Aruanne

Saatja: Kaili Õunapuu-Seidelberg <[email protected]> Saadetud: 20.04.2022 14:24 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: Lääne-Viru maakonna rahvaraamatukogude 2021.aasta aruanne Manused: Lääne-Viru_maakonna_rahvaraamatukogude_aastaaruanne_2021.asice Tere! Saadan aruande. Heade soovidega Kaili Õunapuu-Seidelberg direktor Lääne-Virumaa Keskraamatukogu tel 322 5963, 55999255 [email protected] LÄÄNE-VIRU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2021. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Rakvere 2022  2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Põhilised tegevussuunad .................................................................................................... 3 1.1 Koroonaviiruse mõju ................................................................................................... 4 2 Juhtimine ............................................................................................................................ 5 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud............................................................. 5 2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 6 1 348 429 .................................................................................................................................... 6 2.3 Projektid....................................................................................................................... 6 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 8 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 8 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ...................................................... 10 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 12 2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 12 2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 12 2.4.6 Raamatukogu haldusjuhtimine ................................................................................ 12 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 13 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 13 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine ........................................................................... 13 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)...................................................... 16 3.1.2 Perioodika komplekteerimine ................................................................................. 16 3.1.3 Auviste komplekteerimine ...................................................................................... 17 3.2 Inventuurid, mahakandmised ......................................................................................... 17 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 17 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. ........................................................................ 17 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte. ............. 18 4.3 RVL teenindus................................................................................................................ 21 4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 21 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 21 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 22 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ...... 23 4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 24 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 25 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 26 4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 29 4.6.2 riiklikul tasandil....................................................................................................... 29 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil........................................................................................... 30 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele. .............................................................. 30 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 31 4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 32 5. 2022. aasta tegevused ........................................................................................................... 32 LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 34 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 35 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 36 LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 37 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 39  3 Sissejuhatus Tabel 1 Maakond Elanike KOV-de Üldkasutatavate Harukogude Teenindus Kokku arv arv raamatukogude arv punktide (01.12.20) maakonnas arv arv Lääne- 58 785 8 15 25 10 40 Virumaa Üldkasutatavate raamatukogude arv: 2021.aasta lõpus oli maakonnas endiselt 40 raamatukogu, millest 25 olid harukogud. Lisaks maakonna keskraamatukogule oli viis vallaraamatukogu, kaks harukogudega külaraamatukogu ja seitse iseseisvat külaraamatukogu. Teeninduspunkte oli eelmise aastaga võrreldes ühe võrra vähem. 1. Põhilised tegevussuunad - Kohanemine tööga pandeemia tingimustes. Koduteeninduse osatähtsuse tõus. - Covid-passide kasutuselevõtt tõi raamatukogudesse hulgaliselt inimesi, kes vajasid raamatukoguhoidjate abi tõendite koostamisel ja väljaprintimisel. - Kontaktivaba laenutamise/tagastamise võimaluste laienemine. Erinevaid raamatukappe oli aasta lõpuks 8 raamatukogul ja tagastuskaste 27 raamatukogul. Kultuuriministeeriumi kriisiabi toetusest tellis LVKRK URRAMi arenduse, mida saavad kasutada kõik Eesti raamatukogud, kellel on kasutusel raamatukapp. - Kuigi registreeritud kasutajate arv kokkuvõttes langes tuntavalt, ei olnud laenutuste langus märkimisväärne ja tulenes suuresti kohallaenutuste langusest, kuna vahepealne olukord ei soosinud raamatukogus viibimist ja kohapeal lugemist. Sama võib öelda lapsi puudutavate arvude kohta. Laste lugemisharjumuste arendamisel tehti siiski olulist tööd ja Lugemisisu programmiga liitus 15 raamatukogu. - Ebakindlale olukorrale vaatamata pakuti siiski oma inimestele erinevaid koolitusi, sündmusi ja näituseid. Mitmed piirangud ja ettevaatlikkus jätsid oma jälje osalejate arvudele. Samas pani see raamatukoguhoidjaid otsima teistsuguseid kanaleid ja meetodeid ürituste korraldamiseks. - Märgatavalt tõusis raamatukoguhoidjate osalemine erinevatel koolitusel, sest need olid hõlpsasti veebis kättesaadavad. Suur osakaal oli digipädevuse koolitustel. Ka maakonnaraamatukogu korraldatud täienduskoolitused sai lõpuks läbi viidud planeeritud mahus. - Kõikidele raamatukoguhoidjatele ja direktoritele viidi läbi teenuse- ja koolitusküsitlus ning rahuloluküsitlus. - Lääne-Virumaa KRK-s jätkati ruumide remondi ja väikeste ümberkorraldustega: uue ilme ja mööbli sai 4. korruse saal, 1. korrusele seati sisse mugava mööbliga „elutuba“ kohapeal olemiseks ja lugemiseks, digilehtede lugemiseks hangiti puutetundliku ekraaniga arvuti. Kuigi aasta lõpus tuli koroonaviiruse tõttu taas üritusi edasi lükata, toimus aasta jooksul mitmeid väga eriilmelisi üritusi. Päris uue üritustesarjana alustati vanematele inimestele jututubade-koosviibimiste korraldamist ning vabatahtliku eestvedamisel käivitus saksa keele kohvik.  4 1.1 Koroonaviiruse mõju TEENUS Suurem osa raamatukogudest läksid kevadel (11.03 – 03.05) kontaktivabale teenindusele. Soovijatele pakuti kontaktivaba laenutust. Osades raamatukogudes, sh kõikides Haljala ja Tapa valla raamatukogudes lahtiolekuajad ja teenuste kättesaadavus ei muutunud. Maakonnas oli aasta lõpuks kasutuses 26 tagastuskasti ja 7 erinevat raamatukappi. Ära jäid kõik sündmused ja ühistegevused. Raamatukoguhoidjad vastasid päringutele, telefonile ja e-kirjadele, kasutada sai arvuteid, printimis- ja paljundamise teenust. Viru-Nigula VRK-s olid kättesaadavad postipunkti teenused. Tavapärasest rohkem tuli anda lugemissoovitus nii e-posti kui telefoni teel. Ulvi rk-s tõsteti raamatunäituste tarbeks väiksemad riiulid aknalaua peale. Koolitused toimusid veebis. Mais oli lugejatel taas võimalus raamatukokku tulla ja ise raamatuid valida ning muid teenuseid kasutada, kuid jälgiti kultuuriministeeriumi käitumisjuhendis kehtestatud piiranguid. Lisandus maski kandmise kohustus töötajatele ja lugejatele. Sügisel, viiruse leviku ajal piirkonnas piirati ühes rk-s mõneks ajaks lugejate riiulite vahel liikumist. Lääne-Virumaa KRK pakkus 11. märtsist 3. maini kontaktivaba laenutust. Ette tellitud raamatuid väljastati läbi akna argipäeviti kl 9-18, samuti sai teavikuid laenutada tellides need raamatukappi. Raamatuid sai tagastada tagastuskastidesse. Jätkuvalt pakuti koduteenindust inimestele, kes raamatukogu külastada ei saanud. Raamatukogu lugejaarvutit sai kasutada hädavajadusel. Päringutele vastati telefoni teel, raamatukogu Facebooki lehel ja läbi kodulehe päringuvormi. Alates 10.märtsist tekkis info- ja leidumuspäringute ning pikendamissoovide esitamise võimalus raamatukogu veebilehel oleva chati kaudu. Aasta jooksul võeti vastu 288 chat päringut. Alates 3. maist taasavati uksed lugejaile ning taastusid tavapärased lahtiolekuajad. Jätkuvalt kehtis siseruumide täituvuse nõue kuni 25% ja 2 + 2 vahemaa hoidmise soovitus. Samuti tuli jätkuvalt kanda kaitsemaski. Avalikke üritusi ei toimunud ning näituste külastamine oli 2 + 2 reegleid järgides lubatud. 2021. aasta oktoobrist tekkis lugejaportaali võimalus ise lugejaks registreerida ID-kaardi, mobiil-ID ning smart-IDga. Urrami raamatukapi arendus tegi lugeja jaoks mugavamaks raamatute kappi tellimise ning töötajarakenduses on kappi tellitavatest reserveeringutest nüüd samuti parem ülevaade. TARISTU Maakonda lisandus 8 tagastuskasti ja 6 raamatukappi (neist 5 Cleveroni kappi). Kadrina rk sai uue ventilatsioonisüsteemi. Hangiti uusi värviprintereid, kaasaegsed kuvareid ning klaviatuure, veebikaameraid ja kõrvaklappe/mikrofone, tahvelarvuti ja graafikalaud. EELARVE 2021. aasta eelarves vähendati Tapa VRK-s 7,5% majanduskulude osa. Pandeemia tõttu kasutamata jäänud vahendite arvelt tekkis näiteks võimalus oma eelarvest soetada Väike- Maarja raamatukogule tagastuskast (kasutusse läks 2022.a alguses). TÖÖKORRALDUS Ümberkorraldusi tehti lühiajaliselt viiruse kohapealse leviku ajal. Lugejatel soovitati rohkem kasutada kontaktivaba teenust, piirati lugejate riiulite vahel liikumist. Tellitud teavikud paigutati eesruumidesse, kus lugejad teenindajatega kokku ei puutunud. Raamatukogude töötajad viibisid valdavalt kontaktivaba laenutuse perioodil füüsiliselt töökohtadel, kui tegemist ei olnud isolatsioonivajadusega. Vähendati töötajate vahelisi kontakte ja harukogude töötajad enam peakogus laenutama ei käinud. Kontaktivaba laenutuse ajal korrastati fondi, ruume, paigutati ümber mööblit.  5 PARIMAD UUED PRAKTIKAD - Suurim väljakutse oli viiruse eemale hoidmine raamatukogust olukorras, kus paljud koolilapsed olid haigestunud. Kaitstud isikuandmetest tulenevalt oli teadmatus, kes on haige, kes on lähikontaktne ja peab olema kodus karantiinis, kes on kontaktne aga võib liikuda kool-kodu marsruudil. - Väljakutseks jäi terveks aastaks ürituste planeerimine – kas üldse korraldada, kuidas tagada tõendite kontroll, kas inimesed julgevad osaleda? - Kui juba korra on ühistegevused piiratud või katkestatud, on keeruline inimesi uuesti kokku tuua ja meelitada tagasi raamatukogusse kõik need lapsed, kes on juba harjunud e-eluga. - Mõnes raamatukogus polnud külastajad rahul maskide kandmise nõude ja üritustel Covid- passide kontrollimisega. - Veenduti, et kaasaegse raamatukoguteenuse juurde kuuluvad kindlasti raamatukapp ja tagastuskast. Koroona-periood kiirendas raamatukapi ostmist ja töösse rakendamist. - Lugejatega suhtlemisel ja nõustamisel suureneb virtuaalteenuste osakaal; tõdemus, et ka raamatukogutöötajal endal tuleb pidevalt õppida digioskusi ja virtuaalmaailma teenuseid tundma. Probleemiks oli mõne töötaja kehv kohanemine e-võimalustega, vähene huvi interneti ja selle pakutavate võimaluste vastu suhtlemaks lugejatega, osalemaks koolitustel ja omavahelises suhtluses. - Suurimaks õppetunniks osutus otsus proovida hübriidsündmusi. Koos järele vaatamistega on nendest sündmustest saanud osa mitu korda suurem hulk huvilisi kui olud ja ruumid võimaldaks. - Keerulistes oludes oli raamatukogu peaaegu ainus kultuuriasutus, mille teenuseid veel kasutada sai. Raamatukogu oli ka oluliseks kohaks, kust saada adekvaatset infot ning raamatute lugemine aitas paljudel raskete aegadega hakkama saada. 2 Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud Seoses õppetöö lõpetamisega Muuga koolis likvideeriti Muuga rk koolimaja osakond. Kadus ära Haljala rk teeninduspunkt Haljala koolis. Kooliraamatukogu fond paigutati Haljala raamatukogu ruumi. Arengukavad on maakonnaraamatukogul ja kõikidel vallaraamatukogudel peale Väike-Maarja: Kadrina valla raamatukogu arengukava 2020 – 2023 Haljala Vallaraamatukogu arengukava 2020 -2025 Viru-Nigula valla raamatukogu arengukava 2021-2024 Tapa Vallaraamatukogu arengukava 2021–2025 Nõukogud on maakonnaraamatukogul ja kõikidel vallaraamatukogudel (va Väike-Maarja VRK), kõikidel Rakvere valla rk-del ja kolmel Vinni valla rk-l. Koroonast tingituna kõik nõukogud aktiivselt kokku ei saanud, kuid näiteks Viru- Nigula VRK nõukogu lõi aktiivselt kaasa raamatukogu arengukava koostamisel ning uue põhimääruse muudatuste ja edasise töö planeerimisel ning raamatukogu arendamisel. 2021.a maakonnaraamatukogu poolt läbi viidud raamatukoguhoidjate ja juhtide rahuloluküsitluses uuriti: rahulolu meeskonna ja juhtimisega (48% raamatukoguhoidjast hindas meeskonda väga heaks), töötingimustega olid üle poole väga rahul, töötasuga (16,2% raamatukoguhoidjatest ja 8,3% juhtidest väga rahul), olulise info saamisega (väga rahul 51,4% raamatukoguhoidjatest ja 58,3% juhtidest). Umbes pooled raamatukoguhoidjatest olid väga rahul sellega, et nende töö võimaldab neil kasutada oma võimeid, teadmisi ja oskusi ning nad saavad motiveerivaid tööülesandeid. Tööks vajalike vahendite osas tunti kõige rohkem puudust ruumidest, erinevatest IT-vahenditest, aga ka mööbliesemetest ja raamatukappidest. Kuigi  6 koostöö teiste KOV-i asutustega on poolte juhtide meelest väga hea, annab soovida kaasatus kohaliku omavalitsuse tegemistesse ja arvestamine raamatukogu juhi arvamusega otsuste tegemisel. 21,6% raamatukoguhoidjatest ja 25% juhtidest näeb ennast seda tööd tegemas ka viie aasta pärast, umbes 19% on selleks ajaks pensionil. 75% juhtidest andis maakonnaraamatukogule riiklike ülesannete täitmisel hindeks väga hea. Raamatukogude olukord maakonnas on üldiselt hea ja nende arvu piirkonnas peetakse piisavaks. Pigem on probleemiks mõnede raamatukogude väga vähene kasutamine seoses elanikkonna vananemise, vähenemisega ja koolide sulgemisega. Ilmselt peab hakkama varsti hindama mõnede raamatukogude jätkusuutlikkust ning korrigeerima raamatukogude võrku ja töökorraldust. Teenuse kasutamist maapiirkondades raskendab halb bussiühendus või selle puudumine. Raamatukogu lahtiolekuajad on üldiselt seatud piirkonna bussiliiklust ja tööinimeste liikumist arvestades. Kohti, millest raamatukogu jääb kaugele, teenindatakse välisteeninduspunktidega või pakutakse koduteenindust. 2.2 Eelarve Tabel 2 Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus 31.12.20 € 31.12.21 € Eelarve kokku 1 917 351 1 925 495 + 0,42% sh keskraamatukogu 650 845 684 787 + 5,22% Personalikulu 1 365 916 1 348 429 - 1,28% sh keskraamatukogu 533 290 526 589 -1,26% Komplekteerimiskulu 327 632 335 791 + 2,49% sh KOV-lt 200 925 204 543 + 1,80% sh riigilt 126 707 131 248 + 3,58% sh keskraamatukogu 59 482 63 859 + 7,36% sh KOV-lt 27 301 30 463 + 11,58% sh riigilt 32 181 33 396 + 3,78% Infotehnoloogiakulu 42 458 63 785 + 50,23% sh keskraamatukogu 4746 21 828 + 359,92%* *Suurenes seoses URRAMi arendamise projektitoetusega. Ürituste ja näituste kulu oli 13 147€ (sisaldab projektidega saadud raha). Seda oli eelmise aastaga võrreldes 42% rohkem. 2.3 Projektid Tabel 3 Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud Projekti summa üldmaksumus Kultuurkapital Pärandkultuuri tutvustav fotonäitus 01.05. – 30.06.2021 140€ 218€ „Kaunis Kohala“ (Uhtna rk) „Kirjanduslikud kohtumised 01.02. – 05.12.2022 500€ 1400€ raamatukoguaastal“ (Laekvere rk) Kohtumine lastekirjanik Anti Saarega 15.03. – 30.11.2021 150 € 188,69 € Jäneda ja Lehtse raamatukogudes (Tapa VRK)  7 Kohtumine Jaanus Vaiksooga Tamsalu 20.05. – 30.11.2021 156 € 196,89 € raamatukogus (Tapa VRK) Näitus „100 hetke Tapa raamatukogu 22.02. – 31.07.2021 500 € 940,32 € ajaloos“ (Tapa VRK) Lauamängude soetamine Tapa 25.11. – 30.12.2021 505 € 631,44 € raamatukogule (Tapa VRK) Sven Hõbemägi fotonäituse Eesti 12.04. – 31.05.2021 400 € 885,60 € lindudest korraldamine (LVKRK) Laste lugemisvõistluse 15.03. – 15.05.2021 400 € 706,98 € "Kirjandusmäng 2021" maakondliku vooru korraldamine (LVKRK) Kultuuriministeerium Täiendkoolitused 01.04. – 16.12.2021 400 € 795 € raamatukoguhoidjatele – avaliku esinemise koolitus (LVKRK) Täiendkoolitused 15.06. – 31.12.2021 400 € 920,1 € raamatukoguhoidjatele – õppereisid Viimsi raamatukogusse (LVKRK) KOKKU 3551€ 6883,02 € Kriisiabi - era ja KOV kultuurikorraldajate teenuste ümberkorraldamine Sõmeru raamatukogu (raamatukapp) 11.05. – 07.09.2021 7320 € 7474.34 € LVKRK - raamatukoguprogrammi 01.08. – 15.11.2021 16 320 € 22 340 € URRAM täiendamine raamatukapi funktsionaalsusega Vinni-Pajusti raamatukogu 02.08 – 31.12.2021 7320 € 7320 € (raamatukapp) Viru-Nigula VRK (raamatukapp) 05.2021 – 12.2021 10 140 € 10 140 € Kadrina VRK (ventilatsioonisüsteem) 05.2021 – 12.2021 20 640 € 29 268,38 € KOKKU 54 420€ 76 542,72€ Kokku saadi erinevate projektidega 57 971€ ehk 76% projektide üldmaksumusest. Uhtna raamatukogu toetust kasutati pärandkultuuri tutvustamiseks aianäitusega „Kaunis Kohala“. Eesmärk oli tervitada kooli vilistlasti hariduselu juubeliaastal. Pakkudes Tapa raamatukogus lauamängude laenamise teenust, rikastatakse kogukonna vaba aja veetmise võimalusi ja soositakse korduvkasutust. Raamatukogu 100. juubeliks kokku seatud fotonäitus oli oluline kokkuvõte raamatukogu ajaloost. Näituse tarvis kultuurkapitalilt saadud toetusega ostetud raamid jätkavad oma funktsiooni täitmist järgnevate näituste puhul. Kohtumised kirjanikega ärgitavad lapsi rohkem lugema ja laiendavad silmaringi. Ventilatsioonisüsteemi paigaldamine Kadrina valla raamatukogu põhikokku lõi tingimused, mis võimaldavad pakkuda nii töötajatele kui lugejatele ohutut keskkonda. Tänu Kultuuriministeeriumi toetustele said raamatukoguhoidjad külastada Viimsi uut ja innovaatilist raamatukogu ning läbida avaliku esinemise koolituse. Raamatukapi teenus on hädavajalik ning laiendab raamatukogu kasutamise võimalusi mitte ainult piirangute tingimustes. Raamatukapi teenust pakuvad Sõmeru ja Kunda alates septembrist. Vinni-Pajusti raamatukapp 2021.aastal veel tööle ei rakendunud, kuna paigutati gümnaasiumi juurde, kuhu edaspidi kolib uue hoone ehituse ajaks ka raamatukogu. Kultuuriministeeriumi kriisiabi toetusest tellis LVKRK URRAMi arenduse, mida saavad kasutada kõik Eesti raamatukogud, kellel on kasutusel raamatukapp.  8 Projekt „ Kirjanduslikud kohtumised raamatukoguaastal“ sai rahastuse kultuurkapitali 2021. aasta 4 jaotusest, kuid teostamisele läheb 2022. aastal. Projektiga viiakse läbi kirjanduslikud kohtumised Laekveres, Muugas ja Veneveres. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 2021.a lõpus oli maakonnas 77 raamatukoguhoidjat (2020.a 78), neist 22 maakonna keskraamatukogus. - 40 raamatukoguhoidjat ehk 52% olid kõrgharidusega. Nendest 29 omasid raamatukogunduslikku kõrgharidust. - 8 maakonna raamatukoguhoidjat töötas osalise tööajaga. - Kokku töötas raamatukogudes 85 inimest. - Raamatukoguhoidja kutse oli 50-l töötajal. Kadrina VRK Hulja harukogu töötaja naases lapsehoolduspuhkuselt septembris ja asendustöötaja lahkus. Viitna filiaali lahtiolekuaega vähendati kasutajate vähesuse tõttu, töötaja koormus vähenes 0,75lt 0,5-le. Haljala VRK Aaspere haruraamatukogu töötaja läks pensionile. Raamatukogu kasutamine on vähenenud aasta-aastalt, seetõttu vähendati lahtiolekuaega kolmelt päevalt ühele. Võsu raamatukoguhoidja käib kolmapäeviti Aasperes ning Karepa raamatukoguhoidja Vihulas laenutamas. Aasta teisest poolest tuli Rakke raamatukogu ruumidesse kultuurikeskuse renoveerimise tõttu ära mahutada ka kultuurikeskuse ja osaliselt ka muusikakooli tegevus, korduvalt tegutses seal vaktsineerimispunkt. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Vt ka LISA 1 Lääne-Virumaa raamatukoguhoidjad osalesid kokku 267 täienduskoolitusel (kõiki veebikoolitusi ei ole arvestatud). Koolitusteks kulus 5562 €, mida on eelmise aastaga võrreldes 18% vähem. Tabel 4 Teema Korraldaja Osalejate arv Kirjandus Luulelugu: maailma ja Eestit raputanud luuletajad Tallinna 1 Rahvaülikool „50: kirjanikud keskpunktis" Aidi Vallik ja Jan Kaus. RaRa 1 Lugeja- ja infoteenindus Infootsing raamatukogutöötajatele RaRa 6 “Kust ja kuidas võiks andmeid saada?” Statistikaamet 1 E-raamatukogude koolitus TLN KRK 3 Uurijatund: Mida otsida ja leida DIGARist ja DEAst? Rahvusarhiiv 1 Tervist toetavad e-teenused ERÜ, TLN KRK 6 Infopädevuse kursus Tartu Ülikool 2 Laste- ja noorteteenindus Lastekirjanduse aastakoosolek ELK 12 Nooruki käitumishäired ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire Adamson Koolitus 1 Algupärase lastekirjanduse päev Tartu LRK 4 „Digitoredaid lugemisvõimalusi lastele“. ELKi õpipäev ELK 1  9 Laps kirjanduses. Laps ja keskkond ELK 1 "Lugemisisu 2021/2022" stardikoolitus ELK 6 Haapsalu muinasjutukonverents Lääne Maakonna 3 KRK Digipädevus Biblicamp 7. Digipädevused. ERÜ Noorteklubi 1 Google Drive Jõhvi KRK 3 DigiTarkuse e-kursus TTÜ Avatud 1 Ülikool Plakatite kujundamine tasuta veebikeskkondades TLN KRK 6 Fotograafia ja Photoshop Kadrina Vald 5 MS PowerPoint Jõhvi KRK 3 Kaasaegsed digilahendused ettevõtte kontoritöös Järvamaa KHK 1 Digivahendite kasutamine töö ja enesetäiendamise Tartu Ülikool 1 toetamisel Digipädevuse koolitus Viru-Nigula 1 vallavaltisus Zoomi kasutamine Jõhvi KRK 2 ITC0007 Elements of AI – tehisintellekti baaskursus TalTeh 1 Praktilise küberturvalisuse erikursus TÜ 1 KüberTarkuse e-kursus TalTech 1 Juhtimine/arendus/turundus Argumenteeritus juhi tööriistana SpeakSmart 2 Kliendikeskne protsessijuhtimine teenuspõhises RaRa 1 organisatsioonis Isikuandmete kaitse seadusest raamatukogudele: RaRa 3 edasijõudnutele Delegeerimise kiirkursus TÜ 1 Tulevik on T-kujuline: töö ja kompetentsid 21. sajandi RaRa 4 raamatukogus. 21. sajandi raamatukogu Creativity Lab 1 Academy Juhtide koolitusprogramm RaRa 2 Kuidas erinevad isiksused meeskonnas koostööle Kasak Solutions 1 inspireerida? Turundus ja kujundus sotsiaalmeedia ajastul VIROL 2 A. Sibula erialapäev TLN KRK 4 Turundus ja kujundus sotsiaalmeedia ajastul Rahvakultuuri- 1 keskus Muud koolitused Vaimse tervise esmaabi MTÜ Peaasjad 2 Tööohutus ja töökeskkond Tartu Tervishoiu 1 Kõrgkool Veebiseminar "Kas vanemaeliste arendamine on hobi või TLÜ, Sotsiaal- 1 amet?" ministeerium Kultuurierinevused, normid ja stereotüübid INSA 5 Eesti perekonnanimede ajalugu EKI 2 Infokirjaoskus meditsiinis TÜ Kliinikum 2  10 Teadushuviharidus – miks, kellele, kuidas? Teadushuvi- 1 hariduse Liit Košmaarne kommunikatsioon digikanalites Tartu Ülikool 1 Koostööfestival „Tõeline inimene“ TLÜ 1 Vaimne kultuuripärand TÜ 1 Lääne-Virumaa raamatukogutöötajad osalesid veel: - Lasteraamatukoguhoidjate päeval Tartus - EMKÜ teabepäeval - Statistikaameti „Rahvaloenduse infopäeval“ - Maaraamatukogude suveseminar Hiiumaal „Raamatukogu muutuste keskel“ - Lääne-Virumaa AHI robootika koolitustel - Rahvusraamatukogu korraldatud: - Emakeelepäeva konverentsil "Eesti keele elujõust", - Eesti teenusedisainipäeval "Ilusamat homset disainides" - „Tulevik on T-kujuline: töö ja kompetentsid 21.sajandi raamatukogus“ - Kogude säilitusalasel seminari „Raamatu teekond: loogeldes loojangu poole“ Kuna koroonaajal kasvas märgatavalt veebis toimuvate koolituste arv, olid need ka raamatukoguhoidjatele paremini kättesaadavad. Maakonnaraamatukogu vahendas infot huvipakkuvate veebikoolituste kohta nii sotsiaalmeedia grupis kui meili teel. Koolituste korraldamisel tehti koostööd naabermaakonnaga. Raamatukoguhoidjad märkisid ära Rahvusarhiivi uurijatundide kasulikkust koduloolises töös, kirjandusloengut krimikirjanduses orienteerumiseks, plakati kujundamise ja PowerPointi koolituste praktilisust, ametikirja oskuse vajalikkust. Samuti eneseabikoolitusi, mis õpetasid, kuidas ennast ja teisi hoida kriisiperioodil tugevamana. Õppereisi Viimsi raamatukogusse oli värskendav, andis inspiratsiooni ja näitas, kui kõrgel tasemel võib üks Eesti raamatukogu olla nii oma ruumilahenduste ja -kujunduse kui ka teenuste poole pealt. ELK korraldatud koolitused tulid kasuks lastetöö tegemisel. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Lääne-Virumaa Keskraamatukogu korraldas maakonna raamatukoguhoidjatele kümme täienduskoolitust 46 koolitustunni ulatuses. Nende hulgas kaks väljasõiduseminari Viimsi raamatukogusse ja ühe õppereisi Helsingi raamatukogudesse keskraamatukogu töötajatele. Koostöös ETKA Andrasega korraldati täiskasvanuhariduse seminar. Pandeemiast tingituna toimusid pooled koolitused veebis. Lisaks viidi maakonna raamatukoguhoidjatega läbi kaheksa infotundi veebis. Koolitustel osalesid raamatukoguhoidjad kõikidest Lääne-Virumaa omavalitsustest ja kahest Ida-Virumaa omavalitsusest. Tabel 5 Koolituse Koolituse teema Koolitaja Koolitu Raamatu Eelarve/k aeg se koguhoidj oolituseks maht/k ate kulutatud estus arv/KOV- summa ide arv 04.02 Ametikiri (veebis) Sirje 5 28/8 Tasuta Mäearu (EKI)  11 18.03 Ülevaade krimikirjandusest Jaan 2 38/7 (veebis) Martinson 29.04 Rohetiiger – mis see on ja Birgit 2 24/8 Tasuta millega tegeleb (veebis) Kermes 27.05 Kuidas hoida vaimset tervist Anneli Salk 2 31/7 250 (veebis) 10.09 Väljasõiduseminar Viimsi Leelo 5 25/6 268 raamatukogus: Sotsiaalse Ainsoo, (Sellest kaasatuse tööst TLN KRK-s, Tauno 200 Tänapäeva kirjastuse Vahter, Tiiu Kultuurim väljaanded, Viimsi Valm inisteeriu raamatukogu mi toetus) 14., 16.09 Meediapädevus veebis ja Angelica 6 22/6 Tasuta digitaalne turvalisus Õunapuu, Laura Annast (RaRa) 05.11 Väljasõiduseminar Viimsi Kätlin. 5 14/5 292 raamatukogus: Lõimumis- ja Kõverik, (Sellest kohanemisvaldkonna Kaire 200 teenused. Rahva Raamatu Cocker Kultuurim väljaanded, Viimsi (INSA) inisteeriu raamatukogu Renè mi toetus) Tenderman n, Tiiu Valm 12.10 Praktiline avaliku esinemise Meelis Sarv 8 LV 12/4 720 õpituba (TÜ Pärnu IV 4/2 (sellest Kollež) 400 kultuurimi nisteerium i toetus) 12.11 Õppereis Soome rk- 6 12/1 1321 desse.(Oodi, Kirkkonummi, Iso Omena) 17.11 ETKA Andras elukestva Monica 5 17/6 Euroopa õppe seminar. Kuidas Marfeldt, Sotsiaalfo ebakindlatel ja muutuvatel Ave Eero ndi projekt aegadel säilenõtke olla? ETKA (veebis) Andras) Raamatukoguhoidjad õppisid ametikirja koostamist, korrektset eesti keelt, eneseväljendust ja esinemisoskusi, tutvusid uudiskirjandusega ja krimikirjanduse paremikuga, keskkonnapoliitika kujundamisega, lõimumisteenustega ja vanemaealistele mõeldud tegevustega. Õpiti tähelepanu pöörama meediatarbimise harjumustele, infoga manipuleerimisele ning digitaalsele  12 turvalisusele. Aga ka seda, kuidas olla pikka aega hea töövõimega ning hoida oma vaimset tervist. Õppereisidel tutvuti erinevate raamatukogude kaasaegsete ja kasutajasõbralike lahendustega ning teenustega. Koolitustel arendati järgmisi kutsestandardi kompetentse: kogude kujundamine, lugeja- ja infoteenindus, juhtimine ja arendustegevus. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Vt ka LISA 2 Raamatukoguhoidjate esinemisi oli vähem kui varasemalte aastatel, kuna vähem oli ka sündmusi, mida korraldada sai. Raamatukoguhoidjad tutvustasid raamatukogutööd ja -tegemisi, raamatukogu ajalugu, oma piirkonnaga seotud ajaloolisi isikuid ja ettevõtteid. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajad esinesid raamatukoguteenuste ja elukestva õppe teemadel, rääkisid koostööst hoiuraamatukoguga, tutvustasid Iirimaa raamatukogudes saadud kogemusi ja Läti kolleegidele Eesti rahvaraamatukogude teenuseid. 2.4.4 Erialahariduse omandamine Üks töötaja õpib 2021. aastast Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse magistriõppes. Üks töötaja lõpetas Eesti Rahvusraamatukogu juures kutsekoolituse (2020/2021) kursuse. Üks Lääne-Virumaa KRK töötaja omandas eriala toetavat haridust Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži teenuste disaini ja juhtimise eriala magistriõppes. 2.4.5 Töötajate tunnustamine - Viru-Nigula Vallavalitsus tunnustas Aseri raamatukoguhoidjat Marget Karnetovat pikaajalise panuse eest raamatukogu töösse. - Vinni-Pajusti raamatukoguhoidja Maie Männiste sai Vinni-Pajusti Gümnaasiumi tänukirja laste raamatukoguringi juhendamise eest. - Kultuuriministeeriumi tänukiri Ere Käärmaale pühendumusega tehtud kultuuri, kirjandust ja kogukonda väärtustava töö eest Tapa raamatukogus. - Lääne-Virumaa Keskraamatukogu pälvis Transpordiameti tunnustuse liiklusohutuse sündmuse kategoorias projektiga „Liiklusnädal Lääne-Virumaa raamatukogudes“. 2.4.6 Raamatukogu haldusjuhtimine Vt ka LISA 3 Aasta jooksul tehti ainult väiksemas mahus remonditöid. Mitmed probleemid katustega (Tamsalu, Vajangu), küttesüsteemidega (Tapa, Võsu, Vergi), põrandaga (Väike-Maarja) ja ruumide kaasajastamisega lükkusid taaskord edasi. Võsupere rk katus lasi aasta jooksul kolm korda läbi, veekahjustused olid väga suured. Võsu rk ruumid ja sisustus on amortiseerunud, väga halvas seisus on Vihula rk. Remonditöid teostati Aseris, Kiltsis; Rakkes vahetati garantiiremondi korras ära põrand, Tamsalus rajati õueterrass, valgustust uuendati Tapal, Vajangul ja Assamallas. Haljalas vahetati välja küttesüsteem. Päris uute ruumide ootuses on kaks raamatukogu: Vinni multifunktsionaalse liginullenergiahoone ehitus sai rahastuse, sinna saab uued ruumid ka raamatukogu. Uued raamatukoguruumid Haljala ajaloolises köstrimajas peaks valmima 1. septembriks 2022. Kõik Kadrina valla raamatukogu üksused said maja seinale ühesuguse õige nimega ja valla sümboolikaga tahvlid. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ruumide seisukord on hea, jooksvalt on tehtud hooldusremonti. Jätkuvaks probleemiks on ruumipuudus, mida on püütud leevendada ümberpaigutuste ja kogude puhastamisega. 2021. aastal tehti hooldusremonti 4.korruse saalis  13 ja töötajate puhkeruumis (värviti seinad ja laed, puhastati põrandad). Telliti valgustusprojekt, mille alusel saaks 2022. aastal alustada valgustite väljavahetamist uuemate ja energiasäästlikemate valgustite vastu. 1. korrusele seati sisse elutuba, kus diivanil või tugitoolis istudes oleks mugav ajalehti ja raamatuid lugeda. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Liikumispuudega inimesele on loodud juurdepääsuvõimalus 16-s raamatukogus, ühes saab esimesele korrusele. Ülejäänud 23-s on juurdepääs raskendatud või puudub üldse. 2021.aastal selles osas mingeid töid ei teostatud. Lääne-Virumaa Keskraamatukogusse on tagatud ratastooliga sissepääs kaldtee abil, korruste vahel saab liikuda liftiga. 1. korrusel on olemas inva-WC. Välisuksest sissepääsemiseks vajab ratastoolis inimene siiski sageli abi, sest uks on raske ega avane automaatselt. Hoone arhitektuurist tingituna ei ole välisukse ja -trepi ümberehitamiseks lihtsaid lahendusi. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas 2021.a lõpus oli maakonnas 176 arvutitöökohta, neist 41 Lääne-Virumaa KRK-s. Raamatukogutöötajate käsutuses oli 90 arvutit, mida on eelmise aastaga võrreldes kahe võrra rohkem. 2021.a saadi raamatukogudesse juurde kaks sülearvutit, neli uut töökohaarvutit, üks lugejaarvuti vahetati välja uuema vastu ja lisandus üks lugejaarvuti raamatukogusse, kus seda varem ei olnud. Raamatukogudesse osteti veel veebikaameraid ja mikrofoniga kõrvaklappe ning värviline priter/skänner/koopiamasin. Kundas paranes internetikiirus ja Rakke sai lugejatele mõeldud wifi ühenduse. Peale ühe harukogu on wifi kasutamise võimalus nüüd kõikides raamatukogudes. Infotehnoloogiline olukord maakonnas paraneb iga aastaga, kuid endiselt on mitmetes raamatukogudes kasutusel olevad arvutid üsna vanad. Lugejaarvutite keskmine vanus maakonna raamatukogudes oli 2021.a lõpus kuus aastat. Ligi pooltel raamatukogudel olid lugejaarvuteid, mis soetatud 2015. aastal või enne seda. Tarkvarana oli kasutusel valdavalt Windows 10, mõnes kohas ka Windows 7, Tapa vallas Ubuntu 20.04 ja 21.04. Töötajaarvutite olukord oli parem, keskmine vanus oli neli aastat, kuid endiselt on kasutusel tööarvuteid, mis soetatud kuni kümme aastat tagasi. Tarkvarana oli kasutusel Windows 10, Tapal on osaliselt üle mindud juba Windows 11-le. Lääne-Virumaa 1.korrusele seati üles puutetundiku ekraaniga lugejaarvuti digilehtede lugemiseks. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu on jätkuvalt ainus koht maakonnas, mis pakub pilveprinditeenust. 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) LVKRK komplekteerimisosakonna kaudu komplekteeriti teavikuid 7-le omavalitsusele. Tapa valla raamatukogudele, kes kasutavad raamatukoguprogrammi Riks, komplekteerib Tapa VRK. Teavikute komplekteerimine toimub valikuliselt, lähtudes riiklikest juhistest, piirkonna elanike vajadustest ja soovidest, haridusasutuste ja teiste huvigruppide olemasolust. Et mitte liigselt dubleerida, arvestatakse RVL-i võimalustega, eriti valla siseselt. 2021.a kogude juurdekasv: - Kokku osteti rahvaraamatukogudesse teavikuid (ilma perioodikata) 20 868 eksemplari 278 326€ eest, nendest maakonnaraamatukogu komplekteerimisosakonna kaudu 18 000 eksemplari (81 %). - Raamatuid saabus 22 000 eksemplari (5% vähem kui eelmisel aastal)  14 - Muid teavikuid, valdavalt mänge lisandus maakonda 199. - Võõrkeelseid raamatuid lisandus 974 eksemplari, neist 895 ehk 92% olid venekeelsed. - Väärtkirjandust osteti 6099 eksemplari 53 556€ eest, mis moodustab 40,8% kogu riigipoolsest teavikuteostu toetusest. Komplekteerimiskulu elaniku kohta oli kõige suurem Laekvere raamatukogul – 14,5 € elaniku kohta ning kõige väiksem Sõmeru raamatukogul – 4€. Keskmiselt oli maakonnas elaniku kohta komplekteerimisraha 5,7€. Kohalike omavalitsuste poolt eraldatud teavikute toetus oli kõige suurem Vinni valla Laekvere raamatukogudel so 12,2 € elaniku kohta. Kõige väikesem oli toetus Rakvere valla Sõmeru raamatukogul, kus toetus elaniku kohta oli vaid 2,5 € ning LVKRK-l, kus toetus oli vaid 2€ elaniku kohta. Omavalitsused eraldasid komplekteerimisraha keskmiselt 3,5€ elaniku kohta. Maakonna teavikukogud 2021. a lõpus: kokku 651 344 eksemplari - Raamatuid: 637 069 eksemplari - Ajakirjad: 6093 aastakäiku - Auviseid: 7086 eksemplari - Muid teavikuid (peamiselt mängud): 943 eksemplari LVKRK 2021.aasta komplekteerimise eelarve oli 63 859€, sh riigipoolne eraldis koos lisatoetusega 33 396 € (52,3%) ja Rakvere linna eraldis 30 463 € (47,7%). Võrreldes aasta varasemaga suurenes komplekteerimiseelarve 7,4%. Aasta jooksul saabus kogudesse 4266 teavikut. Kogude ringlus tervikuna oli 2021.aastal 1,6. Osakondade lõikes oli suurim ringlus ilukirjanduse osakonnas (1,9), järgnes laste-ja noorteosakond (1,34) ning erialakirjanduse osakond (1,3). Kõige vähem ringlevad muusikaosakonna kogud (ringlus vaid 0,35). Annetusena said maakonna raamatukogud 1402 eksemplari, sh “Lugemisisu” raamatuid 399 eksemplari 4371,35 € eest. Annetuste osakaal juurdekasvust oli 6,3%. Raamatuid annetati 1287 eksemplari, ajakirju 61 aastakäiku. Ringlus jäi eelmise aastaga võrreldes jätkuvalt sama madalaks: 0,8. Kõige suurem oli see LVKRK-ss - 1,6. Ringlus on kõrgem suvituspiirkonna raamatukogudes (Haljala vald). Madala ringlusega paistavad kahjuks silma Laekvere raamatukogu (koos harukogudega) ja Tudu raamatukogu – ringlus vaid 0,3; Reola raamatukogu – ringlus 0,4. Elanikkond maakonnas väheneb ja vananeb, see mõjutab ka kogude kasutatavust. 68% kojulaenutustest oli ilukirjandus. Eelistatakse eesti kirjandust ja ajaviitekirjandust. Lapsed laenutavad peamiselt koolikohustuslikku kirjandust. Populaarsed olid oma maakonna kirjanikud Ain Kütt, Urve Tinnuri, Eha Veem. Võõrkeelse kirjanduse laenutamine vähenes samuti. Kuigi venekeelseid lugejaid on mitmes piirkonnas, väheneb iga aastaga ka venekeelse kirjanduse laenutamine. Kõikidest laenutustest moodustas see 4,1% (2020.a 4,3%). Ligi 9% kojulaenutustest olid ajalehed ja ajakirjad. Mõnedes maaraamatukogudes on perioodika laenutuste osatähtsus ligi pool laenutustest, näiteks 38% Vergi raamatukogus. Tabel 6. Raamatute laenutuste edetabel Lääne-Viru maakonnas (Urram+Riks)* Autor Pealkiri Laenutusi 1. Owens, Delia Kus laulavad langustid 664 2. May, Nicola Väike nurgapood 526  15 3. Kassikäpp, Leelo Kui vanad naised armuvad 495 4. May, Nicola Väike nurgapood. Taaskohtumine 454 5. Kütt, Ain Kuldse medaljoni mõistatus 436 6. Tinnuri, Urve Rabasaar 399 7. Tinnuri, Urve Õed 347 8. Tinnuri, Urve Leonora 346 9. Moyes, Jojo Armastatu viimane kiri 342 10. May, Nicola Väike nurgapood. Kingitus 328 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu täiskasvanud lugejate laenutuste edetabel (raamatud) Autor Pealkiri Laenutusi 1. Owens, Delia Kus laulavad langustid 222 2. Petrone, Justin Minu Viljandi: tagasi alguses 144 3. Raud, Mihkel Võtku homme mind või saatan 135 4. Moyes, Jojo Armastatu viimane kiri 123 5. Läckberg, Camilla Inglitegija 119 6. Afanasjev, Vahur Serafima ja Bogdan 114 7. Ware, Ruth Üks teise järel 107 8. Läckberg, Camilla Kuldne puur 103 9. Riley, Lucinda Liblikatuba 103 10. May, Nicola Väike nurgapood. Taaskohtumine 101 Laste- ja noortekirjanduse laenutuste edetabel Lääne-Viru maakonnas (Urram+Riks)* Autor Pealkiri Laenutusi 1. Rannap, Jaan Nublu 195 2. Tehnoloogia ja loovus 183 3. Väljal, Silvi Jussikese seitse sõpra 181 4. Raud, Piret Tobias ja teine B 178 5. Kivirähk, Andrus Kaka ja kevad 171 6. Kivirähk, Andrus Tont ja Facebook 166 7. Tomusk, Ilmar Kolmanda A kriminalistid 165 8. Raud, Eno Kalevipoeg 144 9. Maasik, Jana Enne lõppu 142 10. Saint-Exupéry, Antoine de Väike prints 132 Last- ja noortekirjanduse laenutuste edetabel Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Autor Pealkiri Laenutusi 1. Vallik, Aidi Kuidas elad, Ann? 155 2. Tomusk, Ilmar Kolmanda A kriminalistid 147 3. Tomusk, Ilmar Kriminaalsed viineripirukad: neljanda A 135 kriminalistid 4. Keränen, Mika Varastatud oranž jalgratas 130 5. Raud, Piret Tobias ja teine B 128 6. Kivirähk, Andrus Tont ja Facebook 126 7. Rowling, J.K. Harry Potter ja tarkade kivi 122 8. Reinla, Astrid Pätu 120 9. Kivirähk, Andrus Kaka ja kevad 110 10. Kass, Kristiina Samueli võlupadi 96  16 Perioodika laenutuste edetabel Lääne-Viru maakonnas (Urram)* Pealkiri Laenutusi 1. Kroonika 3814 2. Virumaa Teataja 3021 3. Eesti Naine 1820 4. Naisteleht 1634 5. Maakodu 1516 6. Postimees 1397 7. Õhtuleht 1347 8. Eesti Ajalugu 1273 9. Imeline Ajalugu 1219 10. Maaleht 1187 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ajakirjade laenutuste edetabel Pealkiri Laenutusi 1. Horisont: Inimene. Loodus. Universum 267 2. Looduses 216 3. Burda Style 203 4. Claycraft : pinch, coil, slab and throw 171 5. Raamatupidamise praktik 124 6. Eesti Loodus 119 7. Tervis Pluss 114 8. Akadeemia 103 9. Mesinik 102 10. Tiiu 99 *Ei sisalda Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laenutusi 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Kogudesse lisandus raamatuid 22 000 eksemplari. 17 404 ehk 79% sellest oli ilu- ja lastekirjandus. Võõrkeelseid raamatuid saabus 974 eks, sellest 92% olid venekeelsed. E-raamatuid ei komplekteeritud, kuna puudub laenutuskeskkond. Lääne-Virumaa KRK-sse osteti 3969 raamatut 51 775 € eest (võrreldes varasema aastaga 124 eksemplari enam), keskmiseks hinnaks kujunes 13,04 €. Ilukirjandust osteti keskmiselt 2 eksemplari nimetuse kohta, populaarteaduslikku kirjandust 1 eksemplar. Järelkomplekteerimine toimub enamasti kooli lugemisvara osas, kui on tekkinud suurem nõudlus või kui lagunenud raamatud vajavad asendamist. Aeg-ajalt tuleb ka suure nõudlusega põnevike eksemplaarsust suurendada. Võõrkeelseid raamatuid saabus kokku 260 eksemplari (6,2%), sellest 75,4% olid venekeelsed. Võrreldes varasemaga saabus võõrkeelset kirjandust 161 eksemplari vähem (sh 105 eksemplari venekeelseid raamatuid vähem). Raamatuid kustutati 2341 eks., kustutuste osakaal juurdetulekust oli 56,2%. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Perioodika komplekteerivad kõik raamatukogud ise. Ajakirju osteti 983 ja ajalehti 226 aastakäiku, kokku 57 465 € eest so 17,1% kogu komplekteerimise kulust. Kultuuriperioodikast on kõige rohkem raamatukogudesse tellitud Loomingu Raamatukogu, Sirp, Looming, Teater. Muusika. Kino., Vikerkaar, Muusika ja Akadeemia.  17 Lääne-Virumaa KRK-sse osteti perioodikat 10 969 € eest (15,8% kõigist ostudest). Ajakirju osteti 175 ja ajalehti 27 aastakäiku. Annetusena saadi ajakirju 15 ja ajalehti 13 aastakäiku. Kultuuriperioodika väljaandeid osteti 18 nimetust 437 € eest. Ajakirju kustutati 142 aastakäiku. Lisaks osteti 36 elektroonilise jadaväljaande lugemisõigust. 3.1.3 Auviste komplekteerimine 2021.a lisandus kogudesse ainult 10 auvist, neist 9 LVKRK-sse. Eelmise aastaga võrreldes on seda 3 korda vähem. Auviste komplekteerimine väheneb iga aastaga, kuna nende kasutus väheneb. Auviste laenutused moodustasid kõigist laenutusest ainult 0,2% (1240 korda). Kõige rohkem on auviseid LVKRK kogudes: 4720. 3.2 Inventuurid, mahakandmised Kogudest kustutati 26 560 eksemplari raamatuid, 1213 aastakäiku ajakirju ning 157 auvist. Inventuur viidi läbi Laekvere raamatukogus. Aasta esimesel poolel korraldati Lahu raamatukogu (suletud 2020. aastal) fond ümber: uuem kirjandus liideti Rakke raamatukoguga; suurem osa laste- ja noortekirjandusest anti kohalikule koolile ja lasteaiale. Muugas anti seoses koolimaja osakonna likvideerimisega osa koolimaja fondist üle Muuga põhifondi, osa kanti maha ja osa anti üle Laekvere Koolile. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Kõige olulisemaks muudatuseks teenustes oli veel viie Cleveroni raamatukapi lisandumine maakonda. See muudab raamatukoguteenuse mugavamaks ja kättesaadavamaks mitte ainult linnas vaid ka väiksemates kohtades (Kadrina, Tapa, Kunda, Sõmeru, Vinni). Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukappi vormistati 2021.aastal 3128 pakki, välja neist võeti 3069 pakki. Lugejate rahulolu-uuringu viis läbi Viru-Nigula VRK. Vastustest selgus, et üldjoontes ollakse rahul nii asukohaga, ligipääsetavusega kui ka lahtiolekuaegadega, samas sooviti, et Kunda maja oleks avatud ka esmaspäeviti. Teenindusega ja teenustega oldi rahul, kuid esile toodi kopeerimis-, printimis- ja/või skaneerimisteenuste kõrget hinda. Koolituste vastu on huvi madal, endiselt ollakse huvitatud kohtumistest kirjanike ja tuntud inimestega. Samuti soovitakse osaleda raamatuaruteludel ja lastele suunatud üritustel koos lapsega. Arvati ka, et võiks olla rohkem noortele suunatud üritusi või huvitegevust. Infot raamatukogu kohta saadi raamatukogu töötajalt, Facebookist, koduleheküljelt ja telefoni teel. Vähem kasutatakse infokanalina vallalehte, e-posti ja Instagrami. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. 2021. a lõpus oli maakonnas kasutajate käsutuses 86 internetiühendusega arvutit, seda on eelmise aastaga võrreldes kahe võrra vähem. Kohapeal on olemas kohalikud vallalehed. Raamatukogudes olid saadaval erinevate võistluste võidutööd, piirkonna teiste ürituste reklaam, valimiseelne info. Kuna riigiasutustega suhtlemisel on üha rohkem vaja digioskusi, siis vajavad tuge just vanemaealised kasutajad. Raamatukoguhoidjad jagavad ka digitarkust ning informeerivad oma kasutajaid petukirjade ja -kõnede eest. Igapäevaselt käiakse raamatukogus ID-kaardi põhiseid e-teenuseid ja pangateenuseid kasutamas, töötukassaga suhtlemas, tuludeklaratsioone esitamas,  18 tervisedeklaratsioone täitmas, Covidi vaktsineerimistõendeid printimas, sotsiaalmeedias suhtlemas, muusikat kuulamas, arvutimänge mängimas jne. Lääne-Virumaa KRK lugejate käsutuses on 18 lugejaarvutit. Kõigis teenindusosakonna lugejaarvutites on võimalik kasutada ID-kaarti ja printida, AIPis ja II korrusel olevatest lugejaarvutites on lisaks võimalik skaneerida, andmekandjale salvestada. Lasteosakonna lugejaarvutite juures saab kasutada graafikalaudu. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte. Kõikides raamatukogudes oli tavapäraste teenuste kõrval koopiate tegemise võimalus, päringutele vastamine, abi interneti- ja e-teenuste kasutamisel. Mitu raamatukogu annab kasutamiseks oma ruume. Kirjandusürituste ja raamatukogutundide korraldamine sõltub piirkondlikest võimalustest ja sihtgrupi olemasolust. 2021. a tõusis koduteenust pakkuvate raamatukogude arv 17-lt 22-le. Samas vähenes koroonast tingituna teenuste pakkumine teistele hoolekandeasutustele. 8 raamatukogu pakkus kontaktivaba laenutamise teenust raamatukappi ja 27 raamatukogul oli kontaktivaba tagastamise võimalus tagastuskasti näol. Omniva postipunkti teenust osutavad kõik Viru-Nigula valla raamatukogud ja Tapa VRK Vajangu harukogu. 2021.a alustas postipunkt ka Sõmeru rk Lepna harukogus. Sügisest alates on võimalus URRAMi lugejaportaalis ID-kaardi, mobiil-ID ning smartID-ga lugejaks registreerida. 2021.a kasutas raamatukogu 28% maakonna elanikkonnast (2020.a 30,7%). Hõlve langeb iga aastaga, kuid viimase aasta langus oli üsna järsk. Paljud vanemad inimesedes maapiirkondades enam raamatukogus tervislikel põhjustel ei käi, nooremad käivad tööl teistes piirkondades ja raamatukokku ei jõua. Laste arv koolides väheneb ja sealt uusi lugejaid juurde tule. Oma mõju on kindlasti pandeemia jätkumisel, mõned inimesed ka seetõttu sel aastal raamatukokku tulla ei julenud. Suurim on hõlve Haljala vallas tänu suvituspiirkondadele (37,5%), kuid ka seal on see langenud märgatavalt. Lääne-Virumaa KRK kasutas 38,7% elanikest (2020.a 40,5%). Madala hõlvega paistavad silma Sõmeru raamatukogu – hõlve 14,2% (sh on väga väikese kasutusega Lepna harukogu – hõlve 10,9%), Viru-Jaagupi raamatukogu – hõlve 15,7%. Tabel 7 Raamatukogu Lugejad 2020 Lugejad 2021 Muutus (+-) Lääne-Virumaa 18 151 16 833 -1318 Sh LVKRK 6081 5789 -292 Lugejaid oli 7,3% vähem ja see on viimaste aastate kõige suurem langus. Rahvaarv maakonnas kahanes 296 elaniku võrra (-0,6%), see tõusis ainult Rakvere vallas. Kasutajate arv tõusis siiski 9-s raamatukogus.  19 Kasutajad 2018-2021 18732 18672 18151 16833 2018 2019 2020 2021 Lääne -Virumaa KRK hõlve oli 2021.aastal 38,7% (2020.aastal 40,5%). Registreeritud kasutajate arv vähenes 5%. Kojulaenutusi vähenes vaid 1%võrra ning laenutusi elaniku kohta oli 2021.a 11,3, iga lugeja kohta 29,2. Külastused tõusid 8%, kuna sel aastal arvestati ka tagastuskasti ja raamatukapi külastusi, mida varem ei arvestatud. Raamatu- Külastused Külastused Muutus Virtuaal- Virtuaal- Muutus kogu 2020 2021* (+-) külast. külast. (+-) 2020 2021 Lääne-Virumaa 246 672 239 701 -6971 254 787 225 314 29 473 Sh LVKRK 67 876 73 250 5374 35 055 36 128 1073 *Külastuste hulka on arvestatud ka raamatukapi ja tagastuskasti külastused. Maakonna raamatukogudes oli keskmisel elaniku kohta aastas 4,1 külastust – enim Kadrina valla raamatukogudes (5,1 külastust), kõige vähem Sõmeru raamatukogus (sh Lepna harukogu) – 1,5 külastust. Külastuste ja laenutuste langus ei olnud nii järsk kui lugejate osas. Külastused tõusid 12-s ja laenutused 14-s raamatukogus. Ebakindlusest tuleva olukorra ees laenutasid inimesed korraga rohkem. Siiski oli kokkuvõttes laenutusi vähem 1,5% ja külastusi 2,9%. Laenutustest 45 645 ehk 8,5% olid kohalkasutused, mis vähenesid eelneva aastaga võrreldes 4%, kojulaenutused vähenesid ainult 1,2%. Laenutusi elaniku kohta oli 9,1. Vahepealsed piirangud ei lubanud plaanipäraseid tegevusi (kohtumised, raamatukogupäevade üritused, ettelugemised, filmiõhtud, töötoad jne) korraldada ja see mõjutas oluliselt külastatavust. Suveperioodil külastavad raamatukogu aktiivselt puhkama sõitnud maakodude omanikud. Külaraamatukogu külastatavust mõjutas näiteks kohaliku kaupluse sulgemine. Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Päringud Päringud Muutus kogu 2020 2021 (+-) 2020 2021 (+-) Lääne-Virumaa 542 479 534 539 -7940 4703 3259 -1444 Sh LVKRK 170 073 169 290 -783 1679 1264 -415  20 Külastused ja laenutused 2018-2021 590236 570312 542479 534539 285410 316541 246672 239701 2018 2019 2020 2021 külastused Laenutused Infopäringud Infopäringud märgitakse jooksvalt statistikasse. Päringud vähenesid 31% ning päringud on tervikuna olnud viimased kolm aastat langustrendis. Päringute teemad üldistatuna: uurimistööde materjalid, kodulugu, keskkond, sõidugraafikud, toitlustuskohtade lahtiolekuajad, asutuste aadressid, ristsõnade küsimustele vastused, erinevate seadmete kasutusjuhendid, COVIDiga seonduv, tervisetõendid, ostu-müügi lepingud jne. Mõned näited päringutest: salapiirituse vahendamine; lasteraamatute auhindu võitnud teosed; alkoholismi tagajärjed; polaaralade taimestik; digipaketi registreerimine; põdrasambla leiukohad. Lääne-Virumaa KRKle on päringuid võimalik esitada ka Chati vahendusel. Sageli esitati päringuid teavikute leidumuse, raamatukogus pakutavate teenuste või raamatukogu poolt korraldatud/korraldatavate ürituste kohtaErialakirjanduses kordusid aasta jooksul sagedasti päringud Rakvere linna ja linnuse ajaloo kohta. Raamatu- Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel Virtuaalürituste kogu osalejate arv järelvaatajate arv* 2020 2021 2020 2021 2020 2021 Lääne- 2 8 0 30 0 68 Virumaa Sh LVKRK 0 0 0 0 0 0 Viru-Nigula valla raamatukogus sai ellu kutsutud lastele mõeldud virtuaalne jututuba Google Meeti kaudu. Kohtumised toimusid nädalas korra, kolmapäeviti. Igal korral sai lastele ette lugeda erinev raamatukoguhoidja. Samuti viidi läbi fotojaht, mille käigus saatsid kogukonnaliikmed ette antud kirjanduslikel teemadel fotosid, mida eksponeeriti raamatukogu Facebooki lehel. Väike-Maarja VRK-s oli üritus Alar Peegi ja gaididega „Matkatest ümber Eesti“, millest tehti ka veebiülekanne. Raamatu- Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel Virtuaalkoolituste kogu osalejate arv järelvaatajate arv* 2020 2021 2020 2021 2020 2021 Lääne- 0 1 0 19 0 160 Virumaa Sh LVKRK 0 0 0 0 0 0  21 *kui järelvaatamine võimaldati peale koolituse toimumist Väike-Maarja VRK korraldas virtuaalse makrameetehnikas käepaelte õpitoa. Raamatu- Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste kogu arv 2020 arv 2021 külastajate arv külastajate arv 2020 2021 Lääne- 2 6 135 4082 Virumaa Sh LVKRK 0 0 0 0 Vohnja raamatukogu tähistas 100. juubeliaastat virtuaalnäitusega „Vohnja raamatukogu 100“, Tapa raamatukogul olid näitused „Kulgemine ajajoonel. Tapa raamatukogu 100“, fotonäitus „100 hetke Tapa raamatukogu ajaloos“ ja „Tapa Linnaraamatukogu maja ja aja lugu“. Haljala Vallaraamatukogu Facebooki lehel on kaks pidevalt täienevat virtuaalnäitust: „Meie kant vanades ajalehtedes“ ja „Haljala raamatukogu ajalugu“. 4.3 RVL teenindus RVL välja – 13 439 (2020.a 15 000) RVL sisse – 13 441 (2020.a 14 585) Lääne-Virumaa KRK RVL sisse – 153 (2020.a 276) Lääne-Virumaa KRK RVL välja – 1707 (2020.a 1396) RVL toimub peamiselt vallaraamatukogu siseselt. Harukogud võtavad sageli lisaks konkreetsetele tellimustele teistest valla raamatukogudest teavikuid valiku rikastamiseks. Kui teavikuga lugejal kiiret ei ole, siis liigub tellitu kohale kaks korda kuus koos uute raamatutega. Teavikuid transpordivad peamiselt raamatukoguhoidjad ise, kui on võimalik, kasutatakse vahendajatena tuttavaid ja vallaametnikke, piirkonna postiljon. URRAMi siseselt kasutas Lääne-Virumaa KRK-lt RVL-laenutuse võimalust 2021.aastal 9 raamatukogu (sh Kohtla-Järve raamatukogu). Maakonnasisene RVL oli kõige tihedam Kadrina Valla raamatukoguga. 2021.aastal tellisid RVLi vahendusel Lääne-Virumaa rahvaraamatukogud kõige enam ilu- ja lastekirjandust (sh venekeelset ilukirjandust), käsiraamatuid ja esoteerikat, kohustuslikku kirjandust lastele ning kõrgkooliõpikuid. RVL teel sisse telliti maakonnast võrdselt nii ilukirjandust kui erialakirjandust. RVL sisse on vähenenud 123 laenutuse võrra, RVL välja suurenenud 311 laenutuse võrra. Kõige rohkem telliti teadus- ja erialaraamatukogudest teatmekirjandust Lääne-Virumaa Keskraamatukogusse RVLi teel (teavikuid ja paberkoopiaid) Eesti Rahvusraamatukogust. 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine 2021. a lisandus maakonna raamatukogudesse laste-ja noortekirjandust 2434 eksemplari. Komplekteerimisel arvestatakse haridusasutuste olemasoluga piirkonnas, igas vanuses laste lugemishuviga, et kõigile oleks pakkuda nii kooli- kui ajaviitelugemist. Eelistatud on Eesti kirjanike looming ning kooli- ja lasteaia õppekavas olev kirjandus, aga ka auhinnatud raamatud. Komplekteerimisel tuleb jälgida kordustrükke kohustusliku kirjanduse teostest, et vajadusel lagunenud või kadunud raamat asendada. Probleemiks on endiselt vanem lastekirjandus, mida keegi pole aastakümneid raamatukogust laenutanud ja need raamatud on maha kantud, kuid siis määrab kirjandusõpetaja need kohustuslikku kooli lugemisvarasse.  22 Lapsed ei ole aktiivsed ajakirjade laenutajad, kuid ajakirjad Täheke ja Hea Laps on tellitud pooltesse raamatukogusse. Lääne-Virumaa KRK komplekteerimispõhimõtted on endised: eelkõige püütakse kogudesse hankida piisaval määral kooli- ja huvilugemiseks mõeldud lugemisvara eelkoolieast põhikooli lõpuni nii eesti kui võõrkeeltes ning pakkuda õppekava toetuseks mitmekesist aimekirjanduse valikut. Eelistatakse eesti algupärandeid ning jooksvalt täiendatakse ka lauamängude, tegelusraamatute ja arvutimängude varu. Perioodika komplekteerimisel on põhimõtteks, et kättesaadavad oleksid need vähesedki Eestis ilmuvad lastele adresseeritud perioodilised väljaanded. 2021. aastal lisandus kogusse 1352 teavikut (2020.a 1357), neist raamatuid 1304 eksemplari. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 8 Raamatukogu Lugejad 2020 Lugejad 2021 Muutus (+-) Lääne -Virumaa 5290 4878 -412 Sh LVKRK 1665 1541 -124 Kasutajad (lapsed) 2018-2021 5341 5286 5290 4878 2018 2019 2020 2021 Koroona mõju oli eriti tuntav just lasteteeninduses (distantsõpe, ära jäänud raamatukogutunnid ja lastele suunatud üritused). 29% raamatukogude registreeritud kasutajatest olid lapsed. See suhe eelmise aastaga võrreldes ei muutunud. Samas oli laste arv teist aastat languses, 2021. a oli registreeritud lugejaid eelmise aastaga võrreldes 7,8% vähem. Lugejate arv tõusis 12-s raamatukogus. Külastustest oli 23% laste külastused (2020.a 26,8%). Eelmise aastaga võrreldes oli langus 16,6%. Külastusi oli rohkem 10-s raamatukogus. Laste laenutused on olnud kõige stabiilsemad. 2021.a laenutused vähenesid küll 3,8%, kuid nende osakaal laenutuste üldarvust oli üsna sama, mis eelmisel aastal - 13% . Laenutuste arv tõusis 13-s raamatukogus. Lääne-Virumaa KRK-s moodustasid lapsed 26,6% lugejaskonnast (2020.a 27,4%) ja laste külastused 16,5% külastustest (2020.a 22,3%). Laenutuste osakaal oli 12,4%. Raamatukogu Külastused Külastused Muutus Laenut Laenut Muutus 2020 2021 (+-) 2020 2021 (+/-) Lääne -Virumaa 65 993 55 012 -11111 65 873 63 382 -2491 Sh LVKRK 15 152 12 110 -3042 20 197 18 645 -1552  23 Laste külastused ja laenutused 2018-2021 84337 87683 75239 65993 63382 71377 65873 55012 2018 2019 2020 2021 Külastused Laenutused Laste raamatukogude kasutamist mõjutasid kõige enam: - Ära jäid paljud raamatukogutunnid ja lasteüritused. - Karantiini tõttu ei pääsenud lasteaiarühmad raamatukogu ruumidesse ja õpetajad laenutasid raamatuid oma nimele. Ka distantsõppel olevatele õpilastele laenutasid lapsevanemad. - Tavapärane ajaveetmine asendus raamatukapi kasutamisega või kiire külaskäiguga, sest koolimajas võisid lapsed olla ilma maskita, kuid raamatukoguruumides oli suurematel vajalik maskikandmine. - Vanema vanuserühma lapsed käivad kaugemal koolis ja kohalikku raamatukogu kasutavad harva. Uusi lapsi enam peale ei tule. - Õppetöö lõppemine Muuga mõisakoolis. Lapsed kasutavad enamasti raamatukogu seal, kus nad koolis käivad. Seetõttu tõusis jällegi Laekvere raamatukogu kasutamine laste poolt. - Positiivselt mõjutas suvel toimunud raamatubingo mäng, millest lapsed hoolega osa võtsid. - Enim laenutavad algklassilapsed, kes on raamatukoguga seotud raamatukogutundide ja suvelugemise nimekirjade kaudu. - Lapsed ei saanud raamatukogus enam arvutis mängides aega veeta ning pidid asendustegevusi leidma lugemise näol. 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine. - Lugemisisu programmiga liitus 2021.a 15 maakonna raamatukogu. - Parimaks lugemisisu käivitajaks peetakse ettelugemist raamatukogutunnis. Kui ikka põnevad ja kaasahaaravad on nii tekst kui esitamine, paneb see lapsi koheselt rohkem raamatuid laenutama. Algklasside laenutuste edetabelis on esikohal need raamatud, millest raamatukogutundidest räägitud ning põhikooli ealistel need mida õpetaja soovitab lugeda. Tapal tuli põhikooli kirjandusõpetaja klassiga raamatukogusse ja soovitas igale õpilasele personaalselt raamatu. - Jätkati lasteaia külastamist raamatukotiga ning raamatukogutundide korraldamist. - Viru-Nigula ja Vinni-Pajusti raamatukogude juures tegutseb raamatukoguring. - Suvised lugemisvõistlused ja raamatubingod on raamatukogudes populaarsed ja annavad lastele stiimuli lugeda ka suviti. - Vinni valla raamatukogud korraldasid ühise tublide lugejate tunnustamisürituse. - Osadel õpilastel on lugemisega raskusi ja sellepärast on ka nende lugemus väike. Raamatukoguhoidjad tõdevad, et suur osa lastele laenutustest on raamatukoguhoidja järjepidev töö lapsega, lapsevanemaga, vanavanemaga, lasteaiaõpetajaga, kooliõpetajaga, ringijuhendajaga jne.  24 Lääne-Virumaa KRK lasteosakond lähtub oma töös põhimõttest, et igas eas laps on raamatukogu lasteosakonda oodatud, sest vaid nii on lootust mõjutada tema suhet raamatuga ning toetada lugemisharjumust. Samas saab üha selgemaks, et raamatukokku tullakse eeskätt pärast tunde aega veetma, sõpradega suhtlema. Aastaga on populaarsust kaotanud mängimine PlayStationiga ja graafikalaudade kasutamine. 2021. aasta sügisel alustas oma 30. aastaringi kõige pisematele külastajatele suunatud ettevõtmine - jututare kodustele väikelastele. Raamatukogus toimetamise oskust on aastaid õpetatud 1. klassi lastele raamatukogumängu abil, mis aitab raamatukogus leiduvaid põnevaid varasid avastada ning julgustab iseseisvalt raamatuid valima tulema. Projekt „Raamatukotid lähevad lasteaeda“ kestab juba 2015.aasta lõpust ning on end hästi õigustanud. Üle-eestilise kirjandusmängu maakonnavooru tarbeks koostati kirjandusmänguks valitud teoste põhjal 4 viie küsimuse või ülesandega küsimuste plokki. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused Vt ka LISA 4 Kuigi paljud lastele mõeldud ettevõtmised jäid ära või tuli edasi lükata, tähistati siiski raamatukogudes liiklusnädalat, ettelugemispäeva, põhjamaade raamatukogunädalat, rahvakalendri tähtpäevi ja kohtuti kirjanikega. Toimusid Lugemisisu tunnid. Vaadati üheskoos joonisfilme ja mängiti lauamänge. Valdavalt tehti ürituste korraldamisel koostööd koolide ja lasteaedadega või toetati nende üritusi enda panusega. Piirkondades, kus lasteasutusi ei ole, on lastele mõeldud ettevõtmisi vähe või üldse mitte, kuid suuresti sõltub see raamatukoguhoidja tahtest ja ettevõtlikkusest. Näiteks korraldas Karepa raamatukogu lastele kaks mängupäeva ja muidki üritusi. - Ka koroona-olukorras olid raamatukoguhoidjad leidlikud ja leidsid lastega suhtlemisel teised kanalid: Viru-Nigula VRK raamatukoguhoidjad tegid lastele ettelugemist telefoni teel ning kuuel korral oli lastel võimalus raamatukoguhoidjaga kohtuda virtuaalses jututoas. - Laekveres toimus vanemate klasside õpilastele kirjandusmäng Kahootis. - Rakkes käis külas „Üks ei ole ühtegi“ festivali raames Piret Päär. - Viru-Nigula VRK-s meisterdati valmis laste oma ajakiri, tehti koos küpsisetorti. Lisaks korraldati Viru-Nigulas ühisüritusena Viru-Nigula noortetoaga jõuluootuspidu raamatukogu ruumides. - Vinni-Pajusti rk Suvelugemise Suvebingo oli populaarne ja selle lõpetamine oli omaette sündmus. Jätkus ka raamatukoguringi tegevus. - Vinni valla raamatukogud korraldasid raamatukogupäevade ajal oma parimatele lugejatele ühise tunnustusüritus Roelas, millest sai osa 76 last. Kohaletulnuile esines Lasteteater Sõber, tublimaid lugejaid tunnustati järjehoidjate, kleepsude ja märkidega ning ühiselt mängiti vanu ringmänge. - Kihleveres toimus suvelaager, kus lapsed said ujuda, lõket teha, grillida. - Vergis toimus kalurite päeval lastele ettelugemine. - Kadrinas korraldati lastekaitsepäeva raamatulaata. - Tapa VRK viis läbi järjekordse üleriigilise etlusvõistluse „Ellen Niiduga Midrimaal“, mis toimus interneti vahendusel. Tapal räägiti ka pärandkultuuri ringi lastega Kalevipojast ja teistest muinasvägilastest. Menukad olid õueüritused: Raamaturetk ning Sõnaorienteerumine. - Tapa valla lastel oli võimalus kohtuda Anti Saarega ja Jaanus Vaiksooga. - Väike-Maarja VRK käis raamatute ja lugudega matkal ning jõululuuletustega laadal. Maakaitsepäeval oli raamatukogu väljas rukkililletelgiga, kus sai keskkonnasõbralikult uue lille omale külvata ning panna end proovile ristsõnas rukkilille ning tema sinise tooni teemadel.  25 2021. aastal toimus Lääne-Virumaa KRK laste- ja noorteosakonnas 52 (-6) üritust koolieelikutele ja põhikooliealistele lastele. Nii väikest osalejate hulka ei ole aastakümnete jooksul lasteüritustel olnud: koolid ning lasteaiad olid küll avatud ja klassid ning lasteaiarühmad ka külastasid raamatukogu, kuid oli tavaline, et kohal olid vaevalt pooled lastest. Kõige suurem osalejate vähenemine oli väikelastele mõeldud jututares. - Suvel toimus traditsiooniline lahedaima suveraamatu valimine näituselt „Ninad suvel raamatusse“, mille käigus täideti 246 sedelit. - „Meie toredad muinaslood“ - nii pealkirjastasid Rakvere Gümnaasiumi 2. b klassi õpilased rühmatööna valminud muinasjuturaamatute näituse. - Ilon Wiklandi kohvritesse peidetud rändnäituse inspireerivas auras sündis soov katsetada natuke teistmoodi näitusevormi – tegevuste või mõistatamistega ühendatud kohvernäitust. Aasta jooksul sai kohvrinäitustelt uurida ja laenutada rännuraamatuid, vanu ajakirju, jõuluraamatuid. - „Asja lood on sellised“ näituste sarjas sai aasta jooksul uudistada näitusi „Kotisuu räägib küll“ (näitus eri aegadest ja eri otstarbega kottidest), „Mäng on tõsine asi“ (eri aegade mänguasjad), aga ka kellasid ja lampe. - Tänavuste raamatukogupäevade keskmes olev meediateema võimaldas käima tõmmata noored moedisainerid, kes riietasid ajakirjanduslikku materjali kasutades miss Meedia tiitlile kandideerivaid daame Klaarat ja Veerat. Lasteosakonna sööginurk sai newspaper decoupage´i abil selga uue kuue. - Kuuviktoriini lahendamine suunab lapsi uurima lasteosakonna näituseid, infostende, otsima materjali internetist ja raamatutest. - Lastega käisid kohtumas kirjanikud Eva ja Indrek Koff. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel 9 Raamatukogu Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Aseri 65 82 7 Haljala 23 25 9 Jäneda 4 4 1 Kadrina 35 35 13 Karepa 162 162 15 Kiltsi 2 2 1 Lepna 42 42 13 Muuga 45 45 3 Rakke 15 15 5 Saksi 25 70 1 Simuna 9 9 2 Triigi 16 16 1 Uhtna 12 24 1 Venevere 4 4 1 Vergi 40 40 5 Vinni-Pajusti 12 12 1 Viru-Jaagupi 82 89 4 Viru-Nigula VRK (Kunda) 72 77 4  26 Võsu 16 16 5 Võsupere 9 9 2 Väike-Maarja 18 18 5 LVKRK 312 312 25 KOKKU 1020 1108 124 Märgatavalt tõusis nii koduteeninduse kordade (48%), teenuste kui kasutajate arv (30%). Koduteenust osutati ka ajutiselt covidi tõttu eneseisolatsiooni jäänutele. Raamatukoguhoidjad pakkusid kodukülastusel abi arvuti, nutiseadme kasutamisel ja postipunkti teenuste tarbimisel. Samuti vormistati soovijatele ajalehetellimusi ning pakuti printimisteenust. Lääne-Virumaa KRK -s kasutas aasta jooksul koduteenindust 25 inimest. Kõige rohkem laenutati eestikeelset ilukirjandust ning ajakirju. Teenused teistele asutustele vähenesid, kuna koroonapiirangute tõttu oli hooldekodude külastamine piiratud. Tabel 10 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Uhtna hooldekodu Teavikute laenutamine (7x) 10 Kadrina hooldekodu Teavikute laenutamine 144 Kohtumised “Rakvere Lille Kodu” 4 15 noortele Kadrina ja Uhtna raamatukogutöötajad toimetasid kontaktivabalt raamatuid hooldekodusse. Lääne-Virumaa Keskraamatukogus toimusid kohtumised Lille Kodu erivajadustega noortega. Loeti ette laste ajakirju ja juturaamatuid, lihtsamaid aimeraamatuid, vesteldi erinevatel teemadel ning mängiti mänge. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond Maakonna raamatukogudes toimus 421 sündmust, millest võttis osa 6553 inimest. Kui sündmusi oli eelmise aastaga võrreldes vähem 13%, siis osalejate arv vähenes peaaegu 37%. Näituseid ja väljapanekuid oli 555. Maanteeameti korraldatud liiklusnädalast võttis osa 12 raamatukogu. Osaleti Euroopa säästva arengu nädala kampaanias „Tund enne und mobla peost, naudi teost!“. Erinevad väljapanekud tutvustasid elulooraamatuid, Sulev Nõmmiku, Heljo Männi, Ira Lemberi, Aleksei Turovski ja Jaan Rannapi jt loomingut. Pärandkultuur ja kodulugu - Uhtna raamatukogu osales aasta küla žürii vastuvõtmisel piirkonda tutvustava maastikumänguga „Kultuur elab Uhtnas“, põhjalikumalt tutvustati Uhtna topoteeki žürii esimehele Jüri Ratasele. Koostöös kooliga alustati Uhtna Põhikooli fotoarhiivi nähtavaks tegemisega. - Tapa rk-s toimus pärandkultuuri-alane sündmus „Mina enne teid, nemad enne meid“, kus tutvustati pärandkultuuri näited elust, sajanditagustelt piltidelt. - Tamsalus kohtuti kodukandi ajalugu talletanud raamatute autori Viivi Griffeliga. - Vohnja raamatukoguhoidja tutvustas kohalikul perepäeval külalistele Vohnja küla ajalugu, valmis kodulooline fotonäitus „Lapsepõlv tädi Leidaga“. - Gessu Välimäe fotonäitus „Pruuna mõis ja selle ümbrus“ Assamallas.  27 Kirjandusüritused Marge Salumäe raamatu „Meie kitsed“ esitlus Mäehansu talus (HaljalaVRK), Paasvere mõisa taastatud valitsejahoones kohtumine Hinge Kaljundiga ja raamatu „Paasvere parunid“ esitlus (Lakvere), raamatu „Alender“ tutvustus Rakkes, Märt Treieri raamatu "Eluolulised lood" esitlus Tapal, Raimo Pullati raamatu „Viinameri“ esitlus Saksis. Kohtuti kirjanikega: Ain Kütiga (Haljala VRK), Heli Künnapasega (Sõmeru), Eha Veemiga (Viru-Nigul VRK). Karepal loeti raamatukogupäevade raames vanu ajalehti. Viru-Jaagupi raamatukoguhoidja tutvustas regulaarselt Seeniorklubile üritustel uusi raamatuid. Töö- ja õpitoad Taimetrüki töötuba ja jõulupärgade valmistamine Vergis, Korallküünalde valmistamine Rakkes. Lepna haruraamatukogus tegutses käsitööring ja toimus jooga treening. Klubiõhtud, perepäevad jms - Venevere perepäev teatrietendusega, õpitoad jõulupärja meisterdamisest ning küünalde kaunistamisest ning Urrami lugejaportaali tutvustamine. - Sõmeru raamatukogu oli avatud valla üritusel „Maaelufestival + Maal Elamise Päev“, lastele pakuti võimalusi meisterdamiseks. - Kodukandipäev Karepal. - Salongiõhtu Bonzoga (Kadrinas), hingedeaja luuleõhtu muusik Hillar Vimbergiga (Viru- Nigul VRK), Ena Metsa jutuõhtu Tapal. - Filmiklubi õhtud Kadrinas ja Huljal - Projekti „Kino maale“ raames Norra lühifilmide programm Tapal. Loengud, ekskursioonid - Eripedagoog-logopeed Lena Jaago nõuandetund lapsevanematele ja pedagoogidele „Aita laps enesekindlaks“ Sõmerul. - Erinevate kultuuride tutvustamine läbi kunstiloengute ja filmiklubi tegevuse Kadrina VRK- s. Tähelepanu alla Itaalia. - Vinni valla raamatukogud korraldasid oma parimatele lugejatele ekskursiooni Haapsalusse. - Vinni-Pajusti raamatukogu korraldas oma lugejatele etenduse Serafima+Bogdan ühiskülastuse Erinevad üritused ja kampaaniad - Kampaania „Vahetame piparkoogid luuletuste vastu!“ Viru-Nigula VRK-s. - Tapa raamatukogu sõnaorienteerumine, mille käigus tuli kokku panna tsitaadid ja seejuures seigelda mööda kodulinna. - „Kuus kultuuuriküsimust“ oli Kadrina raamatukogu ja kultuurikoja ühisprojekt sotsiaalmeedias. Vastasid Kadrina valla tegusad inimesed. - Piret Pääri jutufestival „Üks ei ole ühtegi“ Rakkes. - Pargiluule - pinkide seljatugedele paigutatud tahvlikesed Eesti autorite loodusluulega Jänedal. - Tapa raamatukogu ees avati mälestuspink kauaaegsele kultuuritegelasele ja koolimehele Juhan Kroonile. Raamatukogu korraldas ka juuniküüditamise mälestuspäeva. Haljala Raamatukogu Seltsi 100. aastapäeva tähistati ajalooteemalise ettekandepäevaga. Raamatukogude asutamise 100. aastapäevi tähistati veel Kadilas, Tapal ja Jänedal. Muuhulgas valmisid Jäneda ja Tapa raamatukogude ajalugu tutvustavad fotonäitused.  28 Valik näituseid - „50 koera õmbles Eve Milk“ (Haljala) - „Päkapikud jõulu ootel“. Helle Nurmsalu päkapikkude kollektsioon (Tamsalu) - „Raamatu uus elu“. Merike Valdma paberikunst (Võsu) - „Raudteemajade saatus“ (Rakke) - Fenno-Ugria Asutuse koostatud rändnäitus „Looduslikud pühapaigad“ (Rakke, Jäneda) - Norra suursaatkonna näitust „Norra lastekirjandus“ (Sõmeru) - Kunstistuudio MTÜ Pistrik ulatuslik näitus keraamikast, graafikast ja joonistustest (Sõmeru) - Aianäitus „Kaunis Kohala“ piirkonna hariduselu juubeliks (Uhtna) - Norra saatkonna rändnäitus "Norramaale matkama" (Viru-Nigula valla rk-d) - Aseri naiste kaunid pärlimaalid (Kundas) Kunstinäitused Valgevene graafika, Eesti illustraatorite kevadnäitus, Linoleumist kartulini (TYPA trüki- ja paberikunstikeskuse kõrgtrükitehnika näitus), Lapivaip 100. Minu Eesti täna, Köitekunstinäitus TRIO. Sirje Kriisa, Tähti Roostalu, Tiia Eikholm (Tapa). Virtuaalnäitused (vt lk 21). Lääne-Virumaa KRK korraldas 76 üritust (sh 3 kontserti) ning 113 näitust ja väljapanekut. Pisut üle poolte üritustest olid suunatud lastele. Nii ürituste kui näituste suurusjärk on koguarvus sarnane eelmise aastaga. Üritustel osalejate arv (1054 inimest) kahanes aga enam kui poole võrra. Oma rolli mängib siin ka see, et pandeemia tõttu korraldati teadlikult sündmusi, mis suunatud väga väikesele sihtrühmale. Näiteks eakate jutuklubi, saksa keele kohvik jt. Suuri ja rahvarohkeid üritusi nagu laat, perepäev jmt ei toimunud. Novembris tehti algust ka vanemaealiste päevase jutuklubiga, mis motiveeriks üksikuid inimesi kodust välja tulema, et omavahel suhelda ning kohtuda erinevate külalistega. Tervisealaseid teabepäevi, mida raamatukogu korraldab koos Õdede Liidu ja Rakvere Haiglaga toimus nagu möödunud aastalgi vaid üks – teemaks vanemaealised ja toidulisandid. Liiklusnädalal juhiti tähelepanu turvalisele käitumisele liikluses. Sai lahendada eri sihtgrupile suunatud viktoriine ja võita Maanteeameti poolt välja pandud meeneid. Olulisemad sündmused - Ungari kirjandusõhtu, mis toimus septembris koostöös Rakvere Kultuurikeskuse ja Ungari Kultuuri Instituudiga. Ungari kirjandust tutvustasid tõlkija ja toimetaja Lauri Eesmaa ning Eestit külastav Ungari professor Kriszta Tóth. - Kohtumised kirjanikega ja raamatuesitlused – Ain Kütt, Yoko Alender, Indrek ja Eva Koff, Hannes Rumm, Peep Veedla. - Harrastusteater Karakter näitlejad lugesid Dantet: „Õnne poole teel“. - Virumaa kirjandusauhinna üleandmine Juhani Püttsepale septembris. - Kontsert ja kirjanduslik kohtumisõhtu Aapo Ilvesega. - Kontserdid „Vene talv“ (Kristjan Veermäe ja Kerstin Kullerkupp) ja Trio Didalli kromaatilistel kanneldel. Näitused Näitustest domineerisid peamiselt läänevirukate loodusfotod: Kairo Kiitsaku fotonäitus, Sven Hõbemägi linnufotode näitus ja autoritund „Parem varblane peos kui tuvi katusel“, Võsu kooli õpilaste makrofotode näitus „Mustrid loodusest“, Janek Pärna fotonäitus ja Tiina Kriisa „Namiibia fotosafari“. Kunstinäitused olid eriilmelised: - Made Balbati illustratsioonid  29 - Köitekunstinäitus Scripta manent VI „Forestonia. Estwald. Mine Metsa!“ - Emma-Liisa Kalviku suur klaasimaal "Rakvere lood" - Disainer Liivi Leppiku 3d visioontekstiil "Üle silmapiiri..." Rändnäitused olid kirjandusteemalised: Hans Christian Andersenist ja norra lastekirjandusest 4.6.1 kohalikul tasandil Raamatukogude koostöö toimub peamiselt kohalikul tasandil, toetatakse teiste tegemisi ja palutakse toetust enda ettevõtmistele. Koostööpartneriteks on lasteaiad, koolid, rahva- ja seltsimajad, eakate klubid, seltsid, kandikogud, vallavalitsused ja teised raamatukogud. Muuseumidelt saadi näituste tarbeks materjali, pakuti oma fondidest täiendust muuseumi näitustele ja tuge uurimistöös. Paiknemine ühises füüsilises keskkonnas kultuurimajaga, valla keskusehoonega, lasteaiaga või kooliga soodustab head koostööd. Rakke kultuurikeskuse renoveerimise tõttu tuli raamatukoguse ära mahutada ka kultuurikeskuse ja osaliselt ka muusikakooli tegevus. See tõi majja külastajaid, kes tavapäraselt seal ei käi, ja ka õpilastel oli võimalus kooli ja muusikatundide vahele jäävat aega raamatukogus sisustada. Seltsimajad võimaldavad raamatukogudel kasutada oma ruume teeninduspunkti tegevuseks. Raamatukogude ruume kasutasid valimiskomisjonid, volikogude komisjonid, korteriühistud, seltsid, vabaühendused, korteriühistud, töötukassa, aga ka näiteks lauluring. Raamatukogudes sai ka vaktsineerida. Raamatukoguhoidjad jagasid toidupakke distantsõppel olevatele lastele. Vinni valla raamatukoguhoidjad osalesid Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna žüriis, Lääne-Virumaa KRK töötajad Virumaa kirjandusauhinna žüriis. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu peamised koostööpartnerid 2021. aastal olid: - Rakvere Kultuurikeskus – Ungari kirjandusõhtu. Kultuurisündmuste info vahendamine elanikele. - Rakvere Linnavalitsus – abi koduteeninduse korraldamisel, osalemine linna ühistes ettevõtmistes. Näiteks prügikoristustalgutel osalemine jmt. - Õdede Liit ja Rakvere Haigla – tervisealase teabepäeva „Eakad ja toidulisandid“ korraldamine. - Rakvere Gümnaasium – Demokraatiatrenni korraldamine abiturientidele raamatukogus. - Rakvere Lasteaiad – Regulaarne raamatukoti viimine lasteaedadesse, raamatukogutunnid. - VIROL – Konkursi „Aasta tegu Lääne-Virumaal“ hääletamise korraldamises osalemine. Virumaa Kirjandusauhinna laureaadi valimises osalemine ja tunnustusürituse korraldamine. - Emakeeleõpetajate ainesektsioon – Maakondliku põhikoolide kirjandivõistluse läbiviimine. Ettelugemisvõistluse maakondliku vooru korraldamine. - Maakonna raamatukogud – ELK „Lugemisisu“ programmi koordineerimine maakonnas. - Virumaa Teataja – maakonnaleht aitab kajastada raamatukogus toimuvat. - Kuulutaja – 2021. aasta lõpus alustas kord nädalas ilmuv tarbijaleht Kuulutaja maakonna raamatukoguhoidjate raamatusoovituste avaldamist. 4.6.2 riiklikul tasandil - Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing – üritustel, koolitustel ja töörühmades osalemine. - Eesti Lastekirjanduse Keskus - koolitused ja lasteprojektid, „Lugemisisu“ - Eesti Rahvusraamatukogu – erialased koolitused, üleriigilised arendusprojektid - Kultuuriministeerium – projektid, koolitused. - Hoiuraamatukogu - ETKA Andras – koolitused, täiskasvanud õppija nädala korraldamine, maakonna tugivõrgustikus osalemine.  30 - Transpordiamet – Liiklusnädala korraldamine - Eesti Vabaõhumuuseum, Fenno-Ugria selts, TYPA trüki- ja paberikunstikeskus, Eesti Nahakunstnike Liit, Made Balbat, Vastseliina Käsitööühing, Norra Suursatkond, Taani Suursaatkond – näitused maakonna raamatukogudes - Viive Noor – kunstinäituste vahendamine Tapa rk-le - Uhtna raamatukogu võõrustas Eesti Lastekirjanduse toimkonna kogemuste tuuri ja Kuusalu raamatukogutöötajaid. - Viimsi raamatukogu – raamatukoguhoidjate koolituspäeva korraldamine. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelisel tasandil tegi koostööd Akaa kunstiühendusega ja Akaa raamatukoguga Soome Tapa Vallaraamatukogu. Erineva keele ja kultuuritaustaga inimeste sidususe suurendamine: - Aseri raamatukogu keelekohvik oli kohalike seas populaarne, kuid sai covidi-tõttu toimuda ainult mõned korrad. - Lääne-Virumaa Keskraamatukogus jätkas tegutsemist keelekohvik inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Koroona tõttu jäid paljud kohtumised ära ja piirangute tõttu vähenes ka osavõtt, kuid aasta jooksul toimus 21 kohtumist, kevadel käidi koos kinos vaatamas filmi „Eesti matus“. - Keeleõppimise ja lõimumise eesmärgil töötas suvekuudel Lääne-Virumaa Keskraamatukogus vabatahtlikuna sisserännanu Süüriast. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele. Raamatukogudes viidi läbi 699 individuaalkoolitust ja 147 rühmakoolitust 1476-le osalejale. Need arvud on eelmise aastaga võrreldes langenud. Grupikoolitusi covidi ajal toimus vähe või üldse mitte, eakatele mõeldud koolitused otsustati mõnel pool edasi lükata kuni viirus on taandunud. Tapal toimus pärandkultuurialane koolitus ja õpiti valmistama liivakaarte, Saksis õpiti kasutama patsiendiportaali, Väike-Maarjas makrameetehnikat. Veneveres õpetati lugejaportaali kasutamist kogukonna perepäeval. Lastele viidi läbi kasutajakoolitusi, kus õpetati kasutama lugejaportaali, raamatute ülesleidmist fondist. Vinni-Pajusti raamatukogu korraldas lastele tunni „Illustratsioon lasteraamatus“, kus peale erinevate kunstnike ja tehnikatega tutvumist pidid lapsed illustratsioone hindama ning võistluse Desmos keskkonnas, mille kompleksülesanne oli kokku pandud TLÜ Haridusteaduste instituudi poolt. Uhtna raamatukogus jätkusid laste tunnid kõikidele vanuseastmetele: räägite erinevatest lastekirjanikest ja nende raamatutest, "Raamatukogu kui labürint", kõikidele klassidele tund "Mida suvel sugeda". Viru-Nigula VRK-s otsiti lastega arvutist viktoriinivastuseid, pilte värvimiseks ja joonistamiseks, aidati teha kooliülesandeid. Lapsed said abi ja muutusid julgemaks internetiotsingutes. Raamatukogud pakkusid arvutikasutajatele individuaalset abi. Suur osa sihtrühmast olid vanemaealised. Peamised teemad olid ID-kaardi kasutamine, toimingud pangakontol, digiallkirja andmine, kuidas siseneda patsiendiportaali, reserveerida aegu digiregistratuuris, allalaadimine ja printimine, tervisedeklaratsiooni täitmine. COVID tõendite loomisel aidati enam kui 2900 inimest. Lääne-Virumaa KRK-s jätkati keelekohvikuga eesti keele harjutamiseks, vanemaealiste mälutreeningu ning ettelugemis- ja arutlusringiga Rakvere Lille Kodu erivajadustega  31 täiskasvanutele. Tänu vabatahtlikule abilisele lisandus alates novembrist kord nädalas ka saksa keele kohvik. Individuaalkoolitustunde oli Lääne-Virumaa Keskraamatukogus 2021 .aastal 241, neist 223 viidi läbi teenindusosakonna poolt. 2021.aastal läbi viidud individuaalkoolitused võib liigitada teemade kaupa järgnevalt: - raamatukogu andmebaase tutvustavad (lugeja.ee, Ester, Digar). - e-riigi teenustega seotud (ID-kaardi kasutamine sh digiallkirjastamine, sertifikaatide uuendamine, smart-ID ja mobiil-ID aktiveerimine, tervisedeklaratsiooni täitmine, elukoha muutmine e-rahvastikuregistris jt). - tark- ja riistvaraga seotud abi (tahvli- ja nutitelefoni kasutamine, nutikella seadistamine, uue arvutiga tööle hakkamine, viirusetõrje, rakenduste ja helifailide allalaadimine). - e-post ja dokumendihaldus (e-postiaadressi loomine ja kasutamine erinevates keskkondades, dokumentide loomine, vormistamine, salvestamine, saatmine jne). - interneti kasutus (bussipiletite ja lennukipiletite otsimine ja ostmine, sotsiaalmeedia kontode sh FB, Instagram loomine, internetipangandus). - Kaugsuhtluse ja kaugtöövahendite kasutamine (Zoom, Google Meet). 2021. aastal aidati ja juhendati inimesi ka vaktsineerimispasside loomisel, pensionifondi lõpetamise avalduste ning reisideklaratsioonide vormistamisel. Rühmakoolitusi viidi teenindusosakonna poolt läbi 2021.aastal 12, neis osales 109 õpilast erinevatest koolidest: Rakvere Ametikool, Aegviidu Põhikool, Rakvere Vanalinnakool, Rakvere Reaalgümnaasium. Rühmakoolituste üheks osaks on tavaliselt tutvumine raamatukoguga, infootsingu ja andmebaaside kasutama õppimine, õppetööga seotud materjali otsimine. Koostöös Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojaga viidi läbi kaheksa nutitahvli individuaalkoolitust kodade juhtidele, et parandada nende omavahelist dokumentatsiooni- ja infovahetust Lasteosakond viis aasta jooksul läbi 34 rühmakoolitust 525 osalejale, peamiselt raamatukogumängu ja Lugemisisu mängude vormis. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Kõikidel vallaraamatukogudel on olemas veebileht, mille kaudu jagatakse infot ka harukogudes toimuva kohta. 2021. aastal valmis Laekvere piirkonna raamatukogude ja Vinni valla raamatukogude ühised veebilehed. Alustati Rakvere valla raamatukogude ühise veebilehe loomisega. Selle valmides peaks olema kõikide maakonna raamatukogude info nende kodulehtedelt leitav. Kodulehel on üleval ametlikud dokumendid, uute raamatute info, sündmuste reklaam ja kajastus. Aruandeaastal oli kodulehelt leitav Covidiga ja sellega seotud info, mis puudutas raamatukogude teeninduskorraldust jms. Facebookis jagati operatiivset infot, meelelahutuslikumaid, kuid siiski kirjandusega seotud postitusi tähtpäevade kohta, kajastati toimunud sündmusi. Raamatukogudel oli kokku 25 sotsiaalmeedia kontot, neist 3 lisandus 2021.a. Tehti 1532 postitust. Lisaks veebikanalitele teavitati oma kasutajaid sündmustest ka otsesuhtluse teel. Kasutati võimalust jagada infot valla ajalehes, suurematest sündmustest maakonnalehes Virumaa Teataja ja ajalehes Kuulutaja. Ajalehes Kuulutaja hakkasid sügisel ilmuma maakonna raamatukoguhoidjate raamatusoovitused. 2021. a jõudis ilmuda kuus soovitust. Rubriik reklaamib ühtlasi ka raamatukogude aastat.  32 Uhtna raamatukogul valmis voldik Uhtna piirkonna tutvustamiseks, mille üheks osaks oli Uhtna bingo. Lääne-Virumaa KRK peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks on kodulehekülg, sotsiaalmeedia (peamiselt Facebook, harvem Instagram) ja kohalikud meediaväljaanded (Virumaa Teataja, Kuulutaja, linnaleht Rakvere Sõnumid). Sündmuste infot sisestatakse Rakvere linna kultuurisündmusete kalendrisse Kultuuriaken. Kodulehe vahendusel pääseb lugeja raamatukogu elektronkataloogi Urram ja raamatukogu blogisse „Lugemispäevik“. Samuti on lingikogu kaudu kättesaadavad kõik olulisemad vaba juurdepääsuga andmebaasid. “Lugemispäevik“ on Lääne-Virumaa Keskraamatukogu blogi, mis sisaldab raamatukoguhoidjate raamatututvustusi ja lugemissoovitusi. 2021. aastal tehti blogisse 62 postitust. Lisaks blogile haldab ja täiendab raamatukogu kahte kirjanduslikku kaarti: „Kirjanduslik jalutuskäik Rakveres“ ja „Lääne-Virumaa ilukirjanduses“. 4.9 Andmebaasid Kodulehe vahendusel pakutakse lugejaile paljusid andmekogusid: URRAM, ESTER, RIKSWEB, ISE, ERB, DIGAR, DSpace, Riigiportaal, Elektrooniline Riigi Teataja, Euroopa Liidu Infoportaal jt. Koduloo tarbeks säilitavad raamatukogud vallalehti, täiendatakse koduloo kartoteeki, koostatakse koduloo mappe, täiendatakse raamatukogu kroonikat. Lääne-Virumaa kohalike valla- ja linnalehtede koduloolised artiklid on samuti kättesaadavad DIGAR artiklite andmebaasist kodulooliste märksõnade abil. Lääne-Virumaa KRK töötajad lisavad teemasid Digarisse Lääne-Virumaad ja Rakveret puudutavatele koduloolist väärtus omavatele ning URRAMisse artiklikirjed ajakirjadest, raamatutest. 2021. aastal bibliografeeriti Lääne-Virumaa Keskraamatukogu poolt Urrami kodulooportaali 111 kirjet. 5. 2022. aasta tegevused Kuna 2022.aasta on raamatukogude aasta, korraldatakse sel puhul mitmeid üritusi, samuti pööratakse senisest rohkem tähelepanu raamatukogu võimaluste ja ürituste tutvustamisele. Toimub Nukitsa konkurss, ees on ootamas lugemistalgud, lastekaitsepäeva tegemised, kunsti- ja raamatunäitused, käsitöötoad, lauamänguõhtud ja palju muud. Raamatukogud kutsuvad külla huvitavaid inimesi, et külastajad raamatukogu jälle üles leiaks ja enda jaoks rohkem avastaksid. Suurt rõhku tuleb panna digi-kirjaoskuse õppimisele ja õpetamisele, uute võimaluste tutvustamisele ning abivajajate aitamisele. Lääne-Virumaa raamatukogud löövad kaasa riiklikes suurprojektides ja püüavad erinevate tegevuste ja üritustega tõmmata senisest enam tähelepanu raamatukogus pakutavale, leida üles uusi huvigruppe. Raamatukogud on partneriks kõigile, kes soovivad oma sündmusi korraldada raamatukogu abil. Jätkuvad raamatukoguhoidjate koolitused ja kokkusaamised, loodetavasti saab teoks ka pikalt edasi lükatud õppereis Soome rahvaraamatukogudesse ning väljasõiduseminar Tamsalusse. Täienduskoolituste korraldamisel on eesmärgiks jätkata koostööd teiste maakondadega. Teavikute komplekteerimisel on ees ootamas keeruline aasta – raamatute oluliselt kallinenud hind ning eelneva aastaga võrreldes vähenevad riiklikud komplekteerimistoetused sunnivad tegema veelgi raskemaid valikuid. Siin võib abiks olla RVL, kuid kahjuks sõltub see transpordist ning teeb kohati soovitud teavikute kohaletoimetamise väga aeglaseks.  33 Üha suurimaks väljakutseks on uute töötajate leidmine, sest paljud maakonna raamatukoguhoidjad on kas pensionieas või peagi sinna jõudmas, samas on raamatukoguhoidjate palgad jätkuvalt väga madalad. Seetõttu on üsna lootusetu leida raamatukokku tööle head spetsialisti, kes oleks ühtaegu hea kirjanduse tundja, ürituste korraldaja ja digioskuste õpetaja. Vähenev elanikkond ning koolide sulgemine toob ilmselt lähiaastatel kaasa ka mõnede raamatukogude sulgemise. Ühtaegu on see kurb, kuid samas paratamatu, sest ressursse on mõistlik siiski suunata sinna, kus on neist maksimaalselt kasu. Koostaja: Lea Lehtmets Direktor: Kaili Õunapuu-Seidelberg /allkirjastatud digitaalselt/  34 LISA 1. Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide Koolituseks arv kulutatud (€) (koolituse maht) Haljala VRK 23 86 348 Kadrina VRK 21 107 276 Laekvere RK 8 80 160 Rakke RK 17 123 119 Roela rk 2 21 113 Sõmeru rk 10 34 27 Tapa VRK 59 1777 1106 Tudu rk 1 9 9 Uhtna rk 6 24 0 Ulvi rk 6 66 350 Vinni-Pajusti rk 14 137 656 Viru-Jaagupi rk 4 18 40 Viru-Nigula VRK 35 3745 137 Väike-Maarja VRK 15 116 208 Lääne-Virumaa KRK 46 740 2013 KOKKU 267 7083 5562  35 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Lääne-Virumaa Keskraamatukogu: Kaili Õunapuu-Seidelberg - Säilitusalasel seminaril “Raamatu teekond: loogeldes loojangu poole” „Hoiuraamatukogu kui rahvaraamatukogu oluline koostööpartner“ (veebiülekanne) - Läti rahvaraamatukogude direktoritele „Rahvaraamatukogu teenuste arendamine Eesti raamatukogudes“ (veebiülekanne) Tiina Kriisa - Ametnike välitööde seminaril Kääpa rahvamajas „Rahvusvaheline kogemus: raamatukogude koostöö ja osalemine riiklikes programmides“ Lea Lehtmets - Vaegkuuljate ühingule LVLRK-s „Mida raamatukogus teha saab“ - „Andras 30“ minikonverentsil Rakveres „Raamatukogude panus elukestvasse õppesse“ Haljala Vallaraamatukogu - Raudla tutvustas Võsupere raamatukogu tegemisi Klassikaraadio saates „Raamatu- koguhoidja“, saatejuht Miina Pärn. - M. Parksepp esines ettekandega Haljala raamatukogu ajaloost Haljala Raamatukogu Seltsi 100. aastapäeva üritusel. Saksi raamatukoguhoidja Sirje Võsa: - „Moe piiritustööstuse muuseum 50“ ettekanne muuseumi II järgu ja teemapargi avamisel. - „Kurbergid ja praegune Tapa vald“ esitlus kohalikele elanikele valminud PowerPointis. Kasutatud seda Moe muuseum-teemapargis 4 korda. Uhtna raamatukogu direktor Inge Pikkoja: - ETKA Andras ja Eesti Külaliikumine Kodukant vebinar „Kuidas läbi kogukondade ja kohalike omavalitsuste koostöö jõuda täiskasvanud õppijani?“ ettekanne „Raamatukogu potentsiaal õppimisvõimaluste pakkujana“  36 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2021) Aseri Väliskoridori remont. Rakke Laenutusosakonna põrandakatte vahetamine (garantiiremont). Sõmeru Raamatukogu põranda vaipkatte vahetus 283 m2 ulatuses. Muuga Ehitati raamatukogule puukuur. Haljala Keskküttesüsteemi vahetus, välistrepi katkiste plaatide asendamine uutega. Varangu Uus õhksoojuspump. Võsupere Katuse ja lae remont. Tapa VRK Alustatud Internetipunkti vihmavee süsteemi ja fassaadi renoveerimisega. Lääne-Virumaa KRK Hooldusremont 4.korruse saalis ja töötajate puhketoas.  37 LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Aseri Lugemisisu 27 Haljala Uurime sugupuud 11 Vanaaja jõulud 131 Leivapäev 11 Hulja Lõbus vaheaeg 41 Meisterdamised lastele 75 Jäneda Lugemisisu tunnid (6x) 50 Metsalood: Ega mets tühi ole 15 Jäneda + Lehtse Kohtumine Anti Saarega 68 Kadrina Lasteraamatute laat 100 Karepa Mängupäev (2X) 34 Kihlevere Savist meisterdamine, näomaalingute tegemine 6 Kiltsi Ettelugemine lasteaias 17 Laekvere + Muuga Lugemisisu teematunnid 52 Laekvere Lehtse Lugemisisu tunnid (4x) 29 Lepna Mänguasjade laat 1 Rakke Jutufestival „Üks ei ole ühtegi“ 51 Roela Nukitsamehe suveraamatukogu avamine 25 Saksi Kohalikud nääritraditsioonid nõuka-ajal 7 Simuna Lugemisisu luuleraamatud 9 Sõmeru Kadripäev raamatukogus 14 Tamsalu Kohtumine Jaanus Vaiksooga 94 Lugemisisu on suur 42 Tapa Lugemisisu (10x) 173 Ellen Niiduga Midrimaal 44 Raamaturetk 47 Tudu Ettelugemispäev „Kultuurne hunt“ 13 Uhtna Hariduselu aastapäeva tähistamine koolis „Kuidas 100 kõik algas…“ Raamatukogutunnid (17x) Ulvi Põhjamaade raamatukogunädala lugemine 24 hommikuhämaruses Vajangu Lugemisisu 6 Varangu Pannkoogihommik 2 Vergi Mängutuba kalurite päeva 19 Viitna Vinni-Pajusti Suvebingo 21 Viru-Jaagupi Emadepäeva meisterdamistuba 6 Mul on lugemisisu 43 Viru-Nigula valla rk-d Virutaalne jututuba 9 Raamatukoguring 69  38 Lugemisisu 27 Koolivaheaja tähistamine 81 Vohnja Mets- ja koduloomad: ettelugemine ja vestlusring 24 Lilletrüki töötuba 5 Võsupere Ettelugemispäev 14 Väike-Maarja Manni-Tõnni matk: A. Valliku ja I. Lemberi 56 varamust Etendus „Vares Villemi jõulud“ laste jõulupeol 31 Lääne-Virumaa KRK Koolivaheaeg mikroskoobiga 11 Äraarvamisvõistlus „Vapijaht“ näituse „K/Vapist 18 välja“ põhjal Loeme end koolivaheajale koogi ja moosiga 25 12+ noorte vestlusklubi (2 kohtumist 7 Põhjamaade kirjanduse nädal“, 11 hommikuhämaruses lugemine Suvised sebimised muinasjututoas: supermandalad 61 Liiklusnädal raamatukogus 25 Rakvere Gümnaasiumi 2.b klassi 15 muinasjuturaamatute esitlus, näituse avamine Jõuluetendus „Valge muinasjutt“ lasteaialastele 13  39 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine KOGUDE KOMPLEKTEERIMINE JA TÖÖTLEMINE Lääne-Virumaa rahvaraamatukogude komplekteerimisel lähtutakse järgmistest dokumentidest: - kultuuriministri 12. juuli 2004.a määrusest nr 9 „Rahvaraamatukogude töökorralduse juhend“ - kultuuriministri 9. jaanuari 2015.a määrusest nr 1 „Rahvaraamatukogude riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ - Rakvere Linnavolikogu 21. jaanuari 2015 määrusest nr 1„Lääne-Virumaa Keskraamatukogu põhimäärus“ - Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktori 08.06.2015 käskkirjaga nr 1-1/8 kinnitatud dokumendist „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted“. Teavikud tellitakse läbi komplekteerimisosakonna, mille käigus osakonna juhataja kogub kokku raamatukogude soovid, koostab koondtellimuse, teeb kõigi tellitavate nimetuste osas hinnavõrdluse ning vormistab seejärel tellimused. Komplekteerimisosakonda saabunud teavikud kataloogitakse, sisestatakse URRAMi andmebaasi ning vormistatakse raamatukogude saadetised. Saadetised jõuavad maakonna rahvaraamatukogudesse kaks korda kuus (transpordi korraldab kohalik omavalitsus). Komplekteerimisosakonna juhataja peab jooksvat kulude rahalist arvestust raamatukogude ning KOV-ide lõikes, edastades rahakasutuse aruanded iga kuu kohta Rakvere Linnavalitsuse rahandusosakonnale ning raamatukogudele. Lisaks uutele teavikutele tegeleb komplekteerimisosakond ka annetuste ning järelkomplekteerimisega (sh teeb tihedat koostööd Hoiuraamatukoguga). RAHVARAAMATUKOGUDE TEGEVUSEKS VAJALIKE BIBLIOGRAAFIA-, TÄISTEKST- JA MUUDE ANDMEBAASIDE LOOMINE JA PIDAMINE Maakonna 7 omavalitsuses (sh Rakvere linnas) on kasutusel raamatukogusüsteem URRAM koos koduloo andmebaasiga. Igapäevaselt tegeldakse raamatukogusüsteemi andmete täiendamise ja parandamisega (topelkirjete ühildamine, märksõnade lisamine jms). Koduloo andmebaasi täiendatakse vastavalt vajadusele. Lääne-Virumaa KRK bibliograaf lisab teemasid Lääne-Virumaad puudutavatele koduloolise väärtusega artiklitele Digaris ning lisab URRAMisse artiklikirjeid ajakirjadest, kogumikest ning märksõnu Lääne-Virumaa koduloolistele raamatutele. RAHVARAAMATUKOGUDE STATISTILISE ARUANDLUSE KORRALDAMINE JA TEGEVUSE ANALÜÜSIMINE Maakonna rahvaraamatukogud esitavad maakonnaraamatukogule aasta alguses eelmise aasta tegevuse kohta statistilise ja sisulise aruande. Maakonnaraamatukogu peaspetsialist nõustab eelnevalt raamatukogude juhte esitatavate andmete osas ja informeerib neid aruandluses toimunud muudatustega. Statistilised aruanded kontrollitakse üle ning edastatakse Eesti Rahvusraamatukogule. Seejärel koostab peaspetsialist koondaruande maakonna raamatukogude tegevusest. Aasta algul tehakse kokkuvõtlik ülevaade eelmisest aastast ja esitletakse seda kõikidele maakonna raamatukogudele. Kõikide omavalitsuste juhtidele saadetakse lühikokkuvõte nende valla raamatukogude eelmise aasta tegevusest koos omapoolsete kommentaaride ja soovitustega.  40 Vastavalt vajadusele kogutakse aasta jooksul erinevaid andmeid raamatukogude teenuste, IT- taristu olukorra, lahtiolekuaegade jms kohta. 2021.a kaardistati küsitluse põhjal kõik maakonna raamatukogudes pakutavad teenused ja teenused, mille järgi oleks vajadus. ERIALANE NÕUSTAMINE JA RAAMATUKOGUTÖÖTAJATE TÄIENDUSKOOLITUSE KORRALDAMINE Lääne-Virumaa Keskraamatukogu korraldas maakonna raamatukoguhoidjatele 2021.aastal kümme infotundi ja täienduskoolitust. Nende hulgas kaks väljasõiduseminari Viimisi raamatukogusse ja ühe õppereisi Helsingi raamatukogudesse keskraamatukogu töötajatele. Koostöös ETKA Andrasega korraldati täiskasvanuhariduse koolituspäev. Raamatukoguhoidjate koolitusvajaduse väljaselgitamiseks viidi läbi maakondlik küsitlus, koolitusteks taotleti rahastust Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programmist. Maakonna raamatukoguhoidjatega peeti kaheksa infotundi veebis, kus tehti kokkuvõtteid eelmisest aastast ja tutvustati 2021. aasta plaane, vabariiklike suurprojekte, arutati komplekteerimisega ja aruandlusega seotud küsimusi, aga ka raamatukogude töökorraldust kriisiolukorras ja piirangute ajal. Maakonna raamatukogudega jagati ERÜ, kõrgkoolide, rahvakultuurikeskuse, rahvusarhiivi, rahvusraamatukogu ja teiste raamatukogude koolitusinfot ning infot veebis pakutavate erinevate raamatukogusid huvitavate koolituste kohta. Vahendati eriala puudutavat, vabariiklike arenduste kohta käivat teavet. Raamatukogusid nõustati kogude komplekteerimisel, kvaliteedihindamisel, veebilehtede koostamisel, statistika kogumisel jm. Maakonna raamatukoguhoidjatele on FB-s loodud grupp, kus jagatakse infot raamatukogudes toimunud huvitavaid ettevõtmiste, meedias ilmunud raamatukogusid puudutavaid või silmaringi laiendavaid artikleid ning infot huvipakkuvate veebikoolituste kohta. Eesmärk on ärgitada raamatukoguhoidjad rohkem omavahel suhtlema, ideid vahetama ning koostööd tegema. Kõikidele raamatukoguhoidjatele ja vallaraamatukogude direktoritele viidi 2021. aastal läbi rahuloluküsitlus ning uuriti raamatukogudes pakutavaid teenuseid ning valmisolekut pakkuda uusi teenuseid. Sügisel külastasid direktor ja peaspetsialist kõiki omavalitsusi, kus kohtuti kõikide raamatukogutöötajatega ning arutati küsitluse vastuseid ja tehti omapoolseid ettepanekuid. Koostöö maakonna raamatukogudega oli hea, pidev ja toimis tõrgeteta. Küsitluse tulemusena hindas maakonnaraamatukogu tegevuse riiklike ülesannete täitmisel maakonna raamatukogude direktoritest 77% väga heaks ja 23% heaks.  LÄÄNE-VIRU MAAKONNA RAHVA RAAMATUKOGU DE 202 1 . AASTA TEGEVUSE ARUANNE Rakvere 202 2 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc101272641 \h 3 1. Põhilised tegevussuunad PAGEREF _Toc101272642 \h 3 1.1 Koroonaviiruse mõju PAGEREF _Toc101272643 \h 4 2 Juhtimine PAGEREF _Toc101272644 \h 5 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud PAGEREF _Toc101272645 \h 5 2.2 Eelarve PAGEREF _Toc101272646 \h 6 1 348 429 PAGEREF _Toc101272647 \h 6 2.3 Projektid PAGEREF _Toc101272648 \h 6 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng PAGEREF _Toc101272649 \h 8 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest PAGEREF _Toc101272650 \h 8 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused PAGEREF _Toc101272651 \h 10 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised PAGEREF _Toc101272652 \h 12 2.4.4 Erialahariduse omandamine PAGEREF _Toc101272653 \h 12 2.4.5 Töötajate tunnustamine PAGEREF _Toc101272654 \h 12 2.4.6 Raamatukogu haldusjuhtimine PAGEREF _Toc101272655 \h 12 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele PAGEREF _Toc101272656 \h 13 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas PAGEREF _Toc101272657 \h 13 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine PAGEREF _Toc101272658 \h 13 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) PAGEREF _Toc101272659 \h 16 3.1.2 Perioodika komplekteerimine PAGEREF _Toc101272660 \h 16 3.1.3 Auviste komplekteerimine PAGEREF _Toc101272661 \h 17 3.2 Inventuurid, mahakandmised PAGEREF _Toc101272662 \h 17 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused PAGEREF _Toc101272663 \h 17 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. PAGEREF _Toc101272664 \h 17 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte. PAGEREF _Toc101272665 \h 18 4.3 RVL teenindus PAGEREF _Toc101272666 \h 21 4.4 Laste- ja noorteteenindus PAGEREF _Toc101272667 \h 21 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine PAGEREF _Toc101272668 \h 21 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine PAGEREF _Toc101272669 \h 22 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine PAGEREF _Toc101272670 \h 23 4.4.4 Laste- ja noorteüritused PAGEREF _Toc101272671 \h 24 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused PAGEREF _Toc101272672 \h 25 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond PAGEREF _Toc101272673 \h 26 4.6.1 kohalikul tasandil PAGEREF _Toc101272674 \h 29 4.6.2 riiklikul tasandil PAGEREF _Toc101272675 \h 29 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil PAGEREF _Toc101272676 \h 30 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele. PAGEREF _Toc101272677 \h 30 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded PAGEREF _Toc101272678 \h 31 4.9 Andmebaasid PAGEREF _Toc101272679 \h 32 5. 2022. aasta tegevused PAGEREF _Toc101272680 \h 32 LISA 1. Personali koolitus PAGEREF _Toc101272681 \h 34 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised PAGEREF _Toc101272682 \h 35 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid PAGEREF _Toc101272683 \h 36 LISA 4. Laste ja noorteüritused PAGEREF _Toc101272684 \h 37 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine PAGEREF _Toc101272685 \h 39 Sissejuhatus Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 Maakond Elanike arv (01.12.20) KOV-de arv maakonnas Üldkasutatavate raamatukogude arv Harukogude arv Teenindus punktide arv Kokku Lääne-Virumaa 58 785 8 15 25 10 40 Üldkasutatavate raamatukogude arv: 2021.aasta lõpus oli maakonnas endiselt 40 raamatukogu, millest 25 olid harukogud. Lisaks maakonna keskraamatukogule oli viis vallaraamatukogu, kaks harukogudega külaraamatukogu ja seitse iseseisvat külaraamatukogu. Teeninduspunkte oli eelmise aastaga võrreldes ühe võrra vähem. Põhilised tegevussuunad Kohanemine tööga pandeemia tingimustes. Koduteeninduse osatähtsus e tõus. Covid-passide kasutuselevõtt tõi raamatukogudesse hulgaliselt inimesi, kes vajasid raamatukoguhoidjate abi tõendite koostamisel ja väljaprintimisel . Kontaktivaba laenutamise/tagastamise võimaluste laienemine . Erinevaid raamatukappe oli aasta lõpuks 8 raamatukogu l ja tagastus kaste 27 raamatukogu l. Kultuuriministeeriumi kriisiabi toetusest telli s LVKRK URRAMi arendus e , mida saavad kasutada kõik Eesti raamatukogud, kellel on kasutusel raamatukapp . Kuigi registreeritud kasutajate arv kokkuvõttes langes tuntavalt, ei olnud laenutuste langus märkimisväärne ja tulenes suuresti kohallaenutuste langusest , kuna vahepealne olukord ei soosinud raamatukogus viibimist ja kohapeal lugemist. Sama võib öelda lapsi puudutavate arvude kohta. Laste lugemisharjumuste arendamisel tehti siiski olulist tööd ja Lugemisisu programmiga liitus 15 raamatukogu. E bakindlale olukorrale vaatamata pakuti siiski oma inimestele erinevaid koolitusi, sündmusi ja näituseid. Mitmed piirangud ja ettevaatlikkus jätsid oma jälje osalejate arvudele. Samas pani see raamatukoguhoidjaid otsima teistsuguseid kanaleid ja meetodeid ürituste korraldamiseks. Märgatavalt tõusis raamatukoguhoidjate osalemine erinevatel koolitusel, sest need olid hõlpsasti veebis kättesaadavad. Suur osakaal oli digipädevuse koolitustel. Ka maakonnaraamatukogu korraldatud täienduskoolitused sai lõpuks läbi viidud planeeritud mahus. Kõikidele raamatukoguhoidjatele ja direktoritele viidi läbi teenuse- ja koolitusküsitlus ning rahuloluküsitlus. Lääne-Virumaa KRK-s j ätkati ruumide remondi ja väikeste ümberkorraldustega: uue ilme ja mööbli sai 4. korruse saal, 1. korrusele seati sisse mugava mööbliga „elutuba“ kohapeal olemiseks ja lugemiseks, digilehtede lugemiseks hangiti puutetundliku ekraaniga arvuti. Kuigi aasta lõpus tuli koroonaviiruse tõttu taas üritusi edasi lükata, toimus aasta jooksul mitmeid väga eriilmelisi üritusi. Päris uue üritustesarjana alustati vanematele inimestele jututubade-koosviibimiste korraldamist ning v abatahtliku eestvedamisel käivitus saksa keele kohvik. Koroonaviiruse mõju TEENUS Suurem osa raamatukogudest läksid kevadel (11.03 – 03.05) kontaktivabale teenin dusele . Soovijatele pakuti k ontaktivaba laenutust . Osades raamatukogudes , sh kõikides Haljala ja Tapa valla raamatukogudes lahtiolekuajad ja teenuste kättesaadavus ei muutunud. Maakonnas oli aasta lõpuks kasutuses 26 tagastuskasti ja 7 erinevat raamatukappi. Ära jäid kõik sündmused ja ühistegevused. R aamatukoguhoidja d vasta sid päringutele, telefonile ja e-kirjadele, kasutada sai arvuteid, printimis- ja paljundamise teenust . Viru-Nigula VRK-s olid kättesaadavad postipunkti teenused . Tavapärasest rohkem tuli anda lugemissoovitus nii e-posti kui telefoni teel. Ulvi rk-s tõsteti raamatunäituste tarbeks väiksemad riiulid aknalaua pe ale. Koolitused toimusid veebis. Mais oli lugejatel taas võimalus raamatukokku tulla ja ise raamatuid valida ning muid teenuseid kasutada, kuid jälgiti k ultuuriministeeriumi käitumisjuhendi s kehtestat ud piirangu i d. Lisandus maski kandmise kohustus töötajatele ja lugejatele. Sügisel, viiruse leviku ajal piirkonnas piirati ühes rk-s mõneks ajaks lugejate riiulite vahel liikumist . Lääne-Virumaa KRK pakkus 11. märtsist 3. maini kontaktivaba laenutust. Ette tellitud raamatuid väljastati läbi akna argipäeviti kl 9-18, samuti sai teavikuid laenutada tellides need raamatukappi. Raamatuid sai tagastada tagastuskastidesse. Jätkuvalt pakuti koduteenindust inimestele, kes raamatukogu külastada ei saanud. Raamatukogu lugejaarvutit sai kasutada hädavajadusel. Päringutele vastati telefoni teel, raamatukogu Facebooki lehel ja läbi kodulehe päringuvormi. Alates 10.märtsist tekkis info- ja leidumuspäringute ning pikendamissoovide esitamise võimalus raamatukogu veebilehel oleva chati kaudu. Aasta jooksul võeti vastu 288 chat päringut. Alates 3. maist taasavati uksed lugejaile ning taastusid tavapärased lahtiolekuajad. Jätkuvalt kehtis siseruumide täituvuse nõue kuni 25% ja 2 + 2 vahemaa hoidmise soovitus. Samuti tuli jätkuvalt kanda kaitsemaski. Avalikke üritusi ei toimunud ning näituste külastamine oli 2 + 2 reegleid järgides lubatud. 2021. aasta oktoobrist tekkis lugejaportaali võimalus ise lugejaks registreerida ID-kaardi, mobiil-ID ning smart -IDga . Urrami raamatukapi arendus tegi lugeja jaoks mugavamaks raamatute kappi tellimise ning töötajarakenduses on kappi tellitavatest reserveeringutest nüüd samuti parem ülevaade. TARISTU Maakonda lisandus 8 tagastuskasti ja 6 raamatukappi (neist 5 Cleveroni kappi). Kadrina rk sai uue ventilatsioonisüsteemi. Hangiti uusi värviprintereid, kaasaegsed kuvar e id ning klaviatuur e, veebikaameraid ja kõrvaklappe/mikrofone , tahvelarvuti ja graafikalaud . EELARVE 2021. aasta eelarves vähendati Tapa VRK-s 7,5% majanduskulude osa . Pandeemia tõttu kasutamata jäänud vahendite arvelt tekkis näiteks võimalus oma eelarvest soetada Väike-Maarja raamatukogule tagastuskast ( kasutusse läks 2022 .a alguses). TÖÖKORRALDUS Ümberkorraldusi tehti lühiajaliselt viiruse kohapealse leviku ajal. Lugejatel soovitati rohkem kasutada kontaktivaba teenust, piirati lugejate riiulite vahel liikumist. T ellitud t eavikud paigutati eesruumidesse, kus lugejad teenindajatega kokku ei puutunud. Raamatukogude töötajad viibisid valdavalt kontaktivaba laenutuse perioodil füüsiliselt töökohtadel, kui tegemist ei olnud isolatsioonivajadusega. Vähendati töötajate vahelisi kontakte ja harukogude töötajad enam peakogus laenutama ei käinud. Kontaktivaba laenutuse ajal korrastati fondi, ruume, paigutati ümber mööblit. PARIMAD UUED PRAKTIKAD Suurim väljakutse oli viiruse eemale hoidmine raamatukogust olukorras, kus paljud koolilapsed olid haigestunud. Kaitstud isikuandmetest tulenevalt oli teadmatus, kes on haige, kes on lähikontaktne ja peab olema kodus karantiinis, kes on kontaktne aga võib liikuda kool-kodu marsruudil. Väljakutseks jäi terveks aastaks ürituste planeerimine – kas üldse korraldada, kuidas tagada tõendite kontroll, kas inimesed julgevad osaleda? Kui juba korra on ühistegevused piiratud või katkestatud, on keeruline inimesi uuesti kokku tuua ja meelitada tagasi raamatukogusse kõik need lapsed, kes on juba harjunud e-eluga. Mõnes raamatukogus polnud külastajad rahul maskide kandmise nõude ja üritustel Covid-passide kontrollimisega . Veendu ti , et kaasaegse raamatukoguteenuse juurde kuuluvad kindlasti raamatukapp ja tagastuskast . Koroona-periood kiirendas raamatukapi ostmist ja töösse rakendamist. Lugejatega suhtlemisel ja nõustamisel suureneb virtuaalteenuste osakaal; tõdemus, et ka raamatukogutöötajal endal tuleb pidevalt õppida digioskusi ja virtuaalmaailma teenuseid tundma. Probleemiks oli mõne töötaja kehv kohanemine e-võimalustega, vähene huvi interneti ja selle pakutavate võimaluste vastu suhtlemaks lugejatega, osalemaks koolitustel ja omavahelises suhtluses. Suurimaks õppetunniks osutus otsus proovida hübriidsündmusi. K oos järel e vaatamistega on nendest sündmustest saanud osa mitu korda suurem hulk huvilisi kui olud ja ruumid võimaldaks. Keerulistes oludes oli raamatukogu peaaegu ainus kultuuriasutus, mille teenuseid veel kasutada sai. Raamatukogu oli ka oluliseks kohaks, kust saada adekvaatset infot ning raamatute lugemine aitas paljudel raskete aegadega hakkama saada. Juhtimine Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud Seoses õppetöö lõpetamisega Muuga koolis likvideeriti Muuga rk koolimaja osakond. Kadus ära Haljala rk teeninduspunkt Haljala koolis. Kooliraamatukogu fond paigutati Haljala raamatukogu ruumi. Arengukavad on maakonnaraamatukogul ja kõikidel vallaraamatukogudel peale Väike-Maarj a : Kadrina valla raamatukogu arengukava 2020 – 2023 Haljala Vallaraamatukogu arengukava 2020 -2025 Viru-Nigula valla raamatukogu arengukava 2021-2024 Tapa Vallaraamatukogu arengukava 2021–2025 Nõukogud on maakonnaraamatukogul ja kõikidel vallaraamatukogudel ( va Väike-Maarja VRK ) , kõikidel Rakvere valla rk-del ja k olmel Vinni valla rk-l. Koroonast tingituna kõik nõukogud aktiivselt kokku ei saanud, kuid näiteks Viru- Nigula VRK nõukogu lõi aktiivselt kaasa raamatukogu arengukava koostamisel ning uue põhimääruse muudatuste ja edasise töö planeerimisel ning raamatukogu arendamisel. 2021.a maakonn a raamatukogu poolt läbi viidud raamatukoguhoidjate ja juhtide rahuloluküsitluses uuriti: rahulolu meeskonna ja juhtimisega (48% r aamatukoguhoidja st hindas meeskonda väga heaks), töötingimustega olid üle poole väga rahul, töötasuga (16,2% raamatukoguhoidjatest ja 8,3% juhtidest väga rahul), olulise info saamisega (väga rahul 51,4% raamatukoguhoidjatest ja 58,3% juhtidest). Umbes pooled raamatukoguhoidjatest olid väga rahul sellega, et nende töö võimaldab neil kasutada oma võimeid, teadmisi ja oskusi ning nad saavad motiveerivaid tööülesandeid. Tööks vajalike vahendite osas tunti kõige rohkem puudust ruumidest, erinevatest IT-vahenditest, aga ka mööbliesemetest ja raamatukappidest. Kuigi koostöö teiste KOV-i asutustega on poolte juhtide meelest väga hea, annab soovida kaasatus kohaliku omavalitsuse tegemistesse ja arvestamine raamatukogu juhi arvamusega otsuste tegemisel. 21,6% raamatukoguhoidjatest ja 25% juhtidest näeb ennast seda tööd tegemas ka viie aasta pärast, umbes 19% on selleks ajaks pensionil. 75% juhtidest andis maakonnaraamatukogule riiklike ülesannete täitmisel hindeks väga hea. Raamatukogude olukord maakonnas on üldiselt hea ja nende arvu piirkonnas peetakse piisavaks . Pigem on probleemiks mõnede raamatukogude väga vähene kasutamine seoses elanikkonna vananemise , vähenemisega ja koolide sulgemisega . Ilmselt peab hakkama varsti hindama mõnede raamatukogude jätkusuutlikkust ning korrigeerima raamatukogude võrku ja töökorraldust. Teenuse kasutamist maapiirkondades raskendab halb bussiühendus või selle puudumine. Raamatukogu lahtiolekuajad on üldiselt seatud piirkonna bussiliiklust ja tööinimeste liikumist arvestades. Kohti, millest raamatukogu jääb kaugele, teenindatakse välisteeninduspunktidega või pakutakse koduteen indust. Eelarve Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 Põhieelarve Seisuga 31.12.20 € Seisuga 31.12.2 1 € Muutus Eelarve kokku 1 917 351 1 925 495 + 0,42 % sh keskraamatukogu 650 845 684 787 + 5,2 2% Personalikulu 1 365 916 1 348 429 - 1,28 % sh keskraamatukogu 533 29 0 526 589 -1,26 % Kompl ekteerimiskulu 327 632 335 791 + 2,49 % sh KOV- lt 200 925 204 543 + 1,80 % sh riigilt 126 707 131 248 + 3,58 % sh keskraamatukogu 59 482 63 859 + 7,36 % sh KOV- lt 27 301 30 463 + 11,58 % sh riigilt 32 181 33 396 + 3,78 % Infotehnoloogiakulu 42 458 63 785 + 50,23 % sh keskraamatukogu 4746 21 828 + 359,92 % * *Suurenes seoses URRAMi arendamise projektitoetusega. Ürituste ja näituste kulu oli 13 147 € (sisaldab projektidega saadud raha). Seda oli eelmise aastaga võrreldes 42% rohkem. Projektid Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud summa Projekti üldmaksumus Kultuurkapital Pärandkultuuri tutvustav fotonäitus „Kaunis Kohala “ ( Uhtna rk) 01.05. – 30.06.2021 140€ 218€ „Kirjanduslikud kohtumised raamatukoguaastal“ (Laekvere rk ) 01.02. – 05.12.2022 500€ 1400€ Kohtumine lastekirjanik Anti Saarega Jäneda ja Lehtse raamatukogudes (Tapa VRK) 15.03. – 30.11.2021 150 € 188,69 € Kohtumine Jaanus Vaiksooga Tamsalu raamatukogus (Tapa VRK) 20.05. – 30.11.2021 156 € 196,89 € Näitus „100 hetke Tapa raamatukogu ajaloos“ (Tapa VRK) 22.02. – 31.07.2021 500 € 940,32 € Lauamängude soetamine Tapa raamatukogule (Tapa VRK) 25.11. – 30.12.2021 505 € 631,44 € Sven Hõbemägi fotonäituse Eesti lindudest korraldamine (LVKRK) 12.04. – 31.05.2021 400 € 885,60 € Laste lugemisvõistluse "Kirjandusmäng 2021" maakondliku vooru korraldamine (LVKRK) 15.03. – 15.05.2021 400 € 706,98 € Kultuuriministeerium Täiendkoolitused raamatukoguhoidjatele – avaliku esinemise koolitus (LVKRK) 01.04. – 16.12.2021 400 € 795 € Täiendkoolitused raamatukoguhoidjatele – õppereisid Viimsi raamatukogusse (LVKRK) 15.06. – 31.12.2021 400 € 920,1 € KOKKU 3551€ 6883,02 € Kriisiabi - era ja KOV kultuurikorraldajate teenuste ümberkorraldamine Sõmeru raamatukogu (raamatukapp) 11.05. – 07.09.2021 7320 € 7474.34 € LVKRK - raamatukoguprogrammi URRAM täiendamine raamatukapi funktsionaalsusega 01.08. – 15.11.2021 16 320 € 22 340 € Vinni- Pajusti raamatukogu (raamatukapp) 02.08 – 31.12.2021 7320 € 7320 € Viru-Nigula VRK (raamatukapp) 05.2021 – 12.2021 10 140 € 10 140 € Kadrina VRK (ventilatsioonisüsteem) 05.2021 – 12.2021 20 640 € 29 268,38 € KOKKU 54 420€ 76 542,72€ Kokku saadi erinevate projektidega 57 971€ ehk 76% projektide üldmaksumusest . Uhtna raamatukogu t oetust kasutati pärandkultuuri tutvustamiseks aianäitusega „Kaunis Kohala “. Eesmärk oli tervitada kooli vilistlasti hariduselu juubeliaastal. Pakkudes Tapa raamatukogus lauamängude laenamise teenust, rikasta takse kogukonna vaba aja veetmise võimalusi ja soositakse korduvkasutust. Raamatukogu 100 . juubeliks kokku seatud fotonäitus oli oluline kokkuvõte raamatukogu ajaloost. Näituse tarvis kultuurkapitalilt saadud toetusega ostetud raamid jätkavad oma funktsiooni täitmist järgnevate näituste puhul. Kohtumised kirjanikega ärgitavad lapsi rohkem lugema ja laiendavad silmaringi. Ventilatsioonisüsteemi paigaldamine Kadrina valla raamatukogu põhikokku l õi tingimused, mis võimaldavad pakkuda nii töötajatele kui lugejatele ohutut keskkonda . Tänu Kultuuriministeeriumi toetustele said raamatukoguhoidjad külastada Viimsi uut ja innovaatilist raamatukogu ning läbida avaliku esinemise koolituse. Raamatukapi teenus on hädavajalik ning laiendab raamatukogu kasutamise võimalusi mitte ainult piirangute tingimustes. Raamatukapi teenust paku vad Sõmeru ja Kunda alates septembrist. Vinni- Pajusti raamatukapp 2021.a astal veel tööle ei rakendunud , kuna paigutati gümnaasiumi juurde, kuhu edaspidi kolib uue hoone ehituse ajaks ka raamatukogu. Kultuuriministeeriumi kriisiabi toetusest telli s LVKRK URRAMi arendus e , mida saavad kasutada kõik Eesti raamatukogud, kellel on kasutusel raamatukapp. Projekt „ Kirjanduslikud kohtumised raamatukoguaastal“ sai rahastuse kultuurkapitali 2021. aasta 4 jaotusest, kuid teostamisele läheb 2022. aastal. Projektiga viiakse läbi kirjanduslikud kohtumised Laekveres, Muugas ja Veneveres. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 2021.a lõpus oli maakonnas 77 raamatukoguhoidjat (2020.a 78), neist 22 maakonna keskraamatukogus. 40 raamatukoguhoidjat ehk 52% olid kõrgharidusega. Nendest 29 omasid raamatukogunduslikku kõrgharidust. 8 maakonna raamatukoguhoidjat töötas osalise tööajaga . Kokku töötas raamatukogudes 85 inimest. Raamatukoguhoidja kuts e oli 50-l töötaja l. Kadrina VRK Hulja harukogu töötaja naases lapsehoolduspuhkuselt septembris ja asendustöötaja lahkus. Viitna filiaali lahtiolekuaega vähendati kasutajate vähesuse tõttu, töötaja koormus vähenes 0,75lt 0,5-le. Haljala VRK Aaspere haruraamatukogu töötaja läks pensionile. R aamatukogu kasutamine on vähenenud aasta-aastalt, seetõttu vähendati lahtiolekuaega kolmelt päevalt ühele. Võsu raamatukoguhoidja käib kolmapäeviti Aasperes ning Karepa raamatukoguhoidja Vihulas laenutamas. Aasta teisest poolest tuli Rakke raamatukogu ruumidesse kultuurikeskuse renoveerimise tõttu ära mahutada ka kultuurikeskuse ja osaliselt ka muusikakooli tegevus , korduvalt tegutses seal vaktsineerimispunkt. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Vt ka L ISA 1 Lääne-Virumaa raamatukoguhoidjad osalesid kokku 267 täienduskoolitus el (kõiki veebikoolitusi ei ole arvestatud) . Koolitusteks kulus 5562 €, mida on eelmise aastaga võrreldes 1 8 % vähem. Tabel 4 Teema Korraldaja Osalejate arv Kirjandus Luulelugu: maailma ja Eestit raputanud luuletajad Tallinna Rahvaülikool 1 „50: kirjanikud keskpunktis" Aidi Vallik ja Jan Kaus . RaRa 1 Lugeja - ja info teenindus Infootsing raamatukogutöötajatele RaRa 6 “Kust ja kuidas võiks andmeid saada?” Statistikaamet 1 E-raamatukogude koolitus TLN KRK 3 Uurijatund: Mida otsida ja leida DIGARist ja DEAst ? Rahvusarhiiv 1 Tervist toetavad e-teenused ERÜ, TLN KRK 6 Infopädevuse kursus Tartu Ülikool 2 Laste - ja noorte teenindus Lastekirjanduse aastakoosolek ELK 12 Nooruki käitumishäired ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire Adamson Koolitus 1 Algupärase lastekirjanduse päev Tartu LRK 4 „Digitoredaid lugemisvõimalusi lastele“. ELKi õpipäev ELK 1 Laps kirjanduses. Laps ja keskkond ELK 1 "Lugemisisu 2021/2022" stardikoolitus ELK 6 Haapsalu muinasjutukonverents Lääne Maakonna KRK 3 Digipädevus Biblicamp 7. Digipädevused. ERÜ Noorteklubi 1 Google Drive Jõhvi KRK 3 DigiTarkuse e-kursus TTÜ Avatud Ülikool 1 Plakatite kujundamine tasuta veebikeskkondades TLN KRK 6 Fotograafia ja Photoshop Kadrina Val d 5 MS PowerPoint Jõhvi KRK 3 Kaasaegsed digilahendused ettevõtte kontoritöös Järvamaa KHK 1 Digivahendite kasutamine töö ja enesetäiendamise toetamisel Tartu Ülikool 1 Digipädevuse koolitus Viru-Nigula vallavaltisus 1 Zoomi kasutamine Jõhvi KRK 2 ITC0007 Elements of AI – tehisintellekti baaskursus TalTeh 1 Praktilise küberturvalisuse erikursus TÜ 1 KüberTarkuse e-kursus TalTech 1 Juhtimine/arendus/turundus Argumenteeritus juhi tööriistana SpeakSmart 2 Kliendikeskne protsessijuhtimine teenuspõhises organisatsioonis RaRa 1 Isikuandmete kaitse seadusest raamatukogudele: edasijõudnutele RaRa 3 Delegeerimise kiirkursus TÜ 1 Tulevik on T-kujuline: töö ja kompetentsid 21. sajandi raamatukogus. RaRa 4 21. sajandi raamatukogu Creativity Lab Academy 1 Juhtide koolitusprogramm RaRa 2 Kuidas erinevad isiksused meeskonnas koostööle inspireerida? Kasak Solutions 1 Turundus ja kujundus sotsiaalmeedia ajastul VIROL 2 A. Sibula erialapäev TLN KRK 4 Turundus ja kujundus sotsiaalmeedia ajastul Rahvakultuuri - keskus 1 Muu d koolitused Vaimse tervise esmaabi MTÜ Peaasjad 2 Tööohutus ja töökeskkond Tartu Tervishoiu K õrgkool 1 Veebiseminar "Kas vanemaeliste arendamine on hobi või amet?" TLÜ, Sot siaal-ministeerium 1 Kultuurierinevused, normid ja stereotüübid INSA 5 Eesti perekonnanimede ajalugu EKI 2 Infokirjaoskus meditsiinis TÜ Kliinikum 2 Teadushuviharidus – miks, kellele, kuidas? Teadushuvi - hariduse Liit 1 Košmaarne kommunikatsioon digikanalites Tartu Ülikool 1 Koostööfestival „Tõeline inimene“ TLÜ 1 Vaimne kultuuripärand TÜ 1 L ääne-Virumaa raamatukogu töötajad osalesid veel: Lasteraamatukoguhoidjate päeval Tartus EMKÜ teabepäeval Statistikaameti „Rahvaloenduse infopäeval“ Maaraamatukogude suveseminar Hiiumaal „Raamatukogu muutuste keskel“ Lääne - Virumaa AH I robootika koolitustel Rahvusraamatukogu korraldatud: E makeelepäeva konverents il "Eesti keele elujõust" , Eesti teenusedisainipäev al "Ilusamat homset disainides" „Tulevik on T-kujuline: töö ja kompetentsid 21.sajandi raamatukogus“ Kogude säilitusalasel seminari „Raamatu teekond: loogeldes loojangu poole“ K una k oroonaa jal kasvas märgatavalt veebis toimuvate koolituste arv , olid need ka raamatukoguhoidjatele paremini kättesaadav ad. Maakonnaraamatukogu vahendas infot huvipakkuvate veebikoolituste kohta nii sotsiaalmeedia grupis kui meili teel. Koolituste korraldamisel teh ti koostööd naabermaakonnaga. Raamatukoguhoidjad märkisid ära R ahvusarhiivi uurijatun dide kasulikkust koduloolises töös, kirjandusloengut krimikirjanduses orienteerumiseks, plakati kujundamise ja PowerPointi koolituste praktil isust , ametikirja oskuse vajalikkust . Samuti eneseabikoolitusi, mis õpetasid , kuidas ennast ja teisi hoida kriisiperioodil tugevamana . Õ ppereisi Viimsi raamatukogusse oli värskendav, andis inspiratsiooni ja näitas, kui kõrgel tasemel võib üks Eesti raamatukogu olla nii oma ruumilahenduste ja -kujunduse kui ka teenuste poole pealt . E LK korraldatud koolitused tulid kasuks lastetöö tegemisel. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Lääne-Virumaa Keskraamatukogu korraldas maakonna raamatukoguhoidjatele kümme täienduskoolitust 46 koolitustunni ulatuses. Nende hulgas kaks väljasõiduseminari Viim si raamatukogusse ja ühe õppereisi Helsingi raamatukogudesse keskraamatukogu töötajatele. Koostöös ETKA Andrasega korraldati täiskasvanuhariduse seminar. Pandeemiast tingituna toimusid pooled koolitused veebis. Lisaks viidi maakonna raamatukoguhoidjatega läbi kaheksa infotundi veebis. Koolitustel osa lesid raamatukoguhoidjad kõikidest Lääne-Virumaa omavalitsustest ja kahest Ida-Virumaa omavalitsusest. Tabel 5 Koolituse aeg Koolituse teema Koolitaja Koolituse maht/kestus Raamatukoguhoidjate arv/ KOV-ide arv Eelarve/koolituseks kulutatud summa 04.02 Ametikiri (veebis) Sirje Mäearu (EKI) 5 28/8 Tasuta 18.03 Ülevaade krimikirjandusest (veebis) Jaan Mar t inson 2 38/7 29.04 Rohetiiger – mis see on ja millega tegeleb (veebis) Birgit Kermes 2 24 /8 Tasuta 27.05 Kuidas hoida vaimset tervist (veebis) Anneli Salk 2 3 1 /7 250 10.09 Väljasõiduseminar Viim s i raamatuko gus: Sotsiaalse kaasatuse tööst TLN KRK-s , Tänapäeva kirjastus e väljaanded, Viimsi raamatukogu Leelo Ainsoo , Tauno Vahter , Tiiu Valm 5 25/6 268 (Sellest 200 K ultuur i ministeeriumi toetus) 14., 16.09 Meediapädevus veebis ja digitaalne turvalisus Angelica Õunapuu, Laura Annast ( RaRa ) 6 22/6 Tasuta 05.11 Väljasõiduseminar Viims i raamatukogus: Lõimumis- ja kohanemisvaldkonna teenused. Rahva Raamat u väljaanded, Viimsi raamatukogu K ätlin . Kõverik, K aire Cocker (INSA) R enè Tendermann , Tiiu Valm 5 14/5 292 (Sellest 200 K ultuur i ministeeriumi toetus) 12.10 Praktiline avaliku esinemise õpituba Meelis Sarv (TÜ Pärnu Kollež ) 8 LV 12/4 IV 4/2 720 (sellest 400 kultuuriministeeriumi toetus) 12.11 Õppereis Soome rk-desse.(Oodi, Kirkkonummi , Iso O mena ) 6 12/1 1321 17.11 ETKA Andras elukestva õppe seminar. Kuidas ebakindlatel ja muutuvatel aegadel säilenõtke olla? (veebis) Monica Marfeldt , Ave Eero ETKA Andras) 5 17/6 Euroopa Sotsiaalfondi projekt Raamatukoguhoidjad õppisid ametikirja koostamist, korrektset eesti keelt, eneseväljendust ja esinemisoskusi, tutvusid uudiskirjandusega ja krimikirjanduse paremikuga, keskkonnapoliitika kujundamiseg a, lõimumisteenustega ja vanemaealistele mõeldud tegevustega. Õpiti tähelepanu pöörama meediatarbimise harjumustel e, infoga manipuleeri misele ning digitaalsele turvalisusele . Aga ka seda, kuidas olla pikka aega hea töövõimega ning hoida oma vaimset tervist. Õppe reisidel tutvuti erinevate raamatukogude kaasaegsete ja kasutajasõbralike lahendustega ning teenustega. Koolitus t el arendati järgmisi kutsestandardi kompetentse: kogude kujundamine, lugeja- ja infoteenindus, juhtimine ja arendustegevus. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Vt ka LISA 2 Raamatukoguhoidjate esinemisi oli vähem kui varasemalte aastatel, kuna vähem oli ka sündmusi, mida korraldada sai . Raamatukoguhoidjad t u tvustasid raamatukogutööd ja -tegemisi , raamatukogu ajalugu, oma piirkonnaga seotud ajaloolisi isikuid ja ettevõtteid. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajad esinesid raamatukoguteenuste ja elukestva õppe teemadel, rääkisid koostööst hoiuraamatukoguga , t utvustasid Iirimaa raamatukogudes saadud kogemusi ja Läti kolleegidele Eesti rahva raamatukogu de teenuseid. 2.4.4 Erialahariduse omandamine Üks töötaja õpib 2021. aastast Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse magistriõppes. Üks töötaja lõpetas Eesti R ahvusraamatukogu juures kutsekoolituse (2020/2021) kursuse . Üks Lääne-Virumaa KRK töötaja omandas e riala toetavat haridust Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži teenuste disaini ja juhtimise eriala magistriõppes. 2.4.5 Töötajate tunnustamine Viru-Nigula Vallavalitsus tunnustas Aseri raamatukoguhoidjat Marget Karnetovat pikaajalise panuse eest raamatukogu töösse . Vinni- Pajusti raamatukoguhoidja Maie Männiste sai Vinni- Pajusti Gümnaasiumi tänukirja laste raamatukoguringi juhendamise eest . Kultuuriministeeriumi tänukiri Ere Käärmaale pühendumusega tehtud kultuuri, kirjandust ja kogukonda väärtustava töö eest Tapa raamatukogus. Lääne-Virumaa Keskr aamatukogu pälvis Transpordiameti tunnustuse liiklusohutuse sündmuse kategoorias projektiga „Liiklusnädal Lääne-Virumaa raamatukogudes“. 2.4.6 Raamatukogu haldusjuhtimine Vt ka LISA 3 Aasta jooksul tehti ainult väiksemas mahus remonditöid . M itmed probleemid katustega (Tamsalu, Vajangu ) , küttesüsteemidega (Tapa, Võsu, Vergi ), põrandaga (Väike-Maarja) ja ruumide kaasajastamisega lükkusid taaskord edasi. Võsupere rk katus lasi aasta jooksul kolm korda läbi, veekahjustused olid väga suured. Võsu rk ruumid ja sisustus on amortiseerunud, v äga halva s seisus on Vihula rk. Remonditöid teostati Aseris, Kiltsis ; Rakkes vahetati garantiiremondi korras ära põrand, Tamsalus rajati õueterrass, valgustust uuendati Tapal, Vajangul ja Assamallas . Haljalas vahetati välja küttesüsteem. Päris uute ruumide ootuses on kaks raamatukogu: Vinni multifunktsionaalse liginullenergiahoone ehit us sai rahastuse, sinna saab uued ruumid ka raamatukogu. Uued raamatukoguruumid Haljala ajaloolises köstrimajas peaks valmima 1. septembriks 2022. Kõik Kadrina valla raamatukogu üksused said maja seinale ühesuguse õige nimega ja valla sümboolikaga tahvlid. Lääne-Virumaa Keskr aamatukogu r uumide seisukord on hea, jooksvalt on tehtud hooldusremonti. Jätkuvaks probleemiks on ruumipuudus, mida on püütud leevendada ümberpaigutuste ja kogude puhastamisega. 2021. aastal tehti hooldusremonti 4.korruse saalis ja töötajate puhkeruumis (värviti seinad ja laed, puhastati põrandad). Telliti valgustusprojekt, mille alusel saaks 2022. aastal alustada valgustite väljavahetamist uuemate ja energiasäästlikemate valgustite vastu. 1. korrusele seati sisse elutuba, kus diivanil või tugitoolis istudes oleks mugav ajalehti ja raamatuid lugeda. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Liikumispuudega inimesele on loodud juurdepääsuvõimalus 16-s raamatukogus, ühes saab esimesele korrusele. Ülejäänud 23-s on juurdepääs raskendatud või puudub üldse. 2021.aastal selles osas mingeid töid ei teostatud. Lääne-Virumaa Keskraamatukogusse on tagatud r atastooliga sissepääs kaldtee abil, korruste vahel saab liikuda liftiga. 1. korrusel on olemas inva-WC. Välisuksest sissepääsemiseks vajab ratastoolis inimene siiski sageli abi, sest uks on raske ega avane automaatselt. Hoone arhitektuurist tingituna ei ole välisukse ja -trepi ümberehitamiseks lihtsaid lahendusi. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas 2021.a lõpus oli maakonnas 176 arvutitöökohta, neist 41 Lääne-Virumaa KRK-s . Raamatukogu töötajate käsutuses oli 90 arvuti t, mida on eelmise aastaga võrreldes kahe võrra rohkem . 2021.a saadi raamatukogudesse juurde kaks sülearvutit, neli uut töökohaarvutit, üks lugejaarvuti vahetati välja uuema vastu ja lisandus üks lugejaarvuti raamatukogusse, kus seda varem ei olnud. Raamatukogudesse osteti veel veebikaameraid ja mikrofoniga kõrvaklappe ning värviline priter /skänner/koopiamasin. Kundas paranes internetikiirus ja Rakke sai lugejatele mõeldud w i f i ühenduse. Peale ühe harukogu on w ifi kasutamise võimalus nüüd kõikides raamatukogudes. Infotehnoloogiline olukord maakonnas paraneb iga aastaga, kuid endiselt on mitmetes raamatukogudes kasutusel olevad arvutid üsna vanad. Lugejaarvutite keskmine vanus maakonna raamatukogudes oli 2021.a lõpus kuus aastat. Ligi pooltel raamatukogudel olid lugejaarvut eid , mis soetatud 2015. aastal või enne seda. Tarkvarana oli kasutusel valdavalt Windows 10, mõnes kohas ka Windows 7, Tapa vallas Ubuntu 20.04 ja 21.04 . Töötajaarvutite olukord o li parem, keskmine vanus oli neli aastat , kuid endiselt on kasutusel tööarvuteid, mis soetatud kuni kümme aastat tagasi. Tarkvarana oli kasutusel Windows 10, Tapal on osaliselt üle mindud juba Windows 11-le. Lääne-Virumaa 1.korrusele seati üles puutetundiku ekraaniga lugejaarvuti digilehtede lugemiseks. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu on jätkuvalt ainus koht maakonnas, mis pakub pilveprinditeenust. Kogud komplekteerimine ja töötlemine 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) LV KRK komplekteerimisosakonna kaudu komplekteerit i teavikuid 7-le omavalitsusele. Tapa valla raamatukogudele, kes kasutavad raamatukoguprogrammi Riks, komplekteerib Tapa VRK . Teavikute komplekteerimine toimub valikuliselt, lähtudes riiklikest juhistest, piirkonna elanike vajadustest ja soovidest , haridus asutuste ja teiste huvigruppide olemasolust. Et mitte liigselt dubleerida, arvestatakse RVL-i võimalustega , eriti valla siseselt. 2021.a kogude juurdekasv: Kokku osteti rahvaraamatukogudesse teavikuid (ilma perioodikata) 20 868 eks emplari 278 326€ eest, nendest maakonnaraamatukogu komplekteerimisosakonna kaudu 18 000 eks emplari ( 81 % ) . Raamatuid saabus 22 000 eksemplari (5% vähem kui eelmisel aastal) Muid teavikuid, valdavalt mänge lisandus maakonda 199 . Võõrkeelseid raamatuid lisandus 974 eks emplari , neist 895 ehk 92% olid venekeelsed . Väärtkirjandust osteti 6099 eks emplari 53 556€ eest, mis moodustab 40,8% kogu riigipoolsest teavikuteostu toetusest. Komplekteerimiskulu elaniku kohta oli kõige suurem Laekvere r aamatukogul – 14,5 € elaniku kohta ning kõige väiksem Sõmeru r aamatukogul – 4€. Keskmiselt oli maakonnas elaniku kohta komplekteerimisraha 5,7€. Kohalike omavalitsuste poolt eraldatud teavikute toetus oli kõige suurem Vinni valla Laekvere raamatukogudel so 12,2 € elaniku kohta . K õige väikesem oli toetus Rakvere valla Sõmeru raamatukogu l, kus toetus elaniku kohta oli vaid 2,5 € ning LVKRK-l, kus toetus oli vaid 2€ elaniku kohta . Omavalitsused eraldasid komplekteerimisraha keskmiselt 3,5€ elaniku kohta. Maakonna teaviku kogud 2021. a lõpu s: kokku 651 344 eksemplari Raamatuid: 637 069 eks emplari Ajakirjad: 6093 aastakäiku Auviseid : 7086 eksemplari Muid teavikuid ( peamiselt mängud): 943 eksemplari LVKRK 2021.aasta komplekteerimise eelarve oli 63 859€, sh riigipoolne eraldis koos lisatoetusega 33 396 € (52,3%) ja Rakvere linna eraldis 30 463 € (47,7%). Võrreldes aasta varasemaga suurenes komplekteerimiseelarve 7,4%. Aasta jooksul saabus kogudesse 4266 teavikut . Kogude ringlus tervikuna oli 2021.aastal 1,6. Osakondade lõikes oli suurim ringlus ilukirjanduse osakonnas (1,9), järgnes laste-ja noorteosakond (1,34) ning erialakirjanduse osakond (1,3). Kõige vähem ringlevad muusikaosakonna kogud (ringlus vaid 0,35). Annetusena sa id maakonna raamatukogud 1402 eks emplari , sh “Lugemisisu” raamatuid 399 eks emplari 4371,35 € eest. Annetuste osakaal juurdekasvust oli 6,3% . Raamatuid annetati 1287 eks emplari, ajakirju 61 aastakäiku. Ringlus jäi eelmise aastaga võrreldes jätkuvalt sama madalaks : 0,8 . Kõige suurem oli see LVKRK- s s - 1,6. Ringlus on kõrgem suvituspiirkonna raamatukogudes (Haljala vald). Madala ringlusega paistavad kahjuks silma Laekvere raamatukogu (koos harukogudega) ja Tudu raamatukogu – ringlus vaid 0,3; Reola raamatukogu – ringlus 0,4. Elanikkond maakonnas väheneb ja vananeb , see mõjutab ka kogude kasutatavust. 68% kojulaenutustest oli ilukirjandus. Eelistatakse eesti kirjandust ja ajaviitekirjandust. Lapsed laenutavad peamiselt kooli kohustuslikku kirjandust. Populaarsed o lid oma maakonna kirjanikud A in Kütt, U rve Tinnuri , Eha Veem . Võõrkeelse kirjanduse l aenutamine vähenes samuti . Kuigi venek eelseid lugejaid on mitmes piirkonnas, väheneb iga aastaga ka v enekeel se kirjanduse laenutamine. Kõikidest l aenutustest moodustas see 4,1% (2020.a 4,3%). Ligi 9% kojulaenutustest olid ajalehed ja ajakirjad. Mõnedes maaraamatukogudes on perioodika laenutuste osatähtsus ligi pool laenutustest , näiteks 38% Vergi raamatukogus. Tabel 6. Raamatute laenutuste edetabel Lääne-Viru maakonnas ( Urram+Riks ) * Autor Pealkiri Laenutusi 1. Owens , Delia Kus laulavad langustid 664 2. May , Nicola Väike nurgapood 526 3. Kassikäpp, Leelo Kui vanad naised armuvad 495 4. May , Nicola Väike nurgapood. Taaskohtumine 454 5. Kütt, Ain Kuldse medaljoni mõistatus 436 6. Tinnuri , Urve Rabasaar 399 7. Tinnuri , Urve Õed 347 8. Tinnuri , Urve Leonora 346 9. Moyes , Jojo Armastatu viimane kiri 342 10. May , Nicola Väike nurgapood. Kingitus 328 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu täiskasvanud lugejate laenutuste edetabel (raamatud) Autor Pealkiri Laenutusi 1. Owens , Delia Kus laulavad langustid 222 2. Petrone, Justin Minu Viljandi: tagasi alguses 144 3. Raud, Mihkel Võtku homme mind või saatan 135 4. Moyes , Jojo Armastatu viimane kiri 123 5. Läckberg , Camilla Inglitegija 119 6. Afanasjev , Vahur Serafima ja Bogdan 114 7. Ware , Ruth Üks teise järel 107 8. Läckberg , Camilla Kuldne puur 103 9. Riley , Lucinda Liblikatuba 103 10. May , Nicola Väike nurgapood. Taaskohtumine 101 Laste - ja noorte kirjanduse laenutuste edetabel Lääne-Viru maakonnas ( Urram+Riks ) * Autor Pealkiri Laenutusi 1. Rannap , Jaan Nublu 195 2. Tehnoloogia ja loovus 183 3. Väljal, Silvi Jussikese seitse sõpra 181 4. Raud, Piret Tobias ja teine B 178 5. Kivirähk, Andrus Kaka ja kevad 171 6. Kivirähk, Andrus Tont ja Facebook 166 7. Tomusk, Ilmar Kolmanda A kriminalistid 165 8. Raud, Eno Kalevipoeg 144 9. Maasik , Jana Enne lõppu 142 10. Saint- Exupéry , Antoine de Väike prints 132 Last - ja noort ekirjanduse laenutuste edetabel Lääne-Virumaa Keskraamatukogu s Autor Pealkiri Laenutusi 1. Vallik, Aidi Kuidas elad, Ann? 155 2. Tomusk, Ilmar Kolmanda A kriminalistid 147 3. Tomusk, Ilmar Kriminaalsed viineripirukad: neljanda A kriminalistid 135 4. Keränen , Mika Varastatud oranž jalgratas 130 5. Raud, Piret Tobias ja teine B 128 6. Kivirähk, Andrus Tont ja Facebook 126 7. Rowling, J.K. Harry Potter ja tarkade kivi 122 8. Reinla , Astrid Pätu 120 9. Kivirähk, Andrus Kaka ja kevad 110 10. Kass, Kristiina Samueli võlupadi 96 Perioodika laenutuste edetabel Lääne-Viru maakonnas ( Urram ) * Pealkiri L a enutusi 1. Kroonika 3814 2. Virumaa Teataja 3021 3. Eesti Naine 1820 4. Naisteleht 1634 5. Maakodu 1516 6. Postimees 1397 7. Õhtuleht 1347 8. Eesti Ajalugu 1273 9. Imeline Ajalugu 1219 10. Maaleht 1187 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ajakirjade laenutuste edetabel Pealkiri Laenutusi 1. Horisont: Inimene. Loodus. Universum 267 2. Looduses 216 3. Burda Style 203 4. Claycraft : pinch , coil , slab and throw 171 5. Raamatupidamise praktik 124 6. Eesti Loodus 119 7. Tervis Pluss 114 8. Akadeemia 103 9. Mesinik 102 10. Tiiu 99 *Ei sisalda Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laenutusi 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Kogudesse lisandus raamatuid 22 000 eksemplari. 17 404 ehk 79% sellest oli ilu- ja lastekirjandus. Võõrkeelseid raamatuid saabus 974 eks, sellest 92% olid venekeelsed. E-raamatui d ei komplekteeritud, kuna puudub laenutuskeskkond. Lääne-Virumaa KRK-sse osteti 3969 raamatut 51 775 € eest ( võrreldes varasema aastaga 124 eksemplari enam), keskmiseks hinnaks kujunes 13,04 €. Ilukirjandust osteti keskmiselt 2 eks emplari nimetuse kohta, populaarteaduslikku kirjandust 1 eks emplar . Järelkomplekteerimine toimub enamasti kooli lugemisvara osas, kui on tekkinud suurem nõudlus või kui lagunenud raamatud vajavad asendamist. Aeg-ajalt tuleb ka suure nõudlusega põnevike eksemplaarsust suurendada. Võõrkeelseid raamatuid saabus kokku 260 eks emplari (6,2%), sellest 75,4% olid venekeelsed. Võrreldes varasemaga saabus võõrkeelset kir j andust 161 eks emplari vähem (sh 105 eksemplari venekeelse id raamatuid vähem ). Raamatuid kustutati 2341 eks., kustutuste osakaal juurdetulekust oli 56,2%. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Perioodika komplekteerivad kõik raamatukogud ise. Ajakirju osteti 983 ja ajalehti 226 aastakäiku, kokku 57 465 € eest so 17,1% kogu komplekteerimise kulust. Kultuuriperioodikast on kõige rohkem raamatukogudesse tellitud Loomingu Raamatukogu, Sirp, Looming, Teater. Muusika. Kino., Vikerkaar, Muusika ja Akadeemia. Lääne-Virumaa KRK-sse osteti p erioodikat 10 969 € eest (15,8% kõigist ostudest). Ajakirju osteti 175 ja ajalehti 27 aastakäiku. Annetusena saadi ajakirju 15 ja ajalehti 13 aastakäiku. Kultuuriperioodika väljaandeid osteti 18 nimetust 437 € eest. Ajakirju kustutati 142 aastakäiku. Lisaks osteti 36 elektroonilise jadaväljaande lugemisõigust. 3.1.3 Auviste komplekteerimine 2021.a lisandus kogudesse ainult 10 auvist , neist 9 LVKRK- sse . Eelmise aastaga võrreldes on seda 3 korda vähem. Auviste komplekteerimine väheneb iga aastaga, kuna nende kasutus väheneb. Auvis te laenutused moodustasid k õigist laenutusest ainult 0,2% (1240 korda). Kõige rohkem on auviseid LVKRK kogudes: 4720 . 3.2 I nventuurid, mahakandmised Kogudest kustutati 26 560 eks emplari raamatuid, 1213 aastakäiku ajakirju ning 157 auvist . Inventuur v iidi läbi Laekvere raamatukogus. Aasta esimesel poolel korraldati Lahu raamatukogu (suletud 2020. aastal) fond ümber: uuem kirjandus liideti Rakke raamatukoguga; suurem osa laste- ja noortekirjandusest anti kohalikule koolile ja lasteaiale . Muugas anti seoses koolimaja osakonna likvideerimi sega osa koolimaja fondist üle Muuga põhifondi, osa kanti maha ja osa anti üle Laekvere Koolile . Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Kõige o lulisemaks muudatuseks teenustes oli veel viie Cleveroni raamatukapi lisandumine maakonda. See muudab raamatukoguteenuse mugavamaks ja kättesaadavamaks mitte ainult linnas vaid ka väiksemates kohtades (Kadrina, Tapa, Kunda, Sõmeru, Vinni) . Lääne-Virumaa Keskraamatukogu r aamatukappi vormistati 2021.aastal 3128 pakki, välja neist võeti 3069 pakki. Lugejate rahulolu-uuringu viis läbi Viru-Nigula VRK. Vastustest selgus, et üldjoontes ollakse rahul nii asukoh aga, ligipääsetavusega kui ka lahtiolekua egadega , samas sooviti, et Kunda maja oleks avatud ka esmaspäeviti. Teenindusega ja teenustega oldi rahul, kuid esile toodi kopeerimis-, printimis- ja/või skaneerimisteenuste kõrget hinda. K oolituste vastu on huvi madal , endiselt ollakse huvitatud kohtumistest kirjanike ja tuntud inimestega. Samuti soovitakse osaleda raamatuaruteludel ja lastele suunatud üritustel koos lapsega. Arvati ka, et võiks olla rohkem noortele suunatud üritusi või huvitegevust. I nfot raamatukogu kohta saadi raamatukogu töötajalt, Facebookist, koduleheküljelt ja telefoni teel. Vähem kasutatakse infokanalina vallalehte, e-posti ja Instagrami . 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine . 2021. a lõpus oli maakonnas kasutajate käsutuses 86 internetiühendusega arvutit , seda on eelmise aastaga võrreldes kahe võrra vähem. Kohapeal on olemas kohalikud vallalehed. Raamatukogudes olid saadaval erinevate võistluste võidutööd, piirkonna teiste ürituste reklaam, valimiseeln e info. Kuna riigiasutustega suhtlemisel on üha rohkem vaja digioskusi, siis vajavad tuge just vanemaealised kasutajad. Raamatukoguhoidjad jagavad ka digitarkus t ning informeerivad oma kasutajaid petukirjade ja -kõnede eest. Igapäevaselt käiakse raamatukogus ID-kaardi põhiseid e-teenuseid ja pangateenuseid kasutamas, töötukassaga suhtlemas, tuludeklaratsioone esitamas, tervisedeklaratsioone täitmas, Covidi vaktsineerimistõendeid printimas, sotsiaalmeedias suhtlemas, muusikat kuulamas , arvutimänge mängimas jne. L ääne-Virumaa KRK l ugejate käsutuses on 18 lugejaarvutit. Kõigis teenindusosakonna lugejaarvutites on võimalik kasutada ID-kaarti ja printida, AIPis ja II korrusel olevatest lugejaarvutites on lisaks võimalik skaneerida, andmekandjale salvestada. Lasteosakonna lugejaarvutite juures saab kasutada graafikalaudu. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused . Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte. Kõikides raamatukogudes oli tavapäraste teenuste kõrval koopiate tegemise võimalus, päringutele vastamine, abi interneti- ja e-teenuste kasuta misel . Mitu raamatukogu annab kasutamiseks oma ruume . Kirjandusürituste ja raamatukogutundide korraldamine sõltub piirkondlikest võimalustest ja sihtgrupi olemasolust. 2021. a tõusis koduteenust pakkuvate r aamatukogu de arv 17-lt 22-le. Samas vähenes koroonast tingituna teenuste pakkumine teistele hoolekandeasutustele. 8 raamatukogu pakkus kontaktivaba laenutamise teenust raamatukappi ja 27 raamatukogul oli kontaktivaba tagastamise võimalus tagastuskasti näol. Omniva postipunkti teenust osutavad kõik Viru-Nigula valla raamatukogud ja Tapa VRK Vajangu harukogu. 2021.a alustas postipunkt k a Sõmeru rk Lepna harukogus . Sügisest alates on võimalus URRAMi lugejaportaalis ID-kaardi, mobiil-ID ning smartID-ga lugejaks registreerida . 2021.a kasutas raamatukogu 28% maakonna elanikkonnast (2020.a 30,7%). Hõlve langeb iga aastaga , kuid viimase aas ta langus ol i üsna järsk. Paljud vanemad inimesedes maapiirkondades enam raamatukogus tervislikel põhjustel ei käi, nooremad käivad tööl teistes piirkondades ja raamatukokku ei jõua. Laste arv koolides väheneb ja sealt uusi luge j aid juurde tule. Oma mõju on kindlasti pandeemia jätkumisel, mõned inimesed ka seetõttu sel aastal raamatukokku tulla ei julenud. Suurim on hõlve Haljala vallas tänu suvituspiirkondadele (37,5%), kuid ka seal on see langenud märgatavalt. Lääne-Virumaa KRK kasutas 38,7% elanikest (2020.a 40,5%). Madala hõlvega paistavad silma Sõmeru raamatukogu – hõlve 14,2% ( sh on väga väikese kasutusega Lepna harukogu – hõlve 10,9% ), Viru-Jaagupi raamatukogu – hõlve 15,7%. Tabel 7 Raamatukogu Lugejad 2020 Lugejad 2021 Muutus (+-) Lääne-Virumaa 18 151 16 833 -1318 Sh LV KRK 6081 5789 -292 Lugejaid oli 7,3 % vähem ja s ee on viimaste aastate kõige suurem langus. Rahvaarv maakonnas kahanes 296 elaniku võrra ( - 0,6%), see tõusis ainult Rakvere vallas . Kasutajate arv tõusis siiski 9-s raamatukogus. Lääne -Virumaa KRK hõlve oli 2021.aastal 38,7% (2020.aastal 40,5%). Registreeritud kasutajate arv vähenes 5%. Kojulaenut usi vähenes vaid 1% võrra ning l aenutusi elaniku kohta oli 2021.a 11,3, iga lugeja kohta 29,2. Külastused tõusid 8%, kuna sel aastal arvestati ka tagastuskasti ja raamatukapi k ülastusi, mida varem ei arvestatud. Raamatu- kogu Külastused 20 20 Külastused 202 1 * Muutus (+-) Virtuaal-külast. 20 20 Virtuaal-külast. 202 1 Muutus (+-) Lääne-Virumaa 246 672 239 701 - 6971 254 787 225 314 29 473 Sh LVKRK 67 876 73 250 5374 35 055 36 128 1073 * Külastuste hulka on arvestatud ka raamatukapi ja tagastus kasti külastused. Maakonna raamatukogudes oli keskmisel e laniku kohta aastas 4, 1 külastu s t – enim Kadrina valla raamatukogudes (5,1 külastust), kõige vähem Sõmeru raamatukogus (sh Lepna harukogu) – 1,5 külastust. Külastuste ja laenutuste langus ei olnud nii järsk kui lugejate osas. Külastused tõusi d 12-s ja laenutused 14-s raamatukogus. E bakindluses t tuleva olukorra ees laenutasid inimesed korraga rohkem . Siiski oli kokkuvõttes laenutusi vähem 1,5% ja külastus i 2,9% . Laenutustest 45 645 ehk 8,5% olid kohalkasutused , mis vähenesid eelneva aastaga võrreldes 4% , kojulaenutused vähenesid ainult 1,2%. Laenutusi elaniku kohta oli 9,1. Vahepealsed piirangud ei lubanud plaanipäraseid tegevusi (kohtumised, raamatukogupäevade üritused, ettelugemised, filmiõhtud, töötoad jne ) korraldada ja see mõjutas oluliselt külastatavust . Suveperioodil külastavad raamatukogu aktiivselt puhkama sõitnud maakodude omanikud . Külaraamatukogu külastatavus t mõjutas näiteks kohaliku kaupluse sulgemi ne. Raamatu- kogu Laenut-d 20 20 Laenut-d 202 1 Muutus (+-) Päringud 20 20 Päringud 202 1 Muutus (+-) Lääne-Virumaa 542 479 53 4 539 - 7940 4703 325 9 -14 44 Sh LVKRK 170 073 169 290 -783 1679 1264 -415 Infopäringud Infopäringud märgitakse jooksvalt statistikasse. Päringud vähenesid 31% ning päringud on tervikuna olnud v iimased kolm aastat langustrendis. Päringute teemad üldistatuna : uurimistööde materjalid, kodulugu, keskkond, sõidugraafikud, toitlustuskohtade lahtiolekuajad, asutuste aadressid, ristsõnade küsimustele vastused, erinevate seadmete kasutusjuhendid, COVIDiga seonduv, tervisetõendid, ostu-müügi lepingud jne. Mõned näited päringutest: salapiirituse vahendamine; lasteraamatute auhindu võitnud teosed; alkoholismi tagajärjed; polaaralade taimestik; digipaketi registreerimine; põdrasambla leiukohad . Lääne-Virumaa KRK le on päringuid võimalik esitada ka Chati vahendusel. Sageli esita ti päringuid teavikute leidumuse, raamatukogus pakutavate teenuste või raamatukogu poolt korraldatud/korraldatavate ürituste kohtaErialakirjanduses kordusid aasta jooksul sagedasti päringud Rakvere linna ja linnuse ajaloo kohta. Raamatu-kogu Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel osalejate arv Virtuaalürituste järelvaatajate arv* 20 20 202 1 20 20 202 1 20 20 202 1 Lääne-Virumaa 2 8 0 30 0 68 Sh LVKRK 0 0 0 0 0 0 Viru-Nigula valla raamatukogus sai ellu kutsutud lastele mõeldud virtuaalne jututuba Google Meeti kaudu. Kohtumised toimusid nädalas korra, kolmapäeviti. Igal korral sai lastele ette lugeda erinev raamatukoguhoidja. Samuti viidi läbi fotojaht, mille käigus saatsid kogukonnaliikmed ette antud kirjanduslikel teemadel fotosid, mida eksponeeriti raamatukogu Facebooki lehel. Väike-Maarja VRK -s oli üritus Alar Pee gi ja gaidid ega „ Matka t est ümber Eesti “, millest tehti ka veebiülekanne. Raamatu-kogu Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel osalejate arv Virtuaalkoolituste järelvaatajate arv* 20 20 202 1 20 20 202 1 20 20 202 1 Lääne-Virumaa 0 1 0 19 0 160 Sh LVKRK 0 0 0 0 0 0 *kui järelvaatamine võimaldati peale koolituse toimumist Väike-Maarja VRK korraldas virtuaalse m akrameetehnikas käepaelte õpitoa . Raamatu-kogu Virtuaalnäituste arv 20 20 Virtuaalnäituste arv 202 1 Virtuaalnäituste külastajate arv 20 20 Virtuaalnäituste külastajate arv 202 1 Lääne-Virumaa 2 6 135 4082 Sh LVKRK 0 0 0 0 Vohnja raamatukogu tähistas 100. juubeliaastat virtuaalnäitusega „ Vohnja raamatukogu 100“ , Tapa raamatukogul olid näitused „Kulgemine ajajoonel. Tapa raamatukogu 100“, fotonäitus „100 hetke Tapa raamatukogu ajaloos“ ja „Tapa Linnaraamatukogu maja ja aja lugu“ . Haljala Vallaraamatukogu Facebooki lehel on kaks pidevalt täienevat virtuaalnäitust: „Meie kant vanades ajalehtedes“ ja „Haljala raamatukogu ajalugu“. 4.3 RVL teenindus RVL välja – 13 439 (2020.a 15 000) RVL sisse – 13 441 (2020.a 14 585) L ääne- V irumaa KRK RVL sisse – 153 (2020.a 276) Lääne-Virumaa KRK RVL välja – 1707 (2020.a 1396) RVL toimub peamiselt v allaraamatukogu siseselt. Harukogud võtavad sageli lisaks konkreetsetele tellimustele teistest valla raamatukogudest teavikuid valiku rikastamiseks. Kui teavikuga lugejal kiiret ei ole , siis liigub tellitu kohale kaks korda kuus koos uute raamatutega. Teavikuid transpordivad peamiselt raamatukoguhoidjad ise, k ui on võimalik, kasutatakse vahendajatena tuttavaid ja vallaametnikke , piirkonna postiljon . URRAMi siseselt kasutas Lääne-Virumaa KRK-lt RVL-laenutuse võimalust 2021.aastal 9 raamatukogu (sh Kohtla-Järve raamatukogu). Maakonnasisene RVL oli kõige tihedam Kadrina Valla raamatukoguga. 2021.aastal tellisid RVLi vahendusel Lääne-Virumaa rahvaraamatukogud kõige enam ilu- ja lastekirjandust (sh venekeelset ilukirjandust), käsiraamatuid ja esoteerikat, kohustuslikku kirjandust lastele ning kõrgkooliõpikuid. RVL teel sisse telliti maakonnast võrdselt nii ilukirjandust kui erialakirjandust. RVL sisse on vähenenud 123 laenutuse võrra, RVL välja suurenenud 311 laenutuse võrra. Kõige rohkem telliti teadus- ja erialaraamatukogudest teatmekirjandust Lääne-Virumaa Keskraamatukogusse RVLi teel (teavikuid ja paberkoopiaid) Eesti Rahvusraamatukogust. 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine 2021. a lisandus maakonna raamatukogudesse laste-ja noortekirjandust 2434 eks emplari . Komplekteerimisel arvestatakse haridusa sutuste olemasoluga piirkonnas, igas vanuses laste lugemishuviga, et kõigile oleks pakkuda nii kooli- kui ajaviitelugemist. Eelistatud on Eesti kirjanike looming ning kooli- ja lasteaia õ ppekavas olev kirjandus, aga ka auhinnatud raamatu d. Komplekteerimisel tuleb jälgida kordustrükke kohustusliku kirjanduse teostest, et vajadusel lagunenud või kadunud raamat asendada. Probleemiks on endiselt vanem lastekirjandus, mida keegi pole aastakümneid raamatukogust laenutanud ja need raamatud on maha kantud, kuid siis määrab kirjandusõpetaja need kohustuslikku kooli lugemisvarasse. Lapsed ei ole aktiivsed ajakirjade laenutajad, kuid ajakirjad Tähe ke ja Hea Laps on tellitud pooltesse raamatukogu s se. Lääne-Virumaa KRK k omplekteerimispõhimõtted on endised: eelkõige püütakse kogudesse hankida piisaval määral kooli- ja huvilugemiseks mõeldud lugemisvara eelkoolieast põhikooli lõpuni nii eesti kui võõrkeeltes ning pakkuda õppekava toetuseks mitmekesist aimekirjanduse valikut. Eelistatakse eesti algupärandeid ning jooksvalt täiendatakse ka lauamängude, tegelusraamatute ja arvutimängude varu. Perioodika komplekteerimisel on põhimõtteks, et kättesaadavad oleksid need vähesedki Eestis ilmuvad lastele adresseeritud perioodilised väljaanded. 2021. aastal lisandus kogusse 1352 teavikut (2020.a 1357), neist raamatuid 1304 eksemplari. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 8 R aamatukogu Lug eja d 2020 Lugejad 2021 Muutus (+-) Lääne -Virumaa 5290 487 8 -4 12 Sh LVKRK 1665 1541 -124 Koroona mõju oli eriti tuntav just lasteteeninduses (distantsõpe, ära jäänud raamatukogutunnid ja lastele suunatud üritused). 29% raamatukogude registreeritud kasutajatest olid lapsed. See suhe eelmise aastaga võrreldes ei muutunud. Samas oli laste arv teist aastat languses, 2021. a oli registreeritud lugejaid eelmise aastaga võrreldes 7,8% vähem. Lugejate arv tõusis 12-s raamatukogus. Külastustest oli 23% laste külastused (2020.a 26,8%). Eelmise aastaga võrreldes oli langus 16,6%. Külastusi oli rohkem 10-s raamatukogus. Laste laenutused on olnud kõige stabiilsemad. 2021.a laenutused vähenesid küll 3,8% , kuid nende osakaal laenutuste üldarvust oli üsna sama, mis eelmisel aastal - 13% . Laenutuste arv tõusis 13-s raamatukogus. Lääne-Virumaa KRK-s moodustasid lapsed 26,6% lugejaskonnast (2020.a 27,4%) ja laste külastused 16,5% külastustest (2020.a 22,3%). Laenutuste osakaal oli 12,4% . R aamatukogu Külast used 2020 Külastused 2021 Muutus (+-) Laenut 20 20 Laenut 202 1 Muutus (+/-) Lääne -Virumaa 65 993 5 5 012 -11111 65 873 63 382 -2 491 Sh LVKRK 15 152 12 110 -3042 20 197 18 645 -1552 Laste raamatukogu de kasutamist mõjutasid kõige enam : Ära jäid paljud raamatukogutunnid ja lasteüritused . Karantiini tõttu ei pääsenud lasteaiarühmad raamatukogu ruumidesse ja õpetajad laenutasid raamatuid oma nimele. Ka distantsõppel olevatele õpilastele laenutasid lapsevanemad. Tavapärane ajaveetmine asendu s raamatukapi kasutamisega või kiire külaskäiguga, sest koolimajas või sid lapsed olla ilma maskita, kuid raamatukoguruumides o li suurematel vajalik maskikandmine. Vanema vanuserühma lapsed käivad kaugemal koolis ja kohalikku raamatukogu kasutavad harva. Uusi lapsi enam peale ei tule. Õppetöö lõppemine Muuga mõisakoolis. Lapsed kasutavad enamasti raamatukogu seal, kus nad koolis käivad. Seetõttu tõusis jällegi Laekvere raamatukogu kasutamine laste poolt. Positiivselt mõjutas suvel toimunud raamatubingo mäng, millest lapsed hoolega osa võtsid. Enim laenutavad algklassilapsed, kes on raamatukoguga seotud raamatukogutundide ja suvelugemise nimekirjade kaudu. L apsed ei saanud raamatukogus enam arvutis mängides aega veeta ning pidid asendustegevusi leidma lugemise näol. 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus , s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine . Lugemisisu programmiga liitus 2021.a 15 maakonna raamatukogu . Parimaks lugemisisu käivitajaks peetakse ettelugemist raamatukogutunnis. Kui ikka põnevad ja kaasahaaravad on nii tekst kui esitamine, paneb see lapsi koheselt rohkem raamatuid laenutama. Algklasside laenutuste edetabelis on esikohal need raamatud , millest raamatukogutundidest räägitud ning põhikooli ealistel need mida õpetaja soovitab lugeda. Tapal tuli põhikooli kirjandusõpetaja klassiga raamatukogusse ja soovitas igale õpilasele personaalselt raamatu. Jätkati lasteaia külastamist raamatukotiga ning raamatukogutundide korraldamist. Viru-Nigula ja Vinni- Pajusti raamatukogu de juures tegutse b raamatukoguring . Suvised lugemisvõistlused ja raamatubingod on raamatukogudes populaarsed ja annavad lastele stiimuli lugeda ka suviti. Vinni valla raamatukogud korraldasid ühise tublide lugejate tunnustamisürituse. Osadel õpilastel on lugemisega raskusi ja sellepärast on ka nende lugemus väike. Raamatukoguhoidjad tõdevad, et suur osa lastele laenutustest on raamatukoguhoidja järjepidev töö lapsega, lapsevanemaga, vanavanemaga, lasteaiaõpetajaga, kooliõpetajaga, ringijuhendajaga jne. Lääne-Virumaa KRK l asteosakond lähtub oma töös põhimõttest, et igas eas laps on raamatukogu lasteosakonda oodatud, sest vaid nii on lootust mõjutada tema suhet raamatuga ning toetada lugemisharjumust. Samas saab üha selgemaks, et raamatukokku tullakse eeskätt pärast tunde aega veetma, sõpradega suhtlema. Aastaga on populaarsust kaotanud mängimine PlayStationiga ja graafikalaudade kasutamine. 2021. aasta sügisel alustas oma 30. aastaringi kõige pisematele külastajatele suunatud ettevõtmine - jututare kodustele väikelastele. Raamatukogus toimetamise oskust on aastaid õpetatud 1. klassi lastele raamatukogumängu abil, mis aitab raamatukogus leiduvaid põnevaid varasid avastada ning julgustab iseseisvalt raamatuid valima tulema. Projekt „Raamatukotid lähevad lasteaeda“ kestab juba 2015.aasta lõpust ning on end hästi õigustanud . Ü le-eestili s e kirjandusmäng u maakonnavooru tarbeks koostati kirjandusmänguks valitud teoste põhjal 4 viie küsimuse või ülesandega küsimuste plokki. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused Vt ka LISA 4 Kuigi paljud lastele mõeldud ettevõtmised jäid ära või tuli edasi lükata, tähistati siiski raamatukogudes l iiklusnädal at , ettelugemispäev a , põhjamaade raamatukogunädalat, rahvakalendri tähtpäev i ja kohtuti kirjanikega. Toimusid Lugemisisu tunnid. Vaadati üheskoos joonisfilme ja mängiti lauamänge. Valdavalt tehti ürituste korraldamisel koostööd koolide ja lasteaedadega või toetati nende üritusi enda panusega. P iirkondades, kus lasteasutusi ei ole, on lastele mõeldud ettevõtmisi vähe või üldse mitte, kuid suuresti sõltub see raamatukoguhoidja tahtest ja ettevõtlikkusest. Näiteks korraldas Ka rep a r aamatukogu lastele kaks mängupäeva ja muidki üritusi. Ka koroona-olukorras olid raamatukoguhoidjad leidlikud ja leidsid lastega suhtlemisel teised kanalid : Viru-Nigula VRK raamatukoguhoidjad tegid lastele ettelugemist telefoni teel ning k uuel korral oli lastel võimalus raamatukoguhoidjaga kohtuda virtuaalses jututoas. Laekveres toimus vanemate klasside õpilastele kirjandusmäng Kahootis . Rakke s käis külas „Üks ei ole ühtegi“ festivali raames Piret Päär . Viru-Nigula VRK-s m eisterdati valmis laste oma ajakiri, tehti koos küpsisetorti. Lisaks k orraldati Viru-Nigulas ühisüritusena Viru-Nigula noortetoaga jõuluootuspidu raamatukogu ruumides . V inni- Pajusti rk Suvelugemise Suvebingo oli populaarne ja selle lõpetamine oli omaette sündmus. Jätkus ka raamatukoguringi tegevus. Vinni valla raamatukogud korraldasid raamatukogupäevade ajal oma parimate le lugejate le ühise tunnustusüritus Roelas , mi llest sai osa 76 last. Kohaletulnuile esines Lasteteater Sõber, tublimaid lugejaid tunnustati järjehoidjate, kleepsude ja märkidega ning ühiselt mängiti vanu ringmänge. Kihleveres toimus suvelaager, kus lapsed said ujuda, lõket teha, grillida. Vergis toimus kalurite päeval lastele ettelugemine . Kadrinas korraldati l astekaitsepäeva raamatulaat a . Tapa VRK viis läbi järjekordse üleriigilise etlusvõistlus e „Ellen Niiduga Midri maal “, mis toimus interneti vahendusel. Tapal räägiti ka pärandkultuuri ringi lastega Kalevipojast ja teistest muinasvägilastest . Menukad olid õueüritused: Raamaturetk ning Sõnaorienteerumine. Tapa valla lastel oli võimalus kohtuda Anti Saarega ja Jaanus Vaiksooga. V äike-Maarja VRK käi s raamatute ja lugudega matkal ning jõululuuletustega laadal. Maakaitsepäeval oli raamatukogu väljas rukkililletelgiga, kus sai keskkonnasõbralikult uue lille omale külvata ning panna end proovile ristsõnas rukkilille ning tema sinise tooni teemadel. 2 021. aastal toimus Lääne-Virumaa KRK laste- ja noorteosakonnas 52 (-6) üritust koolieelikutele ja põhikooliealistele lastele. Nii väikest osalejate hulka ei ole aastakümnete jooksul lasteüritustel olnud: koolid ning lasteaiad olid küll avatud ja klassid ning lasteaiarühmad ka külastasid raamatukogu, kuid oli tavaline, et kohal olid vaevalt pooled lastest . Kõige suurem osalejate vähenemine oli väikelastele mõeldud jututares . Suvel toimus traditsiooniline lahedaima suveraamatu valimine näituselt „Ninad suvel raamatusse“, mille käigus täideti 246 sedelit. „Meie toredad muinaslood“ - nii pealkirjastasid Rakvere Gümnaasiumi 2. b klassi õpilased rühmatööna valminud muinasjuturaamatute näituse . Ilon Wiklandi kohvritesse peidetud rändnäituse inspireerivas auras sündis soov katsetada natuke teistmoodi näitusevormi – tegevuste või mõistatamistega ühendatud kohvernäitust. Aasta jooksul sai kohvrinäitustelt uurida ja laenutada rännuraamatuid, vanu ajakirju, jõuluraamatuid. „Asja lood on sellised“ näituste sar jas sai aasta jooksul uudistada näitusi „Kotisuu räägib küll“ (näitus eri aegadest ja eri otstarbega kottidest), „Mäng on tõsine asi“ (eri aegade mänguasjad), aga ka kellasid ja lampe . Tänavuste raamatukogupäevade keskmes olev meediateema võimaldas käima tõmmata noored moedisainerid, kes riietasid ajakirjanduslikku materjali kasutades miss Meedia tiitlile kandideerivaid daame Klaarat ja Veerat . Lasteosakonna sööginurk sai newspaper decoupage´i abil selga uue kuue. Kuuviktoriini lahendamine suunab lapsi uurima lasteosakonna näituseid, infostende, otsima materjali internetist ja raamatutest. Lastega käisid kohtumas kirjanikud Eva ja Indrek K off . 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel 9 Raamatukogu Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Aseri 65 82 7 Haljala 23 25 9 Jäneda 4 4 1 Kadrina 35 35 13 Karepa 162 162 15 Kiltsi 2 2 1 Lepna 42 42 13 Muuga 45 45 3 Rakke 15 15 5 Saksi 25 70 1 Simuna 9 9 2 Triigi 16 16 1 Uhtna 12 24 1 Venevere 4 4 1 Vergi 40 40 5 Vinni- Pajusti 12 12 1 Viru-Jaagupi 82 89 4 Viru-Nigula VRK (Kunda) 72 77 4 Võsu 16 16 5 Võsupere 9 9 2 Väike-Maarja 18 18 5 LVKRK 312 312 25 KOKKU 1020 1108 124 Märgatavalt tõusis nii koduteeninduse kordade (48%), teenuste kui kasutajate arv (30%). Koduteenust osutati ka ajutiselt covidi tõttu eneseisolatsiooni jäänutele. Raamatukoguhoidjad pakkusid kodukülastusel abi arvuti, nutiseadme kasutamisel ja postipunkti teenuste tarbimisel. Samuti vormistat i soovijatele ajalehetellimusi ning pakut i printimisteenust. Lääne-Virumaa KRK -s kasutas aasta jooksul koduteenindust 25 inimest . Kõige rohkem laenutati eestikeelset ilukirjandust ning ajakirju . T eenused teistele asutustele vähenesid, kuna koroonapiirangute tõttu oli hooldekodude külastamine piiratud . Tabel 10 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Uhtna hooldekodu Teavikute laenutamine (7x) 10 Kadrina hooldekodu Teavikute laenutamine 144 Kohtumised “Rakvere Lille Kodu” noortele 4 15 Kadrina ja Uhtna r aamatukogu töötajad toimetasid kontaktivabalt raamatuid hooldekodusse. Lääne-Virumaa Keskraamatukogus toimusid kohtumised Lille Kodu erivajadustega noortega . Loeti ette laste ajakirju ja juturaamatuid, lihtsamaid aimeraamatuid, vesteldi erinevatel teemadel ning mängiti mänge. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond Maakonna raamatukogudes toimus 421 sündmust, millest võttis osa 6553 inimest. Kui sündmusi oli eelmise aastaga võrreldes vähem 13%, siis osalejate arv vähenes peaaegu 37%. Näituseid ja väljapanekuid oli 555. Maanteeameti korraldatud liiklusnädalast võttis osa 12 raamatukogu. Osaleti Euroopa säästva arengu nädala kampaania s „Tund enne und mobla peost, naudi teost!“ . Erinevad väljapanekud tutvustasid elulooraamatuid, Sulev Nõmmiku, Heljo Männi, Ira Lemberi, Aleksei Turovski ja Jaan Rannapi jt loomingut. Pärandkultuur ja kodulugu Uhtna r aamatukogu osales aasta küla žürii vastuvõtmisel piirkonda tutvustava maastikumänguga „Kultuur elab Uhtnas “, põhjalikumalt tutvustati Uhtna topoteeki žürii esimehele J üri Ratasele . Koostöös kooliga alustati Uhtna Põhikooli fotoarhiivi nähtavaks tegemisega. Tapa rk-s toimus pärandkultuuri-alane sündmus „ Mina enne teid, nemad enne meid “, kus tutvustati p ärandkultu uri n äited elust, sajanditagustelt piltidelt. Tamsalus kohtuti kodukandi ajalugu talletanud raamatute autori Viivi Griffeliga . Vohnja r aamatukogu hoidja tutvustas kohalikul perepäeva l külalistele Vohnja küla ajalugu , valmis kodulooli ne fotonäitus „Lapsepõlv tädi Leidaga“. Gessu Välimäe fotonäitus „ Pruuna mõis ja selle ümbrus“ Assamallas . Kirjandusüritused Marge Salumäe raama tu „Meie kitsed“ esitlus Mäehansu talus ( HaljalaVRK ) , Paasvere mõisa taastatud valitsejahoone s kohtumine Hinge Kaljundiga ja raamatu „Paasvere parunid“ esitlus ( Lakvere ), raamatu „ Alender “ tutvustus Rakkes, Märt Treieri raamatu "Eluolulised lood" esitlus Tapal, Raimo Pullati raamatu „Viinameri“ esitlus Saksi s. K ohtu ti kirjanik ega: Ain Kütiga (Haljala VRK) , Heli Künnapasega (Sõmeru), Eha Veemiga ( Viru-Nigul VRK) . Karepal loeti raamatukogupäevade raames vanu ajalehti. Viru-Jaagupi raamatukoguhoidja tutvustas regulaarselt Seeniorklubile üritustel uusi raamatuid . Töö - ja õpitoad T aimetrüki töötuba ja jõulupärgade valmistamine Vergis , Korallküünalde valmistamine Rakkes . Lepna haruraamatukogus tegutse s käsitööring ja toimu s jooga treening. Klubiõhtud, perepäevad j ms Venevere perepäev t eatrietendus ega , õpitoad jõulupärja meisterdamisest ning küünalde kaunistamisest ning Urrami lugejaportaali tutvustamine. Sõmeru raamatukogu oli avatud valla üritusel „Maaelufestival + Maal Elamise Päev“, lastele pakuti võimalusi meisterdamiseks. Kodukandipäev Karepal . S alongiõhtu Bonzoga (Kadrinas), hingedeaja luuleõhtu muusik Hillar Vimbergiga ( Viru-Nigul VRK) , Ena Metsa jutuõhtu Tapal . Filmiklubi õ htud Kadrinas ja Huljal P rojekti „ Kino maale“ raames Norra lühifilmide programm Tapal. Loengud, ekskursioonid Eripedagoog-logopeed Lena Jaago nõuandetund lapsevanematele ja pedagoogidele „Aita laps enesekindlaks“ Sõmerul. E rinevate kultuuride tutvustamine läbi kunstiloengute ja filmiklubi tegevuse Kadrina VRK-s . Tähelepanu alla Itaalia. Vinni valla raamatukogud korraldasid oma parimate le lugejate le ekskursioon i Haapsalusse . Vinni- Pajusti raamatukogu korraldas oma lugejatele etenduse Serafima+Bogdan ühiskülastuse Erinevad üritused ja kampaaniad Kampaania „ Vahetame piparkoogid luuletuste vastu! “ Viru-Nigula VRK -s. Tapa raamatukogu s õnaorienteerumi n e , mille käigus tuli kokku panna tsitaadid ja seejuures seigelda mööda kodulinna . „Kuus kultuuuriküsimust “ oli Kadrina raamatukogu ja kultuurikoja ühisprojekt sotsiaalmeedias. Vastasid Kadrina valla tegusad inimesed. Piret Pääri jutufestival „Üks ei ole ühtegi“ Rakkes . Pargiluule - pinkide seljatugedele paigutatud tahvlikesed Eesti autorite loodusluulega Jänedal. Tapa raamatukogu ees avati mälestuspink kauaaegsele kultuuritegelasele ja koolimehele Juhan Kroonile . Raamatukogu korraldas ka j uuniküüditamise mälestuspäev a. Haljala Raamatukogu Seltsi 100. aastapäeva tähist ati ajalooteemalise ettekandepäevaga . Raamatukogude asutamise 100. aastapäevi tähistati veel Kadilas , Tapal ja Jänedal. Muuhulgas valmisid Jäneda ja Tapa raamatukogude ajalugu tutvustavad fotonäitused. Valik n äituse i d „50 koera õmbles Eve Milk “ ( Haljala ) „ Päkapikud jõulu ootel “. Helle Nurmsalu päkapikkude kollektsioon ( Tamsalu ) „Raamatu uus elu“ . Merike Valdma paberikunst (Võsu) „Raudteemajade saatus“ (Rakke) Fenno-Ugria Asutuse koostatud rändnäitus „Looduslikud pühapaigad“ (Rakke , Jäneda ) Norra suursaatkonna näitust „Norra lastekirjandus“ (Sõmeru) K unstistuudio MTÜ Pistrik ulatuslik näitus keraamika s t, graafika s t ja joonistus test (Sõmeru) A ianäitus „Kaunis Kohala “ p iirkonna hariduselu juubeli ks ( Uhtna ) Norra saatkonna r ändnäitus "Norra maale matkama" (Viru-Nigula valla rk-d) Aseri naiste kaunid pärlimaalid ( Kundas ) Kunstinäitused Valgevene graafika , Eesti illustraatorite kevadnäitus , Linoleumist kartulini (TYPA trüki- ja paberikunstikeskuse kõrgtrükitehnika näitus) , Lapivaip 100. Minu Eesti täna , Köitekunstinäitus TRIO. Sirje Kriisa, Tähti Roostalu, Tiia Eikholm (Tapa) . Virtuaalnäitused ( vt lk 21 ). Lääne-Virumaa KRK korraldas 76 üritust (sh 3 kontserti) ning 113 näitust ja väljapanekut. Pisut üle poolte üritustest olid suunatud lastele. Nii ürituste kui näituste suurusjärk on koguarvus sarnane eelmise aastaga. Üritustel osale jate arv ( 1054 inimest ) kahane s aga enam kui poole võrra . Oma rolli mängib siin ka see, et pandeemia tõttu korralda ti teadlikult sündmusi, mis suunatud väga väikesele sihtrühmale. Näiteks eakate jutuklubi, saksa keele kohvik jt. Suuri ja rahvarohkeid üritusi nagu laat, perepäev jmt ei toimunud. Novembris tehti algust ka vanemaealiste päevase jutuklubiga, mis motiveeriks üksikuid inimesi kodust välja tulema, et omavahel suhelda ning kohtuda erinevate külalistega . Tervisealaseid teabepäevi, mida raamatukogu korraldab koos Õdede Liidu ja Rakvere Haiglaga toimus nagu möödunud aastalgi vaid üks – teemaks vanemaealised ja toidulisandid. L iiklusnäda lal juhi ti tähelepanu turvalisele käitumisele liikluses. Sai lahendada eri sihtgrupile suunatud viktoriine ja võita Maanteeameti poolt välja pandud meeneid. Olulisemad sündmused Ungari kirjandusõhtu, mis toimus septembris koostöös Rakvere Kultuurikeskuse ja Ungari Kultuuri Instituudiga. Ungari kirjandust tutvustasid tõlkija ja toimetaja Lauri Eesmaa ning Eestit külastav Ungari professor Kriszta Tóth . Kohtumised kirjanikega ja raamatuesitlused – Ain Kütt, Yoko Alender , Indrek ja Eva Koff , Hannes Rumm, Peep Veedla . Harrastusteater Karakter näitlejad lugesid Dantet : „Õnne poole teel“. Virumaa kirjandusauhinna üleandmine Juhani Püttsepale septembris. Kontsert ja kirjanduslik kohtumisõhtu Aapo Ilvesega. Kontserdid „Vene talv“ (Kristjan Veermäe ja Kerstin Kullerkupp) ja Trio Didalli kromaatilistel kanneldel. Näitused Näitustest domineerisid peamiselt läänevirukate loodusfotod : Kairo Kiitsaku fotonäitus, Sven Hõbemägi linnufotode näitus ja autoritund „Parem varblane peos kui tuvi katusel“, Võsu kooli õpilaste makrofotode näitus „Mustrid loodusest“, Janek Pärna fotonäitus ja Tiina Kriisa „Namiibia fotosafari“. Kunstinäitused olid eriilmelised: Made Balbati illustratsioonid Köitekunstinäitus Scripta manent VI „ Forestonia . Estwald . Mine Metsa!“ Emma-Liisa Kalviku suur klaasimaal "Rakvere lood" Disainer Liivi Leppiku 3d visioontekstiil "Üle silmapiiri..." Rändnäitused olid kirjandusteemalised: Hans Christian Andersenist ja norra lastekirjandusest 4.6.1 kohalikul tasandil Raamatukogude koostöö toimub peamiselt kohalikul tasandil, toetatakse teiste tegemisi ja palutakse toetust enda ettevõtmistele. Koostööpartneriteks on lasteaiad, koolid, rahva- ja seltsimajad, eakate klubid, seltsid, kandikogud, vallavalitsused ja teised raamatukogud. Muuseumidelt saadi näituste tarbeks materjali , pakuti oma fondidest täiendust muuseumi näitustele ja tuge uurimistöös. Paiknemine ühises füüsilises keskkonnas kultuurimajaga, valla keskusehoonega, lasteaiaga või kooliga soodustab head koostööd. Rakke kultuurikeskuse renoveerimise tõttu tuli raamatukoguse ära mahutada ka kultuurikeskuse ja osaliselt ka muusikakooli tegevus. See tõi majja külastajaid, kes tavapäraselt seal ei käi, ja ka õpilastel oli võimalus kooli ja muusikatundide vahele jäävat aega raamatukogus sisustada. Seltsimajad võimaldavad raamatukogudel kasutada oma ruume teeninduspunkti tegevuseks. Raamatukogude ruume kasuta sid valimiskomisjonid, volikogude komisjonid, korteriühistud, seltsid, vabaühendused, korteriühistud, töötukassa , aga ka näiteks lauluring. Raamatukogudes sai ka vaktsineerida. Raamatukoguhoidjad jagasid toidupakke distantsõppel olevatele lastele . Vinni valla raamatukoguhoidjad osalesid Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna žüriis , Lääne-Virumaa KRK töötajad Virumaa kirjandusauhinna žüriis. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu p eamised koostööpartnerid 2021. aastal olid: Rakvere Kultuurikeskus – Ungari kirjandusõhtu. Kultuurisündmuste info vahendamine elanikele. Rakvere Linnavalitsus – abi koduteeninduse korraldamisel, osalemine linna ühistes ettevõtmistes. Näiteks prügikoristustalgutel osalemine jmt. Õdede Liit ja Rakvere Haigla – tervisealase teabepäeva „Eakad ja toidulisandid“ korraldamine. Rakvere Gümnaasium – Demokraatiatrenni korraldamine abiturientidele raamatukogus. Rakvere Lasteaiad – Regulaarne raamatukoti viimine lasteaedadesse, raamatukogutunnid. VIROL – Konkursi „Aasta tegu Lääne-Virumaal “ hääletamise korraldamises osalemine. Virumaa Kirjandusauhinna laureaadi valimises osalemine ja tunnustusürituse korraldamine. Emakeeleõpetajate ainesektsioon – Maakondliku põhikoolide kirjandivõistluse läbiviimine. Ettelugemisvõistluse maakondliku vooru korraldamine. Maakonna raamatukogud – ELK „Lugemisisu“ programmi koordineerimine maakonnas. Virumaa Teataja – maakonnaleht aitab kajastada raamatukogus toimuvat. Kuulutaja – 2021. aasta lõpus alustas kord nädalas ilmuv tarbijaleht Kuulutaja maakonna raamatukoguhoidjate raamatusoovituste avaldamist. 4.6.2 riiklikul tasandil Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing – üritustel, koolitustel ja töörühmades osalemine. Eesti Lastekirjanduse Keskus - koolitused ja lasteprojektid , „Lugemisisu “ Eesti Rahvusraamatukogu – erialased koolitused, üleriigilised arendusprojektid Kultuuriministeerium – projektid, koolitused. Hoiuraamatukogu ETKA Andras – koolitused, täiskasvanud õppija nädala korraldamine, maakonna tugivõrgustikus osalemine. Transpordiamet – Liiklusnädala korraldamine Eesti V abaõhumuuseum , Fenno-Ugria selts, TYPA trüki- ja paberikunstikeskus , Eesti Nahakunstnike Liit, Made Balbat , Vastseliina Käsitööühing, Norra Suursatkond , Taani Suursaatkond – näitused maakonna raamatukogudes Viive Noor – kunstinäituste vahendamine Tapa rk-le Uhtna raamatukogu võõrustas Eesti Lastekirjanduse toimkonna kogemuste tuur i ja Kuusalu raamatukogutöötajaid. Viimsi raamatukogu – raamatukoguhoidjate koolituspäeva korraldamine . 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelisel tasandil tegi koostööd Akaa kunstiühendus ega ja Akaa raamatukogu ga Soome Tapa Vallaraamatukogu . Erineva keele ja kultuuritaustaga inimeste sidususe suurendamine : Aseri raamatukogu keelekohvik oli kohalike seas populaarne, kuid sai covidi -tõttu toimuda ainult mõned korrad. Lääne-Virumaa Keskraamatukogus jätkas tegutsemist keelekohvik inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Koroona tõttu jäid paljud kohtumised ära ja piirangute tõttu vähenes ka osavõtt, kuid aasta jooksul toimus 21 kohtumist, kevadel käidi koos kinos vaatamas filmi „Eesti matus“. Keeleõppimise ja lõimumise eesmärgil töötas suvekuudel Lääne-Virumaa Keskraamatukogus vabatahtlikuna sisserännanu Süüriast. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele . Raamatukogudes viidi läbi 699 individuaalkoolitust ja 147 rühmakoolitust 1476-le osalejale. Need arvud on eelmise aastaga võrreldes langenud. Grupikoolitusi c ovidi ajal toimus vähe või üldse mitte, eakatele mõeldud koolitused otsustati mõnel pool edasi lükata kuni viirus on taandunud. Tapal toimus pärandkultuurialane koolitus ja õpiti valmistama liivakaarte , Saksis õpiti kasutama patsiendiportaali , Väike-Maarjas makrameetehnikat . Veneveres õpetati lugejaportaali kasutamist kogukonna perepäeval. Lastele viidi läbi kasutajakoolitusi, kus õpetati kasutama lugejaportaali, raamatute ülesleidmist fondist. Vinni- Pajusti r aamatukogu korraldas lastele tunni „Illustratsioon lasteraamatus“ , kus p eale erinevate kunstnike ja tehnikatega tutvumist pidid lapsed illustratsioone hindama ning võistlus e Desmos keskkonnas , mille kompleksülesanne oli kokku pandud T LÜ Haridusteaduste instituudi poolt. Uhtna r aamatukogus jätkusid laste tunnid kõikidele vanuseastmetele : räägite erinevatest lastekirjanikest ja nende raamatutest, "Raamatukogu kui labürint", kõikidele klassidele tund "Mida suvel sugeda" . Viru-Nigula VRK-s otsiti lastega arvutist viktoriinivastuseid , pilte värvimiseks ja joonistamiseks , ai dati teha kooliülesandeid. Lapsed said abi ja muutusid julgemaks internetiotsingutes. Raamatukogu d pak kusid arvutikasutajatele individuaalset abi. Suur osa sihtrühmast o lid vanemaealised. Peamised teemad olid ID-kaardi kasutamine, toimingud pangakontol, digiallkirja andmine, kuidas siseneda patsiendiportaali, reserveerida aegu digiregistratuuris, allalaadimine ja printimine, tervisedeklaratsiooni täitmine . COVID tõendite loomisel aidati enam kui 2900 inimest . Lääne-Virumaa KRK-s jätk ati keelekohvik uga eesti keele harjutamiseks, vanemaealiste mälutreening u ning ettelugemis- ja arutlusring iga Rakvere Lille Kodu erivajadustega täiskasvanutele. Tänu vabatahtlikule abilisele lisandus alates novembrist kord nädalas ka saksa keele kohvik. Individuaalkoolitustunde oli Lääne-Virumaa Keskraamatukogus 2021 .aastal 241, neist 223 viidi läbi teenindusosakonna poolt. 2021.aastal läbi viidud individuaalkoolitused võib liigitada teemade kaupa järgnevalt: raamatukogu andmebaase tutvustavad (lugeja.ee, Ester, Digar ). e-riigi teenustega seotud ( ID -kaardi kasutamine sh digiallkirjastamine, ser t ifikaatide uuendamine, smart - ID ja mobiil- ID aktiveerimine, tervisedeklaratsiooni täitmine, elukoha muutmine e-rahvastikuregistris jt). tark- ja riistvaraga seotud abi (tahvli- ja nutitelefoni kasutamine, nutikella seadistamine, uue arvutiga tööle hakkamine, viirusetõrje, rakenduste ja helifailide allalaadimine). e-post ja dokumendihaldus (e-postiaadressi loomine ja kasutamine erinevates keskkondades, dokumentide loomine, vormistamine, salvestamine, saatmine jne). interneti kasutus (bussipiletite ja lennukipiletite otsimine ja ostmine, sotsiaalmeedia kontode sh FB, Instagram loomine, internetipangandus). Kaugsuhtluse ja kaugtöövahendite kasutamine ( Zoom , Google Meet ). 2021. aastal aidati ja juhendati inimesi ka v aktsineerimispasside loomi sel, p ensionifondi lõpetamise avaldus t e ning reisideklaratsioonide vormistamisel. Rühmakoolitusi viidi teenindusosakonna poolt läbi 2021.aastal 12, neis osales 109 õpilast erinevatest koolidest: Rakvere Ametikool, Aegviidu Põhikool, Rakvere Vanalinnakool, Rakvere Reaalgümnaasium. Rühmakoolituste üheks osaks on tavaliselt tutvumine raamatukoguga, infootsingu ja andmebaaside kasutama õppimine, õppetööga seotud materjali otsimine . Koostöös Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojaga viidi läbi kaheksa nutitahvli individuaalkoolitust kodade juhtidele, et parandada nende omavahelist dokumentatsiooni- ja infovahetust Lasteosakond viis aasta jooksul läbi 34 rühmakoolitust 525 osalejale, peamiselt raamatukogumängu ja Lugemisisu mängude vormis. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Kõikidel vallaraamatukogudel on olemas veebileht, mille kaudu jagatakse infot ka harukogudes toimuva kohta. 2021. a astal valmis Laekvere piirkonna raamatukogude ja Vinni valla raamatukogude ühised veebilehed. Alustati Rakvere valla raamatukogude ühise veebilehe loomisega. Selle valmides peaks olema kõikide maakonna raamatukogude info nende kodulehtedelt leitav. Kodulehel on üleval ametlikud dokumendid, uute raamatute info , sündmuste reklaam ja kajastus. Aruandeaastal oli kodulehelt leitav Covidiga ja sellega seotud info, mis puudutas raamatukogude teeninduskorraldust jms. Facebookis jaga ti operatiivset infot, meelelahutuslikumaid, kuid siiski kirjandusega seotud postitusi tähtpäevad e kohta, kajastati toimunud sündmusi . Raamatukogudel oli kokku 25 sotsiaalmeedia konto t, n eist 3 lisandus 2021.a. Tehti 1532 postitust. Lisaks veebikanalitele teavitati oma kasutajaid sündmustest ka otse suhtluse teel . K asuta ti võimalust jagada infot valla ajalehes , suurematest sündmustest maakonnalehes Virumaa Teataja ja ajalehes Kuulutaja. Ajalehes Kuulutaja hakkasid sügisel ilmuma maakonna raamatukoguhoidjate raamatusoovitused. 2021. a jõudis ilmuda kuus soovitust. Rubriik reklaamib ühtlasi ka raamatukogude aastat. Uhtna raamatukogul v almis voldik Uhtna piirkonna tutvustamiseks, mille üheks osaks oli Uhtna bingo. Lääne-Virumaa KRK p eamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks on kodulehekülg, sotsiaalmeedia (peamiselt Facebook, harvem Instagram ) ja kohalikud meediaväljaanded (Virumaa Teataja, Kuulutaja, linnaleht Rakvere Sõnumid). Sündmuste infot sisestatakse Rakvere linna kultuurisündmusete kalendrisse Kultuuriaken. Kodulehe vahendusel pääseb lugeja raamatukogu elektronkataloogi Urram ja raamatukogu blogisse „Lugemispäevik“. Samuti on lingikogu kaudu kättesaadavad kõik olulisemad vaba juurdepääsuga andmebaasid. “Lugemispäevik“ on Lääne-Virumaa Keskraamatukogu blogi, mis sisaldab raamatukoguhoidjate raamatututvustusi ja lugemissoovitusi. 2021. aastal tehti blogisse 62 postitust. Lisaks blogile haldab ja täiendab raamatukogu kahte kirjanduslikku kaarti: „Kirjanduslik jalutuskäik Rakveres“ ja „Lääne-Virumaa ilukirjanduses“. 4.9 Andmebaasi d Kodulehe vahendusel pakutakse lugejaile paljusid andmekogusid: URRAM, ESTER, RIKSWEB, ISE, ERB, DIGAR, DSpace , Riigiportaal , Elektrooniline Riigi Teataja , Euroopa Liidu Infoportaal jt. Koduloo tarbeks säilitavad raamatukogud vallalehti, täiendatakse koduloo kartoteeki, koostatakse koduloo mappe, täiendatakse raamatukogu kroonikat. Lääne -Virumaa kohalike valla- ja linnalehtede koduloolised artiklid on samuti kättesaadavad DIGAR artiklite andmebaasist kodulooliste märksõnade abil. Lääne-Virumaa KRK töötajad lisavad teemasid Digarisse Lääne-Virumaa d ja Rakvere t puudutavatele koduloolist väärtus omavatele ning URRAMisse artiklikirjed ajakirjadest, raamatutest. 2021. aastal bibliografeeriti Lääne-Virumaa Keskraamatukogu poolt Urrami kodulooportaali 111 kirjet. 5. 20 2 2 . aasta tegevused Kuna 2022 .aasta on raamatukogude aasta, korraldatakse sel puhul mitmeid üritusi, samuti pööratakse senisest rohkem tähelepanu raamatukogu võimaluste ja ürituste tutvustamisele. Toimub Nukitsa konkurs s , ees on ootamas lugemistalgu d, lastekaitsepäeva tegemised, kunsti- ja raamatunäitus ed , käsitööt oad , lauamänguõhtud ja palju muud. Raamatukogud kutsuvad külla huvitavaid inimesi , et külastajad raamatukogu jälle üles leiaks ja enda jaoks rohkem avastaksid . Suurt rõhku tuleb panna digi-kirjaoskuse õppimisele ja õpetamisele , uute võimaluste tutvustamisele ning abivajajate aitamisele. Lääne-Virumaa raamatukogud löövad kaasa riiklikes suurprojektides ja p üüavad erinevate tegevuste ja üritustega tõmmata senisest enam tähelepanu raamatukogus pakutavale , leida üles uusi huvigruppe. Raamatukogud on partneriks kõigile, kes soovivad oma sündmusi korraldada raamatukogu abil. Jätk uvad raamatukoguhoidjate koolitus ed ja kokkusaami sed , loodetavasti saab teoks ka pikalt edasi lükatud õppereis Soome rahvaraamatukogudesse ning väljasõiduseminar Tamsalusse. Täienduskoolituste korraldamisel on eesmärgiks jätkata koostööd teiste maakondadega. Teavikute komplekteerimisel on ees ootamas keeruline aasta – raamatute oluliselt kallinenud hind ning eelneva aastaga võrreldes vähenevad riiklikud komplekteerimistoetused sunnivad tegema veelgi raskemaid valikuid. Siin võib abiks olla RVL, kuid kahjuks sõltub see transpordist ning teeb kohati soovitud teavikute kohaletoimetamise väga aeglaseks. Üha suurimaks väljakutseks on uute töötajate leidmine, sest paljud maakonna raamatukoguhoidjad on kas pensionieas või peagi sinna jõudmas, samas on raamatukoguhoidjate palgad jätkuvalt väga madalad. Seetõttu on üsna lootusetu leida raamatukokku tööle head spetsialisti, kes oleks ühtaegu hea kirjanduse tundja, ürituste korraldaja ja digioskuste õpetaja. Vähenev elanikkond ning koolide sulgemine toob ilmselt lähiaastatel kaasa ka mõnede raamatukogude sulgemise. Ühtaegu on see kurb, kuid samas paratamatu, sest ressursse on mõistlik siiski suunata sinna, kus on neist maksimaalselt kasu. Koostaja : Lea Lehtmets Direktor : Kaili Õunapuu-Seidelberg /allkirjastatud digitaalselt/ LISA 1 . Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv (koolituse maht) Koolituseks kulutatud (€) Haljala VRK 23 86 348 Kadrina VRK 21 107 276 Laekvere RK 8 80 160 Rakke RK 17 123 119 Roela rk 2 21 113 Sõmeru rk 10 34 27 Tapa VRK 59 1777 1106 Tudu rk 1 9 9 Uhtna rk 6 24 0 Ulvi rk 6 66 350 Vinni- Pajusti rk 1 4 1 37 656 Viru-Jaagupi rk 4 18 40 Viru-Nigula VRK 35 3745 137 Väike-Maarja VRK 15 116 208 Lääne-Virumaa KRK 46 740 2013 KOKKU 267 7083 5562 LISA 2 . Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Lääne-Virumaa Keskraamatukog u : Kaili Õunapuu-Seidelberg Säilitusala sel seminar il “Raamatu teekond: loogeldes loojangu poole” „ Hoiuraamatukogu kui rahvaraamatukogu oluline koostööpartner “ (veebiülekanne) Läti rahvaraamatukogude direktori tele „ Rahvaraamatukogu teenuste arendamine Ees t i raamatukogudes “ (veebiülekanne) Tiina Kriisa Ametnike välitööde seminar il Kääpa rahvamajas „ Rahvusvaheline kogemus: raamatukogude koostöö j a osalemine riiklikes programmides “ Lea Lehtmets Vaegkuuljate ühingule LVLRK-s „Mida raamatukogus teha saab“ „Andras 30“ minikonverentsil Rakveres „Raamatukogude panus elukestvasse õp p esse“ Haljala Vallaraamatukogu Raudla tutvustas Võsupere raamatukogu tegemisi Klassikaraadio saates „ Raamatu-koguhoidja “, saatejuht Miina Pärn. M. Parksepp esines ettekandega Haljala raamatukogu ajaloost Haljala Raamatukogu Seltsi 100. aastapäeva üritusel. Saksi raamatukogu hoidja Sirje Võsa: „Moe piiritustööstuse muuseum 50“ ettekanne muuseumi II järgu ja teemapargi avamisel. „Kurbergid ja praegune Tapa vald“ esitlus kohalikele elanikele valminud PowerPointis. Kasutatud seda Moe muuseum-teemapargis 4 korda. Uhtna raamatukogu direktor Inge Pikkoja: ETKA Andras ja Eesti Külaliikumine Kodukant vebinar „ Kuidas läbi kogukondade ja kohalike omavalitsuste koostöö jõuda täiskasvanud õppijani?“ ettekanne „Raamatukogu potentsiaal õppimisvõimaluste pakkujana“ LISA 3 . Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (202 1 ) Aseri Väliskoridori remont . Rakke Laenutusosakonna põrandakatte vahetamine (garantiiremont) . Sõmeru Raamatukogu põranda vaipkatte vahetus 283 m2 ulatuses. Muuga Ehitati raamatukogule puukuur . Haljala Keskküttesüsteemi vahetus, välistrepi katkiste plaatide asendamine uutega . Varangu Uus õhksoojuspump . Võsupere Katuse ja lae remont . Tapa VRK Alustatud Internetipunkti vihmavee süsteemi ja fassaadi renoveerimisega . Lääne-Virumaa KRK Hooldusremont 4.korruse saalis ja töötajate puhketoas . LISA 4 . Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Aseri Lugemisisu 27 Haljala Uurime sugupuud 11 Vanaaja jõulud 131 Leivapäev 11 Hulja Lõbus vaheaeg 41 Meisterdamised lastele 75 Jäneda Lugemisisu tunnid (6x) 50 Metsalood: Ega mets tühi ole 15 Jäneda + Lehtse Kohtumine Anti Saarega 68 Kadrina Lasteraamatute laat 100 Karepa Mängupäev (2X) 34 Kihlevere Savist meisterdamine, näomaalingute tegemine 6 Kiltsi Ettelugemine lasteaias 17 Laekvere + Muuga Lugemisisu teematunnid 52 Laekvere Lehtse Lugemisisu tunnid (4x) 29 Lepna Mänguasjade laat 1 Rakke Jutufestival „Üks ei ole ühtegi“ 51 Roela Nukitsamehe suveraamatukogu avamine 25 Saksi Kohalikud nääritraditsioonid nõuka-ajal 7 Simuna Lugemisisu luuleraamatud 9 Sõmeru Kadripäev raamatukogus 14 Tamsalu Kohtumine Jaanus Vaiksooga 94 Lugemisisu on suur 42 Tapa Lugemisisu (10x) 173 Ellen Niiduga Midrimaal 44 Raamaturetk 47 Tudu Ettelugemispäev „Kultuurne hunt“ 13 Uhtna Hariduselu aastapäeva tähistamine koolis „Kuidas kõik algas…“ 100 Raamatukogutunnid (17x) Ulvi Põhjamaade raamatukogunädala lugemine hommikuhämaruses 24 Vajangu Lugemisisu 6 Varangu Pannkoogihommik 2 Vergi Mängutuba kalurite päeva 19 Viitna Vinni- Pajusti Suvebingo 21 Viru-Jaagupi Emadepäeva meisterdamistuba 6 Mul on lugemisisu 43 Viru-Nigula valla rk-d Virutaalne jututuba 9 Raamatukoguring 69 Lugemisisu 27 Koolivaheaja tähistamine 81 Vohnja Mets- ja koduloomad: ettelugemine ja vestlusring 24 Lilletrüki töötuba 5 Võsupere Ettelugemispäev 14 Väike-Maarja Manni-Tõnni matk: A. Valliku ja I. Lemberi varamust 56 Etendus „Vares Villemi jõulud“ laste jõulupeol 31 Lääne-Virumaa KRK Koolivaheaeg mikroskoobiga 11 Äraarvamisvõistlus „Vapijaht“ näituse „K/Vapist välja“ põhjal 18 Loeme end koolivaheajale koogi ja moos iga 25 12+ noorte vestlusklubi (2 kohtumist 7 Põhjamaade kirjanduse nädal“, hommikuhämaruses lugemine 11 Suvised sebimised muinasjututoas: supermandalad 61 Liiklusnädal raamatukogus 25 Rakvere Gümnaasiumi 2.b klassi muinasjuturaamatute esitlus, näituse avamine 15 Jõuluetendus „Valge muinasjutt“ lasteaialastele 13 LISA 5 . Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine KOGUDE KOMPLEKTEERIMINE JA TÖÖTLEMINE Lääne-Virumaa rahvaraamatukogude komplekteerimis el lähtutakse järgmistest dokumentidest: kultuuriministri 12. juuli 2004.a määrusest nr 9 „Rahvaraamatukogude töökorralduse juhend“ k ultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrusest nr 1 „Rahvaraamatukogude riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ Rakvere Linnavolikogu 21. jaanuari 2015 määrusest nr 1„Lääne-Virumaa Keskraamatukogu põhimäärus “ Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktori 08.06.2015 käskkirjaga nr 1-1/8 kinnitatud dokumendist „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted“. Teavikud tellitakse läbi komplekteerimisosakonna, mille käigus osakonna juhataja kogub kokku raamatukogude soovid, koostab koondtellimuse, teeb kõigi tellitavate nimetuste osas hinnavõrdluse ning vormistab seejärel tellimused. Komplekteerimisosakonda saabunud teavikud kataloogitakse, sisestatakse URRAMi andmebaasi ning vormistatakse raamatukogude saadetised. Saadetised jõuavad maakonna rahvaraamatukogudesse kaks korda kuus (transpordi korraldab kohalik omavalitsus). Komplekteerimisosakonna juhataja peab jooksvat kulude rahalist arvestust raamatukogude ning KOV-ide lõikes, edastades rahakasutuse aruanded iga kuu kohta Rakvere Linnavalitsuse rahandusosakonnale ning raamatukogudele. Lisaks uutele teavikutele tegeleb komplekteerimisosakond ka annetuste ning järelkomplekteerimisega (sh teeb tihedat koostööd Hoiuraamatukoguga). RAHVARAAMATUKOGUDE TEGEVUSEKS VAJALIKE BIBLIOGRAAFIA-, TÄISTEKST- JA MUUDE ANDMEBAASIDE LOOMINE JA PIDAMINE Maakonna 7 omavalitsuses (sh Rakvere linnas) on k asutusel raamatukogu süsteem URRAM koos koduloo andmebaasiga. Igapäevaselt tegeldakse raamatukogusüsteemi andmete täiendamis e ja parandamisega ( topelkirjete ühildamine, märksõnade lisamine jms) . Koduloo andmebaasi täiendatakse vastavalt vajadusele. Lääne-Virumaa KRK bibliograaf lisab teemasid Lääne-Virumaa d puudutavatele koduloolise väärtusega artiklitele Digaris ning lisab URRAM i sse artiklikirje i d ajakirjadest, kogumikest ning märksõnu Lääne-Virumaa koduloolistele raamatutele. RAHVARAAMATUKOGUDE STATISTILISE ARUANDLUSE KORRALDAMINE JA TEGEVUSE ANALÜÜSIMINE Maakonna rahva raamatukogu d esitavad maakonnaraamatukogule aasta alguses eelmise aasta tegevuse kohta statistilise ja sisulise aruande. Maakonnaraamatukogu peaspetsialist nõustab eelnevalt raamatukogude juhte esitatavate andmete osas ja informeerib neid aruandluses toimunud muudatustega. Statistilised aruanded kontrollitakse üle ning edastatakse Eesti R ahvusraamatukogule. Seejärel koostab p easpetsialist koondaruande maakonna raamatukogude tegevusest. Aasta algul tehakse kokkuvõtlik ülevaade eelmisest aastast ja esitletakse seda kõikidele maakonna raamatukogudele. K õikide omavalitsuste juhtidele saadetakse lühikokkuvõte nende valla raamatukogude eelmise aasta tegevusest koos omapoolsete kommentaaride ja soovitustega. Vastavalt vajadusele kogutakse aasta jooksul erinevaid andmeid raamatukogude teenuste, IT -taristu olukorra , lahtiolekuaegade j m s kohta. 2021.a kaardistati küsitluse põhjal kõik maakonna raamatukogudes pakutavad teenused ja teenused, mille järgi o leks vajadus. ERIALANE NÕUSTAMINE JA RAAMATUKOGUTÖÖTAJATE TÄIENDUSKOOLITUSE KORRALDAMINE Lääne-Virumaa Keskraamatukogu korraldas maakonna raamatukoguhoidjatele 2021.aastal kümme info tundi ja täienduskoolitust. Nende hulgas kaks väljasõiduseminari Viimi si raamatukogusse ja ühe õppereisi Helsingi raamatukogudesse keskraamatukogu töötajatele . K oostöös ETKA Andras ega korralda ti täiskasvanuhariduse koolituspäev . Raamatukoguhoidjate koolitusvajaduse väljaselgitamiseks viidi läbi maakondlik küsitlus, k oolitusteks taotleti rahastust K ultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programmist. Maakonna raamatukoguhoidjatega peeti kaheks a infotundi veebis , kus tehti kokkuvõtteid eelmisest aastast ja tutvustati 2021. aasta plaane, vabariiklike suurprojekte , a rutati komplekteerimisega ja aruandlusega seotud küsimusi, aga ka raamatukogude töökorraldust kriisiolukorras ja piirangute ajal. Maakonna raamatukogudega jagati ERÜ, kõrgkoolide, rahvakultuurikeskuse, rahvusarhiivi, rahvusraamatukogu ja teiste raamatukogude koolitusinfot ning infot veebis pakutavate erinevate raamatukogusid huvitavate koolituste kohta. Vahendati eriala puudutavat, vabariiklike arendus te kohta käivat teavet. Raamatukogusid nõustati kogude komplekteerimisel, kvaliteedihindamisel, veebilehtede koostamis el , statistika kogumisel jm. Maakonna raamatukoguhoidjatele on FB-s loodud grupp, kus jagat akse infot raamatukogudes toimunud huvitavaid ettevõtmis te , meedias ilmunud raamatukogusid puudutava id või silmaringi laiendavaid artikleid ning infot huvipakkuvate veebikoolituste kohta. Eesmärk on ärgitada raamatukoguhoidjad rohkem omavahel suhtlema, ideid vahetama ning koostööd tegema. Kõikidele raamatukoguhoidjatele ja vallaraamatukogude direktoritele viidi 2021. aastal läbi rahuloluküsitlus ning uuriti raamatukogudes pakutavaid teenuseid ning valmisolekut pakkuda uusi teenuseid . Sügisel külastasid direktor ja peaspetsialist kõiki omavalitsusi, kus kohtuti kõikide raamatukogutöötajatega ning arutati küsitluse vastuseid ja tehti omapoolseid ettepanekuid . Koostöö maakonna raamatukogudega o li hea, pidev ja toimi s tõrgeteta. Küsitluse tulemusena hindas m aakonnaraamatukogu tegevuse riiklike ülesannete täitmisel maakonna raamatukogude direktoritest 77% väga heaks ja 23% heaks.