Eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium [email protected] 27.04.2022 nr 1-11/948-1 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon lõpetamise otsustamiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis. Palume teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 4 lehel Sama: Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Välisministeerium Merle Põld 628 2347 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Volitus Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon lõpetamise otsustamiseks Riigivaraseaduse § 78 lõike 1 punkti 2 ja lõike 5 alusel ning kooskõlas sihtasutuste seadusega volitada kultuuriministrit asutajaõigusi teostava isikuna otsustama Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon lõpetamine. Kaja Kallas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon lõpetamise otsustamiseks“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kultuuriministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku anda volitus kultuuriministrile Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon (edaspidi SA UNESCO ERK) lõpetamise otsustamiseks seoses UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjoni ülesannete toomisega Kultuuriministeeriumisse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus ([email protected]; 628 2262), siseauditi osakonna juhataja Krista Nelson ([email protected]; 628 2285) ning õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld ([email protected]; 628 2347). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected]; 628 2220). 2. Eelnõu sisu Eesti võeti UNESCO liikmeks 14. oktoobril 1991. UNESCO põhikirja art 7 lg 1 alusel loob liikmesriik enda olusid arvestades oma peamistele haridus-, teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele võimaluse olla seotud organisatsiooni tööga, eelistatavalt rahvusliku komisjoni moodustamise kaudu. UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega 17. augustil 1992. UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni (edaspidi UNESCO ERK) põhiülesanded on: 1) olla ühenduslüli ja koordineerija UNESCO ning Eestis UNESCO tegevustega seotud isikute, asutuste ja organisatsioonide vahel; 2) luua võimalusi Eesti Vabariigi peamistele haridus-, teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele olla seotud UNESCO tööga. Eestis on UNESCO ERK-i juriidiliseks tegevusvormiks valitud eraõiguslik isik ehk selle moodustamine sihtasutusena. SA UNESCO ERK on asutatud 1999. aastal ja selle asutajaõigusi teostab kultuuriminister1. SA UNESCO ERK on kolme töötajaga, täielikult riigieelarve vahenditest rahastatav asutus (omatulu ja vara puudub). Samas laienevad talle kõik õigusaktidest tulenevad nõuded sarnaselt suurte sihtasutustega, st toimima peavad nõukogu, vajalikud tugiteenused, aruandlus Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile, lisaks on tal eraldiseisva majandusaasta aruande koostamise kohustus, millel on auditeerimiskohustus. SA UNESCO ERK aastane tegevuskulu on väike, see on suurusjärgus 137 000 eurot. 1 Asutamisotsus: https://www.riigiteataja.ee/akt/91553 Ülevaade UNESCO ERK-i tuludest ja kuludest perioodil 2018–2021: UNESCO 2018 2019 2020 2021 Tulud tegevustoetus Kultuuriministeeriumilt 128 639 134 285 136 228 133 992 Kulud tööjõukulud 75 740 79 264 72 249 83 631 sh juhatuse liikmed 20 204 8 206 23 064 24 207 tegevuskulud 51 766 56 264 48 225 62 240 sh arvestus- ja auditeerimiskulud 4 000 4 000 4 000 1 400 sh RKAS-i kulud 13 888 15 250 15 641 16 802 sh lähetuskulud 13 536 21 039 2 631 2809 sh projektidega seotud kulud 10 507 7 781 4 103 14 264 Tulem 1 133 -1 242 15 754 -11 879 Allikas: äriregister, majandusaasta aruanded Riigireformi eesmärke ja eeltoodud asjaolusid arvestades tegi Kultuuriministeerium analüüsi, kaasates seotud ministeeriume ja SA UNESCO ERK-i. Analüüsi eesmärk oli hinnata, kas sihtasutuse vormis tegutsemine on kõige optimaalsem valik UNESCO ERK-i põhiülesannete täitmiseks. UNESCO rahvuslike komisjonide staatust täpsustab lisaks põhikirjale UNESCO Rahvuslike Komisjonide Harta (Charter of National Commissions for UNESCO). UNESCO põhikiri ega ka Harta artikkel IV ei näe otseselt ette rahvusliku komisjoni õiguslikku staatust, kuid kohustab alapunkti 1 kohaselt liikmesriike varustama rahvuslikke komisjone staatuse, struktuuri ja vahenditega, mis on vajalikud kohustuste täitmiseks UNESCO ja liikmesriikide suhtes. St liikmesriik peab looma enda olusid arvestades oma peamistele haridus-, teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele võimaluse olla seotud organisatsiooni tööga, eelistatavalt rahvusliku komisjoni moodustamise kaudu, mis koosneb valitsuse ja nimetatud asutuste esindajatest.2 Analüüsi tulemusena leidsime, et alternatiivse vormi valikul tuleb erinevatel kaalutlustel jätta kõrvale avalik-õiguslik juriidiline isik, mis eeldab sellekohase seaduse vastuvõtmist (ebaotstarbekas), eraldiseisev riigiasutus (väiksuse tõttu samuti ebaotstarbekas) ning mittetulundusühing, mille asutamiseks on vajalik vähemalt kahe isiku tahe. Lisaks võib kõrvale jätta valitsuskomisjoni formaadi, sest Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 järgi moodustab komisjoni Vabariigi Valitsus korraldusega, määrates ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava ministeeriumi. Komisjoni esimeheks või vastutavaks isikuks määratakse Vabariigi Valitsuse liige või riigisekretär. See asetab UNESCO ERK-i sõltuvusse poliitilisest täitevvõimust, alludes otse Vabariigi Valitsusele. Leidsime, et praeguses Eesti õiguskorras saab UNESCO ERK olla korraldatud kas riigiasutuse struktuuriüksusena või jätkates eraõigusliku sihtasutusena. 2 Rahvuslike komisjonide harta: http://portal.unesco.org/en/ev.php- URL_ID=48883&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html Analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et otstarbekas on lõpetada UNESCO ERK-i ülesannete täitmine eraõigusliku sihtasutuse vormis ning jätkata rahvusliku komisjoni ülesannete täitmist Kultuuriministeeriumi struktuuriüksusena, säilitades üksuse iseseisvuse ülesannete täitmisel ja horisontaalse valdkondade ülesuse. UNESCO ERK-i peamine ülesanne on arendada ja hoida koostöövõrgustikku hariduse, teaduse, kultuuri, keskkonnakaitse, välispoliitika, inimõiguste, arengukoostöö, kommunikatsiooni ja informaatika valdkonnas, samuti nõustada ja abistada Vabariigi Valitsust UNESCO teemades. UNESCO ERK-i eraõigusliku sihtasutusena toimimiseks vajalikud eeldused on puudulikud iseäranis omatulu teenimise ja otsustesse sekkumise vajaduse seisukohalt, st UNESCO ERK ei tee iseseisvalt otsuseid, vaid vahendab infot. Lisaks puudub tal vara, mida valitseda ja kasutada oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Vormilise muudatuse tegemine ei mõjuta edaspidi UNESCO ERK-i sisulist tööd. Kultuuriministeeriumi struktuuriüksusena jätkub samade sisuliste ülesannete täitmine, tagades nõutud viisil selle toimimise ja teemade horisontaalse käsitlemise, sh rahvusvaheliste lepingute täitmise. Samas kaob ära sihtasutuse toimimiseks vajaminev bürokraatia, sh väheneb töökoormus sihtasutuse haldamisel: nõukogu liikmete nimetamine, tagasikutsumine, protokollide koostamine, eraldiseisvate finantsplaanide, asutaja aruannete ja nende esitamine Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile, eraldiseisva asutuse raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine ning auditeerimiskohustus. Paraneb UNESCO ERK-i toetamine ministeeriumi tugitegevustega: ühine dokumendihaldus, infoturbe ja IKT teenused, UNESCO teemade kommunikatsiooni, õigusteenuste, arendustegevuste jt tegevust toetavate teenuste võimendamine. Analüüsi käigus vaadati ka Eesti lähipiirkonna riikide, meiega sarnast suunda UNESCO-s hoidvate riikide ja/või väiksema koosseisuga rahvuslike komisjonide toimimismudeleid3. See näitas, et enamasti on UNESCO rahvuslike komisjonide tegevus korraldatud valitsusasutuste koosseisus. Riigivaraseaduse § 78 lg 1 p 2 kohaselt võib asutajaõiguste teostaja otsustada riigi asutatud sihtasutuse lõpetamise üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel seaduses sätestatud korras oma pädevuse piires. Ettevalmistatud Vabariigi Valitsuse korraldus on vajalik Kultuuriministeeriumile, et otsustada sihtasutuste lõpetamine. Pärast lõpetamise otsuseid saab käivitada sihtasutuste lõpetamise vastavalt sihtasutuste seadusele. SA UNESCO ERK tegevus on kavas lõpetada 1. jaanuarist 2023. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust ja mõjusid Euroopa Liidu tasandil. 4. Korralduse mõjud Korralduse andmine on vajalik sihtasutuse tegevuse lõpetamiseks ja likvideerimisega seotud tegevuste käivitamiseks. Paralleelselt on alustatud Kultuuriministeeriumi põhimääruse muutmist struktuuriüksuse loomiseks Kultuuriministeeriumi koosseisus. 3 Soome, Läti, Leedu, Island, Sloveenia, Iirimaa, Rootsi, Norra Sihtasutuste seaduse § 56 lg 1 kohaselt jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist vara õigustatud isikute vahel. 5. Rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Ümberkorraldustega paraneb Kultuuriministeeriumi valitsemisala ülesannete otstarbekam ja tõhusam täitmine. Kavandatud juriidilise vormi muudatus ei mõjuta UNESCO ERK-i sisulist tegevust, samas paraneb selle tegevuse toetamine ministeeriumi tugitegevuste kaudu. Väheneb ka töökoormus, mis tulenes sihtasutustele tulenevatest nõuetest. UNESCO ERK-ile tegevuskuludeks vajalikud vahendid kajastatakse edaspidi Kultuuriministeeriumi eelarves. Ka praegu tasub ministeerium UNESCO liikmemaksu. Sihtasutuse lõpetamisega seotud kulud kaetakse sihtasutuse olemasolevatest vahenditest. Sihtasutuse lõpetamiseks kulub ligikaudu 5–6 kuud alates asutaja lõpetamisotsuse tegemisest kuni lõpetamiseks vajaliku registrikande tegemiseni äriregistris. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Välisministeeriumile.