MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2021
aruandeaasta lõpp: 31.12.2021
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum
registrikood: 90013414
tänava/talu nimi, A. Weizenbergi tn 34 // Valge tn 1
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10127
telefon: +372 6026001
faks: +372 6026002
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.kunstimuuseum.ekm.ee
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 9
Bilanss 9
Tulemiaruanne 10
Rahavoogude aruanne 11
Netovara muutuste aruanne 12
Raamatupidamise aastaaruande lisad 13
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13
Lisa 2 Raha 14
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 15
Lisa 4 Varud 15
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 16
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 17
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 18
Lisa 8 Võlad töövõtjatele 18
Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 18
Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 20
Lisa 11 Tööjõukulud 20
Lisa 12 Seotud osapooled 20
Aruande allkirjad 22
Vandeaudiitori aruanne 23
2
SIHTASUTUSE EESTI KUNSTIMUUSEUM
2021. AASTA TEGEVUSARUANNE
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum (edaspidi EKM) on asutatud Eesti Kultuuriministeeriumi poolt
2016. aastal (13.06.2016). EKM on loodud endise riikliku muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi
baasil. EKMi eesmärk on koguda, säilitada, uurida ja vahendada visuaalkultuuri väärtusi näitu-
seprogrammide, teadustööde, haridus- ja publikuprogrammide ning projektide kaudu teaduslikel,
hariduslikel ja vaba aja veetmise eesmärkidel. EKM haldab ja täiendab eesti suurimat kunstikogu
alates keskajast tänapäevani. EKMile on väga oluline rahvusvaheline suund.
Sihtasutuse juhtimiseks on asutaja poolt määratud sihtasutusele viieliikmeline nõukogu, kes valib
juhatuse. Juhatus on üheliikmeline, sihtasutuse tegevjuht on juhatuse liige Sirje Helme, kellega
on sõlmitud leping viieks aastaks. Juhatuse liikme volitusi pikendati sihtasutuse nõukogu 21. ap-
rilli 2021. a otsusega tähtajaga 3 (kolm) aastat alates 01.08.2021. a. Juhatuse liikme leping on
tähtajaline ja lõpeb 31. juulil 2024. a.
EKM on sõlminud Riigi Tugiteenuste Keskusega majandustarkvara administreerimisteenuste
osutamise kokkuleppe.
EKMil puudub siseaudiitor. Asutuse raamatupidamislike tehingute õigsust vastavalt kehtestatud
seadusandlusele kontrollib audiitorfirma.
EKMi kasutuses on järgmised hooned: Kumu kunstimuuseum (omanik RKAS), Kadrioru kunsti-
muuseum (omanik SA Eesti Kunstimuuseum), Mikkeli muuseum (omanik RKAS), Niguliste
muuseum (omanik SA Eesti Kunstimuuseum) ja Adamson-Ericu muuseum (omanik Tallinna
linn). Nendes hoonetes toimub nii näitusetegevus, asuvad kollektsioonid kui ka vastava muu-
seumi administratsioon. EKMi skulptuurikogu asub osaliselt rendipinnal. Kaks ajaloolist hoonet,
Kadrioru loss ja Niguliste kirik, anti Eesti Vabariigi valitsuse otsusega üle SA Eesti Kunstimuu-
seumile 08.11.2019. a.
EKM on rahastatud järgmiselt: Kultuuriministeeriumi tegevustoetus, EKMi tegevusest laekuv
omatulu, sihtotstarbelised toetused ja sponsorraha.
EKMi tegevus jaguneb: arendustegevus, kunstikogude-alane tegevus, näitusetegevus, haridus- ja
publikprogrammide-alane tegevus, uurimis- ja teadustegevus, kirjastustegevus, turundus- ja tee-
nindus (sh EKMi poed), kommunikatsioon ning haldustegevus.
1
2021. aasta tegevuse tulemused:
Arendustegevus
Rahvusvaheline suund: kokkulepped, läbirääkimised, protsessi kontroll seoses EKMi näitustega
ja koostööga väljaspool Eestit: avati üks välisnäitust (Soomes); toimusid 2021.–2023. a ühispro-
jektide läbirääkimised (Itaalia, Jaapan, Rootsi, Soome, Hispaania, Poola, Norra, Taani, Amee-
rika Ühendriigid, Leedu, Läti).
Organisatsiooniline suund: Kõige olulisemad muutused organisatsiooni töökorralduses oli seotud
Covid-19 haiguspuhanguga. Kahel perioodil olid kõik muuseumid suletud (1. jaanuarist 17. jaa-
nuarini ja 1. märtsist 3. maini 2021), kuid töö muuseumis jätkus tavapäraselt. Töökorraldus oli
jätkuvalt paindlik (eriti aasta esimeses pooles), võimalusel loodi kodukontoris töötamise võim-
alus ja muuseumiruumides jälgiti hajutatuse printsiipi. Koosolekud ja kohtumised toimusid suu-
res osas Teams’i keskkonnas. Osakondade-ülene suhtlus paranes siiski tunduvalt pärast seda, kui
loobuti tööst kodukontoris (aasta teises pooles). Nädalas korra toimusid juhtkonna koosolekud.
Jätkus suhtlus ja läbirääkimised sponsoritega, uute partnerite otsimine ning EKMi Kunstisõp-
rade Seltsi töö korraldamine.
Kogude tegevus
Hooldustööd: toimus pidev kliimakontroll, raamimised, mappidesse paigutamine, teoste korras-
tamine, nummerdamine jm.
Kogude inventeerimine: viidi läbi plaanilised inventuurid rändnäituste, väärismetalli, välisgraa-
fika ja Mikkeli kogus; kokku inventeeriti 7992 museaali.
Museaalide kirjeldamine infosüsteemis MuIS: enamik kogusid on nõuetekohaselt kirjeldatud.
Kogude liikuvus: näitustel ja püsiekspositsioonis eksponeeriti 3371 teost, väljaspool EKMi 442
teost, neist välisnäitustel 145 teost (5 näitust).
Fotografeerimine ja digiteerimine: digiteeritud teoste fotosid oli kokku 25 781, neist unikaal-
seid teoste fotosid 24 012; digikogu andmebaasi sisestati 2625 teose fotot; digikogu registreeri-
tud kasutajaid oli 3899.
Arhiivi korraldamine: dokumendiarhiivis võeti arvele 117 uut säilikut ja arhiivkogus 327 uut
säilikut. Arhiivkogusse lisandus 8 uut isikuarhiivi. Valmistati ette trükiks arhiiviväljaanne "Eesti
Kunstimuuseumi kogud 1919-1940". Seisuga 01.01.2022 oli dokumendiarhiivis arvel 4976 säi-
likut, teaduslikus arhiivis (arhiivkogus) on arvel 4478 säilikut.
2
Kogude täiendamine: lisandus 2154 tööd: ostudena 179 tööd; Kultuurkapitali toel 52 tööd (üks
teos võib koosneda mitmetest osadest, näiteks fotosari); annetuste ja pärandusena 191 tööd; va-
rade üleandmise teel 1732 tööd, EKM Kunstisõprade Seltsi kingitusena 1 teos.
Restaureerimine ja konserveerimine: 2021. aastal konserveeriti 594 teost ja 2012 raami. Teos-
tati 1175 näitustele laenatud teose seisundikontrolli ja koostati 143 EKMist väljaspool eksponee-
ritud või välja laenatud teose seisundipassi. 2021. aastal kodu- ja välismaal toimunud näitustele
konserveeriti või korrastati kokku 404 teost, neist 358 EKMi kogude teost, 46 teiste muuseumide
või erakogu teost. Teostati 1175 näitustele laenatud teose seisundikontroll. Muuseumist väljas-
pool eksponeeritud EKMi näitustele koostati 143 teose seisundipassi.
Raamatukogu täiendamine ja arvelevõtt programmis Ester: lisandus 841 raamatut; seisuga
01.01.2022 oli raamatukogus 47 632 teavikut.
Näitusetegevus
EKMi filiaalides avati kokku 14 uut näitust (Kumu kunstimuuseumis 7 (lisaks 3 projektiruumi
näitust), Kadrioru kunstimuuseumis 1, Mikkeli muuseumis 2, Adamson-Ericu muuseumis 3, Ni-
guliste muuseumis 1). Nendest 7 näitust valmisid rahvusvahelises koostöös. Avatud oli 7 pü-
siekspositsiooni. Lisaks avati 1 näitus väljaspool Eestit („Konrad Mägi” näitus Soomes,
EMMAs) ja 1 näitus väljaspool filiaale Eestis („Maire Männik. Eesti skulptor Pariisis“, Kures-
saare Raegaleriis). 2021. aasta külastajate üldarv oli analoogne 2020. aastaga: 2020. aastal 163
647, 2021. aastal 160 340. Virtuaaltundide ja -sündmuste osakaal vähenes.
Väljavõtted filiaalide kokkuvõtetest: näituseelu aeglustumine, rohkem rõhku näituste tutvustami-
sele ja programmiloomele; välissuhtluse vähene taastumine, turismivoogude taastumist ei toi-
munud, suurenes üksikturistide osakaal, vähenes virtuaalsündmuste osakaal.
Haridus- ja publikprogrammide-alane tegevus
Pandeemia järgmised lained mõjutasid haridus- ja publikutöö tegevuskava täitmist. Hulk planee-
ritud publikuüritusi jäi ära, näitusetuure tehti virtuaalselt üle erinevate platvormide. Muuseumi-
tunnid õpilastele toimusid nii kontaktselt kui ka veebitundidena, kus tunnijuhid tutvustasid lü-
hiklippide abil näitust ja viisid läbi digitaalseid mänge.
EKMi korraldatav muuseumihariduse infopäev „Õppekäigule? Muuseumisse!“ toimus 2021 vir-
tuaalselt, osales 17 muuseumi üle riigi. Toimus 40 töötuba eesti, osaliselt ka vene keeles. Kokku
oli töötubades 870 osalejat (õpetajat, huvijuhti, koolijuhti jt). Ilmus haridustrükis, mis levis Õpe-
tajate Lehe vahel.
3
Giidikoolitused ja baaskoolitus eksamiga lükkus olude sunnil kõikides filiaalides aastasse 2022.
Õpetajate infopäevad uute näituste ja neile loodud muuseumitundide tutvustamiseks toimusid
veebinaridena ja mõned ka kontaktkülastusena, kokku sügisel 8 infopäeva, osales 280 õpetajat.
Kevadhooajal ei olnud piirangute tõttu võimalik infopäevi korraldada.
Erivajadustega publikule valmisid Kumus taktiilne kaart, samuti kirjeldustõlked (helifailina ko-
dulehel saadaval) uuele püsinäitusele. Koostöös Eesti Pimedate Ühinguga korrastati EKMi kodu-
lehekülg vaegnägijaile masinloetavaks, täiendati juurdepääsetavuse funktsiooni, lisati ligipääse-
tavuse (liikumisjuhiste) tekstid.
Jätkus koostöö kõrgkoolidega (EKA, TLÜ) muuseumipraktika ning pedagoogilise praktika val-
las. Jätkus projekt „Aitan lapsi kunsti juurde“, mille abil külastas näitusi 740 kooliõpilast.
Kumu kunstimuuseumis toimus 621 haridus- ja publikuüritust, milles osales 8827 inimest. Li-
saks toimus 183 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 2565). Teisi üritusi (fuajee üritused, ava-
mised jms) oli 51, neis osales 2405 inimest, lisaks Kumu auditooriumi üritusi 121, külastajaid 11
395 (Kumu auditooriumis omaproduktsioonina läbiviidaval Kumu Dokumentaalil toimus 19 fil-
miseanssi, kus näidati 20 filmi ning mida külastas 1396 vaatajat). Kokku külastas Kumu kunsti-
muuseumi 72 056 inimest.
Kadrioru kunstimuuseumis toimus 307 haridus- ja publikuüritust, milles osales 6414 inimest.
Lisaks toimus 240 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 4488). Teisi üritusi (kontserdid, avami-
sed, vastuvõtud jms) oli 88, neis osales 3 662 inimest. Kokku külastas Kadrioru kunstimuuseumi
41 887 inimest.
Mikkeli muuseumis toimus 66 haridus- ja publikuüritust, milles osales 1222 inimest. Lisaks
toimus 21 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 289). Teisi üritusi (kontserdid, avamised, vastu-
võtud jms) oli 3, neis osales 122 inimest. Kokku külastas Mikkeli muuseumi 11 501 inimest.
Niguliste muuseumis toimus 305 haridus- ja publikuüritust, milles osales 7773 inimest. Lisaks
toimus 51 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 851). Teisi üritusi (kontserdid, avamised, vastu-
võtud jms) oli 59, osalejaid 5559. Kokku külastas Niguliste muuseumi 25 097 inimest.
Adamson-Ericu muuseum toimus 77 haridus- ja publikuüritust, milles osales 1220 inimest. Li-
saks toimus 21 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 248). Teisi üritusi (kontserdid, avamised,
vastuvõtud jms) oli 14, neis osales 221 inimest. Kokku külastas Adamson-Ericu muuseumi 9799
inimest.
Kokku külastas EKMi muuseumeid 160 340 inimest ja EKMi välisnäituseid 44 700 inimest.
4
Uurimis- ja teadustegevus
2021. aastal kinnitas EKMi teadusnõukogu neli peamist uurimissuunda ja algas 4 teadusprojekti.
2021. aastat märgistavad rahvusvahelised veebiseminarid, mis olid seotud uurimisprojektide ning
näitustega. Toimus 9 seminari (k.a. veebiseminarid), 1 kunstiajalooliste ja tehniliste uuringute
uuringureis ja 2 workshop’i. Jätkati Teaduste Akadeemia assotsieerunud liikmena koostöö Tea-
duste Akadeemiaga, samuti koostööd Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli doktorikooli ja
Tartu Ülikooliga; jätkusid regulaarsed teadusnõukogu koosolekud ja näituste analüüsid. Hetkel
töötab muuseumis seitse doktorikraadiga kunstiteadlast, doktorantuuris on kaheksa inimest.
Kirjastustegevus
Ilmus 10 raamatut (s.h. 2 muuseumijuhti, 2 püsinäituse teemajuhti ja 1 Eesti muuseumide aas-
taauhindade konkursil 2021. aasta teadustrükise nimetusega auhinnatud raamat: „Talomuro ilma-
ruum. Lõuna-Eesti loojad“), teadusajakirja Eesti Kunstimuuseumi Toimetised uus number 11
[16]. Lisaks kirjastati 1 näitusega kaasnev ajakiri, 4 näituste saalivihikut ja 1 seinakalender. Kir-
jastati EKMi perioodilised näituste hooajavoldikud, EKMi näitustega või jooksva tegevusega
kaasnevad pisi-, info-, haridus- ja suveniirtrükised. Teostati või telliti 16 näituse meedia- ja saa-
ligraafika paketti, EKMi näituste ja ürituste trükireklaamid ning erinevate kampaaniate ja üri-
tuste graafiliste kujunduste paketid (sh. Kumu 15. sünnipäev, Kadriorg 303 ja Lossiaiamängud,
EKMi näituste suvekampaania, EKMi teosed Tallinna bussijaama akendel, Jõulud Nigulistes).
EKMi poed
Kaupluste müügikäive oli Covid-19 piirangute tõttu endiselt pärsitud, kuid korrigeeritud eelarve
siiski ületati. Kadrioru kunstimuuseumi poe uuendused 2020. aastal tasusid end 2021. aastal igati
ära. E-poe käivete kasvutrend jätkus kiires tempos. 2021. aastal tehti suuri ettevalmistusi uuele
e-poele üleminekuks: uus piletimootor, platvorm (woocommerce), kujundus, kategooriad/filtree-
rimised, e-broneeringute keskkond.
Haldustegevus
Niguliste muuseumis toimus riigihange torni platvormi, lifti ja väikese kabeli ehitaja leidmiseks.
Kadrioru kunstimuuseumis restaureeriti A-tiiva välimised aknad, sama tehti peamaja keldri ja 1.
korruse uste ja akendega. Kadriorus paigaldati lisaventilatsioon laste õpituppa. Abiruumides va-
hetati valgustid ledide vastu. Adamson-Ericu muuseumis avati uus püsiekspositsioon, ehitati
5
välja laste töötuba, renoveeriti sissepääs ja kabinet, pööningukorrusele väike puhkeruum. Laste
töötuppa paigaldati lisaventilatsioon. Jätkati tööd uute pileti- ja läbipääsusüsteemide kasutusele-
võtuks filiaalides. Kumus lisandus 2021. aasta veebruaris teine QR piletisüsteemi lugejaga auto-
maatvärav, samuti paigaldati lifti QR-piletisüsteemi lugeja.
PEAMISED FINANTSSUHTARVUD
Finantssuhtarvude arvutamise metoodika:
Tulemi marginaal = tulem / müügitulu
Netovara puhastootlus = tulem / netovara
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused
Netovara määr = netovara / aktiva
Finantssuhtarvude lähteandmed 2021.a. 2020.a.
Käibevara 4 418 613,00 3 986 086,00
Lühiajalised kohustised 847 632,00 495 692,00
Netovara 22 055 800,00 21 801 421,00
Aktiva 22 903 432,00 22 297 113,00
Müügitulu 1 150 472,00 1 008 349,00
Tulem 254 379,00 605 693,00
Finantssuhtarvud 2021.a. 2020.a.
Tulemi marginaal 0,22 0,60
Netovara puhastootlus 0,01 0,03
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja 5,21 8,04
Netovara määr 0,96 0,98
Sirje Helme
juhatuse liige
SA Eesti Kunstimuuseum
6
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 3 925 802 3 546 431 2
Nõuded ja ettemaksed 296 987 229 980 3
Varud 195 824 209 675 4
Kokku käibevarad 4 418 613 3 986 086
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 18 484 819 18 311 027 6
Kokku põhivarad 18 484 819 18 311 027
Kokku varad 22 903 432 22 297 113
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 555 720 414 937 7
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 291 912 80 755 9
Kokku lühiajalised kohustised 847 632 495 692
Kokku kohustised 847 632 495 692
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 18 458 836 18 458 836
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 3 342 585 2 736 892
Aruandeaasta tulem 254 379 605 693
Kokku netovara 22 055 800 21 801 421
Kokku kohustised ja netovara 22 903 432 22 297 113
9
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 10 533 694 10 555 989 9
Tulu ettevõtlusest 1 150 472 1 008 349
Muud tulud 0 2 450
Kokku tulud 11 684 166 11 566 788
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -7 662 115 -7 112 049 10
Tööjõukulud -3 715 672 -3 779 874 11
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -49 803 -69 172 6
Muud kulud -2 197 0
Kokku kulud -11 429 787 -10 961 095
Põhitegevuse tulem 254 379 605 693
Aruandeaasta tulem 254 379 605 693
10
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2021 2020
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 254 379 605 693
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 49 803 69 172
Muud korrigeerimised -53 366 -70 000
Kokku korrigeerimised -3 563 -828
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -67 006 40 713
Varude muutus 13 852 -40 338
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 140 783 21 825
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
47 984 0
toetustest
Kokku rahavood põhitegevusest 386 429 627 065
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-223 596 -138 181
soetamisel
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
216 538 70 000
toetustest
Kokku rahavood investeerimistegevusest -7 058 -68 181
Kokku rahavood 379 371 558 884
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 546 431 2 987 547
Raha ja raha ekvivalentide muutus 379 371 558 884
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 925 802 3 546 431
11
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2019 18 458 836 2 736 892 21 195 728
Aruandeaasta tulem 605 693 605 693
31.12.2020 18 458 836 3 342 585 21 801 421
Aruandeaasta tulem 254 379 254 379
31.12.2021 18 458 836 3 596 964 22 055 800
12
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise
Toimkonna poolt välja antud juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendites sätestatud nõuded.
Aastaaruanne on koostatud eurodes.
Rahavoogude aruanne on koostatud kasutades kaudmeetodit.
Raha
Raha ja rahalähendid kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes sularahakassas ning Riigikassas olevat raha jääki. Kõik rahalised
vahendid on kajastatud eurodes.
Nõuded ja ettemaksed
Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest.
Hindamisel vaadeldakse igat arvet eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni
aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.
Varud
Varudena kajastatakse müügi eesmärgil soetatud kaupu ja valmistoodangut. Valmistoodang on muuseumi omatooted nagu raamatud,
suveniirid, mida arendatakse ja valmistatakse muuseumi poolt, et toetada näitustegevust ja pakkuda külastajatele lisainformatsiooni.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varude arvestus toimub laoprogrammis BUUM FIFO põhimõttel. Soetatud ja valminud tooted võetakse arvele omahinnas.
Valmistoodangu omahind arvutatakse vastavalt tootekirjeldusele, kus on kõik toote valmistamisega seotud kulud. Müügihind
määratakse tootenõukogu poolt juhatuse liikme kinnitusega.
Aasta lõpu seisuga tehakse varude inventuur, mille käigus hinnatakse toodete seisukorda ning vajadusel tehakse allahindlused
ja mahakandmised.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumuses alates 5000 eurot.
Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara
soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel
kasutatakse lineaarset meetodit.
Piiramata kasutuseaga objekte (maa, kunstiväärtused. kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud varad ja muuseumikogudesse
kuuluvad varad) ei amortiseerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud asju, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumi
abikogusse arvatud asju, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.
Annetused ja toetused
Toetused ja annetused jagunevad tegevustoetusteks ja sihtotstarbelisteks toetusteks ehk sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimine võib
olla antud tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks. Sihtfinantseerimisena kajastatakse projektipõhiselt saadud toetusi, mida iseloomustab kindel
eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti
kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi.
Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna perioodis, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused
ja toetused on mõeldud.
Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul
viisil soetamine. Põhivara sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil ehk sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele
tema soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus) materiaalse või immateriaalse varana.
Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse materiaalse või immateriaalse varana ja tuluna põhivara sihtfinantseerimisest
samas perioodis, mil tehti kulutused. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud tingimused on veel
täitmata või kulutusi pole tehtud, kajastatakse saadud vahendeid sihtfinantseerimise ettemaksena ehk kasutamata sihtfinantseeringuna.
13
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne
Tegevustoetused on toetused, mille korral on määratletud küll eesmärk, kuid mille kasutamise otstarve ei ole täpselt määratud. Tegevustoetusi
kajastatakse raha laekumisel koheselt tuluna.
Tulud
Tuluna majandustegevusest kajastatakse põhiliselt muuseumite tasulistest teenustest ja muuseumite kauplustes kaupade müügist saadud tulu.
Tulud arvestatakse realiseerimismomendil ja kajastatakse siis, kui sihtasutusel tekib summale nõudeõigus.
Kulud
Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Tegevuskulud kajastatakse tekkepõhiselt nende tekkimise perioodil
(millal kaupu ja teenuseid tarbitakse).
Seotud osapooled
Seotud isikuteks loetakse sihtasutuses juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende abikaasad ja lapsed ning eelpool nimetatute valitseva või
olulise mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Sularaha kassas 19 471 16 600
Arvelduskontod 3 906 331 3 529 831
Kokku raha 3 925 802 3 546 431
Sihtasutus on Riigikassa teenindamisel olev asutus ja omab pangakontot ainult Riigikassas.
14
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 11 420 11 420
Ostjatelt laekumata
11 420 11 420
arved
Maksude ettemaksed ja
259 734 259 734
tagasinõuded
Muud nõuded 833 833
Viitlaekumised 833 833
Ettemaksed 25 000 25 000
Tulevaste perioodide
25 000 25 000
kulud
Kokku nõuded ja
296 987 296 987
ettemaksed
31.12.2020 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 10 117 10 117
Ostjatelt laekumata
10 117 10 117
arved
Maksude ettemaksed ja
219 226 219 226
tagasinõuded
Muud nõuded 637 637
Viitlaekumised 637 637
Kokku nõuded ja
229 980 229 980
ettemaksed
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Valmistoodang 108 445 110 495
Valmistoodang 108 445 110 495
Müügiks ostetud kaubad 87 379 99 180
Edasimüügi eesmärgil ostetud tooted 87 379 99 180
Kokku varud 195 824 209 675
15
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 2 288 1 228
Käibemaks 124 753 121 817
Üksikisiku tulumaks 50 420 51 744
Sotsiaalmaks 96 922 98 039
Kohustuslik kogumispension 3 750 4 060
Töötuskindlustusmaksed 5 566 5 696
Ettemaksukonto jääk 134 981 97 409
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 259 734 158 946 219 226 160 767
16
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Muud
materiaalsed
Muud Lõpetamata
põhivarad
masinad ja projektid
seadmed
31.12.2019
Soetusmaksumus 765 662 169 531 118 558 17 338 772 2 050 18 394 573
Akumuleeritud kulum -3 414 -66 412 -82 730 -152 556
Jääkmaksumus 765 662 166 117 52 146 17 256 042 2 050 18 242 017
Ostud ja parendused 44 631 95 600 140 231
Amortisatsioonikulu -8 217 -33 072 -27 882 -69 171
Ümberliigitamised -2 050 -2 050
Ümberliigitamised ettemaksetest -2 050 -2 050
31.12.2020
Soetusmaksumus 765 662 169 531 163 189 17 434 372 0 18 532 754
Akumuleeritud kulum -11 631 -99 484 -110 612 -221 727
Jääkmaksumus 765 662 157 900 63 705 17 323 760 0 18 311 027
Ostud ja parendused 19 696 20 727 66 870 116 303 223 596
Uute ehitiste ost, uusehitus,
19 696 19 696
parendused
Muud ostud ja parendused 20 727 66 870 116 303 203 900
Amortisatsioonikulu -8 382 -25 230 -16 192 -49 804
31.12.2021
Soetusmaksumus 765 662 189 227 183 916 17 501 242 116 303 18 756 350
Akumuleeritud kulum -20 013 -124 714 -126 804 -271 531
Jääkmaksumus 765 662 169 214 59 202 17 374 438 116 303 18 484 819
17
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 364 147 364 147
Võlad töövõtjatele 31 507 31 507
Maksuvõlad 158 946 158 946
Muud võlad 1 120 1 120
Muud viitvõlad 1 120 1 120
Kokku võlad ja ettemaksed 555 720 555 720
31.12.2020 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 212 525 212 525
Võlad töövõtjatele 41 112 41 112
Maksuvõlad 160 767 160 767
Muud võlad 533 533
Muud viitvõlad 533 533
Kokku võlad ja ettemaksed 414 937 414 937
Lisa 8 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Töötasude kohustis 0 970
Puhkusetasude kohustis 30 796 39 709
Võlad majanduskulude eest 711 433
Kokku võlad töövõtjatele 31 507 41 112
Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
18
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne
31.12.2019 Laekunud Tagasi Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2020
soetusmaksumuses
makstud tulemiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Kultuuriministeerium 41 000 -41 000 0
Eesti Kultuurkapital 29 000 -29 000 0
Kokku
sihtfinantseerimine
70 000 -70 000 0
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Eesti Kultuurkapital 9 916 87 011 -70 744 26 183
Kultuuriministeerium 10 407 242 -10 396 572 10 670
Välisabi 7 032 541 -2 472 -1 202 3 899
Muudelt org-lt ja isikutelt 5 000 27 470 -17 470 15 000
Sihtasutus Archimedes 25 004 25 004
Kokku
sihtfinantseerimine 21 948 10 547 268 -2 472 -10 485 988 80 756
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 21 948 10 617 268 -2 472 -10 555 988 0 80 756
toetused
31.12.2020 Laekunud Tagasi Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2021
soetusmaksumuses
makstud tulemiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Kultuuriministeerium 216 538 -53 366 163 172
Kokku
sihtfinantseerimine
216 538 -53 366 163 172
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Eesti Kultuurkapital 26 183 72 700 -1 001 -77 402 20 480
Kultuuriministeerium 10 670 10 255 088 -10 180 197 85 561
Välisabi 3 899 15 606 -19 505
Muudelt org-lt ja isikutelt 15 000 185 920 -200 920
Sihtasutus
Archimedes/Haridus- ja 25 004 -2 305 22 699
Noorteamet
Kokku
sihtfinantseerimine 80 756 10 529 314 -1 001 -10 480 329 128 740
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 80 756 10 745 852 -1 001 -10 533 695 291 912
toetused
Sihtfinantseerimine põhiva soetuseks summas 33 670,00 eest on soetatud museaale. Kultuuriministeeriumist saadud toetusest 10 255 088,00
moodustab tegevustoetus summas 10 027 331,00.
19
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2021 2020
Üür ja rent 4 096 619 4 086 477
Energia 816 946 474 930
Elektrienergia 532 972 333 047
Soojusenergia 283 974 141 883
Veevarustusteenused 0 13 677
Mitmesugused bürookulud 72 503 81 115
Uurimis- ja arengukulud 5 410 5 992
Lähetuskulud 41 621 19 835
Koolituskulud 7 938 6 569
Riiklikud ja kohalikud maksud 11 480 12 344
Ürituste ja näitustega seotud kulud 885 020 924 773
Museaalidega seotud kulud 110 751 124 078
Infotehnoloogia kulud 176 868 149 434
Inventari kulud 161 307 90 864
Ruumide valveteenused 380 453 322 616
Ruumide korrashoiuteenused 363 129 391 346
Muud kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud kulud 466 556 373 769
Muud kulud 65 514 34 230
Kokku mitmesugused tegevuskulud 7 662 115 7 112 049
Lisa 11 Tööjõukulud
(eurodes)
2021 2020
Palgakulu 2 764 693 2 818 462
Sotsiaalmaksud 928 552 945 294
Erisoodustused 22 427 16 117
Kokku tööjõukulud 3 715 672 3 779 873
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 119 120
Seisuga 31.12.2021 on 140 töölepingut, 1 juhatuse liikme ja 1 nõukogu esimehe leping
Lisa 12 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud
olulised soodustused
2021 2020
Arvestatud tasu 91 113 93 728
20
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne
Sihtasutus on asutatud Kultuuriministeeriumi poolt. Nõukogu on viieliikmeline, juhatus üheliikmeline.
21
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning tulemiaruannet, rahavoogude
aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete
kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh
sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja
asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie
arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise
aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma.
Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning
kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab
vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui
võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info
on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused
võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis
tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Enn Leppik
Vandeaudiitori number 57
AUDIITORBÜROO ELSS OÜ
Nexia International liige
Audiitorettevõtja tegevusloa number 59
Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51003
18.04.2022