. Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduse § 181 täiendatakse lõigetega 5¹–53 järgmises sõnastuses: „(51) Registri vastutav töötleja töötleb andmeid riigihankel osaleva ettevõtjaga seotud füüsilis- te isikute kohta, sealhulgas andmeid isiku hariduse, kutsekvalifkatsiooni, kogemuse, süüteo korras karistatuse, maksuvõla ja muu sellise kohta, mille esitamist on hankijal õigus riigihan- gete seaduse alusel nõuda. (5²) Registris teostatud seisundit ja lepinguta lõpetatud seisundit kandvate riigihangete and- meid, vaidlustusmenetluse tulemuste andmeid ja digitaalseid riigihanke dokumente hoitakse registris tähtajatult. 41(62) (53) Pärast viie aasta möödumist riigihanke lõppemisest on registris asuvatele andmetele juur- depääsu õigus: 1) registri peakasutajal; 2) riigihanke eest vastutaval isikul selle riigihanke andmetele; 3) pakkuja peakasutajal oma pakkumuste andmetele.“. § 80. Ruumiandmete seaduse muutmine Ruumiandmete seaduse § 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 81. Seadme ohutuse seaduse muutmine Seadme ohutuse seaduse § 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tehnilise järelevalve infosüsteem on andmekogu (edaspidi andmekogu), mille pidamise eesmärk on seaduses sätestatud juhtudel riikliku järelevalve teostamise võimaldamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine.“. § 82. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 55 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) tagama isikuandmete töötlemise vastavalt õigusaktides sätestatule;“; 2) paragrahvi 66 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) tagama isikuandmete töötlemise vastavalt õigusaktides sätestatule;“; 3) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Erihoolekandeteenuse osutaja kogutud ja säilitatavate dokumentide andmeid säilitatakse kuni kümme aastat pärast teenuse osutamise lõppemist.“; 4) paragrahvi 141 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab vald- konna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja; 2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja registrisse kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed; 6) muud korraldusküsimused. (3) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet.“; 42(62) 5) paragrahvi 1421 punktis 1 asendatakse sõnad „isikukood, sugu, sünniaeg“ sõnadega „isi- kukood või sünniaeg, sugu“; 6) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 21 järgmiselt: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete esitamisel sotsiaalteenuste ja -toetuste registrisse lähtutakse käesoleva seaduse §-s 1421 nimetatud andmekoosseisudest.“; 7) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 1451 järgmises sõnastuses: „§ 1451. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmete säilitamine (1) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud menetluste andmeid säilitatakse isi- kustatult viis aastat pärast menetluse lõpukuupäeva. (2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud säilitamistähtaja möödumist kantakse andmed digitaalsesse arhiivi, kus neid säilitatakse isikustatult viis aastat. (3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud säilitamistähtaega andmed anonüümitakse. (4) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud lapsendamise sooviavaldusi säilita- takse 75 aastat arvates menetluse lõpukuupäevast. Säilitustähtaja möödumisel andmed ano- nüümitakse. (5) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud elektrooniliselt töödeldavaid alus- andmeid ja -dokumente säilitatakse sama kaua kui selle menetluse andmeid, mille juurde need on lisatud. (6) Andmetöötlemisega seotud logisid säilitatakse vastavalt sotsiaalteenuste ja -toetuste and- meregistri põhimääruses sätestatule.“. § 83. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi infosüsteem) peetakse seadustest tulenevate Sot- siaalkindlustusameti avalike ülesannete täitmise eesmärgil, sealhulgas riiklike toetuste, pen- sionide, hüvitiste ning elatisabi pakkumise, määramise ja maksmise eesmärgil, ning ohvriabi, puude raskusastme tuvastamise, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandetee- nuse korraldamise eesmärgil. (2) Infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister mää- rusega, milles sätestatakse: 1) volitatud töötleja ning vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 2) andmeandjad, kogutavate andmete koosseis ja infosüsteemi kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) muud korraldusküsimused. (3) Infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet.“; 43(62) 2) paragrahvi 39 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „isikukood, sugu, sünniaeg“ sõnadega „isikukood või sünniaeg, sugu“; 3) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Infosüsteemi andmeid säilitatakse süsteemi kandmisest kuni 10 aastat peale isiku surma välja arvatud juhul, kui põhimäärus sätestab lühema tähtaja. Logide ja alusandmete säilitamise tähtaeg määratakse infosüsteemi põhimääruses.“. § 84. Spordiseaduse muutmine Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 61 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vabariigi Valitsus asutab spordi andmekogu, mille eesmärk on: 1) sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks ja sporditegevuses osalejate ohutuse tagamiseks andmete kogumine; 2) treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning treenerikutse andmiseks vajaliku teabe kogumine ja väljastamine. (2) Spordi andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Andmekogu koosneb Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide ja spordiehitiste and- metest ning treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute isikuandmetest. Isikuandmetena kogutakse isiku üldandmeid ning hariduse, kutse ja tööhõive andmeid. (4) Andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. (5) Spordi andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. (6) Spordi andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.“; 2) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Treeneri tööjõukulu toetuse taotlemiseks esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätesta- tud isikuandmeid säilitatakse maksimaalselt kolm aastat.“. § 85. Söödaseaduse muutmine Söödaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigi toidu ja sööda käitlejate registri (edaspidi register) eesmärk on tõhusa ametliku kontrolli tagamiseks pidada arvestust: 1) toidu ja sööda käitlejate kohta, kellel on tegevusluba; 44(62) 2) toidu ja sööda käitlejate kohta, kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käit- lemiseks; 3) ettevõtjate kohta, kes on esitanud majandustegevusteate toiduga kokkupuutuvate materjali- de ja esemete valmistamiseks, töötlemiseks ja turustamiseks.”; 2) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Registrisse kantakse isiku ja tema tegevuse kohta majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed. (12) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 3) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium.”; 4) seadust täiendatakse §-ga 423 järgmises sõnastuses: § 423. Riigi toidu ja sööda käitlejate register Käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrina käsitatakse riigi toidu ja sööda käitlejate registrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 23 lõike 1 alusel 2014. aasta 1. juulil kehtinud redaktsioonis.”. § 86. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 57 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Sordiregistri (edaspidi register) põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Registri eesmärk on tagada sordi säilimine ja tõhus järelevalve käesolevas seaduses sätes- tatud nõuete täitmise üle. (3) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium.”; 2) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Registrisse kantakse käesolevas seaduses ettenähtud andmed sordi kohta ning taotleja, sordi omaniku, sordi aretaja, sordi esindaja ja sordi säilitaja nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kontaktandmed, isiku esindaja olemasolu korral tema nimi ja kontaktandmed, samuti sordi omaniku õiguste omandamise viis ja sordi säilitaja OECD kood.”. § 87. Taimekaitseseaduse muutmine Taimekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 30 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 45(62) „(1) Taimetervise registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Taimetervise registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium. (3) Taimetervise registri eesmärk on tagada taimetervise kaitse ja tõhus järelevalve taimeter- visenõuete täitmise üle. (4) Registrisse kantakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed järgmiste isikute ja nende tegevuse kohta: 1) taimekaitseseaduse alusel majandustegevusteate esitanud ettevõtjad; 2) taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel majandustegevusteate esitanud või te- gevusloa saanud ettevõtjad. (5) Taimetervise registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”; 2) paragrahvi 80 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taimekaitsevahendite registri eesmärk on tagada Eestis turule lastud taimekaitsevahendi- te nõuetekohasus ja tõhus järelevalve turule lastud taimekaitsevahendite üle. (2) Taimekaitsevahendite registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Taimekaitsevahendite registrisse kantakse andmed turule lastud taimekaitsevahendite ning nende hoiu- ja turustamiskohtade kohta ning taimekaitsevahendite tootjate, turustajate, väga mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetajate ja kasutajate nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, andmed elukoha, asukoha või tegevuskoha kohta ja kontaktandmed. (4) Taimekaitsevahendite registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium.ˮ. § 88. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmine Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmi- selt: „(1) Eesti Teadusinfosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada andmed teaduspoliitiliste ja rahastamisotsuste tegemiseks; 2) anda teadus- ja arendusasutustele ning avalikkusele usaldusväärset teavet teadus- ja aren- dustegevuse korralduse, süsteemi ja selle osapoolte kohta; 3) anda usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse statistika ning uuringute tegemiseks ja strateegiliseks juhtimiseks; 4) pidada arvestust teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute üle; 5) pidada arvestust teadus- ja arendusasutuste teadustöötajate, teadus- ja arendustegevust ad- ministreeriva personali ning finantseerimise või evalveerimise taotlustes nimetatud isikute üle; 6) tagada teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute tegevuse planee- rimiseks ja finantseerimiseks ning eelarvete koostamiseks vajalikud andmed; 7) tagada teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks vajalikud andmed; 8) võimaldada teadus- ja arendustegevuse evalveerimist; 46(62) 9) dokumenteerida ja menetleda teadus- ja arendustegevuse finantseerimise taotlusi. (2) Eesti Teadusinfosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium. (3) Eesti Teadusinfosüsteemi valdkondlikud klassifikaatorid kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (4) Eesti Teadusinfosüsteemi asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (5) Eesti Teadusinfosüsteemi kogutakse andmeid: 1) teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute kohta; 2) teadus- ja arendustegevuse finantseerimise programmide, taotluste, nende menetlemise ja tulemuste kohta; 3) teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotluste, nende menetlemise ja tulemuste kohta; 4) teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute teadus- ja arendustegevuse edukuse ja tulemuslikkuse kohta. (6) Eesti Teadusinfosüsteemi põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 5 ni- metatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. (7) Eesti Teadusinfosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.“. § 89. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 41 lõikes 1 ja § 41 lõike 2 punktis 9 asendatakse sõnad „delikaatsed isikuand- med“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 42 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente võib luua ja säilitada digitaalselt. Paberdokumendid, mis on digiteeritud, võib ennetähtaegselt hävitada, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul.“; 3) paragrahvi 42 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tervishoiuteenuste dokumenteeri- mise tingimused ja korra, milles esitatakse: 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed; 2) patsiendi üldised isikuandmed; 3) patsiendi terviseandmed; 4) muud teenuse osutamisega seotud andmed.“; 5) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: 47(62) „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kogutud andmetest säilitatakse ambulatoorse ning statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete kinnitamisest. (4) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajast säilitatakse järgmisi tervis- hoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid järgmiselt: 1) õpilase tervisekaardi andmeid kooli lõpetamisest või koolist lahkumisest ning kiirabikaardi andmeid viis aastat teenuse osutamisest, saatekirja viis aastat andmete kinnitamisest; 2) anesteesiakaarti ja ehhokardiograafilise uuringu protokolli koos pildilise materjali salvesti- sega 15 aastat teenuse osutamisest; 3) geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõtet, lahangu protokolli ja saatekirja vastust 30 aas- tat andmete kinnitamisest. (5) Digitaalselt säilitatavate andmete töötlemisel määratakse logide säilitamise tähtaeg käes- oleva paragrahvi 2 alusel sätestatud ministri määruses.“; 6) paragrahvi 271 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervishoiutöötajate registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest and- mekogudest; 5) muud korraldusküsimused.“; 7) paragrahvi 271 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tervishoiutöötajad esitavad andmed registrile.“; 8) paragrahvi 271 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 271 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Andmeid tervishoiutöötajate kohta säilitatakse tervishoiutöötajate registris 65 aastat ter- vishoiutöötaja tegevuse lõpetamistest. Logisid ja alusandmeid hoitakse vastavalt põhimääru- ses sätestatule.“; 10) paragrahvi 271 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ja volitatud“; 11) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 501 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andme- kogudest; 48(62) 5) muud korraldusküsimused.“; 13) paragrahvi 501 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikus registris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) tegevusloa omaja andmed; 2) tegevusloa omaja majandustegevuse üldandmed; 3) tegevusloa omaja töötajate andmed; 4) ettevõtjale ja temaga seotud isikule tehtud ettekirjutuse andmed. (22) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade registri andmeid säilitatakse tegevusloa keh- tivuse või majandustegevuse lõppemisest 30 aastat. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vasta- valt põhimääruses sätestatule.“; 14) paragrahvi 501 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 501 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ja volitatud“; 16) seadust täiendatakse peatükiga 32 järgmises sõnastuses: „32. peatükk TERVISEANDMETE PIIRIÜLENE ANDMEVAHETUSPLATVORM § 507. Terviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm (1) Terviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm (edaspidi andmevahetusplatvorm) on digitaalne keskkond patsiendi haigusloo kokkuvõtte ja ravimiseaduse § 33 lõikes 11 nimetatud elektroonilise retsepti vahendamiseks Eesti ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Ma- janduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi vahel, kui viimane on andmevahetusplatvormiga lii- tunud. (2) Käesoleva peatüki tähenduses on patsiendi haigusloo kokkuvõte tema kohta käivate tervi- se infosüsteemis olevate andmete põhjal koostatud terviseseisundi kokkuvõte. § 508. Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavad andmed (1) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi ravimiseaduse § 33 lõikes 11 nimetatud elektroonilise retseptiga seotud andmeid: 1) patsiendi üldised isikuandmed; 2) väljakirjutatud ravimi andmed; 3) retsepti koostaja andmed; 4) ravimi väljamüügi info. (2) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse patsiendi haigusloo kokkuvõtte alusel järgmisi andmeid: 1) patsiendi üldised isikuandmed; 2) tervishoiuteenuse osutaja andmed; 3) patsiendi terviseandmed; 4) muud isiku tervise seisundit kajastavad olulised andmed. 49(62) (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmevahetusplatvormi vahendusel töö- deldavate andmete täpsema koosseisu, andmevahetuse korraldus ning logide säilitamise täht- aja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 509. Andmevahetusplatvormi andmevahetus, haldamine ja juurdepääs (1) Andmevahetusplatvorm vahendab retsepti andmeid ravimiseaduse § 81 lõikes 1 alusel asutatud retseptikeskusest ja haigusloo kokkuvõtte andmeid käesoleva seaduse § 592 lõikes 2 alusel asutatud tervise infosüsteemist. (2) Andmevahetusplatvormi haldab, arendab ja seirab Sotsiaalministeerium. (3) Välisriigi edastatud andmete korral on andmevahetusplatvormile juurdepääs käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud tervishoiutöötajal vastavalt tema pädevusele. (4) Patsiendil on õigus tervise infosüsteemi vahendusel keelata käesolevas peatükis nimetatud andmete edastamine käesoleva seaduse §-s 507 lõikes 1 nimetatud teise välisriiki.“; 16) paragrahvi 56 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus avaldab sta- tistilised andmed veebipõhiselt asutuse põhimääruses sätestatud korras.“; 17) paragrahvi 57 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 591 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiutee- nuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registri- te pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks.“; 19) paragrahvi 591 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tervise infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) infosüsteemi volitatud töötleja; 2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) infosüsteemi kogutavate andmete koosseis ja edastamise kord; 4) andmete õigsuse tagamise kord; 5) tahteavalduste menetlemise kord; 6) andmetele juurdepääsu ja väljastamise täpsem kord; 7) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed; 8) muud korraldusküsimused.“; 20) paragrahvi 591 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Tervise infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid: 1) patsiendi üldandmed – isikukood ja sünniaeg, sugu, perekonna- ja eesnimi, kontaktandmed; 2) patsiendi muud andmed – töökoha, õppeasutuse, perearsti, ravikindlustuse andmed ning tahteavalduse, eestkostja või esindaja andmed; 50(62) 3) patsienti puudutavad meditsiinilised andmed – raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad andmed; 4) dokumendi koostaja andmed – nimi, registreerimistõendi number, tegevusluba, eriala ja kontaktandmed; 5) andmetöötluse logid. (5) Tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid tähtajatult, arvestades järgmisi erisusi: 1) kiirabikaarte viis aastat alates dokumendi kinnitamisest; 2) meditsiinilisi ülesvõtteid 30 aastat, välja arvatud hambaraviga seotud ülesvõtted, mida säi- litatakse 15 aastat alates tervise infosüsteemi vastuvõtmisest; 3) logisid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule.“; 21) paragrahvi 592 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja korra.“; 22) paragrahvi 593 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Patsiendil on õigus keelata tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osaleja juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele.“; 23) paragrahvi 593 lõiked 51 ja 52 tunnistatakse kehtetuks; 24) seadust täiendatakse §-ga 722 järgmises sõnastuses: „§ 722. Paragrahvi 42 lõigete 3, 4 ja 5 rakendamine „Käesoleva seaduse § 42 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud tähtaegu rakendatakse alates seaduse jõustumisest koostatud dokumentidele. Enne seaduse jõustumist koostatud dokumente säilita- takse varem kehtestatud korras.“. § 90. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 462 lõikes 3 asendatakse sõnad „delikaatseid isikuand- meid“ sõnadega „eriliiki isikuandmeid“. § 91. Töölepingu seaduse muutmine Töölepinguseaduse § 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tööandja peab tagama töötaja isikuandmete töötlemise vastavalt õigusaktides sätestatu- le.“. § 92. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 51(62) 1) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (edaspidi register) on andmekogu, mida peetakse tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive määra saavutamise ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamise eesmär- gil, töötajate vaba liikumise soodustamiseks, loa andmiseks, et täita töökoht välismaalasega, ning sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel.“; 2) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavaid andmeid.“; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Registrisse kantud andmeid säilitatakse kümme aastat andmete registrisse kandmisest arvates, välja arvatud sotsiaalmaksu maksmise andmeid, mida säilitatakse 65 aastat andmete registrisse kandmisest, ning logisid, mida säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule.“. § 93. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduse § 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töötuskindlustuse andmekogu (edaspidi andmekogu) on andmekogu, mida peetakse töö- tavate käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute, kindlustatute ja nende töö- tuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamiseks, töötuskindlustushüvitise, koondamise ja tööand- ja maksejõuetuse korral hüvitise määramiseks ja maksmiseks. (2) Andmekogu sisaldab: 1) kindlustatute isikuandmeid – nimi, isikukood, selle puudumisel kontaktandmed; 2) tööandja andmeid – nimi ja registri- või isikukood; 3) andmeid kindlustatute kindlustusstaaži kohta; 4) andmeid hüvitiste määramise ja maksmise kohta; 5) andmeandjate loetelu ja neilt saadud andmeid. (3) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister mää- rusega. (4) Töötuskindlustusstaaži ning määratud ja makstud hüvitiste andmeid säilitatakse arvates nende andmekogusse kandmisest 65 aastat, välja arvatud logisid, mida säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule. (5) Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa. (6) Töötukassa töötleb tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 8 alusel asutatud töötuna ja töö- otsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmeid käesoleva sea- duse alusel hüvitiste määramiseks.“. § 94. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 52(62) 1) paragrahvi 22 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida“; 2) paragrahvi 22 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed.“; 3) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest arvates järgmiselt: 1) isiku töövõime hindamise andmeid 65 aastat; 2) isikule määratud ja makstud töövõimetoetuse andmeid kümme aastat; 3) logisid vastavalt põhimääruses sätestatule.“; 4) paragrahvi 221 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks. § 95. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Täitmisplaani koostamise eesmärgil võib töödelda kinnipeetava ja vahistatu isiku tuvas- tamise andmeid, karistuse andmeid ja isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas vanuse, soo ja iseloomuomadusi ning terviseandmeid.“; 2) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspi- di vangiregister) on andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisega seonduvate ülesannete tõhus täitmine; 2) anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või krimi- naalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta; 3) pidada arvestust vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel vii- bivate isikute üle; 4) tagada vangla julgeolek ja kord; 5) võimaldada uuringute, statistiliste ülevaadete ja kriminaalpoliitiliste otsuste tegemist; 6) võimaldada järelevalve teostamist vanglate ja arestimajade üle; 7) tagada ülevaade jälitusmenetluse toimingutest.“; 3) paragrahvi 53 lõiget 3 täiendatakse sõnadega „seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.“; 4) paragrahv 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 54. Vangiregistrisse kantud andmete arhiveerimine, andmete kustutamine ja juurde- pääs arhiveeritud andmetele 53(62) (1) Isiku kohta kogutud andmed, välja arvatud isiku karistuse kandmise või kriminaalhooldu- se algusaeg, koht ja alus, karistuse kandmiselt vabastamise või kriminaalhoolduse lõppemise aeg ja koht ning isiku tuvastamist võimaldavad nimi ja isikukood või selle puudumisel sünni- aeg, kantakse vangiregistri arhiivi ja nende töötlemist piiratakse järgmistel juhtudel: 1) isik on surnud; 2) väärteo eest mõistetud aresti kandmisest on möödunud üks aasta; 3) tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat või kaks aastat juhul, kui isik oli süü- teo toimepanemise ajal alaealine; 4) alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat või kolm aastat juhul, kui isik oli süüteo toimepanemise ajal alaealine; 5) viie- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat või viis aastat juhul, kui isik oli süüteo toimepanemise ajal alaealine; 6) üle kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viisteist aastat; 7) pärast kohtuotsuse jõustumist eelvangistuse kandmise korral, kui isik mõistetakse õigeks või teda karistatakse rahalise karistusega. (2) Isiku karistuse kandmise või kriminaalhoolduse algusaeg, koht ja alus, karistuse kandmi- selt vabastamise või kriminaalhoolduse lõppemise aeg ja koht ning isiku tuvastamist võimal- davad nimi ja isikukood ja sünniaeg ning arhiivis olevad andmed kustutatakse väärteo eest mõistetud aresti korral, kui andmete arhiveerimisest on möödunud kümme aastat ja kuriteo eest mõistetud karistuse korral viiskümmend aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates. (3) Käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 16 sätestatud andmed arhiveeritakse, kui isiku vii- masest vanglasse sisenemisest on möödunud kolm aastat, ja kustutatakse, kui viimasest vang- lasse sisenemisest on möödunud kümme aastat. Kui isiku sisenemine vanglasse oli seotud konkreetse kinnipeetavaga või vahistatuga, kohaldatakse andmete arhiveerimisele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaegasid. (4) Andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaja kulgemine katkeb, kui isik asub kandma vangistust, eelvangistust, aresti või ta määratakse kriminaalhooldusele. Sellisel juhul aktivee- ritakse arhiveeritud andmed. (5) Andmete arhiivist väljastamine on lubatud uurimisasutusele kriminaalmenetluses esimese astme kuriteo või tahtliku teise astme kuriteo, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust, asjaolude väljaselgitamiseks ning julgeolekuasutusele julgeole- kuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks. Andmete arhiivist väljastamise ja selle ulatuse üle otsustab vangiregistri vastutav töötleja viieteistkümne päeva jooksul taotluse saa- misest arvates. Taotleja on kohustatud oma taotlust põhjendama.“; 5) paragrahvi 61 lõikes 2 ja § 108 lõikes 6 asendatakse sõnad „delikaatseid isikuandmeid“ sõ- nadega „eriliiki isikuandmeid“; 6) paragrahvi 16 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „täitmiskava koostamise“ tekstiosaga „eesmärgil töödeldavad kinnipeetava isikuandmed, täitmiskava koostamise“; 7) paragrahvi 181 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „kinnipidamise õiendi“ tekstiosaga „and- mise eesmärgil töödeldavad kinnipeetava isikuandmed, õiendi“; 8) paragrahvi 441 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: 54(62) „(5) Andmekogusse sisestatud andmeid säilitatakse kinnipeetava vabanemisest või surmast arvates seitse aastat. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.“; 9) paragrahvi 62 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnas- tuses: „(2) Kinnipeetava usuliste vajaduste rahuldamiseks võib vanglateenistus töödelda kinnipeeta- va isikuandmeid, mis kirjeldavad isiku usulisi veendumusi.“; 10) paragrahvi 761 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „vabastamise õiendi“ tekstiosaga „andmi- se eesmärgil töödeldavad isikuandmed, õiendi“; 11) paragrahvi 86 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „tuvastamise eesmärgil“ tekstiosaga „kor- rakaitseseaduse §-s 33 sätestatud korras“; 12) paragrahv 1081 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1081. Vanglakomisjoni liikme nimetamine (1) Käesoleva seaduse §-s 108 nimetatud vanglakomisjoni liikmeks astuda soovija sobivuse hindamisel võib töödelda isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, kodakondsuse and- meid, karistatuse ja kantud karistuste andmeid, hariduse ja õpingute andmeid, töökoha ja va- rasema töökogemuse andmeid, elulookirjelduse andmeid ning era- ja perekonnaelu andmeid. Isikuandmete vastutav töötleja on Justiitsministeerium. (2) Vanglakomisjoni liikmeks võib nimetada isiku: 1) kes on vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik; 2) keda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või keda ei ole kriminaalmenetlu- ses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks; 3) kellel on vähemalt keskharidus; 4) kellel on keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel eesti keele os- kus; 5) kellel on piisav arusaam vangistuse eesmärkidest ja vangistuse täideviimisest; 6) kes on valmis kaasa aitama kinnipeetava taasühiskonnastamisele; 7) kellel ei ole komisjoni liikme ülesannete täitmist takistada võivaid isiklikke suhteid kinni- peetavate ega vahistatutega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuandmeid säilitatakse seitse aastat isiku vang- lakomisjoni liikmeks astuda soovija sobivuse hindamisest või vanglakomisjoni liikme volitus- te lõppemisest.“; 13) paragrahvi 1141 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vanglasse tööle asuda sooviva isiku sobivuse hindamiseks ametikohale võib töödelda isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha andmeid, kodakondsuse ja isikut tõen- dava dokumendi andmeid, era- ja perekonnaelu andmeid, sealhulgas isiku vanemate, õe, ven- na, lapse, abikaasa, endise abikaasa ja elukaaslase isiku tuvastamise andmeid ning kontakt- andmeid, hariduse ja õpingute andmeid, töökoha ja varasema töökogemuse andmeid, eluloo- kirjelduse andmeid, karistatuse ja kantud karistuste andmeid ja terviseandmeid. Isikuandmete vastutav töötleja on Justiitsministeerium.“; 55(62) 14) paragrahvi 1141 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi vormi, isiku sobivuse hinda- miseks töödeldavate isikuandmete täpsema koosseisu kehtestab ja andmete kontrollimise õi- gust omavad ametnikud määrab valdkonna eest vastutav minister.“; 15) paragrahvi 1141 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat tööle kandidee- rimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist asutusest, kus isik töötas.“; 16) paragrahvi 122 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõ- nastuses: „(2) Vanglaametnikule esitatavatele nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib töödelda isiku hariduse ja õpingute andmeid, töökoha ja varasema töökogemuse andmeid, kehalise etteval- mistuse andmeid ning isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas tema teadmisi, oskusi ja isiksuseomadusi.“; 17) seadust täiendatakse §-ga 1727 järgmises sõnastuses: „§ 1727. Andmete säilitamine vangiregistris Vangiregistrisse kantud andmete säilitamine ja arhiveerimine ning juurdepääs arhiveeritud andmetele ja andmete kustutamine kooskõlas vangistusseaduse §-s 54 sätestatuga tagatakse vangiregistris alates 2020. aasta 1. oktoobrist.“. § 96. Vereseaduse muutmine Vereseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõike 2 esimene lause ning lõiked 3 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 15 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Vereteenistuse infosüsteemi asutab ja registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vas- tutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja ja töötlejate ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andme- kogudest; 5) muud korraldusküsimused.“. § 97. Veterinaarkorralduse seaduse muutmine Veterinaarkorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) andmed kehtiva kutsetegevuse loa kohta ja kutsealase töökäigu kirjelduse.”; 56(62) 2) paragrahvi 221 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ning volitatud”; 3) paragrahvi 221 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõnad „volitatud töötleja” sõnadega „vastutav töötleja” vastavas käändes; 4) paragrahvi 221 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ees- ja perekonnanimi, eelmine või eelmised ees- ja perekonnanimi või -nimed, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kontaktandmed ja eelmise töökoha riik;”; 5) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) elulookirjelduse, mis sisaldab muu hulgas ees- ja perekonnanime, eelmist või eelmisi ees- ja perekonnanime või -nimesid, isikukoodi või isikukoodi puudumise korral sünniaega ja isi- kut tõendava dokumendi nimetust ja numbrit, kontaktandmeid, eelmise töökoha riiki ning kutsealase töökäigu kirjeldust;”. § 98. Väetiseseaduse muutmine Väetiseseaduse § 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Väetiseregistri (edaspidi register) põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minis- ter määrusega. (2) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium. (3) Registri eesmärk on tagada väetise ohutus ning tõhus järelevalve väetiste ja väetiste käit- lemise nõuetekohasuse üle. (4) Registrisse kantakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed majandustegevusteate esitanud väetiste käitlejate ja turustamisotstarbeliste väetiste kohta. (5) Registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätes- tatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.ˮ. § 99. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse muutmine Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse § 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahvusnimekirja kantakse järgmised isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) elukoht; 4) avaldaja allkiri ja kuupäev.“. § 100. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused: 57(62) 1) paragrahvis 131 lõikes 1 asendatakse sõnad „delikaatseid isikuandmeid“ sõnadega „eriliiki isikuandmeid“; 2) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuand- meid.“; 3) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Isikult DNA-proovide võtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-s 33 sätestatud korrast.“; 4) paragrahvi 77 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahvusvahelise kaitse taotlejate, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava kaitse saajate ning ajutise kaitse saajate kohta peetakse rahvusvahelise kaitse and- mise registrit (edaspidi register). (2) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Registri eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek rahvusvahelise kaitse taotlejate, ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejate, pagulaste, täiendava kaitse saajate ning ajutise kaitse saajate ning nende esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu. (4) Registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepin- gus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus käesoleva seaduse alusel ela- misloataotluse esitanud ja elamisloa saanud isikute isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isiku- andmeid, ning käesoleva seaduse alusel läbiviidud rahvusvahelise kaitse menetluse või ajutise kaitse menetlusega seotud andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning kohanemisprog- rammiga seotud toimingute ajal saadud andmeid ning vastavate menetluste käigus antud hal- dusaktide ja sooritatud toimingute andmeid. (5) Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. (6) Registrisse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse registri põhimääruses.“. § 101. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 102 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Viisaregistri asutab Vabariigi Valitsus ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vas- tutav minister määrusega.“; 2) paragrahvi 102 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: 58(62) „(8) Andmekogu vastutav töötleja on Siseministeerium ja volitatud töötleja määratakse and- mekogu põhimääruses. (9) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse and- mekogu põhimääruses.“; 3) paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu asutab Vabariigi Valitsus ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 4) paragrahvi 111 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ja volitatud töötleja määra- takse andmekogu põhimääruses. (42) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse and- mekogu põhimääruses.“; 5) paragrahvi 228 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Elamislubade ja töölubade registri asutab Vabariigi Valitsus ja selle põhimääruse kehtes- tab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 6) paragrahvi 228 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ja volitatud töötleja määra- takse andmekogu põhimääruses. (42) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse and- mekogu põhimääruses.“; 7) paragrahvi 270 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse taotlemise, selle omamise õiguspärasuse kontrollimise, pikendamise taotlemise ja kehtetuks tunnistamise, samuti välja- sõidukohustuse täitmise menetluses võib menetlust läbiviiv haldusorgan töödelda isikuand- meid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.“; 8) paragrahvi 270 lõikes 3 ning § 271 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „delikaatsed isiku- andmed“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“ vastavas käändes. § 102. Välissuhtlemisseaduse muutmine Välissuhtlemisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 9 täiendatakse pärast sõnu „kokkuleppega loodud institutsioo- nid“ sõnadega „ning nende isikkoosseisu.“; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 9 alusel loodud andmekogu eesmärk on välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvus- 59(62) vahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisude kaitse, et tagada riike esindavate diplomaatiliste esinduste ülesannete tõhus täitmine. Sellel eesmärgil võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) diplomaatilise isikutunnistuse taotleja isikuandmed; 2) esinduse töötaja perekonnaliikme isikuandmed; 3) andmekogu kasutajate isikuandmed. (22) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 9 alusel loodud andmekogu vastutav töötleja on Vä- lisministeerium. Andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.“; 3) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „(71) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 3 alusel loodud andmekogu eesmärk on välissuht- lemise tagamine ning diplomaatilise passi kasutaja isikuandmete ja biomeetriliste andmete töötlemine, mis võimaldab arvestust pidada välja antud, kehtetuks tunnistatud ja kehtivuse kaotanud diplomaatiliste passide üle. (72) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 3 alusel loodud andmekogu vastutav töötleja on Vä- lisministeerium. Andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.“. § 103. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 62 asendatakse tekstiosa „21–28“ tekstiosaga „21–25, 28“; 2) paragrahv 312 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sissesõidukeeldude andmekogu asutab Vabariigi Valitsus ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Sissesõidukeeldude andmekogu eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaa- laste suhtes kohaldatud sissesõidukeeldude andmete töötlemise kaudu ning rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine.“; 4) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ja volitatud töötleja määra- takse andmekogu põhimääruses. (11) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses.“; 5) paragrahvi 336 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sissesõidukeeldude andmekogusse ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüs- teemi kantud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, võib töödelda seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega haldusorganile ettenähtud ülesannete täitmiseks.“; 6) paragrahvi 3311 lõiked 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 60(62) „(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet on kohustatud daktüloskopeerima Eesti välispiiri ebaseaduslikult ületanud või seadusliku aluseta Eestis viibivat vähemalt 14-aastast välismaalast. Daktüloskopeerimisel saadud andmed edastatakse Eurodac-süsteemi kesküksu- sele võrdlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 603/2013 26. juuni 2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.06.2013, lk 1–30). (2) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib daktüloskopeerida ka seadusliku aluseta Eestis viibivat alla 14-aastast välismaalast, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada. (3) Alaealise daktüloskopeerimisel arvestatakse eelkõige nimetatud isiku õigusi ja huve. (31) Politsei-ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib daktüloskopeerida välismaalast, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu. (4) Välismaalase suhtes, kes keeldub daktüloskopeerimisest, võidakse kohaldada vahetut sun- di. (5) Daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 alusel kehtestatud vormil riiklikusse sõrmejälgede registrisse.“; 7) paragrahvi 3312 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase DNA-proovide võtmisel lähtutakse korra- kaitseseaduse §-s 33 sätestatud korrast.“; 8) paragrahvi 3312 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Välismaalase suhtes, kes keeldub DNA-proovide andmisest, võidakse kohaldada vahetut sundi.“. § 104. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse sõnad „delikaatsete isikuandmete“ sõnadega „eriliiki isikuandmete“; 2) paragrahvi 160 lõike 7 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „, menetlusosaliste nimed“. § 105. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 34 lõikes 6 asendatakse sõnad „vähemalt kümne aasta jooksul“ sõnadega „kümme aastat“. 61(62) § 106. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 23 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Sotsiaalkindlustusamet ja Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus säilitab riigitagatise rakendumisel saadud isikuandmeid kuni seitse aastat ar- vates laenusaaja, tema käendaja või pantija poolt kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ning § 21 lõikes 3 ettenähtud intressi maksmisest või riigi poolt krediidiasutusele lae- nusaaja poolt võlgnetava laenusumma maksmisest käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud juhul. Pärast nimetatud tähtaja möödumist isikuandmed kustutatakse.“. § 107. Üleliigse laovaru tasu seaduse kehtetuks tunnistamine Üleliigse laovaru tasu seadus tunnistatakse kehtetuks. § 108. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 25. mail. (2) Käesoleva seaduse § 90 punkt 16 jõustub 2018. aasta 1. juulil. (3) Käesoleva seaduse § 74 punkt 9 ja § 76 punkt 1 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ……….…..2017 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………….…....2017 (allkirjastatud digitaalselt) …………………………. 62(62) Ministeeriumid Meie 23.03.2018 nr 8-1/2455 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Käesolevaga esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja leiate eelnõude infosüsteemist (EIS) aadressil: Palume kooskõlastused ja arvamused esitada hiljemalt 16. aprilliks 2018. a. Ühtlasi palume ministeeriumitel vaadata esitatud muudatusettepanekud üle ning pöörata tähelepanu: 1) Kas isikuandmete kaitse rakendamise seadusest tulenevalt on vaja teha IT-arendusi andmekogu andmete töötlemiseks kasutatavas infosüsteemis (vt täiendavalt seletuskirja mõjude osa). Kui jah, siis milline on arenduse maksumus? 2) Hinnata muudatus(t)e mõju andmetöötlejate töökorraldusele. 3) Hinnata, kas andmekogu osas on vajalik volitatud töötleja määramine. Kui volitatud töötleja määramine on vajalik, peaks volitatud töötleja olema välja toodud seaduse tasemel või kehtestatud volitus tema määramiseks põhimääruses. Palume üle vaadata andmekogusid puudutavad normid ja täiendada volitatud töötleja nimetamise või volitusega põhimääruses volitatud töötleja nimetamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Sandra Mikli [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1 Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse muudatusi paljudesse õigusaktidesse, et viia need vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning ühtlustada neid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (edaspidi ka õiguskaitseasutuste direktiiv). Eelnõu puudutab eelkõige seda, kuidas avalik võim töötleb isikuandmeid. Isikuandmete kaitse on osa põhiõigusest perekonna- ja eraelu kaitsele (PS § 26) ning igaühe õigusest vabale eneseteostusele. Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes seaduses sätestatud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Igaühe õigust vabale eneseteostusele tuleb rakendada kooskõlas seaduse ning teiste inimeste õiguste ja vabadustega. Tulenevalt eeltoodud põhiseaduslikest põhimõtetest peab isiku eneseteostuse vabadusse sekkumiseks ning perekonna- ja eraelu riiveks olema seadusest tulenev alus. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu käsitlebki avaliku võimu poolset isikuandmete töötlemist ehk tema sekkumisvolitusi. Peamiste küsimustena käsitleti eelnõu raames järgmisi: - Avaliku võimu eesmärk töödelda isikuandmeid ja isikuandmete töötlemise põhjendatus. Nimetatud küsimust silmas pidades kontrolliti, kas isikuandmete töötlemise eesmärgid on piisavalt selged. - Isikuandmete töötlemise ulatus ning selle vastavus minimaalsuse põhimõttele. Uuriti, millises ulatuses isikuandmete töötlemine on vajalik avaliku võimu soovitava eesmärgi täitmiseks ning kas senine isikuandmete töötlemise ulatus on põhjendatud. - Seoses eesmärgipärasuse ja minimaalsusega täpsustati isikuandmete töötlemise tähtaegasid ning isikuandmete arhiveerimist ja kustutamist. 1.2 Ettevalmistajad Eelnõu koostamise aluseks on ministeeriumide esitatud valdkonnaseaduste muutmise ettepanekud. Eelnõu ja seletuskirja on sisuliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunikud Sandra Mikli (620 8245), [email protected], Sander Põllumäe (620 8188), Sander.Pollumä[email protected], ), Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Katariina Kärsten ([email protected], 620 8177, käesoleval ajal õiguskorralduse talituse nõunik). Varem on eelnõu koostamisega tegelenud Merike Kaev ja Liis Piilberg. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (620 8181, [email protected]). 2(89) 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 28.12.2016 korraldusega nr 439 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019“ täitmisega. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse eelnõuga (SE ..). Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (SE ..). Eelnõuga muudetakse järgmisi õigusakte: 1. abieluvararegistri seadus (RT I, 04.07.2017, 76); 2. abipolitseiniku seadus (RT I, 17.12.2015, 33); 3. alkoholiseadus (RT I, 04.07.2017, 10); 4. atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 03.07.2017, 15); 5. avaliku teabe seadus (RT I, 04.07.2017, 11); 6. avaliku teenistuse seadus (RT I, 28.12.2017, 48); 7. Eesti Haigekassa seadus (RT I, 28.12.2017, 41) 8. Eesti Rahvusraamatukogu seadus (RT I, 06.01.2016, 8); 9. Eesti Rahvusringhäälingu seadus (RT I, 13.03.2014, 20); 10. Eesti Vabariigi haridusseadus (RT I, 23.03.2015, 254); 11. elektrituruseadus (RT I, 30.06.2017, 28); 12. erakooliseadus (RT I, 04.07.2017, 35); 13. Euroopa Liidu kodaniku seadus (RT I, 26.04.2017, 8); 14. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (RT I, 04.07.2017, 63); 15. Finantsinspektsiooni seadus (RT I, 31.12.2017, 3) 16. finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus (RT I, 26.06.2017, 5) 17. halduskohtumenetluse seadustik (RT I, 28.11.2017, 3); 18. hasartmänguseadus (RT I, 17.11.2017, 28); 19. inimgeeniuuringute seadus (RT I, 14.03.2014, 30); 20. investeerimisfondide seadus (RT I, 30.12.2017, 28); 21. isikut tõendavate dokumentide seadus (RT I, 22.03.2017, 3); 22. julgeolekuasutuste seadus (RT I, 05.05.2017, 2); 23. jäätmeseadus (RT I, 04.07.2017, 43); 24. karistusregistri seadus (RT I, 05.12.2017, 4); 25. karistusseadustik (RT I, 30.12.2017, 29); 26. kaubandustegevuse seaduse (RT I, 12.07.2014, 59); 27. keeleseadus (RT I, 31.12.2015, 22); 28. keskkonnajärelevalve seadus (RT I, 14.03.2014, 49); 29. keskkonnaregistri seadus (RT I, 08.07.2014, 18); 30. keskkonnatasude seadus (RT I, 30.06.2017, 34); 31. kindlustustegevuse seadus (RT I, 17.11.2017, 50); 32. kodakondsuse seadus (RT I, 03.01.2017, 17); 33. kohtuekspertiisiseadus (RT I, 30.12.2015, 21); 34. konkurentsiseadus (RT I, 20.12.2017, 7); 35. konsulaarseadus (RT I, 12.03.2015, 27); 36. korrakaitseseadus (RT I, 02.12.2016, 6); 37. korruptsioonivastane seadus (RT I, 17.11.2017, 29); 38. krediidiandjate ja -vahendajate seadus (RT I, 26.06.2017, 16) 39. krediidiasutuste seadus (RT I, 30.12.2017, 31); 3(89) 40. kriminaalhooldusseadus(RT I, 05.12.2017, 7); 41. kriminaalmenetluse seadustik (RT I, 05.12.2017, 8); 42. kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus (RT I, 16.06.2017, 11); 43. kutseseadus (RT I, 23.03.2015, 261); 44. loomakaitseseadus (RT I, 28.12.2017, 22); 45. loomatauditõrje seadus (RT I, 28.12.2017, 24); 46. loovisikute ja loomeliitude seadus (RT I, 08.07.2016, 11); 47. maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus (RT I, 14.03.2017, 3); 48. maagaasiseadus (RT I, 30.06.2017, 26); 49. mahepõllumajanduse seadus (RT I, 28.12.2017, 26); 50. majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (RT I, 31.12.2017, 5); 51. makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (RT I, 07.12.2017, 3) 52. maksukorralduse seadus (RT I, 28.12.2017, 37); 53. metsaseadus (RT I, 06.07.2017, 4); 54. muinsuskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 128); 55. muuseumiseadus (RT I, 06.01.2016, 11); 56. nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I, 04.07.2017, 85); 57. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (RT I, 03.05.2016, 6); 58. nimeseadus (RT I, 30.12.2017, 13); 59. pakendiseadus (RT I, 07.04.2017, 3); 60. perekonnaseisutoimingute seadus (RT I, 04.07.2017, 78); 61. perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (RT I, 30.06.2015, 52); 62. perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (RT I, 01.07.2017, 15); 63. politsei ja piirivalve seadus (RT I, 06.07.2017, 6); 64. postiseadus (RT I, 03.03.2017, 19); 65. prokuratuuriseadus (RT I, 28.12.2017, 13); 66. põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I, 28.11.2017, 26); 67. päästeseadus (RT I, 28.12.2017, 53); 68. päästeteenistuse seadus (RT I, 06.07.2017, 8); 69. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RT I, 17.11.2017, 38); 70. rahvaraamatukogu seadus (RT I, 04.07.2017, 55); 71. rahvastikuregistri seadus (RT I, 30.12.2017, 11); 72. rahvastikuregistri seadus (RT I, 17.11.2017, 1) 73. rahvatervise seadus (RT I, 28.11.2017, 27); 74. rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus (RT I, 09.03.2017, 2); 75. raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus (RT I, 20.02.2015, 11); 76. ravikindlustuse seadus (RT I, 28.12.2017, 56); 77. ravimiseadus (RT I, 28.12.2017, 56); 78. relvaseadus (RT I, 16.06.2017, 25); 79. riigihangete seadus (RT I, 01.07.2017, 1); 80. ruumiandmete seadus (RT I, 05.01.2018, 4); 81. seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015, 4); 82. sotsiaalhoolekande seadus (RT I, 28.12.2017, 66); 83. sotsiaalseadustiku üldosa seadus (RT I, 30.12.2015, 3); 84. spordiseadus (RT I, 28.12.2017, 75); 85. söödaseadus (RT I, 10.11.2017, 7); 86. taimede paljundamise ja sordikaitse seadus (RT I, 28.12.2017, 27); 87. taimekaitseseadus (RT I, 28.12.2017, 28); 88. teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (RT I, 04.12.2014, 14); 89. tervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT I, 28.12.2017, 54); 4(89) 90. tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I, 04.07.2017, 31) 91. töölepingu seadus (RT I, 28.11.2017, 43); 92. tööturuteenuste ja -toetuste seadus (RT I, 28.12.2017, 70); 93. töötuskindlustuse seadus (RT I, 07.07.2017, 33); 94. töövõimetoetuse seadus (RT I, 28.11.2017, 31); 95. vangistusseadus (RT I, 07.07.2017, 10); 96. vereseadus (RT I, 12.07.2014, 154); 97. veterinaarkorralduse seadus (RT I, 28.12.2017, 29); 98. väetiseseadus (RT I, 28.12.2017, 30); 99. vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus (RT I, 2002, 62, 376; 23.03.2015, 254); 100. välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (RT I, 28.11.2017, 32); 101. välismaalaste seadus (RT I, 04.07.2017, 123); 102. välissuhtlemisseadus (RT I, 03.01.2017, 22); 103. väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (RT I, 28.11.2017, 33); 104. väärteomenetluse seadustik (RT I, 30.12.2017, 22); 105. väärtpaberite registri pidamise seadus (RT I, 30.12.2017, 33); 106. õppetoetuste ja õppelaenu seadus (RT I, 28.11.2017, 34); 107. üleliigse laovaru tasu seadus (RT I, 01.09.2015, 36). Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõu sisaldab ka kohtumenetluse seaduste muudatusi (PS § 104 lg 2 p 14). 2 Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on tagada isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumine eri õigusvaldkondades. Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldine, et detailsemal tasemel tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektset järgimist. Seetõttu on vajalik avaliku võimu poolseks töötlemiseks ette näha täpsemad alused, eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus. 3 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on põhiõigus. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) artikli 8 lõikes 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele. Riigisiseselt on põhiõigus kaitstud PS §-de 19 ja 26 alusel. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkti 4 kohaselt peaks isikuandmete töötlemine olema mõeldud teenima inimesi. Õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkti 7 kohaselt peaks füüsilistel isikutel olema kontroll oma isikuandmete üle ning tugevdada tuleks õigus- ja tegelikku kindlust füüsiliste isikute, ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste seisukohast. Õiguskaitseasutuste direktiivi põhjenduspunkti 2 kohaselt on vastava õigusakti rakendamise eesmärk aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala lõplikule väljakujunemisele. Kuigi isikuandmete kaitse üldmäärus on otsekohalduv õigusakt, tuleb avaliku võimu teostamise õiguslikud alused ning isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 nimetatud piirangud reguleerida riigisisese õigusega. 5(89) 3.1 Eelnõu reguleerimisala määratlemine 1. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõikes 2 sätestatakse: „Liit austab liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele. Liit austab riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse.“1 Sellest tulenevalt ei kuulu isikuandmete kaitse selles osas, mis puudutab riigi julgeoleku tagamist, Euroopa Liidu pädevusse. Eelkõige kuuluvad riigi julgeoleku tagamise valdkonda riigi sõjaline kaitsmine ning julgeolekuasutuste tegevus. Sama artikli väljendist „austab liikmesriikide [--] rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele“ saab järeldada, et riigi põhiseaduslike institutsioonide olemuslike ülesannete täitmine jääb liidu pädevusest välja. Nendes valdkondades saavad liikmesriigid suveräänselt kujundada isikuandmete kaitse regulatsiooni, arvestades põhimõtteid, mis sisalduvad Euroopa Nõukogu 28.01.1981 sõlmitud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioonis (ratifitseeritud Riigikogu 06.12.2000 seadusega; RT II 2001, 1, 3). Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunktis 16 selgitatakse: „Käesolevas määruses ei käsitleta põhiõiguste ja -vabaduste kaitse küsimusi ega andmete vaba liikumist, mis on seotud väljapoole liidu õiguse kohaldamisala jääva tegevusega, näiteks riigi julgeolekut puudutava tegevusega, ega isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seonduva tegevuse läbiviimisel.“ Kõnesolevas eelnõus reguleeritakse isikuandmete kaitset selles osas, mida isikuandmete kaitse üldmäärus ega muud õigusaktid ei reguleeri, kuid mis vajab seadusliku aluse, olulisuse põhimõtte, hea halduse põhimõtte ja õigusselguse huvides õiguslikku reguleerimist. 2. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunktis 19 selgitatakse: „Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel pädevate asutuste poolt süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja ennetamise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist käsitletakse eraldiseisvas liidu tasandi õigusaktis. Seetõttu ei tuleks käesolevat määrust kohaldada nimetatud eesmärkidel teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute suhtes.[--]“ Selles osas, kus isikuandmete töötlemine on reguleeritud õiguskaitsevaldkonna direktiiviga, on see riigisiseses õiguses vastavusse viidud kõnesoleva eelnõuga samal ajal menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse eelnõus. 3. Isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi kohaldumine ei sõltu riigisisesest õiguslikust regulatsioonist, vaid Euroopa Liidu õigusest ja Euroopa Liidu Kohtu tõlgendustest. Eelnõu koostamisel on lähtutud arusaamast, et isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse reguleerimisalast jääb välja isikuandmete töötlemine järgmistes õigusvaldkondades: 1. Põhiseaduslikud institutsioonid nende põhiülesannete täitmisel, sealhulgas seadusloome ja riigieelarve vastuvõtmine. Isikuandmete kaitse üldmäärus võib laieneda isikuandmete töötlemisele põhiseaduslike institutsioonide kantseleiliste, personali- ja varahalduse ülesannete täitmisel. 1 https://www.ecb.europa.eu/ecb/legal/pdf/oj_c_2016_202_full_et_txt.pdf 6(89) 2. Julgeolekuasutuste tegevus riigi julgeoleku tagamisel, mis seisneb eelkõige teabehanke raames isikuandmete töötlemises. Isikuandmete kaitse üldmäärus võib laieneda julgeolekuasutuste tegevusele kantseleiliste, personali- ja varahalduse ülesannete täitmisel ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamisele. 3. Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevus riigi sõjalisel kaitsmisel ja selle ettevalmistamisel ning Kaitseministeeriumi ja Riigikantselei tegevus riigi sõjalise kaitse planeerimisel. Isikuandmete kaitse üldmäärus võib laieneda isikuandmete töötlemisele Kaitseministeeriumi, Riigikantselei, Kaitseväe ja Kaitseliidu kantseleiliste, personali- ja varahalduse ülesannete täitmisel, kui need ei ole lahutamatult seotud riigi sõjalise kaitse ja selleks ettevalmistumisega. Õiguskaitsevaldkonna direktiivi ülevõtmine riigisisesesse õigusesse nähakse ette eelkõige isikuandmete kaitse seadusega. Sarnaselt isikuandmete kaitse üldmääruse regulatsiooniga jäävad ülevõetava direktiivi kohaldamisalast välja ülaltoodud punktid 2–4. 3.2 Seaduste muutmise põhimõtted Eelnõus on seadustesse (v.a riigi julgeolekut, riigikaitset ja põhiseaduslikke institutsioone puutuvas osas) kavandatud muudatused tehtud lähtuvalt järgmistest põhimõtetest ja skeemist2: 1. Eristatakse, mis liiki andmete töötlemisega on tegemist: 1.1. tavalised isikuandmed – vt isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 1 ning põhjenduspunktid 26 ja 30. 1.2. eriliiki isikuandmed – vt isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 lg 1 ning põhjenduspunktid 35 ja 51 või IKS eelnõu § 18 punkt 1. 2. Kui tegemist on tavaliste isikuandmetega, siis alus töötlemiseks võiks sisaldada vähemalt järgmisi elemente: 2.1. eesmärk – täpne ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärane, teisisõnu, miks on vaja isikuandmeid töödelda, millist avalikes huvides olevat ülesannet on vaja täita, mida ei ole võimalik teha ilma isikuandmete töötlemiseta. Avalikes huvides olevad ülesanded on sellised ülesanded, mis annavad panuse üldisele heaolule (korrakaitse ja politsei ülesanded, maksupoliitika, järelevalve, hoolekanne, rahvatervis jne). Seega konstruktsioon isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on liiga üldine; 2.2. vastutav/volitatud töötleja. Oluline on ennekõike vastutava töötleja väljatoomine seaduses. Kui isikuandmete töötlemist reguleeritakse ka määruse tasandil, siis volitatud töötleja peaks seal olema märgitud. Vastutava töötleja defineerimisel vt üldmääruse art 4 p 7. Sageli võib vastutav töötleja olla eelkõige ministeerium; 2 Justiitsministeerium palus oma 19.09.2016 kirjas nr 10-4/6761-1 isikuandmete kaitse üldmääruse ning õiguskaitsevaldkonna direktiivi ülevõtmise ja rakendamise ettevalmistamiseks kõigil ministeeriumidel ja allasutustel vaadata läbi reformipaketti kuuluvad õigusaktid. Justiitsministeerium ootab tagasisidet, mis hõlmaks võimalikult detailset ülevaadet kõigi nende vastutusvaldkonnas kehtivate õigusnormide kohta, millel on puutumus isikuandmete töötlemisega (sh andmekogusid puudutavad regulatsioonid). Oma 25.09.2017 kirjas nr 8-1/6846 palus Justiitsministeerium, et kõik ministeeriumid ja allasutused saadaksid oma vastutusvaldkonda jäävate õigusnormide kohta, millel on puutumus isikuandmete töötlemisega, muudatusettepanekud hiljemalt 16.10.2017. Justiitsministeerium korraldas 16.11.2017 ümarlaua, kus arutati kõikide ministeeriumi esindajatega täpsemalt koostöövõimalusi, et aidata kaasa andmekaitse reformi edukale rakendamisele. Justiitsministeeriumi 28.11.2017 kirjas nr 8-1/6846 kordas minister palvet teistele ministeeriumidele teha koostööd andmekaitse reformi rakendamisel. 7(89) 2.3. andmekategooriad ehk mis liiki andmeid töödeldakse – nt andmed tegevuslubade kohta, andmed varasema töökogemuse kohta, hariduse vms kohta; 2.4. tähtaeg ehk kui kaua ja millisel kujul säilitatakse võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks. Nt siin on mõeldud ka andmete säilitamist pseudonüümitud kujul. 2.4.1. alamaktis võiks olla reguleeritud täpsemalt ahiveerimise kord, sh arhiivile juurdepääsu tagamise kord; lisaks või reguleerida isikuandmete *de- pseudonüümimist ja/või anonüümimist; 2.4.2. üldine reegel: tagatakse andmete säilitamise aja piirdumine rangelt minimaalsega. Näiteks andmeid säilitatakse alates kogumisest ühe aasta jooksul. Andmete säilitamistähtaja möödumisel andmed kustutatakse. Kustutamine tähendab andmete jäädavat kustutamist. Andmete arhiveerimine on samuti andmete töötlemine, seega arhiveerimine ei asenda kustutamist. Arhiveerimisvajadus peab olema reguleeritud samade reeglite järgi, sh eesmärk, ulatus, tähtajad jt; 2.4.3. isikuandmete töötlemise seaduslikkus avaliku sektori poolt – isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, sh tuleb arvestada, et töötlemisvajadus ei saa taanduda sellele, mida avaliku sektori asutused teostavad oma ülesannete täitmiseks, nt kui vaatame asutuste jt põhimäärusi ja seal sätestatud ülesandeid; 2.4.4. avalik sektor ei tohiks oma töötlemistoimingutes tugineda nõusolekule kui seaduslikule alusele. Nõusolek, mille kohta peaaegu alati kehtib „igal ajal tagasivõtmise“ õigus, samuti arvestades nõusoleku puhul ka vabatahtlikkuse elementi, ei tohiks nõusolek anda isikuandmete töötlemiseks kehtivat õiguslikku alust konkreetsel juhul, kui andmesubjekt ja vastutav töötleja on selgelt ebavõrdses olukorras, eriti juhul, kui vastutav töötleja on avaliku sektori asutus, ning seega on ebatõenäoline, et nõusolek anti selle konkreetse olukorra kõigi asjaolude puhul vabatahtlikult. Andmesubjektidel peaks olema võimalik anda oma nõusolek üksnes teatavatele teadusuuringuvaldkondadele või teadusprojektide osadele kavandatud eesmärgiga lubatud ulatuses ehk siinkohal võib olla tegemist nii erasektori esindaja kui ka avaliku sektori esindajaga. 3. Kui tegemist on eriliiki isikuandmetega, siis alus töötlemiseks võiks lisaks eespool nimetatud elementidele sisaldada veel vähemalt järgmisi: 3.1. tehnilised ja organisatoorsed meetmed, mida võetakse, et tagada andmesubjektide põhiõiguste ja -vabaduste maksimaalne kaitse – üldiselt, detailset kirjeldust seaduse tasandil ei ole vaja (kuna meetmed puudutavad ka tehnilisi aspekte, siis need võimalused võivad aja jooksul väga kiiresti muutuda). Nt kas isikuandmete turvalisuse tagamiseks isikuandmed pseudonüümtakse, krüpteeritakse; kas on kehtestatud kord isikuandmete töötlemiseks kasutatavate süsteemide testimise, juurdepääsureeglite jne kohta; 3.2. kolmandad osapooled, kellele andmed edastatakse (nt rahvusvaheline organisatsioon, kolmas riik, erasektori esindaja jne). 4. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 23 silmas pidades on erilist tähelapanu pööratud andmete piiramise võimalustele, mis on seotud avaliku julgeolekuga, kuid ka teistele avaliku sektori suhtes kohalduvatele piiramise alustele. 3.3 Eelnõu sisu selgitused 8(89) § 1. Abieluvararegistri seaduse muutmine Eelnõu § 1. Sätte eesmärk on määratleda isikute ring, kellel on abieluvararegistri andmetele juurdepääsuks huvi, samuti on muudatuse eesmärgiks piirata abieluvararegistri andmete kasutamist muul eesmärgil. § 2. Abipolitseiniku seaduse muutmine Eelnõu § 2 punkt 1. Abipolitseiniku seaduse (APolS) §-s 6 on sätestatud terviseandmete kogumise eesmärk, kuid andmete säilitamise tähtaega ei ole. APolS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a määruses nr 185 on toodud tervisenõuded ning tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisekontrolli tegija kohustus tervisekontrolli andmeid säilitada. Samas ei sisalda APolS viidet, et määruses võiks sätestada tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaja. Eelnõuga selline viide lisatakse. Eelnõu § 2 punktid 2 ja 3. APolS § 7 kohaselt abipolitseinikuks kandideeriva isiku ankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust saada abipolitseinikuks. Lisaks küsitakse abipolitseinikuks kandideeriva isiku lähedaste andmeid. APolS § 7 ega sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatava määruse volitusnormi sõnastuses ei ole sätestatud õigust kehtestada määruses abipolitseinikuks kandideeriva isiku poolt esitatud andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt täpsustatakse andmekategooriate loetelu. Täpsem andmekoosseis on viimasena nimetatud määruses. Lisaks sätestatakse abipolitseiniku andmete säilitamise tähtaeg seaduses, selleks on kümme aastat isiku abipolitseinikuks kandideerimisest või tema abipolitseiniku staatusese lõppemisest. Tähtaja määramisel on lähtutud sellest, kui kaua töölepingu seaduse kohaselt säilitatakse töölepingu kirjalikku dokumenti. Töölepingu seaduse § 5 lõike 5 kohaselt on selleks nii töölepingu kehtivuse aeg ja kümme aastat pärast töölepingu lõppemist. Pärast säilitustähtaja möödumist tuleb andmed kustutada. § 3. Alkoholiseaduse muutmine Eelnõu § 3 punktid 1–3. Eelnõus esitatakse registri eesmärk, muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit (edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister) ja esitatakse andmete kategooriad. Eelnõu § 3 punkt 4. Eelnõus esitatakse rakendussäte registri järjepidevuse kohta. Nimelt alkoholiregister on asutatud ja selle põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt. Kõnesolevas eelnõus muudame põhimääruse kehtestamise tasandit, andes selle õiguse maaeluministrile. Rakendussätet on vaja, et selgitada, et tegemist on uue registri asutamisega. § 4. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Eelnõu § 4 punkt 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 119 tunnistatakse kehtetuks, sest viimistlusmaterjalide kasutamisloa kättetoimetamist ja avalikustamist ei ole vaja eraldi reguleerida, see toimub vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetele. Neid lube ei ole senini ühtegi antud. Erandite tegemine HMS-st ei ole sisuliselt põhjendatud. Eelnõu § 4 punkt 2. Seadust täiendatakse FOKA registri eesmärgiga. Kehtiv § 192 lõige 1 sisaldab vaid andmeloetelu, mitte registri pidamise eesmärki. Sõnastus on sama, mis registri põhimääruses (§ 2). Paragrahvi 31 nimetatud õhukvaliteedi hindamise andmekogu eesmärgi 9(89) täiendamist ei peetud vajalikuks, kuna see selgub § 31 lõike 1 ja § 30 lõike 1 koosmõjus, § 30 lõikes 1 sätestatud eesmärke ei ole vaja §-s 31 dubleerida. Paragrahvis 122 sätestatud kütuseseire andmekogu põhimäärus töötatakse välja, selle käigus täpsustatakse ka andmekogu eesmärki. Eelnõu § 4 punkt 3. Kuna kehtiv sõnastus on liiga üldine, siis muudatusega täpsustatakse, milliseid andmeid MTR-s avaldatakse. § 5. Avaliku teabe seaduse muutmine Eelnõu § 5 punkt 1. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 321 lõikes 5 sisalduvat volitusnormi muudetakse. Volitusnormi lisatakse, et määruses võib sätestada korra Eesti teabeväravas isikuandmete töötlemise kohta. Eesti teabeväravale on lisandunud mitmed uued funktsioonid, mis töötlevad isikuandmeid iseseisvalt. Näiteks e-posti rakendus ja andmejälgija. Eelnõu § 5 punkt 2. Seaduses viiakse terminid vastavusse isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatuga. § 6. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Eelnõu § 6. Muudatusega ei kaasne sisulisi muudatusi isikuandmete töötlemises andmete töötlejate ega andmesubjektide jaoks, samuti ei ole vaja teha muudatusi andmete töötlemiseks kasutatavas infosüsteemis. Paragrahviga 106¹ lisatakse seadusesse regulatsioon isikuandmete säilitamise kohta, mis seni sisaldus andmekogu põhimääruses. § 7. Eesti Haigekassa seaduse muutmine Eelnõu § 7 punkt 1. Eesti Haigekassa seaduse (HKS) § 2 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja viited õigusaktidele, mis erisuste puudumisel nagunii kohalduvad. Nii loobutakse eraldi kordamast põhimõtet, et isikuandmete töötlemisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust ja andmekogude regulatsiooni korral avaliku teabe seadust. Alates 25. maist 2018 tuleb arvestada otsekohalduva isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid ning lähtuda eriseaduses sätestatust. Eelnõu § 7 punkt 2. HKS § 12 muudatus on seotud eelkõige ravikindlustuse andmekoguga, mille täpsem regulatsioon asub RAKS-s, sh selle alusel antud andmekogu põhimääruses. Kuna edaspidi sätestatakse põhimäärus ministri määrusega (enne nõukogu otsus), siis tuleb ajakohastada ka HKS-i regulatsioon. HKS § 12 lg 1 p 5 tunnistatakse seetõttu kehtetuks. § 8. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine Eelnõu § 8 punkt 1. Seaduses sätestatakse, et isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid võib töödelda kogudes ja andmebaasides vaid konkreetsetes seadusesätetes viidatud avalike ülesannete täitmiseks, kogude digiteerimiseks, teksti- ja andmekaeveks ning orbteoste väljaselgitamiseks teostatava hoolika otsingu läbiviimiseks. Rahvusraamatukogu seadusest tulenevate ülesannete hulka kuulub eesti keeles ja Eestis ilmunud ning Eestit käsitlevate või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate väljaannete kogumine, alaline säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; Eesti rahvusbibliograafia koostamine ja Eesti retrospektiivse 10(89) rahvusbibliograafiaalase koostöö koordineerimine; trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste andmete kogumine ja esitamine; raamatute ja jadaväljaannete rahvusliku standardnumbri agentuurina tegutsemine. Nimetatud ülesannete täitmist toetavad säilituseksemplari seadus ja autoriõiguse seadus. Loetletud tegevused hõlmavad ka isikuandmete töötlemist: kogutavad ja säilitatavad väljaanded (nii trükised, digitaalses vormingus kui võrguväljaanded) sisaldavad isikuandmeid, sh võivad need sisaldada n-ö delikaatseid isikuandmeid, näiteks isikute usulise kuuluvuse ja poliitiliste vaadete kohta. Täpsemalt: Eesti rahvusbibliograafia andmebaasi koostamisel registreeritakse ja kirjeldatakse kõik Eestis ilmunud või välismaal eesti keeles ja Eesti autorite poolt avaldatud väljaanded metaandmete tasandil. Rahvusbibliograafia sisaldab andmeid nii väljaannete kui nende autorite kohta (autori nimi ja eludaatumid) ja autoriõiguste omajate kohta. Retrospektiivne rahvusbibliograafiaalane koostöö hõlmab enne 1940. a ilmunud väljaannete kirjeldamist. Rahvusbibliograafia koostamise käigus luuakse autoritele normikirjed, mis sisaldavad autori eludaatumeid, märkusi autori soo, rahvuse ja/või keele kohta või muid avalikult kättesaadavaid biograafilisi andmeid, näiteks riigid, kus isik on elanud, kuuluvust organisatsioonidesse ja parteidesse vmt. Koostööd tehakse rahvusvahelise andmebaasiga VIAF (Virtual International Authority File; viaf.org), mille vahendusel on normikirjed samuti kättesaadavad. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 30 on teabevaldaja kohustatud avalikustama andmekogudes sisalduvad andmed, millel ei ole juurdepääsupiirangut, seega teoseid kirjeldavad metaandmed, sh normikirjed avalikustatakse avaandmetena (§ 29 lg 5). Trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste andmete kogumine ja esitamine hõlmab mh statistiliste andmete koostamist kirjastajate kohta, sh eraisikust kirjastajate kohta, st töödeldakse isikunimesid, kui isik on kirjastaja. Rahvuslik standardnumbri agentuur kogub standardnumbri väljastamiseks ja rahvusvahelistele standardnumbrisüsteemidele edastamiseks andmeid väljaantava teose, sh väljaandja ja teose autori kohta. Parlamendiraamatukoguna on rahvusraamatukogu ülesanne Riigikogule, Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele ja Riigikantseleile informatsiooni hankimine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine, kättesaadavaks tegemine ning väljaannete koostamine. Täpsemalt tähendab see nimetatud asutuste tegevuse toetamiseks vajalike teoste hankimist, töötlemist ja kättesaadavaks tegemist, infopäringutele vastamist, informatiivse sisuga väljaannete koostamist, sh Riigikogu tegevust kajastavate väljaannete koostamist. Töödeldav ja hangitav info ning koostatavad väljaanded sisaldavad isikuandmeid, näiteks andmed Riigikogu liikmete, nende perekonnaseisu, erakondliku kuuluvuse, ühiskondliku aktiivsuse, ajakirjandustegevuse, huvialade kohta. Lisaks koostab rahvusraamatukogu parlamendiraamatukoguna Eesti õigusbibliograafiat, kogudes ja registreerides Eestis ilmunud õigusalase kirjanduse, Eesti õigusteadlaste tööde ja Eesti õigussüsteemi kohta välismaal ilmunud väljaannete info. Õigusbibliograafia sisaldab autorinimesid ja eludaatumeid. Samasugune isikuandmete töötlemine (autori nimi, eludaatumid) toimub humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukogu ülesandeid täites. Valdav osa rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvatest teostest sisaldab isikuandmeid. Väljaannete säilivuse tagamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks digiteerib rahvusraamatukogu väljaandeid. Kättesaadavaks tegemine hõlmab mh digiteeritud ja digitaalsel kujul sündinud väljaannete üldsusele kättesaadavaks tegemist veebi vahendusel. Kui teose autoriõguste kaitse tähtaeg on kehtiv, teostab raamatukogu teose autoriõiguste omajate suhtes hoolika otsingu 11(89) vastavalt AutÕS-i orbteoste sätetele. Selle käigus dokumenteeritakse ja säilitatakse otsingu tulemused, sh teatavaks saanud isikuandmed (nimi, kontaktandmed). Hoolika otsingu ühe allikana nähakse ette Eesti rahvusbibliograafia andmebaas (justiitsministri 23.01.2015 määrus nr 2 „Orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu allikad“ § 2 p 3). AutÕS § 19 lg 31 sätestab teose kasutamise teksti- ja andmekaeve eesmärkidel. Teksti- ja andmekaevet on lubatud mh teostada digitaalarhiivis arhiveeritud säilituseksemplaride jt digitaalsete väljaannete suhtes. Teksti- ja andmekaevet võivad teostada AutÕS-s ettenähtud tingimustel ka kolmandad isikud ehk teadustöö tegijad. Teksti- ja andmekaeve tulemused võivad sisaldada töödeldavates teostes sisalduvaid isikuandmeid. Digitaalsete väljaannete sisu kirjeldamiseks teostab raamatukogu tekstikaevet viisil, kus spetsiaalne tarkvara kirjeldab väljaandeid selle üksikute osade tasandil (näit artiklid, peatükid vmt), võimaldamaks hilisemat detailotsingut üle väljaande (nt artikliotsing perioodilistest väljaannetest). Otsitulemusena kuvatakse peamised bibliograafiaandmed (autor, pealkiri, ilmumisandmed) ja ka otsisõnu sisaldav ühelauseline tekst, mis võib tulenevalt väljaande sisust sisaldada isikuandmeid. Eelnõu § 8 punkt 2. Lisaks kogudes ja andmebaasides sätestatule reguleeritakse eelnõuga ka isikuandmete töötlemist lugejaks registreerimisel. Käesoleval ajal on isikuandmete kogumine reguleeritud Rahvusraamatukogu nõukogu 21.03.2017 otsusega nr 4 kinnitatud Eesti Rahvusraamatukogu kasutuseeskirjas. Eelnõus sätestatakse kogutavate isikuandmete koosseis. Täiendavalt on toodud seadusesse regulatsioon, mille kohaselt on alla 18-aastase isiku puhul teavikute kojulaenutamise õiguse saamiseks vaja ka lapsevanema või seadusliku esindaja andmeid. See on vajalik olukorra tõttu, et laps laenutab koju teaviku, kuid ei tagasta seda tähtaegselt, rikub seda või kaotab ära ja rahvusraamatukogul ei ole võimalik rakendada tasu nõudeid. Lisaks eeltoodule on seaduse tasandile toodud võimalus küsida isiku terviseandmeid puudega isikule raamatukogu teenuse osutamiseks. Puudega isikutele pakub rahvusraamatukogu koopiateenust, mis tähendab, et isikud saavad tellida RR-st koopia raamatust, mida oma seadmetega kuulata. Digiarhiivi DIGAR arendused näevad tulevikus samuti ette teenused puudega inimestele, näiteks audioraamatute kättesaadavaks tegemise. § 9. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine Eelnõu § 9 punkt 1. Seaduses on täpsustatud saate salvestise säilitamise hindamise aluseid. Kehtiva seaduse kohaselt moodustab juhatus saate salvestise säilitamise hindamiseks komisjoni, kes lähtub hindamisel Rahvusarhiiviga kooskõlastatud ja nõukogu kinnitatud juhendist. Eelnõuga täpsustatakse hindamise aluseid: komisjon hindab salvestise kultuurilist ja ajaloolist olulisust, avalikkuse huvi, salvestise sisu aktuaalsust selle suunamisel üldsusele ning salvestatud materjali kasutamise vajadust uute saadete ja muu meediasisu tootmisel. Saate salvestise hindamiseks ja säilitamise tähtaja määramiseks koostatakse juhend, mis kooskõlastatakse Rahvusarhiiviga ja mille kinnitab nõukogu. Kehtiva seadusega on määratud, et kultuuriliselt ja ajalooliselt oluliste saadete salvestisi säilitatakse alatiselt. See põhimõte jääb kehtima. Eelnõuga lisatakse põhimõte, et muude saadete salvestiste puhul ei tohi säilitamise tähtaeg ületada 10 aastat ning pärast säilitamiseks määratud tähtaega salvestised kustutatakse. 12(89) Eelnõu § 9 punkt 2. Eelnõuga tehakse ka terminoloogiline parandus, asendades sõna “salvestus” sõnaga „salvestis“ vastavas käändes. Sõna „salvestus“ viitab pigem protsessile, „salvestis“ on salvestuse tulemus. § 10. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine Eelnõu § 10 punkt 1. Registrid, infosüsteemid, andmekogud jms kirjutatakse läbivalt väiketähega kui nimetused, sest need ei ole nimed. Muudatusega asendatakse Eesti Hariduse Infosüsteemi nimetus §-s 366 läbivalt grammatiliselt korrektse väiketähelise nimetusega Eesti hariduse infosüsteem. Eelnõu § 10 punkt 2. Muudatusena lisatakse seadusesse Eesti hariduse infosüsteemi eesmärk (§ 366 lõige 1). Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest see mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust (PS §-d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest. Andmete kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määrab andmekogule seatud ülesanded, mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge, mis on andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisel. Eelnõu § 10 punkt 3. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse (§ 366 lõiked 21 ja 22). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 22 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas õigusaktidega kehtestatud nõuetega ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et hariduse infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 366 lõige 23). Registrisse kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Eelnõu § 10 punkt 4. Muudatusena sätestatakse, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmete säilitamise tähtajad (eelnõu § 366 lõige 4). Isikuandmete säilitustähtaja kindlaksmääramise nõue tuleneb eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. § 11. Elektrituruseaduse muutmine Eelnõu § 11 punkt 1. Paragrahvi 421 lõike 5 teine lause muudetakse. Seoses uue isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisega tuleb asendada 13(89) viide kehtivuse kaotavale isikuandmete kaitse seadusele viitega otsekohalduvale isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile. Eelnõu § 11 punkt 2. Punkt, mille järgi päritolutunnistusel esitatavad muud asjakohased andmed loovad õigusliku ebakindluse, kuna pole selge, millised need andmed on. Äärmuslikul juhul võib see kaasa tuua koguni eriliiki isikuandmete päritolutunnistusele kandmise. Seetõttu on asjakohane ebamäärane punkt kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 11 punkt 3. Väljajäetav lõige viitab kehtivuse kaotavale isikuandmete kaitse seadusele, mille § 19 lõige 2 sätestab, et andmete väljastamisel paberkandjal on alates 21. leheküljest õigus nõuda tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud. Uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõus selline säte puudub, ka isikuandmete kaitse üldmääruses pole konkreetseid tasumäärasid, küll on artikli 15 lõike 3 järgi vastutaval töötlejal õigus küsida andmesubjektilt tasu halduskulude katmiseks, kui andmesubjekt taotleb lisakoopiaid. § 12. Erakooliseadus Eelnõu § 12 punkt 1. Erakooliseaduse (EraKS) § 55 punktis 5 asendatakse viide delikaatsetele isikuandmetele viitega isikuandmete kaitse üldmääruse järgi eriliiki isikuandmetele. Eelnõu § 12 punkt 2. EraKS § 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga, mille alusel tuleb õpilase või õpilase esindaja ja erakooli vahelises lepingus leppida kokku ka isikuandmete töötlemise tingimused ja kord. § 13. Euroopa Liidu kodaniku seadus Eelnõu § 13 punktid 1 ja 2. Euroopa Liidu kodaniku seaduses on täpsustatud töödeldavaid andmekategooriaid ning on korrigeeritud delikaatsete isikuandmete mõistet ja asendatud see eriliiki isikuandmete mõistega. Andmekategooriad tulid varem siseministri 18.12.2015 nr 80 määruse „Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme elamisõiguse taotlemise, andmise ning selle pikendamise ja lõpetamise kord“ §-st 15. § 14. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine Eelnõu § 14 punkt 1. Eelnõus täpsustatakse andmete õigsuse kontrollimise alust asjakohastest registritest ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisel. Ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks vajalike andmete õigsust on vaja kontrollida eri registritest. Näiteks ELÜPS-i alusel antava põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on vaja kontrollida andmeid nii põllumajandusloomade registrist loomakasvatusehitise kohta kui ka maaparandussüsteemide registrist maaparandussüsteemi kohta. Eelnõu § 14 punkt 2. Eelnõus muudetakse ELÜPS-i § 98 lõiget 3. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri vastutav töötleja on kehtiva seaduse kohaselt Maaeluministeerium. Muudatuse kohaselt antakse vastutatava töötleja ülesanded PRIA-le. Sarnane regulatsioon on sätestatud ka veterinaarkorralduse seaduse § 221 lõikega 3, mille kohaselt on riikliku veterinaararstide registri vastutav ja volitatud töötleja üks ja sama asutus ehk Veterinaar- ja 14(89) Toiduamet. MKM-i riigi infosüsteemide osakonna arvamuse kohaselt, mis anti veterinaarkorralduse seaduse § 221 lõike 3 väljatöötamisel ning riikliku veterinaararstide registri vastutava töötleja määramisel, on vastutavaks töötlejaks esmane töötleja, kelle juures tegelikult andmeid hallatakse. Andmete esmane haldamine toimub PRIA-s. Seoses MeMi põhimääruse muudatustest tuleneva ministeeriumi valitsemisala ümberkorraldamisega on valitsemisala IT-alane pädevus, välja arvatud Jõudluskontrolli Keskuse ja PRIA oma, koondatud MeM-i. Seega toimub kogu IT-alane arendustöö samuti PRIA-s. Eelnõu § 14 punkt 3. Eelnõus jäetakse välja volitatud töötleja määramine, mis edaspidi sätestatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimääruses. § 15. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Eelnõu § 15. Finantsvaldkonna eriseaduste kehtestamise üks peamine eesmärk on informatsiooni tõrgete probleemi lahendamine ning ka finantsinspektsiooni seaduses (FIS) on sätestatud, et inspektsioon teeb oma ülesannete täitmiseks ja teabe vahetamiseks koostööd FIS § 46 lõikes 2 nimetatud asutustega ja välisriikide finantsjärelevalve asutustega ning välisriikide muude pädevate asutuste ja isikutega (FIS § 47 lg 1). Finantsinspektsiooni seaduse § 47 lõige 2 sätestab, et [i]nspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöösubjektidele edastada, neilt saada ja nendega vahetada oma ülesannete täitmiseks vajalikku konfidentsiaalset teavet käesolevas seaduses sätestatud korras. Isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduse §-s 18 sätestatut, kui isikuandmete edastamisel järgitakse käesoleva seaduse § 54 lõigetes 41 ja 42 sätestatud tingimusi. FIS § 54 sätestab tingimused kontrollimisandmete salastatusele. Finantsturgude järelevalve valdkonna eripära arvestades on järelevalvealust äriühingut puudutav teave (sh kirjavahetus ja avaldused, mille finantsturgude riigisisene järelevalveasutus saab või koostab) konfidentsiaalne teave ning finantsturgude järelevalveasutused on kohustatud hoidma ametisaladust ilma ajalise piiranguta. Sellisele seisukohale on jõutud ka kohtujuristi ettepanekus kohtuasjas C-15/16 Baumeister (juurdepääs järelevalveteabele). Finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõike 41 kohaselt on inspektsioonil õigus konfidentsiaalset teavet edastada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule üksnes juhul, kui konfidentsiaalse teabe saajal lasub kohustus hoida saadud teavet konfidentsiaalsena ja see teave on vajalik finantsjärelevalve teostamiseks. Lepinguriigi keskpangale või muule pädevale asutusele võib edastada konfidentsiaalset teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, sealhulgas teavet, mis on vajalik rahanduspoliitika teostamiseks, likviidsusküsimuste lahendamiseks, makse- ja arveldussüsteemide toimimiseks ning muudel eesmärkidel selle lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks. Inspektsioonil on õigus lubada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule edastatud konfidentsiaalset teavet avaldada FIS § 54 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel (FIS § 54 lõike 42). Isikuandmete töötlemise kohta hakkab 25. mail 2018. a kehtima isikuandmete kaitse üldmäärus ning praegu kehtiv isikuandmete kaitse seadus tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uus isikuandmete kaitse seaduse terviktekst. FIS § 47 lõikes 2 sätestatakse, et isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduse §-s 18 sätestatut, 15(89) mis käsitleb isikuandmete edastamist välisriiki. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu3 (06.11.2017) kohaselt sätestab § 18 terminid, mida uue isikuandmete kaitse seaduse terviktekstis kasutatakse. Seetõttu tuleb teha FIS § 47 lõikes 2 sõnastuslikke muudatusi ja asendada kõnealune viide isikuandmete kaitse seaduse §-le 18 viitega uue isikuandmete kaitse seaduse terviktekstile ja isikuandmete kaitse üldmäärusele. § 16. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine Eelnõu § 16. Isikuandmete töötlemise kohta hakkab 25. mail 2018. a kehtima isikuandmete kaitse üldmäärus ning käesoleval ajal kehtiv isikuandmete kaitse seadus tühistatakse ja kehtestatakse uus isikuandmete kaitse seaduse terviktekst. Seetõttu tuleb täiendada FELS § 90 lõiget 2 viitega uuele isikuandmete kaitse üldmäärusele. Lisaks sätestab direktiivi 2014/59/EL art 98 lõike 1 punkti a teine taane, et [k]ui teabevahetus puudutab isikuandmeid, kohaldatakse isikuandmete töötlemisel ja edastamisel kolmanda riigi ametiasutustele liidu ja liikmesriigi tasandi andmekaitseõigust. § 17. Haldusmenetluse seaduse muutmine Eelnõu § 17 punkt 1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lõikes 4 asendatakse viide isikuandmete kaitse seadusele viitega isikuandmete kaitse üldmäärusele. Eelnõu § 17 punkt 2. Haldusmenetlus on haldusorgani mistahes tegevus haldusülesande täitmisel. Haldusülesande täitmiseks võib olla vaja töödelda isikuandmeid. Asja sisulisel lahendamisel on vaja välja selgitada need asjaolud, mis seadusega või seaduse alusel antud määrusega omavad otsustamisel tähtsust. Sellisteks asjaoludeks võivad olla ka isikuandmed (sh eriliiki isikuandmed). Nt võib päästetöödel töökohustuse rakendamisel olla vaja hinnata, kas isikul esineb päästetöö tegemist takistav haigus või puue, ning isikuandmete töötlemine võib seisneda nii nende kogumises (nt isiku küsitlemine) kui ka analüüsimises ning päästetööde dokumenteerimises. Samuti võib olla vaja töödelda isikuandmeid haldusmenetluses dokumendi kättetoimetamiseks või kutse peale ilmumise põhjuse mõjuvuse hindamiseks. Seaduses või määruses peab olema nimetatud asjaolu, mis on haldusmenetluse läbiviimisel või haldusasja sisulisel lahendamisel oluline, ning koostoimes sellist asjaolu nimetava normiga annab HMS § 7 lisatav lõige 5 õigusliku aluse nende isikuandmete töötlemiseks. Eelnõu § 17 punkt 3. HMS § 36 lõikesse 1 lisatakse lõige 11, mille kohaselt tuleb menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule selgitada nende kohta käivate isikuandmete töötlemist ning andmesubjekti õigusi. AvTS § 28 lõike 1 punkti 311 kohaselt on teabevaldajal üldine kohustus avalikustada isikuandmete töötlemise eesmärk, ulatus ja viis kolmandatele isikutele, sealhulgas teisele asutusele, isikuandmete edastamise ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise ning isiku poolt enda andmetega tutvumise õigus ja kord. AvTS-s käsitletakse üldist avaliku võimu poolset privaatsuspoliitikat. Lisaks privaatsuspoliitikale tuleb konkreetses haldusmenetluses selgitada, milliseid andmeid täpselt töödeldakse ja millistel alustel seda tehakse. Nõue selgitada tuleneb lisaks HMS-i vastavast kohustusest ka isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 12, kus on kehtestatud, et isikuandmete töötlemine peab olema läbipaistev. Lisaks nõuab isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 14, et 3 Eelnõu on kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4db6faf0-bcbd-48a3-a708- 4c37ec44e7eb. 16(89) andmesubjektile tehakse teatavaks tema andmetega seonduv, kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt. § 18. Hasartmänguseaduse muutmine Eelnõu § 18 punkt 1. Hasartmänguseaduse (HasMS) § 37 lõiget 13 muudetakse ja see sõnastatakse viisil, et andmete säilitamine on piiratud 5 aastaga. Eelnõu § 18 punkt 2. Muudatusega täpsustatakse hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja pidamise eesmärki. § 19. Inimgeeniuuringute seaduse muutmine Eelnõu § 19 punkt 1. Isikuandmete kaitse üldmäärus kasutab kindlaid mõisteid, seetõttu asendatakse seaduses läbivalt sõna „kodeerimine“ sõnaga „pseudonüümimine“ (üldmääruse artikli 4 punkt 5). Sisuliselt tähendab see isikuandmete töötlemist viisil, kus isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga ning tingimusel, et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi. Isikuandmete pseudonüümimine vähendab andmesubjektide jaoks ohte, mis võivad tuleneda nt isikuandmete töötlemise rikkumistest. Eelnõu § 19 punktid 2 ja 3. Tulenevalt eelnevast sätestatakse „tagasikodeerimise“ asemel „depseudonüümima“, kuna vastava lisatud teabe kaudu on teabe omanikul võimalik pseudonüümitud andmed taas isikustatud andmeteks muuta. Selleks, et protsessi käik oleks arusaadav – et need viiakse tagasi isikustatud kujule, on sobivaks terminiks valitud „depseudonüümimine“, viitamaks tagasipööratavale protsessile. Eelnõu § 19 punkt 4. IGUS § 7 lõike 1 osas loobutakse eraldi kordamast põhimõtet, et isikuandmete töötlemisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust. Nii tuleb alates 25. maist 2018. a arvestada otsekohalduva üldmääruse nõudeid, kui seadus ei reguleeri vastutava ja volitatud töötleja kohustusi, sh informeerimiskohustust, kehtiva nõusoleku kriteeriume jms. IGUS on sisuliselt erisus üldmääruse artikli 9 lõike 4 alusel.4 Eelnõu § 19 punkt 5. IGUS § 11 lg 4 muudatus on sellisel kujul kehtinud alates seaduse jõustumisest, seega 2001. aasta algusest. Geenivaramu loomisest alates on tööprotsess muutunud, geenivaramus olev informatsioon on laiema spektriga kui vaid geneetiliste mutatsioonide info. Lisandunud on kliinilise biokeemia analüüsid, epigeneetika 5, metaboloomika6, proteoomika7, positsioneerimise, isiksuse tüüpide jmt informatsioon. Seetõttu ei vasta konsultatsioon spetsialistide hinnangul seaduses sätestatule. Geenidoonori huvides on, et geenivaramus tema kohta hoitavate andmetega tutvumisel nõustaks teda teadlane või spetsialist, kellel on vastav ettevalmistus. See on vajalik, et tutvustada geenidoonorile kogu tema kohta kogutud informatsiooni, selgitada selle kogumise vajadust ja saadud andmete olulisust terviseuuringutes laiemalt ja kitsamalt. Selle 4 Üldmääruse art 9 lg 4 sätestab, et liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada täiendavad tingimused, sealhulgas piiranguid seoses geneetiliste, biomeetriliste või terviseandmete töötlemisega. 5 Epigeneetika on genoomi tasandil toimuv keskkonnatoimelise muutlikkuse (metüülimine, heterokromatinisatsioon) uurimine. 6 Metaboloomika on genoomiseoseline metabolismi uurimine. 7 Proteoomika on teadus, mis fokuseerub elusorganismi poolt kodeeritavate kõikide valkude struktuuri ja funktsiooni uurimisele. 17(89) informatsiooni hindamine ja selle alusel geenidoonori nõustamine eeldab laiemaid teadmisi, kui seda on üksnes geneetilisel nõustajal. Nõustajaks on sõltuvalt konkreetsest olukorrast vastava ettevalmistuse saanud teadlane, perearst, geneetik või muu eriala esindaja, näiteks statistik või bioinformaatik. Nende erialade spetsialistid on geenivaramus esindatud ja valmis geenidoonoreid nõustama. Geenivaramu ülesanne on selgitada geenidoonorile teadustöö käigus kogutud ja saadud andmete sisu. Kui nendele andmetele tuginedes selgub midagi, millel võiks olla meditsiiniline tähendus, suunatakse geenidoonor perearsti või eriarsti konsultatsioonile, kes vastavalt vajadusele suunab edasi teiste spetsialistide juurde. Vajaduse korral antakse ka soovitus meditsiinigeneetiku konsultatsiooniks. Seega on muudatuse suund anda isikule paremat ja kvaliteetsemat nõustamisteenust. Selline seaduse muudatus paneb Eesti geenidoonorid sarnasesse olukorda nt Soome geenidoonoritega. Ka 2012. aastal vastu võetud Soome biopanga seaduses ei ole sätestatud, et biopangast informatsiooni väljastamisega peaks kaasnema ilmtingimata geneetiline nõustamine, vaid geenidoonoril on õigus saada selgitusi tema kohta kogutud informatsiooni tähenduse kohta. Eelnõu § 19 punkt 6. IGUS § 15 sõnastatakse selgemini: omandiõigus saab tekkida geenivaramusse kantud andmete osas, mitte isikuandmetele üldiselt, nagu võiks välja lugeda kehtivast normist. Silmas on aga peetud koostatud ja selekteeritud andmestikku kui sellist (kirjeldused, proov ja nende seotud isikuandmed), mis tekib vastutava töötleja andmestiku hulka, kui isik on otsustanud läbida geeniuuringu. Andmete kasutamise õigus on seega konkreetselt piiritletud. Lisaks täiendatakse kehtivat sätet lõikega 3, mis sätestab vastutava töötleja kohustuse teavitada isikuid, kui vastutava töötleja tegevust jätkab riik. See on informeeritud nõusoleku tagamise mehhanism, kuna andmeid töödeldakse nõusoleku alusel (vt üldmääruse artiklis 7 sätestatud nõusoleku andmise tingimusi ja eriliiki isikuandmete korral ka artikli 9 lõike 2 punktis a sätestatud selgesõnalisuse nõue). Teavitamisel tuleb lähtuda sellest, milline on teavitatavate isikute hulk, kas ja kuivõrd saab usaldada esitatud kontaktandmeid jms. Teavitamiseks võib kasutada nii isikute antud kontaktandmeid kui ka muid kanaleid (ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded jms). IGUS § 15 lõige 4 on sama, mis kehtivas õiguses. Eelnõu § 19 punkt 7. IGUS § 18 lg 1 osas sätestatakse säilitamise tähtaeg seaduses, kuna tegemist on siiski põhiõiguste riivega. Säilitamise tähtaja puhul on võetud aluseks geenivaramu loomise eesmärk ning sellest saadava teadustöö kasulikkus. Teadusuuringute usaldusväärsuse tagamiseks on ülimalt oluline geenivaramus hoitavate andmete pidev valideerimine ja täiendamine. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on ülemaailmselt väga hinnatud koostööpartner just seetõttu, et siin hoitavad andmed on kõrge kvaliteediga ning geenidoonorite andmed ei piirdu vaid liitumisel fikseeritud informatsiooniga – need täienevad aja jooksul pidevalt. Andmete täiendamine toimub praegu geenivaramus regulaarselt teistest terviseandmeid sisaldavatest andmebaasidest. Geenidoonorite andmete täiendamine ja kontrollimine on võimalik ainult isikuandmete taasisikustamise teel. Vastavad protseduurid on kooskõlas ka geenivaramule kehtestatud andmekaitse üldnõuetega. Pärilike riskide hindamisel on lisaks geenimarkerite alusel tuvastatud riskidele väga oluline ka sugupuude alusel tuvastatud riskid. Sellisel moel on võimalik uurida haiguste päritavust ja anda uusi hüpoteese tulevasteks teadusuuringuteks. Geenivaramu vajab sugupuude koostamisel ka surnud geenidoonorite andmeid. Seega ei ole võimalik isikustatud andmete säilitamise tähtaega määrata ka geenidoonori surmast teatud aja möödumisega. Küll võib geenidoonor nõuda pseudonüümimist võimaldavate andmete kustutamist (andmed on anonüümsed, neid ei täiendata) või õigustamatu töötlemise korral (õigusliku aluseta avaldamine) ka alusandmete kustutamist (koeproov, DNA, terviseseisundi kirjeldused). 18(89) Eelnõu § 19 punkt 8. Vastavalt IGUS § 18 lõike 4 kehtivale redaktsioonile säilitatakse koeproove Eesti Vabariigi territooriumil. Vabariigi Valitsus võib vastutava töötleja taotlusel ja kaalukate põhjuste ilmnemisel anda loa koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud vastutava töötleja tõhus kontroll koeproovide üle ning et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. Muudatusega viiakse senine otsustustase Vabariigi Valitsusest Tartu Ülikooli senatisse. IGUS-e loomisel oldi seisukohal, et koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi peaks iga kord loa andma Vabariigi Valitsus, et tagada geeniandmete kaitstus kõige kõrgemal tasemel. Geenivaramu 15 tegevusaasta vältel on geenivaramu vastutav töötleja (alates 2007. aastast Tartu Ülikool) nimetatud luba Vabariigi Valitsuselt küsinud 27 korral ja kõigil nendel kordadel loa ka saanud. Võrreldes 2000. aastate algusega, kui IGUS vastu võeti, on Eestis teadlikkus andmekaitse olukorrast maailmas oluliselt suurenenud. Lisaks peab igal juhul väljastamise korral täitma IGUS-s sätestatud tingimusi ning järgima andmekaitse nõudeid. Töötlemine peab olema eesmärgipärane ning tagama riskide maandatuse. Geenivaramu on nii Euroopa biopankade konsortsiumi kui ülemaailmse biopankade konsortsiumi asutajaliige ning selle kaudu on tal ligipääs kõige värskemale ja usaldusväärsemale geeniandmete turvalisust puudutavale informatsioonile maailmas. Lisaks toimub suur osa Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu rahvusvahelisest koostööst, mille raames tekib vajadus koeproove väljaspool Eesti territooriumi säilitada ja uurida, Euroopa Liidu liikmesriikide teadusasutustega. Kuna andmete kaitstust peetakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides piisavaks, on nendes riikides koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks iga kord Vabariigi Valitsuse loa taotlemine kujunenud sisuliselt formaalsuseks. Vastavalt Tartu Ülikooli seaduse §-le 23 on Tartu Ülikooli senat ülikooli akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Senati koosseisu kuuluvad: 1) rektor, kes on senati esimees; 2) kuni kakskümmend üks liiget, kelle valib ülikooli liikmeskond ning kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased. Teiseks on Tartu Ülikooli senatil olemas teadmised, et hinnata geenivaramusse kogutud koeproovidega tehtavate teadusuuringute sisulist kvaliteeti, millele suuresti tugineti ka seekord. Tulenevalt eelnevast on mõistlik muuta senist korda, nähes aga ette teatud kontrollmehhanismid aruandluse teel. Eelnõu § 19 punkt 9. Selleks et tagada andmete piisav kaitstus, täiendatakse seadust teavitamiskohustusega. IGUS § 18 lg 5 alusel pannakse vastutavale töötlejale kohustus üks kord aastas teavitada Sotsiaalministeeriumi järgmise kalendriaasta jaanuarikuus eelmise kalendriaasta kohta järgnevast: 1) vastutavale töötlejale teatavaks saanud juhtumid, mil väljaspool Eestit säilitatud koeproove on kasutatud viisil, mida Eesti seadus keelab, ning tulenevalt sellistest rikkumistest vastutava töötleja poolt ette võetud ja kavandatavad tegevused; 2) väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv, sihtkoht ja säilitamise põhjused; 3) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit, sealhulgas kokkulepped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove väljaspool Eestit. Tegemist on õiguste ja kohustuste tasakaaluga, sest vastavalt IGUS §-le 271 rahastatakse geenivaramu vastutava töötleja tegevust geenivaramu pidamisel ja säilitamisel riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Eelnõu § 19 punktid 10 ja 11. IGUS § 29 lõigete 1 ja 4 alusel sätestatakse komitee otsuse siduvus. Seega vahetuvad rollid, kus andmetöötluse eesmärgi kooskõla hindab teadusasutus, kuid mille kohta on tarvis vastava komitee otsust, mis antakse sotsiaalministri loodud komitee 19(89) kaudu. Sellesse kuuluvad oma ala eksperdid, et tagada kõrge teaduslik tase ning otsuse erapooletus jne. § 20. Investeerimisfondide seaduse muutmine Eelnõu § 20. Investeerimisfondide seaduse (IFS) § 62 lõikes 5 ja § 63 lõikes 3 tuleb teha sõnastuslik muudatus, et see oleks vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)8 sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti 39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega. Määrus sätestab põhimõtte, mille kohaselt isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui isikuandmeid töödeldakse üksnes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 lõikele 1, eeldusel et andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks rakendatakse nimetatud määrusega ettenähtud asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid („säilitamise piirang“; isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 punkt e). Isikuandmete kaitse üldmäärusega (eelkõige selle artiklitega 13, 14, 15 jt) nõutakse, et andmesubjektile tehakse teatavaks kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik ja nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 punkti f kohaselt peaks säilitamise ajavahemik olema konkreetne säte. Investeerimisfondide seaduse § 62 lõike 5 kohaselt on registripidaja kohustatud säilitama temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kümme aastat vastava kande tegemisest arvates. Kehtivas sõnastuses kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga antud juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb IFS § 62 lõikest 5 sõna „vähemalt“ välja jätta. § 21. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine Eelnõu § 21. Isikut tõendavate dokumentide väljaandmiseks on vaja koguda taotleja isikuandmeid. Andmeid on vaja koguda, et pidada riigi sisejulgeoleku tagamiseks arvestust isikute tuvastamise ja isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) alusel välja antavate isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise ning nimetatud dokumente taotlenud isikute üle. Lisatavate ja muudetavate sätetega on sõnaselgelt välja toodud isikuandmete kogumise ja töötlemisega seonduvad eesmärgid ja põhimõtted. Lisaks muudetakse ühetaoliseks kodakondsus- ja rändevaldkonda kuuluvate andmekogude eesmärgid. Samuti viiakse seadus kooskõlla Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 11 lõikega 4, mille kohaselt esitatakse volitusnorm ühelauselises lõikes või volitusnormide loetelu puhul punktides. Volitusnormi sisu ei muudeta. Andmekogu vastutav töötleja, kelleks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), on edaspidi sätestatud andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil. Volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. 8 ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88 20(89) Sihtrühmaks on kõik isikut tõendava dokumendi menetluses osalevad isikud. Isikuandmete kogumine puudutab kõiki isikuid, kellel on või kes tulevikus taotlevad ITDS-i alusel välja antavat isikut tõendavat dokumenti. Kui palju isikuid tulevikus isikut tõendavaid dokumente taotleb, ei ole võimalik täpselt prognoosida. § 22. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Eelnõu § 22 punktid 1 ja 2. Julgeolekuasutuste seadust (JAS) olemasoleva volitusnormi sõnastust täpsustatakse terviseuuringute andmete säilitamise tähtaja kehtestamise volitusega. Määruses ei ole praegu sätestatud andmete säilitamise tähtaega, seega tuleb selles osas määrust täiendada. Lisaks täiendatakse seadust tervisekontrolli tegemise eesmärgiga, sättega, kes võib töödelda terviseandmeid, ja andmete säilitamise tähtaja määramise volitusnormiga. Julgeolekuasutuse ametniku tervisekontrolli tegemise eesmärk on julgeolekuasutuse ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine ametnikul. JAS § 19 sõnastusest ei tule selgelt välja, mis eesmärgil tehakse julgeolekuasutuse ametniku tervisekontrolli ja kes võib neid andmeid töödelda, ning seetõttu täiendatakse JAS-i vastava regulatsiooniga. § 23. Jäätmeseaduse muutmine Eelnõu § 23 punkt 1. Jäätmeseaduse § 261 lõikes 1 täiendatakse probleemtooteregistri eesmärki. Eelnõu § 23 punkt 2. Lõikest 2 eemaldatakse mittevajalik viide avaliku teabe seadusele. Eelnõu § 23 punkt 3. Lõikest jäetakse välja sõna „vähemalt“ – andmete säilitamise ajale antakse seega konkreetne piir. § 24. Karistusregistri seaduse muutmine Eelnõu § 24 punkt 1. Esimese punktiga ühildatakse karistusregistri seaduse (KarRS) sõnastus isikuandmete kaitse üldmääruse sõnastusega: väljend „delikaatsed isikuandmed“ asendatakse „eriliiki isikuandmetega“. Eelnõu § 24 punkt 2. Eelnõuga plaanitava KarRS § 15 lõike 1 muudatuse eesmärk on viia karistusandmete töötlemise regulatsioon kooskõlla EL isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 artikliga 10, mis reguleerib süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemist. Nimetatud artikli kohaselt töödeldakse süüteoasjades süüdimõistmise kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud isikuandmeid artikli 6 lõike 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks asjakohased kaitsemeetmed. Seega tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse alusel karistusandmete töötlemise puhul tagada, et nimetatud isikuandmete töötlemise alused oleksid konkreetselt liikmesriigi õiguses reguleeritud ning oleksid sätestatud ka asjakohased kaitsemeetmed isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Üldmääruse artikliga 10 on vastuolus KarRS-i regulatsioon, mis 21(89) võimaldab teha avalikkuse poolt ilma põhjuseta karistusregistrisse päringuid ning karistusandmete väljastamine ei sõltu nende andmete töötlemise konkreetsest eesmärgist. Nimelt kehtiva karistusregistri seaduse kohaselt väljastatakse registri andmed § 15 lõikes 2 nimetatud päringu alusel. Avalikkuse poolt päringute tegemisel ei pea nimetama päringu tegemise eesmärki, mistõttu võib päringu teha ka konkreetse põhjuseta. Seetõttu on kehtiv KarRS-i regulatsioon vastuolus üldmääruse artikliga 10, kuna andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks ei ole ette nähtud piisavaid kaitsemeetmeid selliste isikuandmete töötlemiseks ehk päringuid võib teha ka ilma põhjuseta. Ajavahemikul 1.11.2015–1.11.2016 esitati karistusregistri vahendusel 3 637 136 päringut, neist 1,16% füüsiliste isikute ning ülejäänud ametiülesandeid täitvate ametiisikute poolt. Füüsilised isikud teevad päringuid eelkõige avaliku e-toimiku kaudu ning pisut vähem otse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vahendusel. Kuna karistusregistri vahendusel päringu tegemisel ei ole vaja päringu eesmärki täpsustada, siis ei ole teada, mis eesmärgil eraisikud karistusregistri vahendusel päringuid teevad, võib oletada, et enamasti enda kohta, kuid kindlasti ei käi see kõigi päringute kohta. Tabel 1: Karistusregistri vahendusel tehtud päringud ajavahemikul 1.11.2015–1.11.2016 INFOSÜSTEEM JARELPÄRIJA PÄRINGUID Karistusregister Ametnik 1 771 337 Relvaregister Ametnik 1 394 966 Maanteeamet Ametnik 312 547 ÜTRIS (Ühistranspordi infosüsteem) Ametnik 58 052 TETRIS (Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse infosüsteem) Ametnik 41 002 eRHR (E-riigihangete infosüsteem) Ametnik 8 885 SMIT (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) Ametnik 7 878 UUSIS (Kodakondsus- ja migratsioonibüroo infosüsteem) Ametnik 94 TAKIS (Tarbijakaitseameti infosüsteem) Ametnik 7 AET (Avalik e-toimik) Füüsiline isik 26 830 Karistusregister Füüsiline isik 15 538 Kokku: 3 637 136 Karistusregistrist andmete väljastamisel on ette nähtud tasu maksmise kord, mis on ka kaitsemeede andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Samas ei välista tasu maksmine põhjendamatute päringute saatmist karistusregistrisse ning on eelkõige mõeldud põhjendamata päringute hulga vähendamiseks, kuna tasu maksmine võib panna hoiduma päringute tegemisest. Eelnõu § 24 punkt 3. Eelnõuga tehtav muudatus KarRS § 15 lõikes 2 on seotud muudatusega, mille kohaselt sätestatakse KarRS § 15 lõikes 1 konkreetsed alused, millal isikul on õigus registrist andmeid saada. Sellest tulenevalt täiendatakse KarRS § 15 lõiget 2 punktiga 11 selliselt, et päringus tuleb märkida ka § 15 lõikes 1 nimetatud päringu tegemise eesmärk. Eelnõu § 24 punkt 4. Kehtiva KarRS § 18 lõike 3 kohaselt ei märgita andmeid väärteo eest mõistetud karistuste kohta, kui isikule on mõistetud karistusena rahatrahv suurusega alla 50 trahviühiku. Sellest tulenevalt ei peeta kõiki väärteokaristusi sellisteks, mille puhul oleks 22(89) eraisikul õigustatud huvi andmesubjekti andmeid töödelda ning saada neile vaba juurdepääs. Praegu on karistusregistris suur hulk karistusandmeid, mis on avalikud ning kättesaadavad ilma juurdepääsuvajadust hindamata. Kuna väärtegude puhul on tegemist väiksema ebaõigussisuga karistusandmetega, on andmesubjekti õiguste kaitsmiseks õigustatud, kui registri väljavõttes füüsilise isiku kohta ei märgita andmeid väärteo eest mõistetud karistuse kohta. Juurdepääsuõiguse piiramine tagab, et riigil ja kõigil õigustatud huviga isikutel on endiselt juurdepääs karistusandmetele, kuid väheneb üleüldise avalikustamisega kaasnev ebasoovitav mõju ehk olukord, kus eraisikutel on võimalik päringuga saada ka vähetähtsate väärteokaristuste andmeid. Nimetatud süsteem viib KarRS-i regulatsiooni kooskõlla ka üldmääruse artiklist 10 tulenevaga, mis nõuab asjakohaste kaitsemeetmete tagamist andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Eelnõu § 24 punkt 5. KarRS § 19 lõike 3 kehtetuks tunnistamine on seotud eelnõuga tehtava muudatusega KrMS § 4081 lõikes 2, mille kohaselt asendatakse avaldatud kohtulahendis isikute nimed ja muud isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. Nimetatud muudatuse tegemisel KrMS-s ei ole KarRS § 19 lõikes 3 sätestatu asjakohane, kuna avalikustamisel asendatakse alaealiste isikute nimed alati initsiaalide või tähemärgiga. Eelnõu § 24 punkt 6. Eelnõuga KarRS §-s 21 tehtavate muudatuste puhul asendatakse viide isikuandmete kaitse seaduse eelnõu §-le 11, mis reguleerib isikuandmete töötlemist teadusuuringu ja riikliku statistika vajadusteks. Eelnõu § 24 punkt 7. Kehtiv KarRS § 23 lg 1 näeb ette registrist ja registri arhiivist andmete kohta elektrooniliste päringute tegemise tasumääraks kuni 4 eurot ühe päringu kohta. Eelnõuga tõstetakse tasumäära 10 euroni. Nimetatud muudatus aitab täiendavalt kaasa üldmääruse artiklist 10 tuleneva andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks ettenähtud kaitsemeetmete olemasolule, kuna riigilõivu tõstmine aitab vähendada põhjendamata päringute tegemist. Eelnõu § 24 punkt 8. Kehtiva KarRS § 28 kohaselt tuleb pärast karistusandmete kustutamist registrist asendada isiku nimi ka avalikustatud kohtulahenditest. Karistusregister ja kohtulahendite avalikustamise süsteem ei ole omavahel seotud ning kohtulahendites nimede avalikustamisega seonduvat tuleb reguleerida kohtumenetluse seaduses (vt eelnõu § 1 punkt 6). Sellest tulenevalt on kehtestatud KrMS-s § 4081 lõike 2 alusel süsteem, mille kohaselt kohtulahendi avalikustamisel eemaldatakse sellest ka süüdimõistetu isikuandmed. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane KarRS § 28 regulatsioon, kuna KrMS-s ette nähtud muudatuse tulemusel toimub kõigi avalikustatud kohtulahendite puhul isikuandmete asendamine initsiaalide või tähemärgiga ja KarRS § 28 tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 24 punkt 9. Tulenevalt eelnõuga plaanitavast KarRS § 28 kehtetuks tunnistamisest on vajalik rakendussäte nende avalikustatud kohtulahendite kohta, millele isikuandmete asendamist ei kohaldata (eelnõuga KrMS §-s 4081 tehtav muudatus ei kohaldu tagasiulatuvalt vaid ainult uutele lahenditele, mis avalikustatakse pärast muudatuse jõustumist). Sellest tulenevalt nähakse rakendussättega ette avalikustatud kohtulahendite puhul endine kord, mille puhul karistuse kustutamise korral registrist saab esitada taotluse lahendi avalikustanud kohtule kohtulahendi isikuandmetest puhastamiseks. § 25. Karistusseadustiku muutmine 23(89) Eelnõu § 25. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 defineeritakse eriliiki isikuandmed, mis sisult kattub sellega, mida nimetatakse kehtivas isikuandmete kaitse seaduses delikaatseteks isikuandmeteks. Sellest tulenevalt kasutatakse isikuandmete töötlemise valdkonna reguleerimisel edaspidi terminit „eriliiki isikuandmed“. § 26. Kaubandustegevuse seaduse muutmine Eelnõu § 26. Müügipileti registreerimine ja säilitamine pole ilmtingimata vajalik. Lähtudes isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest, mille järgi peab isikuandmete töötlemisel, sealhulgas säilitamisel, sätestama alati ka töötlemise eesmärgi ja säilitamise tähtaja, on mõistlik müügipileti püsival andmekandjal säilitamist nõudvast sättest loobuda. § 27. Keeleseaduse muutmine Eelnõu § 27. Seaduses sätestatakse, et tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (§ 27 lõige 5). Seni seadus andmete säilitustähtaja kehtestamist ei sätestanud. Isikuandmete kohta tuleneb säilitustähtaja määramise nõue eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse (§ 27 lõiked 7 ja 8). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 8 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 27 lõige 9). Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. § 28. Keskkonnajärelevalve seaduse muutmine Eelnõu § 28 punkt 1. Keskkonnainspektsiooni andmekogude eesmärke korrastatakse ja täiendatakse. Analüüsi eesmärgid on nimetatud keskkonnajärelevalve seaduse § 8 lõikes 2, mistõttu ei ole neid siin vaja korrata. Punktis 2 nimetatud haldusmenetluse andmete kogumise alguse aega muudetakse, et viia see kooskõlla andmekogus tegelikult kogutud andmetega. Eelnõu § 28 punkt 2. Andmekategooriaid täiendatakse vastavalt tegelikule vajadusele. 24(89) Eelnõu § 28 punktid 3 ja 4. Lisaks eesmärgi all mainitud kuupäeva muutmisele tuleb muuta ka andmekategooriate kuupäevi, et viia need kooskõlla andmekogus tegelikult kogutud andmetega. § 29. Keskkonnaregistri seaduse muutmine Eelnõu § 29. Kehtetuks tunnistatav säte reguleerib isikuandmete ristkasutust, sätestades selleks nõuded. Isikuandmete töötlemist reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus, keskkonnaregistri seadusega ei ole lubatud regulatsiooni dubleerimine, erandite kehtestamine ei ole vajalik. § 30. Keskkonnatasude seaduse muutmine Eelnõu § 30 punkt 1. Sättes täpsustatakse, mis eesmärgil toimub andmete edastamine. MKS sätestab konkreetsed maksuhalduri ülesanded, mistõttu ei ole neid KeTS-is ükshaaval vaja loetleda, piisab üldisest viitamisest „maksuhalduri ülesannetele“. Eelnõu § 30 punkt 2. Sätte sõnastust täpsustatakse, kuna avaldatakse ainult keskkonnatasude statistika, mitte andmeid iga üksiku keskkonnakasutaja deklareeritud tasu kohta. § 31. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Eelnõu § 31 punkt 1. Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) sisesed viited §-le 220 tunnistatakse kehtetuks, sest vastav paragrahv ise tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 31 punkt 2. KindlTS § 181 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. § 181 lõige 2 reguleerib olukorda, kus kindlustusmaaklerile kliendi poolt isikuandmete töötlemiseks antud nõusolek võib sisalduda kliendiga sõlmitud maaklerilepingu tüüptingimustes. § 181 lõige 3 reguleerib tüüptingimuste sisu. Sellise regulatsiooni säilitamisel oleks isikuandmete kaitse üldmääruse seisukohast mitu probleemi. Esiteks annab isikuandmete kaitse üldmäärus kindlustusmaaklerile artiklis 6 mitmed erinevad alused, millal isikuandmeid töödelda, näiteks nõusoleku, lepinguliste suhete, juriidilise kohustuse või õigustatud huvi alusel. Õiguslikud alused on võrdsed ja ühte ei saa eelistada teisele. Seetõttu on lepingulises suhtes (ka lepingueelsed läbirääkimised) eraldi nõusoleku võtmine ebakorrektne. Nõusolek isikuandmete töötlemiseks ei ole vajalik, kui andmesubjektiga on samade andmete töötlemiseks sõlmitud või plaanitud sõlmida leping. Kui isikuandmete töötlemine väljub tavapärasest raamist, mis on lepingus ette nähtud, siis on nende andmete töötlemiseks õigustatud nõusoleku küsimine. Tulenevalt erandlikust olukorrast, mis ei ole lepingus ette nähtud, peaks ka nõusoleku sisu iga kord erinema. Seetõttu ei ole korrektne, kui nõusolek võetakse tüüptingimustega. See tähendaks olukorda, kus isik annaks nõusoleku igaks juhuks ette ära juba lepingut sõlmides. Samas olukord isikuandmete töötlemiseks nõusoleku alusel ei pruugi kunagi ette tulla. Selline regulatsioon ei vasta aga nõusolekule esitatavatele nõuetele isikuandmete kaitse üldmääruses, mis muu hulgas nõuab konkreetsust ja teadlikkust andmete töötlemise kohta (st andmekategooriaid, isikute ringi, tähtaegasid ja muid tingimusi). Lisaks on problemaatiline, et nõusolek on igal ajal tagasivõetav. 25(89) KindlTS § 217 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. § 217 lõige 2 reguleerib olukorda, kus kindlustusandjale kliendi poolt isikuandmete töötlemiseks antud nõusolek võib sisalduda kliendiga sõlmitud lepingu tüüptingimustes. § 217 lõige 3 reguleerib tüüptingimuste sisu. Eelnõu § 31 punkt 3. KindlTS § 218 lõige 1 muudetakse. Lõikes asendatakse sõnad „delikaatsed isikuandmed“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“, sest isikuandmete kaitse üldmääruses on vastava termini nimetus muutunud. Lisaks luuakse uus seaduslik alus andmesubjektiga seotud isikute isikuandmete töötlemiseks. Näiteks on selliste isikuandmete töötlemine vajalik teatud liiki kindlustuslepingu sõlmimiseks, kus tuleb arvestada kindlustatava pereliikmetega. Isikuandmete kaitse üldmäärus sätestab aluse andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks. Samas puudub alus töödelda näiteks kindlustatu lähedaste andmeid, kes ei ole lepingu pooleks. Lisaks säilitatakse alused, kus isikuandmeid on lubatud töödelda andmesubjekti kasuks sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, või tagasinõuete esitamiseks. KindlTS § 218 lõikes 2 asendatakse viited isikuandmete kaitse seadusele viitega konkreetsetele eriliiki andmetele (terviseseisundi või puude andmed). Isikuandmete eriliikide töötlemise alused tulenevad isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 9. Artikkel 9 on erinorm artikli 6 suhtes. See tähendab, et kindlustusandjal ei ole võimalik kohaldada tavapärast lepingulise töötlemise alust, et andmesubjekti puudutavaid terviseandmeid töödelda. Seega on oluline välja tuua üldmääruse alus, mis sellise erandi tegemist lubab. Konkreetselt praegu kehtiva erandi puhul on olnud õiguslikuks aluseks eelkõige olulise avaliku huvi alus ehk direktiivi 95/46/EL art 8 lõige 4, mis vastab üldmääruse art 9 lõike 2 punktile g. Lisaks on teatud juhtudel õigusliku alusena käsitletav isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 lg 2 punkt c, kus on vaja kaitsta andmesubjekti elulisi huve ja ta ei ole võimeline ise nõusolekut andma. Oluline avalik huvi on kiire tervisekahjustuse tõttu tekkinud kulude hüvitamine kahjustatud isikule (teatud juhtudel nt töövõimetuse hüvitised, aga ka toitjakaotuse hüvitis). Samuti on teatud tervisekahjustuste puhul ülioluline kohene rehabilitatsiooni alustamine (nt seljaaju traumad). Sellisel juhul on kiire väljamaksmine eelduseks ning seda saab vaadelda kui riikliku sotsiaalkaitsesüsteemi osa riiklikust süsteemist (nt liikluskindlustus, aga ka tavaline õnnetusjuhtumi kindlustus/tervisekindlustus). Samuti on oluline, et kindlustusandjad saavad selle sätte alusel töödelda üksnes teatud eriliiki andmeid ning üksnes selgelt piiritletud eesmärgil, mis tagab, et tegemist on saavutatavat eesmärki arvestades proportsionaalse sättega. Lisaks on oluline, et kindlustustegevus on üksikasjalikult reguleeritud ja tegevusloaga tegevus (riik annab tegevusloa). Eesti õiguses (nt kindlustustegevuse seadus, võlaõigusseadus, liikluskindlustuse seadus) on sätestatud kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate, samuti kindlustatud isiku, soodustatud isiku ja kolmandate isikute (nt kannatanud) õigused ja kohustused. Kindlustustegevuse üksikasjalik regulatsioon, tegevusloa alusel tegutsemine ning andmete töötlemisõiguse piiramine üksnes konkreetsete juhtudega on käsitletavad kui sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. Võimaliku olulise avaliku huvi alusele lisaks on alternatiivselt oluline, et esiteks lubab KindlTS § 218 lõige 2 töödelda eriliiki isikuandmeid kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm. Mis puudutab surnu andmete töötlemist, siis üldmäärus seda ei reguleeri ning põhjenduspunkti 27 kohaselt võivad liikmesriigid seda küsimust ise reguleerida. Seega on tegu riigisisese küsimusega. Sellele viitab ka üldseaduse eelnõu § 14 lõige 1, mis sätestab 26(89) analoogselt tänase IKS-iga, et surnu andmete töötlemine on lisaks pärija nõusolekule lubatud siis, kui selleks ei ole nõusolekut vaja (ehk sisuliselt, kui eriseaduses on vastav erand). Mis puudutab tagasinõuete esitamiseks andmete töötlemist, siis siin võib alternatiivse õigusliku alusena näha üldmääruse art 9 lõike 2 punkti f, mis sätestab, et eriliiki andmete töötlemine on lubatud, kui see vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. Seda lähenemist toetab ka üldmääruse põhjenduspunkt 52, mis sätestab muu hulgas, et erand peaks võimaldama eriliiki andmete töötlemist ka siis, kui see on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks sõltumata sellest, kas see toimub kohtumenetluse, haldusmenetluse või kohtuvälise menetluse raames. KindlTS § 218 täiendatakse lõikega 3. Üldmääruse tähenduses ei ole süüteo toimepanemist või selle ohvriks langemist puudutavad andmed eriliiki isikuandmed ning seega on normitehniliselt korrektsem reguleerida nende andmete töötlemist eraldi lõikes. Tegemist on praegu kehtiva sättega, mis lisatakse uude lõikesse. Kehtiva IKS § 4 lõike 2 punkt 8 kohaselt on delikaatsed isikuandmed andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Üldmääruse alusel ei ole aga tegemist delikaatsete isikuandmetega, seega rakendub nende töötlemiseks üldmääruse art 6. Eelnõu § 31 punkt 4. KindlTS § 219 lõiget 1 täiendatakse nii, et andmete edastamine või juurdepääsu võimaldamise kohustus ei kohaldu juhul, kui eriseaduses on nende andmete osas sätestatud saladuse hoidmise kohustus, edastamise või juurdepääsu võimaldamise keeld või tegemist on eriliiki isikuandmetega, välja arvatud juhul, kui tegemist on KindlTS § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmetega ja kindlustusandja vajab neid kõnealustes sätetes toodud isikuandmete töötlemise eesmärkidel. Seega muudetakse sätte sõnastust nii, et ära on toodud konkreetsed andmegrupid koos töötluseesmärgiga. Säte on vajalik selleks, et vältida tõlgendust, et nimetatud sätte alusel on õigus küsida nt maksu- ja pangasaladust puudutavat infot, aga ka sideandmeid. Kuigi vastupidine tõlgendus on ka kehtiva normi sõnastuse kohaselt meelevaldne, on õigusselguse huvides peetud vajalikuks sätet täiendada. Eelnõu § 31 punkt 5. KindlTS § 219 lõikes 2 asendatakse viide delikaatsetele isikuandmetele viitega eriliiki isikuandmetele, sest isikuandmete kaitse üldmääruses on vastav termin muudetud. Eelnõu § 31 punkt 6. KindlTS § 220 tunnistatakse kehtetuks, kuna üldmääruse art 5 lõike 1 punkt e sätestab ühe isikuandmete töötlemise alusprintsiibina, et isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Tegemist on otsekohalduva sättega, millest peavad kõik andmetöötlejad oma töös lähtuma. Seega tuleb igal üksikul juhul lähtuda konkreetsest andmetöötluseesmärgist ja sellest, millisel õiguslikul alusel andmeid töödeldakse. Kehtiva § 220 probleemiks on eelkõige selle sõnastus. Sätte algne mõte oli see, et säilitustähtaeg on seotud andmete töötlemisega üksnes lepingu täitmiseks. Lisaks on aga võimalik, et andmeid töödeldakse veel teistelgi õiguslikel alustel (nt seadusest tuleneva kohustuse täitmine või isiku nõusolekul) ja sellisel juhul ei ole nende säilitustähtaegade sidumine aegumistähtaegadega asjakohane. Senine sõnastus võimaldab tõlgendada, et ka muul õiguslikul alusel pole justkui võimalik andmeid säilitada. Tulenevalt viidatud otsekohalduvast määrusest ning sättega kaasnevatest võimalikest tõlgendusprobleemidest on säte kehtetuks tunnistatud. 27(89) § 32. Kodakondsuse seaduse muutmine Eelnõu § 32 punktid 1–3. Isikuandmete töötlemise eesmärgid on välja toodud kodakondsuse seaduse (KodS) sõnastuses ja nendeks on avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute ning nende esitatud taotluste andmete töötlemise kaudu. KodS-s on sätestatud Eesti kodakondsuse omandamise ja saamise alused. Oluline on teha vahet sünniga kodakondsuse omandanud isikute ja nende vahel, kes on saanud Eesti kodakondsuse muul alusel, sh naturalisatsiooni korras. Isikuandmete töötlemist ei toimu sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikute suhtes. Andmete töötlemine hõlmab Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikuid ning andmeid töödeldakse kodakondsuse seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks ja arvestuse pidamiseks nii isikute kui nende esitatud taotluste üle. Eesti kodakondsusega seotud menetlused algavad isiku tuvastamise toiminguga, isikuandmete kontrollimiseks ja täpsustamiseks tehakse päring rahvastikuregistrisse. Menetlustes ei nõuta isikult selliste dokumentide ja andmete esitamist, mis on kättesaadavad riigi muudest andmekogudest. Pärast kodakondsuse suhtes tehtud otsust saadetakse kodakondsuse menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmed rahvastikuregistrisse. Andmete töötlemist täpsemalt reguleerivad sätted on kehtestatud KodS-s ning siseministri määruses, millede kohaselt töödeldakse andmeid kõigi isikute suhtes, kes taotlevad Eesti kodakondsuse saamist, taastamist või sellest vabastamist ning ka nende isikute suhtes, kelle suhtes algatatakse kodakondsuse menetlus riigi initsiatiivil. Nii nt isiku suhtes, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras ja omandanud pärast seda ka muu riigi kodakondsuse, kohaldatakse KodS § 29, mille kohaselt loeb PPA isiku Eesti kodakondsuse kaotanuks mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks. Andmekogu vastutav töötleja, kelleks on PPA, on edaspidi sätestatud andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil. Volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. Lisatavate ja muudetavate sätetega on sõnaselgelt välja toodud isikuandmete kogumise ja töötlemisega seonduvad eesmärgid ja põhimõtted. Lisaks on ühetaoliseks muudetud kodakondsus- ja rändevaldkonda kuuluvate andmekogude eesmärgid. Sihtrühma moodustavad need isikud, kes on taotlenud või saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, ning isikud, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse kas enda taotluse alusel või riigipoolse tegevuse tulemusena. Eelnõu § 32 punkt 4. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse (§ 91 lõiked 4 ja 5). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Eksamite ja tunnistuste andmekogu põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 5 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub 28(89) õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et eksamite ja tunnistuste andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 91 lõige 6). Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. Muudatuse mõju on ebaoluline, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. Kodakondsuse seaduse alusel läbiviidavates menetlustes kogutavate andmete kategooriaid ja hulkasid eelnõuga ei muudeta ehk ka praegu kogutakse KodS-i menetluses taotlejatelt isikuandmeid, sh isikuandmete eriliike (terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid). Seega sarnaneb sätestatav õiguslik raamistik isikuandmete kogumisele ja töötlemisele senise praktikaga ning sisulisi muudatusi ei tehta. § 33. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine Eelnõu § 33 punkt 1. Kehtiva kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 91 sätestab kohtuekspertiisi infosüsteemi pidamise korra ning lõikes 4 on sätestatud kohtuekspertiisi infosüsteemi kantavate andmete üldkategooriad. Eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on õigusselguse tagamiseks sätestada seaduse tasandil, et infosüsteemis töödeldavate andmete täpsem koosseis sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses. Lisaks säilitatakse KES § 91 alusel infosüsteemi kantavate andmete säilitamise tähtaeg määruses, mistõttu viidatakse seaduses, et nimetatud säilitamistähtajad kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelnõu § 33 punktid 2 ja 3. Kehtiva KES § 94 lg 1 ja § 95 lg 1 sätestavad vastavalt riikliku sõrmejälgede ja DNA-registri pidamise eesmärgi, milleks on andmete töötlemine. Andmete töötlemine iseenesest ei saa olla registri pidamise eesmärgiks, mistõttu täiendatakse nimetatud lõikeid, et registrite pidamise eesmärk on andmete töötlemine ekspertiiside ja uuringute tegemise eesmärgil. Eelnõu § 33 punkt 4. KES § 11 sätestab riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja koostamise eesmärgi ja sinna kantavad andmed. Nimekirja koostamise eesmärgil töödeldavad isikuandmed tulenevad § 11 lõikest 2 ja § 13 lõikest 3. Siiski puudub nimetatud nimekirja koostamisel selliste isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus. Sellest tulenevalt täiendatakse KES § 11 lõiget 1 sõnaselgelt õigusliku alusega, kus määratakse, milliseid isikuandmete kategooriaid ning millisel eesmärgil võib töödelda. § 34. Konkurentsiseaduse muutmine Eelnõu § 34 punktid 1 ja 2. Konkurentsiseaduses tehakse muudatused, mis seonduvad riigiabi ja vähese tähtsusega abi registriga. Lisatakse registri pidamise jaoks määruse kehtestamise volitusnorm ning täpsustatakse registrisse kantavate andmete loetelu. Veel sätestatakse andmete säilitamise tähtaeg – kuni 10 aastat. Selle aja möödumisel tuleb andmed kustutada. Andmete säilitamine 10 aastaks on põhjendatud sellega, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise õigus on Euroopa Komisjonil 10 aastat alates riigiabi andmisest. Pärast seda nõue aegub. § 35. Konsulaarseaduse muutmine 29(89) Eelnõu § 35. Konsulaarseaduse § 12 muudetakse. Säte sõnastatakse ümber viisil, et seal oleks korrektne volitusnorm andmekogu asutamiseks ja põhimääruse kehtestamiseks. Lõigete sisu on andmekogu pidamise eesmärgi täpsustamine ning vastutava töötleja määramine seaduse tasandil. Lisaks antakse volitus sätestada andmete säilitamise tähtajad andmekogu põhimääruses. § 36. Korrakaitseseaduse muutmine Eelnõu § 36 punkt 1. Korrakaitseseaduse (KorS) § 1 täiendatakse lõikega 11, mis annab viite isikuandmete kaitse üldmäärusele. Lisatava lõike viimane lause viitab isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 23. Sellest artiklist tulenevad alused, mis võimaldavad liikmesriigil sätestada piiranguid andmesubjekti õiguste rakendamisele. KorS on õigusakt, mis piirab andmesubjekti õiguste rakendamise ulatust, näiteks erinevate riikliku järelevalve meetmete rakendamisel. Eelnõu § 36 punkt 2. KorS §-s 13 kustutatakse viide kehtivale IKS-le. Säte. Viide isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisele on lisatud § 1 lõikesse 11. §-s 13 tuuakse sisse isikuandmete kaitse üldmääruse art 23 rakendamise võimalus. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 23 ei ole otsekohalduv säte. Selleks et seal sätestatud erandeid rakendada, on vaja vastavad erandid sätestada riigisiseses õiguses. KorS-i luuakse üldalus nende erandite sätestamiseks. Samas tuleb erandi kasutamiseks luua täpsem õiguslik alus, et oleks selge andmesubjekti õiguste piiramise ulatus ning vastava meetme proportsionaalsus. § 37. Korruptsioonivastane seadus Eelnõu § 37. Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 13 lõike 4 kohaselt asutatakse deklaratsioonide register (register) Vabariigi Valitsuse määrusega. Nimetatud volitusnorm väljendab registri funktsionaalsust, milleks on deklarantide deklaratsioonide elektroonilise esitamise, hoidmise, haldamise, kontrollimise ja avalikustamise võimaldamine. Nimetatud sättest ei selgu isikuandmete töötlemise eesmärk ning „andmete töötlemine“ iseenesest ei saa olla andmete töötlemise eesmärgiks. Isikuandmete töötlemise eesmärk ei ole kunagi andmete kogumine iseenesest, vaid eesmärgiks on sisuline vajadus, miks nimetatud isikuandmeid töödeldakse. Sellest tulenevalt täiendatakse § 13 lõikega 41, mis väljendab registri pidamise eesmärki (korruptsioonivastase seaduse alusel selleks kohustatud ametiisiku andmete töötlemine ametikohustuste täitmist mõjutada võivate huvide teadvustamise võimaldamiseks). KVS § 13 lõike 4 alusel asutatud registri vastutavat töötlejat ei ole seaduse tasandil nimetatud. Tulenevalt üldmääruse artikli 5 lõikest 2 vastutab isikuandmete töötlemise põhimõtete tagamise eest vastutav töötleja, kes ka tõendab nende täitmist. Seega on vastutava töötleja määramine isikuandmete töötlemise põhimõtete tagamisel keskse tähendusega ning ei saa taanduda vastutava töötleja määramisele registri põhimääruse tasandil. Sellest tulenevalt täiendatakse KVS § 13 lõikega 42, mille kohaselt on registri vastutav töötleja Justiitsministeerium. § 38. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine Eelnõu § 38 punkt 1. Kehtivas krediidiandjate ja -vahendajate seaduses on sätestatud: „Krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti 30(89) antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning vähemalt kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates.“ Muudatusega jäetakse nimetatud sättest välja sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga kõnealusel juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud. Sõnastust „õigusaktis ei ole ettenähtud teisiti“ kasutatakse seetõttu, et andmete säilitamise tähtajad on sätestatud ka mitmes ELi määruses, mistõttu võib olla teatud juhtudel vaja säilitada kõnealuseid andmeid pikema aja jooksul tulenevalt mõnes teises õigusaktis sätestatud kohustuste järgimisest. Eelnõu § 38 punkt 2. Isikuandmete töötlemise kohta hakkab 25. mail 2018. a kehtima isikuandmete kaitse üldmäärus ning praegu kehtiv isikuandmete kaitse seadus tühistatakse ja kehtestatakse uus isikuandmete kaitse seaduse terviktekst. Seetõttu tuleb täiendada KAVS § 50 lõiget 6 viitega uuele isikuandmete kaitse üldmäärusele. Eelnõu § 38 punkt 3. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 58 lõike 4 kohaselt on aruande esitaja kohustatud järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente säilitama vähemalt viis aastat. Kehtivas sõnastuses kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Lähtuvalt eeltoodust tuleb KAVS § 58 lõikest 4 jätta sõna „vähemalt“ välja. § 39. Krediidiasutuste seaduse muutmine Eelnõu § 39 punkt 1. Pangasaladuse instituut kohaldub nii füüsilisest isikust kui juriidilisest isikust klientide suhtes. Kuna kliendi iga finantstehing on seotud isikuandmete ja pangasaladuse töötlemisega, siis peab krediidiasutus tagama, et ka isikuandmete ja pangasaladuse töötlemise tingimused oleksid kliendi iga finantsteenuse lepingu lahutamatuks osaks. Kehtiv lõige 3 sätestab krediidiasutuse õiguse avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele kliendi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusoleku alusel. Kliendi nõusoleku vorminõuded tulenevad mitmest õigusaktist, ka võlaõigusseadusest. Siinkohal kehtestatakse vaid reegel, et kliendi nõusolek peab olema selgesõnaline. Õiguslikult on „selgesõnaline nõusolek” sama tähenduslik „sõnaselge nõusolekuga“. See hõlmab kõiki olukordi, kus isikule tehakse ettepanek nõustuda või mitte nõustuda oma isikuandmete teatava kasutamise või avaldamisega. Tavaliselt antakse selgesõnaline nõusolek kirjalikult koos käsitsi kirjutatud allkirjaga või kirjalikku taasesitamist või elektroonilises vormis. Selgesõnalise nõusolekuga on tegemist näiteks siis, kui andmesubjekt allkirjastab nõusoleku vormi, kus on selgelt kirjeldatud, mis eesmärgil vastutav andmetöötleja isikuandmeid kogub ja täiendavalt töötleb. Selgesõnaline nõusolek võib olla antud ka vastavas elektroonilises keskkonnas, kuid sellisel viisil antud nõusoleku ebaselguse risk võib osutuda suuremaks ja vajab seetõttu suuremat tähelepanu. Eelnõu § 39 punkt 2. Krediidiasutuste seaduse § 89 lõikes 22 sisalduv viide vanale IKS-le tunnistatakse kehtetuks. § 89 lõige 23 sätestab, et tüüptingimusele, millega krediidiasutus või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus jätab endale õiguse nimetatud paragrahvi lõikes 22 nimetatud tüüptingimust muuta, kohaldatakse võlaõigusseaduse § 43 lõikes 2 sätestatut. Tüüptingimuse muutmist peetakse andmesubjekti 31(89) suhtes ebamõistlikuks eelkõige juhul, kui muudatusega antakse krediidiasutusele või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele õigus töödelda isikuandmeid ulatuses, mida andmesubjekt ei võinud lepingu eesmärki arvestades mõistlikult oodata. Kehtiv säte annab krediidiasutusele võimaluse andmekaitset puudutavaid tüüptingimusi ühepoolselt muuta. Andmesubjekti nõusoleku küsimuse avab isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lõike 1 punkt a, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Andmesubjekti nõusoleku olemusega ei ole seega kooskõlas andmetöötlemiseks antud nõusoleku ühepoolne muutmine. Krediidiasutuste seaduse § 89 lõige 23 tunnistatakse kehtetuks, kuna isikuandmete kaitse üldmääruse kehtestamisega kaovad ära nimetatud sätte vajalikkuse põhjendused. Eelnõu § 39 punkt 3. Krediidiasutused kasutavad oma eri õigusaktides sätestatud juriidiliste kohustuste või avalikes huvides olevate ülesannete täitmiseks kliendi profiilianalüüside, s.o kliendi riskiprofiilide koostamisel erinevaid mudeleid ja riskiprofiilide hindamise liigitusi. Mudelite ja vastavate liigituste koostamise aluseks on krediidiasutuse strateegia. Liikmesriik võib kehtestada piirangud, mis puudutavad konkreetseid profiilianalüüsil põhinevaid otsuseid, sh vastava otsuse aluseks oleva loogika kohta teabe andmist, kui selline piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne selleks, et tagada avalik julgeolek seda ähvardavate ohtude eest või süütegude või oluliste riskide ennetamine, kui piirang on vajalik liidu või liikmesriigi muu üldise avaliku huvi, eelkõige liidu või liikmesriigi olulise majandus- või finantshuvi olulise eesmärgi kaitseks. Profiilianalüüsi koostamisel kasutatava loogika kirjeldus ei peaks sisaldama konkreetseid hinnatava üksuse kirjeldusi ega riskitegureid. § 40. Kriminaalhooldusseaduse muutmine Eelnõu § 40 punkt 1. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 17 lisatav lõige 31 sätestab, milliseid andmeid võib isiku sobivuse hindamisel töödelda. Nimetatud lõike kohaselt tutvutakse sobivuse hindamisel dokumentide ja vestluse kaudu taotleja isikuomaduste, hariduse, elukäigu ja tööalase tegevusega. Nimetatud sättest ei tulene isikuandmete töötlemiseks õiguslikku alust, mistõttu täiendatakse nimetatud lõiget kolmanda lausega, kus määratakse kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk ja sellel eesmärgil töödeldavad isikuandmed. Eelnõu § 40 punkt 2. KrHS § 18 sätestab kriminaalhooldusabiliste nimekirja pidamise ning lõige 4 sätestab, millal isik kriminaalhooldusabiliste nimekirjast kustutatakse. Nimetatud alusteks on kriminaalhooldaja kohustuste rikkumine, kriminaalhooldusabilisena tegutsemise sobimatus või korduv põhjendamatu keeldumine kriminaalhooldusülesannete täitmisest. Kuid ei ole selge, millal isik nimekirjast kustutatakse, kui ta ei soovi enam kriminaalhooldusabilisena tegutseda. Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt on nimekirjast kustutamine võimalik üksnes siis, kui isik on põhjendamatult keeldunud kriminaalhooldusülesannete täitmisest. Siiski on põhjendamatu, miks ei kustutata isiku nime nimekirjast juhul, kui ta ei soovi tegutseda edaspidi kriminaalhooldusabilisena. Sellest tulenevalt täiendatakse kriminaalhooldusseaduse § 18 lõiget 4 selliselt, et kui isik ei soovi tegutseda kriminaalhooldusabilisena, kustutatakse ta kriminaalhooldusabiliste nimekirjast. 32(89) § 41. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Eelnõu § 41 punkt 1. Eelnõuga täpsustatakse KrMS § 92 lõike 1 punktis 5 sätestatud isikuandmete termini tähendust. Nimelt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava isiku kohta (üldmääruse art 4 p 1). Samas ei ole eesmärk KrMS § 92 lõike 1 punkti 5 alusel tagaotsitava isikuandmete kandmisel protokolli kirjeldada igasugust teavet isiku kohta, vaid kanda protokolli selliseid andmeid, mis võimaldavad teda tuvastada. Siiski ei ole tagaotsitava tabamisel selge, kas nimetatud isikuandmed piirduvad ainult nime ja isikukoodiga või on selliste andmete puudumisel vaja kanda protokolli muud andmed, mis võimaldaksid isikut tuvastada. Näiteks isiku välised tunnused, nagu pikkus, juuksevärv, silmavärv jm. Sellest tulenevalt täpsustatakse kõnealust sätet selliselt, et läbiotsimisprotokolli kantakse tabatud tagaotsitava tuvastamise andmed. Eelnõu § 41 punkt 2. Eelnõuga täiendatakse KrMS § 991 lõikega 5. KrMS §-s 991 on sätestatud isiku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise kord ehk eriliiki isikuandmete töötlemine. KrMS § 991 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse nimetatud isikuandmete töötlemise täpsem eesmärk ning lõike 4 kohaselt kantakse saadud andmed vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikkuse DNA-registrisse. Samas ei ole määratud KrMS §-s 991 kriminaalmenetluses isiku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud isikuandmete säilitamistähtaegu, kuid vastav regulatsioon on sätestatud kohtuekspertiisi seaduse (KES) §-s 99. Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduses (IKS) sätestatud säilitamise piirangu põhimõttest (§ 19 p 5) tuleb määrata isikuandmete säilitamiseks kindel tähtaeg. Kuigi vastav regulatsioon sisaldub KES-s, täiendatakse õigusselguse ja andmekaitse põhimõtetega kooskõla tagamiseks KrMS § 991 sõnaselgelt viitega KES-le. Eelnõu § 41 punkt 3. Eelnõuga tehtav muudatus KrMS §-s 1691 on seotud KrMS § 4081 lõike 2 muutmisega, mille kohaselt ei avalikustata jõustunud kohtulahendites isiku nime (vaata punkt 6). Sellest tulenevalt esineb vajadus ka KrMS § 1691 muutmiseks, sest kui isiku nimi avalikustatakse koos kriminaalasja numbriga eelnevalt kohtu veebilehel, on võimalik hiljem isik siiski nimetatud info ja avalikustatud kohtulahendi kohaselt tuvastada. Sellisel juhul ei täidaks eelnõuga plaanitav muudatus KrMS § 4081 lõikes 2 oma eesmärki ega omaks sisulist tähendust. Kehtiva KrMS § 1691 puhul on eeskujuks olnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 343 lõige 3, mille kohaselt avalikustatakse kohtu veebilehel menetlusosaliste nimed. Siiski riivab kriminaalmenetluses süüdistatava nime avalikustamine oma olemuselt põhiõigusi (eelkõige põhiseaduse §-st 26 tulenevat õigust eraelu puutumatusele) enam kui tsiviilkohtumenetluses. Nimelt ei ole tegemist süüdimõistetud isikuga, mistõttu süüdistuse asjaolude sidumine süüdi mõistmata isikuga riivab oluliselt isiku eraelu puutumatust. Kriminaalmenetluses süüdi mõistmata isiku andmete avalikustamine ei ole oluline kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lõike 3 tähenduses. On märgitud, et üldjuhul on kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks nõutav (ja samas piisav), kui kohtusaali uksele või selle vahetusse lähedusse paigutatud teadetetahvlilt on võimalik leida vastavaks päevaks kavandatud kohtuistungite ajakava ning Eesti seadusandja on pidanud piisavaks kohustust avaldada andmed kohtuistungi aja kohta kohtu veebilehel.9 Seega ei ole kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks vajalik lisaks kohtuistungi ajakavale ka süüdistatava nime avalikustamine, nagu näeb ette kehtiv KrMS § 1691. 9 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2017, § 24/21 33(89) Eelnõu § 41 punkt 4. Üldmääruse 2016/679 artiklis 9 defineeritakse eriliiki isikuandmed, mis sisult kattub sellega, mida nimetatakse kehtivas isikuandmete kaitse seaduses delikaatseteks isikuandmeteks. Sellest tulenevalt kasutatakse isikuandmete töötlemise valdkonna reguleerimisel edaspidi terminit „eriliiki isikuandmed“. Eelnõu § 41 punkt 5. Eelnõuga tehtav muudatus KrMS §-s 3151 on seotud eelnõuga KrMS § 4081 lõikes 2 ja KrMS §-s 1691 tehtava muudatusega (vaata punktid 3 ja 6). Nimelt esineb vajadus KrMS § 4081 lõikes 2 tehtava muudatuse tõttu ka KrMS § 3151 lõike 1 muutmiseks, sest kui isiku nimi avalikustatakse koos kriminaalasja numbriga kohtuotsuse kuulutamise aja avaldamisel kohtu veebilehel, on võimalik hiljem isik siiski nimetatud info ja avalikustatud kohtulahendi kohaselt tuvastada. Sellisel juhul ei täidaks eelnõuga plaanitav muudatus KrMS § 4081 lõikes 2 oma eesmärki ega omaks sisulist tähendust. Eelnõu § 41 punkt 6. Eelnõuga tehtav muudatus on seotud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel menetlusosaliste nimede avalikustamisega. Menetlusosaliste nimede avalikustamise kohustus tunnistatakse vastava sätte juures kehtetuks. Eelnõu § 41 punkt 7. Eelnõuga KrMS § 4081 lõikes 2 tehtava muudatuse eesmärk on viia karistusandmete töötlemise regulatsioon kooskõlla isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 artikliga 10. Nimetatud artikli kohaselt töödeldakse süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud isikuandmeid artikli 6 lõike 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Kõnealune muudatus on seotud ka eelnõuga tehtava karistusregistri seaduse (KarRS) § 15 lõike 1 muudatusega. Vastavalt üldmääruse artiklile 10 töödeldakse süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsustega seotud isikuandmeid ainult ametiasutuse järelevalve all. Tulenevalt KrMS § 4081 lõikest 2 avalikustatakse kohtulahendis ka süüdistatava nimi ja isikukood. Lahendi avalikustamisega arvutivõrgus kaasneb selles sisalduvate isikuandmete kättesaadavus kõigile ning nende kiire töötlemise võimalikkus. See tähendab, et süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsustega seotud isikuandmeid ei töödelda üksnes ametiasutuse järelevalve all üldmääruse art 10 tähenduses, vaid isikuandmeid võivad töödelda kõik isikud, kes vastava lahendi arvutivõrgust on leidnud. Seega ei ole välistatud kohtulahendite ja seal sisalduvate isikuandmete kopeerimine ning selliste isikuandmete töötlemine väljapool ametiasutuste kontrolli. Kehtiva KrMS § 4081 lõike 2 alusel puuduvad asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks üldmääruse artikli 10 tähenduses. Karistusregistriseaduse § 28 alusel toimub isiku nime initsiaalide või tähemärgiga asendamine pärast isiku karistusandmete kustutamist karistusregistrist. Nimetatud kaitsemeede ei kohaldu aga nendele juhtumitele, kui avalikustatud kohtulahendid ja neis sisalduvad isikuandmed on eraldi salvestatud ehk andmed, mida töödeldakse väljapool ametiasutuste kontrolli üldmääruse artikli 10 tähenduses. Kehtiva KrMS § 4081 lõike 2 kohaselt avalikustatakse kohtulahendis süüdistatava nimi ja isikukood või sünniaeg. Isiku nime avaldamine kohtulahendis võimaldab teha järeldusi lisaks süüdimõistmise faktile ka muude detailide kohta nimetatud isiku kohta, nagu näiteks isiku varanduslik seisund, harjumused, elukäik jm. Välistatud ei ole, et lisaks on võimalik kohtulahendist saada andmeid näiteks isiku terviseseisundi, poliitiliste vaadete või seksuaalse sättumuse kohta, mis on üldmääruse 2016/679 artikli 9 kohaselt eriliiki isikuandmed ja mille töötlemisele tuleb kohaldada rangemaid kaitsemeetmeid. Kriminaalasjades kohtulahendi avalikustamisel on sellel ka süüdimõistetut häbimärgistav olemus, mis võib piirata isiku toimetulemise võimalusi edasises elus. Isikuandmete 34(89) avaldamine kriminaalasjades kahjustab isiku mainet tunduvalt enam kui näiteks tsiviilasjades, mis puudutavad eraisikute vahelisi vaidlusi. Süüdimõistva lahendi korral võib isikuandmete avaldamine negatiivselt mõjutada isiku resotsialiseerumise võimalusi tulenevalt tema häbimärgistamisest ning tekitada raskusi töö leidmisel. Kohtulahendi avaldamise eesmärkidena võib nimetada näiteks kohtu tegevuse läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamist, õigusselgust, kohtupraktika arengu jälgimist ning selle ühtlustamist. Kõiki eespool nimetatud eesmärke on võimalik saavutada ka ilma isikuandmete avalikustamiseta kohtulahendis. Lisaks on kohtulahendis isiku nime avalikustamise eesmärgiks saada informatsiooni isiku karistatuse kohta. Nimetatud eesmärki on võimalik saavutada aga ka andmesubjekti põhiõigusi vähem piirava meetmega, milleks on karistusregistri kaudu päringu tegemine. Kohtulahendi avalikustamisel isikuandmete avalikustamise põhifunktsiooniks ei saa olla üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamine. Põhjendatud juhul võib teha päringu karistusregistrisse, mille alusel on võimalik saada informatsiooni konkreetse isiku karistatuse kohta (näiteks tööandjal tööle võetava isiku tausta kontrollimisel). Kuigi muudatuse tulemusena kohtulahendis enam süüdistatava isikuandmeid ei ole, on konkreetse isiku karistusi puudutavaid andmeid võimalik vaadata karistusregistrist seaduses sätestatud korras. Seega ei vähene avalikkuse juurdepääs tutvuda konkreetset isikut puudutavate karistusandmetega, kui see peaks osutuma vajalikuks. Eelnõu § 41 punktid 8 ja 9. Direktiivi 2016/680 artiklites 35–40 on sätestatud piiriülese andmevahetuse reeglid. Kuivõrd EL on kõrge andmekaitsetasemega piirkond, rakendatakse isikuandmete edastamisel väljapoole EL-i eritingimusi, mille eesmärgiks on tagada isikuandmete kaitse ning andmesubjekti õiguste tõhus rakendamine. Nimetatud isikuandmete edastamise reeglid kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile on sätestatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 3. peatüki 7. jaos, millega võetakse üle direktiivi 2016/680 artiklid 35–40. Kuna isikuandmete töötlemine kriminaalmenetluses jääb direktiivi ning isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 3. peatüki kohaldamisalasse, tuleb isikuandmete edastamisel väljapoole EL-i järgida isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 3. peatüki 7. jaos sätestatut. Kõnesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KrMS §-d 4893–4895, kuna isikuandmete rahvusvahelist edastamist reguleerib edaspidi ammendavalt isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 3. peatüki 7. jagu. § 42. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmine Eelnõu § 42. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 13 lõike 1 kohaselt peab Muinsuskaitseamet arvestust väljaantud väljaveolubade, väljaveoloa saajate ning väljaveoloa alusel Eestist väljaviidud või eksporditud kultuuriväärtuste kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asutab valdkonna eest vastutav minister vajaduse korral lõikes 1 nimetatud ülesande täitmiseks andmekogu. Seadus on kehtinud ligi 10 aastat ja seni on puudunud vajadus vastava andmekogu loomiseks, mistõttu tunnistatakse see säte kehtetuks. § 43. Kutseseaduse muutmine Eelnõu § 43. Seaduses täpsustatakse kutseregistri eesmärki (eelnõu § 14 lõige 1). Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest see mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust (PS §-d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest. Andmete kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määrab andmekogule pandud ülesanded, mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge, mis on 35(89) andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisel. Seaduses sätestatakse, et kutseregistri asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (eelnõu § 14 lõige 2). Seni seadus andmete säilitustähtaja kehtestamist ei sätestanud. Isikuandmete säilitustähtaja määramise nõue tuleneb eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse (§ 14 lõiked 4 ja 5). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Kutseregistri põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 5 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas õigusaktidega kehtestatud nõuetega ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et kutseregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 14 lõige 6). Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. § 44. Loomakaitseseaduse muutmine Eelnõu § 44. Muudatusega on täpsustatud, millised isiku andmed koolitusasutus eksami sooritanud isiku kohta Veterinaar- ja Toiduametile edastab. Täpsustus on vajalik, et oleks selge, mis liiki andmeid töödeldakse. § 45. Loomatauditõrje seaduse muutmine Eelnõu § 45 punktid 1–5. Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit (edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister); esitatakse registri eesmärk; määratakse põllumajandusloomade registri vastutav töötleja, kehtiva sättega võrreldes on sättest jäetud välja volitatud töötleja määramine, mis edaspidi sätestatakse põllumajandusloomade registri põhimääruses; täiendatakse registrisse kantavaid andmekategooriaid, muudatusega on täpsustatud, millised isikuandmed on registris olevate andmete isikustamiseks vajalikud ja seega on selge, mis liiki isikuandmeid põllumajandusloomade registris töödeldakse; täpsustatakse seaduste loetelu, mille alusel kantakse andmeid põllumajandusloomade registrisse. Eelnõu § 45 punkt 6. Eelnõus esitatakse rakendussäte registri järjepidevuse kohta. 36(89) § 46. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine Eelnõu § 46. Seaduse tasandile tuuakse andmekogu pidamise eesmärk (loomeliidu toetuse maksmine ja loomeliidu üle järelevalve pidamine), samuti täpsustatakse kogutavate andmete kategooriaid (loomeliidu andmed, loovisiku andmed ja andmed loovisiku liikmesuse kohta loomeliidus). Lõikes 5 sätestatakse, et andmeid loomeliidu kohta loomeliidu tunnustamise kehtetuks tunnistamisel ja andmeid loovisiku kohta tema väljaastumisel või väljaarvamisel tunnustatud loomeliidust säilitatakse kuni kuus aastat. Kuus aastat on kujunenud järgmiselt: loovisikute ja loomeliitude seaduse § 4 lõike 3 kohaselt peab isik olema loometööga tegelenud vähemalt viimased kolm aastat. Kultuuriministeerium sõlmib loomeliiduga lepingu, mille kohaselt on ministeeriumil kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. Lõike 6 kohaselt andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. § 47. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmine Eelnõu § 47 punkt 1. Eelnõus täpsustatakse registrisse kantavate andmete kategooriaid. Eelnõu § 47 punkt 2. Eelnõus täpsustatakse andmete õigsuse kontrollimise õiguslikku alust asjakohastest registritest maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamisel. Riigiabi andmisel on vaja kontrollida toetuse taotluses esitatud nende andmete õigsust, mis sisalduvad asjakohastes registrites. Näiteks aretustoetuse puhul kontrollitakse taotluses esitatud loomade arvu, mille õigsust saab kontrollida põllumajandusloomade registrist. § 48. Maagaasiseaduse muutmine Eelnõu § 48 punktid 1 ja 2. § 8 lõike 42 esimesest lausest jäetakse välja sõna vähemalt, sest see ei sobi isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetega, kus andmeid peaks säilitama minimaalselt, mitte maksimaalselt vajalikul määral. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest tulenevalt täiendatakse sätet konkreetse andmete säilitamise tähtajaga, mille järel andmed kustutakse. § 49. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine Eelnõu § 49 punkt 1. Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba mahepõllumajanduse seaduse § 23 lõikes 2 olemas; määratakse registri vastutav töötleja, kehtiva sättega võrreldes on sättest jäetud välja volitatud töötleja määramine, mis edaspidi sätestatakse registri põhimääruses; esitatakse registri eesmärk. Eelnõu § 49 punkt 2. Eelnõus esitatakse andmete kategooriad, tuues täpselt välja isikuandmed. 37(89) § 50. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus Eelnõu § 50. Isikuandmete kaitse üldmääruse preambuli punktist 39 ja artikli 13 lõike 2 punktist a, artikli 14 lõike 2 punktist a ning uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu § 21 lõike 1 järgi peab vastutav töötleja kehtestama töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtaja. Kuna MsÜS ei sätesta, kui pikk on loa taotlemisega seotud andmete säilitustähtaeg ja viitab loamenetluse osas MsÜS-le, siis säilitustähtaega ette nägev norm asub just MsÜS-s. Praktikas on leitud, et 10 aasta jooksul peaks võimalikud vaidlused, mille tõendamiseks on vaja vastavaid andmeid, lõppema. § 51. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Eelnõu § 51. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 51 lõikes 6 tuleb teha sõnastuslik muudatus, et see oleks vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)10 sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti 39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega. Isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui neid töödeldakse üksnes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 lõikele 1, eeldusel et andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks rakendatakse nimetatud määrusega ettenähtud asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid („säilitamise piirang“; isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5 lg 1 punkt e). Isikuandmete kaitse üldmäärusega (eelkõige selle artiklitega 13, 14, 15 jt) nõutakse, et andmesubjektile tehakse teatavaks kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik ja nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 punkti f kohaselt peaks säilitamise ajavahemik olema konkreetne säte. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 51 lõike 6 kohaselt säilitavad makseasutus ja e- raha asutus ning nende välisriigi filiaalid MERAS-es sätestatud andmed muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana vähemalt viie aasta jooksul, kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Kehtivas sõnastuses kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga antud juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud. Lähtuvalt eeltoodust jäetakse MERAS § 51 lõikest 6 sõna „vähemalt“ välja. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 51 lõikes 7 tuleb teha sõnastuslik muudatus, et see oleks vastavuses isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti 39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 51 lõike 7 kohaselt säilitavad makseasutus ja e- raha asutus ning nende välisriigi filiaalid dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased makseasutuse või e-raha asutuse ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel kliendile teenust osutatakse, vähemalt nii kaua, kuni lepinguline või muu makseteenuse või e-raha teenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole 10 ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88 38(89) lõppenud, kui MERAS-es ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Eespool põhjendatu kohaselt jääb § 51 lõikest 7 välja sõna „vähemalt“. § 52. Maksukorralduse seaduse muutmine Eelnõu 52 punktid 1 ja 2. Muudatusega täpsustatakse maksekohustuslaste registri asutamise ja põhimääruse kehtestamise sätet ning vastava registri pidamise eesmärki. § 53. Metsaseaduse muutmine Eelnõu § 53. Muudatusega täpsustatakse metsaregistri eesmärki. § 54. Muinsuskaitseseaduse muutmine Eelnõu § 54. Seaduse tasandile tuuakse registri pidamise eesmärk (tagada mälestiste säilimiseks ja järelevalve teostamiseks vajalike andmete kogumine ning mälestiste kohta teabe andmine ja avalikustamine). Lõikes 3 märgitakse registri vastutav töötleja (Muinsuskaitseamet). Lõikes 4 tuuakse välja andmete põhikategooriad (mälestise andmed, mälestise asukoha andmed ja andmed mälestise omaniku või valdaja kohta). Andmete täpsem koosseis ja täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse registri põhimääruses. Põhimääruses täpsustatakse kogutavaid isikuandmeid (nimi, elukoha aadress, isikukood). Kui mälestiseks olemine lõpetatakse või mälestise omaniku või valdaja andmed muutuvad, säilitatakse lõike 5 kohaselt mälestisega seotud isikuandmeid, mis on vajalikud asja kohta ajaloolise ülevaate saamiseks. Asja tunnistab mälestiseks või mälestiseks olemise lõpetab kultuuriminister. Mälestiseks olemise lõpetamise puhul võib säilitada mälestisega seotud isikuandmeid isikustatud kujul asja kohta ajaloolise ülevaate saamiseks või säilitamiseks. Samal põhjusel võib säilitada andmeid ka mälestise omaniku või valdaja muutumisel. § 55. Muuseumiseaduse muutmine Eelnõu § 55 punkt 1. Kehtivas muuseumiseaduses reguleerivad isikuandmete kogumist §-d 15 ja 16. Eelnõuga tunnistatakse § 15 lõige 8 kehtetuks, sest selle sisu (isikuandmete töötlemise õigus) kajastub § 16 lõikes 2, mida eelnõuga täpsustatakse. Eelnõu § 55 punkt 2. Eelnõuga muudetakse § 16 lõiget 4.Andmesubjektil on õigus nõuda museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks tegemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. Lõike 5 kohaselt jääb kehtima senine põhimõte, mille kohaselt levitamise või kättesaadavaks tegemise lõpetamise puhul (lõpetajaks haldusorgan või kohus) võib isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse museaal kuulub. Nimetatud säte toetab seaduse § 2 lõikes 1 toodud muusemi ülesannet, milleks on koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja 39(89) tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Andmekogu pidamisega seonduv on kajastatud kehtiva seaduse §-s 15 (andmekogu pidamise eesmärk, vastutav töötleja) ning neid sätted antud eelnõu raames ei muudeta. § 56. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine Eelnõu § 56 punkt 1. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) §-s 19 täiendatakse kehtivat õigust andmetöötluse eesmärgi täpsustamisega, kuna oluline on sätestada, millisel eesmärgil toimub andmetöötlus uurimismaterjali alusel välisriigis. Andmete töötlemine peab olema eesmärgipärane ja põhjendatud. Eelnõu § 56 punktid 2–4. NETS § 20 osas täiendatakse ja ajakohastatakse registri regulatsiooni. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 on pigem tehnilise iseloomuga, ajakohastades seaduse sõnastust ja tagades kooskõla avaliku teabe seadusega (AvTS). Sarnaselt teiste spetsiifiliste registritega ministeeriumi valitsemisalade kaupa asutatakse ja sätestatakse ka selle registri täpsem kord vastava valdkonna ministri määrusega. Lisaks loobutakse kordamast AvTS-s juba sätestatut, et avalike ülesannete täitmise tagamiseks on tegemist riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga. Seetõttu jäetakse sellekohased kordused välja. Paragrahvi täiendatakse andmete üldiste koosseisudega – see võtab kokku registris töödeldavate andmete hulga, kuna tegemist on osalt eriliiki isikuandmetega. Seaduse tasandil on oluline üldisel kujul välja tuua andmed, mida andmekogu sisaldab. Andmeandjad on leitavad põhimäärusest, kuna neid on mitmeid ning detailne tehniline pool jäetakse põhimääruse tasandile. AvTS § 435 lõike 1 alusel sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogusse kogutavate andmete (täpne) koosseis, andmeandjad ja muud vajalikud andmekogu pidamisega seotud korraldusküsimused. Samuti lisatakse seadusesse andmete säilitamise tähtaeg ning vastutav töötleja. Viimased tagavad parema õigusselguse andmesubjektile, kelle andmeid register töötleb. Säilitamise tähtaeg on seotud nii andmesubjekti põhiõiguste riivega kui ka õigusselguse tagamisega, et määratleda asjaomaste andmete kasutatavus ajaliselt. Nt vajadus uurida krooniliste nakkuste tekkimisel seda, millal oli äge staadium nt hepatiitide puhul, mille intervall on 20 aastat ja enam. Piisavalt pikk aeg tagab ka selle, et nt HIV-positiivseid ei registreeritaks korduvalt. Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning teavitab vajaduse korral ka massiteabevahendite kaudu elanikkonda nakkushaiguse esinemisest ja haiguspuhangu tõrje meetmetest. Pikem ajavahemik on vajalik seire ja analüüsi tegemiseks, et määratleda nakkushaiguste leviku tendentse ühiskonnas. Puhangute paikmed jms aitab jälgida levikutendentse aja jooksul, seda ka riigi tasandil. Kuna registri andmeid kasutatakse ka ennetuseks ja levimuse analüüsiks, ei saa see piirduda vaid eeldatava elueaga. Erinevate nakkushaiguste tendentsid ja nende analüüs pikemas perspektiivis võimaldab luua erinevaid seoseid ja neist tulenevaid mustreid, mis omakorda aitavad tegeleda ennetuse ja tõhustamisega tulevikus, sest meetmed ja nende mõjutatud tulemused on aegreas jälgitavad. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule – nende töötlemine on riivelt piiratum ja säilitamiseks nähakse ette kindel tähtaeg. Vastutava töötleja määramine on oluline õigusselguse aspektist, kuna just vastutaval töötlejal lasub oluline osa andmetöötluse reeglite kehtestamisel ja täitmisel (uue andmekaitse määruse kontekstis tuleb hinnata enne isikuandmete töötlemist kavandatavate toimingute mõju, 40(89) konsulteerida enne isikuandmete töötlemise alustamist andmekaitse järelevalveasutusega juhul, kui mõjuhinnangust (artikkel 35) selgub, et hoolimata meetmete rakendamisest püsib isiku õigustele ja vabadustele suur oht jne). Vastutavaks töötlejaks määratakse Terviseamet, kuna eelkõige just tema ülesannete täitmisega seostub ka andmete kogumine registrisse. Eelnõu § 56 punkt 5. NETS 21 lõikes 61 ja lõikes 7 muudetakse määruse andjat. Nii andmekogu põhimäärus kui ka samasse andmekogusse kantavate andmete määrused antakse edaspidi sama haldusorgani poolt. Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kohustus Terviseametit teavitada, tuleneb juba kehtivast seadusest. § 57. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine Eelnõu § 57 punktid 1–3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 101 lõike 2 alusel kehtestatakse spetsiifilise iseloomuga infosüsteemi põhimäärus ministri määrusega. Süsteemi vastutavaks töötlejaks jääb Tervise Arengu Instituut ning kuna volitatud töötlejad reguleeritakse AvTS-i alusel põhimääruses, ei ole sellekohane detailne regulatsioon seaduses vajalik (need muutuvad, nende ülesanded muutuvad jms). Eelnõu § 57 punkt 4. NPALS §-s 111 täpsustatakse narkomaaniaravi andmekogu pidamise eesmärki, rõhutades, et andmekogu käsitleb psühhiaatri kinnitatud diagnoosi alusel korraldatava narkomaaniaraviga seotud andmeid, mille põhjal planeeritakse tervishoiuteenuste korraldamist ning tehakse statistikat (sh epidemioloogilisi ja teaduslikke uurimistöid). Andmekogu vastutav töötleja on edaspidi Tervise Arengu Instituut, kes on selle andmekogu ainus andmete töötleja. Samuti üldistatakse andmete andmekogusse esitajatele esitatavaid nõudeid, sest narkomaaniaravi ei pruugi pakkuda ainult psühhiaatria tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad (nt on lähitulevikus plaanis kaasata metadoonravi korraldamisse ka perearstid ja proviisorid). Kuna narkomaaniaravi on järjepidev, siis nt ravimite jagamine varem diagnoositud isikutele ei pea olema korraldatud ainult psühhiaatrite osavõtul ning ravimite jagamisega võivad tegeleda ka perearstid ja proviisorid. § 58. Nimeseaduse muutmine Eelnõu § 58. Isikuandmete töötlemise eesmärgid ühtivad valdavalt nimeseaduse (NS) peatükkidega, kuid eraldi on isikuandmete töötlemise eesmärgina nimetatud ka isikunime kohaldamine, sest isikunime kohaldatakse ka muudel juhtudel kui üksnes isikunime korrastamise käigus. Andmekategooriaid, mida kogutakse, ei ole mõistlik täpsemalt selles sättes nimetada, sest need on NS-i alusel tehtavates menetlustes erinevad. Näiteks sätestab NS § 16 lõige 2 andmed, mille isik peab esitama nime muutmise avalduses, samas on lapsele nime andmisel vajalikud andmed sätestatud eelkõige perekonnaseisutoimingute seaduses (PKTS). Eriliiki isikuandmete töötlemise lubamine hõlmab eelkõige isiku rahvuse kohta andmete kogumist, misläbi võib ilmneda isiku etniline päritolu. Töötlemist täpsemalt reguleerivad sätted (nt kes töötleb, kuidas töödeldakse) ning andemete säilitamine on reguleeritud NS-s, samuti rahvastikuregistri seaduses (RRS) ning neid ei ole otstarbekas korrata. Lisatava sätte teises lauses NS-le viitamine on oluline eelkõige seetõttu, et isikuandmete töötlejaks on maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus, Siseministeerium, isikunimekomisjon ja nime kohaldavad asutused. Andmete säilitamise seisukohalt on oluline RRS, mis sätestab tähtajad, samuti rahvastikuregistrisse kantud andmete võimalikud töötlejad. 41(89) § 59. Pakendiseaduse muutmine Eelnõu § 59. Täiendatud on registri pidamise eesmärki ning eemaldatud pakendiseaduse § 25 lõikes 2 olev viide avaliku teabe seadusele. § 60. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine Eelnõu § 60. Lisatavas sättes on sõnaselgelt isikuandmete töötlemise eesmärgid välja toodud, nendeks on perekonnaseisutoimingute või perekonnaseisukannete tegemine, samuti perekonnaseisutoimingu tegemiseks vajalike õiguste andmiseks perekonnaseisuametnike ja vaimulike isikuandmete kogumine. Perekonnaseisukande mõiste on toodud PKTS § 2 lõikes 1, mille kohaselt on see sünni, surma, abielu sõlmimise, abielu lahutamise ning muu registreerimisele kuuluva perekonna- või nimeõigusliku muudatuse kohta rahvastikuregistrisse kantavate andmete kogum. Perekonnaseisutoimingud on defineeritud PKTS § 3 lõikes 1, milleks on sünni ja surma registreerimine, abielude sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning rahvastikuregistrisse sellest tulenevate perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavate kannete tegemine, rahvastikuregistrisse kantud andmete muutmine ja parandamine ning perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtete väljastamine. Selleks et valdkonna eest vastutav minister (siseminister) saaks anda isikule õiguse tegutseda perekonnaseisuametnikuna, peab ta PKTS § 4 lõike 2 kohaselt vastama avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele ning sooritama perekonnaseisuametniku eksami. PKTS § 31 annab ministrile võimaluse eelnimetatud õiguse pikendamiseks, seega Siseministeeriumil on vaja koguda ametnike andmeid. Analoogne regulatsioon on vaimulikele abielu sõlmimiseks vajalike õiguste andmisel, sel juhul kohaldatakse seaduse 2. peatükki. Andmete kategooriad on nimetatud seaduses (PKTS § 9, ka erisätetes, nt § 37 lõige 2 jne), samuti selle alusel antud regionaalministri 25. veebruari 2010. a määruses nr 4 „Perekonnaseisuametniku koolituse ja eksami läbiviimise kord ja perekonnaseisuametniku tunnistuse vorm“, mis sätestab andmed, mida peavad esitama ametnikud ja vaimulikud, et saada perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigus. Isikuandmete töötlemist reguleerib nii PKTS (nt perekonnaseisuametnik töötleb isiku esitatud andmeid kande tegemise otsustamisel) kui ka RRS (säilitamise tähtajad). Eriliiki isikuandmete töötlemise lubamine hõlmab eelkõige isiku rahvuse kohta andmete kogumist, misläbi võib ilmneda isiku etniline päritolu, samuti nt soo muutmise tõendi väljastamine. § 61. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmine Eelnõu § 61. Seaduses määratakse registri vastutav töötleja, kes on Rahandusministeerium. Struktuurifondidest antavate toetuste õigusraam on üldjuhul reguleeritud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu tasemel (näiteks kogutavate andmete kategooriad, dokumentide säilitustähtajad). Riigisisene struktuuritoetuste seadus aga täpsustab eriseadusena struktuurifondidest antavate toetuste riiklikke asutusi, nende pädevust ja volitusi ning kehtestab taotluste menetluse ja toetuste kasutamise nõuded, samuti järelevalve ning toetuse tagasinõudmise alused. Toetuste jagamine ei ole eraldi suunatud füüsilistele isikutele ega füüsiliste isikute andmete kogumisele, ent äriühingutele, asutustele, sihtasutustele ja 42(89) mittetulundusühingutele suunatud toetuse taotluste, samuti juba antud toetuse kasutamise tõendamise ja järelevalve raames töödeldakse projekti heaks töötavate või teenust osutavate isikute andmeid, mis ei ole uue andmekaitse regulatsiooni mõistes eriliiki isikuandmed. Muudatustega täpsustatakse üksnes kehtiva seaduse sõnastust arvestades andmekaitse üldmääruse nõudeid ning täiendavaid riigisiseseid tingimusi seoses isikuandmete töötlemisega toetuse jagamisel ette ei nähta. § 62. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse muutmine Eelnõu § 62. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadust muudetakse samamoodi, nagu selgitatud §-s 62. § 63. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Eelnõu § 63 punkt 1. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse väljendit delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib isikuandmete eriliikide töötlemist. Terminite ühtlustamiseks tuleb PPVS-s senine termin asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga. Eelnõu § 63 punkt 2. Kehtiva sätte sõnastus viitab isikuandmete kaitse seadusele, kuid edaspidi võivad andmesubjektid, kes küsivad tema kohta käivate andmete töötlemise kohta, tugineda otsekohalduvale isikuandmete kaitse üldmäärusele või isikuandmete kaitse seadusele (mis peaks jõustuma 25.05.2018). PPA-sse on koondunud märgatav hulk andmekogusid, milles töödeldakse igapäevaselt andmeid seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Kui isik palub teavet tema kohta töödeldavate andmete kohta, siis küsitavate andmete selekteerimine ning nendest valiku tegemine, milliste andmete töötlemise kohta päring tehakse (kas andmed, mis alluvad isikuandmete kaitse üldmäärusele või isikuandmete kaitse seaduses toodule), võtab paratamatult aega. Seega jääb kehtima senine tähtaeg kuni kolmekümmend päeva, mille jooksul tuleb andmesubjektile vastata. Eelnõu § 63 punkt 3. Piiriületamise kavatsuse või piiriületamise korral on vaja koguda andmeid tagamaks, et isikutel, sealhulgas nende transpordivahenditel ja nende valduses olevatel esemetel võib lubada siseneda riigi territooriumile või sealt lahkuda. Riigipiiri seaduse § 11 lg 1 sätestab, et välispiiri ületamisel või üle välispiiri toimetamisel kuuluvad piirikontrolli alla kõik isikud, transpordivahendid, kaubad ja muud materiaalsed väärtused. Piirikontroll seisneb isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollis, tollikontrollis ning vastavalt vajadusele turvakontrollis, sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrollis ning teistes Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning Eesti õigusaktidega kehtestatud kontrolliliikides. Muudatusega tuuakse sõnaselgelt välja andmete kogumise ja töötlemisega seonduvad eesmärgid. Andmekategooriad on välja toodud PPVS § 16 lg-s 1 ning täpsem andmekategooriate koosseis siseministri 20.12.2007 määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimäärus“ 2. peatükis. Eelnõu § 63 punktid 4 ja 5. Muudetavas PPVS sättes on selgelt välja toodud isikuandmete töötlemise lubatavus Schengeni infosüsteemi riiklikus registris. Samuti on kõik olulised Schengeni infosüsteemi riiklikku registrit puudutavad sätted koondatud ühte paragrahvi, millega kaasneb selle registri põhimääruse kehtestamise volitusnormi asukoha muutumine. 43(89) Schengeni infosüsteemi riikliku registri regulatsiooni muudatused võrreldes olemasolevaga on järgmised: o PPVS § 20 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; o PPVS § 20 lõige 1 muudetakse ning selles sätestatakse registriandmete töötlemise eesmärk; o PPVS § 25 tunnistatakse kehtetuks ning selle olemasolevad lõiked 1 ja 2 viiakse üle PPVS § 20 lõigeteks 2 ja 3; o PPVS § 20 lisatakse lg 4, mis annab seadusliku aluse isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete töötlemiseks. Selliselt moodustub ülevaatlik norm, milles on muu hulgas sätestatud, mis eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu on loodud ning millistest osadest koosneb volitusnormi alusel antud põhimäärus. Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimääruse sätted vaadatakse samuti üle, mistõttu volitusnormi asukoha muutumine ei ole ainus põhjus vastavas põhimääruses muudatuse tegemiseks. Eelnõu § 63 punkt 6. PPVS-i kohaselt küsitakse politseiteenistusse kandideerija isikuankeedis andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse, esitatavad nõuded on sätestatud seaduses. PPVS § 42 lõike 2 kohaselt kehtestab siseminister politseiteenistusse kandideerija isikuandmete ankeedi vormi, kuid volitusnormi sõnastuses ei ole sätestatud politseiteenistusse kandideeriva isiku andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse, et lisaks ankeedi vormi kehtestamisele tuleb kehtestada ka andmete säilitamise tähtaeg ning see säilitamise tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses. Eelnõu § 63 punkt 7. Politseiametniku teenistuslehe säilitamise tähtaega reguleerib PPVS § 46 lõike 2 alusel kehtestatud siseministri määrus. Samas puudub PPVS § 46 lõikes 2 volitus teenistuslehe pidamise säilitamise tähtaja kehtestamiseks määruses. Muudatuse kohaselt lisatakse, et minister kehtestab ka andmete säilitamise tähtaja, mis täpsemalt sätestatakse määruses. Eelnõu § 63 punkt 8. PPVS-s on sätestatud terviseandmete kogumise eesmärk, kuid andmete säilitamise tähtaega ei ole PPVS-s ega määruses. Määruses on toodud, millise regulaarsusega peab politseiametnik tervisekontrollis käima. Tervisekontrolli andmete säilitamist reguleerib üldjuhul töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud sotsiaalministri 24. aprilli 2004. aasta määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“, mille § 7 lõike 2 järgi säilitab tööandja tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist. Õigusselguse huvides täiendatakse politseiametnikele laienevat PPVS § 71 lõike 4 alusel kehtestatava politseiametniku tervisenõuete ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuete määruse volitusnormi andmete säilitamise tähtajaga. Eelnõu § 63 punkt 9. PPVS § 10810 ega sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatava määruse volitusnormi sõnastuses ei ole toodud vabatahtliku merepäästja tunnistuse väljastamiseks vajalike andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse volitusnormi andmete säilitamise tähtaeg ning see tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses. § 64. Postiseaduse muutmine Eelnõu § 64 punktid 1 ja 2. Postiseaduse isikuandmete kaitset puudutavad mõisted viiakse kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega ning sätestatakse selguse huvides, kes on aadressiregistri vastutav töötleja. 44(89) § 65. Prokuratuuriseaduse muutmine Eelnõu § 65 punkt 1. Kehtiv prokuratuuriseaduse § 151 reguleerib prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimist ning viitab isikuandmete ankeedile, mille kandideeriv isik peab täitma. Siiski ei tulene nimetatud sättest õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks. Sellest tulenevalt täiendatakse § 151 lõikega 21 selliselt, et sätestatakse isikuandmete töötlemise eesmärk ning töödeldavate isikuandmete kategooriad. Eelnõuga täiendatakse § 151 lõikega 22 selliselt, et nimetatakse prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimiseks vajalikud isikuandmete üldkategooriad. Prokuratuuriseaduse § 151 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et töödeldavate isikuandmete täpsem koosseis sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses. Eelnõu § 65 punkt 2. Kehtiv prokuratuuriseaduse § 151 ei sätesta, kui kaua prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimiseks töödeldud isikuandmeid säilitatakse. Tulenevalt isikuandmete säilitamise piirangu põhimõttest (üldmääruse art 5 lg 1 punkt e) kui ühest isikuandmete töötlemise peamisest põhimõttest, on vaja määrata nimetatud isikuandmete säilitamise tähtaeg. Eelkõige põhjusel, et säilitatakse ka selliste isikute isikuandmeid, keda prokurörina ametisse ei nimetata. Seetõttu sätestatakse prokuratuuriseaduse § 151 lõikes 8 isikuandmete säilitamise tähtajad. Vastavalt lisatavale lõikele 8 säilitatakse isikuandmeid viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist. § 66. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Eelnõu § 66 punkt 1. Muudatusena võetakse kasutusele uus andmekogu nimetus – testide andmekogu. Uus nimetus tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest, mis on parajasti ettevalmistamisel. Andmekogu nimetuse vahetus on vajalik põhjusel, et see kajastab paremini andmekogu sisu. Seaduses sõnastatakse testide andmekogu eesmärk (eelnõu § 32 lõige 1). Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest see mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust (PS §-d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest. Andmete kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määratleb andmekogule pandud ülesanded, mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge, mis on andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisel. Seaduses sätestatakse, et testide andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtajad, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (eelnõu § 32 lõige 2). Seni seadus andmete säilitustähtaja kehtestamist ei sätestanud. Isikuandmete puhul tuleneb säilitustähtaja määramise nõue eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. 45(89) Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse (§ 32 lõiked 4 ja 5). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Testide andmekogu põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 5 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et testide andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 32 lõige 6). Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. Eelnõu 66 punkt 2. Muudatusega asendatakse vana IKSi termin delikaatsed isikuandmed isikuandmete kaitse üldmäärusele vastava terminiga. § 67. Päästeseaduse muutmine Eelnõu § 67 punktid 1 ja 2. Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija kohta kogutakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust saada vabatahtlikuks päästjaks ning talle esitatavad nõuded on sätestatud seaduses. Samas päästeseaduse (PäästeS) määruse volitusnormi sõnastuses ei ole sätestatud vabatahtlikuks päästjaks soovija kohta kogutud andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse volitusnormi säilitamise tähtaeg ja andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses. Samuti on PäästeS-s sätestatud terviseandmete kogumise eesmärk, kuid andmete säilitamise tähtaega ei ole PäästeS-s ega määruses, mistõttu tuleb PäästeS-i täiendada vabatahtliku päästja tervisekontrolli määruse volitusnormi, et siseminister kehtestab määruses ka vabatahtliku päästja terviseandmete säilitamise tähtaja. Lisaks tuleb muuta määruse pealkirja, mille pealkiri on praegu „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja nendele vastavuse kontrollimise kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“, sest tulenevalt volitusnormist on määruses reguleeritud ka tervisekontroll. Eelnõu § 67 punktid 3 ja 4. PäästeS § 41 reguleerib vabatahtliku päästja hukkumisel tema lähedastele hüvitise maksmist, kuid seaduses ei ole täpselt sätestatud Päästeameti õigust töödelda, sh küsida andmeid vabatahtliku päästja lähedaste kohta. Muudatusega luuakse õiguslik alus töödelda vabatahtliku päästja lähedaste andmeid, et tagada vabatahtliku päästja hukkumisel hüvitise maksmine tema lähedastele. Muudatus võib küll mõjutada vabatahtliku päästja lähedaste eraelu puutumatust, kuid andmete küsimine on kõnesoleval juhul põhjendatud ning vabatahtliku päästja ja tema lähedaste huve silmas pidav, kuna andmeid küsimata võib tekkida olukord, kui vabatahtliku päästja hukkumisel ei ole andmete puudumise tõttu võimalik lähedastele hüvitist välja maksta. § 68. Päästeteenistuse seaduse muutmine Eelnõu § 68 punktid 1 ja 2. Päästeteenistuse seaduse (PäästeTS) § 7 lõige 5 sätestab muuhulgas, et päästeteenistuja tervis peab võimaldama tal täita päästeteenistuja teenistus- või 46(89) tööülesandeid, ning lõige 4 annab siseministrile õigus kehtestada määrusega päästeteenistuja tervisenõuded, kuid PäästeTS ei sätesta tervisenõuetele vastavuse kontrolli tegemist ega selle tegemise eesmärki. Isikuandmete töötlemise olulised põhimõtted on seaduslikkus ja eesmärgikohasus. See tähendab, et isikuandmeid võib koguda vaid seaduslikul teel ning üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Selleks, et oleks selgelt mõistetav päästeteenistuja tervisenõuetele vastavuse kontrollimise eesmärk, täiendatakse seadust, milles sätestatakse, et päästeteenistuja tervisekontrolli eesmärk on välistada tal tervisehäired, mis takistaksid päästeteenistusele antud ülesannete täitmist. Päästeteenistujale pandud kohustuste täitmist takistavad tervisehäired on sätestatud siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruses nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“. Tervisekontrolli andmete säilitamist reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud sotsiaalministri 24. aprilli 2004. aasta määrus nr 74 „Töötajate terviskontrolli kord“, mille § 7 lõike 2 järgi säilitab tööandja tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist. Õigusselguse huvides täiendatakse PäästeTS-i alusel kehtestatava päästeteenistuja tervisenõuete määruse volitusnormi. Eelnõu § 68 punkt 3. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 on nimetatud delikaatseid isikuandmeid, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist. Mõisteaparaadi ühtlustamiseks tuleb PäästeTS-s senine termin asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga. Eelnõu § 68 punkt 4. Päästeteenistusse päästeametniku kohale, mille ametiülesannete hulka kuulub töö andmekoguga, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või PPA, või demineerimistöö tegemine või kus isikul on juurdepääs päästeteenistujate delikaatsetele isikuandmetele, kandideeriva isiku isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Päästeteenistusse kandideerijale esitatavad nõuded on sätestatud seaduses. Näiteks kontrollitakse kandideerija kriminaalkorras karistatust, avalikust teenistusest vabastamist distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest jne ehk kontrollitakse andmeid, mis välistaks päästeteenistuses töötamise. Lisaks kogutakse teisi päästeteenistujale seaduses sätestatud nõuete täitmist tõendavaid andmeid, nagu kodakondsus, haridus ja tervis, samuti küsitakse päästeteenistusse kandideerija lähedaste andmeid. PäästeTS § 72 ega sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatava määruse volitusnormi sõnastuses ei ole päästeteenistusse kandideeriva isiku andmete säilitamist. Muudatuse kohaselt lisatakse volitusnormi andmete säilitamise tähtaeg ja isikuankeedis küsitud andmete säilitamise tähtaeg sätestatakse täpsemalt määruses. § 69. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Eelnõu § 69. Kohustatud isik peab rakendama rahapesu ja terrorismi rahastamise seadusest tulenevate nõuete kohaldamisel isikuandmete kaitse üldisi reegleid, välja arvatud juhul, kui RahaPTS-s on sätestatud teistsugune regulatsioon. § 70. Rahvaraamatukogu seaduse muutmine Eelnõu § 70. Rahvaraamatukogu seadust täiendatakse §-ga 151. Seaduse tasandile tuuakse isikuandmete kogumise eesmärk: rahvaraamatukogu kogub isikuandmeid lugejatele raamatukogu teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks 47(89) aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning seaduse § 17 lõikes 1 või 2 nimetatud tasude nõudmiseks. Samuti lisatakse seadusesse isikuandmete koosseis, mis on käesoleval ajal sätestatud kultuuriministri 12.07.2004 määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“. Seadusesse on lisatud regulatsioon, mille kohaselt on alla 18-aastase isiku puhul teavikute kojulaenutamise õiguse saamiseks vaja ka lapsevanema või seadusliku esindaja andmeid. See on vajalik olukorras, kus laps laenutab koju teaviku, kuid ei tagasta seda tähtaegselt, rikub seda või kaotab ära ja raamatukogu pidajal ei ole võimalik rakendada §-st 17 tulenevaid tasu nõudeid. Täiendavalt on seaduse tasandile toodud võimalus küsida isiku terviseandmeid puudega isikule raamatukogu teenuse osutamiseks. Rahvaraamatukogu seaduse § 15 lõike 6 kohaselt korraldab raamatukogu elanikele, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Terviseandmete küsimine võimaldab seda sätet realiseerida, raamatukogu peab veenduma, et isikul on tulenevalt puudest õigus eriteenuseid saada. § 71. Rahvastikuregistri seaduse muutmine Eelnõu § 71 punktid 1 ja 2. Rahvastikuregistri seaduse § 5 lõikes 1, § 11 lõikes 3, § 13 lõikes 5, § 16 lõike 1 punktis 1, § 19 lõikes 4, § 57 lõikes 1, § 61 lõikes 1, § 69 lõikes 2 ja § 80 lõikes 3 asendatakse viide isikuandmete kaitse seadusele viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). § 72. Rahvastikuregistri seaduse (RT I, 17.11.2017, 1) muutmine Eelnõu § 72. Riigikogu võttis 25.10.2017 vastu rahvastikuregistri seaduse uue tervikteksti, mis jõustub 01.01.2019. Ka selles seaduses tuleb teha samasugune muudatus nagu kehtivas rahvastikuregistri seaduses. Rahvastikuregistri seaduse (RT I, 17.11.2017, 1) § 2 lõikes 1, § 9 lõikes 4, § 11 lõikes 5, § 14 lõike 1 punktis 1, § 46 lõike 2 punktis 3 ja § 56 lõikes 1 asendatakse viide isiku andmete kaitse seadusele viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). § 73. Rahvatervise seaduse muutmine Eelnõu § 73. Eelnõus on muudetud registrite eesmärgid selgemaks, et tagada ja mõista paremini registri andmete töötlemise ulatust. Korrastati ka üldistatud andmekoosseise (isikukood või sünniaeg) ning vaadati üle vastutava töötleja regulatsioon. Seaduse tasandil kehtestati säilitamise tähtaeg. Lisaks loobutakse kordamast AvTS-s sätestatut, et avalike ülesannete täitmise tagamiseks on tegemist riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga. sellekohased kordused jäetakse välja. 48(89) Paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 3, et piirata andmete laialdast kasutamist, arvestades andmete delikaatsust (nakkushaigused, raseduse info jms). Piirang ei puuduta terviseohutuse infosüsteemi. Rahvatervise seaduse alusel asutatud andmekogude puhul korrastati ja ajakohastati registrite eesmärke, et anda paremini edasi nendesse kogutavate isikuandmete kogumise mõtet (levimuse, suremuse jne analüüsiks). Võrreldes kehtiva õigusega on uus andmekogu, mida RTerS-i alusel reguleeritakse, raseduse infosüsteem. Raseduse infosüsteem asutatakse kahe andmekogu, meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu ümberkorraldamise tulemusena. Muud andmekogud, mida eelnõuga reguleeritakse, on samal kujul ka praegu kehtiva RTerS-i alusel ning sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva korraga ei ole. Raseduse infosüsteemi peetakse raseduse kulu, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsiks, tervishoiuteenuse korraldamiseks, ravikvaliteedi hindamiseks, statistika kogumiseks ning uurimistööks. Raseduse infosüsteem asutatakse kahe andmekogu ümberkorraldamise tulemusena. Põhimäärus (nagu mitmetel teistelgi) täpsustab selles olevate registrite täpsema arvu ja korra. Andmekogude ümberkorraldamine on ajendatud andmekogumise digiteerimisest ja vajadusest viia andmekogude põhimäärused kooskõlla kehtivate õigusaktidega ning koondada sarnast eesmärki kandev andmestik ühtsesse registrisse. Riigi infosüsteemi haldussüsteemis on infosüsteemide kataloog, kuhu kantakse kõik Eestis kasutusel olevad riigi asutatud andmekogud. Raseduskatkestusandmekogu registreerimise taotluse esitamisel selgus, et andmekogu volitusnorm seaduses ning kehtiv põhimäärus ei vasta kehtivatele õigusaktidele. Vajalike muudatuste tegemiseks kutsuti kokku töörühm, mis oma esimesel koosolekul otsustas, et tuleks luua uus infosüsteem meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu baasil. Selline lahendus on kantud pragmaatilistest kaalutlustest, kus rasedus ja sünd on omavahel tihedalt seotud protsess ning andmestiku hindamine oluline protsessi algusest lõpuni. Paragrahvi 2 lõikes kehtestatakse, kes on kohustatud esitama andmeid raseduse infosüsteemi. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendatakse andmeesitajate loetelu tervishoiuteenuste osutajatega, kellel on pediaatria ja kodusünnitusabi tegevusluba. Pediaatria tegevusloa omajad hakkavad esitama andmeid enneaegselt sündinud laste kohta. Kodusünnitusabi tegevusloa omajad peavad esitama andmeid nende poolt vastu võetud laste sündide kohta. Kolmandas lõikes on üldistatult nende andmete loetelu, mida töödeldakse raseduse infosüsteemis. Raseduse infosüsteemi põhimääruses tuuakse juba kogutavate andmete koosseisud täpsemalt esile – tegemist on koondiga kahe varasema pinnalt. Seega seisnevad muudatused peamiselt andmekogude eesmärkide korrastamises (statistika tegemiseks, levimuse ja suremuse analüüs jms) ja andmekoosseisude sõnastuse korrastamises (kaotatakse loetelus korduv sõna „andmed“, täpsustatakse koosseise juba kogutavate andmete pinnalt). Samuti kehtestatakse andmekogu põhimäärus spetsiifiliste andmekogude puhul edaspidi valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Lisaks tuuakse võrreldes varasemaga säilitamise tähtajad seaduses, kuna tegemist on olulise põhiõiguste riivega. Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ja andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi vältel, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Selle tagamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muuhulgas võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest. Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel eri failide või andmebaaside vahel, pidades silmas mitmetesse 49(89) aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud andmete väärtus suureneb ajas, võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna registris säilitatakse ka kehtiva põhimääruse alusel andmeid tähtajatult. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule ja määratakse kindel säilitamise tähtaeg. Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine registris on üldiselt maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks põhiprintsiipe ja nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid tähtajatult on kõigi meie meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast haigusest (eriti surmapõhjuste seas esirinda kuuluvate haiguste kontekstis). Säilitatavatel andmetel on keskne roll järgmistes tegevustes:  Ravi kvaliteedi pikaajaline jälgimine. Seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada eri perioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab andmekogu lingitavust teiste registritega ja varem kogutud andmete ning isikustatud andmete olemasolu.  Võrdlus teiste riikide andmestikega. Registri andmestik, mis ideaaljuhul hõlmab kõiki Eestis diagnoositud haigusjuhte ja mille abil saab teha võrdlusi teiste riikide samalaadsete andmestikega. Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Analüüsid ja mustrite jälgimine määravad tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad lähenemisviisid tervise kaitsel. Edaspidi muutub ka andmekogu vastutav töötleja, mis määratakse lähtuvalt sellest, kelle ülesannete täitmiseks on andmekogu peamiselt loodud (Tervise Arengu Instituut, Terviseamet). Volitatud töötleja jääb senisel kujul jätkuvalt müokardiinfarktiregistrile, kuna selle volitatud töötleja on olnud avalik-õiguslik juriidiline isik – Tartu Ülikool. Seega muudetakse ülejäänud registrite volitatud töötlejad vastutavaks töötlejaks, kui volitatud töötlejaks oli valitsusasutus või hallatav riigiasutus. § 74. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse muutmine Eelnõu § 74 punktid 1 ja 2. RKESS § 4 sõnastatakse uuesti ning loobutakse eraldi kordamast põhimõtet, et isikuandmete töötlemisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust. Nii tuleb alates 25. maist 2018. a arvestada otsekohalduva isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid ning lähtuda eriseaduses sätestatust. Õigusruum, millest tuleb edaspidi lähtuda, võib olla hõlmatud nii andmekaitse üldmääruse, Eesti isikuandmete kaitse õigusaktide ja ka erivaldkonna õigusaktidega. Seega on sättesse lisatud viide isikuandmete kaitse üldmäärusele. RKESS § 34 sõnastuse muudatus tuleneb eelkõige terminite ühtlustamisest. Uus isikuandmete kaitse seadus kasutab delikaatsete isikuandmete asemel sarnaselt üldmäärusega eriliiki isikuandmete (ka seni aluseks olnud direktiivis kasutati just viimast mõistet). Otsekohalduva määruse valguses on terminid ühtlustatud õigusselguse huvides. Kuna edaspidi hakatakse kohaldama nii üldmäärust kui ka riigisiseseid õigusakte, on samade mõistete kasutamine ühesuguste terminitega suunatud suurema õigusselguse tagamisele. 50(89) § 75. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmine Eelnõu § 75 punktid 1 ja 2. Seoses sellega, et meditsiiniline sünniregister muudetakse raseduse infosüsteemi osaks ja sellesse koondatakse ka RKSS-s reguleeritud raseduskatkestusandmekogu, tuleb muuta ka vastavas osas RKSS-i. Vastavad sätted andmekogu reguleerimiseks tunnistatakse RKSS-s kehtetuks. Edaspidi on rasedusega kulgev protsess hõlmatud ühtses andmekogus ja seda rahvatervise seaduse alusel. RKSS § 25 sõnastuse muudatus tuleneb eelkõige terminite ühtlustamisest. Uus isikuandmete kaitse seadus kasutab delikaatsete isikuandmete asemel sarnaselt üldmäärusega eriliiki isikuandmed (ka seni aluseks olnud direktiivis kasutati just viimast mõistet). Otsekohalduva määruse valguses on terminid ühtlustatud õigusselguse huvides. Kuna edaspidi hakatakse kohaldama nii üldmäärust kui ka Eesti õigusakte, on samade mõistete kasutamine ühesuguste terminitega suunatud suurema õigusselguse tagamisele. § 76. Ravikindlustuse seaduse muutmine Eelnõu § 76 punktid 1 ja 2. RaKS § 15 alusel sõnastatakse ümber andmekogu pidamise eesmärk. Seda peetakse seadustest tulenevate Eesti Haigekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil, mis on vajalik isiku kindlustuskaitse algamiseks, peatamiseks ja lõpetamiseks, samuti ravikindlustushüvitiste võimaldamisega ja osutatud tervishoiuteenuste eest tasumisega. RaKS § 25 lõike 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-s sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud RaKS-s sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Andmekogu sisaldab andmeid, mis on vajalikud eri seadustest tulenevate haigekassa ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, sest eraldi andmekogu nimetust seaduses märkida ei ole vaja – see sisaldub juba eelnõu kohaselt lõikes 1. Eelnõu § 76 punkt 3. RaKS § 16 alusel tühistatakse seaduses volitatud töötleja määratlus, kuna volitatud töötlejad määratakse põhimääruses. Volitatud töötleja on vajalik määrata vaid juhul, kui teatud ülesandeid ka edasi delegeeritakse. Edaspidi on võimalik seda vajaduse korral teha andmekogu põhimääruses, mis on kooskõlas ka AvTS § 435 lõikega 1. Eelnõu § 76 punkt 4. RaKS § 17 alusel uuendatakse ja täiendatakse töödeldavate andmekoosseisude kategooriaid, kuhu lisandub eraldi isikuandmete osa. See tagab parema õigusselguse nii andmesubjektile kui ka teistele isikutele (nt andmevahetuse, järelevalve jm kontekstis). Andmete loetelu sisaldab andmeid, mis on vajalikud isiku kindlustamiseks ja kindlustuse tõendamiseks ning ravikindlustushüvitiste ja osutatud tervishoiuteenuste eest maksmisel (lg 1). Lisaks täiendatakse sama paragrahvi lõiget 2 viitega andmeandjatele, andmete täpsemale koosseisule ja muudele korraldusküsimustele, mis sätestatakse põhimääruses. Seaduse tasandil määratakse andmete säilitamise tähtajad. Kuna säilitamine on üks töötlemise vormidest ja võimaldab andmetöötlejal töötlemist jätkata, on tegemist olulise riivega, mille ulatus määratakse edaspidi seaduses. Säilitamise tähtaja määramisel on lähtutud eeldatavast elueast ning ka terviseandmete säilitamisest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel (lg 3). Logide ja alusandmete säilitamise tähtaega reguleerib vastava andmekogu põhimäärus. 51(89) Praegu kehtiva RaKS § 17 lõige 3, mille kohaselt võivad ravikindlustuse andmekogu kasutada ka kohtud ja kohtutäiturid, kehtestati 1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadusega. Kõnesoleva muudatusega (lg 4) sätestatakse kohtutäiturite õigus töödelda isiku ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid selle hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks. Kohtutel ei ole vajadust lähtuda ravikindlustuse andmekogu andmetest, kuna vajalikud isikuandmed saadakse rahvastikuregistrist. 2006. aastal oli kohtutele ja kohtutäituritele ravikindlustuse andmekogus isikuandmetele ligipääsu võimaldamise eesmärk haigekassa halduskoormuse vähendamine, kuna algselt ei olnud rahvastikuregistri andmed nii täpsed, samuti pidid kohtud ja kohtutäiturid, kes isikuid taga otsisid ja nendega ühendust püüdsid saada, näitama, et nad on teinud endast olenevalt kõik, et isikuga ühendust saada. Kehtiva korra säilitamine on edaspidi vajalik vaid kohtutäituritele. Viimased saavad arvukalt arestimise ja aresti alt vabastamise akte, mida töövõimetuslehtede menetlejad sisestavad käsitsi. Kavas on aga välja töötada tehniline lahendus, mille korral kohtutäitur saaks ise töövõimetushüvitisele arestimise nõude sisestada, samuti täitemenetluse lõppemise korral aresti alt vabastada. Eesmärk on haigekassas töövõimetuslehtede menetlemise halduskoormuse vähendamine käsitsi tehtava töö arvelt. RaKS §-i 17 lisatakse lõiked 5 ja 6, mille puhul on tegemist RaKS § 19 lõigetega 11 ja 2. Vastavad sätted paigutuvad oma sisult pigem § 17 konteksti ning kehtiv § 19 tunnistatakse kehtetuks (vt vastavat kommentaari ka seoses §-ga 19). Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Eelnõu § 76 punkt 5. RaKS § 18 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „delikaatseid isikuandmeid“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“. Sõnastuse muudatus tuleneb eelkõige terminite ühtlustamisest. Uus isikuandmete kaitse seadus kasutab delikaatsete isikuandmete asemel sarnaselt üldmäärusega eriliiki isikuandmed (ka seni aluseks olnud direktiivis kasutati just viimast mõistet). Kuna edaspidi hakatakse kohaldama nii otsekohalduvat üldmäärust kui ka riigisiseseid õigusakte, on samasuguste mõistete kasutamine ühesuguste terminitega suunatud suurema õigusselguse tagamisele. Eelnõu § 76 punktid 6 ja 7. RaKS § 18 lõige 6 ja § 19 tunnistatakse kehtetuks. RaKS § 18 lõike 6 alusel tehtav täpsustus ei ole vajalik. Nii IKS-i kui ka andmekaitse üldmääruse valguses on vastutaval andmetöötlejal õigus hinnata andmetöötluse eesmärgipärasust, kuna lõplik vastutus andmeväljastuse korral, milleks puudus õiguslik alus (sh üldpõhimõtted – andmehulga ja andmete endi eesmärgipärasus, minimaalsus jms). Õiguste kaitse on reguleeritud vastavates õigusaktides ning seda põhimõtet ei ole tarvis korrata (andmekaitse inspektsioon, HMS-i vaidemenetlus ja kohtumenetlus). RaKS § 19 osas sätestatakse lõiked 11 ja 2 sama seaduse § 17 koosseisus, kuna sobivad sisu poolest sinna paremini. Senine muu detailne regulatsioon hõlmab pigem korraldusküsimusi, mida reguleeritakse edaspidi andmekogu põhimääruses. Eelnõu § 76 punktid 8 ja 9. RaKS § 20 lõike 1 alusel kehtestatakse edaspidi registri põhimäärus ministri määrusega. Lõikes 2 tunnistatakse punktid 2 ja 8 kehtetuks. Seega muudetakse põhimääruse reguleerimisala – säilitamine sätestatakse edaspidi seaduses, mistõttu ei ole selle kordamine põhimääruses tarvilik. Andmekogu lõpetamine jms on mahutatav muude korraldusküsimuste alla ning sisuliselt toimub see seaduses sätestatud korras. Täpsema protsessi kirjeldamine ei ole vajalik, kuna alates AvTS-i jõustumisest tuleb andmekogude andmekoosseisude muutmisel või selle lõpetamisel lähtuda vastavast seadusest ja selle alusel antud määrustest. 52(89) Eelnõu § 76 punkt 10. RaKS § 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või kuni selle väljastamiseni haigekassakaardi“. Kehtiva redaktsiooni kohaselt võib ravikindlustuse andmekogusse kantud alla 15-aastane isik kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa ravikindlustuskaardi või kuni selle väljastamiseni haigekassakaardi. Kuna haigekassakaarte ei väljastata, viiakse õigusruum kooskõlla praeguse praktikaga. § 77. Ravimiseaduse muutmine Eelnõu § 77 punktid 1–5. Esimene muudatus on seotud tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse lisanduva peatükiga 32 (vt selgitusi vastava sätte juures).Tegemist on pigem tehnilise muudatusega, ajakohastades seaduse sõnastust ja tagades kooskõla AvTS-ga. Sõnastus on eelnõu kohaselt sarnane teiste andmekogude regulatsioonidega. Sarnaselt teiste spetsiifiliste registritega eri valitsemisalades asutatakse ja määratletakse ka selle registri täpsem kord edaspidi vastava valdkonna ministri määrusega. Kuna nii proviisorite ja farmatseutide registris (isikuandmed) kui ka retseptikeskuses (eriliiki andmed) töödeldakse nii isiku- kui ka eriliiki andmeid, korrastatakse nende andmekogude regulatsioonis nii volitusnormi sisu ja täpsustatakse töödeldavate andmete üldkoosseisu seaduses. § 78. Relvaseaduse muutmine Eelnõu § 78 punktid 1–3. Relvaseaduse (RelvS) alusel töötlevad eri ametiasutused isikuandmeid, sh nende eriliike, nt relvaloa taotlejate terviseandmed, andmed karistatuse kohta jne. RelvS-i alusel on andmete töötleja üldjuhul Politsei- ja Piirivalveamet. Seaduses sätestatud juhul võib andmeid töödelda ka muu ametiasutus (nt Maksu- ja Tolliamet riikliku järelevalve teostamisel, Kaitsepolitseiamet Relvs-i alusel lubade väljastamise protsessi kaasamisel). RelvS-ga pandud ülesannete täitmisel töödeldakse isikuandmeid ja nende eriliike kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja isikuandmete kaitse seadusega (millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuse täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK), ning ulatuses, mis on vajalik RelvS-s sätestatud eesmärgi täitmiseks. RelvS-i muudatuse punktides 1–3 kavandatud muudatused täpsustavad RelvS-i alusel kehtestatud andmekogude – teenistus- ja tsiviilrelvade register ning Kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregister – eesmärki ning andmekogude põhimääruse kehtestamiseks antavaid volitusnorme ning andmekogus säilitatavate andmete säilitustähtaegasid. Kehtiva RelvS-i kohaselt on andmekogude asutamiseks sätestatud vastavad volitusnormid RelvS-i § 3 lõigetes 3 ja 5. RelvS §-st 3 tõstetakse sätted, mis käsitlevad relvaregistreid (lõiked 3 ja 5) RelvS 3. peatükki, sest relva andmete registrisse kandmine on üks relvade üle arvestuse pidamise viise ning kõik, mis on seotud relvade üle arvestuse pidamisega, peaks olema sätestatud ühes kohas. RelvS-i muudatuse punkti 3 kohaselt muudetakse RelvS § 24. Kõnesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kantakse kõik tsiviilkäibes olevad relvad, kõik relva- ja padrunikollektsiooni kuuluvad relvad ning laskekõlbmatud relvad ja teenistusrelvad teenistus- ja tsiviilrelvade 53(89) registrisse (edaspidi ka register), mille eesmärk on koguda ja säilitada teavet Eestisse saabunud ning Eestis asuvate tsiviilkäibes lubatud teenistus- ja tsiviilrelvade, relva- ja padrunikollektsioonide, laskekõlbmatute relvade ning nende omanike ja valdajate kohta, samuti tüübikinnituse saanud relva- ja padrunimudelite ning nende modifikatsioonide kohta. Registrisse tuleb relv kanda selle Eestisse sisseveol, Eesti tootjalt Eesti tellijale üleandmisel ning relva igakordsel registreerimisel omaniku või valdaja nimele (§ 24 lõige 6). Tsiviilrelvade registrisse ei kanta piiramata tsiviilkäibega relvade, kumminuiade, ekspordiks valmistatud relvade, transiitveosena veetavate relvade ning ametirelvade hulka kuuluvate külmrelvade, pneumorelvade ja elektrišokirelvade andmeid (§ 24 lõige 4). Võrreldes kehtiva seadusega on lisatud, et ametirelvade hulka kuuluvate külmrelvade, pneumorelvade ja elektrišokirelvade andmeid tsiviilrelvade registrisse ei kanta, kuna tegemist on vähemohtlike relvadega. Nende ametirelvade üle peetakse arvestust ametirelvi käitlevates asutustes riigivaraseaduses või selle alusel või muul alusel kehtestatud korras. Lisaks valmisrelvade andmetele tuleb sinna kanda ka relvade oluliste osade, nende laskemoona ja lahingumoona andmed. RelvS § 24 lõike 2 kohaselt on registri vastutav töötleja Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötlejate loetelu kehtestatakse põhimäärusega. Registri põhimäärusega kehtestatakse peale eespool nimetatu ka registris andmete säilitamise tähtajad (§ 24 lõige 3), mida kehtivas põhimääruses sätestatud ei ole. Andmete säilitamise tähtaegade kehtestamist on vaja isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetekohaseks rakendamiseks. Registri põhimäärusega määratakse muu hulgas kindlaks andmetele juurdepääsu tingimused ja juurdepääsuõigusega asutused. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruse kehtestab kehtiva RelvS-i kohaselt Vabariigi Valitsus, kuid muudatuste järgi kehtestab põhimääruse valdkonna eest vastutav minister ehk siseminister. Võrreldes praeguse § 24 sõnastusega jäetakse eelnõust välja lõige 4, mis sätestab, et Kaitseliidu tegevliikme relva, mille ta on soetanud Kaitseliidu relva soetamisloa alusel, võib kanda Kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregistrisse. Kaitseliidu tegevliikme relv on praeguse (vana) relvade liigitamise kontseptsiooni järgi Kaitseliidu relv, mitte sõjaväerelv, ja seega kantakse selle andmed Kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregistrisse (eelnõukohane sõjaväerelvade register), nagu kohustab RelvS § 3 lõige 3 ja Kaitseliidu seaduse § 46 lõike 4 esimene lause. Ka kaitseministri 13. veebruari 2017. a määruse nr 2 „Kaitseliidu relva, mida ei loeta sõjaväerelvaks relvaseaduse tähenduses, käitlemise ja kasutamise nõuded“ § 5 lõikes 4 on sätestatud, et Kaitseliidu tegevliikme relva andmed kantakse Kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregistrisse, mitte teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Muudatuse punkti 4 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 241, milles muudetakse Kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregistri nimetust tulenevalt Kaitseministeeriumi kavandatud muudatustest sõjarelvade regulatsioonis; vt relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fff5f3f9-2579-4e2f-bc22-7b278dd4ada2. Eelnõukohase RelvS § 241 lõike 1 järgi kantakse Kaitseväele lahingutegevuseks ning Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete ja -kohustuste täitmiseks soetatud relvad sõjaväerelvade registrisse. Sõjaväerelvade registri põhimääruse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ehk kaitseminister (lõige 3). Sõjaväerelvade registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium (lõige 2). Sarnaselt tsiviilrelvade registriga sätestatakse volitatud töötlejate loetelu põhimäärusega. Sõjaväerelvade registrile ei kohaldata isikuandmete kaitse üldmäärust, sest sõjaväerelvade 54(89) registri eesmärk on Kaitseväele lahingutegevuseks ning Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete ja -kohustuste täitmiseks soetatud relvade üle arvestuse pidamine (lõige 1). Tegemist on põhimõtteliselt riigi sõjalise kaitse ülesannete täitmisega, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 2 lõike 2 punkti a järgi ei kohaldata seda määrust nende andmekogude suhtes, milles töödeldakse isikuandmeid muu kui EL-i õiguse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse käigus. Riigi sõjaline kaitse ei ole EL-i õiguse kohaldamisalas samamoodi nagu EL-i siseturu või tarbijakaitse küsimused. Muudatuse punkti 5 kohaselt täiendatakse RelvS §-ga 352, milles nähakse ette käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalike andmete, sealhulgas isikuandmete säilitamine. Kehtivas RelvS-s sellisel kujul andmete säilitamist reguleeritud ei ole. Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud andmete säilitamine on reguleeritud registri põhimääruses, kuid paljude selliste andmete, mida registrisse ei kanta, säilitamise tähtaegu ei ole õigusaktides sätestatud. Need on kehtestanud PPA peadirektor, arvestades seni kehtinud avaliku teabe seadust, isikuandmete kaitse seadust jt õigusakte. Arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid, tuleb isikuandmete säilitamise tähtajad kehtestada aga seaduses või määruses. Kuivõrd paljusid RelvS-i alusel tehtavaid toiminguid (haldusmenetlus) ei reguleerita täpsemalt määruse tasandil, on mõistlik tuua üldised tähtajad seadusesse. Tähtaegade kehtestamisel on arvestatud praegu kehtivaid tähtaegu ning nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. RelvS § 352 lõikes 1 sätestatakse, et tulirelvade ja tulirelva oluliste osade andmeid, sealhulgas nendega seonduvaid isikuandmeid, säilitatakse 30 aastat pärast tulirelvade või tulirelva oluliste osade hävitamist. Lõikes 2 nähakse ette, et RelvS 352 lõikes 1 nimetatud relvade ja tulirelva oluliste osade andmed ja nendega seonduvad isikuandmed peavad olema kättesaadavad: 1) pädevatele asutustele käesoleva seaduse alusel loa andmise ja tühistamise eesmärgil ning pädevatele asutustele tollimenetluste tarbeks 10 aastat pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist; 2) asutustele, mis on pädevad kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas, 30 aastat pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist. Lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumisel kustutatakse isikuandmed, välja arvatud juhul, kui isikuandmed on edastatud kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas pädevale asutusele ning neid kasutatakse kõnealusel konkreetsel eesmärgil, või muudele asutustele seaduses ettenähtud eesmärgil. Lisaks on vaja sätestada eraldi isikuandmete säilitamise tähtaeg näiteks sellisteks juhtudeks, kui isik taotleb RelvS-i alusel luba, kuid seda mingil põhjusel talle ei väljastata ehk tema andmeid registrisse ega relvatoimikusse ei kanta. Selleks sätestatakse, et RelvS § 352 lõigetes 1–3 nimetamata juhul säilitatakse kõnesoleva seaduse alusel läbiviidud haldusmenetlustes kogutud isikuandmeid, mida ei kanta relvatoimikusse, nende kogumise ajendiks olnud ülesande täitmise kestel, kuid mitte kauem kui viis aastat menetluses otsuse tegemisest või selle otsusega seotud õigusvaidluse lahendamiseni. RelvS-s sätestatav isikuandmete töötlemise õigusraamistik on sarnane Eestis seni rakendatuga ning sisulisi muudatusi isikuandmete töötlemisel ega andmete säilitamisel ei tehta. Muudatuse mõju on ebaoluline, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. RelvS-s isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete täpsustamine tagab andmesubjektide õiguse parema kaitse. Isikutele on selged nende isikuandmete töötlemise alused ja andmete säilitamise 55(89) tähtajad. Sihtrühm, keda kavandatavad muudatused mõjutavad, on väike, hõlmates seniseid ja tulevasi relvaloa omanikke või RelvS-i alusel tegevusluba taotlevaid isikuid. Eelnõu seadusena rakendamisega kulusid ja tulusid ei kaasne. § 79. Riigihangete seaduse muutmine Eelnõu § 79. Riigihangete registris hoitakse neid isikuandmeid, mida riigihangete seaduse alusel on hankijal õigus ja osaliselt ka kohustus riigihankes osaleva ettevõtja käest küsida. Sellised andmed on näiteks: 1) andmed hankelepingut täitma asuvate füüsiliste isikute hariduse, kutsekvalifikatsiooni ja kogemuse kohta; 2) andmed ettevõtja enda või tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikme või konkreetses riigihankes ettevõtjat esindava isiku süüteo korras karistatuse kohta kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise, korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise, riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise, maksualaste süütegude, laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 3) andmed riikliku või kohaliku maksu, makse või keskkonnatasu võlgade kohta; 4) andmed keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste rikkumise kohta. Andmeid hoitakse registris tähtajatult. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lg 2 kohaselt tuleb kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Registris ei ole võimalik eristada, millised riigihanked on tehtud struktuurivahenditest ja millised mitte, ega ole võimalik üheselt kindlaks määrata, millal selliste riigihangete dokumentide säilitamise tähtaeg saabub. Igas riigihankes on see tähtaeg erinev, tulenevalt sellest, kui pika aja jooksul viiakse riigihange läbi, kui pikaajaline on projekt ise, millega seoses võidakse korraldada mitu riigihanget, ning juhul, kui toetuse väljamaksmisel tekivad vaidlused, võib see aeg olla veelgi pikem. Pärast viie aasta möödumist riigihanke lõppemisest arvates piiratakse registris isikute ligipääsu registris hoitavatele andmetele. Andmetele on ligipääs registri peakasutajal, kelleks on Rahandusministeeriumi registri kasutajatoega tegelevad töötajad. Enda läbiviidud riigihangetele on ligipääs ka hankija peakasutajal ning samamoodi on enda esitatud pakkumustele ligipääs pakkuja peakasutajal. § 80. Ruumiandmete seaduse muutmine Eelnõu § 80. Ruumiandmete seaduse § 1 lõige 3 sisaldab viidet avaliku teabe seadusele, mis ei ole vajalik, kuna avaliku teabe seaduses sätestatud üldreeglid kohalduvad nagunii. Seetõttu nähakse ette selle kehtetuks tunnistamine. § 81. Seadme ohutuse seaduse muutmine 56(89) Eelnõu § 81. Seadme ohutuse seaduse muudatus on seotud isikuandmete kaitse üldmäärusest tuleneva põhimõttega, mille järgi peab andmete töötlemise korral sätestama selle eesmärgi. Lisaks eesmärgi sätestamisele parandatakse sätte sõnastust. Riiklikku järelevalvet teostatakse seaduses või selle alusel sätestatud juhtude üle, sõna „hõlbustamine“ on üleliigne. Seejuures „andmete kogumine ning kättesaadavaks tegemine“ iseenesest ei ole asjakohane eesmärk, mistõttu on seadme ohutuse seaduse §-st 12 see lauseosa välja jäetud. § 82. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Eelnõu § 82 punktid 1 ja 2. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 55 lõike 1 punktis 6 ning SHS § 66 lõike 1 punktis 6 loobutakse teenuseosutaja kohustuste määramisel viitest isikuandmete kaitse seadusele, kuna olenevalt ülesandest ja teenuse sisust tulenevad edaspidi nõuded nii andmekaitse üldmäärusest, uuest isikuandmete kaitse seadusest kui ka eriseadustest. Seetõttu ei ole küll kohustuse väljatoomisest loobutud, arvestades riivatavat sihtrühma, kuid kohustus asendatakse laiema mõistega, st teenuseosutaja peab edaspidi teadma ja järgima kõiki vastava valdkonna asjakohaseid õigusakte. Eelnõu § 82 punkt 3. SHS § 83 lõikes 3 täpsustatakse teenuseosutaja kohustust andmete säilitamise kohta. Kuna valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ühtselt kogutavate andmete koosseisud, siis tuuakse seaduses eraldi välja ka andmete säilitamise tähtaeg. Nõuete esitamisel lähtutakse aegumise tähtajast, mis on lepingulise suhte korral maksimaalselt 10 aastat. Eelnõu § 82 punkt 4. SHS § 141 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse sarnaseks teiste andmekogude volitusnormidega, ajakohastades seaduse sõnastust ja tagades kooskõla AvTS- ga. Volitusnormi piiride osas kaotatakse punktist 5 senine andmete säilitamine ja asendatakse andmeandjate loetelu ja neilt saadavate andmetega. Kuna säilitamine tuuakse seaduse tasandile (tegemist on siiski ühe põhiõiguse riivega), asendatakse senine punkt andmeandjate ning neilt saadavate andmetega, st et edaspidi on volitusnormis selgelt öeldud, et põhimääruses nimetatakse ka teised andmeandjad koos neilt saadavate andmete koosseisudega. Eelnõuga muudetakse ka andmekogu vastutavat töötlejat, kelleks on edaspidi Sotsiaalkindlustusamet. Muudatus lähtub sellest, kelle ülesannete täitmiseks andmekogu peamiselt on loodud. Sama lähenemist on kasutatud läbivalt Sotsiaalministeeriumi andmekogu eesmärkidest ja selles töödeldavatest andmetest lähtuvalt. Eelnõu § 82 punkt 5. SHS § 1421 punkt 1 muudetakse samuti selgemaks, tuues välja, et register sisaldab kas isikukoodi või sünniaega, viimane on oluline vaid juhul, kui isikukood puudub. Eelnõu § 82 punkt 6. SHS § 144 täiendamine lõikega 21 kannab samuti senise registri regulatsiooni korrastamise eesmärki, kuna ka muude omavalitsusüksusele vabatahtlike teenuste või toetuste korral tuleb lähtuda siiski kannete tegemisel registrisse kogutavate võimalike andmehulkade koosseisust. Tegemist on selguse loomisega kogutavates andmehulkades. Eelnõu § 82 punkt 7. SHS § 1451 täiendamine on seotud § 141 lõike 2 punktiga 5 kehtetuks tunnistamisega. Nimelt ei reguleerita edaspidi andmete säilitamist mitte põhimääruses, vaid seaduse tasandil (vt vastavalt § 141 lõike 2 punkti 5 kommentaari). 57(89) § 83. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine Eelnõu § 83 punktid 1–3. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 38 lõikes 1 loobutakse kordamast AvTS-s juba sätestatut, et avalike ülesannete täitmise tagamiseks on tegemist riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga. Seetõttu jäetakse sellekohased kordused välja. Lõikes 2 täiendatakse ja ajakohastatakse infosüsteemi volitusnormi, tagades kooskõla AvTS-ga (sarnane teiste andmekogude ja infosüsteemide regulatsioonidega). Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, määrates infosüsteemi vastutav töötleja, tagades seeläbi parema õigusselguse. Vastutaval töötlejal lasub mitmesuguseid kohustusi, mille tagamisel on lähtutud ühtsest põhimõttest, sätestades riiklike andmekogude puhul vastutava isiku just seaduses. Seaduse tasandil määratakse ka andmete säilitamise tähtaeg. Säilitustähtaegade sätestamisel on punktis 1 arvestatud asjaoluga, et pensioni arvestamiseks vajalikud alusandmed võivad tekkida läbivalt isiku aktiivse tööea ajal. Täpsemad andmete säilitustähtajad määratakse infosüsteemi põhimääruses. § 84. Spordiseaduse muutmine Eelnõu § 84 punktid 1 ja 2. Seaduses täpsustatakse andmekogu pidamise eesmärke (§ 61 lg 1). Andmekogu pidamise eesmärgid on praegu reguleeritud andmekogu põhimääruses (sh andmete kogumine treenerikutse andmiseks). Samuti tuuakse seadusesse andmekategooriad: andmed Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide ja spordiehitiste kohta ning treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute isikuandmed. Isikuandmetena kogutakse isiku üldandmeid (nimi, kontakt) ja hariduse, kutse ja tööhõive andmeid. Seadusega antakse õigus määrata andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg andmekogu põhimääruses. Spordiseaduse § 91 täiendatakse lõikega 8, tuues seadusesse maksimumaja (kuni 3 aastat) treeneri tööjõukulu toetuse taotlemisega seotud isikuandmete (toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore nimi ja isikukood) säilitamiseks. Vastav põhimõte on seni sätestatud kultuuriministri 26.11.2014 määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ § 19 lõikes 1. § 85. Söödaseaduse muutmine Eelnõu § 85 punktid 1–3. Eelnõus täpsustatakse registri eesmärgi sõnastust ja muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister; sätestatakse registrisse kantavad andmed viitega MsüS § 51 lõikele 1, mis hõlmab ka isikuandmeid; jäetakse välja volitatud töötleja nimetamine seaduse tasandil, edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri põhimääruses. Eelnõu § 85 punkt 4. Eelnõus esitatakse rakendussäte registri järjepidevuse kohta. § 86. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine 58(89) Eelnõu § 86 punkt 1. Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses §-s 131 olemas; esitatakse registri eesmärk; jäetakse välja volitatud töötleja nimetamine seaduse tasandil, edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri põhimääruses. Eelnõu § 86 punkt 2. Eelnõus esitatakse andmete kategooria, tuues konkreetselt välja isikuandmed. § 87. Taimekaitseseaduse muutmine Eelnõu § 87 punkt 1. Eelnõus muudetakse taimetervise registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba taimekaitseseaduse §-s 103 olemas; määratakse registri vastutav töötleja, kehtiva sättega võrreldes on sättest jäetud välja volitatud töötleja määramine, mis edaspidi sätestatakse registri põhimääruses; esitatakse registri eesmärk; sätestatakse registrisse kantavad andmed viitega MsüS § 51 lõikele 1, mis hõlmab ka isikuandmeid. Eelnõu § 87 punkt 2. Eelnõus sätestatakse taimekaitsevahendite registri eesmärk, muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba taimekaitseseaduse §-s 104 olemas; esitatakse andmete kategooriad, tuues välja konkreetselt isikuandmed; jäetakse välja volitatud töötleja nimetamine seaduse tasandil, edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri põhimääruses. § 88. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmine Eelnõu § 88. Muudatusena täpsustatakse seaduses Eesti Teadusinfosüsteemi eesmärki (eelnõu § 31 lõige 1). Isikuandmete töötlemine toob alati kaasa isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest see mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust (PS §-d 26 ja 19). Isiku põhiõiguste ja -vabaduste riive peab tulenema seadusest. Andmete kogumise eesmärgi reguleerimine seaduse tasandil määratleb andmekogule pandud ülesanded, mille täitmiseks andmete kogumine on põhjendatud. Kui seaduse tasandil on selge, mis on andmete töötlemise eesmärk, on selle põhjal võimalik hinnata, kas kõiki kogutavaid andmeid on seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ka vaja. Seega andmete kogumise eesmärgi sätestamine seaduse tasandil täidab olulist rolli isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisel. Muudatusena sätestatakse, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmete säilitamise tähtajad (eelnõu § 31 lõige 2). Isikuandmete säilitustähtaja määramise nõue tuleneb eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks. Seega on eelnõus viidatud ka andmete säilitamise tähtaja kehtestamise alusele, et vältida olukorda, kus kogutavatel isikuandmetel puudub säilitamise tähtaeg. Muudatusena lisatakse seadusesse kogutavad üldised andmekategooriad, mida andmekogu põhimääruses täpsustatakse (§ 31 lõiked 5 ja 6). Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmete nimetamine seaduse tasandil oluline isiku 59(89) põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Eesti Teadusinfosüsteemi põhimääruses võib täpsustada eelnevalt nimetatud andmekategooriate andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. Lõike 6 alusel on põhimääruses õigus täpsustada, milliseid andmeid tuleb registrisse kanda. Isikuandmete töötlemine toimub õigusaktidega kehtestatud nõuetega kooskõlas ning andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Muudatusena sätestatakse seaduses, et Eesti Teadusinfosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (eelnõu § 31 lõige 7). Registrisse kogutavad andmed ei oma õiguslikku tähendust. § 89. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Eelnõu § 89 punkt 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS) ajakohastatakse andmetöötluse osas ning muudatustega ei looda uusi õigusi ja kohustusi. Tegemist on vormiliste, mitte sisuliste muudatustega. Ka selle eri peatükkides sätestatakse üldistatud andmekoosseisud, mis seni seaduse tasandil puudusid, samuti tuuakse seadusesse registrites töödeldavate andmete säilitamise tähtajad. Nagu eelnevalt öeldud, on ka andmete isikustatud säilitamine andmete töötlemine ning sellega piiratakse andmesubjekti õigust privaatsusele. Seadusega ei muudeta kehtivat korda, pigem vähendatakse senist andmetöötlemise aega. Eraelu on isiku õigus määrata, millisel määral ta oma isikuga seonduvat ümbritsevale avaldab. Eraelu on õigus otsustada, millised on isiku väärtushinnangud ja sotsiaalse suhtlemise määrad ja viisid. Samas ei ole puutumatus absoluutne ning riive alus tuleneb enamasti seadusest. Viimane peab olema sekkumise suhtes proportsionaalne. Isikuandmed on osa eraelu privaatsusest ning selleks, et tagada suurem õigusselgus töötlemise ulatuse ja vajaduse kohta, täiendatakse TTKSi kõnesoleva eelnõu muudatustega: milliseid andmeid kogutakse ja kuidas toimub nende kasutamine ehk andmete töötlemine. TTKS § 41 lõikes 1 asendatakse sõna „delikaatseid“ sõnaga „eriliiki“. Sõnastuse muudatus tuleneb eelkõige terminite ühtlustamisest. Uus isikuandmete kaitse seadus kasutab delikaatsete isikuandmete asemel sarnaselt üldmäärusega väljendit „eriliiki isikuandmed“ (ka seni aluseks olnud direktiivis kasutati just viimast). Kuna edaspidi hakatakse kohaldama nii otsekohalduvat üldmäärust kui ka riigisiseseid õigusakte, on samasuguste mõistete kasutamine ühesuguste terminitega suunatud suurema õigusselguse tagamisele. Eelnõu § 89 punkt 2 j 3. TTKS § 42 lõike 11 muudatus on tingitud kahe sarnase lõike sisu ühildamisest. Nii tunnistatakse TTKS § 42 lõige 12 kehtetuks, kuna suures osas on võimalik sama informatsioon sätestada ka kokkuvõtvalt ühes lõikes. Eelnõu § 89 punkt 4. TTKS § 42 lõikes 2 muudetakse senine volitusnormi sõnastus selgemaks, selles tuuakse üldistatult andmekoosseisud, mida ministri määrus endas hõlmab. Volitusnormi asukoht ei muutu kehtiva õigusega võrreldes. Eelnõu § 89 punkt 5. TTKS § 42 lõigetega 3, 4 ja 5 täiendatakse seadust lõike 2 alusel kogutavate andmete säilitamistähtaegadega. Kuna tegemist on siiski ühe põhiõiguse riivega, on see eelnõu kohaselt edaspidi sätestatud seaduse tasandil. Määrus sätestab praegu säilitamiskohustuse teenuse osutajatele. Tähtaegade määramisel on suures osas lähtutud 60(89) kehtivast korrast, vaid ambulatoorse vastuvõtu andmeid säilitatakse edaspidi sarnaselt haiguslooga 30 aastat ning saatekirja andmeid 5 aastat. Võimalik nõuete esitamise tähtaeg lepingu kontekstis on sätestatud eelkõige võlaõigusseaduse §-s 771. Lepingulisest nõudest pikema tähtaja – s.o 5 aastat – aegumine on lähtuvalt TsÜS § 153 lõikest 2 tulenevalt 30 aastat (kehtides nii lepingulise kui ka deliktilise nõude korral). Arvestades andmete olulisust on see piisav aeg, et tõendada võimaliku kahju või surma tekitamisega seonduvaid asjaolusid. Kuna saatekiri põhineb tihti mingil eeldataval hüpoteesil ja selle tulemused leiavad kajastust teistes dokumentides (epikriis, saatekirja vastus), lühendatakse selle säilitamise tähtaega 5-le aastale. Erisused on sätestatud tulenevalt lisaandmete kasutatavusest. Nii on nt praegu kooliõpilasele määratud oma perearst, kes lapse terviseprobleemidega süvitsi tegeleb. Kiirabikaardi puhul võib aga eeldada, et dokumentidel on eesmärgiks pigem operatiivtööst kiire ülevaate andmine ja seda eelkõige lähtuvalt olukorra kriitilisusest. Olulisem jõuab hospitaliseerimise korral alusandmetena ka muudesse dokumentidesse. Oluline osa terviseandmete kokkuvõtetest jõuab ka tervise infosüsteemi, mis toetab ambulatoorse ja statsionaarse haigusjuhtumi andmete säilitamise ühtlustamist, ning koondinfo on tervise infosüsteemis tähtajatult olemas. Tõendamise seisukohast on kaetud ka süüteo ja kuriteo aegumine (nt raske tervisekahjustuse tõendamine jm, KarS § 118). Lõike 5 alusel tuuakse sisse erisäte, et kui teenuse osutaja säilitab andmeid digitaalsel kujul, tuleb lähtuda ka kohustusest säilitada vastavad logid ministri määruses sätestatud ajal. Eelnõu § 89 punktid 6 – 8. § 271 lõiked 1 ja 3 muudetakse ning sellest tulenevalt täpsustatakse tervishoiutöötajate registri asutamise ja põhimääruse kehtestamise sätet ning registri pidamise eesmärki. Lõikes 3 täpsustatakse, et andmed esitatakse registrile. § 271 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, sest vastav sõnastus sisaldub edaspidi kõnesoleva paragrahvi esimeses lõikes. Eelnõu § 89 punkt 9. TTKS § 271 täiendatakse lõikega 51, säilitamise senist tähtaega lühendatakse lähtuvalt andmete tegelikust kasutusvajadusest. Põhiandmete säilitamisel on lähtutud ka võimalikust hädaolukorrast, kus võib olla vajalik ka endiste arstide kaasatus. Seetõttu on lähtutud andmete säilitamisel isiku eeldatavast tööeast. Eelnõu § 89 punkt 10. TTKS § 271 lõikes 6 jäetakse välja sõnad „ja volitatud“, sest vastutav ja volitatud töötleja ei saa olla sama isik. Eelnõu § 89 punkt 11. TTKS § 41 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna sellekohane kohustus andmekaitse üldmääruse valguses kaob. Eelnõu § 89 punkt 12. TTKS § 501 lõike 1 muudatustega täpsustatakse volitusnormi sõnastust. Eelnõu § 89 punkt 13. TTKS § 501 täiendatakse lõigetega 21 ja 22, täiendatakse ka tegevuslubade registri osa seaduses andmete üldistatud koosseisudega ning määratakse selles säilitatavate andmete lõplik tähtaeg. Siin on arvestuse eelduseks võetud maksimaalne võimalike nõuete tähtaeg, arvestades aega, mil tegevusluba nt järelevalve käigus lõpetatakse või kui isik ise otsustab oma majandustegevuse lõpetada. Kui tervise infosüsteemis on kättesaadavad terviseandmed, siis võib olla vaja tõendada ka asjaolu, kelle juures isik teenuse osutamise ajal töötas ning kas teenuse osutajal oli olemas kehtiv tegevusluba. Viimasel asjaolul võib olla oluline roll asja lahendamisel. 61(89) Eelnõu § 89 punkt 14. TTKS § 501 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna tegemist on pigem deklaratiivse sättega. Õigus andmeid töödelda tuleb sel juhul haldusorgani seadusest tulenevatest ülesannetest. Eelnõu § 89 punkt 15. TTKS § 501 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ja volitatud“, kuna subjekt, kes on töötleja, jääb samaks. Vastutava ja volitatud töötleja samaaegne nimetamine ei ole vajalik, sest sellisel juhul täidabki töötleja kõiki ülesandeid vastutav töötleja ise. Tegemist on seaduse teksti selguse tagamisega. Eelnõu § 89 punkt 16. TTKS täiendamine uue peatükiga on seotud andmevahetusplatvormiga, mille vahendusel edastatakse terviseandmeid piiriüleselt. Direktiivi ülevõtmisel ei olnud teada andmevahetusplatvormi ülesehitus ega selle realiseerimise tulem. Kuna tänaseks on selgunud andmete töötlemisega hõlmatud osapooled (vastutavad töötlejad) ja sellega seotud andmekogud (tervise infosüsteem ja retseptikeskus) info vahetamiseks, tuleb parema õigusselguse tagamiseks tuua vastav regulatsioon seaduses. Andmesubjektil peab olema selge ülevaade millistel alustel ja ulatuses andmetöötlus toimub, samuti peab olema andmetöötlejal õiguslik alus andmete vahetamiseks liikmesriikide vahel. Seetõtu täiendatakse TTKS-i uue peatükiga, mis reguleerib piiriülest terviseandmete vahetamist. See hõlmab endas nii TTKSi ptk 31 piiriülese tervishoiuteenuse mõiste kui ka väljaspool seda toimuva teenuse osutamiseks vajamineva andmevahetuse. Nimelt on ptk 31 mõiste oma olemuselt kitsam, reguleerides vaid kindlustatud isikute piiriülest tervishoiuteenust. TTKS § 503 lg 5 sätestab täna kohustuse - piiriülest tervishoiuteenust saada soovivale ja saavale patsiendile tuleb võimaldada kaugjuurdepääs oma ravidokumentidele või tagada võimalus saada nendest koopia. Terviseandmete piiriülest andmevahetust reguleerib 09.03.2011. a. Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/24/EL, patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. Komisjon on vastu võtnud lisaks rakendusdirektiivi 2012/52/EL, 20. detsember 2012, millega nähakse ette meetmed, et hõlbustada teises liikmesriigis väljakirjutatud retseptide tunnustamist. EL-i retsepti alusel ravimite väljastamine on reguleeritud RavS alusel reguleeritud määrusega, „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“. Terviseandmete piiriülese edastamise projekti eesmärk on tagada välisriigis viibivatele inimestele kvaliteetsem arstiabi ja ravimite kättesaadavus tänu elektrooniliselt edastatavatele andmetele. Eestis on tervishoiutöötajate jaoks tavapärane kasutada tervise infosüsteemi lahendusi patsiendi haigusloo andmete vahetamiseks. Väliriigis tervishoiuteenust saaval inimesel on parema tervishoiuteenuse kvaliteedi saamiseks oluline tema andmete kasutamise võimaldamine arstile, õele või apteekrile. Terviseandmete piiriülese edastamise projekti eesmärk pole pelgalt vahendada andmeid vaid tõlkida need andmed ka vastava riigi keelde. Viimane ongi kokkulepitud andmevahetuse peamine kasutegur ja eesmärk. Euroopa Komisjoni rahastatud projekt sai Eestis alguse 2017. aastal. Projekti aluseks on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) ning Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud leping piiriülese e-tervise teenuse riigi poolsete teenuste arendamiseks Eestis. Projekti realiseerimise eest vastutab Eestis TEHIK, kuid kaasatud on mitmed osapooled nagu Eesti Haigekassa ning Ravimiamet. Üleeuroopaline projekt kestab kokku neli aastat. Eesti viib projekti tegevusi ellu kahes etapis aastatel 2017-2020. Eestis arendatakse esimesena välja võimalus Eesti apteekritele pärida välisriigi digiretsepti ja teises etapis (2019. aasta kevadel) edastada Eestis väljakirjutatud digiretsepti teise riiki. Digiretseptide riikidevahelisest edastamisest jäävad välja teatud piirangutega ravimite retseptid (näiteks narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite retseptid). Ühtlasi tekib võimalus edastada patsiendi kohta Eestis koostatud haigusloo kokkuvõte välisriiki ning pärida välisriigi isikute terviseandmete kokkuvõtet. Eelnõus on see kokkuvõtvalt haigusloo kokkuvõte. 62(89) Andmete liikumisel riikide vahel toimub automaatne tõlkimine, mis võimaldab muuhulgas Eesti apteekril lugeda välisriigi digiretsepti eesti keeles. Oluline on, et piiriülese andmevahetusteenusega saavad liituda riigid, kellel on selleks tehniline võimekus. Seetõttu realiseerivad riigid teenused erinevatel aegadel ning inimesel tuleks enne välisriiki reisimist alati veenduda, et riik (sh ka piirkond) võimaldaks tal digitaalseid teenuseid kasutada. Euroopa Komisjon eraldas Eestile kokku 369 781,72 eurot, millest TEHIK-le 332 281,65 eurot ja Eesti Haigekassale 37 500,08 eurot. Kogu projekti maksumus on hinnanguliselt 495 000 eurot, millele lisandub teatud määral ka tööjõukulu. Halduskulud andmevahetusplatvormil on iga-aastaselt umbes 40 000 eurot, mille vahendid tuleb ette näha riigieelarvest. Uue alapeatüki §-s 507 tuuakse andmevahetusplatvormi mõiste. See vahendab nii ravimiseaduses sätestatud Euroopa Liidu elektroonilist retsepti kui ka patsiendi haigusloo kokkuvõtet. Viimase mõiste on avatud sama sätte lõikes 2. TTKS § 508 alusel antakse kokkuvõtlik ülevaade andmetest, elektroonilise retsepti ja haigusloo kokkuvõtte andmete osas. Sama sätte lõikes 3 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestatakse detailsemad andmekoosseisud. TTKS § 509 sätestatakse Eestist väljaminevate elektrooniliste retseptide andmed, mida päritakse retseptikeskusest ning Eestist väljaminevate haigusloo kokkuvõtete andmed, mida päritakse tervise infosüsteemi edastatud meditsiinilistelt dokumentidelt. Välisriigi andmed on nähtavad dlõikes 3 nimetatud tervishoiuteenuse osutajale vastavalt teenuse osutaja pädevusele, lähtuvalt Eesti õiguses sätestatud alustel (sarnane käsitlus tervise infosüsteemi kasutajatega, kus lähtutakse sellest, et andmete kasutamisel on oluline nii ravisuhe, kui ka vastava teenuse omapära). Sama sätte lõike 2 kohaselt haldab ja peab andmevahetusplatvormi Sotsiaalministeerium või tema poolt delegeeritud üksus (TEHIK). Viimases lõikes on sätestatud patsiendi õigus andmete väljastamist kontrollida seeläbi, et tal tekib õigus sugeda andmete edastamine välisriiki (sh retseptiandmed), jättes samas andmete kasutuse Eestis vabaks. Sisuliselt ei teostata päringuid, kui patsient on oma andmed sulgenud. Eelnõu § 89 punkt 17. TTKS § 56 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse viisil, et Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus avaldab statistilised andmed veebipõhiselt asutuse põhimääruses sätestatud korras. Eelnõu § 89 punkt 18. TTKS § 57 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna vastavate registrite juures on juba sätestatud nende vastutav töötleja, samuti peab iga andmetöötlus, sh vastutav töötleja, järgima nii isikuandmete kaitset reguleerivaid õigusakte (nii üldmäärust kui uut isikuandmete kaitse seadust ja eriseadusi) kui ka AvTS-s sätestatut. Eelnõu § 89 punkt 19. TTKS § 591 lõikes 1 sätestatakse kokkuvõtlikult sarnaselt teiste infosüsteemidega, et tegemist on riigi infosüsteemi kuuluva osaga, kuid jäetakse täpsustamata, mitmest andmekogust see koosneb (digilugu ja pildipank). Viimane on tehniline korraldus, mille avab infosüsteemi põhimäärus. Eelnõu § 89 punkt 20. TTKS § 591 lõikega 3 muudetakse senist volitusnormi sõnastust. Volitusnormi asukoht jääb seaduses samaks. Eelnõuga täiendatakse volitusnormi sisu, millele antakse selgemad piirid. Sisuliselt on lähtutud senisest õiguskorrast ja võetud kokku 63(89) põhimääruses seni toodu. Lisaks loobutakse kordamast AvTS-s juba sätestatut, et avalike ülesannete täitmise tagamiseks on tegemist riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga. Seetõttu jäetakse sellekohased kordused välja. Eelnõu § 89 punkt 21. TTKS § 591 täiendatakse lõigetega 4 ja 5, sätestades kokkuvõtva andmekoosseisu ja andmete säilitamise tähtajad ka tervise infosüsteemi puhul seaduses. See hõlmab endas suurel hulgal eriliiki isikuandmeid ning ka siin on oluline sätestada andmetöötlus kui isikustatud andmete säilitamine seaduses. Ka tervise infosüsteemi puhul on lähtutud kehtivast korrast. Suur osa andmetest säilitatakse tähtajatult, tehes erisuse vaid teatud andmete korral. Kuna kiirabi töö põhineb e-lahendustel ja andmeid sisestatakse elektrooniliselt, on säilitamise tähtaeg sarnane §-s 42 sätestatuga. Logisid säilitatakse 30 aastat, et tagada ka siin erinevate nõuete esitamise võimalus. Tegemist on olulise andmekoguga, mis hõlmab endas olulisel hulgal teenuse osutamisega seotud materjali. Tõsi, tervise infosüsteemi kogutakse vaid teatud andmeid, kuid see on oluline andmete kokkuvõttev hulk, mis demonstreerib raviprotsessist olulisemat. Eelnõu § 89 punkt 22. TTKS 592 lõikega 2 muudetakse volitusnormi sõnastust, kuid selle asukoht jääb samaks. Kuna säilitamine on edaspidi sätestatud seaduses, siis puudub vajadus volitusnormi sõnastamiseks alapunktidena. Tegemist on formaalse muudatusega. Eelnõu § 89 punkt 23. TTKS § 593 lõike 3 alusel on edaspidi patsiendil sõnaselgelt õigus keelata ka tervishoiuteenuse osutamisel osaleja juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud õiguse alusel. Kuna teatud osalejad, nt tulevased arstid, saavad praegu näha andmeid, tuleb selguse huvides sätestada piirang ka nende suhtes. Eelnõu § 89 punkt 24. TTKS 593 lõiked 51 ja 52 tunnistatakse kehtetuks, kuna andmekogu statistika moodul on tehniline lahendus, mis luuakse olemasoleva infosüsteemi pinnalt. Kodeeritud ja isikustamata andmete kasutamine avalikes huvides on lubatud ka uue üldmääruse artikli 89 alusel. Sellest tulenevalt tuleb aga rakendada vastavaid kaitsemeetmeid: tehnilised ja korralduslikud meetmed, mis on täpsustatavad infosüsteemi põhimääruses. Tegemist on tehnilise lisarakendusega, mille regulatsioon üldjuhul seadustes puudub. Seetõttu sätestatakse edaspidi ka see infosüsteemi põhimääruses. Eelnõu § 89 punkt 25. TTKS-i täiendamine §-ga 722 tagab erinevate säilitustähtaegade ülemineku. Kuna tervise infosüsteem loodi 2008. aastal, ei kajasta see varasemaid dokumente. Seetõttu ei saa lähtuda ka eeldusest, et seni teatud säilitamise tähtajaga andmed hävitatakse varem. § 90. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Eelnõu § 90. Muudatusega viiakse terminid kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega. § 91. Töölepingu seaduse muutmine Eelnõu § 91. Töölepinguseaduse § 41 lõige 2 muudetakse ja viidatakse üldisemalt kohustusele, et isikuandmete töötlemine peab vastama õigusaktidele. 64(89) § 92. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine Eelnõu § 92 punktid 1–3. TTTS § 8 lõikes 1 täiendatakse registri eesmärki. Kehtivas seaduses pole sätestatud, mis eesmärgil register on loodud ja tegutseb ning mis eesmärgil seal andmeid töödeldakse. Eesmärk on sätestatud andmekogu põhimääruses, kuid see on oluline ka seaduses välja tuua. Andmekogu on üks mitmest töötukassa andmekogust, mida peetakse asutuse ülesannete täitmiseks. TTTS § 8 lõikes 4 täiendatakse volitusnormi sisu, seal tuuakse ka andmeandjad ja täpsustatakse teistelt saadavate andmete koosseisud. Et isik saaks aru, mis andmeid andmekogus töödeldakse ning kes sinna andmeid annavad, on tarvis seaduse tasandil viidata, et see info on kättesaadav põhimäärusest. TTTS § 8 lõikega 41 sätestatakse registri andmete säilitamise tähtajad. Andmete säilitamine on samuti andmete töötlemine ning seega põhiõiguste riive. Seetõttu on tarvis seaduse tasandil sätestada, kui kaua andmeid andmekogus säilitatakse. Registrisse kantud andmeid säilitatakse kümme aastat. Näiteks töötuna arveloleku ja töötutoetuse andmed on registris kümme aastat. Isik võib pöörduda töötukassasse korduvalt ning isiku uuesti töötuna arvelevõtmisel vms juhul on töötukassal võimalus registrist vaadata, millist tööle saamiseks või töötamise jätkamiseks vajalikku abi on isikule varem osutatud, hinnata selle tulemuslikkust ning otsustada tööle aitamiseks või töötamise jätkamiseks vajaliku tööturuteenuse osutamine. TTTS § 41 kohaselt nõuab töötukassa tagasi alusetult saadud tööturuteenuste ja -toetuste summad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lõike 1 järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 151 lõike 2 kohaselt aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Seetõttu on vajalik töötuna arveloleku ja töötutoetuse andmete säilitamine kümneks aastaks. Kõige kauem säilitatakse andmekogus sotsiaalmaksu maksmise andmeid – 65 aastat. Riik maksab sotsiaalmaksu tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud mittetöötavate isikute eest pensioni- ja ravikindlustuse tagamise eesmärgil. Andmeid säilitakse nii kaua, sest sotsiaalmaksu maksmise põhjal arvutatakse isiku pensionikindlustusstaaži. Vt selgitusi eelmise paragrahvi punkt 2 (töövõime hindamise andmekogu) juurest. Aina populaarsem on kaua tööl käimine, sh vanaduspensionieas. Eesti tööjõu uuringu andmetel oli pensioniealistest hõivatuid 2016. aastal hinnanguliselt 48 300, neist 8900 olid vanuses 70–74 ja 23 500 65–69 aastat. Samuti tõuseb isikute vanaduspensioniiga, mistõttu on oluline ka sotsiaalmaksu andmete pikk säilitamine andmekogudes. § 93. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Eelnõu § 93. Kuna kehtiv § 35 on vananenud, siis on tarvis tekst kooskõlla viia isikuandmete kaitse üldmäärusega. Andmekogu pidamise eesmärk tuleb sõnastada seaduse tasandil. Andmete töötlemine peab olema eesmärgipärane ja põhjendatud. Töötuskindlustuse andmekogu on üks mitmest töötukassa andmekogust, mis kuulub riigi infosüsteemi ning mille vastutav töötleja töötukassa § 35 lõike 4 alusel on. 65(89) Paragrahvi 35 lõiked 6 ja 7 annavad töötukassale õiguse töödelda töötuskindlustuse andmekogu andmeid eri eesmärkidel ehk siis esitada andmeid töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute andmekogusse ning TÖIS-i statistilistel eesmärkidel. Seaduse tasandil on oluline üldisel kujul välja tuua andmed, mida andmekogu sisaldab, ning see, et andmeandjad on leitavad põhimäärusest. Andmeandjaid seaduse tasandil välja ei tooda, kuna neid on mitmeid ning on mõistlikum jätta need põhimääruse tasemele. Arvestust isiku töötuskindlustusstaaži ning määratud ja makstud hüvitiste kohta peab töötukassa. 65-aastane säilitustähtaeg on vajalik seetõttu, et inimene võib tööle asuda juba lapseeas. Tööle asumisel algab isiku töötuskindlustusstaaži arvestus. Töötuskindlustusstaažist oleneb, kui palju töötuskindlustushüvitist isikule hiljem määratakse ja makstakse. Töötukassa peab töötuskindlustusstaaži andmeid säilitama kogu nende tööelu vältel ehk kuni vanaduspensioniea saabumiseni. Töötukassa peab arvestust töötuskindlustusstaaži kohta ning peab olema valmis igal ajal isiku nõudmisel töötuskindlustusstaaži andmete esitamiseks. Seoses tööjõu vaba liikumisega peab töötukassa olema valmis töötuskindlustusstaaži andmeid esitama teistele EL-i riikidele. Kui töötukassal pole andmeid määratud ja makstud hüvitiste kohta, pole võimalik pidada ka arvestust töötuskindlustusstaaži pikkuse üle. Logisid säilitatakse lähtuvalt põhimääruses sätestatule. § 94. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Eelnõu § 94 punktid 1–4. Töövõimetustoetuste seaduse (TvTS) § 22 lõike 3 punktiga 5 täiendatakse volitusnormi sisu. Andmeandjad on sätestatud andmekogu põhimääruses, samuti neilt saadavad andmed. Et oleks arusaadav, mis andmeid andmekogus töödeldakse ning kes sinna andmeid esitavad, on tarvis seaduse tasandil viidata, et see informatsioon on kättesaadav põhimäärusest. Seaduses kõiki andmeandjaid nimetada ei ole mõistlik, kuna töövõime hindamisel ja töövõime toetuse määramisel on tarvis paljude andmekogudega andmeid vahetada. Seetõttu on regulatsioon põhimääruses. TvTS § 22 lõikega 5 täiendatakse seadust andmete säilitamise osas. Andmete säilitamine on samuti andmete töötlemine ning põhiõiguste riive. Seetõttu on tarvis seaduse tasandil sätestada, kui kaua andmeid andmekogus maksimaalselt säilitatakse. Kuni 65 aastat säilitatakse järgmistel põhjustel: • 65-aastane säilitustähtaeg on eelkõige vajalik pensioni määramiseks ja pensioni suuruse arvutamiseks. Isik võib taotleda pensioni vanaduspensioniikka jõudes või pärast seda. Näiteks võib isik lükata vanaduspensionile minekut edasi 10 aastat ning sellisel juhul peavad olema andmed kättesaadavad 65 aastat. Isikule määratakse osaline või puuduv töövõime 16. eluaastast ja õigus vanaduspensionile jäämiseks tekib 65-aastaselt, kuid isik taotleb pensioni 75-aastaselt; • töövõimet välistava seisundi korral võib isikul tuvastada puuduva töövõime kuni vanaduspensionieani. Töövõimetoetuse seaduse § 8 lõike 2 järgi võib töövõimet välistava seisundi korral isikul tuvastada puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast kuni riikliku vanaduspensionieani; • isiku vanaduspensioni saamise õiguse tuvastamisel ja pensioni suuruse arvutamisel võetakse arvesse osalise või puuduva töövõime perioode. Need mõjutavad pensioni suurusi ja staažinõude vähendamist. Vanaduspensioni staažinõuet (15 aastat) vähendatakse, kui isikul on olnud osaline või puuduv töövõime. Näiteks 10-aastase osalise või puuduva töövõime korral vähendatakse isiku nõutavat staaži 3 aastat. Pensioni suurenduse all mõeldakse neid juhtumeid, kus osaline või puuduv töövõime annab õiguse pensionilisale, mis arvutatakse 66(89) juurde nt tuumakatastroofi, tuumakatsetuse, samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel vähemalt 40% ulatuses, püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule 10% rahvapensioni määrast; • töövõime hindamise andmeid on vaja vägivallakuriteo ohvrile kahjude hüvitamisel ning tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks. Hüvitise määramise puhul on oluline tuvastada, kas isikul oli eelnevalt töövõimet hinnatud ja kas töövõime langus oli seotud hilisemate õnnetuste, kutsehaiguste, vägivallaaktide jm seotud diagnoosidega; • töövõimetoetuse tagasinõude esitamiseks liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt. Kui isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu, siis on isikul õigus nii töövõimetushüvitisele kui töövõimetoetusele. Sellisel juhul vähendab kindlustusandja makstavat töövõimetushüvitist töövõimetoetuse selle osa võrra, mille võrra isiku töövõime on vähenenud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi tõttu, ja Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõuab liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt isikule väljamakstud töövõimetoetuse tagasi. Töövõimetoetuse tagasinõude esitamisel võib olla, et andmete säilitamine 65 aastat ei ole vajalik, kuid teatud perioodi jooksul on andmed töövõime olemasolu kohta tagasinõude tegemisel tähtsad. Kõnealusel juhul ei ole võimalik täpselt määratleda andmete säilitamise tähtaja vajadust. Näiteks võib isikul olla määratud 20 aastaks osaline töövõime ja pärast liiklusõnnetust võib töövõime väheneda ning kindlustusandjal peab olema võimalik tuvastada seosed eelnevalt esinenud töövõime puudumise ja õnnetuse tagajärjel tekkinud vähenemise vahel. Andmetöötluse andmeid säilitatakse kaks aastat, mis on piisav aeg, et kontrollida, kes on isikuandmeid töödelnud. Säilitamine on vajalik nii järelevalveks kui kaebuse alusel kontrolli läbiviimiseks. Eksperdiarvamuse vaatamise logisid säilitatakse kauem, kuna tegemist on eriliiki isikuandmetega. Isikud võivad sel teemal esitada rohkem kaebusi ning on tarvis kauem minevikku tagasi vaadata, kes on andmeid töödelnud. Töövõimetoetuse määramise ja maksmise andmeid on tarvis säilitada andmekogus kümme aastat. Eelkõige on see seotud alusetu rikastumise nõudega, mistõttu on tarvis andmeid säilitada, et nõude tekkimisel oleks tõendid olemas. Töövõimetoetuse seaduse § 20 alusel nõuab töötukassa tagasi enam makstud ja alusetult makstud toetuse. Nõude esitamiseks peavad olema andmed säilinud. TvTS § 221 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks. Sätted olid vajalikud tööturuteenuste ja - toetuste seaduses kehtinud madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastase tagasimakse rakendamiseks. Maksu- ja Tolliamet vajas andmeid töötukassast ning Sotsiaalkindlustusametist, et tagasimakse teha. 2017. aasta 1. jaanuarist on tagasimakse sätted kehtetud, seega pole ka tarvis ettenähtud andmevahetust. Tegemist oli ka liiga laia sõnastusega, mis ei ole kooskõlas minimaalsuse põhimõttega. Kuna sätetel ei ole enam eesmärki, puudub töötlemise eesmärk, siis tuleb ka sätted kehtetuks tunnistada. § 95. Vangistusseaduse muutmine Eelnõu § 95 punkt 1. Direktiivi 2016/680 art 8 lõige 1 sätestab, et isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult sel juhul ja niivõrd, kui see on vajalik selle direktiivi artikli 1 lõikes 1 nimetatud eesmärgi kohase ülesande täitmiseks (süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine, nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine) ning see põhineb liidu või liikmesriigi õigusel. Vangistusseaduse (VangS) § 1 kohaselt sätestatakse nimetatud seaduses vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise kord. Tegemist on karistuste täideviimise eesmärgi alla paigutuvate ülesannete täitmisega ning 67(89) nimetatud eesmärkide täitmine (vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine), on isikuandmete töötlemise üldiseks eesmärgiks VangS alusel. Direktiivi 2016/680 artikli 8 lõike 2 kohaselt täpsustatakse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat isikuandmete töötlemist reguleerivas liikmesriigi õiguses vähemalt isikuandmete töötlemise üldised eesmärgid, töödeldavad isikuandmed ja nende töötlemise konkreetsed eesmärgid. See tähendab, et isikuandmete töötlemise täpsemad eesmärgid tuleb konkreetsete toimingute puhul täiendavalt ette näha ning samuti sätestada, milliseid isikuandmeid sellel konkreetsel eesmärgil töödeldakse. Kehtiva VangS § 5 lõige 1 sätestab, et täitmisplaan sätestab kinnipeetava ning vahistatu vastuvõtmiseks pädeva vangla. Lõikes 2 viidatakse VangS § 11 lõikele 1, mille kohaselt täitmisplaani koostamisel lähtutakse reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkusest, kinnipeetava vanusest, soost, tervise seisundist ning iseloomuomadustest. Sellest tuleneb, et täitmisplaani koostamisel on vajalik töödelda isikuandmeid, mh eriliiki isikuandmeid (terviseandmeid). Sellest tulenevalt täiendatakse VangS § 5 lõikega 21, mille kohaselt täitmisplaani koostamisel võib töödelda kinnipeetava ja vahistatu tuvastamise andmeid, karistuse andmeid ja isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas vanuse, soo ja iseloomuandmeid ning terviseandmeid. Eelnõu § 95 punkt 2. Kehtiva VangS § 51 lg 1 punkti 1 kohaselt on vangiregistri eesmärk kanda kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusseaduse §-s 2 nimetatud kriminaalhooldusaluste isikuandmed ühte andmekogusse ja neid töödelda. Nimetatud sättest ei selgu isikuandmete töötlemise eesmärk ning „isikuandmete töötlemine“ iseenesest ei saa olla andmete töötlemise eesmärgiks. Isikuandmete töötlemise eesmärk ei ole kunagi andmete kogumine iseenesest, vaid eesmärgiks on sisuline vajadus, miks nimetatud isikuandmeid töödeldakse. Seetõttu ei ole asjakohane ka VangS § 51 lg 1 punkt 4, mille kohaselt on vangiregistri eesmärgiks töödelda vanglasse sisenevate ja vanglast väljuvate isikute, sõidukite ja nendega kaasa olevate tehnikavahendite andmeid. Isikuandmete töötlemise eesmärgiks saab olla aga vangla julgeoleku ja korra tagamine, milleks eelpool nimetatud isikuandmeid on vajalik töödelda. Samuti ei saa andmekogu eesmärk iseenesest olla VangS § 51 lg 1 punktis 5 nimetatud isikuandmete töötlemine kiiresti ja efektiivselt või punktis 6 nimetatud andmevahetus teiste andmekogudega, vaid andmekogu on vahend, millega nimetatud võimalused kaasnevad. Eelnõu § 51 lõike 1 muudatusega sätestatakse järgmised vangiregistri pidamise eesmärgid: 1) tagada vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisega seonduvate ülesannete tõhus täitmine; 2) anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta; 3) pidada arvestust vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibivate isikute üle; 4) tagada vangla julgeolek ja kord; 5) võimaldada uuringute, statistiliste ülevaadete ja kriminaalpoliitiliste otsuste tegemist; 6) võimaldada järelevalve teostamist vanglate ja arestimajade üle; 7) tagada ülevaade jälitusmenetluse toimingutest. Eelnõu § 95 punkt 3. Kehtiva VangS § 53 lõikes 3 on sätestatud vanglateenistuse õigus esitada päringuid ning saada andmeid teistest andmekogudest. Selline õigus on seotud vajadusega saada VangS § 53 lõikes 1 nimetatud andmeid. Kehtiva VangS § 53 lõige 3 on sellisel kujul liiga lai, võimaldades näiteks esitada päringuid kriminaalhooldusaluse suhete kohta ainuüksi sellel eesmärgil, et nimetatud andmed andmekogusse kanda. Andmete saamine 68(89) ja nende kandmine andmekogusse ei saa olla omaette eesmärk. Seetõttu täiendatakse VangS § 53 lõiget 3 selliselt, et vanglateenistusel on õigus esitada päringuid ning saada andmeid teistest andmekogudest seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Eelnõu § 95 punkt 4. Isikuandmete töötlemise säilitamise põhimõttest tulenevalt võib isikuandmeid säilitada kujul, mis võimaldab andmesubjekti tuvastada üksnes seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldi. Sellest tulenevalt tuleb eesmärgi äralangemisel isikuandmed jäädavalt kustutada. Kehtiva VangS § 54 lõike 1 kohaselt töödeldakse isikuandmeid vangiregistris sel ajal, kui isik viibib vangistuses või eelvangistuses, kannab aresti või on kriminaalhooldusel. Tulenevalt isikuandmete töötlemise mõistest (üldmääruse 2016/679 art 4 p 2) on isikuandmete töötlemiseks ka nende piiramine, kustutamine või hävitamine ning seega ei saa piirduda ka isikuandmete töötlemine vaid selle ajaga, kui isik viibib näiteks vangistuses. Seda põhjusel, et isikuandmete töötlemiseks on ka nende hilisem säilitamine ja kustutamine, mida tehakse ka pärast vangistuses, eelvangistuses, aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibimist. Sellest tulenevalt ei ole VangS § 54 lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemisele antud sisu isikuandmete töötlemise termini tähendusest tulenevalt asjakohane ning on nimetatud terminiga vastuolus. Kehtivast VangS § 54 lõikest 2 tuleneb, et arhiivi ei kanta isiku karistuse kandmise või kriminaalhoolduse algusaega, kohta ja alust, karistuse kandmiselt vabastamise või kriminaalhoolduse lõppemise aega ja kohta ning isiku tuvastamist võimaldavat nime ja isikukoodi või sünniaega. Vastavalt VangS § 54 lõikele 3 kustutatakse ainult arhiivis olevaid andmeid. Sellest tulenevalt säilitatakse teatud isikuandmeid siiski alatiselt, mis ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse seadusest tuleneva säilitamise põhimõttega. Sellest tulenevalt kehtestatakse kindlad tähtajad kõigi nimetatud isikuandmete kustutamiseks. Tulenevalt eelnõu § 54 lõikest 2 kustutatakse nii arhiivis olevad andmed kui ka isiku kohta käivad muud andmed (mida arhiivi ei viida) väärteo eest mõistetud aresti korral, kui isiku kohta käivate andmete arhiveerimisest on möödunud kümme aastat ja kuriteo eest mõistetud karistuse korral viiskümmend aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates. Kehtiva VangS § 54 lõige 4 sätestab vanglasse sisenenud isiku andmete säilitamise osas, et juhul, kui isiku sisenemine vanglasse oli seotud konkreetse kinnipeetavaga või vahistatuga, kohaldatakse andmete arhiveerimisele selle paragrahvi teistes lõigetes sätestatud tähtaegasid. Tulenevalt eelnõuga tehtavatest muudatustest asendatakse viide nimetatud paragrahvi lõikele 1. Kehtiva VangS § 54 lõiked 5 ja 6 säilitatakse muutmata kujul, kuid nende sisu on kantud vastavalt VangS § 54 lõigetesse 4 ja 5. Eelnõu § 95 punkt 5. Üldmääruse 2016/679 artiklis 9 defineeritakse eriliiki isikuandmed, mis sisult kattub sellega, mida nimetatakse kehtivas isikuandmete kaitse seaduses delikaatseteks isikuandmeteks. Sellest tulenevalt kasutatakse isikuandmete töötlemise valdkonna reguleerimisel edaspidi terminit „eriliiki isikuandmed“. Eelnõu § 95 punkt 6. Kehtiv VangS § 16 sätestab kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise kohustuse. VangS § 16 lõige 1 reguleerib, mida täitmiskavas ette nähakse. Nimetatud täitmiskava koostamise eesmärgil on vajalik kinnipeetava isikuandmete töötlemine. Kehtiv VangS § 16 lõige 1 ei sätesta, milliseid konkreetseid isikuandmeid on nimetatud eesmärgil lubatud töödelda. Direktiivi art 8 lõige 2 sätestab, et liikmesriigi õiguses täpsustatakse töödeldavad isikuandmed ja nende töötlemise konkreetsed eesmärgid (vt punkt 69(89) 1). Konkreetne eesmärk VangS § 16 tähenduses on täitmiskava koostamine, kuid sellel eesmärgil töödeldavaid isikuandmeid ei ole selles paragrahvis nimetatud. Eesmärgi täideviimiseks vajalikud töödeldavad isikuandmed on konkreetselt sätestatud VangS § 16 lõike 5 alusel kehtestatud justiitsministri määruses „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“. Direktiivi põhjenduspunkt 33 sätestab, et kui käesolevas direktiivis osutatakse liikmesriigi õigusele, õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt. Sellest tulenevalt täpsustatakse õigusselguse huvides VangS § 16 lõiget 5 selliselt, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise eesmärgil töödeldavad isikuandmed, täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Eelnõu § 95 punkt 7. VangS § 181 sätestab vanglas kinnipidamise õiendi väljastamise korra, kuid ei täpsusta, milliseid isikuandmeid nimetatud eesmärgil on vaja töödelda. Nimetatud isikuandmed tulenevad VangS § 181 lõike 6 alusel kehtestatud justiitsministri määrusest „Vangla sisekorraeeskiri“. Sellest tulenevalt täiendatakse õigusselguse huvides VangS § 18 1 lõiget 7 selliselt, et vanglas kinnipidamise õiendi andmise eesmärgil töödeldavad isikuandmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu § 95 punkt 8. VangS § 441 ei sätesta, millise perioodi vältel andmekogusse kantavaid andmeid säilitatakse. Nimetatud säilitamistähtaeg on sätestatud VangS § 441 lõike 3 alusel kehtestatud justiitsministri määruse „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ §-s 10, mille kohaselt andmekogusse sisestatud andmeid säilitatakse kinnipeetava vabanemisest või surmast arvates seitse aastat ning kustutatakse nimetatud säilitustähtaja möödumisel. Tagamaks andmekaitsereformiga taotletava läbipaistvuse suurendamist ning andmesubjektide kõrget isikuandmete kaitse taset, tuuakse säilitamistähtaeg määrusest seaduse tasandile. Isikuandmete säilitamise põhimõte on üks andmekaitseõiguse peamistest põhimõtetest, mille tagamiseks tuleb ette näha seadusandlikud meetmed. Sellest tulenevalt täiendatakse VangS § 441 lõikega 5, mis sätestab nimetatud andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtajad. Eelnõu § 95 punkt 9. VangS § 62 sätestab, et vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise, kuid ei anna vanglateenistusele sõnaselgelt seaduslikku alust kinnipeetava usulist veendumust väljendavate isikuandmete töötlemiseks. Usulist veendumust väljendavad isikuandmed on eriliiki isikuandmeteks, mis tähendab, et nimetatud isikuandmete töötlemine peab olema lubatud seadusega. Sellest tulenevalt täiendatakse VangS § 62 teise lausega, mis võimaldab vanglateenistusel töödelda kinnipeetava usuliste vajaduste rahuldamiseks kinnipeetava isikuandmeid, mis kirjeldavad isiku usulisi veendumusi. Eelnõu § 95 punkt 10. VangS § 762 sätestab vanglast vabastamise õiendi väljaandmise korra. Täpsemalt reguleerib õiendit ja sellele kantavate andmete loetelu VangS § 761 lõike 2 alusel antud justiitsministri määrus „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“. Sarnaselt eelnõu punktiga 7 täpsustatakse seadust õigusselguse huvides, et nimetatud õiendi andmisel töödeldavad isikuandmed on sätestatud eespool mainitud määruses. Eelnõu § 95 punkt 11. VangS § 86 lg 6 näeb ette arestialuse daktüloskopeerimise ja DNA- proovi võtmise isikusamasuse tuvastamiseks. Tegemist on korrakaitseseaduse (KorS) §-s 33 nimetatud isikusamasuse tuvastamisega, kasutades erilist tuvastusmeedet. VangS § 86 lg 6 ei sisalda viidet KorS §-le 33, mis sätestab nimetatud toimingu läbiviimise korra. Lisaks sätestab KorS § 33 lõike 5 alusel antud siseministri määrus „Erilise tuvastusmeetme kohaldamise kord“ täpsemalt korra isikusamasuse tuvastamiseks erilise tuvastamismeetmega ning sätestab ka nimetatud meetme kasutamisel saadud andmete säilitamise korra (määruse § 13). Kehtiv VangS § 86 lg 6 ei sisalda viidet KorS-le, mistõttu jääb ebaselgeks nimetatud isikuandmete 70(89) töötlemise kord (sh selliste isikuandmete säilitamisele kohalduv regulatsioon) ja seetõttu täiendatakse VangS § 86 lõiget 6 viitega KorS §-le 33. Eelnõu § 95 punkt 12. Kehtiv VangS § 1081 sätestab, millised nõuded esitatakse vanglakomisjoni liikmele. Nimetatud sättest saab järeldada, et isiku nimetamiseks vanglakomisjoni liikmeks tuleb töödelda ka soovija isikuandmeid. Siiski ei sisalda see säte isikuandmete töötlemise õiguslikku alust, milliseid isikuandmeid tuleb töödelda, kes neid töötleb ning kui kaua nimetatud isikuandmeid säilitatakse. Sellest tulenevalt muudetakse VangS § 1081 selliselt, et eelnõu kohaselt sätestab lõige 1 isikuandmete töötlemise eesmärgi, nimetatud eesmärgil töödeldavad isikuandmed ja vastutava töötleja. Lõikes 2 on sätestatud vanglakomisjoni liikmele esitatavad nõuded. Lõige 3 sätestab nimetatud isikuandmete säilitamise tähtaja. Eelnõu § 95 punkt 13. Punkti 13 muudatuse eesmärk on sätestada, et kuigi VangS § 1141 lõikes 2 on välja toodud üldised isikuandmete kategooriad, mida on lubatud isiku sobivuse hindamisel töödelda, siis täpsemad andmekategooriad määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Näiteks nimetab § 1141 lõige 2, et on lubatud töödelda isiku kontaktandmeid. Täpsemalt näeb määruse lisas kehtestatud ankeet ette, et sellisteks kontaktandmeteks on sidevahendite andmed, nagu kodune telefoninumber, isikliku mobiiltelefoni number, senine töökoha telefoninumber ja isiklik elektronpost. Kõigi nimetatud andmete seaduse tasandil sätestamine ei ole vajalik, seaduse tasandil sätestatakse töödeldavate isikuandmete üldkategooria. Eelnõu § 95 punktid 14 ja 15. VangS § 1141 lõike 3 alusel antud justiitsministri määruse „Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi vormi kehtestamine ja andmete kontrollimise õigust omavate ametnike määramine“ lisas „Isikuandmete ankeedi vorm“ on sätestatud, kui kaua ankeedi alusel küsitud andmeid säilitatakse. Tulenevalt isikuandmete säilitamise piirangu põhimõttest (üldmääruse art 5 lg 1 punkt e) kui ühest isikuandmete töötlemise peamisest põhimõttest ei ole ankeedis säilitamise tähtaja sätestamine piisav. Sellest tulenevalt sätestatakse VangS § 1141 lõikes 10 isikuandmete säilitamise tähtajad seaduse tasandil. VangS § 1141 lisatava lõike 10 kohaselt säilitatakse sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid viis aastat tööle kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist asutusest, kus isik töötas. Eelnõu § 95 punkt 16. Kehtiv VangS § 122 sätestab, et vanglaametnikku hinnatakse vastavalt tema teadmiste, oskuste, isiksuseomaduste, hariduse, töökogemuse ja kehalise ettevalmistuse järgi vastavalt ametiastme nõuetele ning samuti hinnatakse tema teenistuslikke saavutusi. Tegemist on seega hindamisega, mida on võimalik teostada isikuandmete töötlemise kaudu (teadmised, oskused, haridus, töökogemus jm). Sellest tulenevalt täiendatakse VangS § 122 isikuandmete töötlemise õigusliku alusega, mille kohaselt vanglaametnikule esitatavatele nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib töödelda isiku hariduse ja õpingute andmeid, töökoha ja varasema töökogemuse andmeid, kehalise ettevalmistuse andmeid ning isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas tema teadmisi, oskusi ja isiksuseomadusi. Eelnõu § 95 punkt 17. Vabariigi Valitsuse poolt 13.07.2004 määrusega nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ asutatud kinnipeeturegistris ei olnud võimalik andmeid arhiveerida ega kustutada. Sellest tulenevalt ja seoses tehniliste rakenduste teostamise vajadusega tagatakse VangS § 1722 kohaselt vangiregistrisse kantud andmete säilitamine ja arhiveerimine ning juurdepääs arhiveeritud andmetele ja andmete kustutamine kooskõlas VangS §-ga 54 2020. aasta 1. oktoobrist. 71(89) § 96. Vereseaduse muutmine Eelnõu § 96 punktid 1–2. VereS § 15 lg 2 tühistatakse, kuna loobutakse eraldi kordamast põhimõtet, et isikuandmete töötlemisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust. Nii tuleb alates 25. maist 2018. a arvestada otsekohalduva isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid. Õigusruum, millest tuleb edaspidi lähtuda, võib olla hõlmatud nii andmekaitse üldmääruse, riigisiseste isikuandmete kaitse õigusaktide ja ka erivaldkonna õigusaktidega. VereS § 15 lõiked 3 ja 8 tunnistatakse kehtetuks, kuna alamregistrite arv ja volitatud töötlejad määratakse infosüsteemi põhimääruses. Alamregistrite arv seondub infosüsteemi tehnilise lahendusega ega ole seaduse tasandil vajalik. See ei mõjuta isiku põhiõigusi ega loo ka kohustusi. Volitatud töötlejad määratakse samuti põhimääruses, kuna need võivad muutuda olenevalt ülesannete jaotusest ja ka infosüsteemi tehnilisest lahendusest. VereS § 15 lg-ga 9 ajakohastatakse infosüsteemi regulatsiooni. Tegemist on pigem tehnilist laadi muudatusega, millega ajakohastatakse seaduse sõnastust ja tagatakse kooskõla AvTS-ga. Spetsiifilise andmekogu põhimäärus kehtestatakse edaspidi ministri määrusega. § 97. Veterinaarkorralduse seaduse muutmine Eelnõu § 97. Muudatused on seotud sellega, et riiklikul veterinaararstide registril on ainult vastutav töötleja (VTA). Volitatud töötlejat ei ole. Samuti on muudatustega selguse tagamiseks täpsustatud, milliseid isikuandmeid tuleb esitada volitatud veterinaararsti õiguste taotlemisel ja veterinaararsti kutsetegevuse loa taotlemisel ning milliseid isikuandmeid kogutakse veterinaararsti kohta riiklikku veterinaararstide registrisse ehk milliseid veterinaararsti isikuandmeid registris töödeldakse. § 98. Väetiseseaduse muutmine Eelnõu § 98. Eelnõus muudetakse registri põhimääruse kehtestamise tasandit, edaspidi kehtestab registri põhimääruse maaeluminister, registri järjepidevuse kohta rakendussätet ei ole vaja esitada, sest see on juba väetiseseaduse §-s 41 olemas; jäetakse välja volitatud töötleja nimetamine seaduse tasandil, edaspidi nimetatakse volitatud töötleja konkreetselt registri põhimääruses; esitatakse registri eesmärk, esitatakse andmete kategooriad viitega MsüS § 51 lõikele 1, mis hõlmab ka isikuandmeid. § 99. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse muutmine Eelnõu § 99. Seaduses on täpsustatud kogutavate isikuandmete koosseisu ja välja on jäetud andmed, mille kogumiseks puudub antud seaduse eesmärke silmas pidades vajadus. § 100. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine Eelnõu § 100 punktid 1 ja 2. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kogutakse eelkõige neid andmeid, mida on vaja isiku tuvastamiseks, sh isikusamasuse kontrollimiseks, menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning 72(89) rahvusvahelise kaitse vajaduse väljaselgitamiseks ja rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimise eest vastutava liikmesriigi määramiseks. VRKS-i on täiendatud sättega, mille kohaselt võib välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse terminit delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist. Mõisteaparaadi ühtlustamiseks tuleb VRKS-s senine termin asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga. Eelnõu § 100 punkt 3. Paragrahvi 135 täiendamine lõikega 4 on vajalik, kuna kehtivast VRKS-st ei nähtu sõnaselgelt, kuidas isikult DNA-proove võetakse, vastav kord on kehtestatud korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelnõu § 100 punkt 4. VRKS § 77 muudetakse ning lisatakse uusi lõikeid selliselt, et lõike 2 alusel asutatud registri pidamise põhimääruse kehtestamise volitusnorm säilitab oma asukoha. Lisatavate ja muudetavate sätetega on sõnaselgelt välja toodud isikuandmete kogumise ja töötlemisega seonduvad eesmärgid ja põhimõtted. Lisaks on ühetaoliseks muudetud kodakondsus- ja rändevaldkonda kuuluvate andmekogude eesmärgid. Andmekogu vastutav töötleja on edaspidi sätestatud andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil. Volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. Sihtrühmaks on välismaalased, kes taotlevad Eestis rahvusvahelist kaitset. Alates 1997. aastast kuni 30.11.16 on Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud 899 välismaalast ning kaitse on antud 314 välismaalasele (77 nendest isikutest on saanud kaitse ümberasustamise ja ümberpaigutamise raames). Arvestades sihtrühma väiksust, on oluline märkida, et muudatuste mõju avaldumise sagedus on väike ning ebaoluline. VRKS-i alusel läbiviidavates menetlustes kogutavate andmete kategooriaid ja hulkasid eelnõuga ei muudeta ehk ka praegu kogutakse rahvusvahelise kaitse taotlejatelt isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid. Seega on sätestatav õiguslik raamistik isikuandmete kogumisele ja töötlemisele sarnane senise praktikaga ning sisulisi muudatusi ei tehta. Muudatuse mõju on ebaoluline, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. § 101. Välismaalaste seaduse muutmine Eelnõu § 101 punktid 1–8. Välismaalaste seadus reguleerib kolme erineva andmekoguga seonduvat. Need on viisaregister, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu ning elamislubade ja töölubade register. Sarnaselt teiste kodakondsus- ja rändevaldkonna muudatustega on ka välismaalaste seaduses antud eelnõuga sätestatud andmekogu vastutav töötleja edaspidi andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil. Kõikide eelnimetatud andmekogude volitusnorme on täiendatud selliselt, et andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse terminit delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist. Terminite ühtlustamiseks tuleb välismaalaste seaduses senine termin asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga. 73(89) Sihtrühmaks on välismaalased, kes taotlevad Eestis viibimiseks seaduslikku alust, kuid täpset välismaalaste arvu, keda muudatused mõjutavad, ei ole võimalik praegu prognoosida. Muudatuse mõju on ebaoluline, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. VMS-i alusel läbiviidavates menetlustes kogutavate andmete kategooriaid ja hulkasid eelnõuga ei muudeta ehk ka praegu kogutakse taotlejatelt isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid. Seega sarnaneb sätestatav õiguslik raamistik isikuandmete kogumisele ja töötlemisele senise praktikaga ning sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu seadusena rakendamisega kulusid ja tulusid ei kaasne. § 102. Välissuhtlemisseaduse muutmine Eelnõu § 102 punktid 1–3. Välissuhtlemise seaduses täpsustatakse andmekoguga seonduvaid norme: selles töödeldavate andmete eesmärki ning andmekategooriaid. § 103. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Eelnõu § 103 punktid 1 ja 2. Tulenevalt asjaolust, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (VSS) on juba sätestatud õigus välismaalane daktüloskopeerida ja temalt DNA- andmeid võtta, siis puudub vajadus viidata välismaalaste seaduse §-dele 26 ja 27, mis sätestavad isiku tuvastamise biomeetriliste andmete ja DNA-andmete põhjal. VSS § 312 tunnistatakse kehtetuks, kuna daktüloskopeerimist puudutavad sätted on korrastatud ning koondatud §-i 3311. Eelnõu § 103 punktid 3 ja 4. VSS § 33 lõike 1 muudatuseks on sätte Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 11 lõikega 4 kooskõlla viimine. Selle kohaselt esitatakse volitusnorm ühelauselises lõikes või volitusnormide loetelu puhul punktides. Volitusnormi sisu ei muudeta. Paragrahvi 33 lõike 2 muudatusega on sissesõidukeeldude andmekogu eesmärki täiendatud selliselt, et andmekogu eesmärgiks on ka rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 7 või § 8 lõike 1 alusel võetud Vabariigi Valitsuse õigusaktis ettenähtud rahvusvahelise sanktsiooni subjekti Eestisse saabumise, Eestis viibimise või Eestist läbisõidu keelu korral kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu ja andmed kantakse sissesõidukeeldude riiklikusse andmekogusse. Paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 selliselt, et andmekogu vastutav töötleja on edaspidi sätestatud andmekogu põhimääruse asemel seaduse tasandil ning volitusnormi alusel antavas määruses määratakse andmekogu põhimääruses andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg. Eelnõu § 103 punkt 5. VSS § 336 olulisi sisulisi muudatusi ei tehta. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 2 kasutatakse terminit delikaatsed isikuandmed, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 reguleerib eriliiki isikuandmete töötlemist. Mõisteaparaadi ühtlustamiseks tuleb VSS-s senine väljend asendada isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatavaga ning täpsustatakse, et andmeid töötleb haldusorgan. Kuna samas lauses tehakse mitu muudatust, on õigem säte uuesti sõnastada. 74(89) Eelnõu § 103 punkt 6. Paragrahvi 3311 on korrastatud ja sellesse koondatud seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase daktüloskopeerimist puudutavad normid (lõiked 11, 2, 31 ja 4). Lisaks on viide kehtetule määrusele asendatud viitega kehtivale Euroopa Liidu ja nõukogu määrusele. Paragrahvi 3311 lõike 1 muudatusega täpsustakse sätte sõnastust tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 603/2013 (ELT L 180, 29.06.2013, lk 1–30). Viidatud määruse artikli 14 lõike 1 kohaselt võtab iga liikmesriik viivitamata kõikide sõrmede sõrmejäljed kõikidelt vähemalt 14-aastastelt kolmandatest riikidest saabunud kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, kelle pädevad kontrolliasutused on kinni pidanud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud või kes asuvad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil ning keda ei ole kogu kinnipidamise ja tagasisaatmise otsuse alusel väljasaatmise vahelise ajavahemiku vältel hoitud vahi all, vangistuses või kes ei ole olnud eeluurimise all. Sama määruse artikli 17 lõike 1 järgi võib liikmesriik edastada kesksüsteemi oma viitenumbriga varustatud andmed sõrmejälgede kohta, mida liikmesriik võib olla võtnud ebaseaduslikult liikmesriigis viibimiselt tabatud vähemalt 14-aastastelt kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, et kontrollida, kas nad on varem esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse teises liikmesriigis. Paragrahvi 3311 lõike 3 muudatus on vajalik, kuna alaealine on alla 18-aastane välismaalane ning lapse õigusi ja huve tuleb arvestada ka üle 14-aastase alaealise puhul. Paragrahvi 3311 lõike 5 muudatus on täpsustav, kuna daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 alusel kehtestatud vormil. Eelnõu § 103 punktid 7 ja 8. VSS § 3312 täiendamine lõikega 11 on vajalik, kuna kehtivast VSS-st ei nähtu sõnaselgelt, kuidas Eestis viibiva välismaalase DNA-proove võetakse, vastav kord on kehtestatud korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Sama paragrahvi lõike 3 sõnastust on korrigeeritud, sisu ei ole muudetud. § 104. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Eelnõu § 104 punktid 1 ja 2. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 defineeritakse eriliiki isikuandmed, mis sisult kattub sellega, mida nimetatakse kehtivas isikuandmete kaitse seaduses delikaatseteks isikuandmeteks. Sellest tulenevalt kasutatakse isikuandmete töötlemise valdkonna reguleerimisel edaspidi terminit „eriliiki isikuandmed“. Lisaks jäetakse § 160 lõikest 7 välja menetlusosaliste nimed. § 105. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Eelnõu § 105. Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 34 lõikes 6 tuleb teha sõnastuslik muudatus, et see oleks vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse 75(89) üldmäärus)11 sätestatud nõuetega andmete säilitamisele. Nimetatud määruse põhjenduspunkti 39 kohaselt peab andmete säilitamise aeg piirduma rangelt minimaalsega. Määrus sätestab põhimõtte, mille kohaselt isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui neid töödeldakse üksnes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 lõikele 1, eeldusel et andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks rakendatakse nimetatud määrusega ettenähtud asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid („säilitamise piirang“; isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 punkt e). Isikuandmete kaitse üldmäärusega (eelkõige selle artiklitega 13, 14, 15 jt) nõutakse, et andmesubjektile tehakse teatavaks kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik ja nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 punkti f kohaselt peaks säilitamise ajavahemik olema konkreetne säte. Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 34 lõike 6 kohaselt on kontohaldur kohustatud säilitama kõigi temale registritoimingute ja päringute tegemiseks antud korralduste aluseks olevaid dokumente vähemalt kümne aasta jooksul, arvates korralduse andmisest temale. Kehtivas sõnastuses kasutatakse sõna „vähemalt“, mis võimaldab nimetatud andmeid säilitada ka pikema aja jooksul, kusjuures maksimaalset säilitamise tähtaega ei ole määratud. Selline olukord ei ole aga antud juhul isikuandmete kaitse üldmäärusega lubatud. § 106. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine Eelnõu § 106. Ettepaneku kohaselt lisatakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusesse säte andmete säilitamistähtaja kohta. Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks juhul, kui laenusaaja ei ole tähtaegselt asunud laenu tagasi maksma ja laenusaaja surma korral esitab krediidiasutus Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele (Riigi Tugiteenuste Keskus) taotluse koos vastavate dokumentidega. Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks laenusaaja puuduva töövõime ning laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral esitab isik Sotsiaalkindlustusametile (seda võib teha ka krediidiasutuse kaudu) vastava taotluse koos asjakohaste dokumentidega. Riigitagatise rakendumisel töötlevad seega isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, Sotsiaalkindlustusamet, Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus (Riigi Tugiteenuste Keskus), et hinnata riigitagatise rakendamise asjaolusid. Lisatava sättega kehtestatakse, et saadud isikuandmeid säilitatakse 7 aastat arvates laenusaaja, tema käendajate või pantija poolt kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ning § 21 lõikes 3 ettenähtud intressi maksmisest või riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja poolt võlgnetava laenusumma maksmisest käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud juhul. Pärast nimetatud tähtaega isikuandmed kustutatakse. Nimetatud tähtaeg on seotud raamatupidamise dokumentide säilitamise tähtajaga. Lisaks tuleb arvestada, et vastavalt ÕÕS § 21 lõikele 2, kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija vastu kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. § 107. Üleliigse laovaru tasu seaduse kehtetuks tunnistamine 11 ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88. 76(89) Eelnõu § 107. Üleliigse laovaru tasu seaduse väljatöötamine oli tingitud vajadusest rakendada Eestis alates liitumisest Euroopa Liiduga 1. mail 2004. a Euroopa Komisjoni 10. novembri 2003. aasta määrust 1972/2003/EÜ üleminekumeetmete rakendamise kohta põllumajandustoodete kaubanduses seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia liitumisega Euroopa Liiduga (ELT L 293, 11.11.2003, lk 3–6) ja Euroopa Komisjoni 14. jaanuari 2004. a määrust 60/2004/EÜ, mis kehtestab üleminekumeetmed suhkru sektoris seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia liitumisega Euroopa Liiduga (ELT L 009 15.01.2004, lk 8–12). Kohtuasja T-257/04 (Poola Vabariik vs. Euroopa Ühenduste Komisjon) punkti 179 kohaselt on üleliigse laovaru tasu ühenduse meede, mis on võetud ajutiselt selleks, et ära hoida põllumajanduspoliitikas seoses kümne uue liikmesriigi ühinemisega tekkida võivaid teatud raskusi (vt selle kohta Euroopa Kohtu 25. mai 1978. aasta otsus kohtuasjas 136/77: Racke, EKL 1978, lk 1245, punkt 7). Praeguseks on seaduse eesmärk täidetud, kohtuvaidlused selle seaduse alusel tehtud üleliigse laovaru määramise ja selle eest tasu määramise otsus maksuteadete üle on lõppenud ning seetõttu puudub vajadus selle seaduse edasiseks kehtima jäämiseks. Ülekandevaru ja üleliigse laovaru kindlakstegemiseks esitatud põllumajandustoote deklaratsioonid, milles esitati muu hulgas nii juriidiliste isikute kui ka füüsiliste isikute isikuandmeid, on ärisaladuse sisaldamise tõttu tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Samuti on nad määratud alalise säilitustähtajaga arhiiviväärtuslikeks dokumentideks, mis antakse säilitamiseks üle Riigiarhiivile. Seaduse kehtetuks tunnistamisega muutub seoses volitusnormi kehtetuks tunnistamisega tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikest 1 automaatselt kehtetuks ka seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud põllumajandusministri 26.04.2004 määrus nr 66 „Põllumajandustoote deklareerimise nõuded” (https://www.riigiteataja.ee/akt/12790117). 4 Eelnõu terminoloogia  „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;  „eriliiki isikuandmed“– isikuandmed, millest ilmneb andmesubjekti rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine ning mis sisaldavad geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta;  „isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;  „isikuandmete avaldamine“ – isikuandmete edastamine, levitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine vastuvõtjale või avaliku sektori asutusele, kes võivad kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega saada isikuandmeid seoses konkreetse päringuga;  „isikuandmete töötlemise piiramine“ – säilitatud isikuandmete märgistamine eesmärgiga piirata nende edaspidist töötlemist; 77(89)  „isikuandmete muul eesmärgil töötlemine“ – isikuandmete töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti, sõltumata sellest, kas isikuandmeid töötleb sama vastutav isik või muu isik või asutus oma tegevuse raames;  „profiilianalüüs“ – igasugune isikuandmete automatiseeritud töötlemine, mis hõlmab isikuandmete kasutamist füüsilise isikuga seotud teatavate isiklike aspektide hindamiseks, eelkõige selliste aspektide analüüsimiseks või prognoosimiseks, mis on seotud asjaomase füüsilise isiku töötulemuste, majandusliku olukorra, tervise, isiklike eelistuste, huvide, usaldusväärsuse, käitumise, asukoha või liikumisega;  „pseudonüümimine“ – isikuandmete töötlemine sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga, tingimusel et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi ja andmete tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;  „andmete kogum“ – isikuandmete igasugune korrastatud kogum, millest võib andmeid leida teatavate kriteeriumide põhjal, olenemata sellest, kas kõnealune andmete kogum on funktsionaalsel või geograafilisel põhimõttel tsentraliseeritud, detsentraliseeritud või hajutatud;  „vastutav töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid; kui sellise töötlemise eesmärgid ja vahendid on kindlaks määratud liidu või liikmesriigi õigusega, võib vastutava töötleja või tema määramise konkreetsed kriteeriumid sätestada liidu või liikmesriigi õiguses;  „volitatud töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel;  „vastuvõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kellele isikuandmed avaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on kolmanda isikuga või mitte. Vastuvõtjaiks ei peeta siiski avaliku sektori asutusi, kes võivad kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega saada isikuandmeid seoses konkreetse päringuga; nimetatud avaliku sektori asutused töötlevad kõnealuseid andmeid kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega vastavalt töötlemise eesmärkidele;  „kolmas isik“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või organ, välja arvatud andmesubjekt, vastutav töötleja, volitatud töötleja ja isikud, kes võivad isikuandmeid töödelda vastutava töötleja või volitatud töötleja otseses alluvuses;  andmesubjekti „nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega;  „isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;  „geneetilised andmed“ – isikuandmed, mis on seotud asjaomase füüsilise isiku päritud või omandatud geneetiliste omadustega, mis annavad ainulaadset teavet kõnealuse füüsilise isiku füsioloogia ja tervise kohta ning mis tulenevad eelkõige asjaomase füüsilise isiku bioloogilise proovi analüüsist saadud isikuandmetest;  „biomeetrilised andmed“ – konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist, näiteks näokujutis ja sõrmejälgede andmed;  „terviseandmed“ – füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema terviseseisundi kohta. 78(89) 5 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud järgmiste dokumentidega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (jõustub 25.05.2018);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (jõustub 25.05.2018). 6 Seaduse mõjud Suur osa isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduses kavandatud muudatustest tulenevad vajadusest viia erinevate valdkondade andmetöötlus kooskõlla andmekaitse üldmäärusega. Lisaks reguleeritakse eelnõuga isikuandmete kaitset osas, mida üldmäärus ega muud õigusaktid ei reguleeri (riigi julgeoleku tagamine). Osa muudatusi tuleneb ka üldmääruse artiklis 23 sätestatud võimalusest piirata seadusandliku meetmega andmesubjekti õigusi ja isikuandmete töötlemise põhimõtteid, kui selline piirang austab põhiõiguste ja - vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne. Mõjuanalüüsis antakse ülevaade muudatustest ning selgitatakse nende mõju erinevatele sihtrühmadele. Mõjuanalüüsi koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusest nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ ning Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Mõjude hindamise metoodikast“. Avalik võim töötleb isikuandmeid enamasti korrastatud andmete kogumina – andmekoguna – mille töötlemiseks kasutatakse infosüsteemi. Kõik andmekogud registreeritakse enne kasutuselevõttu riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Valdav osa eelnõus sisalduvatest muudatustest seisnebki just andmekogudes olevate isikuandmete töötlemise aluse õiguslikus reguleerimises, kuid eelnõu sisaldab ka muid isikuandmete töötlemist reguleerivaid muudatusi. Järgnevalt on toodud kokkuvõttev loetelu muudatustest:  Sätestatakse või täpsustatakse isikuandmete töötlemise eesmärki. Eesmärgi sätestamine aitab kaitsta andmesubjekti õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, võimaldades andmesubjektil hinnata, kas tema isikuandmeid töödeldakse eesmärgipäraselt. Üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt tohib isikuandmeid koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel.  Seaduse tasandil sätestatakse andmekogudes töödeldavate isikuandmete koosseis (või täiendatakse või muudetakse koosseisu). Vajaduse korral jäetakse võimalus andmekoosseisu täpsustada põhimääruse tasandil. 79(89)  Seaduse tasandil tuuakse välja andmekogu vastutav töötleja. Volitatud töötleja määratakse edaspidi vajaduse korral andmekogu põhimääruses.  Muudetakse teatud andmekogude vastutavat töötlejat (nt vähiregister, vee terviseohutuse infosüsteem, narkomaaniaravi andmekogu jm).  Sätestatakse või piiratakse andmete säilitamise tähtaega, lähtudes sellest, kui kaua on andmete säilitamine vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.  Vajaduse korral muudetakse andmekogu põhimääruse kehtestamise tasandit – mitmete andmekogude põhimäärused kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister määrusega.  Piiratakse ligipääsu isikuandmetele (nt abieluvararegistri ja karistusregistri puhul).  Kohtuistungi toimumise ja kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ning kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise taotluse kohta avaldatavate andmete hulgast jäetakse välja menetlusosaliste nimed. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik kohtu veebilehel avaldatavate andmete põhjal tuvastada näiteks kuriteos süüdistatav isik või seostada muud tundlikud andmed konkreetse isikuga.  Asutatakse uus andmekogu – raseduse infosüsteem – mis moodustatakse kahe andmekogu, meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu ümberkorraldamise tulemusena.  Viited kehtivale IKS-ile asendatakse viitega üldmäärusele, uuele IKS-ile või direktiivile. Lisaks õiguslikule muudatusele võib mõju avalduda ka praktikas, kuna üldmäärus reguleerib mitmeid küsimusi teisiti või detailsemalt kui kehtiv IKS (nt vastutava töötleja kohustused).  Muud muudatused: - Õpilase ja erakooli pidaja vahelises lepingus tuleb edaspidi määrata õpilase isikuandmete töötlemise tingimused ja kord. Praegu selline nõue puudub (eelnõu § 12). - Haldusmenetluses tuleb haldusorganil edaspidi selgitada menetlusosalise või taotluse esitamist kaaluva isiku soovil, milliseid isikuandmeid töödeldakse ja millised on andmesubjekti õigused (eelnõu § 18). - Eesti Geenivaramusse kogutud koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks välismaal ei ole edaspidi vaja Vabariigi Valitsuse luba, vaid selle võib anda Tartu Ülikooli senat. Samuti tekib geenivaramu vastutajale töötlejale kohustus teavitada Sotsiaalministeeriumi iga-aastasest koeproovide kasutamisest väljaspool Eesti vabariigi territooriumi (eelnõu § 20). - Reguleeritakse geenivaramu töötlemist hindava eetikakomitee moodustamist (enne nimetas liikmed geenivaramu vastutav töötleja, s.o Tartu Ülikool, edaspidi valdkonna eest vastutav minister) ning eetikakomitee hinnang muudetakse siduvaks (eelnõu § 20). - Kaubanduse korraldaja KaubTS § 2 tähenduses ei pea edaspidi registreerima ja säilitama müügipileteid (eelnõu § 27). - Kindlustusmaakleri kliendi antud nõusolek isikuandmete töötlemiseks ei või edaspidi sisalduda maaklerilepingu tüüptingimustes (eelnõu § 32). - Riikliku järelevalve teostamisele kohaldub andmekaitse üldmäärus, kuid korrakaitseorganitele jäetakse õigus piirata andmesubjekti õigusi ja töötlemise põhimõtete ulatust, kui see on vajalik riikliku järelevalve teostamiseks (eelnõu § 37). - Kohtutel ei ole edaspidi juurdepääsu ravikindlustuse andmekogule, sest vajalikud isikuandmed saadakse rahvastikuregistrist (eelnõu § 77). - Eesmärgipärasuse põhimõttest tulenevalt ei kanta vähemusrahvuste rahvusnimekirja edaspidi enam andmeid isikute sünnikoha, emakeele, perekonnaseisu, alaealiste laste ja usutunnistuse kohta (eelnõu § 100). 80(89) Andmekogudest ülevaate saamiseks on koostatud alljärgnev tabel, kus loetletakse kõik seaduseelnõu muudatustest mõjutatud andmekogud või infosüsteemid ning nende vastutavad töötlejad (kui tegemist ei ole andmekoguga, siis andmetöötleja). Tabel 2. Eelnõuga muudetavad andmekogud ja nende vastutavad töötlejad Vajab infosüsteemi Andmekogu, infosüsteem või Vastutav töötleja/ arendust või töödeldavate andmete kirjeldus andmetöötleja muud muudatust? (ei/jah) Jah, juurdepääsu muudetakse Abieluvararegister Justiitsministeerium alates 01.03.2018 Abipolitseiniku isikuandmed ja andmeid töötleb Politsei- ja abipolitseinikuks kandideerimisel Piirivalveamet esitatavad andmed Alkoholiregister Maaeluministeerium FOKA register12 Keskkonnaministeerium haldaja Riigi Infosüsteemi Eesti teabevärav Amet Riigi personali- ja palgaarvestuse Riigi Tugiteenuste Keskus andmekogu Ravikindlustuse andmekogu Eesti Haigekassa Rahvusraamatukogu kogud ja Rahvusraamatukogu andmebaasid Rahvusringhäälingu saadete salvestised Eesti Rahvusringhääling Eesti hariduse infosüsteem Haridus- ja Teadusministeerium Elektrituru andmevahetusplatvorm Põhivõrguettevõtja (Elering AS) Elamislubade ja töölubade register Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide Praegu Maaeluministeerium, register edaspidi PRIA Hasartmängu mängimise piirangutega Maksu- ja Tolliamet isikute nimekiri Eesti geenivaramu Tartu Ülikool Osakute ja aktsiate registrid Registripidajad (fondivalitsejad) Isikut tõendavate dokumentide Politsei- ja Piirivalveamet andmekogu Probleemtooteregister Keskkonnaministeerium Tasemeeksamite ja -tunnistuste Haridus- ja Teadusministeerium andmekogu13 Objekti kontrollimise andmekogu Keskkonnainspektsioon Keskkonnaalaste õigusrikkumiste Keskkonnainspektsioon andmekogu Keskkonnaregister Keskkonnaministeerium Kodakondsuse saanud, taastanud ja Politsei- ja Piirivalveamet 12 Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute register. 13 Lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu. 81(89) kaotanud isikute andmekogu Kohtuekspertiisi infosüsteem Justiitsministeerium Riiklik sõrmejälgede register Justiitsministeerium Riiklik DNA-register Justiitsministeerium Justiitsministeerium, Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri eskpertiisiasutus (EKEI) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register Rahandusministeerium Konsulaarametniku ametitoimingute Välisministeerium andmekogu Huvide deklaratsioonide register Justiitsministeerium Kriminaalhooldusabiliste nimekiri Justiitsministeerium Kutseregister Haridus- ja Teadusministeerium Põllumajandusloomade register Maaeluministeerium Loomeliitude andmekogu Kultuuriministeerium Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide Maaeluministeerium register Mahepõllumajanduse register Maaeluministeerium Majandus- ja Majandustegevuse register Kommunikatsiooniministeerium Maksukohustuslaste register Maksu- ja Tolliamet Metsaressursi arvestuse riiklik register Keskkonnaministeerium Kultuurimälestiste register Muinsuskaitseamet Muuseumide andmekogu Kultuuriministeerium Praegu Sotsiaalministeerium, Nakkushaiguste register edaspidi Terviseamet Praegu Sotsiaalministeerium, Uute psühhoaktiivsete ainete varajase edaspidi Tervise Arengu hoiatuse infosüsteem Instituut Praegu Sotsiaalministeerium, Narkomaaniaravi andmekogu edaspidi Tervise Arengu Instituut Pakendiregister Keskkonnaministeerium Struktuuritoetuste register Rahandusministeerium Piirikontrolli infosüsteem Politsei- ja Piirivalveamet Schengeni infosüsteemi riiklik register Politsei- ja Piirivalveamet Praegu Sotsiaalministeerium, Vähiregister edaspidi Tervise Arengu Instituut Raseduse infosüsteem (meditsiiniline sünniregister + Tervise Arengu Instituut reseduskatkestusandmekogu) Müokardiinfarktiregister Sotsiaalministeerium Praegu Sotsiaalministeerium, Tuberkuloosiregister edaspidi Tervise Arengu Instituut Praegu Sotsiaalministeerium, Vee terviseohutuse infosüsteem edaspidi Terviseamet Praegu Sotsiaalministeerium, Vähi sõeluuringute register edaspidi Tervise Arengu Instituut Ravikindlustuse andmekogu Eesti Haigekassa 82(89) Proviisorite ja farmatseutide register Terviseamet Retseptikeskus Eesti Haigekassa Teenistus- ja tsiviilrelvade register Politsei- ja Piirivalveamet Sõjaväerelvade register (praegune Kaitseministeerium kaitseväe ja kaitseliidu relvaregister) Riigihangete register Rahandusministeerium Tehnilise järelevalve infosüsteem Tehnilise Järelevalve Amet Sotsiaalteenuste ja –toetuste Sotsiaalministeerium andmeregister Sotsiaalkaitseinfosüsteem Sotsiaalkindlustusamet Spordi andmekogu Kultuuriministeerium Riigi toidu ja sööda käitlejate register Maaeluministeerium Sordiregister Maaeluministeerium Taimetervise register Maaeluministeerium Taimekaitsevahendite register Maaeluministeerium Eesti teadusinfosüsteem Haridus- ja Teadusministeerium Tervishoiutöötajate riiklik register Terviseamet Tervishoiuteenuse osutamise Terviseamet tegevuslubade riiklik register Tervise infosüsteem Sotsiaalministeerium Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise Eesti Töötukassa register Töötuskindlustuse andmekogu Eesti Töötukassa Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse Eesti Töötukassa andmekogu Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu Justiitsministeerium (vangiregister) Vanglakomisjonide liikmete andmed Justiitsministeerium Riiklik vereteenistuste infosüsteem Sotsiaalministeerium Riiklik veterinaararstide register Veterinaar- ja Toiduamet Väetiseregister Maaeluministeerium Rahvuslikud kultuuriühingud Vähemusrahvuste rahvusnimekirjad või nende liidud Rahvusvahelise kaitse andmise register Politsei- ja Piirivalveamet Viisaregister Siseministeerium Lühiajalise Eestis töötamise Politsei- ja Piirivalveamet registreerimise andmekogu Elamislubade ja töölubade register Politsei- ja Piirivalveamet Valitsustevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonide või muu rahvusvahelise Välisministeerium kokkuleppega loodud institutsioonide andmekogu Diplomaatiliste passide andmekogu Välisministeerium Sissesõidukeeldude andmekogu Politsei- ja Piirivalveamet Riigitagatise rakendamisel töödeldavad Andmed säilitab Riigi õppelaenusaaja isikuandmed Tugiteenuste Keskus Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele 83(89) Sihtrühm IKS-i rakendamise seadus avaldab praktikas mõju eelkõige avaliku sektori andmetöötlejatele. Nende andmekogude vastutavad töötlejad, mille regulatsiooni muudetakse, on välja toodud tabelis 2, lisaks hõlmab sihtrühm ka andmekogude volitatud töötlejaid ning erasektori andmetöötlejaid, keda puudutavad mõned eelpool loetletud muudatused (nt kindlustusmaaklerid). Pärilike riskide hindamisel on lisaks geenimarkerite alusel tuvastatud riskidele väga oluline ka sugupuude alusel tuvastatud riskid. Sellisel moel on võimalik uurida haiguste päritavust ja anda uusi hüpoteese tulevasteks teadusuuringuteks. Geenivaramu vajab sugupuude koostamisel ka surnud geenidoonorite andmeid. Seega ei ole võimalik isikustatud andmete säilitamise tähtaega määrata ka geenidoonori surmast teatud aja möödumisega. Küll võib geenidoonor nõuda pseudonüümimist võimaldavate andmete kustutamist (andmed on anonüümsed, neid ei täiendata) või õigustamatu töötlemise korral (õigusliku aluseta avaldamine) ka alusandmete kustutamist (koeproov, DNA, terviseseisundi kirjeldused). ooli pidajad, fondivalitsejad, kaubanduse korraldajad jm). Andmekogu vastutav töötleja peab vajaduse korral tagama seadusest ja andmekogu põhimäärusest tulenevate nõuete täitmise. Seega on avalikus sektoris enim mõjutatud sihtrühmad järgmised: ministeeriumid (11), Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Haigekassa, Eesti Rahvusringhääling14, Eesti Töötukassa, Keskkonnainspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Tartu Ülikool, Tehnilise Järelevalve Amet, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet ja Veterinaar- ja Toiduamet. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Enamik andmekogusid puudutavatest muudatustest on õiguslikku laadi (isikuandmete töötlemise eesmärgi, andmete koosseisu ja vastutava töötleja sätestamine seaduse tasandil, eesmärgi ümbersõnastamine jm), millega ei kaasne vajadust töökorralduslikeks ega tehnoloogilisteks muudatusteks. Erandiks võivad olla andmete säilitustähtaegasid puudutavad muudatused – säilitustähtaja kehtestamine, kui see varaem puudus, ja säilitustähtaja lühendamine. Vastutavad töötlejad koostöös oma IT-asutustega peavad tagama, et säilitustähtaja möödumisel isikuandmed infosüsteemist kustutatakse. Kuna seaduseelnõu on ette valmistatud kõigi ministeeriumide esitatud valdkonnaseaduste muutmise ettepanekute põhjal, siis palume ministeeriumidel ja teistel vastutavatel töötlejatel vastata enda valdkonda puudutavate muudatuste osas järgmistele küsimustele: 1) Kas IKS-i rakendamise seadusest tulenevalt on vaja teha IT-arendusi andmekogu andmete töötlemiseks kasutatavas infosüsteemis (vt tabel 2)? Kui jah, siis milline on arenduse maksumus?15 2) Hinnata muudatus(t)e mõju andmetöötlejate töökorraldusele. 14 Avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (ERR, TÜ, rahvusraamatukogu) käsitletakse antud mõjuanalüüsis koos riigiasutustega. 15 Kui arendused on vajalikud, siis selgitada, mille osas ja milline on hinnanguline kulu. Eelnõu koostaja hinnangul vajavad arendusi need infosüsteemid, mille andmekogus andmete säilitamise tähtaega muudetakse või mille andmetele juurdepääsu piiratakse (nt abieluvararegister). 84(89) Eelnõuga võib kaasneda ka mõningane töökorralduslik mõju avaliku sektori andmetöötlejatele. Seda näiteks tulenevalt muudatusest, mille kohaselt peab haldusorgan edaspidi haldusmenetluses selgitama menetlusosalise või taotluse esitamist kaaluva isiku soovil, milliseid isikuandmeid töödeldakse ja millised on andmesubjekti õigused (eelnõu § 18 punkt 3). Vähene töökorralduslik mõju avaldub ka kohtutele. Täpsemalt kohtuistungi sekretäridele, kelle ülesandeks on kohtuistungi aja ja otsuse teatavakstegemise aja avaldamine kohtu veebilehel, sest edaspidi ei tohi avalikustada menetlusosaliste ja süüdistatavate nimesid. Ühekordne või harv töökorralduslikku laadi mõju kaasneb ministeeriumidele ka seoses andmekogude põhimääruste muutmisega, juhul, kui see on vajalik. Kokku muudetakse eelnõuga 81 riikliku andmekogu regulatsiooni. Mõju avaliku sektori andmetöötlejatele võib tervikuna hinnata väheoluliseks (HÕNTE § 46 lg 2 tähenduses). Enamik muudatusi on õiguslikku laadi ning ei tingi vajadust tehnoloogilisteks ega töökorralduslikeks ümberkorraldusteks, ülejäänud muudatustega kaasnev mõju on väikse ulatusega, ühekordne või harv ning nendega kohanemine on sihtrühmale kerge. Rahalist mõju püütakse hinnata edasise väljatöötamise käigus tulenevalt ministeeriumide tagasisidest. Majanduslik mõju: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Nagu eelnevalt mainitud, sisaldab eelnõu ka üksikuid muudatusi, mis puudutavad erasektoris tegutsevaid andmetöötlejaid. Sellised on näiteks elektrituru seaduse, erakooliseaduse, investeerimisfondide seaduse, kaubandustegevuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse, krediidiasutuste seaduse, maagaasiseaduse, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muudatused. Järgnevalt antakse ülevaade mõjutatud sihtrühmadest ja kirjeldatakse lühidalt mõjusid. Sihtrühm I Elektrituru andmevahetusplatvormi kasutajaid – võrguettevõtjaid16 – mõjutab vähesel määral muudatus, mille kohaselt peab edaspidi elektrituru andmevahetusplatvormi kaudu isikuandmete edastamiseks vajaminev füüsilisest isikust tarbija nõusolek vastama andmekaitse üldmäärusele, mitte kehtivale IKS-ile. Andmesubjekti nõusolekule esitatud tingimused kehtivas ja uues regulatsioonis oluliselt ei erine, küll aga toob üldmäärus välja, et nõusolekut ei saa lugeda vabatahtlikuks, kui seda ei saa anda erinevatele isikuandmete töötlemise toimingutele eraldi (kui selline eristamine on võimalik), samuti rõhutab üldmäärus selge ja lihtsa keele kasutamist nõusoleku küsimusel17. Kehtivas IKS §-s 12 loetletakse teave, mida nõusolek peab sisaldama, üldmääruses analoogne loetelu puudub. Vähese mõjuga on võrguettevõtjatele ka muudatus, mille kohaselt ei tule võrguettevõtjatel tarbijalt tema tarbimisandmete väljastamise eest tasu nõuda mitte IKS § 19 järgi (kuni 0,19 eur/lk alates 21. leheküljest), vaid üldmääruse järgi (mõistlik tasu halduskulude katmiseks, vt täpsemalt üldmääruse artikkel 15 lg 3). Sihtrühm II Erakooli pidajatele18 avaldab vähest töökorralduslikku mõju muudatus, mille kohaselt tuleb edaspidi õpilase ja erakooli pidaja vahelises lepingus määrata õpilase isikuandmete töötlemise 16 Eestis tegutseb 34 jaotusvõrguettevõtjat (http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=10952). 17 Vt täpsemalt üldmääruse põhjenduspunktid 42 ja 43. 18 Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel tegutseb Eestis 55 eraomandis olevat üldharidust pakkuvat erakooli (https://www.hm.ee/ehis/statistika.html). 85(89) tingimused ja kord. Praegu selline nõue puudub. Muudatuse mõju on eelduslikult ühekordne ning täiendav halduskoormus marginaalne. Sihtrühm III Investeerimisfondide seaduse 3. jao kohaseid osakute ja aktsiate registreid pidavatel fondivalitsejatel19 tuleb arvestada, et kande tegemiseks esitatud andmete ja dokumentide säilitustähtaeg ning registrisse kantud andmete säilitustähtaeg on edaspidi piiratud. Kui siiani kohustas seadus andmeid säilitama vähemalt 10 aasta jooksul, siis edaspidi tuleb tagada andmete kustutamine 10 aasta möödumisel. Muudatus on väga vähese mõjuga, kuid ei ole välistatud, et osa registreid vajab arendusi. Sihtrühm IV Kaubanduse korraldajatele20 kehtib praegu kohustus registreerida püsival andmekandjal müügipiletile märgitud info, mis füüsilisest isikust kaupleja korral sisaldab ka isikuandmeid (KaubTS § 18 lg 3). Tulenevalt võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttest tunnistatakse antud säte kehtetuks, seega edaspidi ei tohi kaubanduse korraldajad nimetatud andmeid säilitada. Muudatusel on sihtrühmale väike, halduskoormust mõnevõrra vähendav mõju. Sihtrühm V Kindlustustegevuse seaduse muudatustega reguleeritakse kindlustusmaaklerile või kindlustusandjale kliendi poolt antavat nõusolekut isikuandmete töötlemiseks (nõusolek ei tohi sisalduda lepingu tüüptingimustes), lisatakse alused andmesubjektiga seotud isikute andmete ja süüteoga seotud andmete töötlemiseks, täpsustatakse terviseandmete töötlemise alust kindlustuslepingu täitmisel ning tunnistatakse kehtetuks isikuandmete säilitamise tähtaega reguleeriv säte (edaspidi tuleneb isikuandmeid säilitada isikustatud kujul vaid seni, kuni see on vajalik eesmärgi täitmiseks, milleks andmed koguti, üldmääruse art 5 lg 1 punkt e). Mõjutatud sihtrühma kuuluvad kindlustusandjad ja kindlustusvahendajad. Finantsinspektsiooni andmetel tegutseb Eestis viis elukindlustusseltsi või välismaise elukindlustusseltsi filiaali ning 14 kahjukindlustusseltsi või välismaiste kahjukindlustusseltside filiaali21. Lisaks pakuvad piiriülest kindlustusteenust Eestis mitusada välismaist kindlustusandjat, kes peavad samuti järgima kindlustustegevuse seadusest tulenevaid nõudeid. Muudatused on suures osas õiguslikku laadi, kuid mõningane töökorralduslik mõju võib kaasneda andmesubjekti nõusoleku küsimisega teatud olukordades, samuti andmete säilitamisega. Mõju sihtrühmale on vähese ulatusega ning harv. Sihtrühm VI Eelnõu muudatused mõjutavad vähesel määral ka krediidiasutusi, krediidiandjaid ja -vahendajaid ning makseasutusi ja e-raha asutusi. Krediidiandjate ja -vahendajate jaoks fikseeritakse krediidi väljastamise ja krediidi teenindamisega seotud andmete ning järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud andmete säilitamise tähtajad (vastavalt kolm ja viis aastat), st säilitamine pikema aja jooksul ei ole lubatud. Andmete säilitustähtaega 19 Eestis tegutseb tegevusloa alusel 16 fondivalitsejat (https://www.fi.ee/index.php?id=335). 20 Kaubanduse korraldaja on isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames korraldab turu- või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil (KaubTS § 2 p 2). 21 Andmed Finantsinspektsiooni kodulehelt: https://www.fi.ee/index.php?id=290. 86(89) piiratakse ka makseasutuste ja e-raha asutuste poolt säilitatavatele andmetele22. Krediidiasutuste seaduse muudatused puudutavad kliendi nõusolekut isikuandmete töötlemiseks ja regulatsiooni automatiseeritud otsuste tegemise kui andmetöötlustoimingu kirjeldamiseks lepingus (vt täpsemalt eelnõu § 40 punktid 2 ja 3). Sihtrühmade arvuline suurus on välja toodud järgnevas tabelis: Tabel 3. Eestis tegutsevad krediidiasutused, krediidiandjad ja –vahendajad Asutused Arv Krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad 9 krediidiasutused Välisriikide krediidiasutuste filiaalid 8 Välisriikide krediidiasutuste esindused 1 Piiriülesed pangateenuste pakkujad 345 Krediidiandjad Eestis tegevusloa alusel tegutsevad 53 krediidiandjad Eestis erandi alusel tegutsevad krediidiandjad 12 Krediidivahendajad Eestis tegevusloa alusel tegutsevad 7 krediidivahendajad Piiriülesed krediidivahendajad 10 Eestis litsentseeritud krediidivahendajate 4 agendid Makseasutused Makseteenuse pakkujad 13 Välisriikide makseasutuste filiaalid 1 Piiriüleste makseteenuste pakkujad 355 Makseagendid 10 E-raha asutused Piiriülesed e-raha teenuste pakkujad 153 Allikas: Finantsinspektsioon Muudatuste mõju on kõigile sihtrühmadele harv või ühekordne, suures osas töökorralduslik ning tervikuna väheoluline. Küll aga võib kaasneda vajadus infosüsteemides andmete kustutamise funktsionaalsuse loomiseks. Sihtrühm VII Andmete säilitustähtaeg fikseeritakse ka gaasiettevõtjate poolt kogutavale gaasitehingutega seotud teabele (MGS § 8 lg 42). Kui siiani tuli gaasitehingute teave säilitada vähemalt viis aastat, siis edaspidi tuleb see pärast viie aasta möödumist kustutada. Eesti gaasiturul tegutseb üks maagaasi ülekandevõrguettevõtja ning 24 jaotusvõrguettevõtjat 23. Muudatuse mõju on sihtrühmale väike, ühekordne ning sellega ei kaasne täiendavat halduskoormust, küll aga on võimalik, et gaasiettevõtjatel tuleb tagada infosüsteemides andmete kustutamise funktsionaalsus. 22 Andmete ja dokumentide säilitamist reguleerivad MERAS §-i 51 lõiked 6 ja 7. 23 Konkurentsiameti andmed gaasituru võrguettevõtjate kohta: http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=16220. 87(89) Sihtrühm VIII Kui praegu on tervishoiuteenuse osutamisel kogutud andmete säilitustähtajad kehtestatud sotsiaalministri määrusega24, siis edaspidi tuuakse säilitustähtajad seaduse tasandile. Võrreldes kehtiva olukorraga vähendatakse ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate andmete säilitustähtaega 30 aastale ning saatekirja säilitustähtaega viiele aastale. Muudatuse mõju on väike, seisnedes vaid andmete kustutamise tagamises pärast säilitustähtaja möödumist. Sihtrühma moodustavad tervishoiuteenuse osutajad – 2016. aastal tegutses Eestis 1415 tervishoiuteenuse osutajat, kellest 1355 puhul oli tegemist erasektori üksusega25. Sotsiaalne mõju: mõju füüsiliste isikute isikuandmete kaitsele Sihtrühm Eelnõuga kavandatud muudatused tagavad parema isikuandmete kaitse kõigile Eestis elavatele isikutele, seega on sihtrühma suuruseks ligikaudu 1,3 miljonit inimest26. Isikuandmete kaitse on osa põhiseaduses sätestatud igaühe õigusest perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks (PS § 26). Isikuandmete töötlemise eesmärgi sõnastamine aitab andmesubjektil mõista, millise avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks tema andmeid töödeldakse ning hinnata andmete kogumise eesmärgipärasust. Kogutavate andmekategooriate sõnastamine seaduse tasandil tagab andmetöötluse suurema läbipaistvuse ning võimaldab andmesubjektil paremini hinnata, kas kogutavad andmed on vajalikud ja põhjendatud. Suur osa eelnõu muudatusi seisnevad andmete säilitustähtaegade piiramises, mis aitab tagada, et isikuandmeid säilitatakse üksnes nii kaua, kui see on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Sihtrühma jaoks on tegemist positiivse, kuid eelkõige kaudse mõjuga, st muudatused ei mõjuta sihtrühma käitumist ega tingi kohanemisvajadust. Erandiks võivad olla abieluvararegistri ja karistusregistri andmetele üldise juurdepääsu piiramine. Samas õigustatud huvi korral on ka need andmed endiselt kättesaadavad. Perioodil 1.11.2015– 1.11.2016 tehti karistusregistrisse 3,6 miljonit päringut, millest 1,16% tegid eraisikud (vt tabel 1, lk 21). Abieluvararegistri päringusüsteem on praegu avalik register, kuhu ei pea päringu tegemiseks sisse logima ning sellest tulenevalt ei ole teada ka päringute arv. Abieluvararegistris päringute tegemine muutub alates 1. märtsist, kui päringu tegija peab hakkama ennast süsteemis autentima. Tervikuna on muudatustega kaasnev sotsiaalne mõju andmesubjektidele väike ning mitte oluline HÕNTE § 46 tähenduses – kuigi sihtrühm on suur, siis mõju on kaudne, harv ja väikse ulatusega. Ebasoovitavad riskid puuduvad. 24 Sotsiaalministri 18.09.2008 määrus „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“. 25 Andmed Tervise Arengu Instituudi kodulehelt: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__01TTosutajad/?tablelist=true 26 Statistikaameti andmetel elas Eestis 1. jaanuari 2018 seisuga 1 318 705 elanikku. 88(89) 7 Seaduse eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega võivad kaasneda kulud andmekogude vastutavatele töötlejatele. Seda juhul, kui andmete töötlemiseks kasutatav infosüsteem vajab arendusi, et tagada isikuandmete töötlemine vastavalt seaduses sätestatule (eelkõige andmete säilitamine piiratud perioodi jooksul ning andmetele juurdepääsu piiramine). Kuna eelnõu puudutab paljusid andmekogusid ja infosüsteeme, siis tuleb iga infosüsteemi arendusvajadus ning võimalikud kulud tuvastada andmekogu vastutaval töötlejatel koostöös oma infotehnoloogiaasutusega. Eelnõu koostaja ootab ministeeriumidelt sellekohast sisendit kooskõlastamise käigus, misjärel on võimalik koondada ja kaardistada ka eelnõuga kaasnev kogukulu riigile. Tuleb siiski rõhutada, et valdav osa muudatusi ei tingi vajadust rahalisteks kuludeks. Eelnõuga ei kaasne riigile tulusid. 8 Seaduse rakendusaktid Eelnõust tulenevalt ei ole vaja kehtestada rakendusakte. Isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamiseks vajalikud rakendusaktid koostatakse sellest eelnõust eraldiseisvalt. 9 Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2018. a 25. mail. Seaduse § 90 (tervishoiuteenuste korraldamise seadus) punkt 16 jõustub 2018. aasta 1. juulil. Seaduse § 74 (rahvatervise seaduse) punkt 9 jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 75 (ravikindlustuse seaduse) punktid 3, 4 ja 5 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste jõustumise edasilükkamise põhjus on, et nendega seonduvaid rakendusakte on palju ning need on seotud tehniliste normidega. Antakse piisav aeg üleminekuks, et ka puudutatud osapooled saaksid ja jõuaksid muudatustega kohaneda. 10 Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ja põhiseaduslikele institutsioonidele ning arvamuse andmiseks valitud avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja erialaliitudele ning teistele puudutatud eraõiguslikele isikutele. Algatab Vabariigi Valitsus ……………20... nr 2-6/13-… (allkirjastatud digitaalselt) 89(89) ……………………………… ………………………………

Allikas: Kaitseressursside Amet dokumendiregister →