25.04.2021 nr 1.1-5/2022/113-2
Kultuuriministeerium
[email protected]
Asutajaõiguste teostamise aruande sisend
Austatud härra kantsler
Saadame Teile Integratsiooni SA sisendi asutajaõiguste teostamise 2021. aasta aruandele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Irene Käosaar
juhataja
Linda 2 Telefon 659 9021 Registrikood 90000788
20309, Narva E-post
[email protected] http://www.integratsioon.ee
Integratsiooni Sihtasutuse eesmärgid aastaks 2021 ja nende täitmine
Integratsiooni Sihtasutusel on aastast 2017 väga sisutihedad ajad. Just sel aastal tehti otsus
kolida asutuse peakontor Narva. 2018. aastal otsustas Vabariigi Valitsus toetada Tallinna ja
Narva eesti keele majade loomist sihtasutuse juurde.
Need suured eesmärgid on edukalt täidetud. Sihtasutuse peakontor asub jaanuarist 2019
Narvas ja seal töötab igapäevaselt üle 20 inimese. 2019. aastal avati eesti keele majad
Narvas ja Tallinnas – loodi sisu, leiti ja koolitati õpetajad, arendati nõustamistegevust.
Seepärast tundus 2021. aasta õige aasta nii välise vaatluse kui eneseanalüüsi jaoks.
Täideti kõik nõukogu poolt kinnitatud tegevuskava eesmärgid ja tegevused. 19.04.2022
kinnitas Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu 2021. aasta majandusaasta aruande, mis oli
eelnevalt ka audiitorite poolt positiivse hinnangu saanud.
2021. aastaks püstitatud eesmärgid ja nende täitmine
1. Organisatsiooni analüüs ja sellest tulenevalt sihtasutuse arengu tegevuskava koostamine
Hankega telliti ja sõltumatute tegijate poolt viidi läbi:
- majasisese rahulolu uuring;
- partnerite rahulolu uuring;
- eesti keele majade mõjuanalüüs
Sihtasutus ise viis läbi riskide analüüsi.
Analüüsid ja uuringud näitavad, et sihtasutus on tugeva missioonitunde ja organisatsiooni-
kultuuriga, millest peavad lugu ka partnerid, kes hindavad sihtasutust valdkonna liidri ja
eestvedaja, avatud ja koostöise organisatsioonina.
2. Eesti keele õpetamise stabiilselt hea kvaliteedi tagamine, selleks:
– Kliendihaldusprogrammi rakendamine ning kursustele registreerimise süsteemi
uuendamine
Programm on käivitunud, klientide andmed sisestatud
– Eesti keele õpetajate koolituste jätkamine sisuliselt kõrgel tasemel, kvalifikatsiooni-
nõuetes kokkuleppimine
Eesti keele õpetamise hea tava on kokku lepitud, Tartu Ülikool annab õpetajatele
mikrokraadi
– Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) toetatud projekti edukas
käivitamine
On leitud 3 partnerit, kursused paindlikult disainitud (tavapärasest pikemad, lisatud
kultuurimoodul)
1
– Eesti keele õppe programm kodakondsuse taotlemiseks vajaliku keeletaseme
saavutamiseks
Programmi Sisekaitseakadeemialt ülevõtmine oli suur väljakutse, aga programm on
käivitatud
– Tulevase Euroopa Sotsiaalfond+ uue eelarveperioodi vahendite täpsem planeerimine
ja tegevuste kavandamine
Protsess venis riiklikul tasandil, seepärast liikusid sihtasutuse peamised planeerimis-
tegevused aastasse 2022
3. Üleilmse eestluse programmi tegevuste elluviimine
– Toimub veebilehe „Globaalse eestlane“ arendus, pakume tagasipöördumisinfot ja
nõustamist
Portaal on uuendatud, hoiame sisu ajakohasena, käib pidev arendustegevus
– Tagasipöördumise toetuste tingimuste ülevaatamine ja teenuse täpsustamine
Esitasime Kultuuriministeeriumile ettepanekud määruse „Tagasipöördumis-toetuse
maksmise tingimused ja kord“ muutmiseks. Kuna arengukava „Sidus Eesti 2030“
kinnitamine valitsuses venis, sai määrus muudetud 2022. aasta alguses.
4. Kompetentsikeskuse maine hoidmine ja arendamine
– Kodakondsuse taotlemiseks vajaliku keeletaseme saavutamiseks pakutava eesti
keele õppe programmi sihtrühma analüüsi läbiviimine ja seniste tulemuste tutvustamine
poliitikakujundajale
Analüüs programmi alguse kohta (2019-2021) on läbi viidud ja ülevaade
Siseministeeriumile esitatud
– Rahvusvaheline lõimumiskonverents
Viisime läbi konverentsi „30 aastat lõimumist: kordaminekud, kasutamata võimalused ja
väljakutsed“. Esines 17 lõimumise valdkonna teadlast ja praktikut, neist kaheksa
välismaalt.
5. Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamine
– Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide rahastamismudeli analüüs ja ettevalmistus
uueks 3-aastaseks rahastusperioodiks
Kohtusime katusorganisatsioonidega ja leppisime kokku järgmise perioodi põhimõtetes
– Rahvusvähemuste kultuuriseltside koostöö tugevdamine eesti rahvuskultuuriseltsidega
Toimus koostööpäevak ja toetati mitut koostööprojekti
2
Integratsiooni Sihtasutuse eesmärgid aastaks 2022
Peamine eesmärk tagada sihtasutuse jätkuv tulemuslik toimimine ning täita nõukogu
kinnitatud tegevuskava täismahus. Oluline on sealjuures säilitada paindlikkus ja vajadusel
viia läbi tegevusi, mida nõuab muutuv ühiskondlik olukord (koroonakriis, sõjapõgenike
saabumine vms).
1. Laiendame eesti keele majade tegevusi Lääne-Harju valda (Paldiski linn, Rummu, Klooga)
ning Lüganuse valda (Püssi, Kiviõli).
2. Eesti keele majades pakume eesti keele õppeks A1-C1 tasemel ligikaudu 3300 õppekohta
(hankepartnerid ja keelemajad kokku).
3. Pakume kohanemise ja lõimumise alast nõu ning tuge eesti keele õppe valikute osas
vähemalt 3000 inimesele.
4. Pakume eesti keele majades mitmekesist valikut keeleõpet toetavaid tegevusi ja avalikke
üritusi, ka suveperioodil.
5. Eesti keele majad pakuvad Ukrainast saabunud sõjapõgenikest haridustöötajatele suhtlus-
kursusi. Narva keelemaja pakub kahte A1-taseme kontaktkursust (kokku 32 inimesele) ja
iseseisva keeleõppe tuge veebi vahendusel aprillist juuni lõpuni. Tallinna eesti keele maja
pakub maist juulini kuut A1-taseme kontaktkursust (96 õppekohta) ja veebi vahendusel
iseseisva keeleõppe tuge mais ja juunis (1 tund korraga 10-le õppijale, kokku 80 kohta).
6. Leiame eesti keele A1-tasemel keeleõppe korraldajad, et alates juulist pakkuda Ukrainast
saabunud ning ajutise kaitse saanud 10 000 täiskasvanule koolitusi.
7. Viime „Keelesõbra“ programmi raames kokku vähemalt 600 vestluspartnerit, korraldame
"Keelesõbra" kogukonna kohtumisi, sh virtuaalsete kohtumiste sarja "Keelerulett".
8. Eesti keele õppeks Eesti kodakondsuse saamise eesmärgil pakume 1300 õppekohta.
9. Tagasipöördumisinfot ja nõustamist saavad vähemalt 500 inimest, toimuvad
tagasipöördujate grupikohtumised. Vähemalt 70 Eestisse naasnut saavad
tagasipöördumistoetust. Toimub veebilehe „Globaalne eestlane“ järjepidev arendamine.
10. Ellu viiakse Eesti väliskogukondade omaalgatuslike projektide toetusprogramm.
11. Riigiasutustes käib praktikal vähemalt kümme eesti keelest erineva emakeelega
tudengit.
12. Eesti keelt praktiseerib eesti peredes kevadel ja suvel 181 noort.
13. Korraldame taotlusvoorud „Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused“ ning
„Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused“ (kahes voorus).
14. Taotlusvooru tulemusel rahastame rahvusvähemuste kultuuriseltside
katusorganisatsioonide tegevust 3 aastal.
15. Valgas avatakse roma keskus, plaanis on roma tantsuansambli loomine.
3
16. Rahvusvahelisel lõimumisalasel konverentsil „Kokku või lahku: kesktee otsingul“
esinevad juhtivad lõimumisvaldkonna teadlased, eksperdid, praktikud ja
poliitikakujundajad.
17. Kavandame ja valmistame ette Euroopa Sotsiaalfond+ uue eelarveperioodi tegevused.
4