Eelnõu arvamuse avaldamiseks

Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Meie 22.01.2018 nr 2-2/17-0606/587 Maaeluministeerium Sotsiaalministeerium Siseministeerium Kultuuriministeerium Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ühtlasi palume kaardistada oma haldusala sees (kaasates IT-majasid) veebilehtede ja mobiilirakenduste hetkeseis ja rakendamise kulud. Täiendavate küsimustega ning hinnanguliste andmetega palume pöörduda Katrin Hänni poole ([email protected], 639 7604). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urve Palo ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Laura Kask 6397645 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 17.01.2018 Avaliku teabe seaduse muutmise seadus § 1. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 32. Veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõuded (1) Veebilehte või mobiilirakendust pidav teabevaldaja: 1) teavitab avalikkust veebilehe või mobiilirakendusega tutvumise võimalustest, avalikustades andmeside aadressid; 2) avaldab veebilehel või mobiilirakenduses päevakohast teavet; 3) ei või avalikustada veebilehel või mobiilirakenduses teavet, mis ei vasta tegelikkusele või on eksitav; 4) märgib veebilehel või mobiilirakenduses iga dokumendi avalikustamise kuupäeva ja millal on teave uuendatud; 5) rakendab viivitamata abinõusid veebilehele või mobiilirakenduse juurdepääsu takistavate tehniliste probleemide kõrvaldamiseks; 6) teeb veebilehe või mobiilirakenduse ligipääsetavaks, välja arvatud kui see nõuab ebaproportsionaalselt suurt pingutust; 7) avaldab veebilehe või mobiilirakenduse ligipääsetavust kirjeldava teabe. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud ligipääsetavuse kohustus ei laiene Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2016/2012, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT 327, 2.12,2016, lk 1–15), artikkel 1 lõikes 4 nimetatud veebilehtede ja mobiilirakenduse sisule. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 tähenduses on pingutus ebaproportsionaalne kui teabevaldaja suurust, ressurssi ja tüüpi ning veebilehe või mobiilirakenduse kasutamise sagedust ja kestust arvestades toob veebilehe või mobiilirakenduse ligipääsetavaks tegemine kaasa ebamõistlikud kulud. (4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse tagamise nõuded ja ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise korra. (5) Riigikantselei ja ministeeriumi veebilehelt peab olema võimalik otse juurde pääseda nende haldusala asutuste veebilehtedele. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 ja 7 sätestatut ei kohaldata: 1) meediateenust osutavale teabevaldajale; 2) koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele osas, mis ei puuduta vastuvõttu, asukohta, ja kontaktandmeid.“; 2) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: 1 „11) veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõuete täitmisel;“; 3) seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses: „§ 561. Veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõuete rakendamine (1) Pärast 2018. aasta 23. septembrit esmakordselt loodud veebilehtede suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 32 lõige 1 punktis 6 ja 7 sätestatud veebilehe pidamise nõudeid 2019. aasta 23. septembrist. (2) Enne 2018. aasta 23. septembrit loodud veebilehtede suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud veebilehe pidamise nõudeid alates 2020. aasta 23. septembrist. (3) Käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud mobiilirakenduse pidamise nõudeid kohaldatakse alates 2021. aasta 23. juunist.“. 4) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/2012, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT 327, 2.12,2016, lk 1–15).”. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 23. septembril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ............................. 2018. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ………………….. 2018. a (allkirjastatud digitaalselt) 2  18.01.2017 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Ülevaade Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on võtta riigisisesesse õigusesse üle 26. oktoobril 2016. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ET 02.12.2016 L 327/1) (edaspidi direktiiv). Direktiivi näol on tegemist miinimumharmoniseeriva direktiiviga (vt direktiivi art 2) ning selle eesmärk on kehtestada põhimõtted, mida tuleb järgida ja tehnilised võtted, mida kasutada, et muuta inimeste, eelkõige puudega inimeste jaoks avaliku sektori asutuste veebisaidid ja mobiilirakendused ligipääsetavamaks – tajutavaks, talitlusvõimeliseks, mõistetavaks ja töökindlaks. Eestis ei ole seni kehtestatud seadusega veebilehtede ligipääsetavuse nõudeid, kuid soovituslik oli rakendada rahvusvahelisi standardeid ja juhendeid. Tehtud uuringud on näidanud, et selline rakendamine ei ole toonud loodetud tulemust1. Eelnõu nõuab, et avaliku sektori asutused rakendaksid mitmeid abinõusid, mis muudavad nende veebilehed ja mobiilirakendused inimestele ligipääsetavamaks. Eelnõu planeeritav jõustumisaeg on seotud direktiivi ülevõtmisajaga, milleks on september 2018. a. Eelnõuga kehtestatavaid ligipääsetavuse nõudeid peavad asutused hakkama rakendama järkjärgult alates aastast 2019. Eelnõu eeldab lahenduste ligipääsetavust, kui need vastavad direktiivi artiklis 6 nimetatud standarditele (veebilehtede osas Euroopa standardile EN 301 549 V1.1.2 „Euroopas IKT-toodete ja -teenuste riigihangetele kohaldatavad juurdepääsetavusnõuded“ (2015-04) (edaspidi Euroopa standard EN 301 549)). Siinjuures on mobiilirakendusi puudutav standard on aga alles väljatöötamisel. 1.2 Koostajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna nõunik Laura Kask (tel: 639 7645, e-post: [email protected]), sama osakonna nõunik Kaspar Kala (e-post: [email protected]), infoühiskonna teenuste arendamise osakonna nõunik Katrin Hänni (tel: 639 7604, e-post: [email protected]) ja ministeeriumi nõunik Mait Heidelberg (tel: 639 7613, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Ave Henberg (tel: 625 6360, e-post: [email protected]) ja keeletoimetuse Kristiane Liivoja (tel: 625 6370, e-post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus. 1 Vt ka Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus, lk 3-5. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist (EIS), dokumendi number 17-1129/01. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b199becd- 5555-45bf-9fae-11b8629988d3. 18.01.2018. 1 Eelnõuga muudetakse avaliku teabe seaduse 01.01.2018 jõustunud redaktsioonis (RT I, 04.07.2017, 11). Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk AvTSi muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on luua eeldused 26. oktoobril 2016. a vastu võetud direktiivi nõuete riigisiseseks jõustamiseks ning sellega veebilehtede ja mobiilirakenduste parema ligipääsetavuse tagamiseks. Eelnõu ja selle rakendusaktidega kehtestatavaid nõudeid tuleb veebilehtede osas rakendada alates 2019. a ning mobiilirakenduste osas alates 2021. a. Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mis esitati EISi kaudu ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Andmekaitse Inspektsioonile, Puuetega Inimeste Kojale, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. VTK kooskõlastasid märkustega Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ning Justiitsministeerium. Oma ettepanekud esitasid Andmekaitse Inspektsioon ja Õiguskantsleri Kantselei. Peamised märkused olid seotud tulude ja kulude arvutamisega, mida käesoleva eelnõu seletuskirjas on võrreldes VTKga täiendatud. Lisaks sellele toodi välja, et halduskoormuse tõus on vaja samuti eraldi välja tuua. Järelevalveülesannete teostamiseks on Andmekaitse Inspektsioonil vajalik ühe ametikoha loomine ning sellega seotud kulud on esitatud seletuskirja punktis 7. Lisaks avaldati arvamust, et nõuete järgimiseks on vaja piisavalt üleminekuaega. Kuna ka direktiivis on jõustumisaeg veebilehtedele 2019. a ning mobiilirakendustele 2021. a, siis on tagatud ka nõuete rakendamiseks piisav üleminekuaeg. Samuti rõhutati teadlikkuse tõstmise vajadust (koolitused, seminarid), et tagada ligipääsetavas vormis arendatud veebilehtedele ja mobiilirakendustele ka igapäevane nõuetekohane sisutootmine. Planeeritavad teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused on kirjeldatud seletuskirja punktis 7. Ülevaade direktiivi sätetest: Artikkel 1 sätestab reguleerimiseseme ja kohaldamisala. Direktiivi eesmärgiks on ühtlustada siseturu toimimise parandamiseks liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, võimaldades nõuete kehtestamisega teha avaliku sektori veebisaidid ja mobiilirakendused kasutajate, eelkõige puudega inimeste jaoks ligipääsetavamaks. Samuti sätestab artikkel 1 kohaldamisala kitsendused – direktiivi ei kohaldata muu hulgas avalik-õiguslikule ringhäälingule. Lisaks annab direktiiv liikmesriikidele diskretsioonotsuse jätta kohaldamisalast osaliselt välja koolide ja koolieelsete lasteasutuste veebisaidid ja mobiilirakendused. Seda erisust on AvTS- is ka kasutatud. Artikkel 2 annab liikmesriikidele võimaluse kasutusele võtta meetmeid, mis lähevad direktiivi nõuetest kaugemale ehk tegemist on miinimumharmoneeriva direktiiviga. Artikkel 3 kirjeldab määruses kasutatavaid mõisteid. 2 Artikkel 4 sätestab liikmesriikidele kohustuse võtta vastu vajalikud meetmed, et teha oma veebisaidid ja mobiilirakendused ligipääsetavamaks, muutes need tajutavaks, talitlusvõimeliseks, mõistetavaks ja töökindlaks. Artikkel 5 järgi peavad avaliku sektori asutused tagama ligipääsetavuse määral, mis ei muutu asutustele ebaproportsionaalselt koormavaks. Muu hulgas tuleb arvestada asutuse suurust, ressurssi ja tüüpi ning hinnangulisi kulusid võrreldes eeldatava kasuga puudega inimeste jaoks. Hinnang ebaproportsionaalsuse kohta tuleb avaldada ning võimaluse korral pakkuda teabele ligipääsuks alternatiive. Artikkel 6 sätestab eelduse, mille järgi on veebilehtede ning mobiilirakenduste ligipääsetavus tagatud, kui need vastavad artiklis viidatud harmoneeritud standarditele või tehnilistele kirjeldustele Artiklis 7 tuuakse välja lisameetmed, et tagada direktiivi eesmärk. Selleks on avaliku sektori asutustel vajalik kirjeldada, milline osa veebilehest või mobiilirakendusest on ligipääsetav, ning juhul, kui veebilehte või mobiilirakendust ei tehta ligipääsetavaks, siis selle põhjendus. Ligipääsetavaks tegemine ei ole vajalik, kui see nõuab ebaproportsionaalset koormust. Lisaks on artikli järgi liikmesriikidel kohustus tõsta ligipääsetavuse vallas ka avalikkuse teadlikkust. Artikkel 8 kehtestab liikmesriikidele kohustuse määrata asutus, kes hakkab teostama järelevalvet veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse üle. Lisaks sellele pannakse liikmesriikidele kohustus korraldada direktiivis kirjeldatud järelevalvemetoodikast lähtuvalt aruanded, kas ning mis tasemel on veebisaidid ja mobiilirakendused liikmesriigis ligipääsetavad. Liikmesriikidel kohustus monitoorida nõuete täitmist ning sellekohast infot alates 2021.aastast Euroopa Komisjonile edastada. Artikkel 9 sätestab, et direktiivi nõuete järgimise üle peab järelevalve olema piisav ja tõhus ning kohustab liikmesriike teavitama järelevalveasutusest Euroopa Komisjoni. Artiklid 10–15 on lõppsätted, mis kõnelevad komiteemenetlusest, direktiivi läbivaatamisest, üleminekumeetmetest, ülevõtmisest, jõustumisest ning adressaatidest. Liikmesriigid on kohustatud võtma vastu ja avaldama direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 23. septembriks 2018. a, kuid avaliku sektori asutused peavad neid hakkama rakendama veebilehtede osas alates 2019. a ning mobiilirakenduste osas alates 2021. a. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse AvTSi. Punktiga 1 muudetakse § 32. Kui varasemalt on §-s 32 sätestatud vaid veebilehe pidamise nõuded, siis direktiivi ülevõtmisega sätestatakse nõuded ka mobiilirakenduste pidamisele. Veebilehe pidamise kohustus on vastavalt AvTSi § 31 lg-le 1 Riigikogu Kantseleil, Vabariigi Presidendi Kantseleil, Õiguskantsleri Kantseleil, Riigikontrollil, kohtutel, valitsusasutustel ja avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel. Mobiilirakenduste pidamine kohustuslikuks ei muutu. Kui AvTS § 31 sätestab isikute ringi, kellel on veebilehe pidamise kohustus, siis §-s 32 sätestatud nõuded kehtivad nii neile, kellel on veebilehe pidamise kohustus, kui ka neile, kes veebilehte või mobiilirakendust peavad. 3 Lõikega 1 täiendatakse veebilehte ja mobiilirakendust pidava teabevaldaja nõudeid. Uute kohustustena on punktis 6 esitatud, et teabevaldaja järgib veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavaks tegemisel nõudeid, välja arvatud juhul, kui see on ebaproportsionaalselt koormav. Juhul, kui avaliku sektori asutus kasutab nimetatud erandit ja on läbi teinud vastava hindamise, kirjeldab ta oma veebilehel ka ligipääsetavuse teavet. Direktiivi art 5 lg 4 kohaselt tuleb ligipääsetavuse avalduses kirjeldada, milliseid ligipääsetavusnõuete osi ei olnud võimalik järgida, ja pakub võimaluse korral alternatiive. „Avaldus“ on AvTSis kasutatud terminina aga mõnevõrra teise tähendusega (dokumendiliik), mistõttu on olulisem ligipääsetavuse teabe avalikustamine. Seetõttu loobutakse direktiivi sõnastusest ning veebilehte ja mobiilirakendust pidaval teabevaldajal on kohustus avaldada ligipääsetavust kirjeldava teabe. Lõikega 2 tehakse välistus sisule, mille osas ligipääsetavuse nõuded ei kehti. Sellise sisu ligipääsetavaks tegemine põhjustab asutustele liiga suurt halduskoormust ning on ebaproportsionaalselt suurt pingutust nõudev. Direktiivi põhjenduspunktid 26–32 selgitavad täpsemalt sisu all mõeldut. Kuna tegemist on tehnilise kirjeldusega, kasutatakse eelnõus viidet direktiivile. Veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavust ei pea rakendama järgmise sisu osas: 1) kontoritarkvara failiformaadid, mis on avaldatud enne 23. septembrit 2018. a, välja arvatud juhul, kui selline sisu on vajalik teabevaldaja täidetavate ülesannetega seotud pooleliolevate haldustoimingute jaoks; 2) salvestised, mis on avaldatud enne 23. septembrit 2020. a; 3) otseülekanded; 4) internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused, tingimusel et navigeerimiseks kasutatavate kaartide puhul esitatakse esmatähtis teave ligipääsetaval digitaalsel kujul; 5) kolmandate isikute pakutav sisu, mida ei rahasta ega arenda teabevaldaja ja mida ta ei saa mõjutada; 6) kultuuripärandi kogudes olevate esemete reproduktsioonid, mida ei ole võimalik täielikult ligipääsetavaks teha; 7) veebisaitide sisu, mis on kättesaadav ainult kinnisele isikute ringile ning mis on avaldatud enne 23. septembrit 2019. a; 8) veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu, mida ei muudeta pärast 23. septembrit 2019. a ja mida ei ole vaja pooleliolevate haldustoimingute jaoks. Lõikega 3 täpsustatakse ebaproportsionaalse pingutuse tähendust käesolevas paragrahvis. Kirjeldades, mida tähendab ebaproportsionaalne koormus, märgib direktiivi põhjenduspunkt 39, et meetmed, millega kaasneb ebaproportsionaalne koormus, on meetmed, mis paneksid asutusele ülemäärase korraldusliku või rahalise koormuse või seaksid ohtu asutuse suutlikkuse oma ülesandeid täita või oma ülesannete täitmiseks või teenuste osutamiseks vajalikku või sellega seotud teavet avaldada, võttes arvesse tõenäolist kasu või kahju, mis see kodanikele, eelkõige puudega inimestele võib kaasa tuua. Lisaks tuleb ebaproportsionaalsuse hindamisel arvesse võtta üksnes õigustatud põhjuseid. Õigustatud põhjuseks ei tohiks olla see, et ligipääsetavust ei peeta prioriteediks, et puudub aeg või puuduvad teadmised. Samuti ei tohiks olla õigustatud põhjuseid selleks, et mitte hankida või arendada tarkvarasüsteeme veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu haldamiseks ligipääsetaval viisil, kuna nõuetele vastavuse tagamiseks on olemas piisavad ja soovituslikud tehnilised võtted, mis tagavad, et need süsteemid vastavad direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuetele. Lõikega 4 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile) volitus kehtestada määrusega veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse nõudete täpsustus standardite osas. Eeldatakse, et veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu, mis on kooskõlas Euroopa standardi EN 301 549 V1.1.2 „Euroopas 4 IKT-toodete ja -teenuste riigihangetele kohaldatavad juurdepääsetavusnõuded“ (2015-04) asjakohaste nõuetega, on vastavuses ligipääsetavuse nõudega. Kuna tehnoloogiline areng on pidevas muutumises, ei ole otstarbekas muuta avaliku sektori asutustele, KOV-i üksustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele konkreetset standardit kohustuslikuks. Lisaks veebisaitidele peavad ka avaliku sektori mobiilirakendused hakkama täitma ligipääsetavusnõudeid. Mobiilirakendusi puudutav standard on alles väljatöötamisel. Samuti sätestatakse määruses ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord. Lõikega 5 sätestatakse, et Riigikantselei ja ministeeriumi veebilehelt peab olema võimalik otse juurde pääseda nende halduses olevate asutuste veebilehtedele. Selle nõude osas kehtivat seadust ei muudeta. Lõike 6 järgi ei kohaldata § 32 lõige 1 punktis 6 ja 7 sätestatut meediateenust osutavale teabevaldajale. Meediateenuse osutaja ja tema poolt pakutav teenus on defineeritud meediateenuse seaduses (RT I, 06.01.2011, 1). Üheks näiteks on Eesti Rahvusringhääling (edaspidi ERR). AvTS § 31 lg 1 järgi on ERRl veebilehe pidamise kohustus ning tulenevalt eelnõuga lisatud §-st 32 peaks edaspidi ERR veebileht vastama kõigile ligipääsetavuse nõuetele. Reguleerimisalast välistamine on seotud ebaproportsionaalse halduskoormusega, kuna ERR toodab infosisu, mille puhul ligipääsetavaks tegemine täies mahus ei ole mõistlik ning erandi tegemist võimaldab ka direktiivi artikkel 1 lg 3 p a. Välistuse tegemine aga ei tähenda, et meediateenust osutavatel teabevaldajatel ei oleks võimalus ligipääsetavuse nõudeid vabatahtlikult rakendada. Lisaks sellele ei kohaldu nõuded koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele. Direktiivi art 1 lg 5 alusel võib liikmesriik jätta kohaldamisalast välja koolide, lasteaedade ja sõimede veebisaidid ja mobiilirakendused, välja arvatud esmatähtsate internetipõhiste haldusfunktsioonidega seotud sisu. Eelkõige on selliseks infoks vastuvõttu, aadressi ja kontaktandmeid puudutav sisu. Sellise kaalutlusruumi kasutamine Eesti kontekstis on põhjendatud, kuna seotud halduskoormus kõigile eelnimetatud asutustele oleks ebaproportsionaalne. Oluline on, et direktiivi eesmärk avalikule teabele ligipääsu osas oleks tagatud ning selle eesmärgi täidab ka nimetatud sisu ligipääsetavaks tegemine KOV-i üksuse veebilehel. Punktiga 2 täiendatakse Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvepädevust selliselt, et Andmekaitse Inspektsioon teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet ka veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõuete täitmise üle. See, et avalik teave peaks olema kättesaadav ka puudega inimestele, tuleneb AvTSi §-s 1 kirjeldatud eesmärgist. Sellegipoolest pole Andmekaitse Inspektsiooni poolne järelevalve seni hõlmanud ligipääsetavuse kontrolli, vaid nõutud teabe olemasolu kontrolli veebilehtedel (AvTSi §-d 28–30). Punktiga 3 täiendatakse AvTSi paragrahviga 561. Paragrahv sätestab nõuete kehtivusaja veebilehtedele ja mobiilirakendustele. Veebilehtede puhul rakenduvad ligipääsetavuse nõuded alates 23. juunist 2020. a. Nõuded mobiilirakenduste ligipääsetavusele hakkavad kehtima alates 23. septembrist 2021. a. Eraldi sätestatakse tähtaeg pärast 23. septembrit 2018. a avaldatud veebilehtedele ligipääsetavusele ehk n-ö uutele veebilehtedele. Selliste veebilehtede puhul kehtivad ligipääsetavuse nõuded alates 2019. a 23. septembrist. Kuna nõuete rakendamiseks on vajalikud teatavad arendused, antakse teabevaldajatele üleminekuaeg. Punktiga 4 täiendatakse seadust normitehnilise viitega direktiivile. 5 Paragrahv 2 sätestab eelnõu jõustumisaja, milleks on 23. september 2018. a. Jõustumine on seotud direktiivi ülevõtmise tähtajaga. 4. Eelnõu terminoloogia AvTSi muutmise eelnõuga võetakse kasutusele uued terminid: 1. Ligipääsetavus – tajutav, talitlusvõimeline, mõistetav ja töökindel. Kuigi direktiiv kasutab terminit „juurdepääsetavus“, siis tegemist on sisuliselt samatähenduslike terminitega. Kuna juurdepääs teabele on AvTSis aga teisiti sisustatud, kasutatakse eelnõus sõna „ligipääsetavus“, mis seondub vaid veebilehtede ja mobiilirakendustega. Muus kontekstis terminit ei kasutata. 2. Mobiilirakendus – rakendustarkvara, mis on avaliku sektori asutuste poolt või nimel disainitud ja arendatud kasutamiseks mobiilseadmetes, nagu nutitelefonid ja tahvelarvutid. See ei hõlma tarkvara, mis kontrollib kõnealuseid seadmeid (mobiilseadme operatsioonisüsteem) või riistvara (direktiivi art 3 p 6). 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu võtab Eesti riigisisesse õigusesse üle 26. oktoobril 2016. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ET 02.12.2016 L 327/1). Euroopa Liidu õigusele vastavust on analüüsitud konkreetsete sätete juures eraldi. Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1. 6. Seaduse mõjud Eelnõule ei ole eraldi mõjude hindamise analüüsi aruannet lisatud, sest eelnõu puhul on tegemist Euroopa Liidu õigusakti Eesti õigusesse üle võtva seadusega, kusjuures direktiivi nõuetest rangemaid nõudeid ei kehtestata. Eelnõuga ülevõetava direktiivi mõjude hindamise on teinud Euroopa Komisjon. Mõjuhinnang on kättesaadav veebis.2 Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud tagama oma jurisdiktsiooni piires avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse. 6.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna erivajadustega inimeste võimalus osaleda ühiskonnas suureneb. Ligipääsetavate digilahenduste kaudu on isikul võimalik riigiga lihtsustatult suhelda. Erivajadustega isikutele on riigiga suhtlemisel oluline info kättesaadavus, kuna riik pakub erinevaid toimetulekutoetusi ja muid teenuseid, mis võimaldavad neil paremini ühiskonnas iseseisvalt hakkama saada. Selle info ligipääsetavuse paranemine võimaldab neile ka paremat elukvaliteeti. Positiivse kaasneva mõjuna võib väheneda erivajadustega inimeste diskrimineerimine puude alusel. Sotsiaalvaldkonna töötajad saavad tegeleda sisulisemalt teenuse pakkumise, mitte formaalse tööga. 6.2 Mõju majandusele 2 Kättesaadav arvutivõrgus: http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=SWD%3A2012%3A0401%3AFIN%3AEN%3APDF (27.12.2017). 6 Mõju majandusele (sh ettevõtetele) on väike. Teatud määral suureneb võimalus kaasata erivajadustega inimesi digitaalsete lahenduste kaudu ühiskonda ja tööellu. Samas suunatakse veebide ja mobiilirakenduste ligipääsetavusega tegelevad ettevõtjad looma tänapäevastele ligipääsetavuse nõuetele vastavaid digilahendusi, mis parandab nende konkurentsivõimet ja tegutsemist Euroopa Liidu ühtsel digitaalsel turul. Lisaks sellele rakenduvad nõuded ka erasektori asutustele teabe osas, mille avaldamise kohustus tekib, kuna tegemist on teabevaldajatega. Sarnaselt avaliku sektori asutustele on neil võimalus hinnata nõuete rakendamise proportsionaalsust. 6.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõuga kavandatavad meetmed ei muuda riigi ja kohalike omavalitsuse üksuste pädevuste jaotust. Riigiasutuste tööülesannetest on mõjutatud Andmekaitse Inspektsiooni tegevus, kuna AvTSi alusel elektroonselt kättesaadava informatsiooni puhul tuleb lisaks senisele järelevalvele arvestada ka teabe esitamist ligipääsetaval viisil. 7. Seaduse eeldatavad kulud ja tulud Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) info kohaselt nende registrisüsteemis registreeritud avaliku sektori juriidiliste isikute poolt 1126 domeeni. Küll puudub EIS-il info, kui paljud neist domeenidest on kasutusele võetud. 2015. aastal tehtud avaliku sektori veebide visiooni dokumendi3 põhjal on avalikus sektoris hinnanguliselt 1000-1500 veebi. Mobiilirakenduste arvu ei ole seni kaardistatud, kuid hinnanguliselt võib neid olla kuni 20. Seaduse rakendamisel tuleb arvestada kuludega, mis tekivad seaduse skoopi kuuluvatel asutustel seaduses toodud nõuete rakendamisel ning kulud, mis on seotud olukorra monitoorimise, aruandluse ning järelevalvega. Seaduse rakendamisel tekivad asutustes kulud, mis on seotud kohaldamisalasse kuuluvate olemasolevate veebide ja mobiilirakenduste esialgse hindamisega nõuetele vastamise osas, samuti hindamisega, mis ulatuses muudatuste tegemine on otstarbekas või ebaproportsionaalselt suurt pingutust nõudev. Lisaks tuleb uute arenduste puhul arvestada projektide eelarvete võimalike suurenemistega ning kuludega, mis on seotud nõuetele vastamise säilitamisel edaspidi ning vastavushindamiste läbiviimisel. Esmane põhjalik nõuetele vastavuse hinnangu tegemise kulu sõltub veebi mahukusest, keerukusest ning sellest, kas hinnang tellitakse sisse või tehakse ise. Euroopa Komisjoni uuringu4 põhjal kulub väiksema (kuni 500 lehelise) staatilise sisuga veebikeskkonna hindamisele umbes keskmiselt 7 tööpäeva ning üle 2000 lehelise transaktsioone võimaldava veebikeskkonna hindamisele sõltuvalt metoodikast 30-40 tööpäeva. Edaspidine iga-aastane hindamine võtab väiksemate ja lihtsamate veebide puhul umbes 2 tööpäeva ning keeruliste keskkondade puhul kuni 8 tööpäeva. Uute arenduste puhul sõltub nõuete rakendamisest tekkiv lisakulu senise kogemuse põhjal ning ITL hinnangul projektide suurusest ning lisatööde maht suureneb eelkõige kasutajaliidese põhjalikumast testimisest, et kõik võimalikud erinevad kasutusjuhud oleks kaetud. 3 Kättesaadav arvutivõrgus : https://www.mkm.ee/sites/default/files/2015_03_06_avaliku_sektori_kodulehtede_visioon.pdf (18.01.2018) 4 Kättesaadav arvutivõrgus: http://publications.europa.eu/resource/cellar/8519ef62-d08c-4cea-a124- cb736744b851.0001.01/DOC_1 (18.01.2018). 7 Väiksema eelarvega ja lihtsamate tarkvara projektide (kodulehed, informatiivse sisuga veebikeskkonnad; projektid maksumusega < 50 000 - 100 000 EUR) puhul võib kasutajaliidese ja testimise tööde maht kitsamalt potentsiaalselt suureneda 20-30% ning väga lihtsakoeliste lahenduste puhul võib projekti üldmaksumus suureneda kuni 20%. Põhjuseks väike üldine arendustööde maht ning nõuetele vastavate funktsioonide loomine suurendab proportsionaalselt märgatavalt projekti tööde mahtusid ning maksumust. Suurema eelarvega ning keerukamate tarkvara projektide (menetlussüsteemid, iseteeninduskeskkonnas, jm; projektid maksumusega üle 500 000 EUR) puhul võib kasutajaliidese ja testimise tööde maht potentsiaalselt suureneda 10-15% ning projektide üldmaksumus vahemikus 2-8%. Kuna tööde üldine maht on suurem, siis nõuetele vastavate funktsioonide loomise mõju projekti tööde mahule on sellest tulenevalt väiksem. Olemasolevate ja nõuetele mittevastavate süsteemide kooskõlla viimine standardiga eeldab igakordset hinnangut ning võib nõuda väga erinevat tööde mahtu, kuivõrd sõltub vanematel tehnoloogiatel realiseeritud infosüsteemide tehnilisest valmisolekust nõudeid toetada ning varasemast kasutajaliidese arendamise loogikast (st kui palju ligipääsetavuse funktsioone on juba toetatud). Igapäevane nõuetele vastavuse säilitamine sõltub veebikeskkonna uuendamise tihedusest ning lisatava info tüübist. Ligipääsetavaid funktsioone toetava veebi puhul tekib lisa ajakulu näiteks piltide lisamisel (pildile ligipääsetava info lisamine võtab hinnanguliselt keskmiselt 2 minutit5) või multimeedia ja erinevate (video- või audio-)salvestuste puhul alternatiivselt ligipääsetava sisu loomine (sisu kokkuvõtted, subtiitrid vms). Kui hetkel on veebilehtede avaliku teabe avalikustamise kontrollimine paljuski manuaalne töö, siis direktiivile vastavust ei saa teha enam samas mahus ja samade meetoditega. Seega nõuab järelevalvekohustus täiendavat ressurssi. Seadusega suureneb Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvepädevus. Sellest tulenevalt on vajalikud täiendavad ressursid. Tinglikult pool tulevasest töömahust seisneb standarditega kehtestatud nõuete täitmise korrapärases tehnilises mõõtmises. Selline seire vajab mittemanuaalseid ehk tarkvaralisi lahendusi. Teine pool töömahust seisneb juriidilises järelevalvetegevuses (seirega väljaselgitud probleemide, sh ebaproportsionaalsusega põhjendavate erisuste õiguslik hindamine, asutuste nõustamine, suhtlus rikkujatega, ettekirjutused ja nende täitmise kontroll). Ülalnimetatud ülesannete täitmiseks on Andmekaitse Inspektsioonil vajalikud kulud ühe järelevalveametniku ametikoha ulatuses. Tööjõukulud koos tööjõumaksudega ja kaasnevad majanduskulud koos IT-töökoha maksumusega on 32 000 eurot aastas. Direktiivi rakendamine eeldab teadlikkuse tõusu nii arenduste tellijate kui ka veebilehtede ja mobiilirakenduste toimetajate hulgas, mistõttu on 2018. a jooksul planeeritud teabepäevi ja koolitusi. Rahalised vahendid on ette nähtud majandus- ja taristuministri 6. juuni 2015. a käskkirjaga nr 15-0150 „Toetuse andmise tingimused infoühiskonna teadlikkuse tõstmiseks“. 8. Seaduse rakendusaktid Seaduses on volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile) kehtestada määrusega veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse tagamise nõuded ja ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord. 5 Kättesaadav arvutivõrgus: http://publications.europa.eu/resource/cellar/8519ef62-d08c-4cea-a124- cb736744b851.0001.01/DOC_1 (18.01.2018). 8 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub 23. septembril 2018. a. Jõustumine on seotud 26. oktoobril 2016. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ET 02.12.2016 L 327/1), ülevõtmise tähtajaga. 10. Eelnõu kooskõlastamine Direktiivi ülevõtmiseks on loodud töörühm, kes on panustanud eelnõu väljatöötamisse. Töörühma kuuluvad lisaks eelnõu koostajatele (Laura Kask, Katrin Hänni, Kaspar Kala, Mait Heidelberg) ka Rahandusministeeriumi (Raido Roop, Margus Lehesaar), RMITi (Inga Ilves), Haridus- ja Teadusministeeriumi (Erkki Jakobson), Kultuuriministeeriumi (Kaitti Kattai), Sotsiaalministeeriumi (Raimo Saadi, Gerli Aavik), Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu (Henri Pook), ITLi (Anders Abel), Riigi Infosüsteemi Ameti (Raimo Reiman), Eesti Maksu- ja Tolliameti (Triin Raaper, Katrin Aleksandrov), Eesti Rahvusringhäälingu (Märt Suga), Eesti Pimedate Liidu (Priit Kasepalu) ja Eesti Puuetega Inimeste Koja (Meelis Joost, Helen Kask) esindajad. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks EISi kaudu ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Puuetega Inimeste Kojale, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 9  Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Rakendusakti kavand Veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse tagamise nõuded ja ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 32 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk § 2. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) ligipääsetavus – tajutav, talitlusvõimeline, mõistetav ja töökindel viis veebilehe või mobiilirakenduse pidamiseks; 2) mobiilirakendus – rakendustarkvara, mis on avaliku sektori asutuse poolt või nimel disainitud ja arendatud mobiiliseadmetes ning mis ei hõlma tarkvara, mis kontrollib kõnealuseid seadmeid või riistvara. § 3. Veebilehe ligipääsetavuse standard Veebilehe vastavust ligipääsetavuse nõuetele eeldatakse, kui see vastab Euroopa standardile EN 301 549. § 4. Mobiilirakenduse ligipääsetavuse standard Mobiilirakenduse vastavust ligipääsetavuse nõuetele eeldatakse, kui see vastab Euroopa standardile XXX. § 5. Ligipääsetavust kirjeldav teave (1) Ligipääsetavust kirjeldav teave peab sisaldama: 1) sisu selliste osade kirjeldust, mis ei ole ligipääsetavad, ning ligipääsetavuse puudumise põhjused ja võimaluse korral pakutavad ligipääsetavad alternatiivid; 2) kontakti, mis võimaldab igaühel teatada teabevaldajale tema veebisaidi või mobiilirakenduse mittevastavusest ja taotleda käesoleva määruse § 5 alusel ligipääsetavaks tegemata jäänud teavet; 3) järelevalveasutuse kontakti. (2) Ligipääsetavust kirjeldava teabe esitamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest xxx/2018. § 6. Rakendussätted Käesolev määrus jõustub 2018. aasta 23. septembrist. 10  Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Euroopa Liidu direktiivi 2016/2102/EL ja Eesti õigusakti vastavustabel EL-i õigusakti norm EL-i EL-i õigusakti Kommentaarid õigusakti normi sisuliseks normi rakendamiseks ülevõtmise kehtestatavad kohustus riigisisesed Jah / Ei / õigusaktid Valikuline Artikkel 1 Art 1 lg 1 Art 1 lg 3 punkt a – Art 1 lg 3 p b – Reguleerimisese ja kohaldamisala 1 Ei AvTS § 32 lg 6 p 1 kuivõrd AvTS kohaldub ainult 1. Käesoleva direktiivi eesmärk on Art 1 lg 2 Art 1 lg 4 – AvTS § teabevaldajatele ühtlustada siseturu toimimise Ei 32 lg 2 ja parandamiseks liikmesriikide õigus- ja teabevaldajatega haldusnorme, mis on seotud avaliku Art 1 lg 3 Art 1 lg 5 – AvTS § võrdsustatud sektori asutuste veebisaitide ja punkt a 32 lg 6 p 2 eraõiguslikele mobiilirakenduste Jah juriidilistele juurdepääsetavusnõuetega, võimaldades isikutele, siis ei teha need veebisaidid ja ole vaja AvTSis Art 1 lg 3 mobiilirakendused seeläbi kasutajate, punkt b eraldi kehtestada eelkõige puudega inimeste jaoks art 1 lg 3 p b Jah juurdepääsetavamaks. nimetatud 2. Käesolevas direktiivis sätestatakse välistust. Art 1 lg 4 normid, millega liikmesriikidelt nõutakse Jah selle tagamist, et avaliku sektori asutuste Art 1 lg 5 – veebisaidid (sõltumata juurdepääsuks kaalutlusruumi Art 1 lg 5 kasutatavast seadmest) ja rakendamine, Valikuline mobiilirakendused vastavad artiklis 4 välistades sätestatud juurdepääsetavusnõuetele. koolide, 3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata lasteaedade ja järgmistele veebisaitidele ja sõimede mobiilirakendustele: veebisaidid ja a) avalik-õiguslike mobiilirakenduse ringhäälinguorganisatsioonide või d (välja arvatud nende filiaalide ja avalik-õiguslikku esmatähtsate ringhäälinguteenust osutavate muude internetipõhiste asutuste või nende filiaalide veebisaidid haldusfunktsiooni ja mobiilirakendused; dega seotud sisu). b) valitsusväliste organisatsioonide veebisaidid ja mobiilirakendused, mis ei paku avalikkusele esmatähtsaid teenuseid või teenuseid, mis ei ole suunatud konkreetselt puudega inimeste vajaduste rahuldamisele või mis ei ole nende jaoks mõeldud. 4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata 11 veebisaitide ja mobiilirakenduste järgnevale sisule: a) kontoritarkvara failiformaadid, mis on avaldatud enne 23. septembrit 2018, välja arvatud juhul, kui selline sisu on vajalik asjaomase avaliku sektori asutuse täidetavate ülesannetega seotud pooleliolevate haldustoimingute jaoks; b) eelsalvestatud ajas muutuvad meediumid, mis on avaldatud enne 23. septembrit 2020; c) reaalajas esitatavad ajas muutuvad meediumid; d) internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused, tingimusel et navigeerimiseks kasutatavate kaartide puhul esitatakse esmatähtis teave juurdepääsetaval digitaalsel kujul; e) kolmandate isikute pakutav sisu, mida ei rahasta ega arenda avaliku sektori asutus ja mida selline asutus ei saa mõjutada; f) kultuuripärandi kogudes olevate esemete reproduktsioonid, mida ei ole võimalik täielikult juurdepääsetavaks teha, kuna i) juurdepääsetavusnõuded ei ühildu kas eseme säilitamisega või reprodutseerimise autentsusega (nt kontrast), või ii) puuduvad sellised automatiseeritud ja kulutõhusad lahendused, mis võimaldaksid kergesti kätte saada käsikirjade või muude kultuuripärandi kogudes olevate esemete teksti ja muuta see juurdepääsetavusnõuetega ühilduvaks sisuks; g) ekstranettide ja intranettide sisu, mis kujutab endast ainult kinnisele isikute ringile ja mitte üldsusele kui sellisele kättesaadavaid veebisaite ning mis on avaldatud enne 23. septembrit 2019, kuni selliseid veebisaite muudetakse oluliselt; h) selliste veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu, mida võib käsitada arhiivina, st need veebisaidid sisaldavad ainult sisu, mida ei ole vaja pooleliolevate haldustoimingute jaoks ja mida ei ajakohastata ega muudeta pärast 23. septembrit 2019. 12 5. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta koolide, lasteaedade ja sõimede veebisaidid ja mobiilirakendused, välja arvatud esmatähtsate internetipõhiste haldusfunktsioonidega seotud sisu. Artikkel 2 Art 2 Minimaalne ühtlustamine Ei Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu õigusaktidega säilitada või kasutusele võtta meetmeid, mis lähevad kaugemale käesoleva direktiiviga veebisaitidele ja mobiilirakendustele kehtestatud juurdepääsetavuse miinimumnõuetest. Artikkel 3 Art 3 Art 3 punkt 1 – Mõisted Valikuline AvTS „teabevaldaja“ Käesolevas direktiivis kasutatakse regulatsioon järgmisi mõisteid: kohaldub sarnases 1) „avaliku sektori asutus“– riigi-, mahus avalikule piirkondlik või kohalik asutus, direktiivi sektorile ja 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 4 eraõiguslikele määratletud avalik-õiguslikud isikud või juriidilistele ühest või mitmest kõnealusest asutusest isikutele osas, või avalik-õiguslikust isikust koosnevad milles nad on ühendused, kui need ühendused on võrdsustatud asutatud konkreetse eesmärgiga täita teabevaldajatega, üldist huvi pakkuvaid vajadusi, mis ei ole seega ei ole tööstuslikku või kaubanduslikku laadi; vajalik täiendavalt 2) „mobiilirakendus“– rakendustarkvara, „avaliku sektori mis on avaliku sektori asutuste poolt või asutuse“ mõiste nimel disainitud ja arendatud kehtestamine. kasutamiseks mobiilseadmetes, nagu nutitelefonid ja tahvelarvutid. See ei hõlma tarkvara, mis kontrollib kõnealuseid seadmeid (mobiilseadme operatsioonisüsteem) või riistvara; 3) „standard“– määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud standard; 4) „Euroopa standard“– määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis b määratletud Euroopa standard; 5) „harmoneeritud standard“– määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard; 6) „ajas muutuv meedium“– järgmist tüüpi meedium: ainult audio, ainult video, audio-video, audio ja/või video, mis 13 sisaldab interaktsiooni; 7) „kultuuripärandi kogudes olevad esemed“– era- või riigi omandis olevad esemed, mis pakuvad ajaloolist, kunstilist, arheoloogilist, esteetilist, teaduslikku või tehnilist huvi ning mis moodustavad osa kollektsioonidest, mida säilitavad sellised kultuuriasutused nagu raamatukogud, arhiivid ja muuseumid; 8) „mõõtmisandmed“– selliste järelevalvetoimingute kvantifitseeritud tulemused, mida tehakse selleks, et kontrollida avaliku sektori asutuste veebisaitide ja nende mobiilirakenduste vastavust artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele. Need hõlmavad nii kvantitatiivset teavet kontrollitud veebisaitide ja mobiilirakenduste valimi kohta (veebisaitide ja rakenduste arv potentsiaalselt koos nende külastajate või kasutajate arvuga jne) kui ka kvantitatiivset teavet juurdepääsetavuse taseme kohta Artikkel 4 Art 4 Art 4 – AvTS § 32 Veebisaitide ja mobiilirakenduste Jah ja ettevõtlus- ja juurdepääsetavuse nõuded infotehnoloogia ministri määrus Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori „Veebilehtede ja asutused võtavad vajalikud meetmed, et mobiilirakenduste teha oma veebisaidid ja ligipääsetavuse mobiilirakendused juurdepääsetavamaks, tagamise nõuded ja muutes need tajutavaks, ligipääsetavust talitlusvõimeliseks, mõistetavaks ja kirjeldava teabe töökindlaks. avaldamise kord“ Artikkel 5 Art 5 lg 1 Art 5 lg 1 – AvTS § Ebaproportsionaalne koormus Jah 32 lg 1 p 6 1. Liikmesriigid tagavad, et avaliku Art 5 lg 2 Art 5 lg 2 – AvTS § sektori asutused kohaldavad artiklis 4 Jah 32 lg 3 sätestatud juurdepääsetavusnõudeid sellisel määral, et kõnealuste nõuete Art 5 lg 3 Art 5 lg 4 – kohaldamine ei tekita avaliku sektori Ei ettevõtlus- ja asutustele ebaproportsionaalset koormust. infotehnoloogia 2. Selleks, et hinnata, mil määral tekitab Art 5 lg 4 ministri määrus artiklis 4 sätestatud Jah „Veebilehtede ja juurdepääsetavusnõuete järgimine mobiilirakenduste ebaproportsionaalset koormust, tagavad ligipääsetavuse liikmesriigid, et asjaomased avaliku tagamise nõuded ja sektori asutused võtavad arvesse ligipääsetavust konkreetseid asjaolusid, mis hõlmavad kirjeldava teabe 14 järgmist: avaldamise kord“ a) avaliku sektori asutuse suurus, ressursid ja tüüp ning b) avaliku sektori asutuse hinnangulised kulud ja tulud võrrelduna eeldatava kasuga puudega inimeste jaoks, võttes arvesse konkreetse veebisaidi või mobiilirakenduse kasutamise sagedust ja kestust. 3. Ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõiget 1, annab avaliku sektori asutus esialgse hinnangu selle kohta, mil määral tekitab artiklis 4 osutatud juurdepääsetavusnõuete täitmine ebaproportsionaalset koormust. 4. Kui avaliku sektori asutus on konkreetse veebisaidi või mobiilirakenduse puhul kasutanud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erandit pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamise läbiviimist, selgitab ta artiklis 7 osutatud juurdepääsetavuse avalduses, milliseid juurdepääsetavusnõuete osi ei olnud võimalik järgida, ja pakub võimaluse korral juurdepääsetavaid alternatiive. Artikkel 6 Art 6 lg 1 – Art 6 lg-d 3, 4 – Juurdepääsetavusnõuetele vastavuse Jah AvTS § 32 lg 1 eeldus punkt 6 ja Art 6 lg 2 – ettevõtlus- ja Juurdepääsetavusnõuetele vastavuse Jah infotehnoloogia eeldus ministri määrus 1. Eeldatakse, et veebisaitide ja Art 6 lg 3 – „Veebilehtede ja mobiilirakenduste sisu, mis vastab Jah mobiilirakenduste sellistele harmoneeritud standarditele või ligipääsetavuse nende osadele, millele osutavad viited on Art 6 lg 4 – tagamise nõuded ja komisjon kooskõlas määrusega (EL) Ei ligipääsetavust nr 1025/2012 Euroopa Liidu Teatajas kirjeldava teabe avaldanud, on vastavuses artiklis 4 avaldamise kord“ sätestatud juurdepääsetavusnõuetega, mis on reguleeritud kõnealuste standardite või Art 6 lg 2 – AvTS § nende osadega. 32 lg 1 punkt 6 ja 2. Kui viiteid käesoleva artikli lõikes 1 ettevõtlus- ja osutatud harmoneeritud standarditele ei infotehnoloogia ole avaldatud, siis eeldatakse, et ministri määrus tehnilistele kirjeldustele või nende osadele „Veebilehtede ja vastav mobiilirakenduste sisu on mobiilirakenduste vastavuses artiklis 4 sätestatud ligipääsetavuse juurdepääsetavusnõuetega, mis on tagamise nõuded ja reguleeritud kõnealuste tehniliste ligipääsetavust kirjelduste või nende osadega. kirjeldava teabe Komisjon võtab vastu rakendusaktid, avaldamise kord“ 15 millega kehtestatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tehnilised kirjeldused. Need tehnilised kirjeldused vastavad artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele ja nendega tagatakse juurdepääsetavuse tase, mis on vähemalt võrdne Euroopa standardiga EN 301 549 V1.1.2 (2015-04) tagatud tasemega. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud harmoneeritud standarditele osutavaid viiteid ei ole avaldatud, siis võetakse esimene selline rakendusakt vastu hiljemalt 23. detsembriks 2018. 3. Kui viiteid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud harmoneeritud standarditele ei ole avaldatud, siis eeldatakse, et Euroopa standardi EN 301 549 V1.1.2 (2015-04) asjakohastele nõuetele või nende osadele vastav veebisaidi sisu on vastavuses artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetega, mis on reguleeritud asjaomaste nõuete või nende osadega. Kui viiteid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud harmoneeritud standarditele ei ole avaldatud ja kui puuduvad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehnilised kirjeldused, siis eeldatakse, et Euroopa standardi EN 301 549 V1.1.2 (2015-04) asjakohastele nõuetele või nende osadele vastav mobiilirakenduse sisu on vastavuses artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetega, mis on reguleeritud asjaomaste nõuete või nende osadega. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõiget 3, ajakohastades viite Euroopa standardile EN 301 549 V1.1.2 (2015-04), et viidata selle standardi uuemale versioonile või seda asendavale Euroopa standardile, kui see versioon või standard vastab artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele ja sellega tagatakse juurdepääsetavuse tase, mis on vähemalt võrdne Euroopa standardiga EN 301 549 V1.1.2 (2015-04) 16 tagatud tasemega. Artikkel 7 Art 7 lg 1 At 7 lg 1 – AvTS § Lisameetmed Jah 32 lg 1 p 7 ja 1. Liikmesriigid tagavad, et avaliku ettevõtlus- ja sektori asutused teevad üksikasjaliku, Art 7 lg 2 infotehnoloogia ammendava ja selge juurdepääsetavuse Ei ministri määrus avalduse oma veebisaitide ja „Veebilehtede ja mobiilirakenduste käesolevale direktiivile Art 7 lg 3 mobiilirakenduste vastavuse kohta ja ajakohastavad seda Ei ligipääsetavuse korrapäraselt. tagamise nõuded ja Veebisaitide puhul tehakse Art 7 lg 4 ligipääsetavust juurdepääsetavuse avaldus Ei kirjeldava teabe juurdepääsetavas formaadis, kasutades avaldamise kord“ lõikes 2 osutatud avalduse näidist, ja Art 7 lg 5 avaldatakse asjaomasel veebisaidil. Ei Mobiilirakenduste puhul tehakse juurdepääsetavuse avaldus Art 7 lg 6 juurdepääsetavas formaadis, kasutades Ei lõikes 2 osutatud juurdepääsetavuse avalduse näidist, ja avaldatakse mobiilirakenduse välja töötanud avaliku sektori asutuse veebisaidil või koos muu teabega, mis on kättesaadav rakenduse allalaadimisel. Avaldus sisaldab järgmist: a) sisu selliste osade kirjeldus, mis ei ole juurdepääsetavad, ning juurdepääsetavuse puudumise põhjused ja võimaluse korral pakutavad juurdepääsetavad alternatiivid; b) tagasisidemehhanismi kirjeldus ja sellele osutav link, mis võimaldab igaühel teatada asjaomasele avaliku sektori asutusele tema veebisaidi või mobiilirakenduse mittevastavusest artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele ja taotleda artikli 1 lõike 4 ja artikli 5 kohaselt välja jäetud teavet, ning c) link artiklis 9 sätestatud nõuete järgimise tagamise menetlusele, mida võib kasutada juhul, kui teatele või taotlusele ei saada rahuldavat vastust. Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori asutused annavad teatele või taotlusele mõistliku aja jooksul piisava vastuse. 2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse juurdepääsetavuse avalduse näidis. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon võtab esimese rakendusakti vastu 17 hiljemalt 23. detsembriks 2018. 3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et aidata kaasa artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuete rakendamisele teist tüüpi veebisaitidele või mobiilirakendustele, kui on osutatud artikli 1 lõikes 2, ja eelkõige sellistele veebisaitidele või mobiilirakendustele, mis on reguleeritud olemasolevate juurdepääsetavust käsitlevate riigisiseste õigusaktidega. 4. Liikmesriigid edendavad ja hõlbustavad veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavusega seotud koolitusprogramme, mis on suunatud asjaomastele sidusrühmadele ja avaliku sektori asutuste töötajatele, et luua, hallata ja ajakohastada veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavat sisu. 5. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et suurendada teadlikkust artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetest, kasust, mida veebisaitide ja mobiilirakenduste kasutajad ja omanikud neist nõuetest saavad, ja võimalusest anda käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavuse korral tagasisidet, nagu on sätestatud käesolevas artiklis. 6. Artiklis 8 osutatud järelevalve ja aruandlusega seoses aitab komisjon kaasa liidu tasandil toimuvale liikmesriikide ning liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade vahelisele koostööle, et vahetada omavahel parimaid tavasid ja vaadata läbi artikli 8 lõikes 2 osutatud järelevalvemetoodika, jälgida turu ja tehnoloogia arengut ning veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuses tehtavaid edusamme. Artikkel 8 Art 8 lg 1 Art 8 lg 1 – AvTS § Järelevalve ja aruandlus Jah 44 punkt 1, § 45 lg 1 p 11 1. Liikmesriigid jälgivad korrapäraselt Art 8 lg 2 avaliku sektori asutuste veebisaitide ja Ei Art 8 lg 4 – mobiilirakenduste vastavust artiklis 4 Andmekaitse sätestatud juurdepääsetavusnõuetele, Art 8 lg 3 Inspektsiooni võttes aluseks käesoleva artikli lõikes 2 Ei põhimäärus sätestatud järelevalvemetoodika. 2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, Art 8 lg 4 millega kehtestatakse Jah järelevalvemetoodika, et jälgida, mil 18 määral veebisaidid ja mobiilirakendused Art 8 lg 5 vastavad artiklis 4 sätestatud Ei juurdepääsetavusnõuetele. Metoodika peab olema läbipaistev, ülekantav, Art 8 lg 6 võrreldav, reprodutseeritav ja hõlpsalt Ei kasutatav. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud Art 8 lg 7 kontrollimenetlusega. Komisjon võtab Ei esimese rakendusakti vastu hiljemalt 23. detsembriks 2018. 3. Lõikes 2 osutatud järelevalvemetoodika puhul võib võtta arvesse eksperdianalüüse ja see hõlmab järgmist: a) jälgitavate veebisaitide ja mobiilirakenduste järelevalve korrapärasus ja valim; b) veebisaidi tasandil veebilehtede valim ja nende lehtede sisu; c) mobiilirakenduse tasandil testitav sisu, võttes arvesse rakenduse algse avaldamise hetke ja hilisemate funktsionaalsuse uuendamiste hetki; d) selle kirjeldus, kuidas tuleb piisavalt tõendada artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavust või mittevastavust, osutades võimaluse korral otse asjakohastele kirjeldustele harmoneeritud standardis või selle puudumise korral artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilistes kirjeldustes või artikli 6 lõikes 3 osutatud Euroopa standardis; e) puudujääkide avastamise korral andmete ja teabe esitamise mehhanism artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavuse kohta formaadis, mida avaliku sektori asutused saavad kasutada puudujääkide kõrvaldamiseks, ning f) asjakohane kord, sealhulgas vajaduse korral näited ja suunised automaatsete, käsitsi tehtavate ja kasutatavustestide kohta koos valimi koostamise tingimustega viisil, mis on kooskõlas järelevalve ja aruandluse korrapärasusega. 4. Liikmesriigid annavad hiljemalt 23. detsembriks 2021 ja seejärel iga kolme aasta tagant komisjonile aru järelevalve tulemustest, sealhulgas mõõtmisandmetest. See aruanne koostatakse käesoleva artikli lõikes 6 19 osutatud aruandluskorra alusel. Aruanne sisaldab ka teavet artiklis 9 sätestatud nõuete järgimise tagamise menetluse kasutamise kohta. 5. Artikli 7 kohaselt võetud meetmetega seoses hõlmab esimene aruanne ka järgmist: a) selliste mehhanismide kirjeldus, mille liikmesriigid on loonud asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse osas; b) veebisaitide ja mobiilirakendustega seotud juurdepääsetavuspoliitika muudatuste avalikustamise kord; c) artiklis 4 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele vastavust käsitlevate õigusnormide rakendamise käigus saadud kogemused ja tehtud järeldused, ning d) koolitust ja teadlikkuse suurendamist käsitlevate meetmetega seonduv teave. Kui esimeses lõigus osutatud osi on oluliselt muudetud, lisavad liikmesriigid oma järgmistesse aruannetesse teabe muudatuste kohta. 6. Kõigi aruannete sisu, mis ei pea sisaldama kontrollitud veebisaitide, mobiilirakenduste või avaliku sektori asutuste loetelu, avaldatakse juurdepääsetavas formaadis. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse komisjonile esitatavaid liikmesriikide aruandeid käsitlev kord. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võtab esimese rakendusakti vastu hiljemalt 23. detsembriks 2018. 7. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 23. septembriks 2018 asutusest, kes täidab järelevalve- ja aruandlusülesandeid Artikkel 9 Art 9 lg 1 Art 9 lg 1 – AvTS § Olemasolevad Nõuete järgimise tagamise menetlus Jah 46, õiguskantsleri vaidlustamismehh 1. Liikmesriigid tagavad, et on olemas seaduse § 19 lg 1 anismid on piisav ja tõhus nõuete järgimise tagamise Art 9 lg 2 piisavad tagamaks menetlus, mis tagab käesoleva direktiivi Ei tõhus nõuete järgimise artiklites 4 ja 5 ning artikli 7 järgimise lõikes 1 sätestatud nõuete osas. Eelkõige menetlus. tagavad liikmesriigid, et kehtestatud on nõuete järgimise tagamise menetlus, nagu Täiendavalt tuleks 20 võimalus pöörduda ombudsmani poole, et täpsustada, kuidas tagada artikli 7 lõike 1 punktis b ette Õiguskantsleri nähtud teadete ja taotluste tõhus Kantselei esitab menetlemine ja vaadata läbi artiklis 5 juurdepääsetavuse osutatud hinnang. nõuetega seotud 2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni menetlusstatistika hiljemalt 23. septembriks 2018 asutusest, Andmekaitse kes vastutab käesoleva direktiivi täitmise Inspektsioonile. tagamise eest. Artikkel 10 Art 10 Delegeeritud volituste rakendamine Ei 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 6 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 23. juunist 2017. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 6 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. 21 Artikkel 11 Art 11 Komiteemenetlus Ei 1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Artikkel 12 Art 12 lg 1 Art 12 lg 3 punkt a Ülevõtmine Ei – AvTS § 561 lg 1 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja Art 12 lg 2 Art 12 lg 3 punkt b haldusnormid hiljemalt 23. septembriks Ei – AvTS § 561 lg 2 2018. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Art 12 lg 3 Art 12 lg 3 punkt c Kui liikmesriigid need normid vastu punkt a – AvTS § 561 lg 3 võtavad, lisavad nad nende ametliku Jah avaldamise korral nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Art 12 lg 3 Sellise viitamise viisi näevad ette punkt b liikmesriigid. Jah 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas Art 12 lg 3 valdkonnas vastuvõetud põhiliste punkt c riigisiseste õigusnormide teksti. Jah 3. Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid meetmeid a) avaliku sektori asutuste veebisaitidele, mis ei ole avaldatud enne 23. septembrit 2018, alates 23. septembrist 2019; b) avaliku sektori asutuste veebisaitidele, mis ei kuulu punkti a alla, alates 23. septembrist 2020; c) avaliku sektori asutuste mobiilirakendustele alates 23. juunist 2021 Artikkel 13 Art 13 Läbivaatamine Ei Komisjon vaatab käesoleva direktiivi kohaldamise läbi hiljemalt 23. juuniks 2022. Läbivaatamise juures võetakse 22 arvesse liikmesriikide aruandeid artiklis 8 sätestatud järelevalve tulemuste ja artiklis 9 sätestatud nõuete järgimise tagamise menetluse kasutamise kohta. Aruanne hõlmab ka sellise tehnoloogia vallas toimuva arengu jälgimist, mis võib muuta juurdepääsetavuse lihtsamaks teatavat tüüpi, käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud sisu puhul. Läbivaatamise tulemused avalikustatakse juurdepääsetavas formaadis. Artikkel 14 Art 14 Jõustumine Ei Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 15 Art 15 Adressaadid Ei Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. 23 Saatja: Kati Lõbu </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=USEREAF37AB4> Saaja: KVPS Üldosakond, [email protected], Kaitseressursside Amet, Maili Mark, Anneli Liister, Gerli Vetema-Rungi, Astra Mölder, Lea Vainult, Kadi Rannu, Tanel Sepp Teema: Eelnõu arvamuse avaldamiseks Tere. Saadame Teile arvamuse avaldamiseks järgmise eelnõu: MKM/18-0046/01 - Avaliku teabe seaduse muutmise seadus. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/60fc3014-2b5b-4812-b4b7- 6d86060dabb9 Palume oma arvamus saata Kaitseministeeriumi küberpoliitika ja infotehnoloogia osakonnale hiljemalt 01.02.2018. Lugupidamisega, Kati Lõbu Kati Lõbu Õigusloome jurist Õigusosakond Kaitseministeerium Tel 7170092 *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.