Ministeeriumid
19.04.2022 nr 1-4/22/452-4
Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks
Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule,
Notarite Kojale, Eesti Omanike Keskliidule ja Õiguskantsleri Kantseleile arvamuse andmiseks
maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja
seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Seletuskirja lisa
Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Notarite Koda, Eesti Omanike Keskliit,
Õiguskantsleri Kantselei
Kadri Tubli, 626 0751
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
5.04.2022
Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise
seadus
§ 1. Maakatastriseaduse muutmine
Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Katastri pidamise eesmärk on registreerida kinnisasja piir ning maa- ja veeala ruumiline
ulatus, väärtus, looduslik seisund ja kasutamist kajastav informatsioon katastris ning tagada
informatsiooni kvaliteet, säilimine ja avalikkusele kättesaadavus.“;
2) paragrahvi 2 punkti 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) katastri kaardid (edaspidi kaardid) – katastri koosseisu kuuluvad kaardid registrisse kantava
informatsiooni (piiride, kitsenduste, maa kvaliteedi andmete jne) loomiseks ja graafiliseks
esitamiseks.“;
3) paragrahvi 2 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „maatükk“ sõnadega „või avalik veekogu“;
4) paragrahvi 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 2 punktis 91 asendatakse sõna „maaüksuse“ sõnaga „katastriüksuse“;
6) paragrahvi 2 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„13) katastri aluskaart – Eesti topograafia andmekogu andmete alusel koostatud kaart.“;
7) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) piiratud asjaõiguse ja märkega tagatud õiguse kohta katastris loodud ruumiandmete
tunnuse.“;
8) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) andmed kinnistut koormava piiratud asjaõiguse ja märkega tagatud õiguse kohta.“;
9) paragrahvi 9 lõiget 23 täiendatakse pärast sõna „katastriüksuse“ sõnaga „piiri“;
10) paragrahvi 9 lõige 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(25) Katastripidaja märge „Pindala on ebatäpne“ kantakse kinnistusraamatu esimesse jakku.“;
11) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõnad „kitsendust põhjustavate objektide“ sõnadega
„kitsenduste loetelu“;
12) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Avaliku veekogu katastriüksuse andmete väljavõte sisaldab katastriüksuse piiride
asukohta aluskaardil, katastritunnust, pindala, piiripunkti andmeid, kitsenduste loetelu ja
katastriüksuse moodustamise viisi.“;
13) paragrahvi 11 lõiked 1, 2 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
1
14) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „kinnitatud piirid“ sõnadega „ja Eesti
topograafia andmekogu andmed“;
15) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Katastriüksuse piiri alusandmed on katastrimõõdistamise ja Eesti topograafia andmekogu
andmed ning muud seaduses sätestatud andmed.“;
16) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Katastripidaja kannab kitsenduste kaardile kitsenduse ruumiandmed.
(2) Katastriüksuse kitsenduse ulatus arvutatakse kitsenduse ruumiandmete ja katastriüksuse
piiriandmete alusel.“;
17) paragrahv 141 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 151 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „katastripidaja“ tekstiosaga
„toimingute tegemiseks, sealhulgas“;
19) paragrahvi 161 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Katsetööde mittesooritamise korral tuleb taotlejal enne järgmist litsentsi taotlemist läbida
maakorraldusalane täiendkoolitus vähemalt kaheksa akadeemilise tunni ulatuses.“;
20) paragrahvi 161 lõike 4 punktis 5 asendatakse tekstiosa „punkti 2“ tekstiosaga „punktide 1
või 2“;
21) paragrahvi 162 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) litsentsi taotlemisel või katastrimõõdistamise toimikus esitati valeandmeid;“;
22) paragrahv 171 tunnistatakse kehtetuks;
23) paragrahvi 191 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Katastriüksuse kasutamise kitsenduse väljaselgitamine on kitsendust põhjustava objekti
või õiguse asukoha määramine kitsenduse registreerimiseks katastris.“;
24) paragrahvi 191 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) kitsendust põhjustava õiguse seadmisest huvitatud isikul, määrates kitsenduse asukoha
kitsenduste kaardil.“;
25) paragrahvi 193 lõikes 3 asendatakse sõna „piir“ tekstiosaga „piiri, kitsenduse või
maakasutusõiguse asukoht“;
26) paragrahvi 193 täiendatakse lõigetega 4–11 järgmises sõnastuses:
„(4) Maastikuobjektiga seotud piiriandmeid parandab katastripidaja Eesti topograafia
andmekogu andmete alusel, määrates vajaduse korral katastriüksusele uued piiripunkti andmed.
(5) Avaliku veekogu taandumise korral pikendatakse katastriüksuse avaliku veekogu
kaldajoone suunal kulgevaid viimaseid ühiseid piirilõike sirgjooneliselt avaliku veekogu
kaldajooneni või kuni pikendatavate piirilõikude lõikumiseni.
2
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud viisil piirilõike pikendades jääb üle jaotamata
maad või maa tuleb jaotada mitme puudutatud katastriüksuse vahel, jaotatakse maa puudutatud
katastriüksuste vahel proportsionaalselt, arvestades olemasolevate piiride kirjeldust
geograafilises ruumis.
(7) Kui maismaa jääb vee alla, parandatakse katastriüksuse piiriandmed, arvestades
asjaõigusseaduse § 133 lõikes 1 sätestatut.
(8) Kui avaliku veekoguga seotud piiriandmete muutumise korral jaguneb katastriüksus
mitmeks maismaaosaks, moodustab katastripidaja neist eraldiseisvad katastriüksused ja
registreerib neile jagunenud katastriüksuse sihtotstarbe ja koha-aadressi.
(9) Katastripidaja moodustab avalikus veekogus tekkinud maismaast Eesti topograafia
andmekogu alusel katastriüksuse. Katastripidaja registreerib moodustatavale katastriüksusele
sihtotstarbeta maa sihtotstarbe.
(10) Kui avaliku veekogu kaldajoonega seotud katastriüksuste piiriandmete parandamiseks
tuleb lisaks teha käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud toiming, teeb katastripidaja
puudutatud katastriüksuste omanikele piiri kulgemise ettepaneku ja määrab tähtaja piiri
asukohas kokkuleppele jõudmiseks.
(11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud katastriüksuste omanikud ei saavuta
katastripidaja määratud tähtajaks maakorraldusnõuetele vastavat kokkulepet piiri asukoha
kohta, otsustab piiri asukoha katastripidaja.“.
§ 2. Asjaõigusseaduse muutmine
Asjaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 571 täiendatakse pärast sõna „dokumentidele“ sõnadega „ja andmetele“;
2) seadust täiendatakse §-ga 1251 järgmises sõnastuses:
„§ 1251. Kinnisomandi lõppemine
(1) Kinnisomand lõpeb, kui kinnisasi on avaliku veekogu kaldajoone muutuse tõttu täies
ulatuses püsivalt vee alla jäänud. Kui kinnisomand lõpeb, kustutatakse katastriüksus
maakatastrist ja suletakse kinnistusregistriosa.
(2) Kinnisasja püsivalt vee alla jäämise korral lõpevad sellega seotud asjaõigused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnisasi loetakse püsivalt vee alla jäänuks, kui
Eesti topograafia andmekogu avaliku veekogu ruumiobjekt katab kinnisasja ruumiobjekti
tervikuna või jääb katmata vähem kui ühe ruutmeetri suurune osa kinnisasja ruumiobjektist.“;
3) paragrahvi 128 lõikes 1 asendatakse sõna „plaanide“ sõnadega „maakatastri andmete“;
4) seadust täiendatakse §-ga 1321 järgmises sõnastuses:
㤠1321. Kinnisomandi ulatus avalikus veekogus tekkinud kinnisasjale
Avalikus veekogus tekkinud iseseisev kinnisasi on riigi omandis.“;
3
5) seadust täiendatakse §-ga 1411 järgmises sõnastuses:
㤠1411 . Kinnisomandi kitsenduse kandmine kaardile
Kinnisomandi kitsenduse ulatus määratakse ja registreeritakse maakatastris masintöödeldavate
ruumiandmetena.“.
§ 3. Kinnisasja avalikus huvides omandamise seaduse muutmine
Kinnisasja avalikus huvides omandamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „jagamisel“ sõnadega „ ja piiride muutmisel“;
2) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „jagamisega“ tekstiosaga „ ja piiri
muutmisega, millega ei kaasne osade vahetamist,“;
3) paragrahvi 39 lõiget 7 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) maakatastri sundvalduse ruumiandmete tunnus.“;
4) paragrahvi 39 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Sundvalduse ruumiandmed määratakse ja registreeritakse maakatastris masintöödeldavate
ruumiandmetena.“;
6) paragrahvi 39 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Sundvalduse seadja esitab ehitisregistrile ja maakatastrile sundvalduse seadmise otsuse
seitsme päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.“;
7) paragrahvi 40 lõikes 4 asendatakse sõnad „ala asendiplaan“ sõnadega „ruumiandmete tunnus
maakatastris“;
8) paragrahvi 40 lõikes 7 asendatakse lauseosa „andmed esitama masinloetaval kujul
maakatastri pidajale seitsme päeva jooksul sundvalduse seadmise otsuse jõustumisest arvates“
sõnadega „määrama maakatastris“.
§ 4. Kinnistusraamatuseaduse muutmine
Kinnistusraamatuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 34 lõike 11 esimeses lauses asendatakse sõnad „korral või“ tekstiosaga „, avaliku
veekogu muutuse tõttu kinnisomandi lõppemise või avalikus veekogus iseseisva kinnisasja
tekkimise korral, samuti“;
2) paragrahvi 341 lõiget 7 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) maakatastri pidaja taotleb kande tegemist, muutmist või kustutamist avaliku veekogu
kaldajoone muutuse tõttu.“;
3) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠36. Ruumiandmete esitlemine
4
(1) Kinnistusosakonnale tehakse kättesaadavaks kandega seotud õiguse ruumiandmed
maakatastris, kui need on vajalikud kande mõistmiseks.
(2) Notariaalsel tõestamisel kasutatud kinnistu ruumiandmed on notariaalakti osa.“;
4) paragrahvi 54 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Koormatud osa määratakse maakatastris masintöödeldavate ruumiandmetena.“;
5) paragrahvi 7713 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „esimese ja teise jao“;
6) seadust täiendatakse §-ga 7911 järgmises sõnastuses:
㤠7911. Kehtivate kolmanda jao kannete teksti muutmine
Enne 1. septembrit 2023 seatud ja kehtivate kolmanda jao kannete tekstile lisatakse
ametiülesande korras viide maakatastri ruumiandmete tunnusele 90 päeva jooksul
ruumiandmete kande tegemisest maakatastris.“.
§ 5. Maakorraldusseaduse muutmine
Maakorraldusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõikes 11 asendatakse sõna „servituudiga“ sõnaga „kitsendusega“;
2) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõna „servituudiga“ sõnaga „kitsendusega“ ja sõna
„servituudiala“ sõnaga „kitsenduse“.
§ 6. Riigivaraseaduse muutmine
Riigivaraseaduse § 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Asjaõigusseaduse § 1321 alusel riigi omandis oleva kinnisasja valitseja on
Keskkonnaministeerium.“.
§ 7. Tõestamisseaduse muutmine
Tõestamisseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „joonist“ tekstiosaga „, maakatastri
ruumiandmeid“;
2) paragrahvi 13 lõike 2 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „joonisele“ tekstiosaga
„, maakatastri ruumiandmetele“;
3) paragrahvi 13 lõike 2 neljandat lauset täiendatakse pärast sõna „joonist“ tekstiosaga
„, maakatastri ruumiandmeid“;
4) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „joonise“ tekstiosaga „, maakatastri
ruumiandmete“;
5
5) paragrahvi 14 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui notariaalaktis viidatakse kaardile, joonisele või maakatastri ruumiandmetele, mis on
allkirja ja pitseriga või e-templiga kinnitatud ning mille on välja andnud pädev ametiasutus või
notar, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4.“;
6) paragrahvi 35 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „joonised“ tekstiosaga „, maakatastri
ruumiandmed“;
7) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „joonise“ tekstiosaga „, maakatastri andmete
väljavõtte“.
§ 8. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 7–8, 14, 21–23, § 2 punktid 1 ja 5, § 3, § 4 punktid 3–6, §-d 5
ja 7 jõustuvad 2023. aasta 1. septembril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, ”.…” …………….. 2022. a.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2022
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
Sisukord
1.1. Sisukokkuvõte .............................................................................................................. 2
1.2. Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 3
1.3. Märkused ......................................................................................................................... 3
2. Seaduse eesmärk ..................................................................................................................... 4
2.1. Maastikuobjektidega seotud piiriandmete sidumine ETAK-i andmetega ....................... 5
2.2. Kinnisomandi lõppemise aluse loomine .......................................................................... 6
2.3. Katastripidamise eesmärgi täiendamine ja reeglite ühtlustamine .................................... 6
2.4. Katastripidaja ülesannete efektiivsem täitmine ............................................................... 6
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................... 7
3.1. Maakatastriseaduse muutmine ......................................................................................... 7
3.2. Asjaõigusseaduse muutmine .......................................................................................... 17
3.3. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmine ....................................... 19
3.4. Kinnistusraamatuseaduse muutmine.............................................................................. 21
3.5 Maakorraldusseaduse muutmine..................................................................................... 22
3.6. Riigivaraseaduse muutmine ........................................................................................... 22
3.7. Tõestamisseaduse muutmine ......................................................................................... 22
4. Eelnõu terminoloogia ........................................................................................................... 23
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele ......................... 23
6. Seaduse mõju ........................................................................................................................ 23
6.1. Kavandatav muudatus: maastikuobjektidega seotud piiriandmete sidumine ETAK-i
andmetega ............................................................................................................................. 23
6.2. Kavandatav muudatus: kinnisomandi lõppemise õigusliku aluse loomine ................... 25
6.3. Kavandatav muudatus: avalike veekogude katastrisse kandmine ................................. 26
6.4. Kavandatav muudatus: avalikus veekogus tekkinud kinnisasja omand ........................ 27
6.5.Kavandatav muudatus: maakorraldustööde tegevuslitsentsi regulatsiooni täpsustamine
.............................................................................................................................................. 27
6.6. Kavandatav muudatus: piiratud asjaõiguste alade (ruumiandmete) loomise kohustus
katastri infosüsteemis ............................................................................................................ 28
6.7. Kavandatav muudatus: sundvalduse alade (ruumiandmete) loomise kohustus katastri
infosüsteemis ........................................................................................................................ 30
7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud ................................................... 31
8. Rakendusaktid ...................................................................................................................... 32
9. Seaduse jõustumine .............................................................................................................. 32
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ..................... 32
1
1.Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Maakatastriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)
väljatöötamine on ajendatud eesmärgist parandada ebatäpseks muutunud piiriandmeid ja
reguleerida täpsemalt maakasutusõigusi puudutava ruumilise informatsiooni loomist ja
avalikustamist.
Riik peab tagama inimeste põhiõiguste ja -vabaduste tõhusa kaitse, sealhulgas omand
põhiõigusena on tugeva kaitse all. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 32 tuleneb, et riik peab
kehtestama õigusliku regulatsiooni, mis võimaldab omandi (omandiõiguse) kui õigusinstituudi
olemasolu. Teisisõnu on avaliku võimu kohustus kehtestada reeglid, mille järgi on võimalik
omandit kaitsta ja omandiõigust teostada. PS §-st 14 tuleneb isiku subjektiivne õigus kohasele
haldusmenetlusele, mis tähendab, et ka andmete parandamise menetlus peab olema
maaomanikule võimalikult lihtne ning vähe koormav.
Maakataster (kataster) on riiklik register, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ja ruumilist
ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni
registreerimine ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse
tagamine. Katastri andmeid kasutavad ka mitmed teised registrid (nt kinnistusraamat,
maamaksu infosüsteem, ehitisregister) ja neid andmeid kasutades täidetakse paljusid avalikke
ülesandeid, mistõttu on oluline, et katastriandmetele saaks tugineda, andmed oleksid terviklikud
ning nende andmete kvaliteet oleks usaldusväärne. Selleks tuleb andmeid ajakohastada.
Maaomanikele ja avalikkusele peab olema selgelt teada omandi tegelik ulatus ja see peab olema
katastrikaardilt selgelt nähtav.
Kehtivates õigusaktides on lubatud maatüki piir määrata, tuginedes looduslikele ja tehislikele
maastikuobjektidele. Maastikuobjektid muutuvad looduslike protsesside, inimtegevuse ja
täpsema kaardistamise tulemusel ning selliste muudatuste tagajärjel muutuvad katastris
registreeritud andmed ebatäpseks. 2019. aastaks korrastati küll maakatastris maaüksuste
kõlvikute ja pindala andmed, kuid loodusobjektil kulgevad piirid on siiani korrastamata.
Seetõttu ei ole ka maaomanikele ega avalikkusele omandi tegelik ulatus alati teada. Kuna
katastriandmed on aluseks ka maa maksustamisele, on ühetaolise ja õiglase maksustamise
põhimõttega vastuolus, kui maaomanik tasub maamaksu maa-ala eest, mis looduslike
muudatuste tulemusel on püsivalt vee all ja mille eest isik maksu tasuma ei peaks. Riiklikes
registrites registreeritud andmed peavad kajastama tegelikku situatsiooni looduses.
Eelnõukohase seadusega täiendatakse ning täpsustatakse katastri kui riigi põhiregistri andmete
kvaliteedi ja usaldusväärsuse parandamiseks kehtivaid kinnisomandi ruumilist ulatust
reguleerivaid põhimõtteid ja norme ning luuakse eeldused Eesti topograafia andmekogu
(ETAK) ja katastri andmete ruumiliseks sidumiseks. Täpsustatakse avaliku veekoguga seotud
piiriandmete parandamise reegleid. See võimaldab katastripidajal muuta avaliku veekogu
kaldajoone muutumisel ka kaldajoonega seotud katastriüksuste piire ühetaoliselt. Muudatused
on aluseks andmete automaatsel parandamisel tulevikus pärast selleks tehniliste võimaluste
loomist. Andmete pikaajaline käsitsi parandamine on liialt ressursimahukas ega võimalda
tagada piisavalt kiiret ja efektiivset registriandmete vastavust tegelikule olukorrale looduses.
Lisaks luuakse eelnõukohaste muudatustega võimalus digitaalselt kindlaks määrata piiratud
asjaõiguse ruumiandmeid, et kinnisvarasektoris oleks edaspidi maatoimingute (maakorralduse,
planeerimise, maa väärtuse määramise, ehitamise) ettevalmistamisel ja elluviimisel võimalik
2
efektiivselt taaskasutada ühtse kvaliteediga kogutud ruumilist infot maatüki kasutuspiirangute
ja -õiguste kohta.
Eelnõukohase seaduse peamine sihtrühm on maaomanikud. Samuti mõjutavad muudatused
näiteks Maa-ametit, notareid, kohalikke omavalitsusi ja taristuomanikke. Iga konkreetse
kavandatud muudatuse mõjusid on käsitletud seletuskirja punktis 6. Seaduse rakendamise mõju
riigi- ja kohalike omavalitsuste eeldatavatele kuludele ja tuludele on käsitletud seletuskirja
punktis 7.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa-ameti õigusosakonna juhataja Mari-Liis Mikli
(5681 8794,
[email protected]), sama osakonna jurist Marili Lehtmets (675 0193,
[email protected]) ning katastri registriosakonna juhataja Tiina Oeselg (675 0188,
[email protected]) ja sama osakonna nõunik Alo Kotka (675 0144,
[email protected]). Eelnõu väljatöötamisel osalesid katastri arendusosakonna juhataja
Priit Kuus (675 0843,
[email protected]), ruumiandmete osakonna juhataja Lea Pauts
(675 0186,
[email protected]) ning katastrimõõdistamise ja- kontrolli osakonna juhataja
Tõnu Kägo (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist
Kadri Tubli (626 0751,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli
õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP) 2021–20231, mille punkti
3.24 „Meile on oluline, et Eestis oleks rahvusvaheliselt atraktiivne ja konkurentsivõimeline
ettevõtluskeskkond. Ettevõtlusega seotud asjaajamise kiirendamiseks vähendame bürokraatiat
ja lihtsustame seadusandlust.“ alapunktiga kavandatakse kinnisasja ruumilist ulatust täpsustava
normistiku väljatöötamist, et kiirendada ettevõtlusega seotud asjaajamist, vähendada
bürokraatiat ja lihtsustada õigusaktide ühetaolist rakendamist.
Samuti on eelnõu seotud Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukavaga 2019–20222,
mille kohaselt tuleb sotsiaalmajanduslikku arengut toetada maakorralduse võimaluste ja
ruumiandmete kasutuselevõtmisega. Arengukavas on viidatud katastri pidamise eesmärgile,
mis on ennekõike kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse ning maa väärtust, looduslikku seisundit
ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning andmete kvaliteedi,
säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Lisaks on arengukavas välja toodud, et
katastris registreeritud kinnisasjade andmed on kinnistusraamatu oluline osa. E-kataster
võimaldab katastriüksuste, kitsenduste ja halduspiiride ruumiandmete pidamist
koostalitlusvõimeliselt teiste ruumiandmeid sisaldavate andmekogudega. Juhitud on tähelepanu
asjaolule, et maareformi käigus lubatud ebatäpsed katastriüksuste moodustamis- ja
mõõdistamisviisid on põhjustanud katastriandmete ebaühtlase kvaliteedi – ainult 50%
maakatastris registreeritud katastriüksustest saab pidada täpseks nii pindalalt kui ka
katastrikaardil kujutatavate piiride paiknemise poolest. Katastriandmete kvaliteedi
parandamiseks on peetud oluliseks ka nüüdisaegse tarkvara olemasolu. Arengukava kohaselt
on keskkonnakasutuses aastatel 2019–2022 prioriteetne tegevus katastriandmete kvaliteedi
parandamine.
1
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023. Arvutivõrgus kättesaadav:
file://sise.envir.ee/Kasutajad$/MA/48811020350/Downloads/Vabariigi%20Valitsuse%20tegevusprogramm%202
021-2023_0%20(1).pdf.
2
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022, lk 23 ja 26. Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/kem_vaak_2019-2022.pdf.
3
Eelnõukohase seadusega muudetakse üksnes kehtivaid seadusi, ühtki uut seadust ei ole kavas
kehtestada. Enim muudatusi tehakse maakatastriseaduses. Enamik muudatusi ei ole
põhimõttelised, vaid on seotud juba olemasolevate kinnisomandi ruumilist ulatust reguleerivate
põhimõtete ja normide täpsustamise ja ajakohastamisega.
Kavandatud muudatused arvestavad avaandmete direktiiviga (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019, avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe
taaskasutamise kohta3) seatud eesmärkidega, kehtestades alused kvaliteetsete ja
taaskasutatavate andmete olemasoluks.
Tuginedes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikele 1, on seaduste muutmiseks
koostatud väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mis esitati Eelnõude Infosüsteemi kaudu
2020. aasta sügisel kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Linnade ja Valdade Liidule, samuti maaomanike huve esindavale organisatsioonile (Eesti
Omanike Keskliit) ja õiguskantslerile. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud VTK kohta
laekunud arvamuste ja ettepanekutega. Digitaalselt kindlaks määratavate piiratud asjaõiguste
ruumiandmete rakenduse ärianalüüsi ja regulatsiooni puudutavate ettepanekute väljatöötamisse
on olnud kaasatud Justiitsministeeriumi ametnikud ja Notarite Koja esindajad.
Maastikuobjektidega seotud piiriandmete korrastamine on seotud maareformist edasi kandunud
probleemide lahendamisega, et kaitsta maaomanike õigusi ja toetada kinnisvara käivet. Seetõttu
kiideti Vabariigi Valitsuse 29.04.2021 kabinetinõupidamisel heaks ettepanek taotleda
maareformi lõpuleviimiseks ja maareformiga kaasnenud probleemide lahendamiseks Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondi vahendeid. Seeläbi toetab Vabariigi Valitsus maaomandi
ruumiandmete dünaamilise parandamise automaatika väljaehitamise rahastamist
omandireformi reservfondist.
Muudatused tehakse õigusaktide järgmistes redaktsioonides:
MaaKatS – maakatastriseadus (RT I, 08.12.2021, 7);
AÕS – asjaõigusseadus (RT I, 08.12.2021, 3);
KRS – kinnistusraamatuseadus (RT I, 08.12.2021, 6);
RVS – riigivaraseadus (RT I, 28.12.2021, 4);
MaaKS – maakorraldusseadus (RT I, 08.12.2021, 8);
KAHOS – kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (RT I, 08.12.2021, 5);
TõS – tõestamisseadus (RT I, 22.12.2020, 47).
Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu väljatöötamise esmaseks ajendiks oli katastripidamise käigus esile kerkinud probleemid
ebatäpseks muutunud katastriandmetega seoses maastikuobjektide ruumiandmete
muutumisega. Ebatäpsete katastriandmete tõttu ei ole omandi tegelik ulatus maaomanikele ja
avalikkusele selgelt nähtav ega üheselt arusaadav, mistõttu tekivad vaidlused. Piiridega seotud
vaidluste või probleemide lahendamiseks pöörduti 2020. aastal katastripidaja poole 3790 korral
ja paranduskanne katastris tehti pooltel juhtudel. Keskmiselt oli iga piirimuudatusega seotud
kolm katastriüksust ja parandused puudutasid kokku enam kui 11 000 maatükki, millest ca
1000 oli seotud maastikuobjekti paranduskandega.
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L1024.
4
Sellele, et probleemi olemasolu on pikaajalisem, viitab 2008. aasta kevadel sadamaseaduse
kooskõlastusringil esitatud Justiitsministeeriumi kooskõlastuskiri, milles juhiti tähelepanu
avalike veekogude kaldajoonega seotud piiri ja maakatastri maatüki piiriandmete dünaamilisele
iseloomule4. Juba 2014. aastal püüti Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas ette valmistada
maakatastriseaduse uut tervikteksti, milleni siiski ei jõutud, aga mille ettevalmistamise käigus
olid töörühmas kaalumisel mitmed probleemide lahendusvariandid.
2017. aasta lõpus tellis Keskkonnaministeerium õigusanalüüsi kaldal asuvate kinnisasjade
ulatuse õigusliku olukorra uurimiseks. Advokaadibüroo Nove koostas kaldakinnisasja
õigusliku regulatsiooni analüüsi, millega saab tutvuda Maa-ameti veebilehel5. Analüüsis
käsitleti kaldakinnisasjade suhtes kehtivaid regulatsioone ja nende kitsaskohti. Analüüsi
lõpptulemusena pakuti probleemidele lahendusettepanekuid ning analüüsis käsitletut on
arvestatud ka eelnõu koostamisel.
2020. aastal tellis Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus koostöös Maa-ametiga
katastri ja ETAK-i andmete sidumise kohta lisaks ärianalüüsi6, mille lõplik versioon valmis
2021. aasta augustis. Analüüsi peamine fookus oli leida lahendus katastri ja ETAK-i andmete
sidumiseks selliselt, et maakatastris olevad katastriüksuse piiride ja pindala andmed vastaksid
ETAK-is kaardistatud looduslikule olukorrale. Ühtlasi analüüsiti katastri ja ETAK-i sidumise
raames rakendatavaid ruumireegleid, samuti võimalikke mõjusid ja kulusid. Analüüsis
käsitletut on arvestatud eelnõu koostamisel.
2020. aastal tellis Maa-amet koostöös Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega
ärianalüüsi piiratud asjaõiguste süsteemi loomiseks7. Töö fookus oli välja selgitada tehnilised
võimalused, kuidas Maa-ametil kui maakatastripidajal on võimalik piiratud asjaõiguste
ruumiandmeid masinloetaval kujul maakatastrisse kanda. Nimelt puudub Eestis võimalus
piiratud asjaõiguse ruumiandmeid digitaalselt kindlaks määrata. Piiratud asjaõiguse seadmiseks
valmistab lepingu koos lepingu lisaks oleva ruumilise õiguse ala kirjeldusega ette notar.
Piiratud asjaõiguse asukoha andmeid loovad huvitatud osalised eri aluskaartidel ja plaanidel.
Seejärel kinnistatakse ja kantakse kinnistusraamatusse kinnisomandit piirava õiguse ala.
Kinnistusraamat ei hoia piiranguala andmeid masintöödeldavalt. Seetõttu ei saa kataster
ruumiliselt määratud piiratud asjaõigusi katastri kitsenduste kaardil ka esitleda. Eesmärk on
täiendada olemasoleva kitsenduse kaardi funktsioone selliselt, et notaritel, kinnistuomanikel ja
teistel õigustatud isikutel oleks lihtne piiratud asjaõigusega seotud ruumiandmeid digitaalselt
määrata. Sama rakendust saavad töövahendina kasutada ka kohalikud omavalitsused
sundvalduste alade määramisel, samuti kohtud kitsenduste määramisel.
Seoses vajadusega hoida katastriandmeid ajakohasena ja tagada seeläbi omanikele ja kõigile
teistele isikutele (sh teised maatüki piiri ja pindala andmeid kasutavad riiklikud registrid)
maaüksuste andmete õigsus ja vastavus tegelikkusele, on otstarbekas täiendada, muuta ja
täpsustada kehtivaid õigusakte.
2.1. Maastikuobjektidega seotud piiriandmete sidumine ETAK-i andmetega
Eelnõukohase seadusega luuakse õiguslik alus, et katastripidajal oleks võimalik olemasolevaid
piiriandmeid ETAK-i andmete alusel parandada ja muuta maakorraldustoiminguid tegemata.
4
Justiitsministeeriumi 10.04.2008 kiri nr 10.2-4/3822-056, vt http://eelnoud.valitsus.ee/main#c1Oayw6b.
5
Advokaadibüroo NOVE õigusanalüüs „Kaldakinnisasja õigusliku regulatsiooni analüüs“, vt
https://geoportaal.maaamet.ee/docs/kataster/Kaldakinnisasja_oigusliku_regulatsiooni_analuus_NOVE.pdf.
6
Katastri ja Eesti topograafia andmekogu sidumise ärianalüüs, vt
https://www.kemit.ee/et/content/katastri-ja-eesti-topograafia-andmekogu-sidumise-ärianalüüs.
7
KPMG Baltics OÜ analüüsi lõppraport „Piiratud asjaõiguse süsteemi ärianalüüs“, vt
https://geoportaal.maaamet.ee/docs/KPO/MA_RH_219390_PARI_arianaluus.pdf.
5
Eelnõu jõustumise järel on katastripidajal võimalik maastikuobjekti igakordse asukoha
muutumise korral korrigeerida katastriandmed tegelikule faktilisele olukorrale vastavaks.
Arvestades, et praeguste andmete kohaselt on katastris maastikuobjektidega seotud üle 220 000
katastriüksuse, on eesmärgiks enamikel juhtudel andmeid automatiseeritult uuendada ja
ajakohastada. Avalike veekogude kaldajoonega seotud piiriandmete parandamiseks lisatakse
maakatastriseadusesse asjaõigusseadusest tulenevate põhimõtete elluviimiseks asjakohased
menetlus- ja ruumireeglid.
2.2. Kinnisomandi lõppemise aluse loomine
Olukorras, kus omandi piirid muutuvad AÕS § 133 lõike 1 alusel loodusliku muudatuse
tulemusena ning kinnisasja omandi ulatus muutub seetõttu väiksemaks või lausa olematuks,
saab omand PS § 32 mõistes olla kaitstud vaid selles ulatuses, milles see on konkreetsel
ajahetkel olemas. Kehtiv seadus (v.a kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 72 lõige 1 punkt 4) ei
näe hetkel ette kinnisomandi lõppemise alust olukorras, kus kaitstavat omandit tegelikkuses ei
olegi. Seega, hoolimata sellest, et kinnisasja kui maatükki enam ei eksisteeri, jääb kinnisasja
omandiõigus praeguse regulatsiooni kohaselt alles.
Kui faktiliselt on looduses olukord looduslike protsesside mõjul muutunud ja asja õiguslik
ulatus on ka asjaõigusnormidega kehtestatud, peab olema võimalik andmete parandamine
mõistlikul viisil ilma keerukate menetlusreegliteta. Kui piiri looduslik muudatus on kaasa
toonud maatüki ruumiandmete muutuse katastris ja selle tulemusel katastriüksust faktiliselt
enam ei eksisteeri, on mõistlik ja põhjendatud sellise katastriüksuse kohta tehtud kanded
kustutada. Selleks, et sellist ebamõistlikku olukorda tulevikus vältida, luuakse eelnõukohase
seadusega alus kinnisomandi lõppemiseks ja kinnistusraamatust kustutamiseks. Õigus
vastavate avalduste esitamiseks on katastripidajal, kellel on asjakohastele kaardistusandmetele
tuginedes olemas vajalik informatsioon kinnisasja püsivalt vee alla jäämise kohta.
2.3. Katastripidamise eesmärgi täiendamine ja reeglite ühtlustamine
Kehtiva õiguse kohaselt registreeritakse katastris katastriüksusena vaid kinnisasju. Selleks, et
katastripidaja saaks täita MaaKatS § 3 lõikes 3 sätestatud ülesannet pidada katastrit ühtse
ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi kohta
ning et katastri ja ETAK-i andmete sidumine oleks efektiivne, tuleb tagada, et katastris
kajastuksid ka avalikud veekogud ehk ka see osa Eesti territooriumist, mis ei ole tsiviilkäibes.
Ühtlasi täpsustatakse, et avalikus veekogus tekkinud iseseisev kinnisasi on riigi omandis ja
sellise kinnisasja valitsejaks on Keskkonnaministeerium. Samuti korrigeeritakse vähesel määral
maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotlejale esitatavaid tingimusi ja litsentsi kehtetuks
tunnistamise aluseid.
Maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotlejale esitatavate tingimuste ja avaliku veekogu kohta
katastris registreeritava andmekoosseisu kehtestamise eesmärgil täpsustatakse ka
keskkonnaministri 14.08.2018 määrust nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“.
2.4. Katastripidaja ülesannete efektiivsem täitmine
MaaKatS kohaselt registreerib maatükiga seotud kitsenduste andmed ja visualiseerib need
katastri kitsenduste kaardil katastripidaja. MaaKatS § 11 lõike 1 kohaselt on katastri pidamise
eesmärk registreerida maa kasutamist kajastav informatsioon katastris ning tagada selle
informatsiooni kvaliteet, säilimine ja avalikkusele kättesaadavus. MaaKatS § 3 lõike 2 alusel
on katastripidaja ülesanne ka kitsenduste ja maakasutusõiguste registreerimine. MaaKatS § 12
lõike 1 alusel kannab katastripidaja kitsenduste kaardile katastriüksuse kasutamise kitsendust
põhjustava objekti asukoha (piirid) ning esitab kitsenduse ulatuse. Kinnisomandi kitsenduseks
6
on aga kõik piirangud, mis takistavad kinnistu omaniku õigust AÕS §-st 68 tulenevalt kinnisasja
vabalt kasutada, vallata või käsutada. AÕS § 140 alusel on kinnisomandi kitsendused
seadusjärgsed või need seatakse haldusakti, kohtulahendi või tehinguga. Praegu on olukord,
kus seadusjärgsed ja haldusaktiga seatud kitsendused kantakse katastri kitsenduste kaardile, aga
eraõiguslike seadusjärgsete kitsenduste muudatuskokkulepped ning kohtulahendiga või
tehinguga seatud kitsendused kantakse vaid kinnistusraamatusse. Seega on raske mõista,
millises asukohas rakendub konkreetsel maatükil kehtestatud kasutuspiirang. Selle
väljaselgitamiseks tuleb välja küsida notariaalsed lepingud ja analüüsida nende sisu, mis on
ebamõistlikult aeganõudev protsess.
Veelgi enam, piiratud asjaõiguste notariaalseid lepinguid sõlmides kasutatakse õiguse ala
loomisel eri aluskaarte, plaane, jooniseid ja andmestikke. Nimelt ei ole tänase päevani kindlaks
määratud piiratud asjaõiguste ruumiandmete kirjeldamise nõudeid. Samuti on ruumikujude
esitajate kompetents ja võimalused väga erinevad ning suur probleem on kasutatavate kaartide
halb kvaliteet. Alati ei kasutata Maa-ameti aluskaarte ja kasutatud kaardid on erineva taseme ja
täpsusastmega. Samuti on probleemiks käsitsi märgitud ala täpsus. Tavapäraselt määratakse
piiratud asjaõiguse seadmisel ala selliselt, et kaart/asukohaplaan prinditakse välja ja markeriga
joonistatakse ruumikuju kaardile/plaanile ning seejärel see dokument skaneeritakse. Selliselt
muutub aga käsitsi märgitud joon raskesti loetavaks. Esineb olukordi, kus piir on joonistatud
liiga laia joonega ja õigete ulatuste väljaselgitamine edasistes maatoimingutes võtab
ebamõistlikult kaua aega. Veelgi keerulisem võib piiratud asjaõiguse ala väljaselgitamine olla
olukorras, kus ala joonistamisel on kastutatud vaid osalist maaüksuse plaani/kaardi väljatrükki.
Lisaks joonistele on piiratud asjaõiguste seadmisel ruumiandmeid loodud ka vaid sõnaliste
selgitustega.
Seega on kehtivate piiratud asjaõiguste ruumiandmete kvaliteet väga erinev, tekitab ebaselgust
ega võimalda andmeid kiiresti taaskasutada. Ühetaoliste, kvaliteetsete, terviklike ja
taaskasutatavate kitsenduste alade ruumiandmete saamise eelduseks on asjakohase õigusliku
raamistiku loomine.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Maakatastriseaduse muutmine
Paragrahviga 1 muudetakse maakatastriseadust.
Punktiga 1 muudetakse MaaKatS § 11 lõiget 1 ja täpsustatakse katastri pidamise eesmärki.
Hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt on katastri pidamise eesmärk kinnisasja piiri ja ruumilist
ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni
registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele
kättesaadavuse tagamine. Seega on kataster seni olnud seotud pigem kitsalt kinnisasja piiri ja
ruumilise ulatuse määramisega, kuigi MaaKatS § 9 lõige 3 näeb juba praegu ette, et
katastripidaja võib vajaduse korral katastrisse kanda katastriüksuse kohta ka muid andmeid,
sealhulgas katastriüksusel asuvate ehitiste andmeid.
Selleks, et katastripidaja saaks täita MaaKatS § 3 lõikes 3 sätestatud ülesannet pidada katastrit
ühtse ühetasandilise infotehnoloogise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi
kohta8 ning et katastri ja ETAK-i andmete sidumine oleks efektiivne, tuleb tagada, et katastris
kajastuksid ka avalikud veekogud veeseaduse § 23 mõttes ehk register annaks edasi ruumiinfot
kogu Eesti territooriumi ulatuses. Selleks täpsustatakse MaaKatS § 11 lõiget 1 ja lisatakse
8
Riigipiiri seaduse (RT I, 08.07.2021, 14) §-dest 2 ja 3 tulenevalt kuuluvad Eesti Vabariigi territooriumi hulka ka
territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestile kuuluvad osad.
7
katastri pidamise eesmärgina lisaks kinnisasja kohta andmete kogumisele ka veeala ruumilise
ulatuse, väärtuse, loodusliku seisundi ja kasutamist kajastava informatsiooni, kvaliteedi,
säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Ühtlasi täpsustatakse kehtivat sõnastust
tegeliku olukorraga kooskõlla viimiseks selliselt, et piiriandmeid kogutakse kinnisasjade kohta.
Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)
§ 50 lõige 1), mis näitab omandi ulatust looduses tuvastatava piiriga. Piiride määramisel
lähtutakse omandi ulatusest, kasutades selleks looduses tunnetatavaid maastikuobjekte või
piirimärkidega tähistatud ja maha märgitud piiri. Ruumiline ulatus on aga kõigil looduses
tunnetatavatel objektidel, mis on olulise mõjuteguriga kinnisomandi ulatusele ja selle piiri
määramisele, kuid mille piiri looduses ei tähistata. Lisaks on katastri eesmärk näidata kogu
Eesti territooriumi kohta maa looduslikku seisundit ja informatsiooni võimalike
kasutuspiirangute kohta. Seetõttu tuleb katastris jagada üksused oma sisult omandit
piiritletavateks ja ruumiliselt määratavateks objektideks. Ruumiline ulatus, väärtus, looduslik
seisund ja kasutamine on seotud laiemalt nii maa- kui veealaga.
Punktiga 2 täpsustatakse MaaKatS § 2 punkti 3 sõnastust, et katastri kaardid saavad olla
kasutusel lisaks andmete graafiliseks esitamiseks ka andmete loomiseks. Muudatuse eesmärk
on täiendada kitsenduste kaardi funktsioone lahendusega, mis võimaldaks notaritel,
kinnistuomanikel ja teistel õigustatud isikutel määrata piiratud asjaõigustega seotud
ruumiandmeid. Sama rakendus sobib töövahendiks ka kohaliku omavalitsuse töötajatele
sundvalduste alade määramisel, samuti kohtutele kitsenduste alade visualiseerimiseks otsustes.
Punktiga 3 täpsustatakse MaaKatS § 2 punktis 7 nimetatud mõiste „katastriüksus“
definitsiooni. Kehtiva sõnastuse kohaselt on katastriüksus katastris iseseisva üksusena
registreeritud maatükk. Kuivõrd eelnõuga laiendatakse senist katastripidamise eesmärki ka
avaliku veekogu kohta informatsiooni kogumisega ning avalik veekogu ei ole maatükk, vaid
avalik hüve, on maatüki ja avaliku veekogu eristamiseks vaja lisada katastriüksuse
definitsioonis täpsustus. Kuivõrd avaliku veekogu puhul kajastatakse registris olulises ulatuses
samu andmeid, mida maatüki puhul, ei ole mõistlik ega otstarbekas tekitada avalikule
veekogule katastriüksusest eraldisesivat definitsiooni. Seega võib muudatuse tulemusel olla
katastriüksus nii katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk kui ka avaliku veekogu
üksus. Katastriüksusena registreeritud avaliku veekogu kohta maaregistris kajastatav
andmekoosseis sätestatakse keskkonnaministri 14.08.2018 määruses nr 30 „Katastriüksuse
moodustamise kord“.
Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks MaaKatS § 2 punkt 8, mis sätestab mõiste „maatükk
(maaüksus)“ definitsiooni. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt on maatükk maa või veeala
piiritletud osa. Mõiste eraldi defineerimine ei ole vajalik, kuivõrd MaaKatS-is kasutatud mõiste
juba kannab endas TsÜS § 50 lõike 1 mõttes kinnisasja definitsiooni. Mõiste säilitamisel tuleks
sellele lisada ka eelnõuga lisatava avaliku veekogu kui katastriüksuse mõiste, mis on samuti
juba veeseaduse §-s 23 nimetatud. Selline dubleerimine ei ole mõistlik ega vajalik.
Punktiga 5 asendatakse MaaKatS § 2 punktis 91 sõna „maaüksus“ sõnaga „katastriüksus“.
Muudatus on vajalik, kuivõrd kehtiv punkt 91 defineerib piiripunkti kui vaid maaüksusele
määratavat välispiiri punkti. Seejuures võib eelnõukohase MaaKatS § 2 punkti 7 järgi
katastriüksuseks olla nii katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk (maaüksus) kui ka
avaliku veekogu üksus. Kuna ka avaliku veekogu üksuse piir on määratud piiripunktidega, on
vaja täpsustus teha ka MaaKatS § 2 punktis 91. Muudatuse tulemusel on piiripunkt laiemalt
katastriüksuse välispiiri punkt.
Punktiga 6 muudetakse MaaKatS § 2 punktis 13 nimetatud mõiste „katastri aluskaardid“
definitsiooni. Kehtiva sõnastuse kohaselt on katastri aluskaardid katastri kaartide alusena
kasutatavad topograafilist infot sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu. Muudatuse
8
tulemusel on katastri kaart ETAK-i andmete alusel koostatud kaart. Muudatus on vajalik, kuna
katastri ja ETAK-i sidumise tulemusel ongi topograafilist infot sisaldav kaart ETAK-i andmete
alusel koostatud kaart, st puudub vajadus eraldiseisvate topograafilist infot sisaldavate kaartide
reguleerimiseks. Kuivõrd sätte sisuline mõte jääb samaks, ei mõjuta definitsiooni muutmine
teisi sätteid, kus on katastri aluskaardile viidatud (MaaKatS § 10 lõige 1, § 11 lõige 5
(tunnistatakse kehtetuks), § 141 (tunnistatakse kehtetuks), § 193 lõike 1 punkt 2, § 20 lõiked 2
ja 12).
Punktidega 7 ja 8 täiendatakse MaaKatS § 4 lõiget 2 punktiga 3 ja lõiget 3 punktiga 6, et
täpsustada kinnistusraamatu ja maakatastri andmevahetust. Kavandatud muudatuse kohaselt
saab kinnistusraamat juurdepääsuõiguse ruumiandmetele ja katastripidaja õigusliku aluse
kinnistusraamatu kolmanda jao andmete saamiseks. Uue rakenduse olemasolul luuakse ja
salvestatakse piiratud asjaõiguste seadmisel õiguse ala elektroonilise katastri infosüsteemis.
Õiguse ala saab süsteemis unikaalse identifikaatori ehk tunnuse. On oluline, et nii notar kui ka
kohtunikuabi saaksid veenduda ala olemasolus ja seda kinnitada. Kui ala on kokku lepitud,
tõestab notar tehingu ja saadab kinnistamisavalduse koos viitega õiguse ala unikaalsele
ruumiandmete tunnusele kinnistusosakonda, kes õiguse kinnistab. Seejärel saadab
kinnistusraamat info kande tegemise kohta tagasi katastrile, kes saab ala visualiseerida
kaardirakenduses.
Joonis 1. Andmete loomine
Joonis 2. Andmete tõestamine
9
Joonis 3. Kande tegemine kinnistusraamatus ja andmete esitamine kitsenduste kaardil
Punktidega 9 ja 10 muudetakse MaaKatS § 9 lõikeid 23 ja 25, mis reguleerivad katastripidaja
poolt tehtavaid märkeid. 01.07.2018 jõustunud MaaKatS muudatustega mindi üle uuele
punktipõhisele katastri kontseptsioonile. See tähendab, et maatükkide
moodustamiseks/registreerimiseks katastris, sealhulgas maakorralduse käigus ei ole vaja kogu
üksuse piiri üle mõõta ning piisab kui katastrimõõdistusse kaasatakse vaid maakorraldusega
seotud piiripunktid. Selleks hoitakse andmebaasis piiripunktide kohta piisavat infot ja seoseid
maatükkidega ning nendest punktidest genereeritakse katastriüksused. Selleks, et
katastriüksuse andmete kvaliteet oleks avalikkusele nähtav, anti katastripidajale õigus teha
katastriüksuse kohta märked „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha“ (MaaKatS § 9 lõige 23) ja
„Pindala on ebatäpne“ (MaaKatS § 9 lõige 24) ning nimetatud märked kantakse MaaKatS § 9
lõike 25 kohaselt ka kinnistusraamatu esimesse jakku. Oma loomult aga ei ole punktipõhises
katastris märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha“ katastriüksuse põhine märge, vaid peaks
olema piiriandmete küljes olev informatsioon. Kuna maatükid saab moodustada osalise
mõõdistamisega, siis võimaldab punkti küljes olev info tuvastada, kas selles punktis on
vastuolulised andmed või erinevus looduse ja registriandmetega. Eelnõuga täpsustatakse
MaaKatS § 9 lõiget 23 selliselt, et märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” on piiri(punkti)
kohta tehtav ja hoitav märge. Seeläbi ei ole vajalik ka lõikes 25 sätestada, et katastriüksuse kohta
saab teha mitu märget. Kui punktil on märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha”, on
katastriüksusel küljes märge „Pindala on ebatäpne”. Katastriüksuse kohta hoitav märge peab
olema nähtav ka kinnistusraamatust. Katastriüksuse piiripunkti kvaliteeti näitav märge
piiripunkti kohta saab nähtavaks maaomanikele loodavas katastri kaardi- ja
menetluskeskkonnas.
Punktidega 11 ja 12 muudetakse MaaKatS § 10, mis reguleerib katastriüksuse andmete
väljavõtet. MaaKatS § 10 lõikes 1 asendatakse sõnad „kitsendust põhjustavate objektide“
sõnadega „kitsenduste loetelu“. Muudatus on vajalik, kuna katastriüksuse andmete väljavõttel
ei ole oluline vaid loetelu, mis objektid maatükil kitsendusi põhjustavad, vaid kogu info
kitsenduste olemasolu ja asukoha kohta. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid normi
üldistustaseme täpsustusega. Maaomanike, maamõõtjate ja teiste maainfo kasutajate tegelik
vajadus on laiem ega piirdu vaid kitsenduste andmete loeteluga. Maatoimingute tegemiseks
vajatakse kogu maatükki puudutavat kitsenduste infot, eelkõige asukohainfot.
Samuti lisatakse MaaKatS § 10 lõige 11, millega tehakse erisus lõikest 1, milles on loetletud
katastriüksuse andmete väljavõttel sisalduvad andmed. Lõike lisamine on vajalik, kuna
eelnõukohase MaaKatS § 2 punktiga 7 on katastriüksus nii katastris iseseiva üksusena
10
registreeritud maatükk kui ka avaliku veekogu üksus. Kuna avaliku veekogu kohta maaregistris
kajastatav andmekoosseis erineb maatüki kohta kajastatavast, on vaja täpsustada ka avaliku
veekogu kui katastriüksuse andmete väljavõttes sisalduvat andmekoosseisu. Muudatuse
kohaselt sisaldab katastriüksusena registreeritud avaliku veekogu katastriüksuse andmete
väljavõte katastriüksuse piiride asukohta aluskaardil, katastritunnust, pindala, piiripunkti
andmeid, kitsenduste loetelu, katastriüksuse moodustamise viisi ja katastripidaja märget.
Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks MaaKatS § 11 lõiked 1, 2 ja 5. Lõike 1 kohaselt
kasutatakse katastrikaardil ja põhikaardil ühist matemaatilist alust ja kartograafilist
projektsiooni ning lõige 2 sätestab katastrikaardi mõõtkava. Kuivõrd reeglid kaartide
vormistamiseks tulenevad ruumiandmete seadusest ja selle rakendusaktidest (mh
keskkonnaministri 26.10.2011 määrusest nr 64 „Geodeetiline süsteem“), puudub vajadus nende
eraldi reguleerimiseks MaaKatS-is. Sarnaselt ei ole eraldi kehtestatud MaaKatS-is tehnilisi
tingimusi näiteks 01.01.2019 jõustunud kõlvikukaardi ega ka kitsenduste kaardi
regulatsioonides. Lõige 5 reguleerib katastripidaja õigust täpsustada halduspiiri
katastriandmete alusel, kui katastri aluskaart vahetub ning kasutusele võetaval kaardil olev
halduspiir ei lange kokku kasutusel olnud kaardil olevate situatsioonielementidega. Sätte
kehtetuks tunnistamine on seotud MaaKatS § 11 lõike 4 muutmisega. Kuivõrd eelnõukohase
MaaKatS § 11 lõikega 4 on halduspiiride kaardile kandmise ja muutmise aluseks õigusaktidega
kinnitatud piirid, ETAK-i andmed ja muud seaduses sätestatud andmed, ei ole sama põhimõtte
topelt reguleerimine MaaKatS § 11 lõikes 5 vajalik.
Punktiga 14 muudetakse MaaKatS § 11 lõiget 4, mis käsitleb halduspiiride muutmise aluseid.
Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt on halduspiiride kaardile kandmise ja muutmise aluseks
õigusaktidega kinnitatud piirid. Kuivõrd halduspiiri muutmise aluseks, st katastripidamise
alusandmeteks, on ka ETAK-i andmed, on kohane sätet täpsustada ning lisada lauseosa, mille
kohaselt on lisaks õigusaktidega kinnitatud piiridele halduspiiride kaardile kandmise ja
muutmise aluseks ka ETAK-i andmed. See tähendab, et kui halduspiir on seotud ETAK-i
objektiga ning objekti asukoht looduses muutub ja ETAK-i andmeid selle järgi parandatakse,
muudetakse katastrikaardil halduspiir vastavalt ETAK-i objekti asukohale.
Punktiga 15 lisatakse MaaKatS § 11 lõige 41, mis sätestab üldpõhimõttena, et katastriüksuse
piiri alusandmed on katastrimõõdistamise ja ETAK-i andmed ning muud seaduses sätestatud
andmed. Muudatus on vajalik eelkõige seoses ETAK-i ja katastri sidumisega ning tegeliku
olukorra õigusliku reguleerimisega. Täiendusega kehtestatakse üheselt arusaadav põhimõte, et
katastripidamise aluseks ei pruugi olla vaid üks konkreetne ETAK-i andmete alusel loodud
toode (põhikaart), vaid ETAK-is olevad andmed tervikuna. Katastriüksuse piiri alusandmete
loetelu on seejuures jäetud lahtiseks, kuivõrd sõltuvalt piiri asukohast võivad olla katastriüksuse
piiri alusandmed lisaks katastrimõõdistamisele ja ETAK-i andmetele ka näiteks riigipiiri
reguleerivad rahvusvahelised lepingud, mis ei sõltu mõõdistamisest või ETAK-ist.
Punktiga 16 muudetakse MaaKatS § 12 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1 kehtiva sõnastuse kohaselt
kannab katastripidaja kitsenduste kaardile katastriüksuse kasutamise kitsendust põhjustava
objekti asukoha (piirid) ning vaid vajaduse korral esitab kitsenduse ulatuse. Kehtiv sõnastus on
eksitav, sest kitsenduse kaarti peetakse justnimelt kitsenduse ulatuse esitamiseks. Nii näiteks ei
ole ka kaldajoon ise looduskaitseline kitsendus, vaid kitsendust põhjustav objekt. Kaldajoon on
kitsenduste kaardi mõttes abiobjekt, mille alusel arvutatakse kitsenduse ulatus ehk
piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd. Seega ei ole ulatuse visualiseerimine mitte
vajadusel põhinev, vaid olemasoleva kaardi põhiline ülesanne. Lähtuvalt kitsenduste kaardi
edasiarendamise vajadusest on otstarbekas muuta sätte üldistustaset, kehtestades, et
katastripidaja ülesanne on kanda kitsenduste kaardile kitsenduste ruumiandmed. Katastri
kaartidele kantakse erinevad Eesti territooriumiga seotud asukohaandmed, mis on
ruumiandmete seaduses defineeritud kui ruumiandmed. Maakatastriseadus võtab mõiste
11
„ruumiandmed“ kasutusele samatähenduslikult. Andmete ajakohasuse tagamiseks saame
kitsenduste alade tootmiseks kasutada teiste andmekogude andmeid (kitsendust põhjustavaid
objekte) ruumiandmeteenuste vahendusel neid oma andmekogusse salvestamata. Samuti on
eesmärk hakata kitsendust põhjustavaid objekte esitlema kaardil põhiandmekogu
ruumiandmeteenuste kaudu. Selliselt ei dubleerita teiste andmekogude andmeid ja see toetab
rohepöörde eesmärke, vähendades andmete hoidmisega seotud ressursikulu.
Lõike 2 kehtiva sõnastuse kohaselt teeb katastripidaja kanded kitsenduste kaardile kitsenduste
selgitamisel saadud andmete alusel ning katastriüksuse kasutamise kitsenduse ulatus
arvutatakse kitsenduste kaardile kantud kitsenduse objekti ja mõjuala andmete alusel. Kehtiva
sätte esimese lause sõnastus kordab lõikes 1 toodud mõtet, et kanne kitsenduste kaardile tehakse
kitsenduse asukoha määramisel saadud andmetega, mistõttu ei ole selline dubleerimine lõikes 2
mõistlik ega vajalik. Oluline on aga täpsustada, et maatüki ehk katastriüksuse kitsendused
saadakse kitsenduse ruumiandmete ja katastriüksuse piiriandmete alusel. Kitsenduste andmeid
ei esitata ega kanta kaardile alati maatükkide kaupa, vaid suuremate objektide/nähtustega
seoses, mistõttu tuleb igale maatükile välja arvutada, kui suures ulatuses piirangud rakenduvad.
Punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks MaaKatS § 141, mis loetleb katastri aluskaartidena Eesti
põhikaardi ja ortofoto (lõige 1) ning sätestab nende mõõtkavad (lõige 2). Kuivõrd eelnõuga
(eelnõukohane MaaKatS § 2 punkt 13) täpsustatakse katastri aluskaardi mõistet selliselt, et
katastri aluskaardiks on ETAK-i andmete alusel koostatud kaart, ei ole vaja eraldi piiritleda, et
katastri aluskaartideks on vaid Eesti põhikaart ja ortofoto, mis on vaid kaks ETAK-i paljudest
toodetest. Samuti on nõuded põhikaardile ja ortofotodele juba reguleeritud õigusaktides.
Nõuded põhikaardile kui topograafilisele kaardile on kehtestatud keskkonnaministri
03.12.2013 määrusega nr 70 „Topograafilistele kaartidele kantavate andmete koosseis,
topograafiliste kaartide nomenklatuur, kasutatavad leppemärgid ja kartograafiliste tööde
teostamise korraldus“. Samuti on loodud topograafiliste andmete kaardistusjuhend9.
Ortofotode valmistamine on reguleeritud keskkonnaministri 20.12.2013 määrusega nr 76
„Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“.
Veelgi enam, kuivõrd ortofotode puhul on oluline roll mitte nende mõõtkaval, vaid piksli
suurusel ehk lahutusvõimel, mis näitab väikseima jagamatu ülesvõetava ala suurust maapinnal,
ei ole ka eelnõukohase seadusega kehtetuks tunnistatava MaaKatS § 141 lõikes 2 sätestatud
ortofotode mõõtkava nõuded ajakohased. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhikaardile ja
ortofotodele kehtestatud nõuete dubleerimine MaaKatS-is vajalik.
Punktiga 18 täpsustatakse MaaKatS § 151 lõike 2 teist lauset. Viidatud lause kehtiva sõnastuse
kohaselt tagab katastripidaja tehniliste võimaluste olemasolu korral taotluste, dokumentide,
kooskõlastuste ja andmete esitamiseks ning säilitamiseks ja katastriandmetest väljavõtete
tegemiseks elektroonilise keskkonna. Seejuures on oluline sätet täpsustada selliselt, et
elektroonilist keskkonda saab kasutada tehniliste võimaluste olemasolu korral katastripidaja ka
oma toimingute tegemiseks. Seda eelkõige, et tehniliste vahendite olemasolul tagada õigus teha
automaatseid katastripiiride parandamismenetlusi juhul, kui piiriandmed on seotud
maastikuobjektiga ning andmestikku põhiandmekogus (nt ETAK-is) täpsustatakse. Samas ei
ole katastripidaja kohustatud sätte kehtiva sõnastuse kohaselt tagama näiteks kodanike taotluse
lahendamiseks vastavat elektroonilist keskkonda, kui puuduvad tehnilised võimalused.
Tehnilise võimaluse olemasolu sõltub paljuski süsteemi arendustest ja rahalistest võimalustest,
mistõttu ei sätestata kohustust menetlus automatiseerida, vaid luuakse selleks võimalus. Seega
kehtestatakse samamoodi põhimõte, et katastripidaja kasutab toimingute tegemiseks (nt
katastriandmete parandamisel) elektroonilist keskkonda juhul, kui selleks on vajalikud
tehnilised võimalused. Sellise täpsustusega on säte kooskõlas ka keskkonnaministri 14.08.2018
9
Topograafiliste andmete kaardistusjuhend, vt
https://geoportaal.maaamet.ee/docs/ETAK/ETAK_juhend2016.pdf?t=20160708150835.
12
määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ §-ga 47 („Kuni tehniliste võimaluste
tagamiseni käesolevas määruses ettenähtud toimingute tegemiseks elektroonilises katastris
tehakse toimingud katastripidaja määratud viisil.“).
Punktiga 19 täiendatakse MaaKatS § 161 lõiget 3 kolmanda lausega. MaaKatS § 161 lõige 3
reguleerib nõudeid maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotlejale. Sätte esimese lause kohaselt
antakse litsents isikule, kel on kutseseadusele vastav kehtiv maakorraldaja kutse ja kes on
sooritanud kaks katastrimõõdistamise katsetööd. Teises lauses täpsustatakse, et katsetöid ei ole
vaja teha, kui taotlejal on katastris kahe aasta jooksul litsentsi taotlemisest alates registreeritud
kaks katastrimõõdistamist. Kolmandas lauses lisatakse nõue, et maakorraldustööde
tegevuslitsentsi taotleja peab katsetööde mittesooritamisel läbima enne litsentsi järgmist
taotlemist maakorraldusalase täiendkoolituse vähemalt kaheksa akadeemilise tunni ulatuses.
Muudatus on vajalik, sest koolitust läbimata taotlejate professionaalne tase ei parane ning seega
tehakse ka uued katsetööd tõenäoliselt ebakvaliteetselt. Täiendkoolituse nõudega välditakse
olukorda, et litsentsi taotleja jääbki pärast igakordset ebaõnnestunud katsetööd uusi katsetöid
taotlema lootuses, et ehk katsetöö lõpuks õnnestub. Viimase viie aasta jooksul on katsetöid
määratud 19 korda, millest kaheksal korral ei sooritatud katsetöid positiivsele tulemusele.
Probleemiks ei ole valdavalt maamõõdualased tehnilised eksimused, vaid maakorralduslikku
laadi puudused. Kuivõrd katsetöödele kaasatakse ka puudutatud maaomanikke, kaasneb selliste
korduvate katsetöödega maaomanike ebamõistlik tülitamine, samuti ajakulu nii Maa-ametile
kui ka katastrimõõdistamise katsetööde määrajale, kontrollijale ja hindajale. Kaheksatunnise
täiendkoolituse läbimine tõstab litsentsi taotleja professionaalset taset, seega suureneb ka
tõenäosus uue katsetöö edukaks sooritamiseks. Mõistliku aja jooksul on võimalik koguda piisav
arv koolitustunde, osaledes näiteks eriala õpetavate haridusasutuste (Eesti Maaülikool, Kehtna
Kutsehariduskeskus jt) koolitustel või Eesti Geodeetide Ühingu seminaridel.
Punktidega 20 ja 21 täiendatakse MaaKatS maakorraldustööde litsentsi kehtetuks tunnistamise
regulatsiooni. MaaKatS §162 lõike 2 punkti 1 muutmisega lisatakse olemasolevatele litsentsi
kehtetuks tunnistamise alusetele uue alusena katastripidajale valeandmete esitamine
katastrimõõdistamise toimikus. Kehtiv õigus sätestab litsentsi kehtetuks tunnistamise ühe
võimaliku alusena korduva katastrimõõdistamise ja andmete esitamise nõuete eiramise
(MaaKatS § 162 lõike 2 punkt 2). Samas ei ole valeandmete esitamise korral litsentsi kehtetuks
tunnistamise alusena mõistlik nõuda või oodata, et valeandmete esitamine oleks korduv.
Valeandmete esitamise korral peab piisama ühest korrast, et ekspertkomisjon saaks alustada
asjaolude väljaselgitamiseks menetlust. Valeandmete all peetakse silmas andmete ja
dokumentide võltsimist, mõõdistusandmetega manipuleerimist ja andmete kokkukirjutamist,
samuti asjaosalistele valeinfo esitamist jm. Mõõdistusandmetega manipuleerimine on olukord,
kus maamõõduinstrumendist pärit mõõtmise tehnilised failid (n-ö algfailid KMK § 26 lõike 2
mõistes) näitavad üht mõõdistustulemust (koordinaate), katastripidajale aga esitatakse
registreerimiseks mingid teised tulemused (koordinaadid). Samuti on manipuleerimine
piirimärgist tehtud geokoordineeritud fotodel käsitsi koordinaatide muutmine.
Mõõdistusandmete kokkukirjutamine on see, kui maamõõtja kohendab mõõdistusandmeid
selliselt, et need sobiks kokku katastris varem registreeritud naaberkatastriüksuste
piiriandmetega. Andmete kokkukirjutamine tekitab olukorra, kus katastripidajale
registreerimiseks esitatud andmed sobivad näiliselt hästi varem katastris registreeritud
andmetega, tegelikult aga varjatakse seeläbi piiriandmete vastuolu ja piiride kindlakstegemise
vajadust. Kehtiv õigus ei anna sellistel puhkudel alust litsentsi kehtetuks tunnistamiseks.
Valeandmete esitamise tõttu kehtetuks tunnistatud litsents on edaspidi aluseks ka litsentsi
väljaandmisest või pikendamisest keeldumiseks. Kehtiva MaaKatS §161 lõike 4 punkti 5
kohaselt võib litsentsi väljaandja keelduda tegevuslitsentsi väljaandmisest või pikendamisest
juhul, kui litsents on kehtetuks tunnistatud viimase kahe aasta jooksul MaaKatS § 162 lõike 2
punkti 2 (taotleja ei sooritanud katsetöid) alusel. Muudatusega lisatakse MaaKatS §161 lõike 4
13
punkti 5 alusena ka valeandmete esitamine – kui litsentsi kehtetuks tunnistamise aluseks on
olnud valeandmete esitamine, on õigus rakendada samasugust kahe aasta pikkust
puhverperioodi. Sellega antakse taotlejale aega kahe aasta jooksul oma teadmisi täiendada.
Punktiga 22 tunnistatakse tervikuna kehtetuks MaaKatS § 171, mis käsitleb avaliku veekogu
kaldajoone muutuste katastrisse kandmist: „Seaduses sätestatud juhtudel ja alusel avaliku
veekogu täitmisega kaasnenud kaldakinnisomandi muutused mõõdistatakse ja lisatakse
kaldakinnisasja koosseisu ning kinnisasja piiride ja pindala muudatus kantakse maakatastrisse
kaldakinnisasja omaniku avalduse alusel. Kinnistusraamatus uuendatakse kinnisasja piiride ja
pindala andmed automaatselt elektroonilise andmevahetuse käigus.“ Sätte kehtiv sõnastus on
tekitanud praktikas probleeme seoses ehitustegevusega sadamaaladel, kuivõrd selle
tõlgendamisel on tekkinud ebaõige arusaam katastris kuvatud info õiguslikust tähendusest.
Katastripidamise ülesanne on kaardistada looduses olevat olukorda ja avalikustada selle kohta
infot. Katastripidaja ei hinda ega peagi hindama avaliku veekogu kaldajoone muutuste
katastrisse kandmisel seda, kas kaldajoone muutus on toimunud seaduslikul alusel või mitte.
Samuti on sätte kehtiv sõnastus toonud kaasa asjatut dubleerimist ja lisakulusid maaomanikule,
kuna ehitustegevuse tulemusel muutunud kaldajoone ja kaldal asuva kinnisasja piiri
korrigeerimiseks on vaja kahe mõõdistuse teostamist: 1) ehitusgeodeetiline teostusmõõdistus,
mille tulemusel koostatakse rajatistele kasutusloa saamiseks vajalik teostusjoonis ning mille
alusel korrigeeritakse avaliku veekogu kaldajoon ETAK-i andmetes; 2) katastrimõõdistamine,
mille tulemusel korrigeeritakse avaliku veekogu kaldal oleva katastriüksuse piir vastavaks
rajatiste ulatusega. Tegemist on kahe sarnase mõõdistustööga, sealjuures ehitusgeodeetilisteks
mõõdistusteks esitatavad täpsusnõuded10 on suuremad kui katastrimõõdistamisele esitatavad
nõuded. Seega peab ehitiste omanik tellima kaks mõõdistustööd, mille käigus koordineeritakse
samu tähiseid maastikul.
Kuivõrd eelnõukohase seadusega seotakse ETAK-i andmed katastriga, misläbi uuendatakse
ETAK-i andmete alusel katastris maastikuobjektiga seotud muutused looduses regulaarselt, ei
ole kehtetuks tunnistataval sättel sisulist väärtust. ETAK-i andmete uuendamist reguleerib
Vabariigi Valitsuse 05.12.2013 määruse nr 171 „Eesti topograafia andmekogu asutamine ja
andmekogu pidamise põhimäärus“ § 10. Viidatud paragrahvi lõike 6 kohaselt uuendab Maa-
amet kui ETAK-i vastutav töötleja Läänemere, Peipsi järve ja Võrtsjärve kaldajoone andmeid
iga kaheksa aasta tagant. Teiste veekogude rannajoone andmeid uuendatakse põhikaardil
keskkonnaministri 03.12.2013 määruse nr 70 „Topograafilistele kaartidele kantavate andmete
koosseis, topograafiliste kaartide nomenklatuur, kasutatavad leppemärgid ja kartograafiliste
tööde teostamise korraldus“ § 6 lõike 2 kohaselt üks kord aastas. Inimtegevuse tagajärjel (nt
ehitamine) toimunud olulised kaldajoone muudatused viiakse andmekogusse ühe kuu jooksul
pärast teostusjoonise esitamist. Seega jõuavad andmebaasi regulaarselt uued andmed
kaldajoone muutuste kohta. Kui ETAK-i andmete kohaselt on kaldajoon muutunud
(kaardistustulemuste või esitatud teostusjooniste järgi), kajastab neid andmeid ka kataster,
olenemata sellest, mille alusel on kaldajoon muutunud.
Punktiga 23 täiendatakse MaaKatS § 191 lõiget 1 põhimõttega, et kitsenduse väljaselgitamine
on lisaks kitsendust põhjustava objekti asukoha määramisele ka maatüki kasutamist kitsendava
õiguse asukoha määramine. Muudatus on vajalik, et tagada ühetaoline ja selge arusaam
kitsenduse väljaselgitamise sisust. Eesmärk on hakata lisaks kitsendust põhjustavatele
objektidele määrama asukohta ja kuvama masintöödeldavate ruumiandmetena ka kitsendust
põhjustavaid õiguseid (piiratud asjaõiguseid).
10
Majandus-ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele
esitatavad nõuded“, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/119042016003.
14
Punktiga 24 lisatakse MaaKatS § 191 lõikele 2 kolmas punkt, millega määratakse isik, kelle
ülesanne on kitsendust põhjustava õiguse ruumiandmete katastrile esitamine. Lisatava sätte
kohaselt on selleks ka kitsendust põhjustava õiguse seadmisest huvitatud isik, kelleks võib olla
maaomanik, tehnovõrgu valdaja, kasutusõigusest huvitatud isik jne.
Punktiga 25 täiendatakse MaaKatS § 193 lõike 3 sõnastust selliselt, et lisaks piiriandmetele
võib ametiülesande korras parandada samadel tingimustel ka kitsenduse või maakasutusõiguse
asukoha andmeid. Nii näiteks lähtutakse kitsenduse ala luues sel hetkel kehtivast aluskaardi
situatsioonist, kuid aja jooksul võivad aluskaardi andmed täpsustuda. Sellisel juhul peab olema
võimalus parandada ka kitsenduse ala ruumiandmeid vastavalt aluskaardi uuele situatsioonile.
Vaid sellisel juhul vastavad registris hoitavad ruumiandmed (asukoht kitsenduse kaardil)
looduses olevale asukohale. Looduses kitsenduse asukoht ei muutu, täpsustuvad vaid
kaardiandmed, st tagatakse ruumiandmete kooskõla olukorraga looduses.
Punktiga 26 täiendatakse MaaKatS § 193 lõigetega 4–11. MaaKatS § 193 reguleerib
katastriandmete parandamist. Praegu on katastripidajal õigus katastrimõõdistamiseta
katastriandmeid parandada, kui on tuvastatud 1) piiride ja asukoha täpsemad alusandmed,
2) erinevus geodeetilisest võrgust või aluskaardist, 3) konverteerimisviga või 4) viga
katastrikande tegemisel. Kuna maastikuobjektiga seotud piiriandmete muutumine on sisult
samuti andmete tegelikkusega kooskõlla viimine ehk andmete parandamismenetlus ning
edaspidi on maastikuobjektidega seotud piiriandmete aluseks mh ETAK-i andmed,
reguleeritakse selguse huvides täpsemalt ka katastriandmete parandamismenetlust.
Lõikega 4 sätestatakse üldine põhimõte, et maastikuobjektiga seotud piiriandmed parandab
katastripidaja ETAK-i andmete alusel. See tähendab, et kui ETAK-ist nähtuvalt on
piiripunktiga seotud maastikuobjekti asukoht muutunud, on katastripidajal õigus parandada ka
piiri asukohta katastris. Kui ilmneb selline vajadus, määrab katastripidaja katastriüksusele uued
piiripunkti andmed katastris. Selline vajadus võib tekkida juhul, kui rakendub eelnõukohane
kõnealuse paragrahvi lõike 4 punkt 6, st maa jaotatakse proportsionaalselt puudutatud
katastriüksuste vahel, kuid jaotamise tulemusel tekkinud piiri kulgemisviisi järgi on vaja
määrata maastikule uued piiripunkti andmed. Samuti võib selline vajadus tekkida juhul, kui
puudutatud katastriüksuste omanikud saavad lõike 4 punkti 10 kohaselt kokkuleppele piiride
kulgemises, kuid piiride kulgemise viis eeldab uue piiripunkti määramist. Seesugust vajadust
ilmestab joonis 4. Tegemist on looduses tähistamata piiripunkti andmete määramisega katastris,
mis ei eelda uut katastrimõõdistamist.
15
Joonis 4. Piiri kulgemisviis järgi määrab katastripidaja MaaKatS § 193 lõike 4 alusel piiri
käänupunktidesse uued piiripunkti andmed.
Lõigetega 5–11 täpsustatakse avaliku veekoguga seotud katastriüksuse piiriandmete
parandamise menetlust. Praegu on avaliku veekoguga seotud hinnanguliselt 14 000
katastriüksust. Lõikega 5 lisatakse täpsustus, mille kohaselt pikendatakse avaliku veekogu
taandumisel katastriüksuse avaliku veekogu kaldajoone suunal kulgevaid viimaseid ühiseid
piirilõike sirgjooneliselt avaliku veekogu kaldajooneni või kuni pikendatavate piirilõikude
lõikumiseni. Selline piiri pikendamise põhimõte on leidnud laialdast kasutust läbi aegade, st ka
enamik piiriprotokolle käsitleb piirijoonte pikendamist sirgjooneliselt veekogu kaldani. See on
ka põhjendatud, kuna just piirilõigu pikendamise korral on piiri kulgemine ka
maakorralduslikult kõige selgem ja maaomanikele arusaadavam, samuti tagab piirilõikude
pikendamine tavaliselt kõige otstarbekama kuju kinnisasjale. Kui pikendatavad piirilõigud
lõikuvad, ei ole katastriüksus enam kaldakinnisasjaga, st katastriüksuse seos kaldaga lõpeb.
Piirilõikude pikendamisega on võimalik lahendada ca 90% juhtudest, kui veekogu muutuse
tõttu on maad juurde tekkinud.
Lõikega 6 sätestatakse reegel, et juhul, kui lõikes 5 nimetatud piirilõikude pikendamisel jääb
üle jaotamata maad või maa tuleb jaotada mitme puudutatud katastriüksuse vahel, jaotatakse
maa puudutatud katastriüksuste vahel proportsionaalselt, arvestades olemasolevate piiride
paiknemist geograafilises ruumis. Meetodi aluseks on Voronoi diagramm (tuntud ka kui
Voronoi mosaiik). Esmalt genereeritakse jaotamata maaga piirnevate katastriüksuste
piirilõikudest punktid (vajaduse korral neid kindla sammuga lisades), millega seotakse info
selle kohta, millise katastriüksuse piirist neid tuletati (nt katastritunnus). Sellised n-ö
keskpunktid nihutatakse üliväikese nihkega jaotamata maale. Igale keskpunktile leitakse
arvutuslikult jaotamata maast ala (n-ö Voronoi rakk), mille sees olev iga punkt on kõige lähemal
antud keskpunktile ning iga punkt ala (raku) piiril on alati kahest või enamast keskpunktist
võrdsel kaugusel. Keskpunktil olev katastritunnuse info kantakse üle rakule ning sama
tunnusega rakud liidetakse. Lõpuks liidetakse katastriüksusele sama tunnusega rakkudest
moodustatud kogum ning saadakse uued katastriüksuse ruumikujud, mille jagamata maa sisse
jäänud piirilõigud on varasematest katastriüksuste piiridest igas punktis võrdsel kaugusel.
Kui avaliku veekoguga seotud katastriüksuste piiriandmete parandamiseks tuleb teha veel ka
kirjeldatud proportsionaalse jaotamise toiming, teeb katastripidaja lõike 10 kohaselt puudutatud
katastriüksuste omanikele piiri kulgemise ettepaneku ja annab neile võimaluse kokku leppida
maa jaotamises ka mõnel muul maakorraldusnõuetele vastaval viisil. Kui katastriüksuse
omanikud ei nõustu katastripidaja määratud tähtajaks ettepanekuga ega saavuta muud
maakorraldusnõuetele vastavat kokkulepet piiri asukohas, otsustab lõike 11 järgi piiri asukoha
katastripidaja.
Lõikega 7 reguleeritakse olukordi, kus avaliku veekogu pealetungi tõttu jääb maismaa vee alla.
Sättega antakse katastripidajale õigus maismaa avaliku veekogu alla jäämise korral parandada
katastriandmeid, arvestades kehtivat AÕS § 133 lõiget 1, mille kohaselt kinnisomand ulatub
avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir. Selleks, et
katastriandmetele saaks tugineda erinevate otsuste tegemisel nii teised riigiasutused kui ka
isikud omavahelistes õigussuhetes, mõistetakse maakatastri mõttes AÕS §-s 133 nimetatud
kaldajoont ETAK-i keskmise veetaseme alusel kaardistatud kaldajoonena.
Lõikega 8 reguleeritakse avaliku veekogu muutumisega kaasnenud katastriüksuse jagunemist.
Olukordades, kus avaliku veekogu pealetungil (või muul geomorfoloogilisel muutusel) jääb osa
katastriüksusest vee alla, moodustades eraldi maismaa osad, on need jätkuvalt sama omaniku
omandis. Neid ei liideta teiste katastriüksustega. Kuna tegemist ei ole enam ühe tervikliku
katastriüksusega, sätestatakse lõikega 8 katastriüksuse jagunemise põhimõte. Lõike 8 esimeses
16
lauses sätestatakse, et kui avaliku veekoguga seotud piiriandmete muutumisel jaguneb
katastriüksus mitmeks maismaaosaks, moodustab katastripidaja neist eraldiseisvad
katastriüksused. Täpsustus on vajalik, kuivõrd praegu pole reguleeritud, kuidas selliseid
jagunenud maismaaosasid käsitleda. Eraldiseisvate katastriüksuste määramine tagab
maaomanikule ja avalikkusele üheselt arusaadava omandi ulatuse ja piirid. Selleks, et selliste
katastriüksuste moodustamine oleks efektiivne ja kiire, antakse lõike 8 teise lausega
katastripidajale õigus registreerida moodustatavatele katastriüksustele sama sihtotstarve ja
koha-aadress, nagu on jagunenud katastriüksusel. Kui kirjeldatud viisil määratud koha-aadress
ei vasta ruumiandmete seadusest tulenevatele nõuetele või kui kohalik omavalitsus peab
vajalikuks teistsuguse sihtotstarbe või koha-aadressi määramist, on tal võimalus seda hiljem
teha.
Lõikega 9 reguleeritakse avalikust veekogust tekkinud uuest, iseseisvast maismaast
katastriüksuse moodustamist. Sätte kohaselt moodustab katastripidaja avalikust veekogust
tekkinud maismaast katastriüksuse ETAK-i andmete alusel. Eelnõukohasele AÕS § 1321 ja
RVS § 7 lõike 21 kohaselt on sellise kinnisasja omanik riik ja valitseja Keskkonnaministeerium.
Selleks, et selline katastriüksuse moodustamine oleks efektiivne ja kiire, antakse sarnaselt
lõikele 8 katastripidajale õigus registreerida moodustatavale katastriüksusele sihtotstarve.
Erinevalt lõikes 8 sätestatud juhust, kus sihtotstarbe registreerimise aluseks saab võtta
jagunenud katastriüksuste sihtotstarbe, registreerib katastripidaja uuele avalikust veekogust
tekkinud maale sihtotstarbeta maa sihtotstarbe.
3.2. Asjaõigusseaduse muutmine
Paragrahviga 2 muudetakse asjaõigusseadust.
Punktiga 1 täiendatakse AÕS § 571, mille kehtiva sõnastuse kohaselt võib asjaõiguse
kinnistusraamatusse kandmisel õiguse sisu täpsustamiseks viidata kinnistusraamatu kande
tegemise aluseks olevatele dokumentidele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eelnõuga
lisatakse pärast sõna „dokumentidele“ sõnad „ja andmetele“. Sätte mõtet täpsustatakse, kuivõrd
piiratud asjaõiguste ruumiandmed luuakse edaspidi elektrooniliselt, masintöödeldaval ja
taaskasutataval viisil ning enam ei ole tegemist dokumendiga. Kande sisuks olevad
ruumiandmed asuvad maakatastri infosüsteemis ja neile viidatakse kande tegemisel õiguse alale
määratud unikaalse tunnusega.
Punktiga 2 täiendatakse AÕS §-ga 1251, mis käsitleb kinnisomandi lõppemise aluseid.
Kehtivas seaduses (v.a KRS § 72 lõike 1 punkt 4) ei eksisteeri selget alust, mis näeks ette
kinnisomandi kui omandipositsiooni lõppemise olukorras, kus kinnisomandi esemeks olev
kinnisasi lakkab looduse mõjul eksisteerimast, ehk olukorras, kus looduse muutumise tulemusel
kinnisasja enam faktiliselt ei eksisteeri. Seega, hoolimata sellest, et kinnisasja kui maatükki ei
ole enam olemas, jääb kinnisasja omandiõigus kehtiva õiguse kohaselt alles. Sellise
ebamõistliku olukorra vältimiseks kehtestatakse lõike 1 esimese lausega põhimõte, mille
kohaselt kinnisomand lõpeb, kui kinnisasi on avaliku veekogu muutuse tõttu täies ulatuses
püsivalt vee alla jäänud. Sarnane põhimõte oli sätestatud enne 1. juulit 2003 AÕS §-s 125, mis
sätestas, et kinnisomand lõpeb muuhulgas kinnisasja täieliku hävimisega. 1996. aasta
asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on toodud näitena justnimelt mere veetaseme
tõusmine. Nimetatud säte on tunnistatud 2003. aastal kehtetuks, märkides seletuskirjas, et
„Paragrahv 125 tunnistatakse kehtetuks, kui sisuliselt ebaõige ja eksitav.“, mis tõenäoliselt oli
seotud sätte üldsõnalisusega. Sätte üldsõnalisuse ja eksitava sisu vältimiseks sätestatakse
eelnõus selgelt, et kinnisomandi lõppemise aluseks on olukord, kus kinnisasja kadumise on
põhjustanud avaliku veekogu kaldajoone muutus.
17
Lõike 1 teise lausega luuakse alus faktiliselt mitteeksisteeriva katastriüksuse kustutamiseks
maakatastrist ja kinnistusregistriosa sulgemiseks kinnistusraamatus. Sellega tagatakse
õigusselgus, et koos kinnisomandi faktilise lõppemisega peavad sellekohast infot korrektselt
kajastama ka registrid. Kinnistamisavalduse esitamise õigus registriosa sulgemiseks antakse
katastripidajale eelnõukohase KRS § 34 lõikega 11. Seejuures ei ole kande kustutamiseks
sellises olukorras vaja puudutatud isiku nõusolekut (eelnõukohase KRS § 341 lõike 7 punkt 8),
kuivõrd puudutatud isiku arvamus ei saa muuta faktiliselt muutunud olukorda looduses.
Lõikega 2 täpsustatakse, et kinnisasja püsivalt vee alla jäämise korral lõpevad seda koormavad
asjaõigused. Kuivõrd omandi piirid on looduslike protsesside tulemusel muutunud olematuks
ja kinnisasi seetõttu hävinud, ei saa edasi kehtida ka seda varem koormanud asjaõigused.
Samuti, kuna omandit enam füüsiliselt ei eksisteeri, ei nähta ette loodusjõudude mõjul avaliku
veekogu alla jäänud maaomandi eest hüvitise maksmist kinnisasja omanikule.
Lõikega 3 sätestatakse, et kinnisasi loetakse püsivalt vee alla jäänuks, kui ETAK-i avaliku
veekogu ruumiobjekt katab kinnisasja ruumiobjekti tervikuna või jääb avaliku veekogu
ruumiobjektiga katmata vähem kui ühe ruutmeetri suurune osa kinnisasja ruumiobjektist.
Vabariigi Valitsuse 05.12.2013 määruse nr 171 „Eesti topograafia andmekogu asutamine ja
andmekogu pidamise põhimäärus“ § 8 lõike 1 kohaselt kantakse andmekogusse ruumiandmete
seaduse § 66 lõike 4 alusel kehtestatud korras nimetatud topograafiliste nähtuste andmed ning
andmed, mis kirjeldavad nende nähtuste sisu, suhteid ja konteksti ehk ka andmed kaldajoone
kohta. Eespool on selgitatud, et andmebaasi jõuavad regulaarselt uued andmed kaldajoone
muutuste kohta. Kui kaardistuse tulemusel selgub, et varasemat kaldajoont enam ei eksisteeri
või on see muutunud sellisel määral, et avaliku veekogu ruumiobjekt on katnud kinnisasja
ruumiobjekti tervikuna või jääb katmata vähem kui ühe ruutmeetri suurune kompaktne osa
kinnisasja ruumiobjektist, ei kuva seda enam ka ETAK. Kui ETAK-is kinnisasja kohta enam
infot ei ole, loetakse kinnisomand lõppenuks.
Punktiga 3 muudetakse AÕS § 128 lõike 1 sõnastust. Kehtiva sõnastuse järgi määratakse piir
külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega sätestatud korras. Sellises sõnastuses
on viidatud säte kehtinud alates AÕS vastuvõtmisest 09.06.1993. Praegu ei ole säte enam
ajakohane. Kuigi piirimärgid on jätkuvalt piiri määramise aluseks, asendavad plaane
katastripidajale esitatavad mõõdistusandmed ja ETAK-i andmed. Vältimaks AÕS muutmise
vajadust juhul, kui piiri määramise alused ka tulevikus muutuvad, on põhjendatud sätestada
AÕS-is üldpõhimõttena, et piir külgnevate maatükkide vahel määratakse maakatastri andmete
ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Piiri määramise alused on sätestatud
asjaõigusseaduses, maakatastriseaduses ja katastriüksuse moodustamise korras.
Punktiga 4 lisatakse AÕS § 1321 , mis sätestab, et avalikus veekogus tekkinud iseseisev
kinnisasi on riigi omandis. Praegu näeb AÕS § 132 ette eriregulatsiooni kaldakinnisasja
omandiõiguse ulatuse kohta juhuks, kui kaldakinnisasi ei piirne teise maatükiga (AÕS § 128),
vaid piirneb veekoguga, milles on tekkinud maad (st veetaseme langemise või maatükkide
liikumise tulemusena on tekkinud kinnisasja ümbrusesse maad juurde). Seejuures kohaldub
AÕS § 132 üksnes juhul, kui kõnealune veekogu ei ole avalik veekogu veeseaduse § 23 lõike
1 mõttes. Nii reguleerib AÕS § 132 kuivanud jõesängi, jões tekkinud saare, ärakistud maatüki
ning kaldale uhutud või kallast täitva pinnase kinnisomandi ulatust, kuid reguleerimata on
kinnisomandi ulatus avalikust veekogust tekkinud kinnisasjale.
Avaliku veekogu kaldajoont käsitleb AÕS § 133, mille lõike 1 kohaselt ulatub kinnisomand
avaliku veekogu kaldajooneni, kuid ei ole reguleeritud, kellele kuulub ning kuidas registreerida
avalikust veekogust kui avalikust hüvest tekkiv uus maatükk. Selleks, et ka avalikus veekogus
tekkinud kinnisasja omandiõigus oleks üheselt reguleeritud, täpsustakse, et uue maatüki
tekkimisel avalikus veekogus kuulub see riigile. Seejuures, kuna tegemist on uue maatüki
18
tekkimisega, mitte varem olemas olnud maa omandisuhete korrastamisega, ei reformita sellise
avalikus veekogus tekkinud saare maad. Eelnõukohase RVS § 7 lõike 21 lisamisega
täpsustatakse, et sellise kinnisasja valitseja on Keskkonnaministeerium.
Punktiga 5 täiendatakse AÕS §-ga 1411, mis reguleerib kinnisasja kitsenduse kandmist
kaardile. Täienduse eesmärk on üheselt sätestada, et kõik kinnisomandi kitsendused, mis on
ruumiliselt määratavad, tuleb luua ja registreerida maakatastris masintöödeldavate ja
taaskasutatavate ruumiandmetena. Õiguse ala loomisega ühes konkreetses infosüsteemis
tagatakse huvitatud pooltele ühetaolise kvaliteediga ja täpsustasemega andmed, et erinevate
tegevuste tarbeks oleks õiguse ala asukoht looduses võimalikult täpselt mõistetav.
3.3. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmine
Paragrahviga 3 muudetakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.
Punktidega 1 ja 2 muudetakse KAHOS § 10 lõikeid 3 ja 4, mis reguleerivad menetluse läbiviija
õigusi kinnisasja osa omandamisel. Juba hetkel on menetluse läbiviijale antud kinnisasja osa
omandamisel õigus mitte arvestada kinnisasja jagamisel kehtiva detailplaneeringuga ega selle
koostamise kohustusega, samuti õigus teha kinnisasja omaniku eest kõiki kinnisasja jagamisega
seotud toiminguid ja esitada avaldusi. Eelnõukohased muudatused on vajalikud selleks, et
sarnaselt kinnisasja jagamisele võimaldada kinnisasja omandamise menetluse läbiviijal teha
kinnisasja omaniku eest ka piiride muutmiseks vajalikke toiminguid ilma kinnisasja omanikku
täiendavalt koormamata ning detailplaneeringut arvestamata. Kui kinnisasi omandatakse
osaliselt, siis tuleb menetluse läbiviijal omandatavast kinnisasja osast moodustada eraldi
kinnisasi või kui omandatavast osast ei ole iseseisvat maakorraldusnõuetele vastavat kinnisasja
võimalik moodustada, siis võib menetluse läbiviija kaaluda ka kinnisasja piiri muutmise
maakorraldustoimingu läbiviimist. Millist maakorraldustoimingut on konkreetse kinnisasja
puhul kõige otstarbekam läbi viia, on menetluse läbiviija otsus. Mõlema maakorraldustoimingu
puhul makstakse kinnisasja omanikule tasu ja hüvitisi samadel alustel, seega ei sõltu tasu ja
hüvitised sellest, kas omandatav osa jagatakse eraldi kinnisasjaks või toimub omandatava osa
üleminek piiride muutmise teel naaberkinnisasja koosseisu. Seega ei mõjuta valitav
maakorraldustoimingu liik kinnisasja omaniku jaoks tehtavat pakkumust.
Menetluse läbiviijale on otstarbekas anda õigus teha vajalikke toiminguid kinnisasja omaniku
eest ka piiride muutmise maakorraldustoimingu puhul, kui piiri muutmisega ei kaasne osade
vahetamist. Sellisteks toiminguteks, mida menetluse läbiviija omaniku eest saaks teha, on
maakorralduskava kooskõlastamine, katastrimõõdistustööde läbiviimisel osalemine,
piiriprotokollide allkirjastamine ja maakatastrile kandeavalduse esitamine. Üldjuhul viiakse
menetlus KAHOS § 25 lõike 3 alusel läbi juhul, kui kinnisasjast on vajalik omandada suhteliselt
väikese pindalaga või siilu- või kiilukujuline äralõige, millest eraldi kinnisasja moodustamine
ei oleks maakorraldusnõuetest lähtuvalt otstarbekas. Menetluse läbiviija teavitab kinnisasja
omanikku, et piiride muutmise maakorraldustoiming viiakse läbi menetluse läbiviija poolt.
Piiride muutmise järgsed uued katastriandmed kantakse katastrisse pärast KAHOS § 25 lõike 3
kohase omandamise otsuse vastuvõtmist ja otsuse järgse tasu ja hüvitiste väljamaksmist
kinnisasja omanikule. Juhul kui omandamise tasus kokkuleppele ei jõuta ja ilmneb
sundvõõrandamise vajadus, tuleb menetluse läbiviijal viia pooleli olev piiride muutmise
maakorraldustoiming kinnisasja jagamiseks ja moodustada omandatavast kinnisasja osast
ikkagi eraldi kinnisasi. Arvestades asjaolu, et väikeste äralõigete tasu on tihti väiksem kui
kokkuleppe saavutamisega kaasnev motivatsioonitasu, on tõenäosus, et kokkulepet ei
saavutata, siiski vähetõenäoline. Seega maakorralduse liigi valik ja kogu maakorralduse
läbiviimisega seotud halduskoormus lasuks menetluse läbiviijal. Menetluse läbiviijale
täiendavate õiguste andmine maakorraldusega seotud toimingute tegemiseks tagab
omandamise menetluse kiirema läbiviimise, maakorraldustoimingud ei jää maaomaniku
19
tegevusetusest lõpuni viimata ega teki põhjendamatuid viivitusi. Kuivõrd tegemist on juba
kehtiva regulatsiooni laiendamisega eesmärgiga kiirendada menetlusi ja vähendada
halduskoormust, on põhjendatud vastava muudatuse lisamine käesolevasse eelnõusse.
Punktidega 3, 4, 5 ja 6 muudetakse KAHOS § 39, mis reguleerib sundvalduse seadmise otsuse
kohustuslikke andmeid ja sundvalduse otsuse esitamist. Punktiga 3 täiendatakse § 39 lõiget 7
punktiga 5, mille kohaselt peab sundvalduse seadmise otsus sisaldama maakatastri sundvalduse
ruumiandmete tunnust. Kui ruumiala luuakse maakatastri infosüsteemis või laetakse sinna üles
sundvalduse ala ruumiandmed, saab sundvalduse ala unikaalse identifikaatori ehk tunnuse.
Selleks, et konkreetne haldusakt oleks seostatav kindla sundvalduse alaga maakatastris,
lisatakse sundvalduse ruumiandmete tunnus haldusaktile.
Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 39 lõige 8, mille kehtiva sõnastuse kohaselt on
sundvalduse seadmise otsuse lisaks sundvalduse ala asendiplaan. Sundvalduse ruumiala
andmed luuakse muudatuste jõustumisel enne sundvalduse otsuse vastuvõtmist
masintöödeldaval kujul elektroonilise katastri infosüsteemis ja need andmed salvestatakse
maakatastri kitsenduste andmebaasi. Seega ei ole haldusaktile vaja lisada (PDF-vormingus)
asendiplaani ja haldusakti lisaks on andmebaasis olevad andmed, mille info on otsuses
kajastatud unikaalse tunnusega. Selliselt on andmed ka paremini taaskasutatavad. Vajaduse
korral saab otsuse ettevalmistaja lisada otsusele ruumiandmete väljavõtte. Eelnevaga on seotud
punkti 5 muudatus, millega lisatakse § 39 lõige 81, mis kohustab määrama sundvalduse
ruumiandmed maakatastris.
Punktiga 6 muudetakse § 39 lõike 9 sõnastust, mille kohaselt esitab sundvalduse seadja seitsme
päeva jooksul sundvalduse seadmise otsuse jõustumise päevast arvates ehitisregistrile
sundvalduse seadmise otsuse ning maakatastri pidajale sundvalduse seadmise otsuse ja
sundvalduse ruumilise ulatuse andmed masinloetaval kujul. Muudatuse jõustumisel esitab
sundvalduse seadja ehitisregistrile ja maakatastrile vaid sundvalduse seadmise otsuse seitsme
päeva jooksul otsuse vastu võtmisest. Sundvalduse ruumiala luuakse või andmed ruumiala
kohta edastatakse edaspidi maakatastri süsteemi enne otsuse vastuvõtmist, seega ei ole vaja
ruumiandmeid katastripidajale pärast otsuse vastuvõtmist enam esitada. Kui haldusakt on vastu
võetud ja see on maakatastrile esitatud, saab kataster ruumiala kõigile nähtavaks teha.
Punktiga 7 muudetakse KAHOS § 40 lõiget 4, mille kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb
tehnovõrgu või -rajatise sundvalduse seadmise taotlusele lisada viide ehitisregistris olevale
ehitusloa või ehitisteatise taotluse numbrile, kui see on nõutav eriseaduse kohaselt, ja
sundvalduse ala asendiplaan. Muudatusega täpsustatakse, et sundvalduse ala asendiplaani
asemel tuleb sundvalduse taotlusele lisada ruumiandmete tunnus maakatastris, sest asendiplaani
ei ole eelnõukohase seaduse jõustumisel enam vaja esitada.
Punktiga 8 muudetakse KAHOS § 40 lõiget 7, mille kohaselt on AÕS § 1581 lõikes 11
nimetatud isik11 kohustatud sundvalduse ruumilise ulatuse andmed esitama masinloetaval kujul
maakatastri pidajale seitsme päeva jooksul sundvalduse seadmise otsuse jõustumisest arvates.
Sätte muutmine on seotud eelnõukohaste muudatustega KAHOS §-s 39, mille kohaselt peab
11
AÕS § 1581. Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised
(11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub
isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või
vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud
avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side
seaduse tähenduses. Avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka riikliku või kohaliku omavalitsuse
üksuse keskkonnaseire ehitis. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019],
20
sundvalduse ruumilise ulatuse määrama maakatastris. Seega ei ole vaja § 40 lõikes 7 eraldi
korrata kohustust esitada ruumiandmed katastripidajale.
3.4. Kinnistusraamatuseaduse muutmine
Paragrahviga 4 muudetakse kinnistusraamatuseadust.
Punktidega 1 ja 2 täiendatakse KRS § 34 („Kinnistamisavaldus“) lõiget 11 ja lisatakse § 341
(„Puudutatud isiku nõusolek“) lõikesse 7 punkt 9. Muudatused on vajalikud eelnõus sätestatud
AÕS §-de 1251 ja 1321 rakendamiseks. KRS § 34 lõike 11 muutmise tulemusel on katastripidajal
õigus esitada kinnistamisavaldus juhul, kui avaliku veekogu muutuse tõttu on kinnisomand
lõppenud või kui avalikus veekogus on tekkinud iseseisev kinnisasi. KRS lisatava § 341 lõike 7
punkti 9 kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui katastripidaja taotleb kande
tegemist, muutmist või kustutamist seoses kinnisomandi lõppemisega avaliku veekogu muutuse
tõttu. Muudatused on vajalikud, kuna kinnisomandi lõppemine või tekkimine avalikus
veekogus on fakti küsimus ja kuivõrd asja õiguslik ulatus on asjaõigusseadusega kindlaks
määratud, peab katastripidajal olema õigus esitada sellekohaseid kinnistamisavaldusi
olenemata puudutatud isiku nõusolekust.
Punktiga 3 muudetakse KRS § 36. Kehtiv § 36 reguleerib plaani esitamist. Lõige 1 näeb ette,
et kinnistusosakonnale esitatakse riigi maakatastri pidaja väljastatud kinnistu plaani koopia või
skeem, kui seda on vaja kande mõistmiseks. Lõike 2 kohaselt on notariaalakti osaks kinnistu
ruumiandmed, mida notar kasutab tehingu tõestamisel. Juba 1.07.2018 jõustunud MaaKatS
muudatuste kohaselt ei väljasta katastripidaja maatüki kohta katastriüksuse plaani, vaid esitab
katastriüksuse andmete väljavõtte, millel visualiseeritakse katastriüksuse piire ja vajaduse
korral registreeritud kitsenduste paiknemist. Eesmärgiga liikuda veelgi enam andmekogudes
olevate ajakohaste andmete kasutuse suunas muudetakse § 36 sõnastus ajakohasemaks.
Ruumiandmed võivad tähendada nii plaane, kaarte kui ka masintöödeldavaid andmeid.
Kinnistamistoimingu tegemisel on oluline esitleda kinnistusosakonnale seatava piiratud
asjaõigusega seotud ruumiandmeid. Muudatuse jõustumisel hakkab kohtunikuabi kitsenduse
ala olemasolu kontrollima infosüsteemi kaudu (mitte enam plaani või kaardi alusel), misjärel
tehakse kanne kinnistusraamatusse. Kande sisus ei viidata õiguse ala mõistmiseks enam lepingu
lisaks olevale plaanile teksti vormis, vaid kitsenduse ala unikaalsele identifikaatorile/tunnusele,
mis on lingitav ja viib kinnistusraamatust maakatastri kaardirakendusse, kus kitsenduse ala
esitletakse. Sama paragrahvi teise lõike muudatuse kohaselt on õiguse ala ruumiandmed
notariaalakti osa.
Punktiga 4 muudetakse KRS § 54 lõike 2 teist lauset, mille kehtiva sõnastuse kohaselt
tähistatakse koormatud kinnistu osa kinnistamisavalduse juurde kuuluval kinnistu plaani
koopial või skeemil. Muudatuse tulemusel tuleb koormatud kinnistu osa määrata maakatastris
masintöödeldavate ruumiandmetena. Muudatus on vajalik, sest pärast muudatuste jõustumist ei
looda servituudi ala enam kinnistu plaani koopial või skeemil, vaid maakatastri vastavas
rakenduses. Rakenduses kitsenduse alale antud unikaalne identifikaator/tunnus edastatakse
koos kinnistamisavaldusega kinnistusosakonnale, kes lisab selle kande sisule.
Punktiga 5 jäetakse KRS § 7713 lõikest 2 välja sõnad „esimese ja teise jao“, sest
kinnistusraamatu ja maakatastri vahetavate andmete täpsem koosseis on fikseeritud MaaKatS-
is ning registriosa jagude eraldi märkimine sättes ei ole vajalik. Samuti laiendab nende sõnade
väljajätmine maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetuse võimalusi piiratud asjaõiguste
andmete vahetamiseks. See tähendab, et katastril ja kinnistusraamatul on õigus vahetada
vajaminevaid andmeid ka kolmanda jao kohta.
21
Punktiga 6 lisatakse KRS rakendussäte § 7911, mis reguleerib enne 1. juulit 2018 seatud ja
kehtivate kolmanda jao kannete kande tekstide muutmist ning mille kohaselt lisatakse kehtivate
kolmanda jao kannete sisule ametiülesande korras viide maakatastri ruumiandmete tunnusele
90 päeva jooksul ruumiandmete kande tegemisest maakatastris. Säte aitab tagada, et
olemasolevate piiratud asjaõiguste kohta saaks katastris tagantjärele luua masintöödeldavad
ruumiandmed ja kinnistusosakond saaks ametiülesande korras kande tekstile lisada viite
maakatastri kitsenduse ala unikaalsele tunnusele.
Selleks, et kitsenduste ruumiline kuvamine annaks maatoimingute planeerimisel suuremat
väärtust, on vaja digiteerida kehtivad kanded. See on mahukas töö. Kinnistusraamatus on 2021.
aasta seisuga digiteerimise projekti skoobis olevaid kehtivaid piiratud asjaõigusi ca 550 000 ja
igal aastal lisandub neid juurde. Enamjaolt on tegemist tehnovõrkude ja juurdepääsuteedega
seotud piiratud asjaõigustega. Lisaks uute piiratud asjaõiguste loomisele kehtestavatele
nõuetele tuleb lahendada ka kehtivate piiratud asjaõiguste visualiseerimine katastri
kaardirakendustes. Iga maakorralduse tegemisel on vaja välja selgitada, missugusel maatükil
paiknevad kitsendused, sealhulgas piiratud asjaõigused, ning küsida nendest asjaõigustest
puudutatud isikutelt nõusolekut maakorraldustoiminguteks. Selleks, et menetlusi tõhustada,
tuleb olemasolevad andmed digiteerida ja luua seos kinnistusraamatu kannetega. Tegemist on
eraldiseisva projektiga, mille jaoks on Keskkonnaministeerium koos Maa-ametiga kavandanud
taotleda raha omandireformi reservfondist.
3.5 Maakorraldusseaduse muutmine
Paragrahviga 5 muudetakse maakorraldusseadust.
Punktidega 1 ja 2 muudetakse MaaKS § 10 lõiget 11 ja § 14 lõiget 3, mille kehtivate sõnastuste
kohaselt tuleb lihtsate maakorraldustoimingute tegemisel kitsenduse ala andmed välja selgitada
vaid servituutide puhul. Tegelikkuses on vaja maakorralduse käigus näidata ja välja selgitada
kõigi ruumiliselt määratud kitsenduste ulatus – nii sundvaldused, piiratud asjaõigused kui ka
seadusjärgsed kitsendused. Sõnastust laiendatakse, et see kohustus hõlmaks kõikide kitsenduste
asukoha väljaselgitamist.
3.6. Riigivaraseaduse muutmine
Paragrahviga 6 muudetakse riigivaraseadust.
Punktiga täiendatakse RVS § 7 lõikega 21, millega kehtestatakse, et AÕS § 1321 alusel riigi
omandis oleva kinnisasja valitseja on Keskkonnaministeerium. Eelnõukohase seadusega
lisatava AÕS § 1321 kohaselt on avalikus veekogus tekkinud iseseisev kinnisasi riigi omandis.
Sellistel looduse muutumise tulemusel tekkivatel laidudel ja saartel on eelkõige keskkonnaga
seotud funktsioon ja Keskkonnaministeeriumil on pikaajaline riigi maareservi ja
looduskaitsealuste maade haldamise kogemus, seega on põhjendatud anda selliselt tekkinud ja
riigi omandisse kuuluv maa seaduse alusel selle valdkonnaga tegeleva ministeeriumi
valitsemisele.
3.7. Tõestamisseaduse muutmine
Paragrahviga 7 muudetakse tõestamisseadust.
Kõik eelnõu § 7 punktides 1–7 ette nähtud TõS muudatused on tingitud asjaolust, et piiratud
asjaõiguste alasid (ruumiandmeid) hakatakse looma ja salvestama maakatastrisse. Selliselt
tagatakse kõigi piiratud asjaõiguste loomisel ühtse kvaliteediga alusandmestik, mis annab
selguse õiguste/piirangutega aladest looduses. TõS senises regulatsioonis on lähtutud vaid
22
paberil edasi antavatest andmetest ehk dokumentidest, sh kaartidest ja plaanidest. Seega
sätestatakse, et notariaalakti osa on tulevikus ka riiklikus andmekogus (maakatastris) olevad
õiguse ala ruumiandmed ja vajaduse korral saab teha andmetest ajakohaseid väljavõtted.
Lepingu lisana ei fikseerita konkreetseid koordinaate, vaid märgitakse kitsenduse asukoht
aluskaardil. Seega võib aluskaardi täpsustumisel olla vajadus ajakohastada aluskaardil ka
piirangu ruumiandmed. Kokkulepitud asukoht jääb looduses samasse asukohta, samas võib
katastrikaardil kitsenduse asukohta aluskaardil täpsustada. Selliselt tagatakse kaardiandmete
vastavus tegelikule situatsioonile looduses.
4. Eelnõu terminoloogia
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele
Eelnõu reguleerimisala ei puuduta otseselt Euroopa Liidu õigust, aga arvestab kehtestatud
avaandmete kvaliteedi ja taaskasutatavuse eesmärke.
Eelnõu vastab Eesti Vabariigi põhiseadusele. Kuivõrd maatüki piiriandmed on seotud
kinnisasja omandi ulatusega, on põhiseaduslik õigusraamistik määratletud PS §-s 32, mille
lõike 1 järgi on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku
nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase
ja kohese hüvituse eest. Samuti on igaühel õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja
käsutada.
Luues reegleid, mille alusel hoitakse kinnisomandi ulatust ja piiranguid puudutavat
andmestikku ajakohasena, tuleb vältida omandiõiguse riivet. Eesti õiguses on
(aluspõhimõttena) veekogudega seotud piiride kohta reeglid olemas ja andmete ajakohasuse
tagamine on pigem vormiline andmete kooskõlla viimine faktilise olukorraga, mistõttu sellega
põhiseadusega kaitstavat omandiõiguse riivet ei kaasne. Kitsenduste kaardi pidamine
terviklikuna on juba praegu seadusega katastripidaja ülesanne, seega põhiseaduslikke riiveid
digivõimaluste kasutuselevõtuga ei kaasne. Vastupidi, muudatustega luuakse selgus omandi ja
selle võimalike riivete ulatuse kohta.
6. Seaduse mõju
6.1. Kavandatav muudatus: maastikuobjektidega seotud piiriandmete sidumine ETAK-i
andmetega
Eelnõu kohaselt on katastripidajal õigus olemasolevaid, maastikuobjektidega seotud
piiriandmeid ETAK-i andmete alusel parandada ja muuta maakorraldustoiminguid tegemata.
Kaasnev mõju
Mõju majandusele
Sihtrühm: maaomanikud ja avalik sektor. Muudatus võib avaldada mõju kõigile maaomanikele
(eraisikud, ettevõtjad, riik), kellele kuuluva katastriüksuse piiriandmed on seotud
loodusobjektiga. Praegu on selliseid katastriüksuseid üle 220 000. Seega võib sihtrühma pidada
suureks.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd katastripidaja saab muudatuse tulemusel
maastikuobjektiga seotud piiriandmeid parandada juhul, kui ETAK-is on andmed uuendatud.
ETAK-i kaardistus toimub sõltuvalt konkreetsest asukohast kord aastas, avaliku veekogu korral
iga kaheksa aasta tagant või esitatud teostusjoonise alusel tihemini (vt seletuskirja punkti
MaaKatS § 171 kehtetuks tunnistamise kohta). Seega sõltub katastriandmete parandamise
23
sagedus ETAK-i andmete uuendamisest. Kaardistuste vahepealsel ajal on võimalik andmeid
uuendada mõõdistamistulemuste alusel, kuid selle sagedus ei ole samuti suur.
Mõju ulatus on keskmine. Regulaarselt katastripidaja parandatavad, maastikuobjektiga seotud
katastriüksuste piirid annavad maaomanikele ja avalikkusele täpsemad andmed omandi ulatuse
kohta. Positiivsena väheneb maaomanike halduskoormus ja kulu katastrimõõdistamisest, kui
katastris registreeritud piiriandmed on tõhusalt ja kiirelt viidud vastavusse tegeliku olukorraga
looduses. Samuti saab avalik sektor (sh kohalik omavalitus) muudatuse tulemusel täpsemaid
andmeid, mis võimaldab langetada õigeimaid, tegeliku loodusliku olukorraga kooskõlas
olevaid otsuseid.
Joonis 5. Näide omandi ulatuse muutusest loodusprotsesside tõttu avaliku veekogu kaldal (Luidja laht, Hiiumaa).
Kollane on maaüksuse piir katastris, omandi tegelik ulatus on märgitud lilla joonega.
Ebasoovitavate mõjude risk seisneb eelkõige maaomanike võimalikus negatiivses hoiakus, sest
andmete muutmise võimalus võib kaasa tuua katastriüksuse pindala sagedasema muutuse
registrites. Registreeritud pindala muutus mõjutab mõningaid seadusest tulenevaid õigusi ja
kohustusi (nt ehitusõiguse lubamine, maamaksu suurus). Lisaks võib kinnisasjaga tehingute
tegemisel olla tehingu eseme väärtuseks maatüki pindala järgi arvestatud summa ning
registreeritud pindala muutus võib kaasa tuua ka tehinguhindade muutuse. Seejuures ei ole ka
kehtiva õiguse kohaselt pindalal õiguslikku tähendust ning on loomulik, et uuenenud tehnika ja
kaardistusmeetodi tulemusel muutuvad ka andmed täpsemaks.
Ebasoovitavate mõjude risk avalikule sektorile võib avalduda selles, et kui avaliku sektori
asutused hoiavad neile kuuluvaid või nende valitsemisel olevaid kinnisasju bilansis
pindalapõhiselt (nt Riigimetsa Majandamise Keskus, kohalikud omavalitsused), võib
looduslike protsesside tulemusel muutunud pindala mõjutada senist arvepidamist.
Seadusemuudatuse mõju maaomanike ning avaliku sektori jaoks on seega oluline.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: muudatus puudutab peamiselt Maa-ametit. Seega on sihtrühm väike.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd katastripidajal tekib muudatuse järel uus
õiguslik alus katastriandmete parandamiseks, st maastikuobjektidega seotud andmeid saab
24
parandada ka ETAK-i alusel. Seejuures sõltub selle võimaluse rakendamine andmete
uuendamisest ETAK-is, mistõttu on muudatuse mõju avaldumise sagedus pigem keskmine.
Mõju ulatus on keskmine. Lähtuvalt asjaolust, et Maa-ameti pädevuses ja ülesandeks on
katastripidajana katastri ajakohasena hoidmine, kaasneb katastri ja ETAK-i sidumisega Maa-
ametile lisakohustus viia läbi maastikuobjektidega seotud piiri parandamismenetlusi.
Seejuures, vastava arenduse väljaehitamisel toimub maastikuobjektidega seotud
katastriandmete parandamine peaasjalikult automatiseeritult, mis kiirendab ja lihtsustab sellise
ülesande täitmist oluliselt. Nii näiteks liigub tehniliste võimaluste olemasolul andmete
parandamise teavitus automaatselt maaomanike määratud e-posti aadressile ja katastri
iseteenindusportaali. Töökoormus avalikule sektorile pigem suureneb, kuivõrd Maa-ametil
tekib lisavõimalus piiriandmete tegelikkusega vastavaks korrigeerimiseks.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike ning seisneb eelkõige täiendavate tööjõu- ja
arenduskuludes, mis kaasnevad parandamismenetlusteks vajaliku tehnilise arenduse
tagamisega ning selgitustöö tegemisega maaomanikele.
Seega on mõju Maa-ameti töökorraldusele oluline.
6.2. Kavandatav muudatus: kinnisomandi lõppemise õigusliku aluse loomine
Muudatuse tulemusel on kinnisomandi lõppemise õiguslikuks aluseks kinnisasja täies ulatuse
püsivalt vee alla jäämine. Kinnisomandi lõppemisel kustutatakse katastriüksus maakatastrist ja
kinnistusregistriosa suletakse.
Kaasnev mõju
Mõju majandusele
Sihtrühm: maaomanikud, kellele kuuluv kinnisasi on püsivalt üle ujutatud. 27.01.2022 seisuga
on Maa-amet tuvastanud 73 täielikult püsivalt üle ujutatud kinnisasju ehk katastriüksuseid,
mille koosseisus enam maismaad ei ole. Neist 49 kuulub riigile, 20 on eraomandis ja 4
kinnisasja omandi ulatus on väljaselgitamisel. Arvestades, et maatükke, mille piir on kirjeldatud
avaliku veekogu kaldajooneni, on katastris ca 14 000, on muudatusest puudutatud isikuid
vähem kui 5% kogu rühmast, st sihtrühm on väike.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Kinnisasja üleujutamine on faktiküsimus, mistõttu on
kinnisomandi sellel põhjusel lõppemise korral tegemist konkreetse, harvaesineva mõjuga.
Mõju ulatus on väike. Olukorras, kus omandi piirid muutuvad looduslike protsesside
tulemusena väiksemaks või omand muutub lausa olematuks, saab omand PS § 32 mõistes olla
kaitstud vaid selles ulatuses, milles see on olemas konkreetsel ajahetkel. Seega tuleb
kinnisomand lugeda lõppenuks, kui isikule kuuluv kinnisasi on lõplikult hävinud, kuna
kinnisasja õiguslik ulatus on asjaõigusseaduses sätestatud. Muudatusega ei kaasne
maaomanikele või nende käitumisele muudatusi, kuivõrd maaomanikul ei ole võimalik
kinnisasjaga mingeid toiminguid teha, kui seda faktiliselt ei eksisteeri. Kuivõrd katastripidajal
on õigus kustutada katastriüksus maakatastrist ja esitada avaldus kinnistusraamatust
kustutamiseks, ei kaasne maaomanikule selle tegevusega ka muud mõju.
25
Joonis 6. Näide avaliku veekogu pealetungi tõttu püsivalt vee alla jäänud kinnisasja kohta (Liivi laht,
Saaremaa).
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuivõrd püsivalt vee alla jäänud kinnisaja puhul ei ole
maaomanikul niikuinii põhiseaduslikku omandiõiguse kaitset. Mõningane ebasoovitav risk
võib seisneda emotsionaalses mõjus maaomanikule, kes olenemata kinnisasja faktiliselt
kadumisest on eeldanud, et tal on kõik võimalused ja õigused oma kinnisasja kasutamiseks.
Seega on muudatuse mõju maaomanikele väike.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: katastri- ja kinnistusraamatupidaja (Maa-amet ja Tartu Maakohtu kinnistusosakond).
Seega on sihtrühm väike.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Arvestades, et praegu ei ole võimalik katastriüksuse
püsivalt vee alla jäämise korral seda registrist kustutada, on selle õiguse saamisel esialgu mõju
küll suurem, kuid uute taoliste olukordade tekkimine tulevikus on pigem juhuslik ja harv.
Mõju ulatus on väike. Arvestades püsivalt vee alla jäänud katastriüksuste väga väikest hulka,
ei kaasne olulisi muudatusi sihtrühmade käitumises.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Seega on muudatuse mõju riigiasutuste töökorraldusele väike.
6.3. Kavandatav muudatus: avalike veekogude katastrisse kandmine
Muudatuse tulemusel kantakse katastriüksusena katastrisse lisaks maatükkidele ka avalikud
veekogud.
Kaasnev mõju
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: avalike veekogude katastrisse kandmine mõjutab eelkõige Maa-ametit kui
katastripidajat. Seega on sihtrühm väike.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Avalike veekogude katastrisse kandmine toob lühiajaliselt
katastripidajale kaasa töökoormuse kasvu, kuid ei ole edaspidi igapäevane ega regulaarne
tegevus.
26
Mõju ulatus on keskmine. Kuna avalikud veekogud ei ole praegu katastrisse kantud, tuleb
katastripidajal teatud osas oma tegevust muuta, sh rakendada avaliku veekogu katastrisse
kandmisel teistsuguseid reegleid (erinev andmekoosseis) kui tavapärase maatüki katastrisse
kandmisel.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Seega on mõju riigiasutuste töökorraldusele väike.
6.4. Kavandatav muudatus: avalikus veekogus tekkinud kinnisasja omand
Muudatuse tulemusel kuuluvad avalikus veekogus tekkinud kinnisasjad automaatselt riigile,
Keskkonnaministeeriumi valitsemisele.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: avalikus veekogus tekkinud iseseisva kinnisasja kuulumine riigile mõjutab eelkõige
Keskkonnaministeeriumi kui kinnisasja valitsejat. Seega on sihtrühm väike.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Avalikust veekogust tekkinud kinnisasja haldamine ei ole
igapäevane ega regulaarne tegevus.
Mõju ulatus on väike. Keskkonnaministeeriumil on pikaajaline riigi maareservi ja
looduskaitsealuste maade haldamise kogemus, seega ei toimu avalikust veekogust tekkinud
kinnisasja haldamisega Keskkonnaministeeriumi käitumises olulisi muutusi ning puudub
tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Seega on mõju riigiasutuste töökorraldusele väike.
6.5.Kavandatav muudatus: maakorraldustööde tegevuslitsentsi regulatsiooni
täpsustamine
Muudatuse kohaselt tuleb maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotlejal katsetööde
mittesooritamisel läbida enne litsentsi järgmist taotlemist maakorraldusalane täiendkoolitus
vähemalt kaheksa akadeemilise tunni ulatuses. Samuti lisatakse olemasolevatele litsentsi
kehtetuks tunnistamise alusetele uue alusena valeandmete esitamine katastripidajale.
Kaasnev mõju
Mõju majandusele
Sihtrühm: kõik maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotlejad ja omajad, seega võib sihtrühma
pidada suureks.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatused puuduvad juhuslikke ja harvaesinevaid
olukordi. 17.01.2022 seisuga on kehtivaid maakorraldustööde tegevuslitsentse 106. Viimase
viie aasta jooksul on katsetöid määratud 19 korda, millest kaheksal korral osutusid katsetööd
mittesooritatuks. Korduva katastrimõõdistamise ja andmete esitamise nõuetele mittevastavuse
tõttu on viimase viie aasta jooksul kehtetuks tunnistatud 12 litsentsi.
27
Mõju ulatus on keskmine. Katsetööde mittesooritamise korral on taotlejal enne litsentsi järgmist
taotlemist kohustus läbida täiendkoolitus. Kohustus ei ole liialt koormav, kuivõrd muudatusega
ei kehtestata tähtaega täiendkoolituse läbimiseks. Samuti on taotlejal endal võimalik valida
sobiv täiendkoolituse korraldaja, arvestades tingimusega, et tegemist oleks
maakorraldusteemalise koolitusega. Positiivne tulemus on taotleja enda professionaalsuse kasv,
mis võimaldab tal tulevikus klientidele pakkuda paremat ja kvaliteetsemat teenust.
Olemasoleva litsentsi kehtetuks tunnistamise aluste täiendamine valeandmete esitamisega võib
kaasa tuua osade litsentside kehtetuks tunnistamise. Seejuures on ka pärast litsentsi kehtetuks
tunnistamist võimalik litsentsi uuesti taotleda. Muudatuse positiivse tulemusena on
maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotlejad ja omajad teadlikud katastripidajale valeandmete
esitamise võimalikest tagajärgedest, misläbi tõuseb eelduslikult ka tööde kvaliteet ja vastavus
õigusaktidele.
Ebasoovitavate mõjude risk võib seisneda litsentsi taotlevate või valeandmete esitamise tõttu
kehtetuks tunnistatud litsentsiomanike lisanduvas aja- ja rahakulus täiendkoolituste läbimisele.
Seega on muudatuse mõju majandusele oluline.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: maakorraldustööde tegevuslitsentsi puudutavad muudatused mõjutavad eelkõige
Maa-ametit kui tegevuslitsentsi väljaandjat. Seega on sihtrühm väike.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatused puudutavad juhuslikke ja harvaesinevaid
olukordi.
Mõju ulatus on väike. Maa-ametil on pikaajaline kogemus tegevuslitsentsi väljaandmiseks
vajalike katsetööde määramisel ja kontrollimisel, samuti seaduses sätestatud juhtudel litsentsi
kehtetuks tunnistamisel ning muudatus ei eelda olulisi muutusi senises tegevuses. Muudatuse
positiivse mõjuna on võimalik kokku hoida aega, mis kulub ebakvaliteetsete katsetööde
korduvale ülevaatamisele ja valeandmete esitamisega kaasnevate probleemide lahendamisele
(nt selgub hiljem vastuolu piiriandmetes ja piiri kindlakstegemise vajadus).
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Seega on mõju riigiasutuste töökorraldusele väike.
6.6. Kavandatav muudatus: piiratud asjaõiguste alade (ruumiandmete) loomise kohustus
katastri infosüsteemis
Muudatuse kohaselt on tulevikus notariaalakti osaks kinnistu ruumiandmed, mida notar kasutab
tehingu tõestamisel. Praegu on katastris kinnisomandi õiguse eseme ehk maatüki piiri andmed.
Samas on oluline, et katastris oleks selgete õigussuhete tagamiseks hoitud ja visualiseeritud
ühistel alustel ja nõuetel loodud maatüki kasutust piiravate õiguste ehk piiratud asjaõiguste
ruumiandmed. Juba praegu on nii maakorralduse kui ka teiste maatoimingute tegemiseks vaja
teada, kus piiratud asjaõigused täpselt asuvad. Selleks, et mitte töötada läbi arvukaid
kinnistustoimikus olevaid poolte vahel sõlmitud kokkuleppeid, on mõistlik luua andmed kohe
alguses selliselt, et kõigile oleks arusaadav, millised kitsendused kus asuvad.
Kaasnev mõju
Mõju majandusele
28
Sihtrühm: maaomanikud, piiratud asjaõigustega õigustatud isikud, maatoimingute osapooled ja
tegijad (planeerijad, maamõõtjad, ehitajad jne). Seega võib sihtrühma pidada suureks.
Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldub pikaajaliselt. Mõju sagedus on maatoimingute
valdkonnaga kokku puutuvatele ettevõtjatele pigem keskmine, kuna arendajad, planeerijad,
maamõõtjad ja ehitajad peavad oma töös maatüki kitsendustega pidevalt arvestama. Füüsilisest
isikust maaomanikele on mõju pigem väike, sest nemad puutuvad maatoimingutega kokku väga
harva.
Mõju ulatus on keskmine: lihtsalt ja selgelt visualiseeritavad õiguste alad annavad
kinnisvarasektorile ja avalikkusele taaskasutatavad andmed, mis kiirendavad planeerimise ja
maatoimingute protsesse ja tehingute tegemist. Andmete kvaliteedi kasv ja masinloetavad
andmed loovad ka võimalusi kinnisasjaga seotud teenuste edasiarendamiseks ning maa väärtuse
paremaks kujundamiseks. Maatüki kasutuse piiranguid on muudatuste jõustumise järel
võimalik vastava digilahenduse kaudu välja selgitada vaid mõne nupulevajutusega.
Muudatuse tulemusel saab maatoimingute planeerimisel kasutada ruumiandmeid ja luua
maakasutuse terviklahendusi, arvestades kõigi piirangute ja kasutusõigustega. Samuti aitavad
masintöödeldavate ruumiandmete kujul olevad piiratud asjaõiguste alad avastada õiguse ala ja
selle sidusobjekti erinevust. See tähendab, et maaomanikul on võimalik paremini kaitsta oma
omandiõigust juhul, kui maaomanik on andnud õiguse kasutada maad ühes kohas, aga ehituse
käigus on toimunud muudatus ja isiku vara on kitsendatud enam, kui algselt kokku lepiti.
Edaspidi kehtib uute seatavate piiratud asjaõiguste puhul kohustus määrata kitsenduste ala
masintöödeldavate ruumiandmetena. Selleks, et kitsenduste rakendus oleks andmete poolest
terviklik, on vaja ka olemasolevate kehtivate piiratud asjaõiguste ruumiandmed maakatastri
kitsenduste kaardile kanda.
Ebasoovitavate mõjude risk võib seisneda uue praktika juurutamises, st seni piiratud asjaõiguste
alade määramisel kasutatud vahendite (erinevad aluskaardid, joonestusvahendid jms) asemel
tuleb õppida kasutama uut katastri rakendust.
Seega on muudatuse mõju majandusele oluline.
Mõju avalikku ülesannet täitvate asutuste töökorraldusele
Sihtrühm: Maa-amet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Tartu Maakohtu kinnistusosakond,
notarid, kohtud. Seega võib sihtrühma pidada väikeseks.
Mõju avaldumise sagedus: muudatuste mõju Maa-ameti töökorraldusele rakenduse kasutajatoe
pakkumisel on muudatuste jõustumise järel keskmine, aga eeldada võib, et edaspidi surve
kasutajatoele väheneb.
Mõju sagedus notarite töökorraldusele on pigem väike, kuivõrd juba praegu määravad piiratud
asjaõiguste soovijad asjaõiguse ala sageli ise joonisel/plaanil. Muudatuste jõustumisel on seda
veelgi mugavam ja lihtsam teha. Mõju sagedus Registrite ja Infosüsteemide Keskusele on
väike, eeldab tehnilisi ettevalmistusi muudatuste jõustumisel, kuid mitte pikaajaliselt. Mõju
sagedus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale on pigem väike või keskmine, kuna kohtunikuabi
tööprotsess ei muutu, aga lisandub ülesanne lisada senisele kande tekstile ka viide katastri
infosüsteemi ruumiandmete tunnusele. Mõju avaldumise sagedus kohtutele on pigem väike,
sest kohtud saavad otsustes kitsenduste alasid määrates kasutada vastavat infosüsteemi.
Kokkuvõttes on mõju sagedus avalikku ülesannet täitvate asutuste töökorraldusele väike.
29
Mõju ulatus: Maa-ameti kui katastripidaja ülesanne on registreerida kitsenduste info ja
kitsendused visualiseerida, sh on ka praegu Maa-ameti ülesanne kitsenduste kaardi pidamine ja
kasutajatoe pakkumine kaardirakenduses toimingute tegemisel.
2021. aastal seati isiklikke kasutusõigusi 44 703 ja reaalservituute 27 689, st teoorias võiks igal
nimetatud asjaõiguse seadmisel olla vajadus kasutajatoe järele. Seejuures on suure osa piiratud
asjaõigustest seadnud taristuettevõtted, kellel on võimalik ka praegu ise ruumiandmeid luua ja
kelle oskused on sellisel tasemel, mis nõustamist ei vaja. Mõju ulatust aitab oluliselt vähendada
ka võimalikult kasutajasõbraliku rakenduse loomine ja kasutajajuhendite kättesaadavaks
tegemine.
Notaritel tuleb muudatuste jõustumisel lisada lepingusse maakatastri infosüsteemi ruumiala
andmed. Peamine mõju notaritele realiseerub juhul, kui piiratud asjaõiguse soovijad ei ole
olnud piisavalt digivõimekad ja vajavad notari abi ruumiala määramisel vastavas elektroonilise
katastri rakenduses. Seetõttu on mõju ulatus notaritele pigem väike.
Mõju Registrite ja Infosüsteemide Keskusele seisneb vajaduses täiendada e-notari ja
kinnistusraamatu süsteeme, et vajalik info tehingu tõestamiseks ja õiguse kinnistamiseks oleks
kättesaadav. Samuti tuleb arendada andmevahetusteenuseid andmete vahetamiseks katastri
infosüsteemiga, kuivõrd mõju kinnistusosakonnale seisneb selles, et kohtunikuabid peavad
muudatuste jõustumisel lisama kande sisule viite katastri infosüsteemile, mis visualiseerib
piiratud asjaõiguse asukoha katastri kaardil. Mõju ulatus on pigem väike ja tööprotsess sisuliselt
ei muutu. Mõju ulatus kohtutele on pigem väike, sest muutub vaid tehniline vahend kitsenduse
ruumiala kuvamiseks otsustes.
Kokkuvõttes on mõju ulatus asutuste töökorraldusele väike.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike ning võib seisneda eelkõige tõrgetes tehnoloogilise
rakenduse kasutamise oskuse omandamisel vahetult pärast muudatuste jõustumist.
Seega ei ole muudatuse mõju avalikku ülesannet täitvate asutuste töökorraldusele oluline.
6.7. Kavandatav muudatus: sundvalduse alade (ruumiandmete) loomise kohustus katastri
infosüsteemis
Muudatuse tulemusel tuleb sundvalduse alad (ruumiandmed) luua edaspidi katastri
infosüsteemis ning nende alade ruumiandmed on sundvalduse haldusakti lisaks. Sundvalduse
seadmine seisneb kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis vastab
isiklikule kasutusõigusele. Nagu piiratud asjaõiguste korral, tagatakse ka sundvalduste loomisel
katastri infosüsteemis lihtsalt ja selgelt visualiseeritavad piirangute alad.
Kaasnevad mõjud
Mõju majandusele
Sihtrühm: maaomanikud, taristuettevõtted, maatoimingute osapooled ja tegijad (planeerijad,
maamõõtjad, ehitajad jne). Seega võib sihtrühma pidada suureks.
Mõju avaldamise sagedus: mõju avaldub pikaajaliselt. Mõju sagedus on maatoimingute
valdkonnaga kokku puutuvatele ettevõtjatele pigem keskmine, kuna arendajad, planeerijad,
maamõõtjad ja ehitajad peavad oma töös maatüki piirangutega pidevalt arvestama. Füüsilisest
isikust maaomanikele on mõju pigem väike, sest maatoimingutega puutuvad nad kokku harva.
30
Mõju ulatus on keskmine: lihtsalt ja selgelt visualiseeritavad sundvalduste alad annavad
kinnisvarasektorile ja avalikkusele taaskasutatavad andmed, mis kiirendavad planeerimise ja
maatoimingute protsesse ja tehingute tegemist. Andmete kvaliteedi paranemine ja
masinloetavad andmed loovad võimalusi kinnisasjaga seotud teenuste edasiarendamiseks ning
maa väärtuse paremaks kujundamiseks. Maatüki kasutuse piiranguid on muudatuste jõustumise
järel võimalik vastava digilahenduse kaudu välja selgitada vaid mõne nupulevajutusega. Kui
maaomanikud ja teised kinnisvaraga tegelejad saavad maa-andmed terviklikult kätte ühest
kohast, s.o maakatastrist, on sellel ka oluline positiivne mõju majandusele.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju majandusele oluline.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: Maa-amet, kohalikud omavalitsused, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
(TTJA). Seega on sihtrühm pigem suur.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna see mõjutab sihtrühma iga sundvalduse
menetlemisel. 2021. aastal esitati Maa-ametile kitsenduste kaardile kandmiseks 1459
sundvalduse otsust, mis puudutasid kokku 3240 katastriüksust.
Mõju ulatus: muudatuste rakendamine võimaldab kiirendada sundvalduse seadmisega seotud
menetlusprotsesse ning tagada sundvalduse ala andmete kvaliteedi. Nii näiteks haldavad
kohalikud omavalitsused praegu kitsendustega (sh sundvaldusega) seotud andmeid oma
jõududega ja ülevaade kõikidest piirangutest ei pruugi olla täielik. Maa-ameti rakenduse
kasutuselevõtmine võimaldab kohalikel omavalitsustel menetleda sundvaldusi, ilma et neil
peaks olema oma GIS-süsteem. Maa-amet registreerib sundvaldusi juba täna, st muudatuste
mõju seisneb eelkõige sundvalduse seadjate koolitamises, kuid tegemist on ajutise mõjuga ning
tööprotsesse mõjutab see vähesel määral.
Ebasoovitavate mõjude risk seisneb selles, et suuremad kohalikud omavalitsused peavad oma
süsteemi andmete edastamiseks pakkuma katastri süsteemile veel üht andmevahetusteenust.
Seejuures, ka ilma vastava katastri rakenduseta peavad kohalikud omavalitsused oma süsteeme
ja teenuseid ajakohastama, mistõttu on tegemist ajutise ja väikese riskiga. Kokkuvõttes on
muudatuse mõju riigiasutuste töökorraldusele oluline.
7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud
Muudatuste rakendamisega vahetult riigieelarvelisi kulusid ei kaasne, kuivõrd
maastikuobjektidega seotud piiriandmeid on võimalik parandada ka käsitsi, ilma vastavate
tehnoloogiliste lahendusteta. Küll aga on piiriandmete kiireks ja efektiivseks automaatseks
korrastamiseks vaja arendada asjakohased IT-süsteemid, mille kulu on katastri ja ETAK-i
sidumise ärianalüüsi kohaselt hinnanguliselt 3 000 000 eurot. Vastav rahastus on planeeritud
taotleda läbi Euroopa Liidu Struktuurfondi.
Piiratud asjaõiguste, õiguste märgete ja sundvalduse alade loomise rakenduse hinnanguline
maksumus senise maakatastri kitsenduste infosüsteemi osana on ärianalüüsi kohaselt ca
200 000 eurot. Selle arendustöö tarbeks on arendusraha eraldatud Euroopa Liidu Struktuurfondi
vahenditest (projekt 2014-2020.12.03.20-0833). Ülalhoiu ja tehnilise toe rahastus tuleb
maakatastrile kui riigi kriitilisele andmekogule tagada riigieelarvest. Olemasolevate piiratud
asjaõiguste digiteerimise rahastus on planeeritud taotleda omandireformi reservfondis, millist
ettepanekut toetas Vabariigi Valitsus 29.04.2021 kabinetinõupidamisel.
31
8. Rakendusaktid
Eelnõu §-s 1 sätestatud muudatustest tulenevalt vajab muutmist keskkonnaministri 14.08.2018
määrus nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“, mille kavand esitatakse seletuskirja lisana
(seletuskirja lisa). Lisaks on vaja täpsustada justiitsministri 30.06.2010 määrust nr 24 „Kohtu
kinnistusosakonna kodukord“ ja 19.06.2009 määrust nr 23 „Notariaadimäärustik“, mille
muudatused valmistatakse ette pärast eelnõukohase seaduse vastuvõtmist koos
justiitsministeeriumiga. Justiitsministri määruste muudatused sõltuvad seaduse vastuvõtmisest,
on minimaalsed ja plaanitud jõustuma 01.09.2023.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu §-ga 8 nähakse ette, missugused muudatused jõustuvad üldises korras ja missugused
on vaja jõustada hiljem.
Eelnõu § 1 punktide 2, 7, 8, 14, 21–23, § 2 punktide 1 ja 5, § 3, § 4 punktide 3–6, § 5 ja § 7
jõustumine nähakse ette 1.09.2023. Sätete hilisem jõustumine on seotud maakatastri kitsenduste
süsteemi arenduse ja kasutuselevõtuga.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele
ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Notarite Kojale, Eesti Omanike
Keskliidule ja õiguskantslerile.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
„........”...........................” 2022. a.
32
Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste
seaduste muutmise eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
RAKENDUSAKTI KAVAND
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30
„Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 16 lõike 9 ja § 161 lõike 5 alusel.
§ 1. Keskkonnaministri 14.08.2018 määruses nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) litsentsi taotleja e-posti aadress ja telefoninumber (edaspidi koos sideandmed);“;
2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) viide maakatastriseaduse § 161 lõikes 3 nimetatud täiendkoolitustele, kui taotleja on need
läbinud.“;
3) paragrahvi 17 lõike 19 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „lõikuvad“ tekstiosaga
„tiheasustusega alal“ ja pärast tekstiosa „120-kraadise“ tekstiosaga „ja muul alal 30- kuni
150-kraadise“;
4) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 27. Kitsenduste väljaselgitamise tingimused
Katastripidaja avaldab kitsenduste väljaselgitamise tingimused, sealhulgas andmekoosseisu ja
tehnilised tingimused elektroonilises katastris.“;
5) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kitsenduste asukoha määramisel katastris lähtutakse katastri aluskaardi andmetest.“;
6) paragrahvi 34 lõikes 4 asendatakse sõna „maaüksusele“ sõnadega „moodustatavale
katastriüksusele“;
7) paragrahvi 35 lõikes 3 asendatakse sõnad „katastriüksuse kohta“ sõnadega „katastriüksuse
piiri kohta“;
8) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Katastriüksusena registreeritud avaliku veekogu kohta sisaldab maaregister
maakatastriseaduse § 9 lõike 2 punktides 1, 4, 8, 10, 12, 121 ja 17 nimetatud andmeid.“;
1
9) paragrahvi 40 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Katastriüksuse piiriandmed kantakse katastrikaardile katastriüksuste alusandmete ja Eesti
topograafia andmekogu andmete järgi ning esitletakse avalikes kanalites.“;
10) määruse lisa 1 „Katastripidaja märke tegemine“ veerus 9 asendatakse sõna
„katastriüksusele“ sõnadega „katastriüksuse piiri kohta“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub …
Erki Savisaar
Minister Meelis Münt
Kantsler
2
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja: KUL min
Teema: [EIS] Kooskõlastamise tähtaeg on muutunud
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) algatatud kooskõlastamise tähtaega on muudetud.
Uus tähtaeg on 11.05.2022 23:59
Kooskõlastamine algatati 20.04.2022 09:40
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5479075-afd0-453c-8f5b-c9ac8c3c7ae0?activity=1
Eelnõu toimik: KEM/22-0460 - Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5479075-afd0-453c-8f5b-c9ac8c3c7ae0
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/22-0460 - Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.05.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5479075-afd0-453c-8f5b-c9ac8c3c7ae0
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5479075-afd0-453c-8f5b-c9ac8c3c7ae0?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main