Kiri

Seletuskiri „Haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri määruste muutmine struktuuritoetuste valdkonnas““ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käesoleva määruse eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri määrusi struktuuritoetuste valdkonnas: „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadusele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt” tegevuse 1.3.1 „Uuendusliku e-õppevara arendamine üld- ja kutsehariduses. E-hindamisvahendite arendustegevus ja kasutuselevõtt. Uuenduslike õppevaralahenduste soetamine ja ühiskasutuse korraldamine”“ eesmärkide saavutamiseks kehtestatud haridus- ja teadusministri 10. mai 2018. a määrust nr 16 „„Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ ning haridus- ja teadusministri 26. novembri 2015. a määrust nr 50 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020“. „ProgeTiigri" programmi eesmärk on arendada õppijate digipädevust ja tehnoloogilist kirjaoskust (tehnoloogia olemuse mõistmine, selle rakendamine, loomine, arendamine). Selleks toetakse õpetajate ja juhendajate digipädevuse ja tehnoloogilise kirjaoskuse arendamist ja selle õppetöös rakendamist; edendatakse valdkonnas tegutsevate õpetajate ja juhendajate võrgustikke, laste ja noorte teadlikkust ning huvi IT valdkonna vastu ning kaasrahastatakse õppetöös vajalike seadmete hankimist haridusasutustele. ProgeTiigri programm paikneb tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt’’ (digiTAT) all. Seadmete taotlusvooru näol on tegemist sihtrühmade seas populaarse ning vajaliku tegevusega, mis panustab digioskuste arendamisse läbi igapäevase õppetöö tegevusega. Määruse muutmise eesmärk on lisada toetava tegevusena määrusesse IT õppevahendid, et avatud taotlusvooru saaks avada ning vastavad kulud oleksid abikõlblikud. Toetuse eesmärk võimaldab haridusasutustel mitmekesistada õppekeskkonda ja muuta õppetegevust praktilisemaks. Vahendite kasutamine on aluseks tunnikavade ning kaasaegse õppevara koostamisele, mis omakorda toetavad vahendite kasutuselevõttu. Eelnevalt on vastavad seadmete hankimise voorud läbi viidud riigieelarvelistest vahenditest. Põhikoolivõrgu korrastamise meetme määrust täpsustatakse projektide kallinemisel maksimaalse toetuse summa määramisel. Määruse ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse valdkonna peaekspert Kaisa Musting (735 0202, [email protected]), kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna kutsehariduse valdkonna peaekspert Karin Ruul (735 4099, [email protected] ), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite planeerimise valdkonna juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected] ), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected] ). Eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Haridus- ja Noorteameti innovatsiooni- ja koostööosakonna ProgeTiigri programmijuht Kirke Kasari (5302 1246, [email protected]) ja Haridus- ja Noorteameti innovatsiooni- ja koostööosakonna ProgeTiigri projektijuht Kristine Asu (626 8933, [email protected]). 1 (4) 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Haridus- ja teadusministri 10. mai 2018. a määruse nr 16 „„Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga’’ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimusi ja kord“ muutmine Määruse § 2 lõike 7 lisamisega määratletakse edaspidi määruses kasutatav IT õppevahendite mõiste. IT õppevahendite mõiste lisamisega täpsustatakse võimalike taotlejate jaoks, millised vahendid toetavad tehnoloogiaalase õppe läbiviimist ning kuuluvad toetatava tegevuse alla. IT õppevahendite alla kuuluvad näiteks programmeeritavad robotid, konstruktorrobotid, elektroonika-mehhaanika komplektid, virtuaalreaalsuse komplektid, 3D printerid, CNC pingid jmt modelleerimisseadmed (vt varasemalt toetatud haridusasutusi koos seadmete nimekirjaga siit). Toetuse alla ei kuulu robotite jm seadmete lisavahendid, mis ei ole otseselt seotud soetatavate seadmete käitamisega ning arvutid, tahvelarvutid jmt. Eelnõuga täpsustatakse 3 lõike 2 sõnastust, lisades üld- ja kutseharidus valdkondadele lisaks juurde alushariduse valdkonna ning laiendatakse sõnastust nii, et toetatava tegevuse alla kuulub ka IT õppevahendite soetamine, mis panustab õppekeskkonna kaasajastamisse ja toetab kaasaegse ning uuendusliku õppevara kasutusele võtmist. Muudatus määruses on vajalik, et taotlejateks kvalifitseeruksid ka alusharidust pakkuvad haridusasutused, kes on oluliseks sihtrühmaks ja IT õppega laiadaselt tegelemas. Määruse § 6 lõike 3 punkti 3 lisamisega määratletakse toetatava tegevusena IT õppevahendite soetamist, mis eelneva sõnastuse alusel ei kuulunud toetuse andmise tingimuste alla, kuid mis tegevusena toetab õppekeskkonna kaasajastamist ning kaasaegse ja uuendusliku õppevara kasutusele võtmist. Antud punkti lisamine võimaldab üheselt teha arusaadavaks, et IT õppeks vajalike vahendite soetamine on abikõlblik. Määruse § 7 lisatakse lõige 3, mis täpsustab kulude abikõlblikkust. Lisaks § 6 lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul on abikõlblikud seadmete soetamiskulud (sh soetamisega kaasuv transpordi kulu), kuna selle alusel täpsustatakse, et IT õppeks vajalike vahendite soetamisega kaasnevad võimalikud transpordi kulud on samuti projekti raames abikõlblikud. Määruse § 8 lõike 2 sõnastust korrigeeritakse ning sõnastatakse viisil, et projekti abikõlblikkuse periood on kuni 24 kalendrikuud kehtestamata minimaalset abikõlblikkuse perioodi, kuna vahendite soetamise kulu tekib kiiremini kui eelnevalt määratletud 6 kuuline periood. Määruse § 9 lõiket 1 täiendatakse punktiga 3, millega kirjeldatakse IT õppevahendite soetuse toetuse määr ja piirsumma. Määratletakse omafinantseeringu määr ning minimaalne ja maksimaalne toetuse summa. Antud summade määratlemise aluseks on võetud varasemate avatud taotlusvoorude põhjal kogunenud tagasiside. Kuna varasemalt on liiga kõrge minimaalse toetuse tõttu jäänud kõrvale väiksemad haridusasutused, siis minimaalse toetuse summa vähendamisega püütakse soodustada nende osalemist taotlusvoorus. Määruse § 10 lõiket 1 täiendatakse punktiga 3, millega kirjeldatakse IT õppevahendite soetamise taotlejate ring. Erinevalt sama paragrahvi lõike 1 punktidest 1-2 võivad seadmete taotlusvooru taotlejateks olla kõik haridusasutused sõltumata omandivormist, kuid mitte teised avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud, sest seadmete taotlusvoorust saavad osa võtta üksnes haridusasutused. Määruse § 10 lõike 2 punkti 1 sõnastust täpsustatakse. Vastavalt täpsustusele on võimalikul taotlejal lubatud IT õppevahendite avatud taotlusvooru esitada vaid üks taotlus. See loob 2 (4) eelduse, et taotlus mõtestatakse haridusasutuse õppekava(de) kontekstis läbi ja taotletavate seadmete inegreerimine õppeprotsessi on läbimõtestatud. Määruse § 12 punkti 3 sõnastust täpsustatakse, lisades viite § 6 lõike 3 punktile 3, mis tähendab, et ka IT õppevahendeid taotlev haridusasutus peab taotluse esitamisel suutma kinnitada projekti omafinantseeringu suutlikkust. Määruse § 15 lõike 4 sõnastust muudetakse ning sõnastatakse viisil, et taotluse menetlemise tähtaeg on 60 kalendripäeva asemel 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Selle muudatusega täpsustatakse kalendripäev tööpäevadeks ja ühtlustatakse teiste määruste menetlusaegadega vastavaks. Määruse § 15 lõike 5 sõnastust korrigeeritakse. Puuduste kõrvaldamise tähtaega pikendatakse seitsmelt tööpäevalt kümnele tööpäevale.Vastava muudatusega ühtlustatakse määruses olevad menetlusajad kümnele tööpäevale. Määruse § 16 lõike 1 punkt 2 sõnastust täpsustatakse. Puuduste kõrvaldamise tähtaega pikendatakse seitsmelt tööpäevalt kümnele tööpäevale. Vastava muudatusega ühtlustatakse määruses olevad menetlusajad. Määruse18 lõikest 8 jäetakse välja teine lause, kuna hindamiskriteeriumite kohaselt peab toetuse saamiseks projekti kuluefektiivsus olema hinnatud maksimaalse hindega. Kehtiva määruse sõnastuse puhul eelistatakse taotlust, mis on saanud kõrgema hinde, aga ei pruugi olla maksimaalne hinne. Määruse § 27 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna taotleja on kohustatud sisestama andmed läbi struktuuritoetuse registri, siis vastavat kohustust rakendusüksusel ei ole. § 2. Haridus- ja teadusministri 26. novembri 2015. a määruse nr 50 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020“ muutmine Vabariigi Valitsus arutas 22.03.2022 kabinetiistungil Ida-Virumaa põhikoolide õppehoonete ehitamise projektide kallinemise toetamist. Projektide kallinemise toetamiseks on vajalik muuta meetme määrust selliselt, et kallinemise toetamisel ei kohaldata esialgselt paika pandud projekti maksimaalse toetuse summat (§ 9 lõikes 4). See annab võimaluse SF 2014-2020 perioodi viimastel aastatel ümberkorraldusteks, sh vabanevate vahendite ümbersuunamiseks kallinenud projektidele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatustega: 1) määratletakse „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga’’ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimustes ja korras toetuse andmise tingimused selliselt, et IT õppeks vajalike seadmete taotlusvooru saab kuulutada avatuks; 2) võimaldatakse põhikoolivõrgu korrastamise perioodil 2014–2020 meetmes projektide kallinemisel anda maksimaalset toetust rohkem kui 5 mln EUR. 3 (4) 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisele järgnevalt saab: 1) avada IT õppevahendite soetamise taotlusvooru kõikide haridusasutuste jaoks kogusummas 0,4 mln eurot EL toetus (avatud taotlusvooru eelarve koos riikliku kaasfinantseeringuga 0,47 mln); 2) Toetada Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil arutatud projektide kallinemist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Noorteametile. Ülle Matsin üldhariduspoliitika osakonna juhataja 4 (4)  EELNÕU 19.04.2022 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri määruste muutmine struktuuritoetuste valdkonnas Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja § 15 lõike 2 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 10. mai 2018. a määruse nr 16 ,,,,Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga’’ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord’’ muutmine Haridus- ja teadusministri 10. mai 2018. a määruses nr 16 ,,,,Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga’’ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord’’ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: ,,7) IT õppevahendid – õppekava täitmiseks vajalikud seadmed: robootika- ja programmeerimisvahendid, elektroonika-mehhaanika ja virtuaalreaalsuse komplektid, 3D- printerid, mis toetavad tehnoloogiaalase õppe läbiviimist.’’; 2) paragrahvi 3 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt: ,,Samuti mitmekesistatakse toetuse andmise tulemusel õpet nii alus-, üldhariduse kui kutsehariduse valdkondades puuduva ning uudsete digitaalsete õppevaralahenduste loomise ja IT õppevahendite soetamise toetamisega.’’; 3) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: ,,3) IT õppevahendite soetamine.’’; 4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: ,,(31) Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul on abikõlblikud IT õppevahendite soetamiskulud (sealhulgas soetamisega kaasuva transpordi kulu).’’; 5) paragrahvi 8 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt: ,,Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 24 kalendrikuud.’’; 6) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: ,,3) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 3 kirjeldatud tegevuse puhul antakse projektile  2 toetust kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu osakaal projekti abikõlblikest kuludest on vähemalt 15%. Minimaalne toetuse summa on 2000 eurot ja maksimaalselt 15 000 eurot.’’; 7) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: ,,3) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 3 kirjeldatud tegevuse puhul haridusasutus (omandivormist sõltumata).’’; 8) paragrahvi 10 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 6 lõike 3 punktis 1“ tekstiosaga „§ 6 lõike 3 punktides 1 ja 3“; 9) paragrahvi 12 punktis 3 asendatakse tekstiosa „§ 6 lõike 3 punktis 2“ tekstiosaga „§ 6 lõike 3 punktides 2 ja 3“; 10) paragrahvi 15 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „60 kalendripäeva“ tekstiosaga „60 tööpäeva’’; 11) paragrahvi 15 lõike 5 teises lauses asendatakse tekstiosa „7 tööpäeva’’ tekstiosaga „10 tööpäeva’’; 12) paragrahvi 16 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „seitse tööpäeva“ sõnadega „kümme tööpäeva’’; 13) paragrahvi 18 lõikest 8 jäetakse välja teine lause; 14) paragrahvi 27 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Haridus- ja teadusministri 26. novembri 2015. a määruse nr 50 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020“ muutmine Haridus- ja teadusministri 26. novembri 2015. a määruse nr 50 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020“ § 17 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Projektile antava toetuse summa suurendamisel ei kohaldata käesoleva määruse § 9 lõikes 4 toodud maksimaalse toetuse summat.“. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium 26.04.2022 nr 8-2/22/1948 Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri määruste muutmine struktuuritoetuste valdkonnas“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 8 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Kaisa Musting 735 0202 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-0503 - Haridus- ja teadusministri määruste muutmine struktuuritoetuste valdkonnas Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.05.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c0b002b6-4442-4920-8768-628e0e0355de Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c0b002b6-4442-4920-8768-628e0e0355de?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main