Kiri

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse tegevused 2021. aastal Sihtasutusest Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus on Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutuse (ühendav sihtasutus) ja Eesti Sporditeabe Sihtasutus (ühendatav sihtasutus) ühinemise teel kujundatud eraõiguslik juriidiline isik. Ühinemisleping sõlmiti 04.04.2007, ühinemisotsus võeti vastu 11.04.2007 ja kanti registrisse 09.08.2007. Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutuse asutajad olid Eesti Vabariik (Haridusministeeriumi kaudu) ja Eesti Olümpiakomitee. Eesti Sporditeabe Sihtasutuse asutaja oli Eesti Olümpiakomitee. Alates 01.01.2021 on Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse riigipoolsete asutajaõiguste teostajaks Kultuuriministeerium, riigil on valitsev mõju. Sihtasutus juhindus oma tegevustes sihtasutuse põhikirjast, arengukavast 2020-2024 ning 10.12.2020. aastal sihtasutuse nõukogu poolt kinnitatud 2021. aasta tegevuskavast. Sihtasutuse põhieesmärk on võimaluste loomine spordi toetamiseks ja arendamiseks ning sporditegevust toetavate tugiteenuste arendamine. Eesmärgi täitmiseks sihtasutus: • korraldab Eesti kutsekvalifikatsiooni raamistiku (EKR) rakendamist treenerikutsele, arendab ja koordineerib treenerite kutseandmise süsteemi; • koordineerib treenerite tasemekoolituse üldainete materialide uuendamist, tasemekoolituste erialaste alusmaterjalide koostamist ja uuendamist, treenerikoolituste algatamist, tellimist ja korraldamist; • teostab Kultuuriministeeriumiga 20.06.2019 sõlmitud halduslepingu riigisiseste toetusprogrammide elluviimiseks alusel, treeneri tööjõukulu toetusprogrammi elluviimist ja rakendamist. Määrab, jaotab, kontrollib ja vajadusel nõuab tagasi treenerite tööjõukulude toetusi; • korraldab treeneritele, sporditöötajatele ja spordijuhtidele suunatud koolituste – nii teemakoolituste kui regionaalsete koolituste korraldamist; • teostab Kultuuriministeeriumiga 26.06.2019 sõlmitud halduslepingu spordi andmekogu pidamiseks alusel, riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu, Eesti Spordiregister, volitatud töötleja ülesannet; • töötab välja tarvilikke IT lahendusi, uuendab järjepidevalt sporditulemuste andmebaasi ja Eesti Spordi Biograafilist leksikoni; • kirjastab spordialaseid raamatuid ja õppematerjale ning arendab spordiportaali www.sport.ee • viib läbi spordi- ja liikumisharrastuse alaseid uuringuid ja küsitlusi, osutab konsultatsioone ja nõustamist; • osaleb spordipoliitiliste ettepanekute väljatöötamises ja sellealases nõustamises. Sihtasutus lähtus oma tegevuseesmärkide saavutamiseks spordistrateegia „Eesti spordipoliitika põhialustest aastani 2030“, Riigieelarve strateegiast (RES) aastateks 2021-2024, Noortevaldkonna arengukavast 2021-2035 ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukavast 2019 -2022. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus on täitnud kõik 2021. aastaks püstitatud tegevuseesmärgid ja tulemusindikaatorid. Oma tegevuste kaudu on sihtasutus kujunenud kompetentsikeskuseks, kuhu on koondunud spordivaldkonnaga seotud oskusteave ja info ning tõenduspõhised spordi andmekogud. Sihtasutuse tegevust võib hinnata väga heaks. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Tegevuseesmärk 1 Treeneri tööjõukulude toetusprogrammi elluviimine,treenerite tööhõive parandamine, spordi- organisatsioonide toetamine treenerite lepingupõhiseks rakendamiseks. Eesti spordiliikumist kõige mõjutavamaks tegevuseks 2021. aastal oli laste ja noortega tegelevate treenerite tööjõukulude toetuste menetlemine. Toetusmeetme loomise 2015. aastal tingis maksuvabade stipendiumite väärkasutamine treeneritöö eest tasumisel Tegevust viiakse ellu Kultuuriministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Toetuste taotlemine, otsustamine ja eraldamine ning kontrollimine toimub spordiregistri andmetel põhinevas keskkonnas, kus taotlemiseks ja muudatuste tegemiseks peavad selleks õigusi omavad isikud end ID- kaardiga identifitseerima. Toetusmeetme rakendamise seitsmes aasta oli edukas, tasustati kokku 1 238 320 juhendatud laste ja noorte treeningtundi, toetatavaid treenereid oli 1 404 kokku 408 spordiorganisatsioonist ja spordikoolist. Nende poolt juhendatud laste ja noorte arv oli 43 413. Iga-aastaselt paraneb spordiorganisatsioonide haldussuutlikkus ja maksukäitumine, kasvab treenerite tööhõive ja treeningute korraldamise süsteemsus ning tõhustunud järelevalve. Treeneritoetused on kujunenud normaalsuseks. Tegevuseesmärk 2 Eesti kutsekvalifikatsiooni raamistiku (EKR) rakendamine treenerikutsele, treenerite kutseandmise süsteemi arendamine, treenerite kutsekomisjonide (spordialaliitude juures) tegevuste, koolituste, hindamiste koordineerimine ja korraldamine. Elanikkonnale, eelkõige lastele ja noortele asjatundliku ja turvalise sporditreeningute võimaldamine kvalifitseeritud treenerite juhendamisel. Elukestva treeneriõppe juurutamine. 2021. aastal oli olulise mõjuga tegevuseks treenerite kutseandmise ja treenerite tasemekoolituste koordineerimine, samuti neljandat aastat panustamine treenerite erialase taseme ja täiendkoolituse valdkonda. EOK-ga sõlmitud halduslepingu alusel koordinerib sihtasutus treenerite kutsesüsteemi. Kutsete taotlemine ja andmine on täielikult viidud veebikeskkonda. Kutseandmise protsess on muutunud täpseks ja ladusaks, tagatud on avalik teave ja läbipaistvus. 2021. aasta COVID-piirangud mõjutasid taaskord kontaktõpet ja -koolitusi. Samas rakendati mitmeid e- õppe koolitusmooduleid. 2021.aaastal jätkus e-õppe vormide sujuv kasutuselevõttu. Ilmselt olid muude tegevuste piirangud mõjuriks ka treenerikoolituse aktiviseerumisele. TLÜ ja TÜ kursuseid läbis enam kui 1000 koolitatavat. Jätkus koostöö Tartu Ülikooli Narva Kolledžiga tasemekoolituse kursuste korraldamisel. 2021. aastal jätkati treenerite erialase tasemekoolituse läbiviimise toetamist, abi said 14 spordialaliitu. Edulooks oli teist aastat järjest nii kontaktõppes kui e-kanalite kaudu läbiviidud esmaabi koolitused treeneritele. 2021.aastal osales nendel koolitustel üle 300 treeneri. Pideva treenerikutse väärtustamise, erinevate toetusmeetmete, laiaulatuslikemate koolituste ning sujuvama administreerimise tulemusel kasvas olulisel määral kutsega treenerite arv. 31.12.2021. aasta seisuga oli kutsega treenereid 3990, mis on 300 võrra enam, kui eelneva aasta lõpus.. Tegevuseesmärk 3 Spordialase teabe kogumine ja töötlemine, tegutsemine Eesti Spordiregistri volitatud töötlejana. Eesti spordiregistri organisatsioonide, spordikoolide, treenerite ja spordiehitiste alamregistri ning spordistipendiumite ja sporditoetuste keskkonna jätkuv arendamine, põhimääruses sätestatud andmete kogumine ja spordiregistri alusdokumentide uuendamine, tegutsemine Eesti Spordiregistri volitatud töötlejana. Spordiregistri andmed on eksponeeritud veeblehtedel www.spordiregister.ee ja www.sport.ee Sihtasutusel on oluline roll spordiga seotud IT-lahenduste väljatöötamisel ja käigus hoidmisel. Teenuseid kasutavad Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, kohalikud omavalitsused ja valdav osa spordiorganisatsioone. Tegevuseesmärk 4 Spordistrateegia rakendamise monitoorimine. 2015. aasta Riigikogu otsusega kinnitati „Spordipoliitika alused aastani 2030“elluviimist kajastavate analüüside koostamine, trendide ja tendentside väljatoomine. Sihtasutus osaleb iga-aastase aruande koostamisel ning panustas aruande atraktiivseks esitamiseks vastava veebilehe loomisega http://www.sport.ee/aruanne/ Tegevuseesmärk 5 Spordialaste raamatute ja õppematerjalide kirjastamine Sihtasutus uuendas Eesti Spordibiograafilist Leksikoni, ESBL kolleegium tegutses regulaarselt virtuaalses keskkonnas. Avalikkusele on leksikon digitaalselt kättesaadav www.esbl.ee Sihtasutus kogus ja süstematiseeris Eesti sportlaste võistlustulemusi, hoidis ajakohastatuna spordikalendrit ja digitaliseeris varasemate aastate sporditulemusi. Loodud veebikeskkonna abil on sihtasutus välja andnud iga-aastaselt ilmuva sporditulemuste kogumiku „Eesti Spordi Aastaraamat“ning koostöös Tallinna Ülikooli kirjastusega andis välja kaks tõlkeraamatut: „Funktsionaalne Treening“ ning „Toitumine, treening ja tervis“. Tegevuseesmärk 6 Treenerite ja spordispetsialistide koolituste korraldamine, uuringute läbiviimine. 2021. aastal valmistati koostöös Maksu- ja Tolliametiga ette info -ja koolitusmaterjalid spordiklubidele ja treeneritele. Need on eksponeeritud veebilehel www.sport.ee nii kontaktsel kui e-seminari vormis. Tegevuseesmärk 7 Osalemine Euroopa Liidu ekspertrühmades, spordiprojektides ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Sihtasutus osales järgmistes Euroopa Liidu ekspertrühmades, spordiprojektides ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös: Sihtasutus on partner järgmistes Euroopa Liidu Erasmus + spordiprojektides : PEAK – „Policy, Evidence and Knowledge in Coaching“, mille eesmärk on töötada välja poliitikasoovitused rahvusvahelistele ja rahvuslikele spordikatusorganisatsioonidele ning riikidele treeneritöö ja treenerikutse edasiarendamiseks. CHAMP – „Clubs for Health-enhancement, Activation, Modernisation and Participation“, mille eesmärk on välja töötada spordiliikumisele uusi töövahendeid ja õpivõimalusi, toetudes tänastele kehalise tegevuse edendamise trendidele ja innovaatilistele praktikatele. V4V – “Skills acquired through Volunteering in Sport”, mille eesmärk on spordis, vabatahtliku töö käigus omandatud oskuste ja teadmiste analüüsimine, väärtustamine ja nähtavamaks muutmine. KA1 - Treenerite-koolitajate pädevuse ajakohastamine läbi rahvusvaheliste täiendkoolituste 2020 – 2022, mille eesmärgiks on edendada rahvusvaheliste koolituste abil treenerite-koolitajate teadmisi, oskusi ja võimekust tegutseda omal alal treenerite täiendkoolitajatena, edendada koostöösidemeid Euroopa partnerorganisatsioonidega ja integreerida Eesti spordiorganisatsioonid enam rahvusvahelisse treenerikoolituse alasesse koostöösse. Sihtasutus esindab Eestit järgmistes rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides: ICCE – Intrernational Council for Coaching Excellence, mille eesmärk on juhtida ja arendada treenerikutse arendamist ülemaailmselt. ENGSO – European Non-Governmental Sport Organisation, mis seisab tegeleb vabatahtliku spordi ja spordiühenduste arengu nimel, tegevus ENGSO-s kokkuleppel Eesti Olümpiakomiteega. EOSE - European Observatoire of Sport and Employment, mis tegeleb tööjõu valdkonnaga spordi- ja liikumisharrastuse sektoris eesmärgiga töötajate ja vabatahtlike tegevuseks vajalike teadmiste, osakuste ja pädevuste arendamine. Spordikoolituse ja -Teabe SA olulisemad ülesanded aastaks 2022 ja sellele järgneval kolmel aastal (2022-2025). Sihtasutuse arengukavas 2020 – 2024 on sätestatud olulisemad ülesanded ja indikaatorid peamiste tegevuseesmärkide elluviimiseks ja saavutamiseks: Treenerite tööjõukulude toetusmeetme realiseerimine, eelkõige stabiilse ja treenerikutset toetava toetusmeetme ladus toimimine; 1400 treeneri ja 400 spordiorganisatsiooni kaasamine toetusmeetmesse; ettenähtud töötasude ja maksude tasumise kontrollimine paikvaatluste ja koostööpartnerite abil. Treenerite kutseandmise protsessi juhtimine, eelkõige EOK kui treenerikutsete kutseandja 2020. – 2025.a. esindamine kutseandmise protsessis; treenerikutse alusdokumentide uuendamine; treenerite tasemekoolituste tellimine ja toetamine eesmärgiga 600 koolituskursuste läbinut; treenerite täienduskoolituste toetamine oma ja teiste riikide parimate koolitajate kaasamiseks. Eesti spordiregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine, eelkõige laste ja noorte spordiharrastuse arvestuses isikukoodipõhise kaardistamise analüüsimine; spordiehitiste alamandmekogu andmete uuendamine; spordikoolide alamandmekogu andmete uuendamine koostöös EHIS-ega; spordiorganisatsioonide alamandmekogu uuendamine; treenerite alamaandmekogu andmete uuendamine; spordistipendiumite, sporditoetuste keskkonna arendamine ja uuendamine; spordikalendri ja sporditulemuste andmebaasi uuendamine; Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni andmebaasi uuendamine ja ajakohastamine. IT keskkonna arendamine, eelkõige spordiregistri toimimiseks tarvilike arenduste ja uuenduste sisseviimine; treenerite kutseandmise koordineerimiseks tarviliku IT keskkonna arendamine; treeneritoetuste menetlemiseks tarviliku IT keskkonna arendamine; teenusplatvormi loomine kohalike omavalitsuste teenindamiseks – arvestus, sporditoetused. Spordiuuringute ja -analüüside koostamine, eelkõige spordi rahastamisest; treenerite tööhõivest; spordiorganisatsiooni arengust; spordiorganisatsioonide maksukäitumisest. Spordiportaali www.sport.ee, jätkuv arendamine. Spordialase kirjanduse ja õppematerjalide väljaandmine. Osalemine Euroopa Liidu ekspertrühmades, spordiprojektides ja rahvusvaheliste organisatsionide töös. Arengukavas kinnitatud mõõdikud ja indikaatorid peamiste tegevuseesmärkide saavutamiseks: Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) 2021 2022 2023 2024 Toimiv treenerite Kutsega treenereid kutsesüsteem, 3595 3650 3700 3750 3800 treenerikutsete arv Läbiviidud koolituste 25 koolitust - 30 35 40 45 seminaride ja koolitatud seminari-infopäeva. Osalejaid Osalejaid Osalejaid Osalejaid töötajate/treenerite arv Osalejaid 1250. 1 300 1 400 1 450 1 500 Treenerite tööjõukulude Toetatud 407 408 410 420 440 toetusprogrammi spordi- elluviimine ja treenerite organisatsiooni Tööhõive Tööhõive Tööhõive Tööhõive tööhõive parandamine Tööhõive 53% 55 % 56 % 58 % 60 % Välja makstud tööjõu- kulude toetussumma 7 200 000 7 700 000 8 000 000 8 500 000 9 000 000 treeneritele € Toetatud treenerite arv 1 305 1 375 1 425 1 500 1 600 Spordiorganisatsioonide arv (Eesti spordiregister) 2 717 2 750 2 750 2 750 2 750 Harrastajate arv spordiklubides ja 190 000 192 000 196 000 200 000 204 000 spordikoolides (ESR) Noorte harrastajate arv 107 300 108 000 110 000 113 000 115 000 (ESR)