Maakonna spordiliitude toetamine

Kohalikud omavalitsused Omavalitsusliidud 29.04.2022 nr 8-3/960-1 Maakonna spordiliitude toetamine Austatud kohalike omavalitsuste juhid Esmalt soovime teid tänada olulise panuse eest spordi ja liikumisharrastuse edendamisel. Kohalike omavalitsuste roll selles valdkonnas on väga oluline ning te teete tänuväärset tööd, olles spordi suurimad toetajad. Eelkõige paistab teie töö silma noortespordi toetamisel ja taristu haldamisel. Kohalikud omavalitsused eraldasid 2020. aastal Rahandusministeeriumi andmetel spordile ligi 86 mln eurot. Sellest 25,4 mln moodustasid investeeringud, 26,4 mln toetused spordiklubidele ja -koolidele ning 34,2 mln infrastruktuuri ülalpidamine. Seeläbi on omavalitsused loonud paremaid eeldusi eestlaste liikumisaktiivsuse kasvuks. Paraku näeme, et pelgalt spordivaldkonna arendamisega me soovitud tasemeni ei jõua. Aktiivne ja tervislik elustiil eeldab palju enamat. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine on üks peamisi Kultuuriministeeriumi eesmärke. Ministeeriumi eestvedamisel koostati 2021. aasta kevadel koostöös spordivaldkonna ekspertide ja teiste ministeeriumidega liikumisharrastuse kontseptsioon, mille valmimine oli ühtlasi ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi üks lubadustest. Kontseptsioon kirjeldab liikumisharrastuse valdkonna seisu, suurimaid kitsaskohti ja vajalikke arengusuundi. Nendest lähtudes on eesmärke võimalik saavutada erinevate valdkondade koostöös, eeskätt haridus- ja sotsiaalvaldkonnaga. Liikumisharrastuse edendamisel on riigil üle 20 partneri, kellele sel eesmärgil tegevustoetust eraldatakse. Kõiki organisatsioone kesksete funktsioonidega toetav (katus)organisatsioon praegu puudub. Olukorras, kus oskusteave on hajutatud ja keskne vaade tegevuste planeerimiseks, rakendamiseks ja hindamiseks puudub, on keeruline süsteemselt ja tulemuslikult valdkonda edendada. See on aga hädavajalik, sest madal kehaline aktiivsus ei mõjuta negatiivselt ainult tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda, vaid selle tõttu kannatavad ka siseturvalisus ja kaitsevõime ning pidurdub majanduse areng. 2021. aasta sügisel toimunud riigieelarve läbirääkimiste tulemusena tõusis liikumisharrastuse edendamiseks mõeldud baasrahastus 600 000 euro võrra. Selle abil on võimalik tõhustada liikumisharrastuse strateegilist juhtimist ehk luua koos valdkonnaga pikem plaan ja aidata keskselt korraldatud tegevuste kaudu panustada plaani elluviimisse kohalikul tasandil. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Liikumisharrastuse edendamisel täidavad olulist rolli maakonna spordiliidud. Kohaliku tasandi, sh maakonna spordiliitude ja kohalike spordiklubide tegevused liikumise edendamisel on üldise rahvatervise edendamise seisukohast määrava tähtsusega. Maakonna spordiliitude tegevust toetavad nii kohalikud omavalitsused kui ka Kultuuriministeerium. Praegu on maakonna spordiliitude rahastamise tase, võimekus ning koostöö omavalitsustega piirkonniti väga erinev. 2022. aastal eraldas Kultuuriministeerium maakonna spordiliitudele tegevustoetust kokku 587 600 eurot ehk keskmiselt 39 173 eurot maakonna kohta, kusjuures kõige suurem toetus oli 58 123 ja kõige väiksem 30 953 eurot. Kohalikud omavalitsused eraldasid toetusi kokku 328 246 eurot. Eesmärgiga tasakaalustada riigi ja kohalike omavalitsuste panust, tõsta maakonna spordiliitude võimekust oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel ja aidata kaasa arengustrateegias „Eesti spordipoliitika põhialused 2030“ seatud sihtide elluviimisele muudab Kultuuriministeerium alates 2023. aastast maakonna spordiliitude toetuse eraldamise põhimõtteid nii, et nende riikliku tegevustoetuse suurus oleks edaspidi otseses seoses kohalike omavalitsuste panusega. Siiani ei ole maakonna spordiliidu tegevustoetuse suurus omavalitsuste toetusest sõltunud. Arvestades, et nende pakutavad teenused on otseselt suunatud kohalike elanike hüvanguks, peaks juhtiv roll tegevuste hindamisel, tellimisel ja rahastamisel olema kohalikel omavalitsustel. Riigi roll sellel tasandil on olulisi liikumisharrastust ja -aktiivsust toetavate initsiatiivide võimendamine ning sellisel kujul tehakse seda võrdsetel alustel kohalike omavalitsustega. Toetuse eraldamise põhimõtete muutmine loob eelduse, et maakonna spordiliitude tegevustoetus suureneb ning nad saavad edaspidi töötada tõhusalt ja tulemuslikult, aidates kaasa spordipoliitika põhialustes seatud eesmärkide saavutamisele. Suurem tegevustoetus võimaldab näiteks käivitada uusi tegevusi sihtgruppidele, kes seni on olnud vähem kaasatud. Juhul, kui kohalikud omavalitsused otsustavad toetuste suurendamise tulemusena tõsta maakonna spordiliidu rolli ja vastutust liikumisharrastuse edendamisel, on Kultuuriministeerium valmis spordiliidu toetust täiendavalt suurendama kuni 20% võrra. Lisaks rahalise toetuse võimalikule suurendamisele võtab Kultuuriministeerium koostöös Eesti Olümpiakomiteega ülesandeks strateegiliselt oluliste kesksete tegevuste käivitamise ja nende rahastamise. Kesksed tegevused on muu hulgas regionaalsete partnerite igakülgne toetamine koolituste, uuringute ja teadustöö, teadmisvara ja kampaaniate kaudu. Pikemas vaates on eesmärgiks liikumisharrastuse valdkonna koordineerimine sarnaselt tippspordi suunaga, kus strateegiline juhtimine on koondunud ühte organisatsiooni. Eelkirjeldatud toetussüsteemi muutmise ideed tutvustas Kultuuriministeerium 2020. aastal toimunud kohtumistel kohalike omavalitsuste juhtidega maakondade visiitidel. Enamik teist toona nõustus, et liikumisharrastuse edendamise eesmärgil on sellised muudatused vajalikud ja põhjendatud. Maakonna spordiliidu toetuse eraldamise põhimõtete muutmise eelnõu jõuab teieni arvamuse avaldamiseks eeldatavasti maikuu teises pooles ning selle jõustumine on planeeritud 01.01.2023. Kutsume teid üles pidama koos spordivaldkonnaga diskussioone selle kohta, milliseid funktsioone täites suudavad maakonna spordiliidud enim panustada nii kohalike omavalitsuste kui ka maakonna tasandi strateegiliste eesmärkide saavutamisse spordi ja liikumisharrastuse valdkonnas ning kuidas tagada maakonna spordiliitude jätkusuutlik areng, et nad oleksid tugevad ja olulised partnerid kohaliku tasandi tervise edendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merilin Piipuu kultuuriväärtuste asekantsler kantsleri ülesannetes Teadmiseks: Harjumaa Spordiliit Lääne-Virumaa Spordiliit Ida-Virumaa Spordiliit Lääne Maakonna Spordiliit Läänela Ühendus Hiiumaa Spordiliit Saaremaa Spordiliit Pärnumaa Spordiliit Järvamaa Spordiliit Rapla Maakonna Spordiliit Tartumaa Spordiliit Jõgevamaa Spordiliit Kalju Viljandimaa Spordiliit Võrumaa Spordiliit Valgamaa Spordiliit Põlva Maakonna Spordiliit Maakondlikud arenduskeskused Norman Põder 628 2354 [email protected]