Kiri

ELT SA REGISTRI JA RAKU ANDMEKOGU DETAILANALÜÜS Lõpparuanne Tellija Eesti Rahvakultuuri Keskus Leola 15a, 71020 Viljandi Töö teostaja Civitta Eesti AS Lõõtsa 8, 11415 Tallinn 27.10.2021 1 SISUKORD MÕISTED JA LÜHENDID ............................................................................................................................. 4 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 5 2. ANALÜÜSI EESMÄRK JA METOODIKA ...................................................................................................... 6 2.1. Analüüsi eesmärk..................................................................................................................................6 2.2. Analüüsi metoodika ..............................................................................................................................6 3. ÜLDOSA ......................................................................................................................................... 8 3.1. Taust .....................................................................................................................................................8 3.2. ELT SA regitri hetkeolukord ..................................................................................................................8 3.2.1. ELT SA registri andmemudel ...........................................................................................................9 3.2.2. ELT SA AS IS protsessid ................................................................................................................. 11 3.2.3 ELT SA registri kitsaskohad ............................................................................................................ 14 3.3. RAKU hetkeolukord............................................................................................................................ 15 3.3.1. RAKU andmemudel ...................................................................................................................... 16 3.3.2. RAKU AS IS protsessid .................................................................................................................. 18 3.3.3. RAKU kitsaskohad ......................................................................................................................... 22 3.4. TMS kirjeldus..................................................................................................................................... 24 3.5. Sihtgruppide profiilid ......................................................................................................................... 24 4. LOODAV LAHENDUS......................................................................................................................... 28 4.1. Loodavava lahenduse alternatiivid .................................................................................................... 28 4.2. Parima võimaliku alternatiivi kirjeldus .............................................................................................. 32 4.3. TO BE protsessid ................................................................................................................................ 34 4.3.1. ELT SA regsitri alammooduli TO BE protsessid ............................................................................. 34 4.3.2. RAKU alammooduli TO BE protsessid .......................................................................................... 39 4.4. Kasutuslood ....................................................................................................................................... 44 4.5. Lõplik andmemudel ........................................................................................................................... 46 4.6. WIREFRAME.......................................................................................................................................... 48 4.7. KASUTAJA JA SÜSTEEMINÕUETE ANALÜÜS ................................................................................................. 49 4.7.1. Funktsionaalsed nõuded .............................................................................................................. 49 4.7.2. Mittefunktsionaalsed nõuded ...................................................................................................... 52 4.7.3. Arhitektuurne vaade .................................................................................................................... 52 4.7.4. Liidestused.................................................................................................................................... 53 4.8. Mõjuanalüüs ...................................................................................................................................... 55 4.8.1. Muudatuste mõju......................................................................................................................... 55 2  4.8.2. Andmekaitsealane mõjuhinnang.................................................................................................. 56 4.8.3. Finantsanalüüs ............................................................................................................................. 58 4.8.4. Riskianalüüs .................................................................................................................................. 61 4.8.5. Mõõdikud loodava lahenduse hindamiseks ................................................................................. 65 4.9. Tegevuskava....................................................................................................................................... 67 5. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED ............................................................................................................. 69 5.1. Järeldused .......................................................................................................................................... 69 5.2. Soovitused ......................................................................................................................................... 70 6. KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................................... 71 7. LISAD........................................................................................................................................... 72 Lisa 1 IntervjuudeL osalejad ......................................................................................................................... 72 Lisa 2 Üldine Intervjuu kava ......................................................................................................................... 73 Lisa 3 Tööseminaride teemad ja osalejad .................................................................................................... 75 Lisa 4 Persoonad .......................................................................................................................................... 77 Lisa 5 AS IS Andmemudelid .......................................................................................................................... 82 3 MÕISTED JA LÜHENDID Mõiste/Lühend Selgitus ADS Aadressiandmete süsteem Korrastatud andmete kogum, mis võimaldab digitaalset andmetöötlust ja Andmekogu andmete vahendamist. Käesolevas töös on kasutatakse andmekogu mõistet kui räägitakse ühisest ELT SA registrist ja RAKU andmekogust. ELT SA Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ELT SA register Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA register (https://register.laulupidu.ee/) ERK Eesti Rahvakultuuri Keskus RAKU Rahvakultuuri valdkondlik andmekogu RIHA Riigi infosüsteemi haldussüsteem TMS Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuste menetlemise infosüsteem 4  1. SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada parim lahendus rahvakultuurialaste (sh laulu- ja tantsupidude korraldamiseks vajalike) andmete kogumiseks ja haldamiseks. Töö teostamisse on kaasatud aktiivselt kolm osapoolt: Kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Kultuuriministeeriumi ülesanneteks on muuhulgas korraldada tingimuste loomist rahvuskultuuri ja sporditraditsioonide säilimiseks, kaitsmiseks ja nende arengu tagamiseks ning toetada kultuurile ja spordile orienteeritud ühenduste tegevust1. Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK) on riiklik kompetentsikeskus, mis koondab erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi2. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (ELT SA) on riiklik sihtasutus, mille ülesanne on korraldada üleriigilist üldlaulu- ja tantsupidu ning üleriigilist noorte laulu- ja tantsupidu. ERKis töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamine ülesanne on hallata rahvakultuurivaldkonna informatsiooni, toetada üleriigiliste ning maakondlike laulu- ja tantsupidude protsessi ja osaleda maakondlike rahvakultuurisündmuste korraldustegevuses. Lisaks haldab ERK rahvakultuuri valdkondlikku andmekogu RAKU. RAKU hõlmab kõiki rahvakultuuri valdkondi: rahvatants, koorimuusika, käsitöö, harrastusteatrid, rahvatants, puhkpillimuusika, rahvamuusika, folkloor, vokaalmuusika ja hoonetena rahvamajad. Üldistatult hallatakse informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate kollektiivide ja hoonete kohta. Laulu- ja tantsupidude korraldamiseks kasutatakse Laulu- ja tantsupidude registrit (ELT SA register), mis on töövahend pidude planeerimiseks ning korraldamiseks ja vajalik keskkond peol osalevatele kollektiividele. Käesoleva töö tulemusena pakutakse välja lahendus rahvakultuurialaste (sh laulu- ja tantsupidude korraldamiseks vajalike) andmete kogumiseks ja haldamiseks nii, et see vastaks kasutajate vajadustele, oleks aja- ja kuluefektiivne ning oleks tagatud andmete kvaliteet. 1 Kultuuriministeeriumi põhimäärus. https://www.riigiteataja.ee/akt/122042021003 2 Kultuuriministeerium. https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja-digitaalne-kultuuriparand/rahvakultuur 5 2. ANALÜÜSI EESMÄRK JA METOODIKA 2.1. ANALÜÜSI EESMÄRK Käesoleva analüüsi eesmärk on välja selgitada parim lahendus rahvakultuurialaste (sh laulu- ja tantsupidude korraldamiseks vajalike) andmete kogumiseks ja haldamiseks. Andmekogu peab võimaldama valdkondlike palgatoetuste väljamaksmist või toetama vastavat funktsiooni läbi liidestuste. Lisaks peab andmekogu toetama laulu- ja tantsupeo korraldamisega seotud funktsioone, olema aluseks Kultuuriministeeriumile ja kohalikele omavalitsustele poliitika kujundamisel ning efektiivseks tööriistaks rahvakultuuriga seotud toimingute läbiviimisel. 2.2. ANALÜÜSI METOODIKA Lähtudes projekti eesmärkidest, viiakse projekt ellu neljas etapis (vaata Joonis 1): 1. Esimene etapp - projekti ettevalmistavad tegevused, sh avakoosolek, AS IS protsessid. 2. Teine etapp - sihtgruppide analüüs ja andmemudeli loomine. 3. Kolmas etapp - loodav lahendus. Toimub loodava lahenduse analüüs, sh alternatiivide analüüs, loodava lahenduse detailanalüüs koos wireframe´i loomisega ja mõjuanalüüs. 4. Neljas etapp - lõppdokumentide vormistamine. JOONIS 1 PROJEKTI ETAPID Ettevalmistava tegevusena viidi läbi avakohtumine, mille peamine eesmärk oli projekti osapoolte arusaamade ühtlustamine ning tööga seotud tehniliste detailide kooskõlastamine. Hetkeolukorra ja protsesside kaardistamiseks teostati sekundaarandmete analüüs ning viidi läbi intervjuud kaasatud osapooltega (vt Lisa 1 IntervjuudeL osalejad). Intervjuude käigus selgitati lisaks hetkeolukorrale välja andmekogude kasutamisega seotud probleemid, võimalikud ootused ning tulevikvaade. Sihtgruppide analüüsiks viidi läbi tööseminar, mille käigus koostati sihtgrupi esindajate profiilid, kasutades teenusdisaini tööriista persoonasid. Sihtgrupi esindajate tööseminarile olid kaasatud erinevate rahvakultuuri valdkondadega seotud katuseorganisatsioonide esindajad. Täpsem intervjuude ja 6 tööseminaride kava koos osalejate nimekirjaga on leitav lisadest (Lisa 1 IntervjuudeL osalejad ja Lisa 2 Üldine Intervjuu kava). Andmemudeli loomiseks vaadeldi hetkel kasutusel olevaid andmekogusid. Selleks loodi projekti analüüsimeeskonnale testkasutajad nii ELT SA registris kui RAKU andmekogus. Andmemudeliga antakse ülevaade, milliste objektide kohta infot vajatakse, milliseid andmevälju on iga objekti kohta vaja teada ning kuidas need andmeväljad on omavahel seotud. Töö kolmandas etapis viid läbi alternatiivide analüüs, detailanalüüs ja mõjuanalüüs, koostati kasutuslood ning loodi klikitav wireframe. Wireframe koostati peamistele funktsioonidele (sisselogimine, andmete sisestamine, muutmine ja väljastamine), ilmestades selle loogikat. Wireframe ei ole seotud olemasolevate andmekogudega, kuid annab selge ettekujutuse igal sammul kasutuses olevast info-koosseisust ja selle esitamise viisist. Projekti viimases etapis toimus eelnevate etappide käigus tehtud töö lõpetamine – vormistati lõplikud dokumendid koos lisadega. Töö teostajateks olid Civitta Eesti AS ja Spordikoolituse – ja Teabe Sihtasutus. 7 3. ÜLDOSA 3.1. TAUST Aastal 2018 viidi läbi Rahvakultuurialase infoportaali ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu kasutusulatuse ärianalüüs, millest selgus, et rahvakultuuriga tegelevad asutused ja organisatsioonid esitavad osaliselt samu andmeid nii ELT SA registrisse kui RAKU andmekogusse, kuid ka toetusmeetmega, millega toetatakse juhendajatele töötasu maksmist, seotud infosüsteemi. Ehk toimub andmete dubleeriv kogumine ja haldamine3. Käesoleva töö planeerimisel võeti üheks eeskujuks Eesti spordiregister sh nende poolt hallatav treenerite tööjõukulu toetuse süsteem. Palgatoetuse saamiseks on kollektiivid kohustatud andmeid esitama ja uuendama, võimaldades efektiivset ja kvaliteetset valdkonnapõhist informatsiooni kogumist. Käesoleva projekti raames loodav lahendus peaks lisaks andmete esitamisele, kogumisele ja kuvamisele võimaldama või toetama nii juhendajate palgatoetuste väljamaksmist (või toetama seda vastavate liidestustega), laulu- ja tantsupeo korraldamiseks vajalike funktsioonide kasutamist, laulu- ja tantsupeo kollektiivide tegevustoetuse väljamaksmist. Lisaks peaks andmekogu andma Eesti Rahvakulutuuri Keskusele teadmuse valdkonna poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks ning rahvakultuuriga seotud ja huvitatud inimestele ja organisatsioonidele võimaluse sisestada ja leida vajalikke andmeid. Järgnevates peatükkides on kirjeldatud ELT SA registri ja RAKU andmekogu hetkeolukordi, AS IS protsesse ja kitsaskohti. 3.2. ELT SA REGITRI HETKEOLUKORD Viimased 10 aastat on ELT SA register olnud peamine töövahend laulu- ja tantsupidude korraldamiseks. ELT SA register võimaldab kureerida kollektiive peo protsessis, edastada informatsiooni erinevatele sihtrühmadele, planeerida ning teostada erinevaid peo protsessis olevaid tegevusi (näiteks peole registreerimine, eelproovide planeerimine ja tagasisidestamine, õppematerjalide tellimine, peole akrediteerimine). Tegemist on olulise planeerimise ja logistilise informatsiooni haldamise platvormiga, mis sisaldab olulist informatsiooni kollektiivide ning nende liikmete kohta isikuandmete tasandil. Viimane on eriti oluline ressursside planeerimisel (üks inimene võib pidudel olla seotud mitme kollektiiviga, nt osaleda laulu- ja tantsupeol nii tantsija kui lauljana). Lisaks säilitatakse platvormil andmeid varem toimunud pidude kohta. Mõned kollektiivid võivad ELT SA registrit kasutada ka enda andmete haldamiseks, mis küll ei ole ELT SA registri põhifunktsioon. Hallatavad andmed sisaldavad iga kollektiiviliikme nime, vanust, isikukoodi ja rolli kollektiivis (nt häälerühm või mängitav instrument). ELT SA registris olevad andmed on nähtavad erinevas mahus, vastavalt rollile - kollektiivi andmed on nähtavad kollektiivi kontaktisikule, vastava maakonna kollektiivide andmed on nähtavad maakonna kuraatoritele, kõik andmed on nähtavad ELT SA spetsialistidele. Andmekogu ei ole RIHAs registreeritud ning andmete kogumine ei ole kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga. Andmekogu arendamisele on viimase 11 aasta jooksul kulunud veidi enam kui 120 000 eurot. Jooksvalt teostatavatest mõnevõrra suuremad arendused toimusid aastatel 2013, 2017 ja 2018. 3 Vaku-Raku_analuusidokument - 10.pdf 8 TABEL 1 LAULU- JA TANTSUPEO REGISTRI KASUTAJAD, FUNKTSIOONID ELT SA registri peamised kasutajad Funktsioonid Laulu- ja tantsupidude organiseerijad (ELT SA Erinevatele sihtrühmadele informatsiooni töötajad, kuraatorid, kunstiline toimkond) edastamine Peo lähteandmete andmete sisestamine Laulu- ja tantsupeole registreerumine Eelproovide planeerimine ja haldus Seminaridele, eelproovidele registreerumine Peo produktsiooni planeerimine ja haldus (lavaplaanid, turvakontseptsioon, toitlustus, transport, rongkäik jne) Õppematerjalide tellimine ning väljastamine Kollektiivide akrediteerimine Kollektiividele tagasiside andmine Kollektiividega kokkulepete sõlmimine (näit esitusõigused) Kollektiivide esindajad – kollektiivi kontaktisik ja Kollektiivi informatsiooni haldamine juhendaja Juhendajate hariduse ja täiendkoolituste loend Õppematerjalide tellimine Seminaridele registreerimine Majutusvajaduse märkimine Politsei- ja Piirivalveamet, meditsiiniteenuse Ohutusmeetmete tagamine laulu- ja tantsupidude osutajad ajal Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu- ja Valdkonna sisuline analüüs Rahvamuusika Selts 3.2.1. ELT SA REGISTRI ANDMEMUDEL Järgnevad joonised annavad ülevaate ELT SA registri praegusest ulatusest. Joonis 2 kirjeldab ELT SA registri andmekogu andmehulki, sh baasandmeid, peoga seotud andmeid ja klassifikaatoreid. JOONIS 2 ELT SA ANDMEKOGU ANDMEHULGAD 9 Järgnev joonis kirjeldab andmehulkade omavahelisi seoseid (vt suuremalt interaktiivselt faililt). JOONIS 3 ELT SA ANDMEKOGU ANDMEHULKADE OMAVAHELISED SEOSED Kõigi andmehulkade detailsed struktuurid on toodud lisades ja suuremalt interaktiivsel koondskeemil. 10 3.2.2. ELT SA AS IS PROTSESSID ELT SA registrisse andmete sisestamise protsess Peamine protsess andmekogu kasutaja vaatest on andmete sisestamine (ehk laulu- ja tantsupeole registreerumine ning peole akrediteerumine). TABEL 2 ELT SA REGISTRISSE ANDMETE SISESTAMISE PROTSESS Protsessi ELT SA registrisse andmete sisestamine ehk kollektiivi laulu- ja tantsupeole registreerumise nimetus protsess Lühikirjeldus Protsessi eesmärk on sisestada ELT SA registrisse laulu- ja tantsupeost osa võtta soovivate kollektiivide liikmete isikuandmed, võimaldamaks efektiivselt läbi viia laulu- ja tantsupidude korraldamisega seotud toiminguid (õppematerjalide tellimine ja väljastamine, kollektiivide akrediteerimine, eelproovide planeerimine, peost osavõtjatele majutuse ja toitlustuse võimaldamine). Täiendava funktsioonina kasutatakse ELT SA registrit toetuste taotlemiseks vajalike eeltingimuste valideerimiseks. Protsessi Protsessi üldkirjeldus - kollektiivide kontaktisikud registreerivad end registri kasutajateks või kirjeldus logivad sisse olemasoleva kontoga. Edasi täidavad laulu- ja tantsupeo registreerimisvormi. Sisestatud andmete põhjal viiakse läbi laulu- ja tantsupidude korraldamisega seotud toiminguid. Protsessi sisend - laulu- ja tantsupeo toimumine. Tegevused: • Kasutajakonto loomine – juhul kui kollektiivi kontaktisikul ei ole ELT SA registris kasutajakontot, siis loob ta esmalt selle https://register.laulupidu.ee/. Kasutajakonto loomiseks vajalik informatsioon on e-post, salasõna, eesnimi, perekonnanimi, isikukood. • Registrisse sisselogimine - kasutajakonto olemasolu korral logib kollektiivi kontaktisik ELT SA registrisse sisse. • Kollektiivi andmete sisestamine - kollektiivi laulu- ja tantsupeole registreerimiseks sisestab kollektiivi kontaktisik kollektiivi ja kõigi kollektiivi liikmete kohta ELT SA registris nõutud informatsiooni (kollektiivi kohta: üldandmed (kooslus, tegevuspiirkond, valdkond, liik, vanuseline määratlus, tegutsemise alustamise aeg), kontaktaadress, tegutsemise koht, kollektiivi katusorganisatsiooni andmed, kontaktisiku andmed, juhtide andmed, liikmete arv. Kollektiivi liikmete kohta: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, roll). Sisestatud andmete kohta ei tule registri haldajatele teavitusi. • Andmete koondamine - paralleelselt kollektiivi andmete sisestamisega võib toimuda andmete koondamine. Protsessi väljund/tulemus - laulu- ja tantsupeol osaleda sooviv kollektiiv on sisestanud nõutud andmed ELT SA registrisse. Seotud Õppematerjalide tellimise võimalus ELT SA registris peole registreeritud kollektiividele. tegevused Õppematerjalide tellimisel küsitakse täiendavalt andmeid arvete väljastamiseks. Infoseminaridele registreerimise võimalus registrisse kantud kollektiivide juhtidele. Laulu- ja tantsupidudest osa võtnud kollektiivide juhtidele oli võimalus taotleda toetusi. Toetuste taotlemiseks olulise info koondamiseks on ELT SA registrisse sisestatud ka juhendajate täiendkoolitused, haridusteed ja kutsetunnistuste info. Seotud Vahetud protsessi osalised: osapooled - Laulu- ja tantsupeole registreeruda soovivate kollektiivide kontaktisikud Huvitatud/välised osapooled: - Kultuuriministeerium ja ERK (RAKU) – üldinfo laulu- ja tantsupeol osaleda soovivatest ja osalevatest kollektiividest - TMS – toetuste saamiseks vajalike eeltingimuste kontroll (laulu- ja tantsupeost osavõtt, kollektiivi liikmete arv, liikmete kattuvus teiste kollektiivide liikmetega) Liidestused Liidestused puuduvad 11 JOONIS 4 ELT SA REGISTRISSE ANDMETE SISESTAMINE TABEL 3 ELT SA REGISTRIS ANDMETE MUUTMISE PROTSESS Nimetus ELT SA registris andmete muutmine Lühikirjeldus Protsessi eesmärk on muuta ELT SA registris laulu- ja tantsupeost osa võtta soovivate kollektiivide , kollektiivi liikmete isikuandmeid või kollektiivi kontaktisikut. Protsessi Protsessi üldkirjeldus – kollektiivi, kollektiivi liikmete, nende isikuandmete või kontaktisiku kirjeldus muutmiseks logib kollektiivi kontaktisik ELT SA registrisse, kasutades selleks kasutajanime ja parooli, kus saab ise hallatavate kollektiivide kohta eeltoodud andmeid muuta (sh lisada ja eemaldada kollektiivi nimistus olevaid liikmeid, muuta häälerühma, liikmete nimesid). Selleks, et muuta kollektiivi kontaktisikut, peab pöörduma ELT SA poolse kontaktisiku poole telefoni või e-maili teel. Kontaktisiku muutmiseset võib teavitada nii endine kollektiivi kontaktisik kui kollektiivi liige. Vastava muudatuse teeb ELT SA kontaktisik registris manuaalselt. Protsessi sisend - vajadus muuta ELT SA registris olevaid kollektiive ja kollektiiviga seotud andmeid (liikmeid, nende isikuandmeid, kontaktisikuid jms). Tegevused: • Registrisse sisselogimine – kollektiivi, kollektiivi liikmete, nende isikuandmete või kontaktisiku muutmiseks logib kollektiivi kontaktisik ELT SA registrisse sisse. • Andmete muutmine: • kui kollektiivi kontaktisik soovib muuta kollektiivi, kollektiivi liikmeid või nende isikuandmeid, siis ta viib vajalikud muudatused iseseisvalt ELT SA registris sisse; • kui muudetakse katusorganisatsiooni andmeid, siis ELT SA töötaja saab teavituse katusorganisatsiooni andmete muutmise kohta, teeb vastavuskontrolli ja kinnitab muudatuse. Muudetud andmed muutuvad kõikidel sama katusorganisatsiooni all olevatel kollektiividel; • kui kollektiivi kontaktisik või kollektiivi liige soovib muuta kollektiivi kontaktisikut, siis võtab ta ühendust ELT SA kontaktisikuga e-kirja või telefoni teel. ELT SA esindaja teostab kontaktisiku muutmise registris manuaalselt. Protsessi väljund/tulemus – kollektiivi, kollektiivi liikmete, nende isikuandmete või kollektiivi kontaktisiku andmed on muudetud. Seotud Vahetud protsessi osalised: osapooled - Laulu- ja tantsupeole osaleda soovivate kollektiivide kontaktisikud 12  - Laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate kollektiivide juhid - ELT SA kui laulu- ja tantsupidude korraldaja - Laulu- ja tantsupeo kunstilised toimkonnad - Laulu- ja tantsupeo maakonna kuraatorid Huvitatud/välised osapooled: - Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts jt valdkondlikud katusorganisatsioonid; - Kultuuriministeerium ja ERK (RAKU) – üldinfo laulu- ja tantsupeol osaleda soovivatest ja osalevates kollektiividest; - TMS – toetuste saamiseks vajalike eeltingimuste kontroll (laulu- ja tantsupeost osavõtt, liikmete arvu kontroll jm). Liidestused Liidestused puuduvad JOONIS 5 ELT SA REGISTRIS ANDMETE MUUTMINE TABEL 4 ELT SA REGISTRIST ANDMETE VÄLJASTAMINE Nimetus RAKU andmekogust Andmete väljastamise protsess Lühikirjeldus Laulu- ja tantsupidude toimumise perioodil pöörduvad näiteks kunstilised toimkonnad, produktsiooni alajuhid, omavalitsused, valdkondlikud katusorganisatsioonid, meediajuhid. ajakirjanikud või teised huvitatud osapooled ELT SA poole peoga seotud statistilise informatsiooni saamiseks. Protsessi Protsessi sisend – soov kasutada ELT SA registri andmeid. kirjeldus Protsessi üldkirjeldus – andmeid vajav isik edastab soovi päringu vormis e-maili teel ELT SA töötajale. ELT SA töötaja tutvub päringu sisuga ja teeb registri andmetest vastava väljavõtte, mille põhjal vastatakse andmeid sooviva isiku päringule. Tegevused 13  • Päringu/e-maili koostamine ja edastamine ELT SA-le - andmeid vajav isik koostab ja edastab ELT SA töötajale päringu, milles kirjeldab soovitud andmeid. • Päringu ülevaatamine – ELT SA töötaja tutvub päringu sisuga. o Täpsustamine - vajadusel täpsustatakse päringu sisu või päritavate andmete detailsusastet. • Registrist väljavõtte tegemine – ELT SA töötaja teeb ELT SA registrist vastava väljavõtte, kasutades selleks erinevaid aruandevorme. • Päringule vastamine – ELT SA töötaja vastab päringu esitajale e-maili teel. Protsessi väljund/tulemus – andmeid soovinud isik saab vastava informatsiooni. Seotud Vahetud protsessi osalised: osapooled - Päringu esitaja (andmeid vajav osapool); - ELT SA töötaja. Liidestused Liidestused puuduvad JOONIS 6 ELT SA REGISTRIST ANDMETE VÄLJASTAMINE 3.2.3 ELT SA REGISTRI KITSASKOHAD Käesolevasse peatükki on koondatud ELT SA registriga seotud peamised probleemid. Lähtuvalt kitsaskohtade olemusest on probleemide kirjeldused koondatud märksõnade alla, kattes registri funktsionaalsuste, liidestuste, protsesside, andmete ning tehniliste, majanduslike ja õiguslike aspektidega seotud probleeme. 14 TABEL 5 ELT SA REGISTRIGA SEOTUD KITSASKOHAD Märksõna Probleem ja probleemi kirjeldus Funktsionaalsused Funktsioonidega (laulu- ja tantsupidudele registreerumine, õppematerjalide tellimine, seminaridele registreerumine) probleeme ei ole. Liidestused Liidestused puuduvad, mistõttu sisestatakse andmeid täies mahus käsitsi, mis on ajakulukas ning millega võivad kaasneda vead ja andmete dubleerimised (nt sama organisatsiooni nime sisestatakse erinevalt, aadress või isikukood on vale). Tehnilised aspektid Puudub regulaarne platvormi arendus-, hooldus- ja tugiteenus – platvormi hooldus ja arendus toimub vajaduspõhiselt. Hetkel sisselogimine ainult kasutajakonto ja parooliga, mis ei pruugi olla kõige turvalisem. Aalates aastast 2022 sisselogimine, autentides mobiil-ID või ID-kaardiga. Register ainult osaliselt uuendatud, mh visuaalid on ebaühtlased, mis võib kasutajates segadust tekitada. Puuduvad automaatkontrollid ja liidestused. Andmed tuleb üle kontrollida käsitsi, mis on aeganõudev ja millega võivad kaasneda inimlikud vead. Majanduslikud Puudub regulaarne ja stabiilne ainult registri arendamiseks ja hooldamiseks suunatud aspektid rahastus. Pisiarendused ja hooldus viiakse ellu omavahenditest. Puudub selge ülevaate arendamise ja ülalpidamisega seotud tulevikuvajadustest. Õiguslikud aspektid Isikuandmete kogumine – Andmekaitse Inspektsiooniga on koostööd tehtud ja on leitud, et registrisse sisselogimine peaks olema turvalisem (2022. aastast üleminek autentimisel põhinevale sisselogimisele). Puudub RIHA registreering. Puudub põhimäärus, kus on kokku lepitud, miks, mida, kuidas ja kui tihti kogutakse. Vastavus sihtgrupi • Kuraatorid - harvemini teostatavad toimingud võivad võtta kauem aega. Tihti ootustele vajatakse ka ELT SA töötajate tuge või nõustamist registri toimingute osas. • Kollektiivide kontaktisikud - andmete sisestamisega probleeme ei ole. Kollektiivi kontaktisiku muutmiseks on vaja kontakteeruda ELT SA-ga. Kollektiivide kontaktisikud ei pääse ligi tantsujuhtide ja dirigentide vaatele, et neid vajadusel ise seminaridele registreerida. • Tantsujuhid, dirigendid – kasutavad registrit harvem, mistõttu teostatavad toimingud võivad võtta kauem aega või jääda tegemata. Andmed Organisatsiooni üldandmete dubleerimine on nii ELT SA, RAKU kui ka toetustega seotud andmekogudes, mis on tülikas ja ebaefektiivne ajakasutus (kollektiivi nimi, aadress, kontaktisik, liikmete arv, tegevuskoht). Register ei ole igal ajahetkel asjakohane, sest andmeid uuendatakse vaid siis, kui soovitakse toetust või peol osaleda. Eraisikutel ja seltsingutel puudub registrikood, mis tähendab, et keeruline on kontrollida andmete korrektsust ning arvete väljastamiseks on vajalik küsida täiendavat infot. Protsessid Välisriikide esindajate andmeid sisestab ELT SA töötaja, mis ei ole efektiivne ajakasutus. Arvete väljastamiseks on vaja esitada eraldi andmeid, mis on andmete sisestajatele ajakulukas. 3.3. RAKU HETKEOLUKORD RAKU on rahvakultuuri andmekogu, mis hõlmab kõiki rahvakultuuri valdkondi (nt rahvatants, koorimuusika, käsitöö, harrastusteatrid, rahvamajad). Üldistatult hallatakse informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, isikute ja hoonete kohta, seda maakondade ja kohalike omavalitsuste tasandil (nt arvestus kollektiividesse kaasatuse kohta omavalitsuse rahvaarvu 15 suhtes). Andmekogus on rahvamajade hoonete detailandmed, mis edastatakse ankeetküsitluse alusel ning mida sisestavad andmekogusse käsitsi rahvakultuurispetsialistid. Kord aastas edastatakse informatsiooni erinevatele institutsioonidele, sh Statistikaametile, Rahandus- ja Kultuuriministeeriumile, keskseltsidele. Andmekogus olevate andmete põhjal koostatakse valdkondlikke analüüse, mis on Kultuuriministeeriumile ja kohalikele omavalitsustele poliitika kujundamise ja rakendamise aluseks. Andmete põhjal on võimalik hinnata rahvakultuuri valdkonnas toimuvate protsesside tendentse, maakonna tasandil kollektiividesse kaasatuse ulatust ning üldisemaid muutusi valdkonnas. RAKU andmekogu on loodud aastal 2008, tänaseks moraalselt vananenud ja selle edasiarendus olemasolevas vormis (PostgreSQL ja PHP) ei ole otstarbekas. Uuringu teostamise hetkel ei ole RAKU andmekogu avalikult ligipääsetav, kuna andmete kogumine ei ole kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga. Soovitud andmete saamiseks peab esitama kirjaliku päringu ERK-le. TABEL 6 RAKU KASUTAJAD, FUNKTSIOONID Raku peamised kasutajad Funktsioonid Kultuuriministeeriumi ja teiste Andmed valdkondlike analüüside teostamiseks ja poliitika ministeeriumite ametnikud kujundamiseks. Kohalike omavalitsuste juhid, ametnikud ja Andmed valdkondlike analüüside teostamiseks ja poliitika spetsialistid, eelkõige kultuurispetsialistid kujundamiseks, rahvamajade detailinfo ürituste korraldamiseks. Rahvakultuuriga tegelevate Rahvamajade detailinfo ürituste korraldamiseks. organisatsioonide juhid ja töötajad, Valdkondlikud andmed piirkonna kollektiivide, nende juhtide ja eelkõige kesksseltsid rahvamajade kohta. ERK rahvakultuurispetsialistid Valdkondlike andmete sisestamine, muutmine ja haldamine. Ajakirjanikud/uuringute, analüüside Valdkondlikud andmed, statistika. teostajad Üksikisik ja rahvakultuuri harrastaja Rahvakultuurialaste kontaktide leidmine 3.3.1. RAKU ANDMEMUDEL Järgnevad joonised annavad ülevaate RAKU andmekogu praegusest ulatusest. Allolev joonis kirjeldab RAKU andmehulk sh andmeid ja nende klassifikaatoreid AS IS vaates. 16 JOONIS 7 RAKU ANDMEHULGAD Järgnev joonis kirjeldab andmehulkade omavahelisi seoseid (vt suuremal kujul - interaktiivne fail). JOONIS 8 RAKU ANDMEHULKADE OMAVAHELISED SEOSED Kõigi 13 andmehulga detailsed struktuurid (vt suuremalt koondskeem) on toodud lisades. 17 3.3.2. RAKU AS IS PROTSESSID TABEL 7 RAKU-S ANDMETE KOGUMISE JA SISESTAMISE AS IS PROTSESS Nimetus Andmete kogumine ja sisestamine RAKU andmekogusse Lühikirjeldus RAKU on rahvakultuuri andmekogu, mis hõlmab kõiki rahvakultuuri valdkondi ja kus hallatakse informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, isikute ja hoonete kohta. Andmete kogumise protsess on uutelt rahvakultuuriga tegelevatelt organisatsioonidelt, kollektiividelt ja isikutelt andmete kogumine rahvakultuurispetsialistide poolt. Protsessi Protsessi sisend – informatsiooni laekumine RAKU-s registreerimata rahvakultuuri kirjeldus organisatsiooni, kollektiivi, isiku või hoone kohta. Protsessi üldkirjeldus – andmete kogumiseks saadab rahvakultuurispetsialist välja ankeedi/küsitluse või teabepäringu e-maili teel (edaspidi ankeedi). Organisatsioon, kollektiiv või isik täidab saabunud ankeedi nõutud ulatuses ning tagastab selle rahvakultuurispetsialistile. Spetsilist vaatab ankeedi üle ning täpsustab vajadusel informatsiooni. Täiendatud ankeet edastatakse spetsialistile, kes sisestab andmed RAKU andmekogusse. Tegevused: • Avalike andmete kogumine – Rahvakultuurispetsialist kogub andmed (kontaktandmed jm) kokku avalikest allikatest. • Ankeedi/e-maili väljasaatmine - rahvakultuurispetsialist saadab uuele rahvakultuuri organisatsioonile, kollektiivile või isikule välja ankeedi andmete küsimiseks. Peamiselt toimub suhtlus e-maili teel, kohati ka telefoni teel. • Ankeedi täitmine - ankeedi saanud organisatsioon, kollektiiv või isik täidab andmete kohta ankeedi. • Ankeedi täitmise täpsustamine - juhul kui ankeedi saajal on ankeedi täitmise osas küsimusi, siis ta edastab need e-maili või telefoni teel rahvakultuurispetsialistile, kes vastab kasutades samu kanaleid. • Täidetud ankeedi tagastamine - kui täpsustavaid küsimusi ei ole või on küsimused saanud vastuse, siis edastab ankeedi täitja täidetud ankeedi e-maili teel tagasi rahvakultuurispetsialistile. • Täidetud ankeediga tutvumine – rahvakultuurispetsialist tutvub täidetud ankeedi andmetega. • Lisainfo küsimine – vajadusel küsib rahvakultuurispetsialist täpsustavaid küsimusi või täiendavaid andmeid. • Andmete täiendamine – ankeedi täitja täiendab andmeid ja edastab need e- maili teel rahvakultuurispetsialistile. • Andmete sisestamine RAKU-sse - kogu nõutud informatsioon on olemas ja rahvaskultuurispetsialist kannab need käsitsi RAKU-sse. Protsessi väljund/tulemus – andmed uue rahvakultuuri organisatsiooni, kollektiivi, isiku või hoone kohta on RAKU-sse sisestatud. Seotud Päringud andmekogust – kuna andmekogu on kinnine on vastavate andmete kättesaamiseks tegevused vaja ERK rahvakultuurispetsialistile edastada päring. Päringuid võib edastada andmeanalüüsi teostamiseks, info kogumiseks või muul otstarbel. Seotud Vahetud protsessi osalised: osapooled - ERK rahvakultuurispetsialist kui andmete koguja ja sisestaja. - Organisatsioon/kollektiiv/isik, kelle andmeid RAKU-sse sisestatakse. - Kohaliku omavalitsuse juhid, ametnikud ja spetsialistid, kes abistavad andmete kättesaamisel ja uuendamisel. Huvitatud/välised osapooled: - Rahandus- ja Kultuuriministeerium jt ministeeriumid - Statistikaamet, kes kogub andmeid, mis on aluseks arengukavade ja prognooside koostamiseks, poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringuteks ning teadmuspõhiste otsuste langetamiseks. Liidestused Liidestused puuduvad 18 JOONIS 9 ANDMETE KOGUMINE JA SISESTAMINE RAKU ANDMEKOGUSSE TABEL 8 RAKU-S ANDMETE MUUTMISE AS IS PROTSESS Nimetus Andmete muutmine RAKU andmekogus Lühikirjeldus RAKU on rahvakultuuri andmekogu, mis hõlmab kõiki rahvakultuuri valdkondi ja, kus hallatakse informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, isikute ja hoonete kohta. Andmete muutmise protsessi käigus muudetakse rahvakultuurispetsialisti poolt juba RAKUs olemasolevaid organisatsioonide, kollektiivide, isikute või hoonete andmeid. Andmete muutmise protsess eeldab, et süsteemis on organisatsiooni, kollektiivi, isiku või hoone kohta juba eksisteerivad andmed. Kui andmed pole muutunud, jäävad andmekogus kehtima sinna juba varasemalt kantud andmed. Muudatuste korral edastab isik või kollektiiv spetsialistile uute andmetega täidetud ankeedi. Kui esitatud andmed on piisavad, kannab spetsialist muudetud andmed andmekogusse. Protsessi Protsessi sisend – vajadus ajakohastada RAKU-s olemasolevat informatsiooni rahvakultuuri kirjeldus organisatsiooni, kollektiivi, isiku või hoone kohta. Protsessi üldkirjeldus – andmete muutmiseks/ajakohastamiseks saadab rahvakultuurispetsialist välja ankeedi (e-maili teel). Kui andmeid ei ole vaja muuta, informeerib organisatsioon, kollektiiv või isik sellest rahvakultuurispetsialist, kes kinnitab ajakohastatud andmed käsitsi. Kui andmeid on vaja muuta, täidab organisatsioon, kollektiiv või isik saabunud ankeedi nõutud ulatuses uue informatsiooniga ning tagastab selle rahvakultuurispetsialistile. Spetsialist vaatab ankeedi üle ning täpsustab vajadusel informatsiooni. Täiendatud ankeet edastatakse spetsialistile, kes sisestab andmed RAKU andmekogusse. 19  Tegevused: • Avalike andmete kogumine – Rahvakultuurispetsialist kogub andmed (kontaktandmed jm) kokku avalikest allikatest. • Ankeedi/e-maili väljasaatmine - rahvakultuurispetsialist saadab olemasolevale rahvakultuuri organisatsioonile, kollektiivile või isikule välja eeltäidetud ankeedi andmete ülevaatamiseks ja vajadusel uuendamiseks. Peamiselt toimub suhtlus e-maili teel, kohati ka telefoni teel. • Ankeedi ülevaatamine ja vajadusel täiendamine - ankeedi saanud organisatsioon, kollektiiv või isik vaatab eeltäidetud ankeedi üle ja täiendab vajadusel. Kui täiendada ei ole vaja, siis teavitab sellest rahvakultuurispetsialisti, kes kinnitab andmed käsitsi. ▪ Ankeedi täiendamise täpsustamine - juhul kui ankeedi saajal on ankeedi täiendamise osas küsimusi, siis ta edastab need e-maili või telefoni teel rahvakultuurispetsialistile, kes vastab kasutades samu kanaleid. • Täiendatud ankeedi tagastamine - kui täpsustavaid küsimusi ei ole või on küsimused saanud vastuse, siis edastab ankeedi täitja täiendatud ankeedi e-maili teel tagasi rahvakultuurispetsialistile. • Täiendatud ankeediga tutvumine – rahvakultuurispetsialist tutvub täiendatud ankeedi andmetega. • Lisainfo küsimine – vajadusel küsib rahvakultuurispetsialist täpsustavaid küsimusi või täiendavaid andmeid. • Andmete täiendamine – ankeedi täitja täiendab andmeid ja edastab need e-maili teel rahvakultuurispetsialistile. • Andmete sisestamine RAKU-sse - kogu nõutud informatsioon on olemas ja rahvastikuspetsialist kannab need käsitsi RAKU-sse. • Andmete kinnitamine RAKU-s – Rahvakultuurispetsialist kinnitab nii muutmist vajavad kui ka mittevajavad andmed käsitsi. Protsessi väljund/tulemus – andmed rahvakultuuri organisatsiooni, kollektiivi, isiku või hoone kohta RAKU-s on üle vaadatud ja vajadusel muudetud. Seotud Päringud andmekogust - kuna andmekogu on kinnine on vastavate andmete kättesaamiseks tegevused vaja ERK rahvakultuurispetsialistile edastada vastavasisuline päring. Päringuid võib edastada andmeanalüüsi teostamiseks, info kogumiseks või muul otstarbel. Seotud Vahetud protsessi osalised: osapooled - ERK rahvakultuurispetsialist kui andmete koguja ja sisestaja. - Organisatsioon/kollektiiv/isik, kelle andmeid RAKU-s muudetakse - Kohaliku omavalitsuse juhid, ametnikud ja spetsialistid, kes abistavad andmete kättesaamisel ja uuendamisel. Huvitatud/välised osapooled: - Rahandus- ja Kultuuriministeerium jt ministeeriumid - Statistikaamet, kogub üle-Eestilisi statistilisi andmeid. - Keskseltsid Liidestused Liidestused puuduvad 20 JOONIS 10 ANDMETE MUUTMINE RAKU ANDMEKOGUS TABEL 9 RAKUS ANDMETE VÄLJASTAMISE AS IS PROTSESS Nimetus RAKU andmekogust Andmete väljastamise protsess Lühikirjeldus Tingituna asjaolust, et RAKU andmekogus olevad rahvakultuurialased andmed pole avalikult kättesaadavad, on andmete kasutamiseks vaja ERK rahvakultuurispetsialistile esitada vastav päring, milles kirjeldatakse, missuguseid andmeid väljavõttena soovitakse. Päringuid edastatakse andmeanalüüsi teostamiseks, info kogumiseks või muul otstarbel, valdavalt e-kirja teel, harvem telefoni teel. Protsessi Protsessi sisend – vajadus kasutada RAKU andmekogusse kantud andmeid (andmeanalüüsiks, kirjeldus strateegia kujundamiseks, kokkuvõtete tegemiseks jne) Protsessi üldkirjeldus – andmete saamiseks on vaja esitada ERK rahvakultuurispetsialistile vastavasisuline päring e-maili (või telefoni) teel. Päringus on vaja kirjeldada, missuguseid andmeid ja millises ulatuses andmekogust vajatakse. ERK rahvakultuurispetsialist teostab andmekogust väljavõtte ning vastab päringu esitajale. Tegevused: • Päringu koostamine ja edastamine – andmeid vajav isik koostab ja edastab ERK rahvakultuurispetsialistile päringu, milles kirjeldab soovitud andmed ja nende ulatust. • Päringu ülevaatamine – ERK rahvakultuurispetsialist tutvub päringu sisuga. • Täpsustamine – ERK rahvakultuurispetsialist esitab vajadusel täpsustavaid küsimusi. Juhul, kui täpselt sellisel kujul ei ole võimalik andmeid väljastada nagu päringu esitaja seda soovis, siis ERK rahvakultuurispetsialist kooskõlastab vajadusel päringu esitajaga piiranguid seoses väljastatavate andmete või nende ulatusega. • Andmekogust väljavõtte tegemine – ERK rahvakultuurispetsialist teeb RAKU andmekogust väljavõtte. • Päringule vastamine – ERK rahvakultuurispetsialist vastab päringule (sh edastab väljavõtte andmekogust) e-maili teel. Protsessi väljund/tulemus – RAKU andmekogust andmeid vajanud isikule väljastati soovitud andmed. 21  Seotud Rahvakultuuri valdkonna poliitika kujundamine tegevused Andmeanalüüs ja statistika Seotud Vahetud protsessi osalised: osapooled - ERK rahvakultuurispetsialist kui päringutele vastaja, andmete väljastaja Huvitatud/välised osapooled: - Andmeid vajav osapool (Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, kohaliku omavalitsuse, rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni esindaja, ajakirjanik, uuringu teostaja, keskseltsid) Liidestused Liidestused puuduvad JOONIS 11 ANDMETE VÄLJASTAMINE RAKU ANDMEKOGUST 3.3.3. RAKU KITSASKOHAD Käesolevasse peatükki on koondatud RAKU-ga seotud probleemid. Lähtuvalt kitsaskohtade olemusest on probleemide kirjeldused koondatud märksõnade alla, kattes andmekogu funktsionaalsuste, liidestuste, protsesside, andmete ning tehniliste, majanduslike ja õiguslike aspektidega seotud probleemid. TABEL 10 ANDMEKOGUGA SEOTUD KITSASKOHAD Märksõna Probleem ja probleemi kirjeldus Funktsionaalsused Andmekogu on kinnine – andmekogul puudub avalik vaade, st andmete saamiseks peab esitama päringu ERKi rahvakultuurispetsialistile, mis on nii päringu esitajale kui selle täitjale ajakulukas. Otsingusüsteem on vananenud – kõiki vajalikke andmeid ei ole võimalik ühelaadselt väljastada ja otsingumootor suudab väljastada informatsiooni vaid otsitava organisatsiooni/ kollektiivi/isiku täisnime teades. Piiratud funktsionaalsus – olemasolevast RAKU-st on võimalik saada vaid statistilist informatsiooni. Puuduvad funktsioonid andmebaasi laialdasemaks kasutamiseks nagu 22  kohalike laulu- ja tantsupidude või koolituste korraldamise võimalus või valdkondliku tööalase informatsiooni vahendamine (juhendajate jt spetsialistide otsing). Liidestused Puuduvad nii andmekogu sisesed kui ka välised liidestused, mistõttu ühes kohas tehtud muudatused ei kandu teistesse andmekogu osadesse. Kõik muudatused ja ka andmete sisestamine tuleb teha käsitsi, mis on aeganõudev ning mille käigus võivad tekkida vead. Tehnilised aspektid Olemasolev andmekogu on vananenud, mistõttu ei ole võimalik ega ka otstarbekas teha muudatusi ega edasiarendusi. Puuduvad automaatkontrollid - kõik kontrollid tuleb teha käsitsi, mis on aeganõudev ja mille käigus võivad tekkida vead, mistõttu kuvatavad andmed ei pruugi olla korrektsed. Majanduslikud Puudub andmekogu arenduseelarve, mis on kaasa toonud andmekogu vananemise. aspektid Ebaproportsionaalselt suur ERK-i rahvakultuurispetsialistide tööjõu- ja ajakulu (u 50% tööajast), mis on seotud andmekogu info sisestamise, väljastamise ja haldamisega. Õiguslikud Isikuandmete kogumine ei ole kooskõlas Andmekaitse Inspektsiooni nõuetega, mistõttu aspektid on andmekogu suletud ja mis võib takistada andmekogu registreerimist RIHA-s. Puudub RIHA registreering. Puudub andmekogu põhimäärus, kus on kokku lepitud, miks, mida, kuidas ja kui tihti kogutakse. Puuduvad seadusandlikud hoovad, nõudmaks andmete sisestamist. Vastavus sihtgrupi Peamine probleem kõigile sihtgruppidele (kultuuritöötajad, katusorganisatsioonid, ootustele Kultuuriministeerium, KOVid, kodanikud, uuringute teostajad) on asjaolu, et andmekogu on kinnine ja nad ei saa ise andmeid otsida, filtreerida, analüüsida. Peavad esitama päringu ERK-le, mille koostamine on aeganõudev ja vastuse saamine võtab aega. Ebapiisavad andmed – esitatud päringutele ei pruugi saada oodatud vastust, sest otsingusüsteem ei võimalda vastata esitatud küsimustele soovitud detailsuses. Puudub usaldusväärne ja ülevaatlik koht piirkonna rahvakultuuri korraldajate ja nende kontaktide otsimiseks. Päringule saadetud vastus ei pruugi olla täielik, kuna andmete saatmine on vabatahtlik, siis ei ole kindlust, et kogu rahvakultuuriga seotud informatsioon on andmekogus. Andmed Andmed ei ole usaldusväärsed – andmete edastamine toimub vabatahtlikkuse alusel, mistõttu ei ole kindlust andmete kvaliteedi ega täielikkuse üle. Puudub ülevaade ja ka võimalus kontrollida ilma ametliku registreeringuta tegutsevate rahvakulutuurialaste seltsingute, kollektiivide, isikute andmeid. Andmed ei pruugi olla võrreldavad, sest puudub andmemudeli kontseptsioon ja andmete klassifikaatorid ei ole läbi mõeldud. Erinevad andmete kogujad ja sisestajad võivad sama lahtrit täita erinevalt. Protsessid Andmete kogumine on aeganõudev – ERK rahvakultuurispetsialistid koguvad andmeid ankeedi või e-maili teel ning nende käsitsi andmekogusse sisestamine on aeganõudev ja tülikas. 23 3.4. TMS KIRJELDUS Kultuuriministeerium jagab projektitoetusi, tegevustoetusi ja riigieelarvelisi investeeringutoetusi. TMS on Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele suunatud Toetuste Menetlemise Infosüsteem, mille kaudu toimub ka Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulude toetuse taotlemine https://toetused.kul.ee/. Lisaks Kultuuriministeeriumile kasutavad seda infosüsteemi näiteks ERK, Integratsiooni SA ja Muinsuskaitseamet. Süsteemi eesmärk on lihtsustada Kultuuriministeeriumi ja tema haldusala asutuste poolt jagatavate toetuste menetlemist. Infosüsteemi kogutavad põhiandmed sisaldavad: taotlusvoorude andmeid, taotluste andmeid, taotlusi läbivaatavate komisjonide andmeid, taotlustega seotud dokumente, taotlustega seotud otsuste andmeid, aruannete andmeid, tagasinõuete ja tagasimaksete andmeid ning taotlejaga sõlmitud lepingute ja väljamaksete andmeid4. Tulevikus peaks taotluse nõuetele vastavuse kontrolli tõhustamiseks või eeltäidetud andmeväljade pakkumiseks taotlejale peab loodav ELT SA registri ja RAKU ühine andmekogu liidestuma TMSiga. TMSis saab siduda taotluse väljade kontrolli või eeltäitmist X-tee teenustega. Kui loodav andmekogu pakub andmeid X-tee teenusena, siis hõlbustab see märkimisväärselt taotlemist ja muudab nõuetele vastavuse kontrollimise märksa efektiivsemaks. Kultuuriministri määrusega „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ kehtestatud nõuetest ja taotluse esitamise andmetest saab loodav ühine andmekogu pakkuda: • kollektiivi tegutsemine vähemalt ühe hooaja jooksul; • kollektiivi osalemine taotlemisele eelnenud noorte või üldlaulu- ja tantsupeol või nende ettevalmistusprotsessis; • kollektiivi koosseisu vastavus miinimumnõuetele; • juhendaja seotus kollektiiviga; • juhendaja kehtiva kutsekvalifikatsiooni olemasolu. 3.5. SIHTGRUPPIDE PROFIILID Käesolevas peatükis on esitatud peamised ELT SA registri ja RAKU sihtgrupid. Sihtgrupi profiilide kirjeldamiseks kasutati persoonade loomise meetodit, millega kirjeldati ära sihtgrupi esindaja eesmärk ja motivatsioon (sh kuidas vastav eesmärk saavutatakse), vajadused, käitumismustrid, potentsiaalne kasutatav funktsionaalsus, andmevajadused, andmete edastamise võimalused, võimalikud probleemid ja nende võimalikud lahendusviisid. Täpsed persoonade kokkuvõtted on esitatud Lisades. Siinses peatükis kirjeldatakse üldiselt sihtgruppide profiile. Järgnevalt on toodud ELT SA registri ja RAKU vaatest prioriteetsemad sihtgrupi profiilid. ELT SA registri vaatest on need: kollektiivi juhendaja, kollektiivi vanem, ELT SA töötaja, kuraator ja kunstilise toimkonna liige. TABEL 11 KOLLEKTIIVI JUHENDAJA PROFIIL Kollektiivi juhendaja 4 RIHA. https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/tms  Sihtgrupi suurus Harrastuskollektiivide juhte 4 302 (Statistikaamet, 2020) Sihtgrupi vajadus - Soovib kollektiiviga osaleda laulu- ja tantsupeol – selleks peab looma ELT SA registris kasutajakonto. Näeb registris oma kollektiivi andmeid, registreerub seminaridele, tellib õppematerjale, saab tagasisidet eelproovidest jm. - Soovib taotleda kollektiivile toetusi erinevate tegevuskulude katteks. - Vajab informatsiooni kutsetunnistustega rahvariiete meistrite kohta toetuse taotlemiseks. - Soovib vahendeid kollektiivi liikmetega kiiresti ja operatiivselt informatsiooni jagamiseks. - Soovib leida kollektiivile uue juhendaja. Sihtgrupi senine ELT SA register – on olemasolust teadlik ja on abi toel varem andmekogus lihtsamaid kokkupuude ELT toiminguid teinud (kollektiivi kontaktisiku sisulist rolli täidab siiski kollektiivi vanem) SA ja RAKU-ga RAKU – võib olla teadlik. Saadetud ankeetidele ja e-kirjadele on vastanud, aga ei ole otseselt teadvustanud, missugune andmekogu konkreetseid andmeid küsis. TABEL 12 KOLLEKTIIVI VANEMA PROFIIL Kollektiivi vanem Sihtgrupi suurus Harrastuskollektiivide arv 4 572 (Statistikaamet, 2020) Sihtgrupi vajadus - Kollektiivi andmete haldamine - Kollektiivi liikmete kontaktandmete haldamine ja vajadusel operatiivselt informatsiooni edastamine kollektiivi liikmetele. - Vajab häid tehnilisi abivahendeid (nt kvaliteetsed fotod). - Vajab taotluste kirjutamise ja projektide aruandluse alast koolitust. - Soovib jagada laiemalt informatsiooni kollektiivi esinemistest (nt kultuurikalendri rakenduses). - Sooviks delegeerida teatud kohustusi seoses kollektiivi haldamise ja seotud tegevsutega teistele kollektiivi või organisatsiooni liikmetele. Sihtgrupi senine ELT SA register – on olemasolust teadlik ja on kasutanud registrit laulu- ja tantsupidudele kokkupuude ELT eelnevalt kollektiivi andmete sisestamiseks ja uuendamiseks. SA ja RAKU-ga RAKU – andmekogu olemasolust ei ole kuulnud, ei ole ka varem kasutanud. TABEL 13 ELT SA TÖÖTAJA PROFIIL ELT SA töötaja Sihtgrupi suurus 8 töötajat (ELT SA, 2021) Sihtgrupi vajadus Vajab andmeid üleriigiliste laulu- ja tantsupidude ettevalmistamiseks ja korraldamiseks: - kunstiliste ja loominguliste protsesside eestvedamine ja juhtimine; - õppeprotsessi eestvedamine ja juhtimine (sh õppematerjalide loomine ja tootmine); - peo lõppteostuse protsesside eestvedamine ja juhtimine. Sihtgrupi senine ELT SA register - laulu- ja tantsupidude planeerimise ja toimumise perioodil oluline kokkupuude ELT töövahend. SA ja RAKU-ga RAKU – olemasolust teadlik, kuid andmekogu kasutamise vajadus puudub. TABEL 14 KURAATORI (ELT SA) PROFIIL Kuraator (ELT SA) Sihtgrupi suurus 20 (ELT SA) 25 Civitta Eesti AS 2021  Sihtgrupi vajadus Vajab andmeid Laulu ja tantsupeo korraldamisega seotud toiminguteks: - oma haldusalas olevate kollektiivide kureerimine peo ettevalmistusprotsessis ja peo nädalal; - pidude eelproovide organiseerimine; - vajalike andmete kogumine ja sisestamine ELT SA registrisse; - informatsiooni edastamine ja vahendamine erinevatel tasanditel. Sihtgrupi senine ELT SA register – laulu- ja tantsupidude planeerimise ajal igapäevane töövahend. kokkupuude ELT RAKU – olemasolust teadlik, kuid pidude korraldamise vaatest vajadust kasutada ei ole. SA ja RAKU-ga TABEL 15 KUNSTILISE TOIMKONNA LIIKME (ELT SA) PROFIIL Kunstilise toimkonna liige (ELT SA) Sihtgrupi suurus Umbes 80 Sihtgrupi vajadus Vajab andmeid laulu- ja tantsupeo planeerimisega seotud toiminguteks: - seminaride ja eelproovide sisuline läbiviimine; - eelproovide tagasisidestamine kollektiividele; - koondproovide, etenduste ja kontsertide kunstiline läbiviimine. Sihtgrupi senine ELT SA register – laulu- ja tantsupidude planeerimise ajal igapäevane töövahend. kokkupuude ELT RAKU – on esitanud andmeid RAKU-sse lähtuvalt oma rollist kollektiivi juhendajana, kuid SA ja RAKU-ga tööks kunstilises toimkonnas RAKU-ga kokku ei puutu. RAKU andmekogu kasutajatest on prioriteetsemad sihtgrupi profiilid rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni juht, kohaliku omavalitsuse kultuurivaldkonna spetsialist, ERK rahvakultuuri spetsialist ning kultuuriministeeriumi ametnik. TABEL 16 RAHVAKULTUURIGA TEGELEVA ORGANISATSIOONI JUHI PROFIIL Rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni juht Sihtgrupi suurus ~3 000 (kollektiivid, organisatsioonid, rahvamajad) (Kultuuriministeerium, 2020) Sihtgrupi vajadus - Vajab avalikult kättesaadavaid andmeid rahvakultuuriga seotud organisatsioonide/kollektiivide/isikute kontaktide otsimiseks. - Soovib kasutada kultuurikalendrit, et lisada oma üritusi ning otsida ka mujal toimuvaid üritusi. Sihtgrupi senine ELT SA register – on teadlik olemasolust, aga ei ole kasutanud. kokkupuude ELT RAKU – on teadlik olemasolust, kasutas varasemalt avalikku andmekogu. Hetkel hangib SA ja RAKU-ga andmeid ja informatsiooni ERK rahvakultuurispetsialistide kaudu. TABEL 17 KOV KULTUURIVALDKONNA SPETSIALISTI PROFIIL Kohaliku omavalitsuse kultuurivaldkonna spetsialist Sihtgrupi suurus 79 kohalikku omavalitsust, ühe omavalistuse kohta üks-kaks kultuurivaldkonna spetsialisti Sihtgrupi vajadus - Vajab statistilisi andmeid rahvakultuuri arengute, trendide, kollektiivide, rahvamajade jms kohta oma tööülesannete täitmiseks: valla kultuurivaldkonna arengukava koostamiseks, ürituste korraldamise koordineerimiseks, kultuurivaldkonna allasutuste töö ülevaate omamiseks, võrdluseks teiste omavalitsuste ja maakondadega, omavalitsuse juhtidele, volikogule, kuid ka ajakirjanikele ülevaate või konkreetsele küsimustele vastuse andmiseks. 26 Civitta Eesti AS 2021  - Soov oleks ise andmeid otsida, filtreerida, grupeerida lähtuvalt oma spetsiifilisest tööülesandest ilma, et sõltuks ERK töötaja tööajast ja võimalustest andmeid edastada. Sihtgrupi senine ELT SA register – kokkupuude puudub, va kui täidab ELT SA kuraatori rolli. kokkupuude ELT RAKU – andmete saamiseks helistab või esitab ERK-i rahvakultuurispetsialistile kirjaliku SA ja RAKUga päringu. TABEL 18 ERK RAHVAKULTUURISPETASIALISTI PROFIIL ERK rahvakultuurispetsialist Sihtgrupi suurus 17 rahvakultuurispetsialisti koos osakonnajuhatajaga (ERK, 2021) Sihtgrupi vajadus Vajab avaliku vaatega lihtsasti kasutatavat andmekogu: - päringud ja väljavõtted andmekogust tehtavad otse kasutajate poolt – aja ja tööjõuressursi kokkuhoid kirjalikele päringutele vastamise arvelt; - andmete sisestamine, uuendamine ja täiendamine peaks andmekogusse toimuma kasutajate poolt. Sihtgrupi senine ELT SA register – andmekogust teadlik, kuid juurdepääs informatsioonile puudub, va kui kokkupuude ELT täidab ELT SA kuraatori rolli. SA ja RAKU-ga RAKU – igapäevane töövahend (andmete kogumine, sisestamine, muutmine ja kustutamine), päringutele vastamine. TABEL 19 KULTUURIMINISTEERIUMI AMETNIKU PROFIIL Kultuuriministeeriumi ametnik Sihtgrupi suurus Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonnas 6 inimest (paari seotud osakonna peale ~30 inimest – kultuurilise mitmekesisuse osakond, kultuuriesindajad välisriikides) Sihtgrupi vajadus Vajab spetsiifilisi andmeid ja statistikat aruannete, kokkuvõtete ja järelduste tegemiseks (poliitika kujundamise alused): - vajab spetsiifilisi andmeid ja statistikat rahvakultuuri arengute, trendide, kollektiivide jms oma tööülesannete täitmiseks: kultuurivaldkonna strateegiate koostamiseks, kultuurivaldkonna poliitika kujundamiseks, ministeeriumi juhtkonna, kuid ka ajakirjanikele ülevaate või konkreetsele küsimustele vastuse andmiseks; - soov oleks ise andmeid otsida, filtreerida, grupeerida lähtuvalt oma spetsiifilisest tööülesandest ilma, et sõltuks ERK töötaja tööajast ja võimalustest andmeid edastada. Sihtgrupi senine ELT SA register – on andmekogust teadlik, aga ei kasuta. kokkupuude ELT RAKU – on andmekogust teadlik, kokkupuude igapäevane. Vajab andmeid igapäevaste SA ja RAKU-ga tööülesannete täitmiseks, kuid hetkel on andmete saamiseks päringute esitamine aeganõudev ja tülikas. 27 Civitta Eesti AS 2021 4. LOODAV LAHENDUS 4.1. LOODAVAVA LAHENDUSE ALTERNATIIVID Alternatiivide analüüsi puhul on aluseks võetud sekundaarandmete analüüsi, intervjuude ja tööseminaride käigus kogutud info. Kokku analüüsitakse viit alternatiivi. Analüüsitavateks alternatiivideks on: 1. ELTSA ja RAKU eraldiseisev edasiarendus, kasutades ühiseid andmeid; 2. ELTSA ja RAKU eraldiseisev osaline edasiarendus, kasutades ühiseid andmeid ja tugifunktsioone; 3. ELTSA ja RAKU eraldiseisev täielik edasiarendus, kasutades ühiseid andmeid ja tugifunktsioone; 4. ELTSA või RAKU edasiarendamine etapiviisiliselt monoliitseks süsteemiks; 5. ELTSA või RAKU edasiarendamine üheaegselt monoliitseks süsteemiks. Alternatiivide analüüsiks viidi läbi SWOT analüüs, sh kaardistati lisaks kõikide alternatiivide puhul järgmisi aspekte: ● lahendusega lahendatavad funktsionaalsused; ● liidestusvõimalused; ● peamised tehnilised muudatused; ● lahenduse maksumus võrreldes teiste alternatiividega; ● lahenduse vastavus sihtgrupi ootustele; ● kasutajamugavus; ● andmete kasutatavus; ● muutused AS IS protsessides. Kõikide allolevate alternatiivide puhul on järgmised tugevdused, mis kattuvad: ● baasandmed on sünkroniseeritud; ● ei toimu andmete dubleerivat esitamist; ● RAKU andmete kvaliteet paraneb, kuna baasandmed on sünkroniseeritud. Alternatiiv 1: ELT SA ja RAKU eraldiseisev edasiarendus, kasutades ühiseid andmeid (töö teostaja eelistus) Esimese alternatiivi kohaselt arendatakse kahte süsteemi jätkuvalt eraldi, kuid luuakse ühine baasandmete moodul (organisatsiooni/kollektiivi/isiku nimi, registrikood/isikukood, aadress, kontaktandmed, valdkond), mida nii RAKU kui ELT SA registri kasutajad saavad hallata. Seejuures andmete sisestamine toimub RAKU või ELT SA registris. TABEL 20 ELT SA JA RAKU ERALDISEISVA EDASIARENDUSE, KASUTADES ÜHISEID ANDMEID, SWOT Tugevused Nõrkused ● Säilib mõlema andmekogu autonoomsus ● Ühisosa (nt kasutajate haldus) tuleb realiseerida ● Arendustegevus on paindlikum kui igas süsteemis eraldi monoliitses süsteemis ● Mõlemale andmekogule tuleb luua eraldi ● Arendustööd on RAKU osas odavamad ja liidestused. ajalises plaanis kiiremini teostatavad ● Halduskulud tervikuna on suuremad kui ● ELT SA registri põhifunktsioonidega suuri monoliitses süsteemis probleeme ei ole, mistõttu on ressursid ● Osa kasutajaid peab jätkuvalt kasutama kahte võimalik suunata RAKU arendamisse süsteemi ● Töökorralduslikult ei ole vaja teha ● Pidude ja ürituste korraldamise veebipõhine muudatusi teenus endiselt ELT SA-l 28 Civitta Eesti AS 2021  ● Kasutajate vaatest ei ole suuri muudatusi, ● Kui baasandmetega midagi juhtub, on võrreldes olemasoleva olukorraga probleemid mõlema andmekoguga Ohud Võimalused ● Andmekogu baasandmetega seotud ● RAKU arendused on sõltumatud ELT SA registri arendustööd satuvad sõltuvusse teise arendustest andmekogu arendustöödest ● Soovi korral on võimalik hiljem üle minna ● RAKU arendused sõltuvuses ministeeriumi alternatiividele 2 või 3 arendusplaanidest ja eelarvelistest ● Arendustöid on võimalik paindlikumalt teha võimalustest. ● Andmekogude rahastus paindlikum Alternatiiv 2: ELT SA ja RAKU eraldiseisev osaline edasiarendus, kasutades ühiseid andmeid ja tugifunktsioone Teine alternatiiv on sarnane esimesele. Eraldi andmekogud, mis kasutavad ühiseid andmeid (organisatsiooni/kollektiivi/isiku nimi, registrikood/isikukood, aadress, kontaktandmed, valdkond), kuid ühisosa hõlmab ka andmekogude tugifunktsioone (nt kasutajad, klassifikaatorid, sisse logimine, X-tee teenused). Sisselogimine ja baasandmete sisestamine toimub ühest kohast. Arenduste puhul ELT SA registris teostatakse vaid arendused, mis on vajalikud ühiste baasandmete ja tugifunktsionaalsuste jaoks TABEL 21 ELT SA JA RAKU ERALDISEISVA OSALISE EDASIARENDUSE, KASUTADES ÜHISEID ANDMEID JA TUGIFUNKTSIOONE, SWOT Tugevused Nõrkused ● Säilib mõlema andmekogu autonoomsus ● ELT SA register vajab täiendavaid arendusi ● Arendustegevus on paindlikum kui baasandmete ja tugifunktsionaalsustega monoliitses süsteemis liidestumiseks ● Tugifunktsionaalsuste ja liidestustega ● Vastutajate ja andmete haldajate ning nende seotud arendus- ja halduskulud on pädevuste defineerimine väiksemad, võrreldes alternatiiviga 1. ● Mõned ühised funktsioonid (nt kasutajate ● Arendustööd on RAKU osas odavamad ja haldus) tuleb realiseerida igas süsteemis eraldi ajalises plaanis kiiremini teostatavad ● Halduskulud tervikuna on suuremad kui ● Säilib mõlema andmekogu autonoomsus (sh monoliitses süsteemis, kui andmekogudel juba olemasolevad funktsioonid) erinevad arendajad ● Töökorralduslikult ei ole vaja teha ● Kui baasandmetega midagi juhtub, on muudatusi probleemid mõlema andmekoguga ● Kasutajate vaatest ei ole suuri muudatusi Ohud Võimalused ● Navigeerimine ühisosaga mooduli jt ● Optimeerida tugifunktsionaalsustega seotud funktsionaalsuste vahel ei ole kasutajale töid mugav, intuitiivne ● Soovi korral on võimalik hiljem üle minna ● ELT SA kasutajate ümberõpe ei tohi sattuda alternatiivile 3 kriitilisse (pidude) perioodi ● Arendustöid võimalik paindlikumalt teha ● Andmekogude baasandmete ja võrreldes monoliitse süsteemiga tugifunktsioonidega seotud arendustööd ● Andmekogude rahastus paindlikum satuvad sõltuvusse teise andmekogu arendustöödest ● Arendustööd keskenduvad konkreetse infosüsteemi spetsiifilistele vajadustel ● RAKU arendused sõltuvuses ministeeriumi arendusplaanidest ja eelarvelistest võimalustest. 29 Civitta Eesti AS 2021 Alternatiiv 3: ELT SA ja RAKU eraldiseisev täielik edasiarendus, kasutades ühiseid andmeid ja tugifunktsioone Kolmas alternatiiv erineb teisest selle võrra, et teostatakse ELT SA uusarendus, st viiakse tänane register tänapäevasele platvormile ja vajadusel lisatakse uusi funktsionaalsusi. Tegemist on eraldi andmekogudega, mis kasutavad ühiseid andmeid (organisatsiooni/kollektiivi/isiku nimi, registrikood/isikukood, aadress, kontaktandmed, valdkond), ja tugifunktsioone (nt kasutajad, klassifikaatorid, sisse logimine, X-tee teenused). Sisselogimine ja baasandmete sisestamine toimub ühest kohast. TABEL 22. ELT SA JA RAKU ERALDISEISV TÄIELIK EDASIARENDUS, KASUTADES ÜHISEID ANDMEID JA TUGIFUNKTSIOONE, SWOT Tugevused Nõrkused ● Säilib mõlema andmekogu autonoomsus ● Rahaliselt kallim kui alternatiivid 1 ja 2, kuna ● Arendustegevus on paindlikum kui teostatakse ELT SA täielik uusarendus monoliitses süsteemis ● Vastutajate ja andmete haldajate ning nende ● Tugifunktsionaalsuste ja liidestustega pädevuste defineerimine seotud arendus- ja halduskulud on ● Varem kogutud andmed jäävad vanasse ELT väiksemad võrreldes alternatiiviga 1. SA-sse ● Mõlemad andmekogud vastavad pärast ● Mõned ühised funktsioonid (nt kasutajate arendusi tänapäeva nõuetele, sh haldus) tuleb realiseerida igas süsteemis eraldi spetsiifilised funktsioonid arendatakse ● Kui baasandmetega midagi juhtub, on välja nii RAKU-s kui uuendatud ELT SA-s probleemid mõlema andmekoguga ● Töökorralduslikult ei ole vaja teha ● Oluliselt aeganõudvam kui alternatiiv 1 ja 2, muudatusi kuna läbiviidav riigihange on mahukam. ● Kasutajate vaatest ei ole suuri muudatusi Ohud Võimalused ● Navigeerimine ühisosaga mooduli jt ● Optimeerida tugifunktsionaalsustega seotud funktsionaalsuste vahel ei ole kasutajale töid mugav ja intuitiivne ● Soovi korral on võimalik hiljem üle minna ● ELT SA kasutajate ümberõpe ei tohi alternatiivile 4 sattuda kriitilisse (pidude) perioodi ● Tulevasi arendustöid võimalik paindlikumalt ● Andmekogude arendustööd satuvad teha võrreldes monoliitse süsteemiga sõltuvusse teise andmekogu ● Andmekogude rahastus paindlikum arendustöödest ● Andmekogude esmase arendamise rahastus on sõltuvuses riigieelarvelistest vahenditest ● Riigihangete läbiviimisest tulenevad raskused (vaidlustamise ohust tingitud tööde venimini, töö teostamine nt lepingu ja tähtaegade muutmine ei ole paindlik, kohati kallim hind), kuna tegemist on mahukama riigihankega kui alternatiivi 1 või 2 puhul ● Arendused sõltuvuses ministeeriumi arendusplaanidest ja eelarvelistest võimalustest. Alternatiiv 4: ELT SA ja RAKU edasiarendamine etapiviisiliselt ühtseks süsteemiks Etapiviisilise ülemineku puhul realiseeritakse esmalt ühiste andmete haldamine RAKU süsteemis ja tänane ELT SA register saab baasandmed (organisatsiooni/kollektiivi/isiku nimi, registrikood/isikukood, aadress, 30 Civitta Eesti AS 2021 kontaktandmed, valdkond) RAKU süsteemist X-tee teenusena ehk realiseeritakse alternatiivid 1 ja 2. Sellega tagatakse võimalikult varases etapis andmete sünkroniseeritus. RAKU arendamisel arvestatakse ELT SA registri funktsionaalsuste lisandumisega, kuid esmalt arendatakse süsteemile RAKU spetsiifiline kasutajaliides. Viimases etapis toimub ELT SA registri funktsionaalsuste arendamine, mis võimaldab tänased ELT SA funktsionaalsused liita RAKU-ga, mille järel on alternatiiv 3 sama, mis alternatiiv 4. TABEL 23 ELT SA JA RAKU EDASIARENDAMINE ETAPIVIISILISELT ÜHTSEKS SÜSTEEMIKS, SWOT Tugevused Nõrkused ● Halduskulud vähenevad järk-järgult ● Esimeses etapis tuleb paralleelselt arendada ELT ● Arendustöödega on RAKU osas võimalik SA registrit ja lisaks luua mõlema jaoks X-tee kiiremini alustada kui alternatiiv 4 puhul. liidestused, mis on rahaliselt topeltkulu. ● Perspektiivis kasutajatele lihtsam, kuna on ● Väheneb andmekogude autonoomsus üks andmekogu ● ELT SA register vajab täiendavaid arendusi, mis on seotud RAKUga liidestumisega. ● Vastutajate ja andmete haldajate ja nende pädevuste defineerimine ● Ühisosa (nt kasutajate haldus) tuleb esialgu realiseerida mõlemas süsteemis eraldi ● Kallim kui teised analüüsitavad alternatiivid Ohud Võimalused ● Süsteemile esitatavad nõuded muutuvad ● Valdkonna tööprotsesse on võimalik optimeerida ebamõistlikult suureks ● Pikemas plaanis realiseeritakse ühisosa (nt ● Andmekogude arendamise rahastus on kasutajate haldus) ühekordselt sõltuvuses riigieelarvelistest vahenditest ja kultuuripoliitilistest suundumustest ● Riigihangete läbiviimisest tulenevad raskused (vaidlustamise ohust tingitud tööde venimini, töö teostamine nt lepingu ja tähtaegade muutmine ei ole paindlik, kohati kallim hind), kuna tegemist on mahukama riigihankega kui alternatiivi 1 või 2 puhul ● Kolme osapoole (Kultuuriministeerium, ERK ja ELT SA) vahel on keerulisem saavutada konsensust ressursside jaotuse ja arendustööde prioriteetide osas ● ELT SA kasutajate ümberõpe ei tohi sattuda kriitilisse (pidude) perioodi ● Kui andmetega midagi juhtub, on probleemid mõlemal organisatsioonil ● Andmekogude baasandmete ja tugifunktsioonidega seotud arendustööd satuvad sõltuvusse teise andmekogu arendustöödest esimestel etappidel ● Arendustööd keskenduvad konkreetse organisatsiooni spetsiifilistele vajadustel Alternatiiv 5: ELT SA ja RAKU edasiarendamine üheaegselt ühtseks süsteemiks 31 Civitta Eesti AS 2021 Monoliitse süsteemi loomisel, arendatakse tänased RAKU ja ELT SA register üheaegselt üheks uueks terviklikuks süsteemiks. TABEL 24. ELT SA JA RAKU EDASIARENDAMINE ÜHEAEGSELT ÜHTSEKS SÜSTEEMIKS, SWOT Tugevused Nõrkused ● Ühisosa realiseeritakse ühekordselt (nt ● Ühtse andmekogu puhul on arendamine ja kasutajate haldus) haldamine keerukam, kuna tuleb arvestada kahe ● Halduskulud on väiksemad kui eraldi organisatsiooni soovide ja vajadustega süsteemides, kuna viiakse läbi ühine ● Arendustööde mahud on (RAKU vaates) riigihange ning RIHA registreering ning kõrgemad – mõjutab nii ajaliselt kui rahaliselt, serverikulud on ühised kuna RAKU valmimine viibib ELTSA registri ● Perspektiivis kasutajatele lihtsam, kuna on suuremahuliste arenduste tõttu üks andmekogu ● Väheneb andmekogude autonoomsus ● ELT SA register vajab täiendavaid arendusi kuni antud alternatiivi arendatakse ● Vastutajate ja andmete haldajate ja nende pädevuste defineerimine Ohud Võimalused ● Andmekogude arendamise rahastus on ● Valdkonna tööprotsesse on võimalik optimeerida sõltuvuses riigieelarvelistest vahenditest ja kultuuripoliitilistest suundumustest ● Riigihangete läbiviimisest tulenevad raskused (vaidlustamise ohust tingitud tööde venimini, töö teostamine nt lepingu ja tähtaegade muutmine ei ole paindlik, kohati kallim hind), kuna tegemist on mahukama riigihankega kui alternatiivi 1 või 2 puhul ● Kolme osapoole (Kultuuriministeerium, ERK ja ELT SA) vahel on keerulisem saavutada konsensust ressursside jaotuse ja arendustööde prioriteetide osas ● ELT SA kasutajate ümberõpe ei tohi sattuda kriitilisse (pidude) perioodi ● Kui andmetega midagi juhtub, on probleemid mõlemal organisatsioonil ● Andmekogude baasandmete ja tugifunktsioonidega seotud arendustööd satuvad sõltuvusse teise andmekogu arendustöödest ● Arendustööd keskenduvad konkreetse organisatsiooni spetsiifilistele vajadustel 4.2. PARIMA VÕIMALIKU ALTERNATIIVI KIRJELDUS Parima võimaliku alternatiivi valiku tegi juhtrühm, lähtudes oma otsuse tegemisel tööseminaride käigus läbiviidud aruteludest ja Kultuuriministeeriumi soovitustest. Väljavalitud lahenduseks osutus alternatiiv, milleks on ELTSA või RAKU edasiarendamine üheaegselt ühtseks süsteemiks. Alternatiivi valiku kasuks osutas asjaolu, et tegemist on ühe rahvakultuurialase andmekoguga, mille arendamiseks viiakse läbi üks ühine hange ning kogu andmekogu arendab sama arendaja. Ühise andmekogu puhul läbitakse RIHAs registreerimise protsessi ühe korra. 32 Civitta Eesti AS 2021 Loodaval andmekogul on ühised baasandmed, mida on kirjeldatud peatükis 4.5 ja kaks alammoodulit: RAKU andmekogu ja ELT SA register. Kasutaja siseneb, kas RAKU andmekogu või ELT SA registri kaudu sõltuvalt sellest, kas ta soovib peol osaleda või organisatsiooni, kollektiivi või üksiksisiku kohta RAKU andmekogusse andmeid sisestada. Ühiseid andmeid kasutaja teist korda sisestama ei pea, kuna alammoodulid on omavahel liidestatud ja kõik sisestatud ning muudetud ühisandmed kajastuvad ka teises andmekogu alammoodulis. Järgnevalt on esitatud ühise andmekogu visioon ja kirjeldus. ● Andmekogu koosneb RAKU andmekogu ja ELT SA registri alammoodulitest ja neid ühendavatest ühistest baasandmetest. o RAKU andmekogu alammoodul on avalikult kättesaadav rahvakultuuri andmekogu, mis on efektiivne tööriist nii ERK rahvakultuurispetsialistile kui ka rahvakultuurialaste andmete vajajatele. o ELT SA registri alammoodulis on ajakohased laulu- ja tantsupeoga seotud andmed, mida on operatiivselt võimalik kasutada peo korraldajatel ning peol osalevate kollektiivide volitatud isikutel. o Ühiste baasandmete kaudu on tagatud andmete ühiskasutus, mistõttu ei toimu andmete dubleerimist. ● Andmed on asja- ja ajakohased ning võrreldavad. o Andmekogu alammoodulid on omavahel liidestatud, kuid lisaks on liidestused vähemalt Äriregistri (organisatsiooni registrikood, ametlik nimi, juriidiline aadress, esindusõiguslik isik), ADSi – aadressi identifitseerimine, Rahvastikuregistri (nimi, isikukood), TMSi (toetused) ja Kutseregistriga (kutsetunnistused) ja X-tee kaudu valmidus liidestuda teiste andmekogude ja registritega. Võimalusel tehakse liidestused ka teiste juba olemasolevate analoogsete andmekogudega nagu nt Eesti Hariduse Infosüsteem või Eesti Harrastusteatrite Liidu statistiline andmebaas. o Toimivad automaatkontrollid. o Andmemudeli kontseptsioon ja andmete klassifikaatorid on üheselt paika pandud. o Vanad andmed on korrastatud, dubleerimised eemaldatud ja sisestatud ühtsesse rahvakultuuri andmekogusse. ● Andmekogu on RIHAs registreeritud, sh isikuandmete kogumine ja säilitamine toimub vastavalt õiguslikele alustele ja on kooskõlas Andmekaitse Inspektsiooni nõuetega. ● Andmekogusse sisselogimine on turvaline, kasutades mobiil-IDd, smart-IDd või ID-kaarti. o Välismaalased ja isikud, kellel puudub mobiil-ID, smart-ID või ID-kaart saavad endiselt kasutada kasutajakontot ja ELT SA poolset tuge (nt ELT SA väliskollektiivide kuraator). ● Andmete sisestamine ja muutmine on arusaadav ja lihtne. ● Register on korrapäraselt hooldatud ja arendustegevused on planeeritud, katmaks erinevate osapoolte vajadusi. ● Andmekogu on tehnoloogiliselt toimiv ning uuendusi ja muudatusi võimaldav süsteem. Seejuures on nii ERKil kui ELT SAl võimalik ise otsustada, kuna, mida ja mis ulatuses endaga seotud alammoodulis arendada. ● Andmekogu arendamiseks on tagatud piisavad ressursid. ● Andmekogu on lisaks rahvakultuurialastele statistiliste andmetele ja peo korraldamise tööriistale: o rahvakultuurivaldkonnaga seotud organisatsioonide, kollektiivide, isikute, kuid ka käsitöömeistrite ja -ettevõtjate andmed ning kontaktid; o rahva- ja kultuurimajade ning nendega seotud rajatiste andmed (aadressid, tehnilised andmed, mõõtmed jms); o rahva- ja kultuurimajade 3D ja 360° pildid, mida saavad soovi korral kasutada etenduste lavastajad või lava kujundajad; o üleriigiliste (meestetantsupidu, segakooride laulupidu jne), piirkondlike (Uma Pidu, Mulgi Pidu jne), maakondlike ja kohalike laulu- ja tantsupeo korraldajate tööriist; 33 Civitta Eesti AS 2021  o töökuulutuste, liikmete ja juhendajate otsimise, kollektiiviga liitumissoovi edastamise, proovide aegade ja kohtade, liikmemaksude kuvamise ja esinema kutsumise tööriist. 4.3. TO BE PROTSESSID 4.3.1. ELT SA REGSITRI ALAMMOODULI TO BE PROTSESSID Peamine protsess andmekogu kasutaja vaatest on andmete sisestamine (ehk laulu- ja tantsupeole registreerumine). TABEL 25 ELT SA REGISTRI ALAMMOODULISSE ANDMETE SISESTAMISE TO BE PROTSESS Protsessi ELT SA registrisse andmete sisestamine ehk kollektiivi laulu- ja tantsupeole registreerumise nimetus protsess TO BE Lühikirjeldus Protsessi eesmärk on sisestada ELT SA registri alammoodulisse laulu- ja tantsupeost osa võtta soovivate kollektiivide andmed, sh kollektiiviga seotud isikute andmed, võimaldamaks efektiivselt läbi viia laulu- ja tantsupidude korraldamisega seotud toiminguid (sh kollektiivide ja peo valikute tegemine, õppematerjalide tellimine ja väljastamine, kollektiivide akrediteerimine, eelproovide planeerimine ja tagasiside andmine kollektiividele, peost osavõtjatele majutuse ja toitlustuse võimaldamine) ning kuvab ühiseid baasandmeid läbi liidestuste RAKU andmekogu alammoodulis. Täiendava funktsioonina kasutatakse ELT SA registrit toetuste taotlemiseks vajalike eeltingimuste valideerimiseks. Protsessi Protsessi üldkirjeldus - kollektiivide kontaktisikud registreerivad end ELT SA registri kirjeldus alammooduli kasutajaks ja/või sisenevad alammoodulisse. Alammoodulis sisestatakse nii baasandmed kui peol osalemise protsessis vajalikud andmed. Sisestatud andmete põhjal viiakse läbi laulu- ja tantsupidude korraldamisega seotud toiminguid. Protsessi sisend - laulu- ja tantsupeo toimumine. Tegevused: • Kasutajakonto loomine – juhul kui kollektiivi kontaktisikul ei ole ELT SA registri alammooduli kasutajakontot. Kasutajakonto loomiseks vajalik informatsioon on isikukood ja e-posti aadress. • Registrisse sisselogimine - kasutajakonto olemasolu korral logib kollektiivi kontaktisik ELT SA registri alammoodulisse sisse, autentides ennast ID kaardi, mobiil-ID või Smart IDga. • Kollektiivi andmete sisestamine - kollektiivi laulu- ja tantsupeole registreerimiseks sisestab kollektiivi kontaktisik kollektiivi ja kõigi kollektiivi liikmete kohta ELT SA registris nõutud informatsiooni (kui kollektiiv on varem esitanud info RAKU alammoodulisse, on osa andmeid eeltäidetud). • Andmete koondamine - paralleelselt kollektiivi andmete sisestamisega võib toimuda andmete koondamine (osalejate nimed, häälerühmad, isikukoodid jms) ja etapiviisiliselt sisestamine, va ühised baasandmed, mis tuleb sisestada korraga. • Pärast andmete sisestamist on andmed ELT SA ja ka RAKU vaates nähtavad ning ka kasutatavad va, neid ei ole kuvatud RAKU avalikus vaates, mis nõuab ühiste baasandmete kinnitamist. • Teade sisestatud andmete kohta - pärast andmete sisestamist ELT SA registri alammoodulisse saab RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist teate uue sisestatud kollektiivi kohta. • Andmete ülevaatamine - RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist vaatab enda vaates üle sisestatud ühised baasandmed ja täpsustab vajadusel ühiseid baasandmeid, mis lähevad RAKU avalikku vaatesse. 34 Civitta Eesti AS 2021  • Vajadusel kollektiivi andmete täpsustamine – RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist täpsustab vajadusel RAKU alammoodulis kuvatavate andmete jaoks kollektiivi poolt esitatud ühiseid baasandmeid kontakteerudes selleks otse kollektiivi kontaktiisikuga. • Andmete kinnitamine ja avalikustamine – juhul kui andmeid ei ole vaja täpsustada või on täpsustatud, siis RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist kinnitab need, et kuvada need RAKU alammooduili avalikus vaates, selles ulatuses, mis kollektiivi kontaktisik on andnud avalikustamiseks loa. Sõltumata andmete kinnitamisest ja avalikustamisest saab peole registreerimise ja peoga seotud toimingutega edasi minna. Protsessi väljund/tulemus - laulu- ja tantsupeol osaleda sooviv kollektiiv on sisestanud nõutud andmed ELT SA registri alammoodulisse, millest ühised baasandmed RAKU alammooduliga on liidestuste kaudu liikunud ka RAKU alammoodulisse ja seal avalikustatud pärast RAKU poolset kinnitamist ulatuses, milleks on luba antud. Seotud Õppematerjalide tellimise võimalus ELT SA registri alammoodulis peole registreeritud tegevused kollektiividele. Tellimuste kinnitamine juriidilise esindusorgansatsiooni esindaja poolt. E-õppematerjalide kättesaamine. Kollektiivide ja kollektiiviliikmete valikute tegemine peol. Kollektiiviliikmete akrediteerimine peole, s.h liikmete taandus. Taandusel liikmete eeslistuste märkimine. Eelproovide tagasisidestamine kollektiividele. Suhtlus läbi registri andmete vastava sihtgrupiga. Info- ja tööseminaridele registreerimise võimalus ELT SA registri alammoodulisse kantud kollektiivide juhtidele ja kontaktisikutele (nt dirigendid, tantsujuhid). Seotud Vahetud protsessi osalised: osapooled - Laulu- ja tantsupeole registreeruda soovivate kollektiivide kontaktisikud - RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist Huvitatud/välised osapooled: - Kultuuriministeerium ja ERK (RAKU) – üldinfo laulu- ja tantsupeo protsessis olevatest kollektiividest - TMS – toetuste saamiseks vajalike eeltingimuste kontroll (laulu- ja tantsupeost osavõtt) Liidestused - RAKU alammoodul – ühised baasandmed - Äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi ja juriidiline aadress - ADS – aadressi identifitseerimine - Rahvastikuregister - nimi, isikukood - TMS - toetuste saamiseks vajalike eeltingimuste kontroll (laulu- ja tantsupeost osavõtt) Kutseregister - kutsetunnistused - X-tee kaudu valmidus liidestuda teiste andmekogude ja registritega 35 Civitta Eesti AS 2021 JOONIS 12 ELT SA REGISTRI ALAMMOODULISSE ANDMETE SISESTAMINE TO BE TABEL 26 ELT SA REGISTRI ALAMMOODULIS ANDMETE MUUTMISE TO BE PROTSESS Nimetus ELT SA registri alammoodulis kollektiivi andmete muutmine TO BE Lühikirjeldus Protsessi eesmärk on sisestada ELT SA registri alammoodulisse laulu- ja tantsupeost osa võtta soovivate kollektiivide ja seotud isikute andmeid (sh peol osalejad, nende isikuandmeid, kollektiivi kontaktisikut vms), võimaldamaks efektiivselt läbi viia laulu- ja tantsupidude korraldamisega seotud toiminguid (õppematerjalide tellimine ja väljastamine, kollektiivide akrediteerimine, eelproovide planeerimine, peost osavõtjatele majutuse ja toitlustuse võimaldamine) ning kuvada uuendatud ühiseid baasandmeid läbi liidestuste RAKU andmekogu alammoodulis. Protsessi Protsessi üldkirjeldus – kollektiivi liikmete, nende isikuandmete või kontaktisiku muutmiseks kirjeldus logib kollektiivi kontaktisik ELT SA registri alammoodulisse, kus saab ise hallatavate kollektiivide kohta eeltoodud andmeid muuta (sh lisada ja eemaldada kollektiivi nimistus olevaid liikmeid, muuta häälerühma jms). Kontaktisiku muutmise kohta saab ELT SA volitatud töötleja teate, pärast mida ta kinnitab kontaktisiku muutuse. Protsessi sisend - vajadus muuta ELT SA registri alammoodulis olevaid kollektiivi liikmeid, nende isikuandmeid või kontaktisikut. Tegevused: • Registrisse sisselogimine - kollektiivi liikmete, nende isikuandmete või kontaktisiku muutmiseks logib kollektiivi kontaktisik ELT SA registrisse sisse autentides ennast ID kaardi, mobiil ID või Smart IDga. • Andmete muutmine • kui kollektiivi kontaktisik soovib muuta kollektiivi liikmeid või nende isikuandmeid, siis ta viib vajalikud muudatused iseseisvalt ELT SA registri alammoodulisse sisse. • pärast andmete muutmist on andmed ELT SA ja ka RAKU vaates nähtavad ning ka kasutatavad va, neid ei ole kuvatud RAKU avalikus vaates, mis nõuab ühiste baasandmete kinnitamist. • kui organisatsiooni või kollektiivi kontaktisik või kollektiivi liige soovib muuta kollektiivi kontaktisikut, siis teeb vastava muudatuse ELT SA registri alammoodulis, mille kohta ELT SA volitatud töötleja saab teate, mille kohta 36 Civitta Eesti AS 2021  esitab vajadusel täpsustavaid küsimusi. ELT SA volitatud töötleja kinnitab kollektiivi kontaktisiku muutuse. • Teade muudetud andmete kohta – pärast ühiste baasandmete muutmist ELT SA registri alammoodulisse saab RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist teate muudetud ühiste baasandmete kohta. • Andmete ülevaatamine ja täpsustamine - RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist vaatab enda vaates üle muudetud ühised baasandmed ja täpsustab vajadusel ühiseid baasandmeid, mis lähevad RAKU avalikku vaatesse. Kontakteerudes selleks otse kollektiivi kontaktiisikuga. • Andmete kinnitamine ja avalikustamine – juhul kui andmeid ei ole vaja täpsustada või on täpsustatud, siis RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist kinnitab need, et kuvada muudetud ühised baasandmed RAKU alammooduli avalikus vaates, ulatuses, milleks on andmete sisestaja loa andnud. Sõltumata andmete kinnitamisest ja avalikustamisest saab peole registreerimise ja peoga seotud toimingutega edasi minna. Protsessi väljund/tulemus – kollektiivi baasandmed, liikmete, nende isikuandmete või kollektiivi kontaktisiku andmed on muudetud ja kuvatud sh RAKU andmekogu alammooduli avalikus vaates vaid selles ulatuses, milleks on andmete sisestaja loa andnud. Seotud Vahetud protsessi osalised: osapooled - Laulu- ja tantsupeole osaleda soovivate kollektiivide kontaktisikud - ELT SA kui laulu- ja tantsupidude korraldaja - RAKU volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist Huvitatud/välised osapooled: - Kultuuriministeerium ja ERK (RAKU) – üldinfo laulu- ja tantsupeol protsessis olevates kollektiividest - TMS – toetuste saamiseks vajalike eeltingimuste kontroll (laulu- ja tantsupeost osavõtt) Liidestused - RAKU alammoodul – ühised andmed - Äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi ja juriidiline aadress - ADS – aadressi identifitseerimine - Rahvastikuregister - nimi, isikukood - TMS - toetused - Kutseregister - kutsetunnistused - X-tee kaudu valmidus liidestuda teiste andmekogude ja registritega 37 Civitta Eesti AS 2021 JOONIS 13 ELT SA REGISTRI ALAMMOODULIS ANDMETE MUUTMISE TO BE PROTSESS TABEL 27 ELT SA REGISTRI ALAMMOODULIST ANDMETE VÄLJASTAMISE TO BE PROTSESS Nimetus ELT SA andmekogust andmete väljastamise TO BE protsess Lühikirjeldus Laulu- ja tantsupidude toimumise perioodil pöörduvad laulu- ja tantsupeoga seotud mitteavalikest andmetest huvitatud osapooled ELT SA poole peoga seotud informatsiooni saamiseks. Protsessi Protsessi sisend – soov kasutada ELT SA registri alammooduli andmeid, mis ei ole avalikult kirjeldus kättesaadavad. Protsessi üldkirjeldus – andmeid vajav isik edastab soovi päringu vormis e-maili teel ELT SA töötajale. ELT SA volitatud töötleja tutvub päringu sisuga ja teeb registri andmetest vastava väljavõtte, mille põhjal vastatakse andmeid sooviva isiku päringule. Tegevused: • Päringu/e-maili koostamine ja edastamine ELT SA-le - andmeid vajav isik koostab ja edastab ELT SA töötajale päringu, milles kirjeldab soovitud andmeid. • Päringu ülevaatamine – ELT SA töötaja tutvub päringu sisuga. o Täpsustamine - vajadusel täpsustatakse päringu sisu või päritavate andmete detailsusastet. • Registrist väljavõtte tegemine – ELT SA registri alammooduli volitatud töötleja teeb ELT SA registrist vastava väljavõtte. • Päringule vastamine – ELT SA registri alammooduli volitatud töötleja vastab päringu esitajale e-maili teel. Protsessi väljund/tulemus – andmeid soovinud isik saab vastava informatsiooni. Seotud Laulu- ja tantsupeo teemalised meediakajastused, uuringud, analüüsid. tegevused Seotud Vahetud protsessi osalised: osapooled - Päringu esitaja (andmeid vajav osapool) - ELT SA töötaja 38 Civitta Eesti AS 2021 JOONIS 14 ELT SA REGISTRI ALAMMOODULIS ANDMETE VÄLJASTAMINE TO BE 4.3.2. RAKU ALAMMOODULI TO BE PROTSESSID TABEL 28. RAKU ALAMMOODULIS ANDMETE SISESTAMISE TO BE PROTSESS Nimetus Andmete sisestamine RAKU andmekogu alammoodulis TO BE Lühikirjeldus RAKU on rahvakultuuri andmekogu, mis hõlmab kõiki rahvakultuuri valdkondi ja kus hallatakse informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, isikute ja hoonete kohta. Andmete kogumise protsess hõlmab endast uutelt rahvakultuuriga tegelevatelt organisatsioonidelt, kollektiividelt ja isikutelt andmete kogumist rahvakultuurispetsialisti poolt. Protsessi Protsessi sisend – soov täiendada RAKU andmekogu alammoodulit rahvakultuuri kirjeldus organisatsiooni, kollektiivi, isiku või hoonega seotud andmetega. Protsessi üldkirjeldus – andmete sisestamiseks registreerivad end registri kasutajateks või logivad sisse olemasoleva kontoga kasutades selleks ID kaarti, mobiil IDd või Smart IDd. Andmete sisestaja sisestab küsitud andmed, mille RAKU volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist kinnitab, et kuvada need RAKU avalikus vaates selles ulatuses, milleks sisestaja on loa andnud. Tegevused: • Kasutajakonto loomine – juhul kui organisatsioonil, kollektiivil, hoone kontaktisikul või üksikisikul (nt käsitööline) ei ole RAKU registri alammooduli kasutajakontot, siis loob ta esmalt selle. Kasutajakonto loomiseks vajalik informatsioon on isikukood ja e-posti aadress. • Kasutajakontot saavad luua: 1) organisatsiooni esindusõiguslik isik; 2) üksikisik, kes on isikuna RAKU andmekogu alammoodulis (nt käsitööline); 3) isik, kellele organisatsiooni esindusõiguslik isik on andnut organisatsiooni, kollektiivi või hoone kontaktisiku rolli või 4) isik, kelle kollektiivi kontaktisikule on ELT SA volitatud töötleja andnud vastava loa. • Registrisse sisselogimine - kasutajakonto olemasolu korral logib organisatsiooni esindusõiguslik isik, organisatsiooni, kollektiivi, hoone kontaktisik või üksikisik RAKU andmekogu alammoodulisse sisse autentides ennast ID kaardi, mobiil ID või Smart IDga. 39 Civitta Eesti AS 2021  • Andmete sisestamine - organisatsiooni esindusõiguslik isik, organisatsiooni, kollektiivi, hoone või üksikisiku kohta andmete sisestamiseks sisestab organisatsiooni esindusõiguslik isik, organisatsiooni, kollektiivi, hoone kontaktisik või üksikisik andmekogus nõutud andmed (kui organisatsioon või kollektiiv on varem esitanud info ELT SA registri alammoodulisse, on osa andmeid eeltäidetud). • Andmete koondamine - paralleelselt andmete sisestamisega võib toimuda andmete koondamine ja etapiviisiliselt sisestamine. • Andmete kinnitamine sisestaja poolt – andmete sisestaja kinnitab sisestatud andmed. • Teade sisestatud andmete kohta - pärast andmete sisestamist ja kinnitamist RAKU andmekogu alammoodulisse andmete sisestaja poolt saab RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist teate uute sisestatud andmete kohta. • Andmete ülevaatamine - RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist vaatab sisestatud andme üle ja vajadusel täpsustab neid. • Vajadusel andmete täpsustamine – RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist täpsustab vajadusel esitatud andmeid kontakteerudes selleks otse andmete sisestajaga. • Andmete kinnitamine ja avalikustamine – juhul kui andmeid ei ole vaja täpsustada või on täpsustatud, siis RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist kinnitab need, et kuvada need RAKU alammooduli avalikus vaates, selles ulatuses, milleks on andmete sisestaja andnud loa. Protsessi väljund/tulemus – andmed uue rahvakultuuri organisatsiooni, kollektiivi, isiku või hoone kohta on RAKU-sse sisestatud ja avalikustatud ulatuses, milleks sisestaja on andnud loa. Seotud Päringud andmeanalüüsi teostamiseks, info kogumiseks või muul otstarbe on võimalik tegevused teostada avalikust vaatest sortides ja filtreerides andmeid endale sobivalt. Juhul kui andmekogu avalikus vaatest ei ole andmeid sobilikult kujul, siis saab andmete soovija edastada vastavasisulise päringu ERK töötajale, kes võimalusel teostab ise andmete otsingu ja edastab need andmete soovijale. Seotud Vahetud protsessi osalised: osapooled - ERK rahvakultuurispetsialist kui andmete täpsustaja ja kinnitaja. - Organisatsioon/kollektiiv/hoone/isik, kes andmed RAKU-sse sisestab ja kelle andmeid avalikus vaates kuvatakse. Huvitatud/välised osapooled: - Kultuuriministeerium - Statistikaamet, kes kogub andmeid, mis on aluseks arengukavade ja prognooside koostamiseks, poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringuteks ning teadmuspõhiste otsuste langetamiseks. Liidestused - RAKU alammoodul – ühised andmed - Äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi, juriidiline aadress, esindusõiguslik isik - ADS – aadressi identifitseerimine - Rahvastikuregister - nimi, isikukood - TMS - toetused - Kutseregister - kutsetunnistused - X-tee kaudu valmidus liidestuda teiste andmekogude ja registritega 40 Civitta Eesti AS 2021 JOONIS 15. ANDMETE SISESTAMINE RAKU ANDMEKOGU ALAMMOODULISSE TO BE TABEL 29. RAKU ANDMEKOGU ALAMMOODULIS ANDMETE MUUTMISE TO BE PROTSESS Nimetus Andmete muutmise TO BE protsess RAKU andmekogu alammoodulis Lühikirjeldus RAKU on rahvakultuuri andmekogu, mis hõlmab kõiki rahvakultuuri valdkondi ja, kus hallatakse informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, isikute ja hoonete kohta. Andmete muutmise protsess eeldab, et süste emis on organisatsiooni, kollektiivi, isiku või hoone kohta juba eksisteerivad andmed. Andmeid muudetakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt korra aastas. Kui andmed ei ole muutunud, siis on vaja vähemalt korra aastas olemasolevad andmed üle vaadata ja kinnitada need, et tagada andmete õigsus ühises andmekogus. Protsessi Protsessi sisend – vajadus või kohustus ajakohastada või kinnitada RAKU andmekogu kirjeldus alammoodulis olevaid andmeid rahvakultuuri organisatsiooni, kollektiivi, isiku või hoone kohta. Protsessi üldkirjeldus –organisatsiooni esindusõigusliku isiku, organisatsiooni, kollektiiv, hoone kontaktisiku või üksikisiku (nt käsitööline) poolt juba RAKUs olemasolevate organisatsiooni, kollektiivi, isikute või hoonete andmete muutmine. RAKU volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist esitab vajadusel täpsustavaid küsimus, kinnitab ja avalikustab muudetud andmed. Tegevused: • Registrisse sisselogimine – organisatsiooni esindusõiguslik isik, organisatsiooni kollektiivi, hoone kontaktisik või üksikisik RAKU andmekogu alammoodulisse sisse autentides ennast ID kaardi, mobiil ID või Smart IDga. • Andmete muutmine – organisatsiooni, kollektiivi, hoone või üksikisiku kohta andmete muutmiseks muudab organisatsiooni esindusõiguslik isik, organisatsiooni, kollektiivi, hoone kontaktisik või üksikisik andmekogus muutmist vajavad andmed (kui organisatsioon või kollektiiv on varem muutnud andmeid ELT SA registri alammoodulis, on osa andmeid eeltäidetud). • Andmete koondamine - paralleelselt andmete muutmisega võib toimuda andmete koondamine ja etapiviisiline esitamine. • Andmete kinnitamine andmete muutja poolt – andmete muutja kinnitab muudetud andmed. 41 Civitta Eesti AS 2021  • Teade muudetud andmete kohta - pärast andmete muutmist RAKU andmekogu alammoodulis saab RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist teate muudetud andmete kohta. • Andmete ülevaatamine - RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist vaatab muudetud andme üle ja vajadusel täpsustab neid. • Vajadusel andmete täpsustamine – RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist täpsustab vajadusel andmeid kontakteerudes selleks otse andmete muutjaga. • Andmete kinnitamine ja avalikustamine – juhul kui andmeid ei ole vaja täpsustada või on täpsustatud, siis RAKU alammooduli volitatud töötleja või rahvakultuurispetsialist kinnitab need, et kuvada muudetud andmed RAKU alammooduli avalikus vaates, ulatuses, milleks on andmete sisestaja loa andnud. Protsessi väljund/tulemus – andmed rahvakultuuri organisatsiooni, kollektiivi, isiku või hoone kohta RAKU andmekogu alammoodulis on uuendatud ja avalikustatud. Seotud Päringud andmeanalüüsi teostamiseks, info kogumiseks või muul otstarbe on võimalik tegevused teostada avalikust vaatest sortides ja filtreerides andmeid endale sobivalt. Juhul kui andmekogu avalikus vaatest ei ole andmeid sobilikult kujul, siis saab andmete soovija edastada vastavasisulise päringu ERK töötajale, kes võimalusel teostab ise andmete otsingu ja edastab need andmete soovijale. Seotud Vahetud protsessi osalised: osapooled - ERK rahvakultuurispetsialist kui andmete täpsustaja ja kinnitaja. - Organisatsioon/kollektiiv/hoone/isik, kes andmed RAKU-sse sisestab ja kelle andmeid avalikus vaates kuvatakse. Huvitatud/välised osapooled: - Kultuuriministeerium - Statistikaamet, kes kogub andmeid, mis on aluseks arengukavade ja prognooside koostamiseks, poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringuteks ning teadmuspõhiste otsuste langetamiseks. Liidestused - RAKU alammoodul – ühised andmed - Äriregister – organisatsiooni registrikood, ametlik nimi, juriidiline aadress, esindusõiguslik isik - ADS – aadressi identifitseerimine - Rahvastikuregister - nimi, isikukood - TMS - toetused - Kutseregister - kutsetunnistused - X-tee kaudu valmidus liidestuda teiste andmekogude ja registritega 42 Civitta Eesti AS 2021 JOONIS 16 ANDMETE MUUTMINE RAKU ANDMEKOGU ALAMMOODULIS TO BE TABEL 30. RAKU ANDMEKOGU ALAMMOODULIS ANDMETE VÄLJASTAMISE TO BE PROTSESS Nimetus RAKU andmekogu alammoodulist andmete väljastamise protsess TO BE Lühikirjeldus RAKU on rahvakultuuri andmekogu, mis hõlmab kõiki rahvakultuuri valdkondi ja kus hallatakse informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, isikute ja hoonete kohta. Andmeid on võimalik RAKU andmekogu alammooduli avalikus vaates vaadata, sortida ja alla laadida. Andmete kohta, mida ei ole avalikus vaates või ei ole need sobilikul kujul, saab esitada ERK töötajale vastavasisulise päringu e-kirja teel. Protsessi Protsessi sisend – vajadus kasutada RAKU andmekogusse kantud andmeid kirjeldus (andmeanalüüsiks, strateegia kujundamiseks, kokkuvõtete tegemiseks jne) Protsessi üldkirjeldus – andmete saamiseks siseneb andmete soovija RAKU andmekogu alammoodulisse, esitab endale sobiliku päringu ja soovi korral laeb tulemused alla. Tegevused: Andmete väljastamine RAKU andmekogu alammooduli avalikust andmekogust • RAKU andmekogu alammooduli avamine – anonüümne andmete kasutaja (nt ametnik, rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni esindaja, ajakirjanik, uuringu teostaja) läheb RAKU andmekogu alammoodulisse. • Päringu teostamine – anonüümne andmete kasutaja sisestab andmete saamiseks enda jaoks vajalikud parameetrid, et filtreerida soovitud andmed ning esitab andmekogule vastava päringu. • Andmete allalaadimine – soovi korral laeb anonüümne kasutaja saadud tulemused Exceli kujul endale alla. Andmete väljastamineandmete kohta, mida ei ole avalikust andmekogust võimalik kätte saada • Päringu koostamine ja edastamine – andmeid, mida ei ole avalikust andmekogust võimalik kätte saada, kuid huvitaud isik vajab neid, siis ta koostab ja edastab ERK rahvakultuurispetsialistile päringu, milles kirjeldab soovitud andmed ja nende ulatuse. 43 Civitta Eesti AS 2021  • Päringu ülevaatamine – ERK rahvakultuurispetsialist tutvub päringu sisuga. • Täpsustamine – ERK rahvakultuurispetsialist esitab vajadusel täpsustavaid küsimusi. Juhul kui täpselt sellisel kujul ei ole võimalik andmeid väljastada nagu päringu esitaja seda soovis, siis ERK rahvakultuurispetsialist kooskõlastab vajadusel päringu esitajaga piiranguid seoses väljastatavate andmete või nende ulatusega. • Andmekogust väljavõtte tegemine – ERK rahvakultuurispetsialist teeb RAKU andmekogu alammoodulist väljavõtte. • Päringule vastamine – ERK rahvakultuurispetsialist vastab päringule (sh edastab väljavõtte andmekogust) e-maili teel. Protsessi väljund/tulemus – RAKU andmekogu alammoodulist andmeid vajanud isiku on saanud ise kätte soovitud andmed. Seotud Rahvakultuuri valdkonna poliitika kujundamine tegevused Andmeanalüüs ja statistika Seotud Vahetud protsessi osalised: osapooled - ERK rahvakultuurispetsialist kui avalikust andmekogust mittekättesaadavatele päringutele vastaja, andmete väljastaja Huvitatud/välised osapooled: - Andmeid vajav osapool (Kultuuriministeeriumi, kohaliku omavalitsuse, rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni esindaja, ajakirjanik, uuringu teostaja vms) JOONIS 17 ANDMETE VÄLJASTAMINE RAKU ANDMEKOGU ALAMMOODULIST, TO BE 4.4. KASUTUSLOOD Käesoleva etapi eesmärk on luua väljavalitud alternatiivile kasutuslood, kus kirjeldatakse kes, mida teeb. 44 Civitta Eesti AS 2021  1. Anonüümne kasutaja - tuvastamata andmekogu kasutaja, kes ei ole andmekogusse sisse loginud, nt kultuurihuviline kodanik, ajakirjanik, KOV kultuurivaldkonna spetsialist. Anonüümne kasutaja näeb, saab otsida ja filtreerida RAKU andmekogu alammoodulis avalikke andmeid nt maakonnas tegutsevaid rahvatantsu kollektiive, nende kontaktisikuid (kui kontaktisik on andnud loa oma andmete avalikustamiseks) või Eestis tegutsevate harrastusteatrite arvu, tegutsemise asukohta jms. 2. Vastutav töötleja – temal on õigus vaadata kõiki andmekogus olevaid andmeid. 3. Volitatud töötleja ERK – süsteemne roll - ERK poolt määratud administratiivne kasutaja(d), kes on süsteemi mõistes kõige kõrgemate õigustega kasutaja RAKU alammoodulis. Tema toetab teisi andmekogu kasutajaid RAKU alammoodulis tekkinud takistuste lahendamisel ja määrab neile rollihalduse abil täiendavaid rolle ja õiguseid. Lisaks on ERK volitatud töötlejal õigus vaadata ELT SA registri alammoodulisse sisestatud ühiseid baasandmeid, et vajadusel kontakteeruda ELT SA registri alammoodulisse andmete sisestajaga RAKU alammooduli jaoks oluliste ühiste baasandmete täpsustamise eesmärgil. Tal on õigus vaadata ja hallata RAKU andmekogu alammooduli logisid ning kasutatavuse statistikat. ERK volitatud töötlejal on veel õigus hallata RAKU alammooduli klassifikaatoreid, organisatsioonide, kollektiivide, isikute/juhtide ja hoonete baasandmeid ning väiksemate pidude ja koolitustele registreerimise teenuseid. 4. Volitatud töötleja ELT SA – süsteemne roll - ELT SA poolt määratud administratiivne kasutaja(d), kes on süsteemi mõistes kõige kõrgemate õigustega kasutaja ELT SA registri alammoodulis. Tema toetab teisi andmekogu kasutajaid ELT SA alammoodulis tekkinud takistuste lahendamisel ja määrab neile rollihalduse abil täiendavaid rolle ja õiguseid. Tal on õigus vaadata ja hallata ELT SA registri alammooduli logisid ning kasutatavuse statistikat. ELT SA volitatud töötlejal on veel õigus hallata ELT SA registri alammooduli klassifikaatoreid, organisatsioonide, kollektiivide ja isikute/juhtide baasandmeid ning hallata kõike pidudega seonduvat. Lisaks on ELT SA volitatud töötlejal õigus vaadata RAKU andmekogu alammoodulisse sisestatud ühiseid baasandmeid. 5. Kasutaja – süsteemne vaikimisi roll - kõigile andmekogusse sisse loginud kasutajatel on oma kindel roll ja õigused, mis talle on määratud. Vajab endale täiendavat ärirolli, et andmekogus lubatud infot vaadata, lisada ja muuta. 5.1. Rahvakultuurispetsialist – äriroll, mis määratakse ERK volitatud töötleja poolt rahvakultuurispetsialisti tööülesannete täitmiseks andmekogus. Rahvakultuurispetsialist saab hallata RAKU alammoodulis enda esindusõiguse, nt kureeritava maakonna, piires organisatsioonide, kollektiivide, isikute/juhtide ja hoonete baasandmeid. Tema toetab teisi andmekogu kasutajaid RAKU alammoodulis tekkinud takistuste lahendamisel ja määrab neile rollihalduse abil täiendavaid rolle ja õiguseid. Lisaks on ERK volitatud töötlejal õigus vaadata ELT SA registri alammoodulisse sisestatud ühiseid baasandmeid, et vajadusel kontakteeruda ELT SA registri alammoodulisse andmete sisestajaga RAKU alammooduli jaoks oluliste ühiste baasandmete täpsustamise eesmärgil 5.2. Kuraator - äriroll, mis määratakse ELT SA registri alammooduli volitatud töötleja poolt kuraatori tööülesannete täitmiseks andmekogus. Kuraator võib olla nii piirkondlik kui valdkondlik. Kuraator saab vaadata ELT SA registri alammoodulis enda esindusõiguse piires kollektiive ja isikuid/juhte ning pidudega seonduvat. 5.3. Kunstilise toimkonna liige - äriroll, mis määratakse ELT SA volitatud töötleja poolt kunstilise toimkonna tööülesannete täitmiseks andmekogus. Kunstiise toimkonna liige saab vaadata ELT SA registri alammoodulis enda esindusõiguse piires kollektiive ja isikuid/juhte ning pidudega seonduvat. 5.4. Üksikisik – äriroll, millega üksikisik saab sisestada, muuta ja kustutada endaga seotud andmeid. 5.5. Organisatsiooni esindusõiguslik isik (juhatuse liige) – äriroll, mis määratakse süsteemi poolt. Juhatuse liige saab hallata, st sisestada, muuta ja kustutada esindatava organisatsiooni ja kollektiivi kontaktisikuid ja organisatsiooni baasandmeid. 45 Civitta Eesti AS 2021  5.6. Organisatsiooni kontaktisik – äriroll, mis määratakse organisatsiooni esindusõigusliku isiku poolt. Organisatsiooni kontaktisik saab hallata st sisestada, muuta ja kustutada enda esindusõiguse piires organisatsiooni baasandmeid. 5.7. Kollektiivi kontaktisik – äriroll, mis määratakse ELT SA registri (ainult peoga seotud kollektiividele) või ERK volitatud töötleja või organisatsiooni esindusõigusliku isiku poolt või organisatsiooni kontaktisik, kui organisatsiooni esindusõiguslik isik on talle selleks õigused andnud. Kui kollektiivi andmed sisestaks esimest korda ELT SA registri alammoodulisse, siis võib kaaluda ka võimalust, et kontaktiisiku määramine ei vaja ELT SA registri alammooduli poolelt kellegi nõusolekut. Kollektiivi kontaktisik saab hallata st sisestada, muuta ja kustutada enda esindusõiguse piires kollektiivi ja isiku/juhiga seotud baasandmeid ja ELT SA registri alammoodulis peoga seotud registreeringuid ja tellimusi. 5.8. Rahvamaja kontaktisik - äriroll, mis määratakse organisatsiooni esindusõigusliku isiku poolt või organisatsiooni kontaktisik, kui organisatsiooni esindusõiguslik isik on talle selleks õigused andnud. Rahvamaja kontaktisik saab hallata, st sisestada, muuta ja kustutada enda esindusõiguse piires hoone baasandmeid. TABEL 31. KASUTAJATE JUURDEPÄÄSU ÕIGUSED W - kirjutamine (lisamine, muutmine, kustutamine) W* - kirjutamine enda Organisatsiooni kontaktisik volitatud töötleja – ELT SA esindusõiguse piires Rahvakultuurispetsialist volitatud töötleja - ERK Rahvamaja kontaktisik R - lugemine (vaatamine) Kollektiivi kontaktisik R* - lugemine enda Vastutav töötleja esindusõiguse piires Juhatuse liige Kuraator Üksikisik Kasutajate haldamine R W W W* R* W* Klassifikaatorite R W W haldamine Organisatsiooni R W W W* W* W* baasandmete haldamine Kollektiivi baasandmete R W W W* R* W* haldamine Isiku/juhi baasandmete R W W W* R* W* W* haldamine Hoone baasandmete W* R W W* haldamine Pidude haldamine R W R* Peoga seotud registreeringud ja R W W* tellimused 4.5. LÕPLIK ANDMEMUDEL Andmemudel on koostatud lõpparuande koostamise ajal (oktoober 2021) kokku lepitud andmekoosseisu põhjal ja pole arvestatud tulevikus tehtavaid muudatusi. Andmemudeli täpne struktuur selgub arendushanke käigus ja vastavalt andmekogu arendava süsteemiarhitekti soovitustele sh arvestatakse 46 Civitta Eesti AS 2021 andmekogu tehnilisi võimalusi ja piiranguid. Antud peatükis on esitatud soovitused andmemudeli koostamise kohta. Loodava andmekogu andmekoosseisu moodustavad xxx andmetabelit enam kui xxx andmeväljaga. Andmetabelite detailsed struktuurid ja omavahelised seosed on toodud interaktiivsel koondskeemil. Andmemudel koosneb ühistest baasandmetest ning nii ELT SA registri kui RAKU andmekogu alammooduli spetsiifilistest andmehulkadest. Baasandmed sisaldavad nelja põhitüübi (kollektiiv, organisatsioon, isik (juht) ja hoone (rahvamaja) ühiseid andmevälju, aga samuti ka näiteks kasutajate haldamist, mis on ühine mõlemale alammoodulile. Baasandmete lisamise ja muutmise võimalus on mõlemas alammoodulis. Kollektiivi ühised andmed sisaldavad lisaks kollektiivi nimele, aadressile ja asutamisajale ka seotust organisatsiooniga (mis võib teatud juhtudel puududa), valdkonna ja tegevusala (liigi) määramist ning juhtide nimetamist. Kollektiivil on võimalik valida, kas konkreetsed andmed on leitavad RAKU avalikust vaatest või arvestatakse neid ainult üldises statistikas. Kollektiivi liikmeid hallatakse personaliseeritud kujul ainult ELT SA registri alammoodulis. RAKU andmekogu alammoodulis on harrastajate kohta teada ainult agregeeritud andmed vanuserühmade kaupa. Mõlemas alammoodulis täiendatakse kollektiivi baasandmeid lisaväljadega. Organisatsioon baasandmete peamiseks tunnuseks on registrikood. Ülejäänud ühised andmeväljad täidetakse äriregistrist saadud andmetega. RAKU alammoodulis on lisaks vaja määrata valdkond ja tegevusala ning siduda organisatsioon isikute ja hoonetega. Organisatsioon võib kuuluda teise organisatsiooni (katusorganisatsioon) liikmete hulka. ELT SA registri alammoodulis lisanduvad näiteks mitmed arveldamisega seotud parameetrid. Isiku/juhi lisamiseks on vaja teada inimese isikukoodi ja kontaktandmeid (telefon, e-posti aadress), kõik muud ühised baasandmed tuletatakse isikukoodi põhjal või saadakse andmevahetuse teel rahvastikuregistrist. RAKU andmekogu alammoodulis seotakse isik näiteks ka valdkonna ja tegevusalaga ning fikseeritakse, milliseid andmeid on lubatud kasutad avalikus väljundis. 47 Civitta Eesti AS 2021 Hoonete (rahvamajade) register on kasutatav ainult RAKU andmekogu alammoodulis. Hoonete andmestruktuur on volitatud töötleja poolt põhjalikult ette valmistatud ja võimaldab detailseid andmeid koguda nii hoone kui kõigi tema saalide kohta. Võrreldes esialgse andmemudeliga erineb lõplik andmemudel andmeväljade poolest vaid väga üksikutel juhtudel. Ainsaks põhimõtteliseks erinevuseks on ühiste baasandmete tõstmine eraldi andmetabelitesse. Kõik andmete lisamised, muutmised ja kustutamised fikseeritakse muudatuste logis, kus on andmetabeli ja välja täpsusega teada, kes, milliselt IP-aadressilt ja millal andmeid muutis. Kasutajate haldamiseks on eraldi tabel, kus lisaks isikukoodile on kirjas roll ning selle algus- ja lõpuaeg. Roll ehk kasutuslugu võib olla näiteks volitatud töötleja või konkreetse andmetüübi identifikaatoriga seotud õigused andmete muutmiseks. 4.6. WIREFRAME Vaatamata ühisele andmekogule toimub RAKU andmekogu ja ELT SA registri alammoodulisse sisenemine erinevatelt aadressidelt ning alammoodulite visuaal on erinev. Seetõttu on ette valmistatud kaks prototüüpi. ERKi veebilehel rahvakultuur.ee on võimalik kasutada RAKU alammooduli avalikku väljundit ning liikuda ka vastavasse administreerimiskeskkonda. ELT SA veebis saab aadressilt register.laulupidu.ee siseneda laulu- ja tantsupeo registrisse. Prototüübid on realiseeritud FIGMA keskkonnas. RAKU prototüüpi on tutvustatud kahel seminaril erinevatele sihtgruppidele, rõhuasetusega avalikule väljundile. Esimese seminari järel RAKU volitatud töötlejalt testimise käigus saadud ettepanekud nii paigutuse kui pakutava info osas on realiseeritud enne teist seminari. ELT SA regitri prototüübi eesmärgiks on rõhutada, et kahe alammooduli visuaalid on erinevad ja alammoodulite vahel ei ole arusaamatuste vältimiseks võimalik andmete esitajal liikuda. ELT SA registri wireframe’i üldine kujundus ja ülesehitus sarnaneb praegusele lahendusele, et kasutajal oleks võimalikult lihtne keskkonna kasutamise loogikast aru saada. 48 Civitta Eesti AS 2021 Eesmärgiks on seatud sobitumine rahvakultuur.ee veebi. Nii piirkondlik (15 maakonda ning eraldi linnadena Tallinn ja Tartu) kui valdkondlik ülevaade on põhimõtteliselt samasuguse ülesehitusega, sisaldades nii numbrilist kokkuvõtet, antud piirkonna või valdkonna subjektide loendit koos filtritega ja kaardirakendust. Piirkonna lehel on ka vastava rahvakultuurispetsialisti kontaktandmed. Loendi ilmestamiseks on kasutatud andmekoosseisu lisatud fotosid, samuti piirkonna indikatsioonina kaarte ja valdkonna tähisena vastavaid ikoone. Piirkonna näidisena võib vaadelda Hiiumaad. RAKU andmekogu alammooduli administreerimiskeskkond on sarnase kujundusega. 4.7. KASUTAJA JA SÜSTEEMINÕUETE ANALÜÜS 4.7.1. FUNKTSIONAALSED NÕUDED Funktsionaalsed nõuded on toodud alammoodulite kaupa. Andmekogu läbiva funktsionaalsusega peab olema korraldatud autentimine ning kasutajate ja ühiste klassifikaatorite haldamine. Ka kasutajaliidese haldamine (tekstide korrigeerimine) ja üldised põhimõtted andmehalduseks on otstarbekas realiseerida universaalselt. Samuti ka nii RAKU andmekogu kui ELT SA registri alammoodulit puudutav süsteemsete teavituskirjade saatmise lahendus. TABEL 32 BAASMOODULI FUNKTSIONAALSUS Funktsioon Kasutaja Kirjeldus Autentimine kõik kasutajad Kasutaja isiku kindlakstegemine riigi autentimisteenuse TARA kaudu. Kontaktisikute/ organisatsiooni Vormid uue kontaktisiku/kasutaja määramiseks ja kasutajate esindusõiguslik isik; senise kontaktisiku/kasutaja õiguste lõpetamiseks. määramine organisatsiooni, kollektiivi, rahvamaja kontaktisik; volitatud töötleja Kontaktisikute volitatud töötleja Loend andmesubjektidest, kellel puudub hetkel kehtiv haldamine kontaktisik. Kasutajaliidese volitatud töötleja Kõik kasutajaliidestes olevad tekstid peavad olema tekstide muudetavad – kas vastavate tabelite/vormide kaudu muutmine või spetsiaalse klahvikombinatsiooniga nö editeerimisrežiimi sisenemisega. Klassifikaatorite volitatud töötleja Keskkonnas kasutusel olevate klassifikaatorite ridade haldamine lisamine/muutmine/kustutamine. Teavituskirjade rahvakultuuri- Erinevate kirjamallide loomise liides, kuhu saab saatmine spetsialist; personaliseerimiseks lisada ka andmetüüpide kuraator; andmevälju (näiteks kollektiivi nimi). Päringuvorm volitatud töötleja vajalike subjektide filtreerimiseks andmeväljade põhjal. Kirjade väljasaatmine. Andmeväljade volitatud töötleja Iga subjekti andmevälja kohta peab olema võimalik ajalugu ja näha tema muutmist ajas – kes, millal ja milliseid tegevuste logi muudatusi on antud väljal teinud. 49 Civitta Eesti AS 2021  Andmesubjekti volitatud töötleja Etteantud isikukoodi järgi väljavõte, kes ja millal on andmete vaadanud ja muutnud antud isikuga seotud piiratud väljavõte juurdepääsuga andmeid. RAKU alammooduli funktsionaalsus vastab tüüpilistele registri pidamise nõuetele. Põhitegevused on seotud andmete esitamise ja kontrollimisega, lisaks on volitatud töötleja efektiivseks tegutsemiseks vaja töövahendeid. RAKU alammoodul sisaldab ka kahte täiendavat teenust – kohalike pidude haldamist ja koolitustele registreerumist. Samuti tuleb arvestada avaliku väljundi eksponeerimisega www.rahvakultuur.ee veebilehel. TABEL 33 RAKU ALAMMOODULI FUNKTSIONAALSUS Funktsioon Kasutaja Kirjeldus Andmete organisatsiooni, Loend andmesubjektidest, mille andmeid kontaktisikul on esitamine kollektiivi, õigus muuta. Vorm(id) vastava andmetüübi andmekoosseisus rahvamaja oleva info sisestamiseks, koos kohustuslike väljade korrektse kontaktisik; täidetuse kontrolliga. Võimalus salvestada andmed enne üksikisik esitamist. Sisestusprotsessi lõppedes toimub andmete esitamine. Andmete rahvakultuuri- Andmete muutmisest teavitatakse vastavat kinnitamine spetsialist; rahvakultuurispetsialisti. Andmete kontrollimise RAKU volitatud hõlbustamiseks toimub sisestatud andmete võrdlus töötleja olemasolevate andmetega. Täpsustava küsimuse saatmine otse süsteemist. Kommunikatsiooni (e-kirjad, telefonikõned) fikseerimine keskkonnas. Andmete muutmise/parandamise võimalus. Andmete kinnitamine, mille järel esitatud andmed kuvatakse avalikus väljundis; võivad toimida esitaja poolt antud piirangud. Otsing rahvakultuuri Otsinguvorm peamiste parameetrite – nimetus, spetsialist; isikukood/registrikood, tüüp – järgi. Väljundis sobivad vasted RAKU volitatud koos lingiga vastava subjekti andmetele. töötleja Päring rahvakultuuri- Päringuvormid erinevate andmetüüpide kohta, kus võimalik spetsialist; anda ette parameetrid kõikide antud tüübi andmeväljade ja RAKU volitatud süsteemsete väljade (andmete esitamise kuupäev jne) kohta. töötleja Andmeväljade juures saab märkida, kas teda kuvada väljundis või mitte. Väljund tabeli kujul, soovi korral saab eksportida Excelisse. Päringu salvestamise võimalus korduvaks kasutamiseks. Aruannete rahvakultuuri- Aruanne annab ühe hiireklikiga sobival kujul väljundi mis kasutamine spetsialist; vastab etteantud tingimustele. Näiteks konkreetse RAKU volitatud rahvakultuurispetsialisti kinnitamata andmete nimekiri, töötleja jooksva aasta andmete esitamine protsentuaalselt piirkondade kaupa, andmekogus olevate kollektiivide väljatrükk formaadis, mida oleks võimalik kasutada ERK aastaraamatus jne. Hinnanguline aruannete arv on kuni 15, täpne aruannete spetsifikatsioon lepitakse eraldi kokku. 50 Civitta Eesti AS 2021  RAKU andmete anonüümne RAKU alamandmekogu väljundi esitamine andmevahetuskihi esitlemine kasutaja kaudu ERKi veebis. Detailsem funktsionaalsus on nähtav RAKU avalikus vaates wireframe’ist. Kohalike kollektiivi Peo loomine koos peo korraldamiseks vajalike teenustega pidude kontaktisik; (toitlustus, transport jne) ja haldaja määramisega. Peole haldamine rahvakultuuri lubatavate kollektiivide määramine. Registreerumise ja spetsialist; teenuste kasutamise haldamine koos isikustamata RAKU volitatud harrastajate arvudega. töötleja Koolitustele autentimise läbinud Kursuste haldamine. Koolitustele registreerumise vorm koos registree- kasutaja; RAKU vastuskirjaga. Koolitustegevuste analüüs – osalejate profiilid, rumine volitatud töötleja kursuste statistika. Läbitud kursuste vaade kasutajate lõikes. Peamised nõuded ELT SA registri alammooduli põhimõtteliseks toimimiseks on toodud järgnevas tabelis. Kuna laulu- ja tantsupeo registri funktsionaalsus on pidevas muutumises, siis tuleb enne arendustegevuse algust detaile täpsustada ELT SAga. TABEL 34 ELT SA REGISTRI ALAMMOODULI FUNKTSIONAALSUS Funktsioon Kasutaja Kirjeldus Kollektiivi kollektiivi Loend kollektiividest, mille andmeid kontaktisikul on õigus andmete kontaktisik lisada/ muuta. Vorm(id) kollektiivi andmekoosseisus oleva info sisestamine sisestamiseks (sh kontaktisiku muutmiseks), koos kohustuslike väljade korrektse täidetuse kontrolliga. Kollektiivi peoga kollektiivi Peoga seotud andmestiku täitmine – registreerumine, peol seotud andmete kontaktisik osalejate (nii juhtide kui liikmete) haldamine, tellimuste esitamine vormistamine jne. Pidude andmete ELT SA registri Raamürituste, alampidude, proovide, seminaride jt pidudega haldamine volitatud seotud andmehulkade lisamine ja muutmine. töötleja Peol osaleva Kuraator; Registreeringute, tellimuste jt kollektiivi peol osalemisega seotud kollektiiviga ELT SA registri andmete kinnitamine ja haldamine. seotud andmete volitatud haldamine töötleja Otsing / päring kuraator; Otsingu- ja päringuvorm andmekoosseisus olevate erinevate ELT SA registri parameetrite – kollektiivi nimi, kontaktisiku nimi, volitatud tegutsemispiirkond, liikmete arv jne – järgi. Väljundis sobivate töötleja vastete tabel koos lingiga vastava subjekti andmetele, soovi korral saab eksportida Excelisse. Päringu salvestamise võimalus korduvaks kasutamiseks. Aruannete kuraator; Aruanne on spetsiifilise väljundi genereerimise vahend. Näiteks kasutamine ELT SA registri maakonna või KOVi jaotus numbrites, toitlustusinfo koolimajale, volitatud õppematerjalide ja meenete jne. Hinnanguline aruannete arv on töötleja kuni 25, täpne aruannete spetsifikatsioon lepitakse eraldi kokku. 51 Civitta Eesti AS 2021 4.7.2. MITTEFUNKTSIONAALSED NÕUDED Mittefunktsionaalsete nõuete all kirjeldatakse tingimusi, millele peab andmekogu oma toimimisel vastama. TABEL 35 MITTEFUNTKSIONAALSED NÕUDED Valdkond Nõuded Koormusnäitajad ja Samaaegsete kasutajate arv kuni 30 kasutajat. jõudlus Lihtpäringud ja otsing kuni 2 sekundit, mahukamad päringud ja aruanded kuni 10 sekundit. Turvaklassid ja Andmekogule vajalik turbetase ISKE turvaosaklasside alusel on esialgsel turbeaste hinnangul K1T1S1. • K1 – Käideldavus - suurem või võrdne 90% ja väiksem kui 99% aastas ning maksimaalne lubatud ühekordse katkestuse pikkus teenuse töö ajal kuni 24 tundi (st ühekordse katkestuse pikkus võib olla vahemikus väiksem või võrdne 24 tunniga ja suurem kui 4 tundi). • T1 – Terviklikkus - info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; info õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse kontrollid erijuhtudel ja vastavalt vajadusele. • S1 – Konfidentsiaalsus - info asutusesiseseks kasutamiseks: juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. Loodava andmekogu turbeaste ISKE alusel on madal (L). Kasutatavus Andmekogu kasutajaliides on eesti keeles. Keskkond peab olema kasutatav nutiseadmetes. Kasutajal peab olema lihtne ja loogiline keskkonda kasutada. Tehnilised nõuded Kasutajad peavad olema tuvastatavad ID-kaardi, mobiil-ID ja Smart-ID kaudu. Andmekogu arendamisel tuleb arvestada RMIT üldiste mittefunktsionaalsete ja tehniliste nõuetega ning RMIT IT-profiiliga 2.5.0. 4.7.3. ARHITEKTUURNE VAADE Andmekogu koosneb ühisest baasmoodulist ning ELT SA registri ja RAKU andmekogu alammoodulist. 52 Civitta Eesti AS 2021 JOONIS 18 ANDMEKOGU ÜLEVAADE Ühine baasmoodul sisaldab nelja põhiandmetüübi (organisatsioonid, kollektiivid, isikud ja hooned) baasandmeid, samuti ka kasutajate ja nende õiguste haldamist ning ühiseid klassifikaatoreid. Baasandmeid on võimalik lisada ja muuta nii ELT SA registris kui RAKU andmekogu alammoodulist. Mõlema asutuse spetsiifilised andmete rikastamised ja andmete haldamisega seotud tegevused toimuvad vastavates alammoodulites. Liidestumine teiste infosüsteemidega toimub X-tee kaudu ja valdavalt toimub see baasandmete tasandil. Täpsemalt on liidestusi kirjeldatud punktis 4.7.4. RAKU andmekogu alammooduli ja ühiste baasandmete baasil genereeritakse RAKU avalik väljund, arvestades kontaktisikute poolt antud nõusolekuid andmete avalikustamiseks. RAKU avalik väljund koosneb andmete eksponeerimisest ERKi veebilehel ja avaandmetest. 4.7.4. LIIDESTUSED Andmekogul peab olema võimekus kasutada olemasolevaid X-tee teenuseid ja pakkuda liidestusi huvitatud osapooltele. 53 Civitta Eesti AS 2021 Protsesside põhjal on baasandmete korrektseks täitmiseks vajalikud andmepäringud rahvastikuregistrisse, äriregistrisse ja kutseregistrisse, samuti aadressandmete komponentide normaliseerimine. ELT SA registris tellimuste sidumine raamatupidamisteenust pakkuva Riigi Tugiteenuste Keskusega toimib nii hetkel kui tulevikus samuti X-tee baasil. TABEL 36 KASUTATAVAD X-TEE TEENUSED Teenusepakkuja Sisend Kasutatav väljund Rahvastikuregister isikukood nimi, surma kuupäev Äriregister registrikood üldandmed, esindusõiguslikud isikud Maa-amet (ADS) aadress komponentide andmed Kutseregister registrikood omistatud kutsete andmed Riigi Tugiteenuste Keskus (SAP) registrikood kannete jaoks vajalikud andmed ERKi poolt rakendatava laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulude toetuse taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis https://toetused.kul.ee/. Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli tõhustamiseks või eeltäidetud andmeväljade pakkumiseks taotlejale peab loodav andmekogu liidestuma TMSiga. TMSis saab siduda taotluse väljade kontrolli või eeltäitmist X-tee teenustega. Kui loodav andmekogu pakub andmeid X-tee teenusena, siis hõlbustab see märkimisväärselt taotlemist ja muudab nõuetele vastavuse kontrollimise märksa efektiivsemaks. Kultuuriministri määrusega „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ kehtestatud nõuetest ja taotluse esitamise andmetest on andmekogu poolt võimalik pakkuda: • kollektiivi tegutsemine vähemalt ühe hooaja jooksul; • kollektiivi osalemine taotlemisele eelnenud noorte või üldlaulu- ja tantsupeol või nende ettevalmistusprotsessis; • kollektiivi koosseisu vastavus miinimumnõuetele; • juhendaja seotus kollektiiviga; • juhendaja kehtiva kutsekvalifikatsiooni olemasolu. Pakutava X-tee teenuse baasilt on võimalik teenindada ka teiste osapoolte (näiteks kohalikud omavalitsused) toetuste menetlemist, mis vajavad taotlusprotsessis andmekogu andmeid. TABEL 37 PAKUTAVAD X-TEE TEENUSED Teenuse kasutaja Sisend Kasutatav väljund Kultuuriministeerium (TMS) registrikood toetuste taotlemisel vajalikud andmed Andmekogu sisese liidestusena tuleb realiseerida baasandmete sünkroniseerimine RAKU andmekogu ja ELT SA registri alammoodulite vahel. RAKU avalikku väljundit toetavad avaandmed, mis võimaldab RAKU andmekogu avalikke andmeid kasutada ka infosüsteemidel väljaspool X-tee raamistikku. Lisaks eeltoodud liidestustele analüüsida järgnevates etappides liidestamise võimalusi ka teiste analoogsete andmekogudega nagu Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) või Eesti Harrastusteatrite Liidu statistiline andmebaas. 54 Civitta Eesti AS 2021 4.8. MÕJUANALÜÜS 4.8.1. MUUDATUSTE MÕJU Loodavas ühises andmekogus on andmed avalikult kättesaadavad, ajakohased ja usaldusväärsed. Andmekogu RAKU alammoodul on efektiivne tööriist ERK rahvakultuurispetsialistile ja rahvakultuurialaste andmete vajajatele, toetades protsesse ja toiminguid kaasaegase funktsionaalsuse ja paindlikkusega. ELTSA registri alammoodul on efektiivne tööriist pidude kunstilisele toimkonnale, kuraatoritele ja ELT SA töötajatele ja peo protsessis osalevatele kollektiividele, toetades protsesse ja toiminguid kaasaegase funktsionaalsuse ja paindlikkusega võimaldades hallata laulu- ja tantsupeoga seotud andmeid ja tegevusi. Ühiste andmetega andmekogu loomisest tulenevad peamised mõjud: ● Paraneb rahvakultuuri valdkonnas kogutavate andmete kvaliteet. Riiklik statistika on täpsem ja andmetele tuginevad otsused kvaliteetsemad. Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvakultuuri Keskus saab andmetele toetudes panustada valdkonna arengule, viia läbi uuringuid ja analüüse, tegeleda valdkonnas tegutsejate koolitamisega. Avalikkus saab kompaktse ja tervikliku ülevaate valdkonnast. See on oluline infobaas rahvakultuuri koordinaatoritele ja huvilistele. Samuti on see hea alus koostööpartnerite, juhendajate ning sobilike rahvakultuuri kollektiivide leidmiseks. Projekti tulemusena tekib rahvakultuuri valdkonnas ühtne ja erinevate sihtgruppide vajadusi rahuldav andmestik. Ühe valdkonna tegijad on koondunud ühte andmekogusse, mis annab rahvakultuuri valdkonnast tervikliku ja mitmekülgse ülevaate ning kujutab endast olulist kultuurivaldkonna mõõdikute (nii arv- kui ka kvalitatiivsete näitajate) kogumit. Mõju mõõtmise aluseks on ERK ja Kultuuriministeeriumi töötajate eksperthinnang valdkondliku statistika kvaliteedile, sh selle paranemisele uue süsteemi rakendumisel. ● Ajaline kokkuhoid ja andmete ühekordne esitamine. Uue andmekogu loomisega väheneb (kuni 30% tööajast) ERK rahvakultuurispetsialistide töökoormus, mis oli seni seotud andmekogusse andmete sisestamisega. Uude ühisesse andmekogusse sisestavad organisatsioonid, kollektiivid ja isikud oma andmed ise sh mitmed andmed on osaliselt nö eeltäidetud läbi liidestuste. Avaliku andmekogu tagajärjel väheneb ka andmete kasutamiseks nende küsimise ja edastamise töökoormus nii andmete kasutajale kui ka edastajale, kuna uues andmekogus on igaühel võimalik endale sobival ajal avalikust vaatest ise huvipakkuvaid andmeid otsida ja alla laadida. Väheneb andmete dubleeriv esitamine, kuna loodavas andmekogus on ühine baasandmete moodul, mis sisaldab andmeid, mida seni tuli edastada nii RAKU andmekogusse kui ka ELT SA registrile. Mõju mõõtmise aluseks on ERK ja ELT SA töötajate eksperthinnang töömahu muutusele ning tänu liidestustele andmete kvaliteedile ning nende poolt kogutud kasutajate tagasiside muutunud protsessile ning ajakasutusele. ● Lisanduvad uued avalikud teenused. Lisaks tänastele funktsionaalsustele lisanduvad teiste üleriigiliste (Meeste tantsupidu, Segakooride laulupidu jne), piirkondlike (Uma Pidu, Mulgi Pidu jne), maakondlike ja kohalike pidude läbiviimise moodul ning rahvakultuurialastel koolitustel osalemise ja koolitusmaterjalide levitamise moodul. Tõuseb valdkonnas tegutsejate, spetsialistide jt süsteemi avalike kasutajate rahulolu teenustega, kuna teenused on mitmekülgsemad, paremini kättesaadavad ning lihtsamini ühest kohast hoomatavamad. Mõju mõõtmise aluseks on kasutajate seas läbiviidud rahulolu uuring soovitusindeksi meetodil. ● Tagatud on isikuandmete kaitse. Uus andmekogu vastab Avaliku teabe seaduse (AvTS) ja Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) üldnõuetele, mis tähendab, et isikuandmete kogumine, säilitamine ja töötlemine toimub vastavalt õiguslikele alustele. Andmekogu saab olema RIHA-s registreeritud ja selleks vajalik tehniline dokumentatsioon korrektselt ettevalmistatud ja vormistatud, millega on tagatud ka Riigi infosüsteemi haldussüsteemi määruse nõuete täitmine. 55 Civitta Eesti AS 2021  Mõju mõõtmise aluseks on edukas registreering RIHAs ning Andmekaitse inspektsiooni auditite tulemused. ● Autonoomsus väheneb. ERK-i ja ELT SA autonoomsus andmekoguga seotud muudatuste ja uute arenduste tellimisel väheneb võrreldes analüüsi hetkel oleva olukorraga, kuid omavaheline suhtlus suureneb, kuna ühiselt on vaja hallata ühist andmekogu. Mõju mõõtmise aluseks on ERK ja ELT SA töötajate eksperthinnang. ● Investeeringute maht ja hoolduskulud suurenevad ning halduskulud vähenevad, võrreldes uuringu hetkel oleva olukorraga. Projekti tulemusena suureneb investeeringute maht u 320 000 euro võrra, sest välja arendatakse uus ühine andmekogu, mille käigus luuakse ühine baasandmete moodul ning arendatakse välja uus RAKU ning uus ELT SA moodul. Andmekogu halduskulud vähenevad u 110 000 euro võrra aastas, mis on tingitud eelkõige andmete sisestamise ja muutmisega seotud töömahu vähenemisest ning ühise majutuslahenduse kasutuselevõtust, kuid teisalt suureneb mõnevõrra töömaht andmekogu isikukaitse andmete nõuetega vastavusse viimise ning hilisema järgimise, kuid ka RIHA-s registreerimisega seotud töömahu kasvu võrra. Hoolduskulud sh tulevaste pisiarenduste osakaal suureneb u 26 000 euro võrra aastas, kuna RAKU- t ei ole viimastel aastatel ei hooldatud ega edasi arendatud ning ELT SA on tellinud pisiarendusi sh hooldust otseostudena keskmiselt 10 000 euro eest aastas. Täpne ülevaade on toodud peatükis 4.8.4 Finantsanalüüs. Mõju mõõtmise aluseks on andmekogu haldamise ja hooldamisega seotud isikute töömahtude hinnang ning väljavõte raamatupidamisest andmekoguga seotud otsekuludest. 4.8.2. ANDMEKAITSEALANE MÕJUHINNANG Avaliku teabe kogumist, kasutamist, säilitamist ning muid töötlemisviise reguleerivad Avaliku teabe seadus (AvTS), Isikuandmete kaitse seadus (IKS) ja Riigi infosüsteemi haldussüsteemi määrus. Käesolevas peatükis kirjeldatakse isikuandmete töötlemist seni ja tulevikus, hinnatakse töötlemise vajalikkust ja proportsionaalsust. Töötlemise tulemusena füüsilise isiku õigustele ja vabadustele tekkivaid riske, nende mõju ja tõenäosust koos riskida maandamise meetmetega analüüsitakse käesoleva töö peatükis 4.8.4 Riskianalüüs. Uuringu teostamise hetkel ei ole kumbki analüüsitav andmekogu avalikult kättesaadav ega registreeritud RIHA-s. Samas Riigi infosüsteemi haldussüsteemi määruse § 13 lg 3 ütleb, et RIHAs registreerimata andmekogu kasutusele võtmine on keelatud. RAKU on varasemalt olnud avalikult kättesaadav, kuid kuna RAKU-s kogutavad, säilitatavad ja avaldatud andmed ei olnud kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega, siis otsustas ERK RAKU avaliku vaate sulgeda. Tulevikus soovitakse ühiselt ja RAKU poolel kogutavaid, säilitatavaid ja töödeldavaid andmeid ka avalikult kuvada, mistõttu on oluline, et see vastaks AvTS ja IKS nõuetele. Seejuures ühiselt ja RAKU poolel kogutakse peamiselt statistilisi andmeid rahvakultuuri organisatsioonide, kollektiivide ja isikute (nt käsitööline) kohta. Isikuandmetest kogutakse nt organisatsioonide ja kollektiivide juhtide ja kontaktisikute ning näiteks käsitööliste kontaktandmeid (nimi, e-mail, telefon) ja need avalikustatakse vaid juhul, kui nad selleks ise loa annavad. Eeltoodud Isikuandmeid kogutakse eesmärgiga võimaldada huvilistel nendega ühendust võtta, näiteks kollektiiviga liitumiseks, ruumide rentimiseks, kollektiivile uue juhendaja, valdkondlike meistrite, esinejate, koolitajate leidmiseks vms. ELTSA registri alammoodulis olevad andmed ei ole olnud ja ei ole seda ka tulevikus avalikult kättesaadavad, kuna tegemist on eelkõige laulu- ja tantsupidude korraldamise tööriistaga, mis sisaldab aga ka peoga seotud isikute isikuandmeid (nt nimi, isikukood, häälerühm, peo ajal majutuskoht jms). Seetõttu on oluline, et ka ELTSA andmete kogumine, säilitamine ja töötlemine vastaks AvTS ja IKS nõuetele 56 Civitta Eesti AS 2021 Andmete kogumisel, säilitamisel ja töötlemisel on oluline paika panna, milliseid andmeid, mis detailsuses ja miks kogutakse, kes neile ligi pääseb ja milliseid neist avalikustatakse. Täpsem andmemudel ja ligipääsud on esitatud alapunktis 3.3.1. Järgnevalt on esitatud kokkuvõte loodavas andmekogus kogutavate isikuandmete kaitsest. ● Andmeobjekt on isikut kirjeldav andmehulk (nt peol osaleva laulja isikukood, häälerühm, seotud koor; rahvateatri kollektiivi kontaktisiku nimi, e-mail, telefon). ● Andmesubjekt on andmehulgas kirjeldatud isik (nt peol osalev laulja, rahvateatri kollektiivi kontaktisik). ● Andmesubjektid jagunevad kaheks o ühed, kes esitavad ise andmeid (organisatsiooni juhatuse liige, käsitööline, kollektiivi kontaktisik); o teised, kelle eest andmed esitatakse (nt peol osalev laulja, kelle andmed on eeskätt vajalikud laulupeoga seotud tegevustes). ● Andmete andjaks on andmesubjekt ise (nt käsitööline) või andmeesitajast isik (nt kollektiivi kontaktisik). ● Andmete esitajast andmesubjekt saab loodavas andmekogus näha kõiki tema poolt esitatud andmeid. Andmete esitaja kaudu süsteemis kajastuva andmesubjekti kirjeldav andmeobjekt on nähtav piiratud (õigustatud) ligipääsuga kasutajate hulgale (vt juurdepääsude õiguste Tabel 31). ● Andmete esitamiseks autendib sisselogija end ID-kaardi, mobiil-ID või smart-ID-ga. Pärast autentimist pääseb sisselogija ligi neile andmetele, milleks tal on luba. Näiteks juhatuse liige pääseb ligi kõigile enda organisatsiooniga seotud andmetele ja kollektiivi kontaktisik neile, milleks juhatuse liige või loodava andmekogu volitatud töötleja on talle õigused andnud. ● Andmete esitajast andmesubjekt saab vigaseid andmeid ise süsteemis parandada. Juhul kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, siis saab vigaste andmete parandamiseks pöörduda andmekogu volitatud töötleja poole. ● Andmesubjekt saab nõuda andmete mittekuvamist avalikus vaates. ● Andmekogu volitatud töötleja poolt nimetatud spetsialistil on õigustatud ligipääs andmeobjektile. Loa selleks annab andmete esitajast andmesubjekt andmete esitamise käigus. Vastavad regulatsioonid lepitakse kokku andmekogu põhimääruses. ● Andmete esitajast andmesubjekt saab lubada üksnes temaga vahetult seotud andmete avalikustamist avalikus veebis, kui see on asjakohane. ● Loodava andmekogu ühistes baasandmetes ja RAKU poolel ei toimu süstemaatilist ja ulatuslikku automaatset isikuandmete töötlemist va juhtide ja kontaktisikute andmed, sealhulgas profiilianalüüsil põhinevat hindamist. Andmekogus töödeldavaid andmeid kasutatakse valdkonda üldistava statistika tegemiseks. ● Isikuandmeid töödeldakse ja kasutatakse vaid Laulu- ja tantsupidude korraldamiseks ning ligipääs töödeldavatele isikuandmetele on ainult Laulu- ja tantsupeo korraldamisega seotud isikutel (vt ligipääsu õiguste Tabel 31). ● Andmekogus ei töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Võimalusel kogutakse RAKU andmekogu alammoodulus andmeid etnilise päritolu ehk rahvusliku määratluse kohta, eesmärgiga koguda statistilisi andmeid, kui suur on eestlaste ja mitte-eestlaste osakaal rahvakultuuris. Lisaks on kogutavate andmete põhjal võimalik hinnata rahvakultuuri muutusi ja suunda, et hinnata kas ja mida ergutada, toetada või tunnustada. Ülevaade tegevustest, mis on vaja teha tagamaks loodava andmekogu vastavus AvTS ja IKS nõuetele, eelkõige isikuandmete kaitse aspektist lähtuvalt, on toodud peatükis 4.9. 57 Civitta Eesti AS 2021 4.8.3. FINANTSANALÜÜS Finantsanalüüsi koostamise aluseks on eksperthinnang lahenduse realiseerimiseks vajaliku arendusmahu kohta. Finantsanalüüsis toodud andmed kehtivad nii alternatiiv 3, 4 kui 5 puhul arvestusega, seejuures 3 ja 5 puhul on arvestatud, et arendustegevused hangitakse ühise hankega. Kokku läheb andmekogu realiseerimine maksma ca 322 000 eurot ning iga-aastane püsikulu majutusteenusele ja pisiarendustele on 36 000 eurot. Projekti tulemusena suureneb investeeringute maht u 322 000 euro võrra, võrreldes analüüsi hetkel oleva olukorraga. Välja arendatakse uus ühine andmekogu, mille käigus luuakse ühised tugifunktsioonid ja baasandmete moodul ning arendatakse välja uus RAKU ning uus ELT SA registri alammoodul, kuna mõlemad süsteemid on vananenud või mõne aasta jooksul vananemas. Andmekogu halduskulud vähenevad eelkõige andmete sisestamise ja muutmisega seotud töömahu vähenemisega ning seda eelkõige ERK vaates. Täna kulub umbes pool iga ERK rahakultuurispetsialisti tööajas RAKU andmekogusse andmete sisestamiseks ning muutmiseks. Tulevikus võiks see jääda umbes 20% piiresse, mis tähendab, et andmekogu haldamisega seotud töömaht väheneb u 30% võrra. Rahas mõõdetuna väheneb andmekogu haldamisega seotud palgakulu aastas on umbes 110 000 euro võrra, mida on võimalik tulevikus rakendada rahvakultuuri arendamisega seotud sisulistele ülesannete elluviimisele. ELT SA-le ei kaasne andmete sisestamise ega muutmise tööprotsessidesse olulisi muudatusi, kuna registrisse on andmeid sisestanud ja muutnud peole registreerunud ise. Küll väheneb EL TSA vaates juriidiliste isikutega seotud andmete muutmine mõnevõrra kiiremaks tänu planeeritavatele liidestustele. Halduskulude suurenemist on ette näha seoses andmekogu isikukaitse andmete nõuetega vastavusse viimise ning hilisema järgimise, kuid ka RIHA-s registreerimisega seotud töömahu kasvu võrra nii ERK kui ELT SA poolel. Hoolduskulude sh tulevaste pisiarenduste osakaal suureneb võrreldes tänasega, kuna RAKU- t ei ole viimastel aastatel ei hooldatud ega edasi arendatud ning ELT SA on tellinud arendusi (sh hooldust) otseostudena kulutades selleks viimased 12 aastat keskmiselt 10 000 eurot aastas. Täpsem ülevaade projekti töömahu hinnangutest on esitatud alljärgnevates tabelites. Hinnangud sisaldavad nii ühekordset arenduskulu kui ka hilisemaid haldus- ja hoolduskulusid. TABEL 38 LOODAVA ANDMEKOGU ÜHISTE TUGIFUNKTSIOONIDE ARENDAMINE Eelduslik töö maht Maksumus Tegevus tundides eurodes Arendus Andmekogu administreerimiskeskkonna tehnilise platvormi 160 9 600 loomine Olemasolevate andmete korrastamine ja ülekandmine 60 3 600 Kasutajate ja õiguste haldamine 40 2 400 Autentimine (TARA) 8 480 Tegevuslogide kontseptsiooni juurutamine 24 1 440 X-tee liidestused 64 3 840 Teavituskirjade moodul 40 2 400 Klassifikaatorite haldamine 40 2 400 Avaandmete genereerimine 16 960 Projektijuhtimine 100 6 000 Testimine 80 4 800 KOKKU ilma käibemaksuta 632 37 920 KOKKU koos käibemaksuga 758,4 45 504 58 Civitta Eesti AS 2021 TABEL 39 LOODAVA ANDMEKOGU RAKU ALAMMOODULI JA BAASANDMETE SISUVORMIDE ARENDAMINE Eelduslik töö maht Maksumus Tegevus tundides eurodes Arendus Baasandmete haldamine (sisestusvormid) 80 4 800 Haldamisega seotud aruannete ja kontrollifunktsioonide loomine 80 4 800 Paindlik päringumootor volitatud töötlejale 40 2 400 Kohalike pidude haldamise moodul 240 14 400 Koolitustele registreerimise moodul 60 3 600 RAKU avalik vaade: - Üldine tehniline platvorm ja esileht - Andmevahetuskiht - Piirkondade ja valdkondade leht 240 14 400 - Erinevate andmetüüpide lehed (4) - Statistikamoodul - Uudiste haldamine Projektijuhtimine 160 9 600 Testimine 60 3 600 KOKKU ilma käibemaksuta 960 57 600 KOKKU koos käibemaksuga 1 152 69 120 TABEL 40. LOODAVA ANDMEKOGU ELT SA REGISTRI ALAMMOODULI ARENDAMINE Eelduslik töö maht Maksumus Tegevus tundides eurodes Arenduskulud Pidude haldamisega seotud funktsionaalsus 2 400 144 000 Projektijuhtimine 320 19 200 Testimine 160 9 600 KOKKU ilma käibemaksuta 2 880 172 800 KOKKU koos käibemaksuga 3 456 207 360 TABEL 41. ELTSA JA RAKU ARENDUSKULUD KOKKU Eelduslik töö maht Maksumus Tegevus tundides eurodes Loodava andmekogu ühiste tugifunktsioonide arendamine 632 37 920 RAKU mooduli arendamine ja baasaandmete sisestusvormid 960 57 600 ELTSA mooduli arendamine 2 880 172 800 KOKKU ilma käibemaksuta 4 472 268 320 KOKKU koos käibemaksuga 5 366 321 984 TABEL 42 LOODAVA ANDMEKOGU HALDUS- JA HOOLDUSKULUD Kulu kalendrikuus Kulu aastas Tegevus (eur) (eur) Haldus- ja hoolduskulud 59 Civitta Eesti AS 2021 Andmekogu majutamine (live, test, X-tee, varundamine, sysop) 1 000 12 000 Pisiarendused (RAKU) 500 6 000 Pisiarendused (ELTSA) 1 000 12 000 KOKKU ilma käibemaksuta 2 500 30 000 KOKKU koos käibemaksuga 3 000 36 000 60 Civitta Eesti AS 2021 4.8.4. RISKIANALÜÜS Riskide hindamiseks sõnastati riskid, hinnati nende mõju ja esinemise tõenäosust ning kirjeldati potentsiaalsed riskide maandamise meetmed. Riskid jaotati nelja kategooriasse: 1. Andmekogu arendus ja kasutamine 2. Kaasatud organisatsioonid ja inimesed 3. Ressursid 4. Andmekaitse Riskide mõju ja nende esinemise tõenäosust hinnati skaalal madal, keskmine ja kõrge. TABEL 43 RISKIANALÜÜS Esinemise Riski kirjeldus Mõju Tegevused riski maandamiseks tõenäosus ANDMEKOGU ARENDUS JA KASUTAMINE ARENDUS Arenduste teostamise etapis ebaselge rollijaotus keskmine keskmine - Otsusega (käskkirjaga) määrata juhtrühm, koos konkreetse juhi ja töö tellijapoolses meeskonnas. Ei suudeta määratleda teostamise tähtajaga. konkreetset vastutavat asutust ja isikuid, kes vastutavad - Projektimeeskonda on kaasatud piisaval hulgal liikmeid, et vajadusel täita töö tellimise, teostamise järelevalve ja vastuvõtmise puuduolevaid rolle. eest. - Kokku on lepitud projektimeeskonna omavahelised rollid, õigused ja kohustused. Töö tulem ei vasta Tellija ootustele. Väljatöötatud madal keskmine - Põhjalikult ettevalmistatud riigihange lahenduses on tehnilised puudujäägid, millega tellija ei - Regulaarne omavaheline infovahetus ja väljatöötatud lahenduste valideerimine saa leppida ja/või olukord, kus tellija ja pakkuja ei ole koos tellijaga ühtmoodi mõistnud lähteülesannet ja ootusi - Tellijapoolse(te) omaniku(e) määramine ja nende vastutuse defineerimine ANDMED JA ANDMETE ESITAMINE Rahvakultuuriga seotud organisatsioonid, kollektiivid ja kõrge kõrge - Kasutajate koolitamine, selgitustöö tegemine, andmekogu tutvustavate isikud ei sisesta andmekogusse oma andmeid infopäevade korraldamine, koostöö keskseltside ja KOVdega, kes võiksid suunata kasutajad andmekogusse. - Regulaarne andmete kontroll. - Andmekogu kasutamise kohustuslikuks muutmine - Riigieelarveliste toetuste jagamine ainult nendele subjektidele, kelle andmed on andmekogus ajakohastatud 61  - Automaatne meeldetuletus keskkonnast andmete uuendamise vajaduse ja/või kinnitamise kohta Andmekogusse esitatud andmed ei ole korrektsed madal keskmine - Aastas korra andmete uuendamine. - Jooksev kontroll ja volitatud töötleja poolt tähelepanu juhtimine andmete parandamiseks või andmete parandamine volitatud töötleja enda poolt - Selged ja detailsed selgitused nõutud andmete lahtrite juures. - Andmete klassifikaatorite läbimõtlemine ja ühiste andmete klassifikaatorite kooskõlastamine seotud osapooltega (ERK ja ELT SA) - Automaatsed andmete uuendused läbi liidestuste - Olemasolevast nö vanast RAKUst on andmed korrektselt ületoodud ja ülekantud uude andmekogusse - Andmekogus on nähtav andmete sisestamise, muutmise, kinnitamise logi sh aeg, sisu ja sisestaja/muutja/kinnitaja nimega. - Automaatne meeldetuletus keskkonnast andmete uuendamise vajaduse ja/või kinnitamise kohta Klassifikaatorid ei ühti või on erinevalt mõistetavad. keskmine keskmine - Ühiselt ühiste baasandmete klassifikaatorite väljatöötamine. Andmete sisestajad esitavad andmeid erinevalt, mistõttu - Selged ja detailsed selgitused nõutud andmete lahtrite juures. ei ole andmed võrreldavad - Kasutajate koolitamine, selgitustöö tegemine, andmekogu tutvustamine - Klienditoe pakkumine Enamus andmekogusse andmete sisestajaid ei soovi keskmine keskmine - Lubada märkida andmete mitteavalikustamist, eelkõige isikuandmetega seotud esitatud andmeid kuvada avalikus vaates, mistõttu andmeid (nimi, seotus kollektiiviga, kontaktid jms) andmekogu avaliku vaate kasutajate jaoks on kuvatav - Lisada andmekoguga seotud õigusaktidesse kohustus mitte isikuandmetega informatsioon puudulik seotud andmete esitamise ja avalikult kuvamise kohta. Andmevahetus ei hakka soovitud viisil tööle keskmine keskmine Määrata tooteomanik, kes vastutab muudatuste juhtimise eest mõlema asutuse töökorralduses. Halb kasutajakogemus. Ebaselge, mis andmeid, kuna ja keskmine keskmine - Lähtuda andmete küsimisel minimaalsuse põhimõttest kellele tuleb esitada. - Liidestuste kaudu võimalikul palju nö eeltäita küsitavaid andmeid. - Kasutajate koolitamine, selgitustöö tegemine, andmekogu tutvustamine - Klienditoe pakkumine - Selged ja detailsed selgitused nõutud andmete lahtrite juures, võimalusel koos näidetega. Andmete sisestamine on tülikas ja liiga aeganõudev keskmine madal - Lähtuda andmete küsimisel minimaalsuse põhimõttest - Liidestuste kaudu võimalikul palju nö eeltäita küsitavaid andmeid. - Kasutajate koolitamine, selgitustöö tegemine, andmekogu tutvustamine - Klienditoe pakkumine - Selged ja detailsed selgitused nõutud andmete lahtrite juures, võimalusel koos näidetega. 62 Avalike andmete valesti tõlgendamise risk keskmine madal - Selged ja detailsed selgitused avalikustatud andmete juures, võimalusel koos näidetega. - Klienditoe kiire pakkumise võimaluse (nt tööpäeviti 24 h jooksul) loomine (nt chat nurk või lisainfo küsimuse telefoninumbri kuvamine samas vaates, kus on võimalik kuvatavate andmetega tutvuda). RAKU volitatud töötleja täpsustab ELT SA keskmine keskmine - RAKU volitatud töötleja tutvustab ennast ja ka RAKU andmekogu enne alammoodulisse sisestanud kollektiivi ühiseid täpsustavate küsimuste esitamist ja selgitab, miks ja mis andmeid tal on baasandmeid peole registreerimise perioodil, mistõttu täiendavalt vaja. võib andmete sisestajal tekkida segadus, kellega ja mis - ERK ja ELT SA lepivad omavahel kokku protsessi, mis ajal on hea esitada asjus tuleb suhelda täpsustavaid küsimusi, et minimeerida võimalikku segadust, mis võib tekkida peole registreerimise ja erinevate osapooltega suhtlemise ajal. TEHNILISED ASPEKTID Pidude ajal ettenägematute asjaolude tõttu (nt on vajalik madal keskmine - Koostada riskiplaan andmekogu mittekasutamise võimaluse ajaks tegutsemise korraga kõikide kollektiivide üheaegne tegutsemine kohta andmekogus) on koormus andmekogu jaoks liiga suur - Varukoopiate tegemine. - Andmekogu arendades arvestada ristfunktsionaalsete nõuetega (nt jõudlusnõuded) KAASATUD ORGANISATSIOONID JA INIMESED Andmekogul puudub kindel omanik. keskmine kõrge - Panna paika andmekogu vastutav töötleja ja volitatud töötlejad. - Leppida ühiselt (KuM, ERK ja ELT SA) kokku kogu töö teostamise protsess ja osapoolte õigused ning kohustused, sh haldamise ja rahastamisega seotud küsimused. keskmine keskmine - Määrata projekti juhtrühm. Asutuste vaheline vähene koostöö. Seotud osapooled - Projekti õnnestumiseks on vajalik agiilsetele tarkvara arendusmeetoditele seisavad eelkõige oma organisatsiooni huvide eest. omane igapäevane koostöö, juhtrühma regulaarsed kohtumised ja täpne õiguste ja kohustuste kokkuleppimine. keskmine keskmine - Määrata projekti juhtrühm, kes tegutseb ka siis kui ühise andmekogu põhiarendused on teostaud. - Leppida ühiselt kokku kaasatud osapoolte KuM, ERK ja ELT SA õigused ja Väheneb kaasatud organisatsioonide autonoomsus kohustused, sh muudatuste läbiviimise, arenduste tellimise ning nende muudatuste tegemisel ja arenduste tellimisel rahastamise protsess ja võimalused. - Luua võimalus, kus volitatud töötlejatel on võimalik endaga seotud moodulile tellida iseseisvalt edasiarendusi. RESSURSID (AEG JA RAHA) Ei ole vahendeid andmekogu väljatöötamiseks ja keskmine kõrge - Struktuurifondide rahastus, asutuste enda panus ja KuM toetus juurutamiseks Ei ole vahendeid edasisteks arendusteks ja madal keskmine - Eelarves (KuM poolsetes toetustes) nähakse ette vastavad vahendid. ülalpidamiseks 63  - Luua võimalus, kus volitatud töötlejatel on võimalik endaga seotud alammoodulile tellida iseseisvalt edasisi arendusi. - Asutuste omatulu suunamine andmekogu arendamiseks Andmekogu loomine osutub oodatust kallimaks keskmine keskmine - Võimalik teostada projekt etapiviisiliselt Andmekogu loomine võtab oodatust rohkem aega keskmine keskmine Andmekogu loomiseks koostada põhjalik projektiplaan, mis kooskõlastada kõigi otseselt seotud osapooltega (MKM, KuM, ERK ja ELTSA) mis aitab ennetada ootamatusi. Samas tuleb arvestada, et suurte andmekogude arendamisel võib ette tulla ootamatusi, mille tõttu on oluline koostatud projektiplaan regulaarselt üle vaadata. Andmekogu loomine satub pidude pidamise perioodile kõrge kõrge - Koostada detailne lähteülesanne, et arenduse faasis vähendada uue ja peoga seotud töötajatel ei ole piisavalt aega andmekogu arendamisega seotud töötajate koormust; panustada arendustegevustesse - Andmekogu loomiseks koostada põhjalik projektiplaan, mis kooskõlastada kõigi otseselt seotud osapooltega (MKM, KuM, ERK ja ELTSA). - Paralleelselt uue andmekogu loomisega jätkata olemasoleva ELT SA andmekoguga. Andmekogu rakendamiseks kulutatakse ülemäära keskmine keskmine - Etapiviisiline rakendamise plaan. ressursse (aeg ja raha), kuna soovitakse kõiki probleeme korraga ära lahendada. ANDMEKAITSE Andmesubjekti huve kahjustav andmete terviklikkuse madal madal - Juurdepääs isikuandmetele, mida andmesubjekt ei ole lubanud avalikustada, on tahtlik rikkumine ainult volitatud kasutajatel. Andmebaasis peab olema võimalik üheselt tuvastada andmeid tekitanud, muutnud, kustutanud isik või süsteemi komponent. Logikanne peab sisaldama nii kasutaja identifikaatori kui ka rolli tunnust. Andmesubjekti huve kahjustav andmete terviklikkuse madal madal - Kasutajaliidest disainides peab arvestama andmete muutja tahteavalduse tahtmatu rikkumine (eksliku toimingu tegemine) küsimisega (nt "Kas soovite kindlasti avalikustada?" — "Jah/Ei"). - Sage (perioodiline) andmete varundamine ja hõlbus taastamine. Andmete terviklikkuse rikkumine tehnilise rikke, madal madal - ISKE reeglite järgmine ja perioodiliste auditite teostamine. andmekeskuse vastu suunatud füüsilise ründe või - Varukoopiate regulaarne tegemine ja korrektne säilitamine. õnnetuse tõttu Isikuandmeid ei hoiustata piisavalt turvalises - Andmekaitse mõjuhinnangu (DPIA - data protection impact assessments) keskkonnas ja tekib oht, et keegi kolmas kasutab läbiviimine ja tuvastatud puuduste maandamine. kasutajate andmeid (suures ulatuses). Andmesubjekti loata andmete avalikustamine madal madal - Andmekogu isikuandmetele vaid põhjendatud ligipääsu andmise mehhanismi väljatöötamine ja neist läbi murdmise ürituste logimine ning monitooring. Käideldavuse risk - süsteemi töö katkestuse tõttu, madal keskmine - Keskkonna kvaliteedi tagamine, sealhulgas jõudlus-testimine ja monitooring. eelkõige laulu- ja tantsupeoga seotud toimingute tegemisel, pole andmed ajutiselt kättesaadavad 64 4.8.5. MÕÕDIKUD LOODAVA LAHENDUSE HINDAMISEKS Hindamaks loodava lahenduse vastavust sihtgrupi ootustele, on vaja kehtestada mõõdikud. Järgnevas tabelis on esitatud võimalikud mõõdikud ja mõõtmisviisid, millest teatud mõõdikud on universaalsed, kuid osaliselt on vaid RAKU või ELT SA registri alammoodulite kesksed. TABEL 44 MÕÕDIKUD LOODAVA LAHENDUSE HINDAMISEKS Mõõdik Olulised küsimused? Mõõtmisviis Praegune olukord Soovitud tulemus Kasutajamugavus Kas andmekogu/register on Likerti skaalal põhinev Ei ole teada 10 p skaalal >7 p loogilise ülesehitusega? tagasisideküsimustik Kas andmekogul/registril on kõik sihtgrupi vajadusi rahuldavad funktsioonid? Kas sihtgrupi esindaja on ERK rahvakultuurispetsialisti hinnang Ei, sest andmekogu pole avalik Jah, 90% sihtgrupi võimeline ilma kõrvalise abita ja pole võimalik iseseisvalt esindajatest on võimelised soovitud toiminguid teostama? toiminguid teostada ise kõrvalise abita soovitud toiminguid teostama ELT SA töötaja hinnang Jah, 90% sihtgrupi esindajatest Jääb samaks on võimelised ise kõrvalise abita soovitud toiminguid teostama ERK rahvakultuurispetsialisti poolt 6 000 toimingut 1 000 toimingut teostatud toimingute arv aastas (andmete sisestamine ja muutmine, päringutele vastamine) Protsesside Kui palju kulub aega andmete ERK rahvakultuurispetsialisti tööaeg, Umbes 50% tööajast Kuni 20% tööajast tõhusus esitamiseks, muutmiseks ja üles mis kulub andmekoguga seotud leidmiseks? toimingutele Andmekogusse/registrisse andmete Ei ole teada Jääb samaks või väheneb sisestaja ja muutja (tulevane) tööaeg, RAKU-sse andmete sisestaja mõnevõrra liidetsustest mis kulub andmekoguga seotud vastab e-kirja või telefoni teel tulenevate andmete toimingutele ERK rahvakultuurispetsialisti automaatsema sisestamise poolt saadetud päringule. tõttu (nt nime ja aadressi sisestamine). ELT SA andmete sisestaja sisestab andmed iseseisvalt ELT Loodavasse andmekogusse SA registrisse. andmete sisestamine toimub iseseisvalt 65  RAKU andmekogust päringule vastuse 1-3 tööpäeva Alla 1 min saamise aeg Aeg, mil ERK Avaliku andmekogu korral rahvakultuurispetsialist teostab on igaühel võimalik teostada päringu ning edastab vastuse igal ajal endale vajalikke päringuid Mitteavalike andmete puhul jääb vastamise aeg samaks. ELT SA registrist päringule vastuse 1-3 tööpäeva Mitteavalike andmete puhul saamise aeg Aeg, mil ELT SA töötaja teostab jääb vastamise aeg samaks. päringu ning edastab vastuse Andmekogust/registrist andmete otsija Pole teada Väheneb tööaeg, mis on seotud andmekoguga Paneb paika päringu sisu ja Väheneb, selle võrra, mis seotud toimingutele edastab selle kirjalikult või kulus enne päringu suuliselt ERK kokkupanemisele ja ERK rahvakultuurispetsialistile või rahvakultuurispetsialistile/EL ELT SA töötajale. T SA töötajale edastamiseks Kasutajate Kas andmekogu/register täidab Likerti skaalal põhinev rahuloluküsitlus Ei ole teada 10 p skaalal >7 p rahulolu kasutajate ootusi? korra aastas Andmestiku Kas andmekogus on ajakohased ja Olemasolevate andmete hulk RAKU RAKUs u 15 000 85% kõigist valdkonna kvaliteet korrektsed andmed? alammoodulis organisatsioonidest/ Kui palju esineb andmekogu kollektiividest/ isikutest/ andmetes vigu? hoonetest on andmekogust leitavad RAKU alammoodulis olevad andmed u 15 000 90% kõigist andmekogu üle vaadatud ja vajadusel uuendatud - olevatest andmetest on üle andmete hulk vaadatud ja vajadusel uuendatud vähemalt korra aastas Perioodiline andmete kontroll RAKU Ei ole teada Vigade arv alammoodulis 6 000 toimingut Kontrolli käigus kontrollitud andmetest 90% on korrektsed. 1 000 toimingut 66 4.9. TEGEVUSKAVA 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 Tegevus Vastutaja 2021 2022 2023 Ühisandmete mooduli andmemudeli täpsustamine Ühisandmete mooduli andmemudeli täpsustamine Juhtgrupp Ühisandmete moodulis olevate andmete klassifikaatorite defineerimine Juhtgrupp Ühise andmekogu haldusmudeli kokkuleppimine Andmekogu juhtgrupi, juhtgrupi juhi ja vastutajate kokkuleppimine Kultuuriministeerium Ühise andmekogu haldumuseli kokkuleppimineh rollid, vastutused, rahastusmudel Juhtgrupp Ühise andmekogu finantseerimise tagamine Ühise andmekogu finantseerimiseks taotluse ettevalmistamine Kultuuriministeerium Ühise andmekogu finantseerimiseks taotluse esitamine Kultuuriministeerium Ühise andmekogu finantseerimise taotluse rahuldamine Kultuuriministeerium Riigihanke ettevalmistamine Riigihanke tehnilise kirjelduse ettevalmistamine Ühisandmete tehniline kirjeldus Juhtgrupp RAKU osa tehniline kirjeldus ERK ELT SA registri osa tehniline kirjeldus ELT SA Tehniliste kirjelduste ühtlustamine Juhtgrupp Riigihanke juriidilise osa ettevalmistamine Riigihanke juriidilise osa ettevalmistamine Kultuuriministeerium Riigihanke dokumentide kooskõlastamine ja vajadusel täiendamine Riighanke dokumentide kooskõlastamine Kultuuriministeerium Riigihanke dokumentide täiendamine vajadusel Juhtgrupp Riigihanke läbiviimine Riigihanke läbiviimine Kultuuriministeerium Lepingu sõlmimine Kultuuriministeerium 67  4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 Tegevus Vastutaja 2023 2024 Ühise andmekogu arendus Ühisandmete mooduli arendus Juhtgrupp RAKU mooduli arendus ERK Tänase ELT SA täiendavad arendused, et saaks RAKU kasutusele võtta enne kui uus ELT SA ELT SA valmis on ELT SA registri mooduli arendus ELT SA Olemasolevate andmete ülekanne ja puhastamine uude andmkogusse ERK ja ELT SA Ühise andmekogu testimine ja täienduste sisseviimine Juhtgrupp Kasutusjuhendite koostamine ja Tellija esindajate koolitamine Juhtgrupp Ühine andmekogu arendus lõppenud Juhtgrupp Ühise andmekogu registreerimine RIHAs RIHA registreeringuks vajalike dokumentide ettevalmistamine Põhimääruse ettevalmistamine Kultuuriministeerium Andmekooseisu viimine RIHA jaoks sobivale kujule Juhtgrupp Tehnilise kirjelduse koostamine Arendushanke võitja Turvaauditi läbiviimine ja vajalike dokumentide koostamine ERK ja ELT SA Taotluse esitamine RIHAle Andmekaitse inspektsioonile põhimääruse ja andmekoosseisu kavandi saatmine Kultuuriministeerium eelkooskõlastuseks/konsultatsiooniks RIHA registreeringuks taotluse esitamine Kultuuriministeerium Vajadusel täienduste sisseviimine Kultuuriministeerium Ühine andmekogu on RIHAs registreeritud Kultuuriministeerium Projektijuhtimine Regulaarsed projekti juhtgrupi kohtumised Juhtgrupi juht Avalikustamine ja kommunikatsioon Kommunikatsiooniplaani väljatöötamine Juhtgrupp Kommunikatsiooniplaani elluviimine, kasutajate teavitamine ELT SA ja ERK Kasutajate koolitamine ELT SA ja ERK 68 5. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED 5.1. JÄRELDUSED Käesolevas peatükis on toodud kokkuvõtlikult töö peamised järeldused ja tulemused. Peamine probleem, mida projektiga lahendati oli ühtse andmekogu loomine, mis kaotaks andmete dubleeriva kogumise ja haldamise ning ühtlustaks kogutava andmestiku ning selle kasutamise. Töö tulemusena tehti ettepanek luua ühtne rahvakultuurialane andmekogu, kus on ajakohased ja usaldusväärsed rahvakultuuriga seotud andmed. Loodav andmekogu koosneb RAKU andmekogu ja ELT SA registri alammoodulitest ja neid ühendavatest ühistest baasandmetest sh: • RAKU andmekogu alammoodul on avalikult kättesaadav rahvakultuuri andmekogu, mis on efektiivne tööriist ERK rahvakultuurispetsialistile kui ka rahvakultuurialaste andmete vajajatele. • ELT SA registri alammoodulis on ajakohased laulu- ja tantsupeoga seotud andmed, mida on operatiivselt võimalik kasutada peo korraldajatel ning peol osalevate kollektiivide volitatud isikutel. • Ühiste baasandmete kaudu on tagatud baasandmete ühiskasutus, mistõttu ei toimu andmete dubleerimist. Loodav andmekogu aitab kaasa projekti alguses esiletoodud probleemide lahendamisele sh: ● Paraneb rahvakultuuri valdkonnas kogutavate andmete kvaliteet. Projekti tulemusena tekib rahvakultuuri valdkonnas ühtne ja erinevate sihtgruppide vajadusi rahuldav avalikult kättesaadav andmestik. ● Andmekoguga seotud halduskoormus väheneb ja ei toimub dubleerivat andmete esitamist. Väheneb töökoormus, mis oli seni seotud andmekogusse andmete sisestamisega, sest uude ühisesse andmekogusse sisestavad organisatsioonid, kollektiivid ja isikud oma andmed ise. ● Lisanduvad uued avalikud teenused, nagu teiste üleriigiliste, piirkondlike, maakondlike ja kohalike pidude läbiviimise moodul ning rahvakultuurialastel koolitustel osalemise ja koolitusmaterjalide levitamise moodul. ● Tagatakse isikuandmete kaitse. Uus andmekogu vastab Avaliku teabe seaduse (AvTS) ja Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) üldnõuetele. Andmekogu saab olema RIHA-s registreeritud. Küll aga väheneb kaasatud organisatsioonide autonoomsus. ERK-i ja ELT SA autonoomsus andmekoguga seotud muudatuste ja uute arenduste tellimisel väheneb võrreldes analüüsi hetkel oleva olukorraga, kuid omavaheline suhtlus suureneb, kuna ühiselt on vaja hallata ühist andmekogu. Suureneb investeeringute maht ja hoolduskulud ning väheneb halduskulu võrreldes uuringu hetkel oleva olukorraga. Projekti tulemusena suureneb investeeringute maht u 320 000 Andmekogu halduskulud vähenevad u 110 000 euro võrra aastas. Hoolduskulud sh tulevaste pisiarenduste osakaal suureneb u 26 000 euro võrra aastas. 69 5.2. SOOVITUSED Käesolevas peatükis on välja toodud peamised soovitused ja ettepanekud. • Luua projekti juhtgrupp, kelle ülesanne on vastutada ühise andmekogu loomise eest. Juhtgrupp võiks kohtuda regulaarselt korra kuus kuni andmekogu kasutuselevõtuni ning edaspidi korra kvartalis, et arutada jooksvaid arendusi ja tekkinud probleeme. • Enne arendushanke väljakuulutamist leppida kokku ühise andmekogu edasine haldamine sh määrata vastutav ja volitatud töötlejad, täpsustada nende rollid sh õigused ja vastutused, panna paika arenduste rahastamise mudel nüüd ja tulevasteks arendusteks, leppida kokku kohtumiste vorm ja sagedus, kuid ka eesmärgid. • Enne arendushanke väljakuulutamist rääkida läbi ja leppida kokku ühisandmete andmemudelis täpsed klassifikaatorid sh nimetused, selgitused ning näited. Vajadusel kaasata aruteludesse ka keskseltside esindajaid. • Rahastuse saamiseks koostada taotlus Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile sh arvestada asjaoluga, et 30.06-02.07.2023 on XIII noorte laulu- ja tantsupidu, mida hakatakse ette valmistama 2022.a. sügisel ning 3.-6.07.2025 toimub XXVIII laulupidu ja XXI tantsupidu, mida hakatakse ette valmistama 2023.a. sügisel. Sellest lähtuvalt tuleb arvestada, et lisaks uue ühise andmekogu arendamisele on vaja paralleelselt kasutada olemasolevat ELT SA registrit, mis nõuab täiendavaid pisiarendusi, et seda saaks paralleelselt kasutada ja, et sealt saaks juba andmeid uude valmivasse andmekogusse üle kanda. • Riigihanke ettevalmistamise eelselt mõelda täpselt läbi, milliseid muudatusi soovitakse teha uues ELT SA registris võrreldes tänasega. Arendushankesse lisada sisse ELT SA peoga seotud protsesside kaardistamine. • Riigihanke ettevalmistamise eelselt koostada juhtgrupiga andmekogu ühisandmete mooduli tehniline kirjeldus kasutades selleks käesoleva töö tulemusi ja juhtgrupis kokku lepitud klassifikaatoreid. RAKU andmekogu ja ELT SA registri alammoodulite tehniliste kirjelduste koostamiseks leppida ühiselt kokku tehnilise kirjelduse struktuur. ERK ja ELT SA koostavad eraldiseisvalt enda alammoodulite tehnilised kirjeldused, mida siis ühiselt juhtgripis ühtlustatakse ja täiendatakse. • Lisada riigihange tehnilisse kirjeldusse lisaks käesolevas töös toodu infosüsteemide liidestustele kaardistada veel teisi analoogsete andmekogudega liidestamise võimalusi, nagu nt Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) või Eesti Harrastusteatrite Liidu statistiline andmebaas. • Andmekogu arendamise käigus jätkata regulaarsete juhtgrupi koosolekutega sh valmistada ühiselt ette RIHA registreeringuks nõutud dokumendid. Turvaauditi läbiviimise ettevalmistatavate dokumentide koostamiseks kaaluda vajadusel vastavat teenust pakkuva ettevõtte kaasamist. • Koos riigihanke ettevalmistamisega mõelda läbi sihtgruppide kaasamise-, kommunikatsiooni- ja koolitamiseplaan sh nii arendushanke järgne, kuid ka hilisem regulaarne koolitamise ja teavitamise protsess. 70 6. KASUTATUD ALLIKAD ● https://register.laulupidu.ee/ ● https://rahvakultuur.ee/kontakt/ ● https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/kultuur/rahvakultuur ● https://www.kul.ee/kontaktid ● https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja-digitaalne-kultuuriparand/rahvakultuur ● https://sa.laulupidu.ee/sa-uldinfo/tootajad/ ● Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring, 2019 71 7. LISAD LISA 1 INTERVJUUDEL OSALEJAD TABEL 45 INTERVJUUDEL OSALEJAD INTERVJUU Teema Esindajad 01.06.21 Sissejuhatav Ave Sopp (ELT SA muusikatoimetaja); Daimar Lell (Spordikoolituse ja intervjuu tellija Teabe SA, kasutatavuse ekspert); Eino Pedanik (Kultuuriministeerium, esindajatega rahvakultuurinõunik); Kaja Allilender (ERK, Regionaalosakond, osakonnajuhataja); Kaja Liivak (ERK kommunikatsiooni- ja personalijuht); Kalle Vister (ERK direktor); Margus Toomla (ELT SA juhataja); Riin Kivinurm (ERK, Regionaalosakond, Tallinna rahvakultuurispetsialist); Sten Weidebaum (ELT SA, teabejuht); Vaike Rajaste (ELT SA, tantsutoimetaja). 02.06.21 ELT SA Margus Toomla (ELT SA juhataja), Ave Sopp (ELT SA muusikatoimetaja), Vaike Rajaste (ELT SA, tantsutoimetaja), Daimar Lell (Spordikoolituse ja Teabe SA, kasutatavuse ekspert). 04.06.21 ERK, RAKU Kalle Vister (ERK direktor), Riin Kivinurm (ERK, Regionaalosakond, Tallinna rahvakultuurispetsialist), Kaja Allilender (ERK, Regionaalosakond, osakonnajuhataja) 16.06.21 ERK, RAKU Kaja Allilender (ERK, regionaalosakonna juhataja); Riin Kivinurm (ERK, Tallinna rahvakultuurispetsialist); Helle-Mare Kõmmus (ERK, Hiiumaa rahvakultuurispetsialist); Külliki Aasa (ERK, Järvamaa rahvakultuurispetsialist); Krista Lember (ERK, Saaremaa rahvakultuurispetsialist); Annika Aasa (ERK, Lääne-Virumaa rahvakultuurispetsialist); Anneli Kundla (ERK, Viljandimaa rahvakultuurispetsialist); Triinu Ülemaante (ERK, Raplamaa rahvakultuurispetsialist). 21.06.21 TMS Siiri Saarmann (Kultuuriministeerium, TMS peakasutaja), Evelin Kuusik liidestusvõimalused (BPW Consulting, TMS projektijuht) 13.07.21 Kultuuriministeeriu Merilin Piipuu (Kultuuriministeerium kultuuriväärtuste asekantsler); mi visioon Eino Pedanik (Kultuuriministeerium rahvakultuurinõunik); Andero Piberman (Kultuuriministeeriumi innovatsiooni- ja strateegiaosakonna peaspetsialist) 72 LISA 2 ÜLDINE INTERVJUU KAVA Hetkeolukord ● Palju kirjeldage lühidalt o mis on praeguse andmekogu eesmärk o mida seal teha saab o kes on peamised kasutajad ja mille jaoks nad seda kasutavad Kitsaskohad ● Mis on tänased peamised probleemid? o Andmed o Funktsioonid o Tehniline lahendus Visioon ● Mis on loodavad lahenduse eesmärk? ● Mis probleeme uus lahendus peaks lahendama? ● Mis on peamised teenused/funktsioonid, mida uus lahendus peaks pakkuma? ● Millega uus andmekogu peaks liidestuma? ● Mis muutub pärast uue lahenduse rakendumist o Ajaline kokkuhoid (ka teate palju praegu aega kulub?) o Rahaline kokkhoid (kas teate palju praegu raha kulub?) o Andmete kvaliteet, kuidas hinnata? Sihtgrupp ● Kes on andmekogu kasutajad? ● Mis kasu nad sellest saavad? ● Mis funktsioone nad kasutavad? ● Mis on nende peamised probleemid? ● Mis on nende peamised ootused? Andmed ● Milliseid andmeid vajate, mis kujul ja miks? ● Kust te milliseid andmeid saate ja mis kujul? ● Kes ja mis andmeid vajab? ● Mis on andmete sisestamise, kasutamise ja muutmisega seotud peamised probleemid? ● Kas ja millistest andmebaasidest saaks andmeid/teenuseid taaskasutada ja/või liidestada? ● Kes vastutab andmete õigsuse ja korrektsuse eest pärast analüüsi lõppu? Protsessid ● Kirjeldage, kuidas toimub andmete sisestamise protsess? ● Kuidas toimub andmete muutmise protsess? ● Kuidas toimub andmete kasutamise protsess? ● Kes on peamised osapooled ja mis on nende roll? ● Mis tegevusi nad teevad? ● Mis on tegevuse sisendiks? ● Mis on protsessi tulemuseks? ● Milliste andmekogudega olemasolev lahendus on seotud/liidestub? Mõõdikud ● Mis tingimustele peab loodav lahendus vastama? ● Kuidas te teate, et loodav lahendus vastab teie/sihtgrupi ootustele? ● Kuidas hindate praegu kasutajate rahulolu? ● Kuidas hindate praegu kasutajamugavust? ● Kuidas hindate praegu andmete kvaliteeti? ● Kuidas hindate praegu protsesside tõhusust? 73 Mõjud ● Mis on peamised muudatused, mis tuleks ellu viia? ● Millised on uue lahendusega seotud peamised riskid? ● Kuidas neid võiks leevendada/vältida? Alternatiivid: ● Millised on teie jaoks kõik potentsiaalsemad alternatiivid ja miks: ● Eraldiseisev edasiarendus kasutades ühiseid andmeid ● Eraldiseisev edasiarendus kasutades ühiseid andmeid ja tugifunktsioone (Trinidade analüüsi tulemusena kõige potentsiaalsem valik) ● Edasiarendamine etapiviisiliseks monoliitseks süsteemiks ● Edasiarendamine üheaegselt monoliitseks süsteemiks ● Custom-made lahendus. ● Kes oleks loodava lahenduse omanik(ud)? 74 LISA 3 TÖÖSEMINARIDE TEEMAD JA OSALEJAD TABEL 46 TÖÖSEMINARIDE TEEMAD JA OSALEJAD TÖÖSEMINAR Teema Osalejad 15.06.21 Sihtgruppide Ülle Välimäe (MTÜ Eesti Rahvamajade Ühing), Riin Kivinurm (ERK), profiilid Kaie Tanner (Kooriühing), Monika Tomingas (Folkloorinõukogu), Erika Põlendik (Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts), Edmar Tuul (Tallinna Linnavalitsus), Kristiina Oomer (Harrastusteatrite Liit), Hegert Leidsalu (Tartu Linnavalitsus), Helle-Mare Kõmmus (kollektiivi juhendaja, kuraator), Kadri Karin (Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts), Tiina Tegelmann (MTÜ Eesti Rahvamajade Ühing), Liina Veskimägi (Rahvakunsti ja Käsitöö Liit), Maire Sillavee (Salme Rahvamaja), Kaja Liivak (ERK), Monika Otrokova (Otepää Vallavalitsus), Kalle Vister (ERK), Astrid Hallik (Tartumaa Omavalitsuste Liit), Kätli Saarkoppel-Kruuser (Rahvakunsti ja Käsitöö Liit) 06.07.21 Vahetulemuste Ave Sopp (ELT SA muusikatoimetaja), Andero Piberman valideerimine (Kultuuriministeeriumi innovatsiooni- ja strateegiaosakonna peaspetsialist), Kalle Vister (ERK direktor), Kaja Liivak (ERK kommunikatsiooni- ja personalijuht), Margus Toomla (ELT SA juhataja), Vaike Rajaste (ELT SA tantsutoimetaja), Eino Pedanik (Kultuuriministeerium rahvakultuurinõunik), Sten Weidebaum (ELT SA teabejuht) 24.08.21 Alternatiivide Margus Toomla (ELT SA juhataja), Ave Sopp (ELT SA analüüs (SWOT muusikatoimetaja), Kaja Liivak (ERK kommunikatsiooni- ja analüüs ja personalijuht), Vaike Rajaste (ELT SA tantsutoimetaja), Sten sobilikuima valik) Weidebaum (ELT SA teabejuht), Kalle Vister (ERK director) 02.09.21 Alternatiivide Risto Raaper (Kultuuriministeerium, IKT valdkonna juht) analüüsi ja valiku aluste tutvustus 15.09.21 Detailanalüüs Kalle Vister (ERK direktor), Ave Sopp (ELT SA muusikatoimetaja), (andmemudel, Margus Toomla (ELT SA juhataja), Kaja Liivak (ERK funktsionaalsed ja kommunikatsiooni- ja personalijuht), Vaike Rajaste (ELT SA mittefunktsionaalse tantsutoimetaja), Eino Pedanik (Kultuuriministeerium d nõuded, rahvakultuurinõunik), Andero Piberman (Kultuuriministeeriumi wireframe) innovatsiooni- ja strateegiaosakonna peaspetsialist), Sten Weidebaum (ELT SA teabejuht) 23.09.21 Detailanalüüs vol 2 Ave Sopp (ELT SA muusikatoimetaja), Kaja Liivak (ERK (andmemudel, kommunikatsiooni- ja personalijuht), Vaike Rajaste (ELT SA mittefunktsionaalse tantsutoimetaja), Eino Pedanik (Kultuuriministeerium d nõuded, rahvakultuurinõunik), Margus Toomla (ELT SA juhataja), Sten wireframe) Weidebaum (ELT SA teabejuht), Kaja Allilender (ERK regionaalosakonna osakonnajuhataja), Riin Kivinurm (ERK Tallinna rahvakultuurispetsialist), Helle-Mare Kõmmus (ERK Hiiumaa rahvakultuurispetsialist). 05.10.21 Mõjuanalüüs (K. Kalle Vister (ERK direktor), Ave Sopp (ELT SA muusikatoimetaja), Vaher ettekanne, Kaja Liivak (ERK kommunikatsiooni- ja personalijuht), Vaike Rajaste alternatiivi valiku (ELT SA tantsutoimetaja), Eino Pedanik (Kultuuriministeerium kinnitamine, rahvakultuurinõunik), Margus Toomla (ELT SA juhataja), Sten mõjuanalüüs) Weidebaum (ELT SA teabejuht), Kaja Allilender (ERK regionaalosakonna osakonnajuhataja), Riin Kivinurm (ERK Tallinna rahvakultuurispetsialist), Helle-Mare Kõmmus (ERK Hiiumaa rahvakultuurispetsialist), Risto Raaper (Kultuuriministeerium, IKT valdkonna juht), Kristo Vaher (MKM, CTO) 75 12.10.21 Mõjuanalüüs ja Kalle Vister (ERK direktor), Ave Sopp (ELT SA muusikatoimetaja), teekaart Margus Toomla (ELT SA juhataja), Kaja Liivak (ERK kommunikatsiooni- ja personalijuht), Vaike Rajaste (ELT SA tantsutoimetaja), Eino Pedanik (Kultuuriministeerium rahvakultuurinõunik), Andero Piberman (Kultuuriministeeriumi innovatsiooni- ja strateegiaosakonna peaspetsialist), Sten Weidebaum (ELT SA teabejuht), Risto Raaper (Kultuuriministeeriumi IKT valdkonna juht), Kaja Allilender (ERK regionaalosakonna osakonnajuhataja), Helle-Mare Kõmmus (ERK Hiiumaa rahvakultuurispetsialist) 26.10.21 Tulemuste Sten Weidebaum, Aive Aus-Hagag. Margus Toomla, Riin Kivinurm, tutvustamine Kadri Karin, Edmur Tuul, Helle-Mare Kommus, Erika Põllendik, Eino sihtgrupi Pedanik, Liina Veskimägi, Monika Tomingas, Kristiina Oomer, Kaie esindajatele Tanner, Kaja Liivak, Hegert Leidsalu, Kalle Vister, Ülle Välimäe, BFM esindaja 76 LISA 4 PERSOONAD 77 78 79 80 81 LISA 5 AS IS ANDMEMUDELID RAKU andmehulkade detailsed struktuurid Organisatsioonidel on lisaks üld- ja aadressandmetele mitmeid klassifikaatoritega seotud tunnuseid: liik, rahvuslik määratlus, tegutsemise vorm, valdkonnad, tegevusalad. Organisatsioonid on seotud kõigi teiste peamiste andmehulkadega – organisatsioon võib olla kollektiivi haldaja, temaga on seotud isikud teatud rollides ning organisatsioon on seotud ka hoone(te)ga. Kollektiividel täiendavad üldandmeid klassifikaatorid (valdkonnad, tegevusalad) ja harrastajate arvud, samuti on kolletiiviga seotud isikud teatud rollides. JOONIS 19 RAKU KOLLEKTIIVIGA SEOTUD ANDMEHULGAD Isikute andmehulk sisaldab lisaks personaal- ja haridusandmetele klassifikaatoreid (valdkonnad, tegevusalad) ning isikud on seotud nii kollektiivide kui organisatsioonidega. 82 Hoonete kohta on Eesti Rahvakultuuri Keskus välja töötanud andmekoosseisu, mis olemasolevad IT- lahenduses ei ole realiseeritud, aga mida saab kasutada uue süsteemi arendamisel. Kasutajate kohta on eraldi andmetabel, samuti fikseeritakse teiste andmehulkade kirjete töötlemised kasutaja täpsusega. JOONIS 20. RAKU ISIKUTEGA SEOTUD ANDMEHULGAD 83 ELT SA registri andmehulkade detailsed struktuurid Peamised andmehulgad on organisatsioonid ja kollektiivid, kus lisaks üld- ja aadressandmetele kasutatakse liikide klassifikaatorit. JOONIS 21. ELT SA REGISTRI ORGANISATSIOONI JA KOLLEKTIIVIGA SEOTUD ANDMEHULGAD Isikute kohta on võimalik koguda lisaks personaal- ja kontaktandmetele ka haridusega seotud infot. Kollektiivide liikmed on isikustatud kujul, seejuures on fikseeritud inimese täpne roll kollektiivi juures. Inimestega on seotud ka kasutajate andmetabel. 84 JOONIS 22. ELT SA REGISTRI ISIKUTEGA SEOTUD ANDMEHULGAD Majutuskohtade ja asukohtade tabelites hoitakse paikade üld- ja asukohaandmeid, kus toimuvad üritused (seminarid, proovid). Üritustel osalejad on personaliseeritud kujul. 85 JOONIS 23. ELT SA REGISTRI MAJUTUSKOHTADE JA ÜRITUSTE ANDMED 86 Toimuvate pidude info on koondatud andmehulkadesse raamüritused ja alampeod, lisaks on kasutusel abistavad tabelid peoga seotud dokumentatsiooni (avaldused, juhendid) ja erinevate tähtaegade kohta. JOONIS 24 ELT SA REGISTRI ALAMPIDUDE JA RAAMÜRITUSTE ANDMED 87 Pidudel osalemine fikseeritakse kahel tasandil – kollektiivid ja peoga seotud kollektiivide liikmed. JOONIS 25. ELT SA PIDUDEL OSALEMISE ANDMED 88 Pidude korraldusega on seotud veel mitmeid andmehulki (teenuseid) – teadete saatmine, materjalide tellimine. JOONIS 26. ELT SA REGISTRI PIDUDEL OSALEMISE MUUD ANDMED 89  Haridus- ja Teadusministeerium 26.04.2022 nr 1-11/941-1 Muuseumiseaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks muuseumiseaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 20 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Lisa: Väljatöötamiskavatsuse eelnõu koos lisadega 151 lehel Sama: Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Mittetulundusühing ICOM Eesti Rahvuskomitee mittetulundusühing Eesti Muuseumiühing Muuseuminõukogu Teadmiseks: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA Eesti Rahvakultuuri Keskus Muinsuskaitseamet Marju Reismaa 628 2335 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Lisa 1 MUUSEUMISEADUSE RAKENDAMISE TAGASISIDE KOKKUVÕTE Muuseumiseadus: vastu võetud 19.06.2013, jõustus 15.07.2013. Muudetud järgmiste aktidega: Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 05.12.2013 RT I, 22.12.2013, 1 01.01.2014 19.02.2014 RT I, 13.03.2014, 4 01.07.2014 19.06.2014 RT I, 29.06.2014, 109 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 15.12.2015 RT I, 06.01.2016, 1 16.01.2016 12.12.2018 RT I, 21.12.2018, 5 01.01.2019 20.02.2019 RT I, 13.03.2019, 2 15.03.2019 20.02.2019 RT I, 19.03.2019, 13 01.05.2019 Sissejuhatus Muuseumiseaduse kohta saadeti küsimustik muuseumide teabelisti, riigimuuseumidele, riigi sihtasutuse muuseumidele ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele, Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogule, kõigile muuseumide infosüsteemiga (edaspidi MuIS) liitunud muuseumide MuIS-i peakasutajatele ning muuseumidele, kelle puhul oli teada, et nad kaaluvad MuIS-iga liitumist. Küsitluslehele1 oli võimalik vastata 04.11.2019–04.12.2019. Kokku laekus 32 vastust, neist 13 muuseumi nimel ning 19 vastaja isiklikud tähelepanekud. 22 vastajat olid riigimuuseumidest, riigi sihtasutuse muuseumidest või riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatest muuseumidest (analüüsi tarbeks liigitus: grupp 1 ehk RIIK), 6 vastajat olid vabatahtlikult MuIS-iga liitunud muuseumidest (grupp 2 ehk MuIS) ning 4 vastajat kehtiva muuseumiseaduse kohaldusalast väljas olevatest muuseumidest (grupp 3 ehk MUU). Kuna kõigile küsimustele vastamine ei olnud kohustuslik, siis on vastuste koguarv küsimuste lõikes erinev. Allpool toodud ettepanekud iga teema lõpus on kombinatsioon küsitluse tulemusest ja Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) ja Muinsuskaitseameti seisukohtadest ning tähelepanekutest, mis on kujunenud muuseumipoliitika kujundamise ja rakendamise käigus. Kui küsitluse käigus esitatud kommentaari ei ole arvestatud või käsitletud ettepanekute plokis, siis on lisatud allmärkus KuM-i seisukohaga. 1 https://forms.gle/hBx974A9wKGzzE4y8 Küsitluse tulemused ja ettepanekud muuseumiseaduse §-de lõikes 1. Seaduse kohaldamisala (§ 1) Muuseumiseadust kohaldatakse:  muuseumina tegutsevale ministeeriumi hallatavale riigiasutusele ja selle struktuuriüksusele (riigimuuseum),  ministeeriumi valitsemisalas muuseumina tegutsevale valitsusasutusele ja selle struktuuriüksusele (riigimuuseum),  riigi asutatud sihtasutusele ja selle struktuuriüksusele (riigi sihtasutuse muuseum). Teistele muuseumidele kohaldatakse muuseumiseadust ainult nendes punktides, kus neid muuseume on konkreetselt nimetatud (§ 12 lg 4 tegevuse lõpetamisega seonduv, § 16 lg 2 isikuandmetega seonduv, § 21 tegevustoetused), või kui nad on vabatahtlikult liitunud MuIS-iga, siis kohalduvad muuseumikogu korraldust puudutavad sätted. Need „teised muuseumid“ on:  avalik-õigusliku juriidilise isiku struktuuriüksusena tegutsev muuseum (avalik-õigusliku isiku muuseum),  valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse ja selle struktuuriüksusena tegutsev muuseum (munitsipaalmuuseum),  eraõigusliku juriidilise isiku ja selle struktuuriüksusena tegutsev muuseum, mis ei ole riigi sihtasutuse muuseum (eramuuseum),  füüsilisest isikust ettevõtjale kuuluv muuseum (eramuuseum). Muuseumiseadust ei kohaldata teadus- ja arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni suhtes juhul, kui selle andmed on kantud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel asutatud Eesti Teadusinfosüsteemi (§ 1 lg 4). Seaduse kohaldamisala pidas sobilikuks 84% vastanutest (s.o 26 vastajat). Mittesesobilikuks pidas kohaldamisala 16% ehk 5 vastajat: neist 3 olid grupist RIIK, 1 grupist MuIS, 1 grupist MUU. 3 vastajat (1 igast grupist) leidsid, et kohaldamisala peaks laiendama munitsipaalmuuseumidele ja linna/valla asutatud sihtasutustele. Ainsa põhjendusena oli toodud asjaolu, et vastaja arvates ei saa omavalitsust pidada millekski muuks kui riigiks ja tema maksumaksjaid riigi kodanikeks ning et me jagame kõik ühte ressurssi. 1 vastaja (grupist RIIK) kommenteeris, et praegune sõnastus on segane selles osas, mil määral seadus kohaldub riigi asutatud sihtasutusele, millel on riigi kõrval ka teisi asutajaid (näiteks omavalitsused). 1 vastaja (grupist RIIK) arvas, et MuIS-iga vabatahtlik liitumine ei tohiks kaasa tuua kohustusi, mis ei ole sisulises mõttes MuIS-iga seotud. Teadus- ja arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni erisust ei ole ükski vastanud muuseum kasutanud. Muu hulgas olid sellele küsimusele „ei“ vastanud ka muuseumid, kes ei ole teadus- ja arendusasutused, mis näitab, et sätte mõte on ebaselge. 3 vastajat arvasid, et asjaolu, et muuseumiseadus neile täies mahus ei kohaldu, on takistanud nende muuseumi tööd. Ühel juhul põhjendust ei olnud toodud. 1 vastaja oli ekslikult sidunud sellele küsimusele vastamise teaduskollektsioonidega ning reaalset takistust tegelikult ei olnud. 1 vastaja tõi põhjuseks relvakollektsiooni pidamisega seonduvad asjaolud. 2 vastajat leidsid, et see on tööd lihtsustanud. Ühel juhul toodi põhjuseks, et nad on kohaliku omavalitsuse muuseum, mille põhisihtrühm on väikesed lapsed ning kuna muuseumiseadus neile ei kohaldu, siis nad saavad ka lastelt küsida piletiraha, mis on vajalik muuseumi majandamiseks. Riigimuuseumina jääks neil see tulu saamata, sest oleks kohustus kuni 8-aastased tasuta muuseumisse lubada. Teine vastaja arvas, et otsustusprotsessid ja majanduslik tegevus (tasuliste teenuste pakkumine) on paindlikumad, mis omakorda aitavad kaasa isemajandamisele. ETTEPANEK: Kohaldamisala mitte muuta, kuid vaadata üle praeguse sõnastuse ebaselged kohad. 2. Mõisted (§ 2) Defineeritud on muuseum, museaal, muuseumikogu, kogumispõhimõtted, abikogu, hoiule võetud asi. NB! Defineeritud on ainult need mõisted, mis on olulised antud seaduse kontekstis ning milleta ei ole järgnevate sätete üheselt mõistmine võimalik. (1) Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses alaliselt tegutsev kultuuri- ja haridusasutus, mis ei taotle majanduslikku kasumit, mis on üldsusele avatud ning mille ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Muuseum arvestab oma ülesannete täitmisel muu hulgas laste ja puuetega inimeste vajadusi. (2) Museaal on muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi, mille üle peetakse arvestust muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest lähtudes. (3) Muuseumikogu on museaalide kogum, mis võib olla jaotatud alakogudeks museaalide rühmade või liikide järgi. (4) Kogumispõhimõtted on muuseumikogu eesmärgipärase täiendamise aluseks olevad suunised, mis annavad muuseumikogu täiendamiseks selged valikukriteeriumid. Kogumispõhimõtete koostamisel lähtutakse olemasoleva muuseumikogu ülevaatest ning juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüsist, arvestades muu hulgas seotud muuseumide tegevust.  (5) Abikogu on muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil moodustatud kogu, millesse arvatud asjad ei ole museaalid. (6) Hoiule võetud asi on asutuselt, juriidiliselt või füüsiliselt isikult muuseumisse hoiule võetud kultuuriväärtusega asi, mida ei arvata muuseumikogusse. 8 vastajat ehk 26% leidis, et mõni definitsioon vajaks muutmist. 3 vastajat ehk 11% leidsid, et mõni mõiste on üle või puudu. Vastanute konkreetsed arvamused ja ettepanekud: Kogumispõhimõtted on lohisev sõna ja ebamugav kasutada, vana „kogude poliitika“ oli palju suupärasem ja hõlmas nii kogumise kui säilitamise põhimõtteid.2 Museaal. Probleemiks on sidumine mõistega „kultuuriväärtus“, mis ei ole omakorda defineeritud. Kas iga asi, mis võetakse museaalina arvele, saab kultuuriväärtuslikuks. Või esemeid, mis ei oma kultuuriväärtust (näiteks põdra sarv) ei saa arvele võtta. Sõnastuse ettepanek: Museaal on muuseumis arvele võetud asi või Museaal on muuseumikogusse arvatud asi.3 ICOM-is tegeldakse muuseumi definitsiooni muutmise ja korrastamisega. Võib-olla saab kaasa minna uute suundumistega. Praegusest seaduse definitsioonis ei ole asjakohane kindlaid sihtgruppe (puuetega inimesed) välja tuua. Seda võiks soovitusena märkida mujal. Muuseumi definitsioonis on sees punkt, et ei taotle majanduslikku kasumit. Samas on majanduslik edukus muuseumide mõõtmisel muutunud järjest olulisemaks. Seotud muuseumid – ehk kõlaks paremini "samas valdkonnas ja/või piirkonnas tegutsevad muuseumid". Muuseum on /.../ Muuseum arvestab oma ülesannete täitmisel muu hulgas laste ja puuetega inimeste vajadusi. Ettepanek: "puuetega" inimeste asemel "erivajadusega" inimeste. „Muuseum arvestab oma ülesannete täitmisel muu hulgas laste ja puuetega inimeste vajadusi.“ Ettepanek loobuda „muu hulgas“, sest soovitakse rõhutada tegevuste ulatust. Ma usun, et muuseumi definitsioon võiks olla avatud arutelule, et läbi selle jõuda täpsustatud või laiendatud versioonini. Kui muuseum on definitsiooni kohaselt ka haridusasutus, võiks olla sellealane valdkond ka mõistetena esile toodud. 2 KuM-i seisukoht: seadus ei keela muuseumidel kasutada dokumendi pealkirjana mõistet „kogude poliitika“ ning hõlmata sinna lisaks kogumispõhimõtetele ka kogude haldamist puudutava osa. 3 KuM-i seisukoht: „Kultuuriväärtus“ on subjektiivne termin, mille ühene defineerimine ei ole võimalik ega vajalik. On üldine tava, et kultuuriväärtusena määratlemise aluseks on eksperdihinnang (nt ka muinsuskaitseseaduses). Kultuuriväärtusega asi – parem oleks „kultuuriväärtuslik objekt“, sest sõnaga „asi“ seostub kõigepealt ese, aga objekt võib olla ese, dokument, kiri, foto jmt. Tasuks mõelda, kas museaali mõistes „kultuuriväärtusega asi“ on üheselt kohaldatav erinevatele museaalidele: vedur, vagun, laev, rehielamu, ait jne.4 2.3. Muuseumi definitsioon ütleb, et muuseum on kultuuri- ja HARIDUSasutus ning et tegevused peavad muu hulgas toimuma HARIDUSLIKEL eesmärkidel. Kas praeguse muuseumiseaduse nõuded ja piirangud võimaldavad teie hinnangul muuseumikogu hariduslikel eesmärkidel ilma probleemideta kasutada? 5 vastajat ehk 17% leidsid, et muuseumiseaduse nõuded ja piirangud ei võimalda muuseumikogu hariduslikel eesmärkidel ilma probleemideta kasutada. Kõik „ei“ vastanud tõid välja, et haridustegevuses ei piisa, et eksponaat on ainult näitamiseks läbi klaasi, vaid teda peaks saama ka kasutada mõistlikul viisil. Muuseumis olevat põhikogu hariduslikel eesmärkidel siiani kasutada ei tohi; soovime, et oleks vabam võimalus hinnata, kas mõnda eset siiski võiks kasutada. 4 KuM-i seisukoht: Museaali definitsioonis kasutatakse terminit „asi“ (mitte näiteks muuseumivaldkonnas laialt kasutatav „objekt“), sest terminit kasutatakse läbivalt ka muudes õigusaktides (eelkõige asjaõigusseadus, samuti „kultuuriväärtusega asi“ kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduses ning muinsuskaitseseaduses jne). St et muuseumiseaduse mõistes on ka foto ja arhivaal on „asjad“, samuti digitaalsed museaalid ning loodus- ja arheoloogiakogusse kuuluvad materjalid. 1 vastanu leidis, et uuendamisele minevas kultuuriministri määruses relvakogu käitlemise kohta võiks sisalduda võimalus vabamalt relvakogusse kuuluvaid museaale mõistlikul määral kasutada.5 ETTEPANEK: 1. Sätestada seaduse eesmärk. Kehtiv muuseumiseadus oma eesmärki ei sätesta, selle eesmärgid on aimatavad üksnes § 2 lõikes 1 toodud „muuseumi“ definitsioonist. Eesmärgist peab ilmnema õigusakti juhtmõte ning see, mida seadusandja muuseumivaldkonna regulatsiooni kehtestamise kaudu saavutada soovib. Seaduse eesmärk on ära toodud nii uues muinsuskaitseseaduses kui ka mitmete teise riikide muuseumiseadustes. Nt Soomes (vabatõlge): Käesoleva seaduse eesmärk on: 1) säilitada ja tugevdada üksikisikute ja kogukondade osalust ja arusaama kultuurist, ajaloost ja keskkonnast; 2) edendada kultuuri- ja loodusväärtuste ning kunsti säilitamist tulevastele põlvkondadele; 3) edendada kogukonnatunnet, järjepidevuse tunnetust ja kultuurilist mitmekesisust; 4) edendada haridust, heaolu, võrdsust ja demokraatiat. Eesmärgi sõnastamisel kasutada võimaluse korral märksõnu, mis on Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM „muuseumi“ definitsioonis (kinnitatakse eeldatavasti 2022. aasta augustis). 2. Võtta „muuseumi“ definitsiooni lõikest välja ebamäärane viide vajadusele arvestada laste ja puuetega inimeste vajadusega. Selleks, et liikuda kõigi inimeste võrdsemate võimaluste poole ühiskonnaelust osa võtta, tuleb muuseumidele panna kohustus arvestada oma teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses, rakendades kaasava disaini põhimõtteid. Samuti peavad muuseumid andma oma kodulehel/sotsiaalmeedia lehel selget infot oma hoone ja teenuste ligipääsetavuse kohta. 3. Sõnastada täpsemalt, mis on muuseum muuseumiseaduse tähenduses. St et tegemist ei oleks mitte üldise „muuseumi“ definitsiooniga, vaid tingimuste loeteluga, mille alusel on võimalik hinnata, kas asutusel on õigus tegevustoetusele, kas on õigus liituda MuIS-iga, kas asutus hõlmatakse Statistikaameti „Muuseumide“ küsitlusse. Võimalik sõnastus: Muuseum käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus: 1) kes kogub eesmärgipäraselt inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit; 2) kes peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest; 5 Relvaseaduse alusel antud kultuuriministri määrus nr 18 „Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise kord“ on tänaseks juba uuendatud.  3) kes tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise; 4) kelle muuseumikogu on kasutajatele soovi korral ligipääsetav; 5) kes teeb muuseumikogul põhinevat teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, hariduslike tegevuste, teaduslike ja/või populaarteaduslike publikatsioonide ja/või ürituste vahendusel; 6) kes arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses, rakendades kaasava disaini põhimõtteid; 7) kelle eesmärk ei ole omanikule või asutajale rahalise kasumi teenimine. + Lisatingimus, et kui muuseum ise ei ole muuseumikogu omanik, peab tema valduses oleva muuseumikogu kohta olema omanikuga sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping. 4. Korrigeerida kogumispõhimõtete definitsiooni: „seotud muuseumide“ asendada „sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide ja teiste mäluasutuste“. 3. Muuseumikogu täiendamise põhimõtted (§ 5, sätted on kohustuslikud MuIS-i muuseumidele, küsimustele võisid vastata kõik) NÕUDED: Muuseum peab:  täiendama muuseumikogu eesmärgipäraselt, lähtudes muuseumi koostatud kogumispõhimõtetest,  oma võimaluste piires välja selgitama kultuuriväärtusega asja päritolu, et vältida omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud asja museaalina arvele võtmist;  arvestama teiste sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide kogumispõhimõtteid. PIIRANGUD: Museaalina ei tohi asja arvele võtta, kui:  asi ei vasta muuseumi kogumispõhimõtetele;  asja üleandja esitab eritingimusi, mis on vastuolus muuseumi ja selle külastajate pikaajaliste huvidega;  asja üle arvestuse pidamiseks, selle säilitamiseks või eksponeerimiseks puuduvad tingimused või eelarvelised võimalused. Muuseumikogu täiendamisega seotud nõudeid ja piiranguid pidas asjakohaseks 90% (27 vastajat) ja mitteasjakohaseks 10% (3 vastajat). Üks eitavalt vastanu leidis, et piirangute punkt 3 on liiga karm või ebatäpne: „Mida tähendab, et säilitamiseks puuduvad tingimused? Ideaalseid tingimusi on vähestel, kuid kõik püüdlevad selle poole. Mõne materjali säilimise kohta puuduvad andmed ja muuseumitöötaja ei tea, et säilimine on küsitav. Seda punkti võiks ümber sõnastada, sest see takistab ka haruldaste esemete vastuvõttu.“.6 Teine eitavalt vastanu leidis, et nõuded ja piirangud võivad tekitada ohu mõnele väärtuslikule „asjale“, mis võib seetõttu hävida, et ei ole kooskõlas kogumispoliitikaga: „ASI võib olla unikaalne ja hiljem kogumispoliitikat muutes ja täiendades pole võimalik enam sama või samaväärset ASJA hankida.“.7 6 KuM-i seisukoht: See punkt ei takista kuidagi haruldaste esemete vastuvõttu. Säte ei ütle, et peavad olema „ideaalsed“ säilitustingimused. Piisavalt sobilike säilitustingimuste olemasolu tuleb hinnata oma parima teadmise ja olemasoleva info baasilt. 7 KuM-i seisukoht: N-ö igaks juhuks kõigi unikaalsete asjade kogumine ei ole jätkusuutlik lahendus. Iga museaali arvelevõtmine tähendab pikaajalise rahalise kohustuse võtmist: vahendeid on vaja pidevalt kasvavate muuseumikogude läbitöötamiseks, säilitamiseks ning avalikkusele tutvustamiseks. Museaalide säilitamisel on ka suur keskkonnamõju (hoidlate ehitamine, kliimaseadmed). Tuleb teha valikuid ning leppida sellega, et kõik unikaalsed asjad ei saagi igavesti säilida. 16% (5 vastajat) ei ole seaduses loetletud keeldumise aluseid praktikas kasutanud ja 84% (26 vastajat) on kasutanud. Kommentaarides oli enim mainitud keeldumise alus mittevastavus kogumispõhimõtetele. Mitu vastajat väitis, et on kasutanud põhjendusena kõiki keeldumise aluseid. 94% (29 vastajat) on annetajat või müüjat suunanud edasi teise muuseumisse ja 6% (2 vastajat) ei ole seda teinud. 87% (27 vastajat) on tuvastanud, et neile on pakutud varastatud või kahtlase päritoluga asju ja 6% (4 vastajat) ei ole seda ette tulnud. 20 vastajat leidsid, et mõju on olnud positiivne. Viie vastaja vastus oli neutraalne või ei osatud hinnangut anda. Kommentaarid: Kogumine on muutunud kvaliteetsemaks, pole enam nii laialivalguv. Oluline oli aspekt, et dokumendi koostamisel sai olemasolev materjal korra süsteemselt läbi vaadatud ja see aitas asju paremini fokusseerida. Hea, sest võimaldab loobuda kingitustest või annetustest, mis oma kvaliteedilt ei vasta muuseumi kriteeriumitele. Dokumendi koostamine aitas mõtteid selgemine formuleerida ja sellega kogumistegevust suunata, igapäevatöös seda dokumenti ei kasuta. See on vajalik dokument. Kõik muuseumid peavad oma kogumispõhimõtted kirja panema. Iga muuseum on pisut oma töötajate nägu ning kindlasti on muuseumikogu täienemisel piisavalt subjektiivset iseloomu. Aga see dokument raamistab, täpsustab, kutsub korrale ja ka abistab muuseumitöötajat. Kogumispõhimõtted (nagu ka muuseumi arengukava) on üks tähtsamaid muuseumis koostatud dokumente. See dokument on esimene, mille annaksin uuele töötajale tööle asudes lugeda. Põhimõtete sõnastamine, selle juurde tulek teatud aja pärast aitab hoida eesmärke, neid ülekontrollida ja vajadusel täiendada. Teatud mõttes on tegemist asutuse sisese kollektiivse mäluga. Aitab langetada kogu kvaliteeti tõstvaid otsuseid. Muuseumikogu kvaliteet on tänu fikseeritud kogumisteemadele paranenud. Selged ja kindlad põhimõtted on suureks abiks. Dokumendist on kasu, aga samas üle-eestilise nö kultuuriloolise muuseumi puhul saab hea tahtmise korral kõik pakutava mahutada kogumispõhimõtete ühe või teise teema alla. Mõju on korrastav Kogumispõhimõtted dokumendina on väga vajalik ning lihtsustab muuseumitööd. Dokumendist on kasu, aga samas üle-eestilise nö kultuuriloolise muuseumi puhul saab hea tahtmise korral kõik pakutava mahutada kogumispõhimõtete ühe või teise teema alla. Rohkem mõjub kogumisele kaasatud muuseumitöötajate väga hea oma kogu ja kogutava materjali eelnev tundmine. Raske vastata. Pigem on mõju muuseumi hoidlate ruumipuudusel. 43% (3 vastajat grupist MUU) väitis, et järgivad kogumisel osaliselt muuseumiseadust ja 57% (1 vastaja grupist MUU, 2 grupist MuIS, 1 grupist RIIK), et järgivad täielikult, kuigi see pole neile kohustuslik. Grupist RIIK või MuIS jaatavalt vastanute puhul oli vastus tegelikult ekslik, sest neile on muuseumiseadus kohustuslik kogumist puudutavates aspektides. Kuna eitavalt vastanuid ei olnud, siis võib öelda, et 100% grupist MUU vastanutest järgivad kogumisel muuseumiseadust kas osaliselt või täielikult, kuigi see ei ole neile kohustuslik. 75% (2 vastajat grupist MUU, 2 grupist MuIS, 2 grupist RIIK) vastas, et neil on kirjalikult vormistatud kogumispõhimõtted ja 25% (2 vastajat grupist MUU), et ei ole. Grupist RIIK või MuIS jaatavalt vastanute puhul oli vastus tegelikult ekslik, sest neil peavad olema kirjalikult vormistatud kogumispõhimõtted. Seega võib öelda, et grupist MUU, kellele see küsimus oli tegelikult suunatud, jagunesid vastused 50% ja 50%. Küsimused rakendusakti kohta: Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 93% (25 vastajat) arvas, et kultuuriministri määrus „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ abistab muuseumi tegevust ja 7% (2 vastajat) leidis, et piirab. Küsitluses paluti ka konkreetseid näiteid, kuidas määruse järgmine muuseumi tegevuses on olnud keeruline või võimatu ning ettepanekuid määruse muutmiseks. Kuna laekunud ettepanekud ei puuduta muuseumiseadust, siis neid siinkohal ei käsitleta.  ETTEPANEK: Lisada, et kogude täiendamisel peab muuseum lisaks teiste sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide kogumispõhimõtetele arvestama ka teiste mäluasutustega. 4. Märgistamine ning säilitamine (§ 6, sätted on kohustuslikud MuIS-i muuseumidele, küsimustele võisid vastata kõik) Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 89% (24 vastajat) arvas, et kultuuriministri määrus „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ abistab muuseumi tegevust ja 11% (3 vastajat) leidis, et piirab. 88% (21 vastajat) arvas, et kultuuriministri määrused „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ ja „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ võiks liita ja 13% (3 vastajat) leidis, et mitte. ETTEPANEK: Liita kaks määrust, et oleks ühes kohas terviklik ülevaade kogudega seotud nõuetest. 5. Museaali muuseumikogust väljaarvamine (§ 7 ja 11, sätted on kohustuslikud MuIS-i muuseumidele) Museaali peab muuseumikogust välja arvama, kui museaal:  on kahjustatud ja seda ei ole võimalik taastada;  on hävinud või kaotsi läinud ning seda ei ole leitud vähemalt kahe järjestikuse korralise inventuuri käigus;  on enne muuseumikogusse arvamist omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud ning see antakse üle omanikule või tagastatakse teisele riigile. Museaali võib muuseumikogust välja arvata, kui:  museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega;  sama muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub museaaliga olulisel määral - sarnaseid museaale, mis on paremas seisukorras või mille kohta teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum. MuIS-iga liitunud muuseumi museaali võib üle anda (eeldusel, et üleandmine ei kahjusta muuseumikogu terviklikkust):  teisele MuIS-iga liitunud muuseumile, kui museaal on vajalik teise muuseumi muuseumikogu täiendamiseks;  raamatukogule, kui museaal on vajalik raamatukogu teavikute kogu täiendamiseks;  Rahvusarhiivile, kui museaal on samal ajal arhivaal arhiiviseaduse tähenduses. Erisus § 32: Väljaarvamise reeglid ei kehti asjadele:  mis on võetud kõigepealt muuseumisse hoiule  ja siis hiljem museaalina arvele (enne 1996. aasta 14. detsembril jõustunud muuseumiseaduse kehtima hakkamist),  ning mis tagastatakse kunagist hoiulevõtmist tõendava dokumendi alusel õigustatud isikule. Muuseumikogust väljaarvamisega seotud nõudeid ja võimalusi pidas asjakohaseks 71% (20 vastajat) ja mitteasjakohaseks 29% (8 vastajat). Kommentaarides tehti järgmisi ettepanekuid: Lihtsustada väljaarvamiste/arvelevõtmiste reegleid:  kui üks museaal on kogemata topelt arvele võetud või kui väljaarvamisel on läinud kirja kogemata vale museaali number;8  kui kadunuks tunnistatud või varastatud museaal leitakse hiljem üles;  kui museaal on tagastud § 11 lg 1 p 4 või § 32 alusel omanikule, kes pakub seda siis ise hiljem muuseumile tagasi, või ta on selle maha müünud ja jõuab kolmanda isiku kaudu muuseumini tagasi9. 8 KuM-i seisukoht: Muuseumil on juba praegu õigus topelt arvele võtud ära parandada. Vastav võimalus tuleneb MuIS-i põhimäärusest: § 13. Ebaõigete andmete parandamine: (1) Kui andmeandja avastab, et ta on infosüsteemi esitanud ebaõiged andmed, on ta kohustatud viivitamata korraldama vea parandamise ja esitama infosüsteemi õiged andmed. (2) Volitatud töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi andmete õigsuse täpsustamiseks ja anda korraldusi ebaõigete andmete parandamiseks. Kui aga väljaarvamise käskkirjas on tehtud viga (vale nimetus, vale number vmt), siis tuleb vormistada selle käskkirja muudatus ning pärast seda tohib parandada ka MuIS-is. Kuidas see tehniliselt MuIS-is toimub, ei ole seaduse tasandi küsimus. 9 KuM-i seisukoht: Muudatus ei ole põhjendatud, sest väga harva esinev juhtum ning objekti registreerimisel on võimalik luua seos tagastatud objektiga. Kolme vastaja sõnul on neil esinenud juhtumeid, et muuseumikogust välja arvatud museaal on osutunud hiljem vajalikuks, 19 vastaja puhul ei ole seda ette tulnud. Kommentaarid: Eramuuseumil on vahendite leidmiseks teinekord vaja museaale realiseerida. Mõnede puhul võib hiljem selguda museaali vajalikkus Museaal on siiski hoidlas alles olnud, kuigi väljaarvamisaktiga maha kantud. Meie muuseumi spetsialistidest koosnev komisjon on piisavalt suur ja pädev Oleme põhjalikult kaalunud, mida välja arvata. 13 vastajat leidsid, et asutuste loetelu, kellele võib museaali üle anda, võiks olla laiem, 13 vastajat, et mitte. 5.3.1. Kui jah, siis kes võiks olla lisatud või võiks olla täiesti vaba valik? Kommentaarid: MuIS-iga mitteliitunud muuseumid Kõik muuseumid, mitte ainult MuIS-iga liitunud. Kõik arhiivid, mitte ainult Rahvusarhiiv Asutus peaks sellisel juhul võtma kohustuse tagada esemete säilivus ja hoidmine vastavalt muuseumiseadusele. Ka MuIS-iga mitteliitunud muuseumid, MTÜ-d, nt vanatehnikaklubid jms Ei ole selge, miks on muuseumidest võimalik üle anda vaid teisele MuIS-iga liitunud muuseumile. Kogu seaduses puhul on küsimus, miks omab liitumine MuiS-iga niivõrd tugevat juriidilist mõju. õigus anda üle kõigile asutustele, kes omavad/kasutavad lepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu?! näiteks TLÜ Arheoloogia teaduskogu? Haridusasutused Vaba valik Nt teaduskogud ja/või kõrgkoolid õppetöö eesmärkidel. Loodusmajad, koolid, MuIS-iga mitte liitunud muuseumid või eramuuseumid. 2 vastajat kinnitasid, et on viimase kuu aasta jooksul MuuS § 32 alusel museaale tagastanud, 27 vastaja puhul ei ole seda ette tulnud. Väljaarvamise vormistamise nõuded: Museaali väljaarvamine ning museaali võõrandamise viisi valik toimub:  muuseumi asutaja otsusel,  arvestades muuseumi juhi, avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isiku või otsustuskogu põhjendatud ettepanekut,  millele on lisatud sõltumatu eksperdi arvamus. Erinõuded riigi muuseumikogudele (teiste puhul otsustab muuseumi asutaja ise - seaduses ei ole reguleeritud):  Kahjustatud ja mittetaastatav asi kantakse maha ja hävitatakse riigivaraseaduse § 55 lõike 2 alusel riigivara valitseja kehtestatud riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kohaselt. Sisulistel põhjustel väljaarvatud asi:  võetakse samas või teises MuIS-iga liitunud muuseumis kasutusse muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil (s.t abikogus),  või antakse üle raamatukogule või arhiivile,  või tagastatakse museaali muuseumile annetanud või müünud isikule.  Kui eelnevad kolm varianti ei ole võimalikud, võõrandatakse asi tasu eest avalikul enampakkumisel (s.t oksjonil, mille korraldab Muinsuskaitseamet), sõltumata museaali harilikust väärtusest. Avalikul enampakkumisel saadud raha võib sama muuseum kasutada uute museaalide ostmiseks. Kui võõrandamise kulud ületaksid riigivara valitseja hinnangul saadavat tulu või kui asja ei õnnestu võõrandada avalikul enampakkumisel, kantakse see maha ja hävitatakse riigivaraseaduse § 55 lõike 2 alusel riigivara valitseja kehtestatud riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kohaselt. Muuseumikogust väljaarvamise vormistamisega seotud nõudeid ja võimalusi pidas asjakohaseks 18 vastajat ja mitteasjakohaseks 10 vastajat. Kommentaarid: Üle tuleks vaadata ekspertarvamuse vajalikkus. Leian, et kõikidel juhtudel ei ole vaja ekspertarvamust. Näiteks, D-kategooria asjad, topelt arvelevõtud – neid ikka on juhtunud jms. Siin piisaks 3-liikmelise komisjoni otsusest. Kui museaal antakse üle teisele muuseumile, siis üleandmise protsessi tekib MuIS-is hetk, kus museaal ei ole enam leitav üleandja muuseumi infosüsteemis ja ei ole veel leitav vastuvõtja muuseumi infosüsteemis. Kui museaal tagastatakse õigusjärgsele omanikule, ei ole MuISis võimalik vormistada akti, et omanik on eseme kätte saanud. Täpsustamata on, kuidas peab toimuma välja arvatud erinevatest materjalidest museaalide hävitamine – prügikasti visata ei tohi, lõkkes või ahjus põletamine ei ole võimalik. Sõltumatu eksperdi arvamuse nõue on kohati formaalne, sest hinnangut näiteks museaali kadumise või hävimise asjaoludele saab anda muuseumi tegevusega kursis olev spetsialist. riigivaraseaduse rakendamine on ebamõistlikult kohmakas enamiku museaalide puhul Eksperdi nõue ei ole asjakohane, kui asjad on kadunud. Laiendada väljaarvatud asja võimalike saajate nimekirja?! Teatud juhtudel võiks kogust väljaarvamine olla lihtsam (nt kui tegemist on korduveksemplaridega): otsustusõigus võiks sel puhul olla muuseumikogu täiendamise komisjonil, otsuse kinnitab muuseumi juht oma allkirjaga, sõltumatu eksperdi kaasamine tundub liiast. Hävitamise korraldamine ja vormistamine võiks olla paremini lahti seletatud. Hävitamine – peaks olema äärmine abinõu ja seotud nt objekti ohtlikkusega teistele museaalidele; vajab ümbermõtestamist. Liiga keerulised tingimused, endiste omanike leidmine keeruline, ekspertide leidmine, kes oleks nõus kohale tulema on raske. Sisulistel põhjustel välja arvamine on väga keeruline teema. Inimesed, kes otsustavad, on siiski oma väärtushinnangutega omas ajas ja me ei tea ju, mis võib tulevikuinimestele huvi pakkuda. 14 vastajat arvasid, et oksjoni säte on end õigustanud, 8 vastajat leidsid, et mitte. 5.7. Kui teie muuseum ei ole oksjoni võimalust seni kasutanud, siis mis põhjustel? 9 vastajat põhjendasid, et ei ole midagi müümisväärset veel kogust välja arvanud. Nt: „enamasti on väljaarvatud museaalid väikese kultuuriväärtusega, koopiad jm, mille vastu puudub avalik huvi“. Ühel juhul toodi välja eetilised dilemmad: „Oleme arutanud teoreetilist võimalust, kuid oleme pidama jäänud eetiliste küsimuste juurde.“ Ühe vasta väitel on kollektsiooni terviklikkus oluline ja „sinna ei satugi midagi ebavajalikku“. 5.8. Kas muuseumikogust museaali väljaarvamine võiks olla muuseumi enda (mitte muuseumi asutaja) pädevuses, sarnaselt muuseumikogusse vastuvõtu protsessiga? 15 vastajat arvasid, et museaali väljaarvamine võiks olla muuseumi pädevuses, 14 vastajat leidsid, et mitte. 5.8.1. Kui jah, siis kas teil on ettepanekuid süsteemi võimaliku kuritarvitamisega seotud riskide maandamiseks? Kommentaarid: Väljaarvamisse peaks olema kaasatud laiem ring inimesi kui üks või kaks. Väljaarvamise põhjalik muuseumipoolne dokumenteerime aitaks riske vähendada. Teiste piirkonna muuseumide töötajatega võiks koos otsustada, me aitaks neid ja nemad meid otsustamisel. Kindlasti peab olema muuseumide vaheline infokandja (register), kus väljaarvamised on fikseeritud. Toimingud ja ekspertiisid on vajalik dokumenteerida. Üks võimalus - muuseumidevaheline komisjon, kes jooksvalt kõik ettepanekud üle vaatab; vajadusel Muuseuminõukoguga kooskõlastades. Kui vastuvõtul usaldame komisjoni, siis miks ei võiks ka väljaarvamiste puhul teda usaldada, osadel puhkudel tuleks kaasata sõltumatut eksperti. Küsimus on jälle pigem mitme asutajaga sihtasutuse puhul: keda asutajatest peab silmas seadus. Ettepanekuid ei ole. Tööle võetakse usaldusväärsed ja pädevad inimesed. Pistelised kontrollid vms. Eramuuseumil riske eraldi ei ole, riigimuuseumi puhul ei oska adekvaatselt hinnata. Ühest küljest tuleks spetsialiste usaldada, teisalt vajab see kindlasti paari erapooletu eksperdi kaasamist, et ei toimuks n-ö mugavusmahakandmist. Peaks heaks kiitma muuseumi nõukogu. Vastutus vastavalt töölepingule. ETTEPANEK: Lihtsustada väljaarvamise reegleid ja vormistamise nõudeid, et vähendada bürokraatiat ja ülereguleerimist: 1. Muuta seadust nii, et kadunud või varastatud museaale ei arvata muuseumikogust välja, kui on alust arvata, et nad ei ole hävinud ning võivad n-ö välja ilmuda, vaid teha märge MuIS-i, et museaal on kadunud (st museaali staatus jääb alles; museaali asukoht on lihtsalt teadmata). Sellisel juhul ei ole ülesleidmise puhul vaja arvelevõtmise protseduure läbi teha. Kaob ka ära sama museaali numbri alla nn ennistamise probleem. Nt ka vallasmälestistelt ei võeta nende varguse korral neilt mälestise staatust ära. Ainult siis, kui „ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et mälestis ei ole säilinud“ (Muinsuskaitseseadus § 20 lg 1 p 7). Välja tuleb arvata ainult need museaalid, mille puhul on kindlalt teada, et need on hävinud (nt katkise õhupalli juhtum, kus ei pea „arvama“, kas on säilinud või mitte). Muudatus seaduses: Tõsta osaliselt § 11 lõike 1 p 2 ümber lõikesse 2 ja muuta sõnastust MuKSi järgi. St museaali VÕIB muuseumikogust välja arvata, kui museaal ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et museaal ei ole säilinud. 2. Kuna kõik taastamatud kahjustused ei pruugi tähendada seda, et museaal ei ole enam väärtuslik, siis anda kaalutlusõigust kahjustatud museaalide puhul. St et kui museaal on kahjustatud ja seda ei ole võimalik taastada, siis selle võib kogust välja arvata, aga tingimata ei pea. 3. Laiendada isikute ringi, kellele võib riigile kuuluvaid museaale üle anda ning korrigeerida MuuS § 7 olev ebaloogilisus: o Tunnistada tervikuna kehtetuks MuuS § 7 Museaali üleandmine teisele muuseumile, raamatukogule ja Rahvusarhiivile, sest üleandmine on väljaarvamisele järgnev toiming, mitte omaette põhjus muuseumikogust väljaarvamisel. Samal põhjusel tunnistada kehtetuks ka MuuS § 11 lg 1 p 3 (antakse käesoleva seaduse § 7 alusel üle teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, raamatukogule või Rahvusarhiivile) ning korrigeerida § 12 lg 2 sõnastust, mis viitab samuti §-le 7. o Muuta MuuS § 11 lg 5. Võimalik uus sõnastus: Riigile kuuluvast muuseumikogust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel väljaarvatud asi: 1) võetakse samas muuseumis kasutusse muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil; 2) antakse üle teisele muuseumile või valitsusasutusele, riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või juriidilisele isikule, kes tegutseb avalikes huvides; 3) või tagastatakse museaali muuseumile annetanud või müünud isikule. o Muuta MuuS § 10 Muuseumikogu üleandmine riigimuuseumi tegevuse lõpetamisel. Võimalik uus sõnastus: Riigimuuseumi tegevuse lõpetamisel antakse muuseumikogu koos arvestusdokumentatsiooniga üle teisele muuseumile, raamatukogule või avalikule arhiivile või kasutamiseks riigi sihtasutuse muuseumile, avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile või eramuuseumile käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud korras, säilitades võimaluse korral alakogudeta muuseumikogu või alakogu terviklikkuse. 4. Viia väljaarvamine samale otsustustasemele kui kogusse arvamine – ehk et muuseum ise, mitte tema asutaja. Kuidas riske maandada:  Sisulistel põhjustel väljaarvamisse peaks olema kaasatud vähemalt 3 inimest. Kui on väike muuseum ja pole nii palju sisutöötajaid, siis välise eksperdi nõue (see on määruse teema).  Põhjalik dokumenteerimine.  Pisteline järelevalve Muinsuskaitseameti poolt. Muuta MuuS § 11 lg 3: Museaali väljaarvamine muuseumikogust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ning museaali võõrandamise viisi valik toimub muuseumi juhi otsusel, arvestades muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni ettepanekut. Kui riigile kuuluvast  muuseumikogust väljaarvatav museaal on põhivarana arvele võetud, peab muuseum küsima riigivara valitsejalt nõusolekut. Viimane lause on riigivaraseadusest tulenev nõue (seal on küll piir 30 000 tuhat, kuid museaalide puhul oleks loogiline, et põhivara kapitaliseerimise alampiiri ületavad asjad). 6. Museaali käsutamise kitsendused (§ 8 ja § 12) Museaali ei või võõrandada ega koormata pandiga, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võõrandamiseks ei peeta museaali üleandmist MuIS-iga liitunud muuseumile, raamatukogule või Rahvusarhiivile. Riigile kuuluvasse muuseumikogusse arvatud museaali võib kasutamiseks anda ja muuseumikogust välja arvata üksnes muuseumiseaduses sätestatud alustel. Kasutamise täpsustus:  Riigile kuuluvasse muuseumikogussse arvatud museaali võib anda kasutamiseks teisele muuseumile, asutusele, juriidilisele ja füüsilisele isikule teadustöö, eksponeerimise ja muul eesmärgil, kui muuseum on veendunud museaali nõuetekohases säilitamises. Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi või eramuuseumi tegevuse lõpetamisel on:  museaali tasuta võõrandamise korral muuseumikogu omanik kohustatud seda esmalt pakkuma riigile;  pärast riigi loobumist võib ta selle võõrandada muule isikule.  Museaali tasu eest võõrandamise korral on ostueesõigus riigil. Museaali kasutamise kitsendusi pidas asjakohaseks 26 vastajat ja liiga rangeks 3 vastajat (sh 2 eramuuseumi, 1 riigi SA). Need, kes pidasid liiga rangeks, tõid kommentaarina välja: Ei ole põhjendatud eramuuseumile seatud piirangud ja riigile ostueesõiguse / võõrandamise õiguse pakkumine. Eramuuseumil peaks olema õigus ainult ise otsustada, kellele ja kuidas realiseerida.  ETTEPANEK: Leevendada eramuuseumidele seatud museaali võõrandamise piirangut nii, et see kehtiks vaid juhul, kui muuseum on saanud riigilt tegevustoetust. Muudatuse mõju on küll väga väike, sest kogu muuseumiseaduse kehtivuse aja jooksul (säte oli ka 1996. a muuseumiseaduses) ei ole riik oma ostueesõigust kunagi rakendanud. 7. MuIS (§ 15) MuIS-i kasutatakse:  kultuuriväärtusega asja museaalina arvele võtmiseks,  museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja kohta kogutud andmete säilitamiseks,  museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjaga tehtavate toimingute registreerimiseks,  museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja avalikkusele tasuta tutvustamiseks. MuIS-is võib (aga ei ole kohustuslik) pidada arvestust abikogusse arvatud asja, selle kohta kogutud andmete ja abikogusse arvatud asjaga tehtavate toimingute kohta. MuIS-iga liitumine on kohustuslik:  riigimuuseumile,  muuseumile, kellega sõlmitakse haldusleping riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks,  erand: ei ole kohustuslik looduse ainevaldkonna muuseumile muuseumikogu puhul, mille kohta on andmed üldsusele kättesaadavad muul viisil. Teised muuseumid võivad MuIS-iga liituda, kui nende tegevus vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sätestatud muuseumi ülesannetele, s.o kogub, säilitab, uurib ning vahendab inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Süsteemi kasutamine on kõigile muuseumidele (olenemata omandivormist) tasuta, kuid liitumisel võtab muuseum endale kohustuse, et kasutab MuIS-i vastavalt kasutuslepingus kokkulepitule, muuseumiseadusele (laieneb osaliselt) ja selle alusel antud määrustele ning järgib teisi kehtestatud juhiseid. MuIS-iga vabatahtlikult liituva muuseumi tegevust puudutavad muuseumiseaduse §-d 5, 6, 7, 11, 14, 22, 23 ning nende alusel antud kolm määrust. MuIS-i kasutuseesmärke pidas asjakohaseks 26 vastajat ja mitteasjakohaseks 5 vastajat (sh 1 muuseum, kes ei ole ise MuIS-i kasutaja). 13 vastajat arvas, et MuIS-is peaks vormistama ka alla aasta muuseumis hoiul olevad asjad ja 16 vastajat arvas, et ei peaks. Mittevormistamise põhjendusena toodi eelkõige sellega kaasnev asjatu lisatöö, millel ei ole sisulist väärtust. MuIS-iga liitumise tingimusi pidas sobilikuks 21 vastajat, mittesobilikuks 3 vastajat (sh 2 MuIS-i mittekasutavat muuseumi), kes leidsid, et need on liiga ranged ja keerulised. MuIS-iga liitumisega kaasnevaid kohustusi pidas sobilikuks 16 vastajat, mittesobilikuks 7 vastajat (sh 3 MuIS-i mittekasutavat muuseumi). Põhjusena toodi välja töötajate vähesus, nende ettevalmistuse puudulikkus, sisestuste ajamahukus. Ühel juhul tõstatati ka küsimus, kas kõik liitumisega kaasnevad kohustused on üldse põhjendatud. ETTEPANEK: Muuta hoiulevõetud asjade vormistamise nõuete loogikat: mitte eristada ajaliselt, nagu on praegu (alla aasta ei ole kohustuslik/üle aasta on), vaid eesmärgi järgi: hoiule võtmine hoiustamise eesmärgil – kohustuslik vormistada MuIS-is, hoiule võtmine näitusele – ei ole kohustuslik vormistada. 8. Isikuandmed ja autoriõigus (§ 16) MuIS-is tehakse üldsusele juurdepääsupiiranguta kättesaadavaks:  museaali digitaalne kujutis,   digitaalne museaal,  museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavad andmed. Museaaliga seotud isikuandmeid tohivad muuseumiseaduse eesmärkide täitmiseks töödelda (mitte ainult MuIS-is, vaid ka muudes andmekogudes, mis muuseumil võivad olla):  riigimuuseum,  riigi sihtasutuse muuseum,  avalik-õigusliku isiku muuseum,  munitsipaalmuuseum,  MuIS-iga liitunud muuseum,  MuuS § 21 alusel riigieelarvest tegevustoetust saanud eramuuseum. MuIS-i andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel muuseumile, on taaskasutatavad:  avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras,  arvestades muuseumiseaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi,  viidates museaalile ja muuseumile, mille muuseumikogusse kasutatav digitaalne museaal või museaali digitaalne kujutis kuulub. Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist MuIS-is, välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks tegemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. Kui otsustatakse lõpetada museaali levitamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine, võib isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu selle muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse museaal kuulub. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab muuseumi juht või muuseumi juhi määratud isik, avalik- õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, kes hindab otsuse tegemisel taotluse põhjendatust, juurdepääsu vajadust ning üldsuse hulgas levitamise keelamise põhjust. 23 vastajat väitsid, et isikuandmeid ja autoriõigusi puudutavad punktid ei ole takistanud muuseumi tööd, 3 vastajat väitsid, et on. Kommentaarid: Keeruline, raske on orienteeruda, mida ja kui palju näidata võib. Kes otsustab, kas isikuandmete jätkuv kättesaadavaks tegemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi? Kui inimene väidab, et kahjustab, siis ei ole muuseumitöötajal pädevust öelda vastupidist. Muuseumi ajaloo jäädvustamisel on keeruline fotodega, sest teatavasti peab olema iga pildil oleva isiku luba pildi avalikult näitamiseks. Tuleb otsida fotod, kus näod ei ole äratuntavad, aga see ei ole ka suur takistus. 21 vastajat väitsid, et ei ole olnud probleeme mõne isikuandmeid ja autoriõigusi puudutavad punkti rakendamisega, 4 vastajat väitsid, et on olnud. Kommentaarid: Isiklike toimikute ja fotode avalikustamisel isikuandmete kaitse rakendamise otsustamine, mõned korrad on esinenud nt järeltulijate proteste isa või vanaisa foto või muude andmete MuIS-is avaldamise kohta. Ilmselt võib jääda probleemiks tahtmatu isikuandmete avalikustamine ehk mis on lubatud ja mis mitte. Siin on oluline arhiivide kogemus. Üldine kommentaar osa 8 kohta: Isikuandmete ja autoriõiguste teema on museaalide puhul suhteliselt reguleerimata ning puutume sellega aeg-ajalt kokku. Näiteks muuseumikogus olevate kunstiteoste kasutamine muuseumi reklaamis või suveniirides. On olnud küsimusi näiteks 1980-ndate aastate pulmafotode avalikustamisega. Või drastiline näide uriini analüüsi andmete avalikustamisega. 8 vastajat arvasid, et museaalide ja nende andmete juurdepääsupiiranguta kättesaadavaks tegemise nõue on mõjutanud muuseumi tegevust, 17 vastajad arvasid, et ei ole üldse mõjutanud. Kommentaarid: Sellest tulenev omatulu laekumise vähenemine pole olnud väga märkimisväärne, pigem on arvete mitteväljastamine aidanud säästa nii koguhoidja, peavarahoidja kui ka raamatupidaja aega, sest jäävad ära selgitused, miks raha küsime ning sageli 1-2 asja eest esitatav arve on väike, kuid töövoog asjatult pikk. Museaalide kättesaadavaks tegemise nõue on suurendanud museaalide kasutamist, oleme saanud täiendada andmeid. Rohkem on huvilisi, kes on leidnud andmeid, fotosid jms. Teadlikus on ka muidu tõusnud, uurijaid on rohkem. Oleme alati võimaldanud juurdepääsu ja koopiad vaid teenustöö hinnaga, st et kui meil säilitatav digikoopia rahuldab klienti, siis saab ta selle tasuta, suuremas resos üksikkorras kopeerimine on vastavalt hinnakirjale. Mõningal määral vähendanud omatulu. On suurendanud muuseumikogu kasutamist, kuid suurte failide MuIS-is kättesaadavaks tegemine on vähendanud omatulu teenimist. Muuseumikogu kasutamine on suurenenud, reaalselt tulu pole suurenenud, tuntus aga küll. On suurenenud kirjastuste esindajate ja uurijate pöördumised, kes soovivad digikujutist kasutada eriti pärast fotode ja negatiivide kujutiste MuIS-i kandmist; on suurenenud pöördumiste arv täpsustuste/paranduste tegemiseks konkreetsete kujutiste kohta. Kvaliteetse digikujutise kasutamine tulu saamise eesmärgil on muuseumile võimalus väikese tulu saamiseks. Hariduslikul eesmärgil kasutamine on tasuta. 6 vastajat väitsid, et neil on olnud juhtumeid, mil nad on lõpetanud museaali levitamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise, 19 vastajat väitsid, et ei ole olnud. Kommentaarid: On esitatud tungivaid soove (suuliselt) mitte olla oma fotoga nõukogude ajast rääkival püsinäitusel, kuid vestluse järel on siiamaani kõik rahulikult lahenenud. Käsikirjalised materjalid on pandud üldkasutuseks keelu alla. Nt asutuse töötajate juubelite jms fotod on vastuvõtmisest saadik digikujul nähtavad vaid piiratud kasutajatele. Fotol kujutatud isik keelas avalikustamise. Sugulased on avastanud muuseumist saadud foto (muuseumil puudusid konkreetsed andmed kujutatud isikutest) tema meelest sobimatus keskkonnas (uskliku inimese pilt n-ö kõrtsi seinal). Fotode puhul on ette tulnud, kus inimene on olnud foto peal avalikus MuIS-is nähtav ning palus foto avalikult eemaldada. Kodaniku nõudmisel on mõned museaalid (peamiselt fotod) muudetud n-ö mitteavalikuks. Juhtumeid ei ole olnud, oleme jätnud avalikustamata väga isiklike dokumentide sisu. ETTEPANEK: Seaduses ei ole muudatused vajalikud. Oluline on suurem selgitustöö, paremad infomaterjalid ja koolitused. 9. Riigimuuseumid (§ 17, 18, 20)  Riigimuuseumi juhi ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.  Riigimuuseumi juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks. 22 vastajat arvasid, et nõuded on asjakohased, 1 vastaja arvas, et ei ole (ilma põhjenduseta). ETTEPANEK: Seoses riigi sihtasutuste lisandumisega muuseumimaastikule, tuleks seadust täiendada, et ka riigi sihtasutuste juhi kohale korraldatakse avalik konkurss. Sarnaselt etendusasutuste seadusele tuleks lisada säte, et juhiga sõlmitud lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord + erisus: juhul, kui sihtasutusena tegutseva muuseumi juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab sihtasutusena tegutseva muuseumi nõukogu asutajate nõusolekul muuseumi juhi avalikku konkurssi korraldamata.  Riigimuuseum võib saada rahalisi vahendeid: o toetustest, o annetustest o oma põhitegevusega seotud tasuliste teenuste eest, mida võib osutada tingimusel, et need ei takista muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sätestatud muuseumi ülesannete täitmist (s.o. kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine).  Erinõuded tasuliste teenuste osas riigimuuseumidele ja muuseumidele, kes kasutavad halduslepingu alusel riigi muuseumikogu ning kelle lepingus on vastav viide seadusele: 1) muuseumi külastamine on kaheksa-aastasele ja nooremale lapsele, puudega kuni 16- aastasele isikule ning tema saatjale ja sügava puudega 16-aastasele ja vanemale isikule ning tema saatjale tasuta; 2) muuseumipileti hinna määramisel tuleb kehtestada eraldi hind piletile, mis võimaldab ühise soodsama sissepääsu muuseumisse kuni kahele täiskasvanule koos alaealiste lastega; 3) MuIS-is kättesaadavaks tehtud museaali digitaalse kujutise, digitaalse museaali ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavate andmete kasutamine on tasuta; 4) museaali ja museaali digitaalse kujutise riigimuuseumile või riigi sihtasutuse muuseumile kasutamiseks andmine on tasuta; 5) digitaalsete kujutiste trükifailide müügi korral võetav tasu on kulupõhine, millele võib lisada mõistliku investeeringutulu.  Riigimuuseumi põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu kehtestab minister määrusega, kui riigimuuseum on ministeeriumi hallatav riigiasutus, ning ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse juht käskkirjaga, kui riigimuuseum on selle asutuse struktuuriüksus.  Tasu määrad kehtestab riigimuuseumi juht käskkirjaga. 20 vastajat arvasid, et tasuliste teenuiste erinõude seadusega kehtestamine on vajalik, 5 vastajat arvas, et ei ole. „Ei“ vastanutest 2 põhjendasid oma arvamust nii: Enamasti on muuseumis reeglid palju lõdvemad, nt on meil perepilet sõltumata pere suurusest ehk laste arvust ikka ühe hinnaga. Võiks olla muuseumi enda otsustamise õigus. Praeguse süsteemiga jätkamise poolt kommentaarid: Et asjad oleksid üheselt selged, mida võib ja mida ei või. Üldised nõuded on vajalikud muuseumidele, et vältida erinevaid arusaamu. Samas muuseumipileti hinna määramisel kahele täiskasvanule ja nende lastele (nn perepilet) tekitab mitmeti tõlgendavusi. Praktikas kasutatakse muuseumide hinnakirjades üldjuhul "lühendit" perepilet. Vajaks sõnastuse ülevaatamist, mitte printsiibist loobumist. Vältimaks segadust ja kehtestamaks kõigile riigimuuseumidele ja SA-dele ühtsed alused, mida ja kuidas hinnastatakse. Avaliku raha eest saadavad teenused, riigile kuuluv kogu. Hoiab korrektset vormi. Tegevused turusituatsioonides ei lähe liiga kerglasteks ja üha vähem on autoriõigusega pahuksis olijaid. Korrektne on seadusest tulenevalt, kõikidel muuseumidel ühtne. Pole põhjendust, miks peaks tasuliste teenuste kättesaadavus seadusega määratud muuseumides erinema. Muuseum ja muuseumikogud peaksid olema senisest enam kasutatavad. Muuseumisüsteemis üheselt mõistetav ja arusaadav. 12 vastajat arvasid, et kõik erinõuded on asjakohased, 8 vastajat arvas, et ei ole. Kommentaarid: Kui lepinguline partner annab oma digitaalsed kujutised tasuta kasutada, oleks võrde, et ka riik annab oma muuseumikogus tehtud digitaalsed kujutised tasuta lepingulisele partnerile kasutada. Hetkel selline praktika puudub. Represseeritud isikud võiks olla ka soodustusega.10 Kas tegemist on asjakohase sõnastusega: „Riigimuuseumi põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu kehtestab minister määrusega, kui riigimuuseum on ministeeriumi hallatav riigiasutus“? Erinõuete punkt 3) ja 5) on osaliselt vastuolus (digiteeritud kujutise kasutada andmine on tasuta, samas võib faile müüa!).11 Punktis 4) museaali ja museaali digitaalse kujutise riigimuuseumile või riigi sihtasutuse muuseumile kasutamiseks andmine on tasuta; võiks olla lisaks ka munitsipaalmuuseumid. MuIS-is kättesaadavaks tehtud failide kasutamine peaks olema tasuline. Muuseumi külastus tasuta kuni 8-aastasele on tekitanud palju segadust. 2. ja 3. klassis on nii 8- kui ka 9-aastased, osa lapsi tunnevad ennast halvasti, et nemad peavad pileti ostma, teised mitte. Peaks olema, et kui laps on koolilaps, siis peaks maksma või kompenseerib riik. MuIS-is kättesaadavaks tehtud museaali digitaalse kujutise, digitaalse museaali ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavate andmete kasutamine on tasuta – siinkohal tekib küsimus, et kui mingi äriühing soovib kasutada kujutist tootearenduslikul eesmärgil, st ärilistes huvides, kas ei peaks siiski olema märge, et pöördutakse konkreetse muuseumi poole ja tasutakse konkreetne või kokkuleppeline summa. Suurpere toetus, hetkel ei loe välja mitu last: Muuseumipileti hinna määramisel tuleb kehtestada eraldi hind piletile, mis võimaldab ühise soodsama sissepääsu muuseumisse kuni kahele täiskasvanule koos alaealiste lastega.12 10 KuM-i kommentaar: represseeritute soodustus (riigimuuseumide tasuta külastamise õigus) on kehtestatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadusega. 11 KuM-i kommentaar: Vastuolu ei ole, sest muuseumil ei ole praegu kohustust suuri trükifaile MuIS-i panna. 12 KuM-i kommentaar: laste arv ei ole piiratud. 13 vastajat väitsid, et erinõuete täitmisel ei ole olnud probleeme, 6 vastajat väitsid, et on olnud. Kommentaarid: Trükifailile kulupõhise hinna määramine. Probleeme on esinenud nn perepileti vääriti tõlgendamisel - soov ringi laiendada. Keeldutakse hinnakirjas toodud kasutustasusid maksmast, sest osad muuseumid teevad erandeid ja kokkuleppel tasu maksta ei tule, samas on digiteerimine väga ressursimahukas töö, mida muuseumi eelarvest tõhusalt rahastada keeruline. On olnud küsimusi, et kuidas on kulupõhine hind arvutatud kuni konkreetse arvutuskäigu nähanõudmiseni. Samas on siin ebavõrdsus Rahvusarhiiviga, kellele selline kulupõhine hinnanõue ei kehti, kuigi hoiame ühesugust riigi kultuuripärandit.13 Rahvusarhiivist digikujutist tellides sõltub hind ka kasutuseesmärgist. Samuti ei ole Rahvusarhiiv teinud kättesaadavaks suuri fotofaile, kuid muuseumidele selline nõue kehtib.14 Sama mis 9.3.1 Õpetajad on püüdnud tervet klassi tasuta muuseumisse saada – meil on kõik 8 aastased. Laps ju teab oma vanust, piinlikud olukorrad. Üldjuhul on raske selgitada, et perepilet tähendab siiski täiskasvanuid ja alaealisi lapsi, mitte peret kui niisugust. 13 KuM-i kommentaar: Nõue siiski kehtib. Vt arhiiviseaduse § 3 lg 3 viimane lause: Teenuse tasu määra kehtestamisel tuleb arvestada, et teenuse eest võetav tasu ei ületaks selle osutamisega kaasnevaid kulutusi. 14 KuM-i kommentaar: Muuseumiseadus ei kohusta MuIS-is avaldama suuri fotofaile. 23 vastajat ei ole võtnud digitaalsete kujutiste trükifailide eest tasu museaali annetaja enda käest, 2 vastajat on. 24 vastajat arvasid, et seadus ei peaks seda (vt küsimus 9.5) reguleerima, 6 vastajat arvas, et peaks. Küsimused ainult neile muuseumidele, mis ei ole riigimuuseumid või riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid: 8 vastajat (sh 1 ekslik vastus grupist RIIK) väitsid, et nad on tasuliste teenuste erinõudeid vabatahtlikult järginud, 3 vastajat (sh 1 ekslik vastus grupist RIIK), et ei ole. Kommentaarid: Osaliselt. Uurimistööga seotud teenuste eest pole tasu võtnud. Perena külastajatele oleme teinud soodustusi. Süsteem on loodud, lihtne neid põhimõtteid teatud mugandustega kasutada Teeb tööprotsessi lihtsamaks ja loogilisemaks. Eetilistel ja inimlikel. ETTEPANEK: Täpsustada seaduses nn perepileti regulatsiooni sõnastust, sest see on ebaselge nii muuseumidele kui ka külastajatele ning on väga erinev praktika seaduse tõlgendamisel. Praegu kehtivaid põhimõtteid mitte muuta:  See ei ole perepilet, vaid täiskasvanu(te) ja lapse/laste ühiskülastuse soodustus;  Soodustust peavad saama, kui koos tulevad: 1 täiskasvanu + 1 laps; 1 täiskasvanu + 2, 3, 4 jne jne last (piiramata laste arv); 2 täiskasvanut + 1 laps; 2 täiskasvanut + 2, 3, 4 jne jne last (piiramata laste arv); 10. Muuseuminõukogu § 19 ja § 5 lg 2 Muuseuminõukogu on kultuuriministri nõuandev kogu, kuhu peavad kuuluma:  muuseumide esindajad,  muuseumide asutajate esindajad,  muud muuseumide valdkonna asjatundjad. Muuseuminõukogu ülesanded:  teeb ettepanekuid ja annab arvamusi muuseumiseadusest tulenevates küsimustes,  annab seisukohti MuIS-iga liitunud muuseumide kogumispõhimõtete osas.  Muuseuminõukogul on õigus tutvuda muuseumi tegevuse ja muuseumikogu seisukorraga kohapeal. Muuseuminõukogu liikmele võib maksta tasu muuseuminõukogu töös osalemise eest. Tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab kultuuriminister käskkirjaga. 22 vastajat arvasid, et Muuseuminõukogu koosseisu määratlus on asjakohane, 2 vastajat arvas, et ei ole. „Ei“ vastanute kommentaarid puudutasid juba konkreetsete asutuste esindajate nimetamist, mitte koosseisu üldmääratlust. 20 vastajat arvasid, et Muuseuminõukogu ülesanded on asjakohane, 4 vastajat arvas, et ei ole. Kommentaarid: Võiks olla laiem nõuandev funktsioon ka muudes küsimustes15. Muuseuminõukogus peaks olema iga maakonna esindaja.16 15 KuM-i seisukoht: sõnastus „käesolevast seadusest tulenevates küsimustes“ on piisavalt lai, et katta kõiki muuseumivaldkonda puututavaid teemasid. 16 KuM-i seisukoht: Muuseuminõukogu ei ole esindusorganisatsioon, vaid ministri nõuandev kogu. Võiks olla ka muuseumi arengusuundadel väljatöötamisel nõuandvaks organiks.17 Koostöös Eesti Muuseumiühinguga korraldab eesti muuseumide tunnustusüritust selleks vastavate kategooriate komisjone moodustades ja nende töös osaledes.18 Muuseuminõukogu ülesanne peaks olema - tutvub muuseumi tegevuse ja muuseumikogu seisukorraga kohapeal; praeguses variandis "on õigus". Siin vajaks sõnastamist printsiip.19 ETTEPANEK: Seoses Eesti Muuseumide Liidu (nimi on tööpealkiri, loomisel kevadel 2022) loomisega tuleks koos teiste muuseumivaldkonna huvikaitseorganisatsioonidega (ICOM Eesti, Eesti Muuseumiühing) analüüsida Muuseuminõukogu vajalikkust. 11. Tegevustoetused (§ 21) Avalik-õigusliku isiku muuseum, munitsipaalmuuseum ja eramuuseum võivad saada tegevustoetust riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu ning riigi sihtasutuse muuseum asutajaõigusi teostava ministeeriumi kaudu, kui:  muuseumi tegevus vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sätestatud ülesannetele;  muuseumi ainevaldkond on rahvuskultuuri jaoks oluline;  muuseum tegutseb aasta ringi ning muuseumikogu on kasutajatele soovi korral ligipääsetav;  muuseumil on pikaajaline arengukava koos tegevustoetuse kavandatava kasutusaasta ja kolme järgmise aasta finantsplaaniga;  muuseum täiendab muuseumikogu eesmärgipäraselt, lähtudes muuseumi kogumispõhimõtetest. Tegevustoetuse taotlemisel esitatakse:  taotlus,  muuseumi arengukava koos tegevustoetuse kavandatava kasutusaasta ja kolme järgmise aasta finantsplaaniga,  tegevustoetuse kavandatava kasutusaasta eelarve ja tegevuskava,  muuseumi kogumispõhimõtted. Muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise korra kehtestab kultuuriminister määrusega. 17 KuM-i seisukoht: Muuseuminõukogu on ministri nõuandev kogu. On ebareaalne, et vabatahtlikkuse alusel tegutsev kogu saaks nõustada muuseume nende arengukavade koostamisel. 18 KuM-i seisukoht: ürituse korraldamine ei ole ülesanne, mis peaks olema seadusega reguleeritud. See on juba kajastatud Muuseuminõukogu töökorras (kinnitatud ministri käskkirjaga). 19 KuM-i seisukoht: On ebareaalne, et vabatahtlikkuse alusel tegutsev kogu suudaks tutvuda kõigi muuseumide ja nende kogudega kohapeal. Sellise kohustuse panemine ei ole mõistlik. 21 vastajat arvasid, et tegevustoetuse saamise eeltingimused on asjakohased, 2 vastajat arvas, et ei ole (põhjenduseta). 15 vastajat arvasid, et protseduuris ei peaks midagi muutma, 6 vastajat arvas, et peaks. Kommentaarid: Lihtsustada. Kui riigis kultuuritöötajate miinimum töötasu on kehtestatud, siis KOV teeb omad seadused: makstakse magistrikraadiga töötajale või ei saa maksta, sest teised kultuuritöötajad tahavad ka sellist tasu saada. Muuseumi arenguks ainult Kultuuriministeeriumi toetusest jääb väheks. Asutuse vara on tema töötajad. Munitsipaalmuuseumides on vaja rohkem riigi sekkumist. KOV-i panus tegevuseks peaks olema protsendiliselt määratud.20 Jaanuaris ei ole võimalik esitada sama aasta eelarvet, sest see ei ole veel kinnitatud, järgmise aasta eelarvet veelgi vähem. Taotluse esitamisaeg võiks olla hiljem, nt veebruari teises pooles või märtsis. Taotlusvormi võiks ajakohastada. Taotluse esitamise ja toetuse saamise otsuse vahel peaks olema mõistlik vahe, mitte üle 2-3 kuu.21 Eramuuseumide puhul tuuakse probleemina esile tegevustoetuseks mõeldud riiklike vahendite nappust. Samas võiks tegevustoetuse taotlemisel olla esitatud KOV-de muuseumide puhul nt KOV-de 20 KuM-i seisukoht: Kohaliku muuseumi pidamine ei ole riiklik kohustus, vaid ülesanne, mille omavalitsusüksus ise otsustab täitmiseks võtta, lähtudes kohalikest huvidest ja vajadustest. 21 Taotlemise tähtaega on juba praeguseks muudetud. iga-aastane toetus ja lisaks kogumispõhimõtetele muuseumide koht kohalikes arengukavades. See on oluline kohalike muuseumide jätkusuutlikkuse hindamisel. Otsustus võiks olla kiirem, me ei saa tegevust planeerida, kui me taotluse vastuse saame alles järgmisel aastal. ETTEPANEK: 1. Sõnastada täpsemalt, mis on muuseum muuseumiseaduse tähenduses. St et tegemist ei oleks üldise „muuseumi“ definitsiooniga, vaid tingimuste loeteluga, mille alusel on võimalik hinnata, kas asutusel on õigus tegevustoetusele. (vt sõnastuse ettepanek p 2 „Mõisted“ lõpus). 2. Eristada riigiasutuste ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide ja muude muuseumide tegevustoetuste süsteem (analoogselt uuele etendusasutuste seadusele). Riigiga seotud muuseumid saaksid toetust muuseumi põhimääruslike või põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks ning tegevustoetuse saaks siduda omaniku või asutaja ootuste sõnastamisega. Muud muuseumid saaksid toetust muuseumivaldkonna mitmekesisuse ja muuseumiteenuste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. Kehtestada hindamismetoodika ja punktisüsteem (ministri määruse tasandi küsimus, mitte muuseumiseaduse). 3. Vaadata üle 3-aastaste lepingute sõlmimise reeglid ning viia need kooskõlla riigieelarve baasseadusega (ministri määruse tasandi küsimus, mitte muuseumiseaduse). 12. Järelevalve (§ 22) Muinsuskaitseamet teostab järelevalvet ainult MuIS-iga liitunud muuseumi muuseumikogu korralduse üle. Muinsuskaitseamet kontrollib:  kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise otsustamise vastavust käesoleva seaduse § 5 lõike 5 alusel kehtestatud muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korrale;  kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise, samuti museaalide ning muuseumisse hoiule võetud asjade üle arvestuse pidamise toimingute ja dokumentide vastavust käesoleva seaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatud muuseumide andmekogu põhimäärusele;  muuseumikogu ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjade seisundi ning säilitamise ja eksponeerimise tingimuste, märgistamise ja inventuuri läbiviimise, samuti muuseumikogu korralduse põhimõtete vastavust käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel kehtestatud museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise korrale;  riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi puhul muuseumikogu kasutamise vastavust käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingule. Muinsuskaitseamet võib järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 300 eurot, ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral 600 eurot. 26 vastajat arvasid, et järelevalves ei peaks midagi muutma, 1 vastaja arvas, et peaks olema laiem ja 1, et kitsam. 5 vastajat arvas, et iga 10 aasta järel, 1 vastaja, et iga 7 aasta järel, 5 vastajat, et 3–5 aasta järel. ETTEPANEK: Seadust ei ole vaja muuta. 13. Museaalide ja abikogu rahaline arvestus ning museaali kindlustus (§ 24 ja § 30) Rahalist arvestust peetakse alates muuseumiseaduse jõustumisest soetatavate museaalide ja abikogusse arvatud asjade üle. Riigile kuuluvasse muuseumikogusse arvatud kultuurilooliselt oluline ainueksemplar, mis saadetakse ajutiselt välisriiki ning mille kahjuhüvitise tagamist ei ole otsustatud muuseumiseaduse § 27 lõike 2 kohaselt, tuleb kindlustada selle rahaliselt hinnatavas väärtuses ja § 26 lõikes 1 sätestatud kahju ulatuses. 19 vastajal ei ole olnud probleeme museaalide üle rahalise arvestuse pidamisel ning ühel vastajal on olnud (ilma selgituseta). Kõik 22 vastajat leidsid, et museaalide kindlustamise nõue on vajalik. 18 vastajat ei ole välismaale liikunud museaale kindlustanud (põhjendus, et ei ole vaja olnud), 5 vastajat on. 14. Rahvusvahelise näituse kahjuhüvitis (4. peatükk) Süsteemiga on hõlmatud:  välisriigi asutuse või isiku näitus, mida eksponeeritakse Eestis riigimuuseumis või riigi asutatud sihtasutusena tegutsevas muuseumis (sissetulev näitus);  riigile kuuluvasse muuseumikogusse arvatud museaalist või museaalidest koosnev näitus, mida eksponeeritakse välisriigis (väljaminev näitus). Mis mahus on kahjud kaetud:  näituse taastamise või asendamise kulud juhul, kui näitust on võimalik taastada või asendada;  summa, mille ulatuses on näituse rahaliselt hinnatav koguväärtus vähenenud, juhul kui kahjustatud, hävinud või kaotsi läinud näituse taastamine või asendamine ei ole võimalik;  kui väljaminevat näitust ei ole võimalik taastada ega asendada, näituse kahjuhüvitist ei maksta. Näituse kahjuhüvitis ei kata rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tunnustatud riske, mida näituse eksponeerija ei saa mõjutada ja millega tagatise andmise ajal arvestada. Katmata riskid on kirjas Vabariigi Valitsuse määruses. Näituse kahjuhüvitise tagamist võivad taotleda:  riigimuuseum ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum,  kes esitab dokumendid, mis tõendavad, et näituse vedaja ja eksponeerija töökorraldus ning eksponeerimisruum või -hoone tagavad näituse säilimise  ning vastavad näituse eksponeerimise eesmärgil kasutamiseks andja esitatud tingimustele. Kahju tekkimise aeg võib olla:  väljamineva näituse korral alates hetkest, kui näitus antakse Eestis üle vedajale, kuni hetkeni, kui vedaja annab Eestisse tagastatava näituse üle selle kasutamiseks andnud riigimuuseumile või riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale muuseumile;  sissetuleva näituse korral alates hetkest, kui näitus antakse välisriigis üle vedajale, kuni hetkeni, kui vedaja annab välisriiki tagastatava näituse üle selle kasutamiseks andnud välisriigi asutusele või isikule. Iga-aastases riigieelarve seaduses:  määratakse kalendriaasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär;  määratakse kalendriaastal kehtiv omavastutuse summa, mis ei sõltu näituse väärtusest;  esitatakse kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituste kavandatavad pealkirjad ning vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood ja näituse omanik;  esitatakse muud tagamisega seotud tingimused ja informatsioon. Täpsem kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega: https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=119032019103&id=128092013015 Neli vastajat, kes olid süsteemi kasutanud, leidsid, et taotlemise nõuded on asjakohased. ETTEPANEK: Seadust ei ole vaja muuta.  20.04.2022 Muuseumiseaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I Probleem, sihtrühm ja eesmärk II Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Kavandatava seaduseelnõu (edaspidi ka eelnõu) koostamise raames on Kultuuriministeeriumil (edaspidi ka KuM) plaanis muuseumiseadus (edaspidi MuuS) üle vaadata osades, mille rakendamisel on üles kerkinud probleeme, mis on muu hulgas tingitud viimasel üheksal aastal muuseumimaastikul toimunud muutustest. Lisaks MuuS-i muutmisele on KuM-il plaanis muuta muinsuskaitseseadust (edaspidi MuKS) eesmärgiga asutada rahvakultuuri andmekogu. Tulenevalt avaliku teabe seadusest asutatakse andmekogu seadusega või selle alusel antud õigusaktiga. KuM-i hinnangul sobib eriseaduseks MuKS, mis ainelise kultuuripärandi kõrval määratleb ka vaimse kultuuripärandi. Ainelise kultuuripärandiga seotud andmete kogumiseks on asutatud kultuurimälestiste riiklik register. Seega oleks tulevikus kahe pärandivaldkonna andmekogusid puudutav regulatsioon koondatud ühte seadusesse. Kuivõrd tegemist on töökorralduslike muudatustega, käsitatakse MuKS-is sätestatava andmekogu asutamist koos MuuS-i muudatusega ühes väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) ja eelnõus. MuuS jõustus 15. juulil 2013. Ainus suurem sisuline muudatus tehti sinna 2018. aastal, kui uuendati rahvusvaheliste näituste kahjuhüvitise süsteemi. Teised muudatused on tulenenud teistes seadustes (avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, korrakaitseseaduses, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ning muinsuskaitseseaduses) tehtud muudatustest. Viimase kümnendi jooksul on riigi hallatavate muuseumide võrgustikku põhjalikult ümber korraldatud. Osa varasematest riigimuuseumidest toimivad nüüd riigi või koos kohaliku omavalitsuse üksusega (edaspidi KOV) moodustatud eraõiguslike juriidiliste isikutena (sihtasutused) ning osa on antud KOV-ide hallata. Organisatsioonilistele muutustele eelnesid või on samal ajal toimunud olulised investeeringud muuseumitaristusse, mille puhul on lisandunud nii hoidla- kui ka näitusepindasid. Paralleelselt nende muutustega on toimunud konsolideerimisi riigivara haldamisel (Riigi Kinnisvara Aktsiaselts), riigi raamatupidamise korralduses (Riigi Tugiteenuste Keskus) ja riigi infosüsteemide arendamisel (Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Registrite ja Infosüsteemide Keskus), mis kõik puudutavad ka muuseumide tegevust ja nende rahastamist. Probleeme on ilmnenud nii muuseumide kui ka KuM-i igapäevatöös. Selleks, et neid täpsemalt määratleda, tegi KuM 2019. aasta detsembris muuseumitöötajatele veebiküsitluse ja analüüsis selle tulemuste põhjal kehtivat MuuS-i. Kavandatavas eelnõus on KuM-il plaanis MuuS-is põhjalikumalt muuta kahte regulatsiooni:  museaalide muuseumikogust väljaarvamist (vt p 1.1);  riigieelarvest tegevustoetuse taotlemise ja määramise korda (vt p 1.2). Väiksema mõjuga või tehnilist laadi muudatused (sõnastuse korrigeerimised, volitusnormide ülevaatamine, riigiasutuste ja riigi sihtasutuste nõuete ühtlustamine) on kajastatud VTK lisas 1 (muuseumiseaduse rakendamise tagasiside kokkuvõte) ja need kavandatakse otse eelnõusse. 1 Kolmas muudatus on seotud MuKS-i muutmisega ja puudutab rahvakultuuri andmekogu asutamist (vt p 1.3). Praegu on rahvakultuuri valdkonnas kaks infosüsteemi, mis soovitakse liita üheks rahvakultuuri andmekoguks. Selleks, et minna lähiaastatel üle tulemuspõhisele rahastamismudelile, on vaja koguda statistikat ning hinnata ja analüüsida regulaarset rahvakultuuri valdkonna olukorda. Praegu on valdkondliku statistika kogumine raskendatud, sest Eesti Rahvakultuuri Keskuse (edaspidi ERK) ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (edaspidi ELT SA) hallatavate infosüsteemide1 arhitektuurid on vananenud. Seetõttu on valdkonnale oluline esimesel võimalusel need infosüsteemid ühildada ning luua andmekogule õiguslik ja tehniline alus. 1.1. Museaalide muuseumikogust väljaarvamine 2013. aastal oli muuseumidele pandud kogumispõhimõtete koostamise kohustuse eesmärk tõsta kogumisotsuste ja seeläbi ka muuseumikogude kvaliteeti ning suunata muuseume selgitama oma otsuseid laiemale avalikkusele. Praeguseks on aga selge, et ainult selgema kogumispoliitikaga ei ole võimalik aina kasvavate muuseumikogude probleemi lahendada. Alates MuuS-i jõustumisest kuni 31.12.2021 on kultuuriministri otsusega (46 käskkirjaga) KuM-i2 haldusalasse kuuluvatest muuseumikogudest välja arvatud 50 645 museaali (kokku on riigile kuuluvates kogudes u 4 miljonit museaali). Neist:  92 museaali tagastati omanikule või pärijatele (nende nõudmisel või kohtuotsusega);  u 1200 olid kadunud või pöördumatult kahjustunud;  u 49 200 arvati välja sisulistel põhjustel3. Neist: o u 23 800 – fotod, negatiivid või fotokoopiad; o u 18 200 – trükised/perioodika; o u 3000 – gemmid; o u 2900 – mündid; o u 700 – eksemplarid botaanika, zooloogia ja geoloogia valdkonnast; o u 300 – eksliibrised; o u 200 – arhiivimaterjalid; o u 100 – esemed. Üldjuhul läksid välja arvatud materjalid sama muuseumi abikogusse (u 33 500). Hävitamisele läks u 10 400 endist museaali (üldiselt väärtusetud fotokoopiad või väga halvas seisukorras ning topelt arvel olevad pabermaterjalid). Vähem anti neid üle mõne teise muuseumi kogusse, Rahvusarhiivile, Eesti Hoiuraamatukogule või Rahvusraamatukogule (kokku u 5300). Avalikul enampakkumisel on kogust välja arvatud materjale müüdud ainult kahel korral (mõlemad 2015. aastal, müügitulu oli alla 50 euro). Ühelt poolt kaasneb kasvavate kogudega rahaline probleem: uute energiasäästlike hoidlate ehitamine on kallis, raha on vaja ka kogutud materjali läbitöötamiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks ning igapäevasteks säilitustegevusteks. Teisalt on hoidlapinna pideval suurendamisel ka negatiivne keskkonnamõju (nii ehitamine kui ka hoonete ülalpidamine). 1 Kuigi andmekogu on õiguslikult määratletud mõiste ja nimetatud infosüsteemid ei ole andmekogud avaliku teabe seaduse mõttes, on VTK-s edaspidi kasutatud praktikas kasutusel olevaid mõisteid ELT SA register ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuuri andmekogu RAKU. 2 Teiste ministeeriumide haldusalas on numbrid väga väikesed ega mõjuta üldpilti. 3 St museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega ja/või sama muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub museaaliga olulisel määral sarnaseid museaale, mis on paremas seisukorras või mille kohta teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum. 2 Kuna on ilmne, et muuseumid ei saa oma kogudest tervikuna loobuda ning kogumist ei saa lõpetada, sest sel juhul kaoks muuseumi kui sellise mõte, on väga oluline varem kogutu kriitiliselt üle vaadata ning otsustada, kas kõike on tõesti vaja säilitada. Kogust väljaarvamise süsteem peaks olema võimalikult vähese töökoormusega nii muuseumidele kui ka nende omanikele. Samas on oluline maandada süsteemi võimaliku kuritarvitamise riske. Praegu on museaalide muuseumikogust väljaarvamise alused ja kord MuuS-is ülereguleeritud ning sisaldab kohustuslikke menetlustoiminguid, mille sisuline vajalikkus on küsitav. Probleem seisneb nii väljaarvamise põhimõtetes, otsustustasandis kui ka muuseumikogust välja arvatud asjaga tehtavates toimingutes. MuuS-i § 11 lõike 1 kohaselt arvatakse muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi museaal muuseumikogust välja, kui museaal: 1) on kahjustatud ja seda ei ole võimalik taastada; 2) on hävinud või kaotsi läinud ning seda ei ole leitud vähemalt kahe järjestikuse korralise inventuuri käigus; 3) antakse muuseumiseaduse § 7 alusel üle teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, raamatukogule või Rahvusarhiivile; 4) on enne muuseumikogusse arvamist omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud ning see antakse üle omanikule või tagastatakse teisele riigile. MuuS-i § 11 lõike 2 kohaselt võib museaali muuseumikogust välja arvata, kui: 1) museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega; 2) sama muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub museaaliga olulisel määral sarnaseid museaale, mis on paremas seisukorras või mille kohta teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum. Ebamõistlike kohustuslike menetlustoimingute äravõtmine annab muuseumidele võimaluse tegeleda rohkem kogude sisulise analüüsiga. Eespool kirjeldatud regulatsioon on liiga jäik ja kohustab vormistama väljaarvamise dokumente ka siis, kui on tegelikult lootust, et näiteks varastatud või hoidlas valele riiuline sattunud museaal ilmub siiski välja. Kadunud museaalide üle tuleb ka edaspidi arvestust pidada, kuid see ei vaja otsust nende kogust väljaarvamise kohta. Lisaks kohustab MuuS-i § 11 lõike 1 punkt 1 välja arvama ka selliseid kahjustatud museaale, mille sisuline väärtus on tegelikult säilinud – ka see kohustus on liiga jäik ega jäta muuseumile valikuvõimalust. Lisaks väljaarvamise alustele on probleemiks otsustustasand. MuuS-i § 11 lõike 3 kohaselt otsustab museaali väljaarvamise muuseumikogust eelviidatud alustel ning museaali võõrandamise viisi valiku muuseumi asutaja, arvestades muuseumi juhi, avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isiku või otsustuskogu põhjendatud ettepanekut, millele on lisatud sõltumatu eksperdi arvamus. Praegu on kogumisotsuse tegemine, mis on sisuliselt rahalise kohustuse võtmine väga pikaks perioodiks, täielikult muuseumide endi pädevuses. Samas kogust väljaarvamise otsuseid muuseumid ise teha ei saa, mis ei ole mõistlik. Muuseumikogus museaalide arvelevõtmine ja kogust väljaarvamine on osa kogude kujundamisest ning muuseumid, kus töötavad vastava ala spetsialistid, peaksid selles tegevuses olema sõltumatud – seal ei ole asutaja sekkumine vajalik. Süsteemi kuritarvitamise riske on võimalik erinevate meetmetega maandada. Lisaks eeltoodule on liiga kitsalt sätestatud toimingud, mida saab kogust välja arvatud asjaga edasi teha. MuuS-i § 11 lõike 5 kohaselt võetakse riigile kuuluvast muuseumikogust lõikes 2 sätestatud alusel väljaarvatud asi samas või teises muuseumide andmekoguga liitunud muuseumis kasutusse muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil, antakse üle raamatukogule või arhiivile või tagastatakse museaali muuseumile annetanud või müünud isikule. MuuS-i § 11 lõige 6 näeb ette, et kui lõikes 5 sätestatud tegevused ei ole võimalikud, võõrandatakse asi tasu eest avalikul enampakkumisel, sõltumata museaali harilikust väärtusest. MuuS-i § 11 lõige 8 sätestab, et kui võõrandamise kulud ületaksid 3 riigivara valitseja hinnangul saadavat tulu või kui asja ei õnnestu võõrandada avalikul enampakkumisel, kantakse see maha ja hävitatakse riigivaraseaduse § 55 lõike 2 alusel riigivara valitseja kehtestatud riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kohaselt. Tegelikkuses on lisaks raamatukogudele ja arhiividele mitmeid teisi avaliku sektori asutusi (nt koolid, lasteaiad, vanglad, eakate päevakeskused), kes saaksid muuseumikogust väljaarvatud materjale oma tegevuses kasutada. Asutuste hulga laiendamine isikute või asutustega, kellele tohiks muuseumikogust välja arvatud asju üle anda, motiveeriks muuseume rohkem väljaarvamisi ette võtma ning oleks ühtlasi ka keskkonnasõbralikum alternatiiv nende hävitamisele. 1.2. Riigieelarvest tegevustoetuse taotlemise ja määramise kord MuuS-i § 21 lõike 1 kohaselt võivad avalik-õigusliku isiku muuseum, munitsipaalmuuseum ja eramuuseum saada tegevustoetust riigieelarvest KuM-i kaudu ning riigi sihtasutuse muuseum asutajaõigusi teostava ministeeriumi kaudu järgmistel tingimustel: 1) muuseumi tegevus vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sätestatud ülesannetele; 2) muuseumi ainevaldkond on rahvuskultuuri jaoks oluline; 3) muuseum tegutseb aasta ringi ning muuseumikogu on kasutajatele soovi korral ligipääsetav; 4) muuseumil on pikaajaline arengukava koos tegevustoetuse kavandatava kasutusaasta ja kolme järgmise aasta finantsplaaniga; 5) muuseum täiendab muuseumikogu eesmärgipäraselt, lähtudes muuseumi kogumispõhimõtetest. Muuseumide tegevustoetuste praegune süsteem on ebaselge nii taotlejate kui ka toetuse eraldaja jaoks, sest MuuS-i § 21 lõikes 1 sätestatud rahastamistingimused on väga üldsõnalised. Samuti vajab täpsustamist „muuseumi“ definitsioon, millele antud sättes viidatakse. Riigieelarve vahendite kasutamine peaks olema säästlik, tõhus, mõjus, õiguspärane ja läbipaistev. Lisaks on praeguse rahastamissüsteemi rakendamisel ilmnenud, et riigi sihtasutuste ning era- ja munitsipaalmuuseumide käsitlemine ühes taotlusvoorus ei ole põhjendatud, sest esimeste puhul on riik need ise asutanud konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks, millest olulisim on riigile kuuluva muuseumikogu hoidmine, arendamine (hõlmab nii kogumist kui ka uurimist) ja vahendamine. Seega peab riik seisma hea selle eest, et riigi sihtasutustel oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke ka täita. See tähendab, et riigile kuuluvate muuseumikogudega kaasnevad kulud, mille puhul ei saa riik valida, kas annab selleks tegevustoetust või mitte. Sama kehtib muude (st mitte riigi asutatud) sihtasutuste puhul, kes kasutavad halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu (nt SA Ajakeskus Wittenstein), sest halduslepinguga peab kaasnema raha, et saaks lepinguga määratud ülesannet täita. Selleks, et tagada riigi regionaalpoliitiliste eesmärkide elluviimist ja mitmekülgset kultuuripilti, on oluline toetada võimaluse kohaselt ka kodanike, ettevõtete või KOV-ide loodud muuseume, kuid neid ei saa rahaliselt toetada samadel alustel kui riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavaid muuseume. 1.3. Rahvakultuuri andmekogu asutamine Rahvakultuuri valdkonnas on kaks infosüsteemi, mis koguvad osaliselt samu andmeid, kuid ei ole omavahel liidestatud ning mille asutamiseks puudub seadusest tulenev alus: 1) ELT SA register, mis on töövahend laulu- ja tantsupidude planeerimiseks ja korraldamiseks ning vajalik keskkond peol osalevatele kollektiividele; 2) KuM-i hallatava riigiasutuse ERK hallatav valdkondlik rahvakultuuri andmekogu (edaspidi RAKU), mis sisaldab infot rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, isikute ning rahva- ja kultuurimajade või nendega seotud rajatiste kohta. Viimased 10 aastat on ELT SA register olnud peamine töövahend laulu- ja tantsupidude korraldamiseks. ELT SA register võimaldab kureerida kollektiive peo protsessis, edastada 4 informatsiooni eri sihtrühmadele, planeerida ning teha erinevaid peoga seotud tegevusi (nt peole registreerimine, eelproovide planeerimine ja tagasisidestamine, õppematerjalide tellimine, peole akrediteerimine). Tegemist on olulise planeerimise ja logistilise informatsiooni haldamise platvormiga, mis sisaldab informatsiooni kollektiivide ning nende liikmete kohta isikuandmete tasandil, mis on eriti tähtis ressursside planeerimisel. ELT SA registris olevad isikuandmed ei ole avalikud. Lisaks laulu- ja tantsupidude organiseerijatele ja kollektiividele on ELT SA register kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja meditsiiniteenuse osutajatele, samuti KuM-ile valdkonna sisuliseks analüüsiks. ELT SA registris puuduvad liidestused ja automaatkontrollid, mistõttu sisestatakse ja kontrollitakse andmeid täies mahus käsitsi. See on ajakulukas ning võivad kaasneda vead ja andmete dubleerimised. Puudub regulaarne arendus-, hooldus- ja tugiteenus – ELT SA registri hooldus ja arendus toimub vajaduspõhiselt. RAKU on 2008. aastal kasutusele võetud rahvakultuuri andmekogu, mis hõlmab kõiki rahvakultuuri valdkondi (nt rahvatants, koorimuusika, käsitöö, harrastusteatrid, rahvamajad). Üldistatult hallatakse RAKU-s informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, isikute ja valdkonnaga seotud hoonete kohta, seda maakonna ja KOV-i tasandil (nt arvestus kollektiividesse kaasatuse kohta omavalitsuse rahvaarvu suhtes). Andmekogus on rahvamajade hoonete detailandmed, mis edastatakse ankeetküsitluse alusel ning mida sisestavad andmekogusse käsitsi ERK-i rahvakultuurispetsialistid. Kord aastas edastatakse informatsiooni erinevatele asutustele, sh Statistikaametile, Rahandusministeeriumile ja KuM-ile, rahvakultuuri keskseltsidele. RAKU andmeid ei ole avalikult kättesaadavad, infot saab ERK-ile päringut esitades. RAKU andmekogu on praeguseks moraalselt vananenud ja selle edasiarendus olemasolevas vormis ei ole otstarbekas. Rikete puhul on reaalne oht, et kaovad rahvakultuuri valdkonna jaoks olulised 14 aasta andmed. Andmekogus olevate andmete põhjal koostatakse valdkondlikke analüüse, mis on KuM-ile ja KOV-idele poliitika kujundamise ja rakendamise aluseks. Andmete põhjal on võimalik hinnata rahvakultuuri valdkonnas toimuvate protsesside tendentse, maakonna tasandil kollektiividesse kaasatuse ulatust ning üldisemaid muutusi valdkonnas. Lisaks eeltoodule on andmeid vaja ka UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga4 võetud kohustuste täitmise kohta aru andmiseks. Vaimse kultuuripärandi kaitse all mõistetakse meetmeid, mis on ette nähtud vaimse kultuuripärandi elujõulisuse tagamiseks, sh sellise pärandi eri aspektide identifitseerimiseks, dokumenteerimiseks, uurimiseks, säilitamiseks, kaitseks, edendamiseks, esiletõstmiseks, edasiandmiseks (eelkõige ametliku ja vabahariduse kaudu) ning taaselustamiseks. Aruandluseks kasutatakse RAKU andmeid harrastajate, kollektiivide jt kohta. Mõlemat andmekogu puudutav õiguslik probleem Avaliku teabe seaduse § 433 lõike 1 kohaselt asutatakse andmekogu seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga. Mõlemal andmekogul õiguslik alus puudub. KuM peab vajalikuks ELT SA registri ja RAKU süsteemid arendada uueks terviklikuks riigi infosüsteemi kuuluvaks rahvakultuuri andmekoguks. Nimetatud andmekogu loomist on detailsemalt analüüsitud ka ERK-i tellitud ELT SA registri ja RAKU andmekogu detailanalüüsis5 (töö teostaja Civitta Eesti AS). Loodaval andmekogul on ühised baasandmed ja kaks alammoodulit: RAKU andmekogu ja ELT SA register. Mõlemad alammoodulid liidestatakse nii omavahel kui ka äriregistri, aadressiandmete 4 Konventsioon võeti vastu 17.10.2003. Eesti Vabariik kiitis konventsiooni heaks 06.01.2006. Konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 27.04.2006. Link konventsiooni tekstile: https://www.riigiteataja.ee/akt/12736412 5 https://rahvakultuur.ee/wp-content/uploads/2021/11/ELTSA-registri-ja-RAKU-andmekogu- detailanaluus_lopparuanne-1.pdf. 5 süsteemi infosüsteemi, rahvastikuregistri, kutseregistri ja KuM-i toetuste menetlemise infosüsteemiga ning X-tee kaudu saab olema valmidus liidestuda teistegi andmekogudega. Andmeid topelt ei esitata. Loodavas ühises andmekogus on asjakohased ja usaldusväärsed andmed laulu- ja tantsupeo korraldamiseks, rahvakultuuripoliitika kujundamiseks ja statistika kogumiseks, tehnilised võimalused või liidestused valdkondlike toetusmeetmete menetlemiseks. Andmekogu asutamiseks tuleb algatada MuKS-i muutmine, milles sätestatakse andmekogu eesmärk, kogutavate andmete põhiliigid, juurdepääsupiirangud, säilitamistähtajad ning volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Pärast andmekogule seadusliku aluse andmist on võimalik algatada andmekogu arendamiseks riigihange ning alustada muude vajalike tehniliste toimingutega. 2. Sihtrühm 2.1. Museaalide muuseumikogust väljaarvamist puudutav regulatsioon mõjutab otseselt ainult riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavaid muuseume ning vabatahtlikult muuseumide infosüsteemiga (edaspidi MuIS) liitunud muuseume (kokku 60 asutust, mis on u 1/3 muuseumide koguarvust). Teiste muuseumide puhul museaalide muuseumikogust väljaarvamise kord seadusega reguleeritud ei ole ega ole ka plaanis. 2.2. Tegevustoetuste süsteemi kavandatavad muudatused puudutavad kogu muuseumivaldkonda ja selles tegutsevaid asutusi, sh 14 riigimuuseumi (sh riigiasutuse või riigi sihtasutuse struktuuriüksusena tegutsevaid muuseume)6, 14-t riigi osalusel asutatud muuseumi sihtasutust, 7 avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumi ning ligikaudu 62 munitsipaalmuuseumi ja 72 eramuuseumi7. Samas praktikas saab neist KuM-i kaudu tegevustoetust ainult väike osa – näiteks 2022. aastal oli taotlejaid kokku 38, kellest toetust sai 36. Teiste ministeeriumide kaudu saab igal aastal tegevustoetust 6 muuseumi. Kavandatav seadusemuudatus toetust saavate muuseumide arvu suurenemise võimalust ei loo, vaid see jääb endiselt sõltuma riigieelarve võimalustest. Lisaks on mõlema muudatusega kaudselt mõjutatud sihtrühmaks muuseumide publik (2020. aastal 1,7 miljonit), sest planeeritavad muudatused annavad võimaluse parandada muuseumiteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust kogu riigis. Muudatused mõjutavad ka KuM-i ja Muinsuskaitseameti (edaspidi MKA) töökorraldust, vähendades nende töökoormust. 2.3. Rahvakultuuri andmekogu asutamine puudutab kõiki isikuid, kes on seni kahe andmekogu teenuseid kasutanud (isik, kes on huvitatud rahvakultuurialasest infost, nt kultuurihuviline kodanik, ajakirjanik, üliõpilane, teadlane või kellele see on vajalik, nt KOV-i kultuurivaldkonna spetsialist (79), ERK-i töötaja (32), ELT SA töötaja (7), laulu- ja tantsupoe kunstiline toimkond (80), kuraator (20), laulu- ja tantsupeo protsessis osalev kollektiiv, kollektiivide juhendaja (4416) ja vanem (4570), rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni juht (3000), rahvakultuuri harrastajad (78 110), kultuuriasutused (2834) jne). Laulu- ja tantsupeo protsessis osalev kollektiiv, selle juhendaja või vanem ning rahvakultuuri valdkonnas tegutsev organisatsioon on ka andmete esitaja rollis. Regulatsioon mõjutab oluliselt KuM-i, kes saab andmekogu kaudu infot rahvakultuuripoliitika kujundamiseks. 6 Riigimuuseumide muutmist sihtasutusteks jätkatakse 2022. aastal. 7 Munitsipaal- ja eramuuseumide andmed on 2020. aasta seisuga ning ligikaudsed, sest kõigi muuseumide, külastuskeskuste ja erakollektsioonide puhul, kes Statistikaameti küsitlusele vastavad, ei ole hinnatud, kas nende tegevus vastab kehtivas MuuS-is toodud „muuseumi“ definitsioonile. 6  3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Eelnõu väljatöötajate üldine eesmärk on saavutada olukord, kus muuseumiseadus on uuendatud ja tänu sellele ka probleemideta rakendatav. Järgnevalt on sõnastatud soovitud tulemused üksikasjalikumalt, lähtudes eespool esitatud probleemide liigitusest. 3.1. Museaalide muuseumikogust väljaarvamine  Museaalide muuseumikogust väljaarvamise süsteem on lihtne ja minimaalselt vajaliku bürokraatiaga, et maandada süsteemi kuritarvitamise riske. 3.2. Riigieelarvest tegevustoetuse taotlemise ja määramise kord  Kehtestatud on kõigile osapooltele üheselt mõistetav, tulemuspõhine ja riigieelarveliste vahendite kasutuse läbipaistvust tagav muuseumide rahastamismudel.  Sõnastatud on põhimõtted, mis eesmärgil riik muuseume toetab.  Selgelt on eristatud riigi kui asutaja kohustus tagada riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide põhikirjaliste eesmärkide täitmine ning riigi poolt muudesse muuseumidesse panustamise eesmärgid. Rahastamissüsteemi täpsem kord reguleeritakse sarnaselt teiste KuM-i vastutusvaldkondadega ministri määruse tasandil.  Rahastamispõhimõtteid järgivad ka kõik teised ministeeriumid, kelle haldusalas muuseume on. St kultuuriminister kui muuseumivaldkonna eest vastutava minister kehtestab oma määrusega vastava korra, mida rakendavad ka teised ministeeriumid kui muuseumide asutajad. 3.3. Rahvakultuuri andmekogu asutamine Luuakse õigusliku alusega riigi infosüsteemi kuuluv rahvakultuuri andmekogu. Loodavas ühises andmekogus on andmed avalikult kättesaadavad, ajakohased ja usaldusväärsed. RAKU alammoodul on tööriist ERK-i rahvakultuurispetsialistile, KuM-ile ja teistele rahvakultuurialaste andmete vajajatele. Alammooduli eesmärk on koguda statistikat, mis võimaldab koostada valdkondlikke analüüse, mis on poliitika kujundamise ja rakendamise aluseks. Andmete põhjal on võimalik hinnata rahvakultuuri valdkonnas toimuvate protsesside tendentse, maakonna tasandil kollektiividesse kaasatuse ulatust ning üldisemaid muutusi valdkonnas. ELT SA registri alammoodul on tööriist laulu- ja tantsupidude kunstilisele toimkonnale, kuraatoritele ja ELT SA töötajatele ning peo protsessis osalevatele kollektiividele, võimaldades tõhusalt hallata laulu- ja tantsupeoga seotud andmeid ja tegevusi. Mõlema alammooduli andmed on ühiskasutuses, mistõttu ei toimu andmete dubleerimist ja topelt esitamist. Andmed on asja- ja ajakohased ning võrreldavad. Toimuvad liidestused teiste andmekogudega. Andmekogusse sisselogimine on turvaline, andmete sisestamine ja muutmine on arusaadav ja lihtne. Andmekogu on tehnoloogiliselt toimiv ning uuendusi ja muudatusi võimaldav süsteem. Uue andmekogu loomine aitab kaasa teabe töötlemise ja riigi infosüsteemide pidamise kohta avaliku teabe seaduse ja küberturvalisuse seadusega kehtestatud nõuete täitmisele ning aitab täita UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist tulenevaid ülesandeid. II Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Kehtiv regulatsioon Muuseumikogust väljaarvamist reguleerivad MuuS-i §-d 7, 11 ja 32 ning kaks kultuuriministri määrust: 7   08.07.2013 määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“;  08.07.2013 määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“. Riigieelarvest rahastamist reguleerivad MuuS-i §-d 20–21 ning kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 35 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise kord“. Rahvakultuuri andmekogusid ükski eriseadus ei reguleeri. Andmekogusid puudutav üldine regulatsioon tuleneb avaliku teabe seadusest. Seotud strateegiad ja arengukavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“8 seab muuseumide teemalehel (arengukava lisa 5 lk 19) eesmärgiks, et muuseumide riiklik tegevustoetuste süsteem peab olema tulemuspõhine, üheselt mõistetav ja läbipaistev; et riik peab oluliseks muuseumide regionaalse ja temaatilise paljususe hoidmist; et tähelepanu suunatakse olemasolevate muuseumide tegevuste kvaliteedile ja tõhususele. „Kultuuri arengukava 2021–2030“ valdkonna olukorra analüüsis märgitakse (arengukava lisa 1, lk 52), et selleks, et minna lähiaastatel üle tulemusele orienteeritud rahastamismudelitele, on vaja koguda statistikat ning hinnata ja analüüsida regulaarselt valdkonna olukorda. Praegu on valdkondliku statistika kogumine piiratud, sest ERK-i hallatava andmekogu ning ELT SA hallatava registri arhitektuurid on vananenud. Seetõttu on valdkonnale oluline esimesel võimalusel andmekogu ja register ühildada ning luua neile uus tehniline alus. Rahvakultuuri teemalehel (arengukava lisa 5 lk 32) märgitakse, et kvaliteetsed ja ajakohased andmed ning statistika toetavad kogukondade, kultuurikorraldajate ja poliitikakujundajate tegevust. Valdkondlik andmekogu ja vaimse kultuuripärandi veebipõhine nimistu on tõhusad ja kasutajasõbralikud tööriistad, mis on integreeritud teiste asjaomaste keskkondadega. Rahvakultuuri valdkonnas toimuvate protsesside mõjude hindamiseks ja toetusmeetmete tõhususe analüüsimiseks tehakse regulaarselt mõju-uuringud. 5. Tehtud uuringud 1. Muuseumiseaduse rakendamise tagasiside kokkuvõte (lisa 1). 2. ERK-i tellitud ELT SA registri ja RAKU andmekogu detailanalüüs (töö teostaja Civitta Eesti AS) (lisa 2). 6. Kaasatud osapooled KuM on VTK ettevalmistamisel teinud koostööd ministrit nõustava muuseuminõukogu, muuseumide peavarahoidjate ja MKA-ga. Rahvakultuuri andmekogu puhul on protsessi kaasatud ERK, ELT SA, KOV-id, rahvakultuuri keskseltsid ning konsulteeritud on ka Andmekaitse Inspektsiooniga. III Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 8 https://www.kul.ee/kultuur2030. 8 a) Muuseumiseaduse muutmine  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Tegevusetus ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH b) Rahvakultuuri andmekogu asutamine  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine JAH  Tegevusetus ehk olemasoleva olukorra säilitamine EI  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs a) Muuseumiseaduse muutmine VTK-s muuseumiseaduse kohta toodud probleeme ei ole võimalik lahendada avalikkuse teavitamise või rahastuse suurendamise teel, sest tegemist on õiguslikku regulatsiooni puudutavate küsimustega. Tegemist on seaduses oleva regulatsiooniga, mida muuseum peab järgima. Tegevusetus ehk olemasoleva olukorra säilitamine Senise olukorra säilitamine tähendaks, et mitterahuldav olukord jätkub, sest VTK-s käsitletavate probleemide puhul ei ole võimalik, et need ilma sekkumiseta aja jooksul ise lahenevad. Eelkõige püsiks riigieelarveliste vahendite kasutamise läbipaistmatuse oht. Samuti ei oleks tegevusetus kooskõlas eespool viidatud kultuuri arengukavaga. Senise regulatsiooni parem rakendamine Praegune muuseumikogust väljaarvamise süsteem on liiga detailselt seaduses reguleeritud ning liialt piirav. Tegevustoetuste praegune süsteem on ühetaoline ega arvesta muuseumimaastiku eripäraga, kus osad muuseumid kasutavad riigile kuuluvaid muuseumikogusid, mille puhul kaasneb riigi jaoks rahastamiskohustus. Seega ei ole kummagi probleemi lahendamisel abi ka olemasoleva regulatsiooni paremast rakendamisest. b) Rahvakultuuri andmekogu asutamine VTK-s toodud rahvakultuuri andmekoguga seotud probleeme ei ole võimalik lahendada avalikkuse teavitamise teel, sest avaliku teabe seadus näeb ette, et andmekogu asutatakse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga. Rahastuse suurendamine on vajalik, kuid seda ei ole mõistlik teha õigusliku aluseta ja riigi infosüsteemi mittekuuluvate andmekogude tegevuse jätkamiseks, st rahastuse suurendamine ei lahenda õiguslikku probleemi. Tegevusetus ehk olemasoleva olukorra säilitamine. Olemasolevate, korrektse õigusliku aluseta loodud andmekogude vananemise tõttu on rikete puhul oht, et kaovad rahvakultuuri valdkonna jaoks olulised 14 aasta andmed. Samuti ei ole andmete kvaliteedi ja käitlemispiirangute tõttu võimalik adekvaatset poliitikat kujundada. Laulu- ja tantsupeo korraldamine ei ole ilma toimiva andmekoguta võimalik. Andmekogude edasiarendamine olemasolevatel platvormidel ei ole võimalik. Andmekogu on valdkonna jaoks möödapääsmatult vajalik, mistõttu ei ole olemasolevate vananenud infosüsteemide sulgemist kaalutud. 9 Senise regulatsiooni paremat rakendamist ei ole kaalutud, sest puudub regulatsioon, mida paremini rakendada. Avaliku teabe seadus sätestab selgelt, mida mõistetakse riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu all ja kuidas see tuleb asutada ning milliseid vajalikke toiminguid teha. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest a) Muuseumiseaduse muutmine Olemasoleva olukorra säilitamine ei ole arvestatav alternatiiv, kuivõrd muudatust tegemata ei muutu rahastamissüsteem selgemaks ega kogust väljaarvamise süsteem lihtsamaks. Mitteregulatiivsetest lahendustest ei ole kaalutud avalikkuse teavitamist ega rahastamise suurendamist, sest nende abil ei ole võimalik saavutada muutust. Senise regulatsiooni parem rakendamine eeldaks, et rakendamisel on ilmnenud olulisi probleeme, kuid siinses olukorras ei saa ka sellist järeldust teha. b) Rahvakultuuri andmekogu asutamine Mitteregulatiivsed lahendused sisuliselt puuduvad, sest probleem on seotud andmekogu õigusliku aluse puudumisega. Kui planeeritav rahvakultuuri andmekogu saab õigusliku aluse, saab jätkata arendustöödega. IV Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida Koostatud on ülevaade (töömaterjal, osaliselt inglise keeles) Bulgaaria, Hiina, Hollandi, Läti, Malta, Soome, Suurbritannia, Tšehhi, Ungari, USA ja Venemaa muuseumide rahastamissüsteemidest. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 9.1. Museaalide muuseumikogust väljaarvamine Eesmärk on lihtsustada seaduses väljaarvamise reegleid ja selle vormistamise nõudeid, et vähendada bürokraatiat ja ülereguleerimist. Muudatusettepanekud on järgmised: 1. Muuta seadust nii, et kaotsi läinud museaale (MuuS-i § 11 lg 1 p 2) ei arvata muuseumikogust välja, kui on alust arvata, et nad võivad välja ilmuda, vaid teha märge MuIS-i, et museaal on kaotsi läinud (st museaali staatus jääb alles, kuid museaali asukohaks märgitakse „teadmata“). Sellisel juhul ei ole ülesleidmise puhul vaja arvelevõtmise menetlust uuesti läbi teha. Samuti kaob sama museaali numbri alla nn ennistamise probleem. Sarnaselt on MuKS-is lahendatud varastatud vallasmälestiste teema – vallasmälestiste puhul ei ole vargus mälestiseks olemise lõpetamise alus. Mälestiseks olemise võib lõpetada, kui see ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et see ei ole säilinud (MuKS-i § 20 lg 1 p 7). Eeltoodust tulenevalt kavandatakse muudatus, mille kohaselt võib kaotsi läinud museaali muuseumikogust välja arvata, kui museaal ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et see ei ole säilinud. Lisaks eeltoodule kavandatakse muudatust, mille kohaselt museaali, mis on kahjustatud ja mida ei ole võimalik taastada (MuuS-i § 11 lg 1 p 1), võib muuseumikogust välja arvata, sest iga kahjustus ei tingi kohe väljaarvamist. 10 Seega, kavandatava muudatuse kohaselt võib museaali muuseumikogust välja arvata (MuuS-i § 11 lg 2), kui: 1) museaal ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et see ei ole säilinud; 2) museaal on kahjustatud ja seda ei ole võimalik taastada; 3) museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega; 4) sama muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub museaaliga olulisel määral sarnaseid museaale, mis on paremas seisukorras või mille kohta teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum. Alused, mille ilmnemisel peab museaali muuseumikogust välja arvama, oleksid järgmised (MuuS-i § 11 lg 1): 1) museaal on hävinud; 2) museaal on enne muuseumikogusse arvamist omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud ning see antakse üle omanikule või tagastatakse teisele riigile. 2. Viia väljaarvamine samale otsustustasandile kui muuseumikogusse arvamine. St väljaarvamise otsustab muuseum ise, mitte tema asutaja. Väärtuslike museaalide kogust väljaarvamise riskide maandamise võimalused on järgmised:  väljaarvamisse peaks olema kaasatud vähemalt kolm muuseumitöötajat. Kui tegemist on väikese muuseumiga ja töötajaid nii palju ei ole, siis tuleb kehtestada majavälise eksperdi nõue (sätestada detailsed reeglid ministri määrusega, mitte seadusega);  menetluse dokumenteerimine;  pisteline järelevalve, mida teeb MKA. Muuta MuuS-i § 11 lõiget 3 ja sätestada, et museaali väljaarvamise muuseumikogust § 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ning museaali võõrandamise viisi valiku otsustab muuseumi juht, arvestades muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni ettepanekut. Kui riigile kuuluvast muuseumikogust väljaarvatav museaal on põhivarana arvele võetud, peab muuseum küsima riigivara valitsejalt nõusolekut. Riigivara valitseja nõusoleku küsimine on riigivaraseadusest tulenev nõue. Seal on sätestatud küll piir 30 000 eurot, kuid museaalide puhul oleks põhjendatud, et nõusolekut küsitakse siiski kõigi põhivara kapitaliseerimise alampiiri ületavate asjade väljaarvamise soovi korral. Neid on vähestes muuseumides, eelkõige kunstimuuseumides, ning üldjuhul muuseumikogust välja ei arvata – seega ei põhjusta see liigset töökoormust. 3. Laiendada isikute hulka, kellele võib riigile kuuluvaid museaale üle anda. Selleks on vajalik tunnistada kehtetuks MuuS-i § 7, mis reguleerib museaali üleandmist teisele muuseumile, raamatukogule ja Rahvusarhiivile. Üleandmine on väljaarvamisele järgnev toiming, mitte omaette alus museaali muuseumikogust väljaarvamiseks. Samal põhjusel tuleb tunnistada kehtetuks MuuS-i § 11 lõike 1 punkt 3, mille kohaselt arvatakse muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi museaal muuseumikogust välja, kui museaal antakse § 7 alusel üle teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, raamatukogule või Rahvusarhiivile. Muuta tuleb ka § 12 lõike 2 sõnastust, mis viitab samuti §-le 7. Eeltoodust tulenevalt on vajalik muuta MuuS-i § 11 lõikes 5 toodud aluseid, mida saab riigile kuuluvast muuseumikogust § 11 lõikes 2 sätestatud alusel väljaarvatud asjaga teha. See: 1) võetakse samas muuseumis kasutusse muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil; 2) antakse üle teisele muuseumile või valitsusasutusele, riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või juriidilisele isikule, kes tegutseb avalikes huvides; 3) tagastatakse museaali muuseumile annetanud või müünud isikule. 11 Vajalik on muuta MuuS-i § 10, mis reguleerib muuseumikogu üleandmist riigimuuseumi tegevuse lõpetamisel. Kavandatava muudatuse kohaselt antakse riigimuuseumi tegevuse lõpetamisel muuseumikogu koos arvestusdokumentatsiooniga üle teisele muuseumile, raamatukogule või avalikule arhiivile või kasutamiseks riigi sihtasutuse, avalik-õigusliku isiku, munitsipaal- või eramuuseumile MuuS-i §-s 9 sätestatud korras, säilitades võimaluse korral alakogudeta muuseumikogu või alakogu terviklikkuse. 9.2. Riigieelarvest tegevustoetuse taotlemise ja määramise kord 1. Sõnastada täpsemalt, mis on muuseum MuuS-i tähenduses. St tegemist ei oleks üldise definitsiooniga, mis määratleks, milline asutus tohib end muuseumiks nimetada (seda MuuS praegu ei reguleeri ega peaks ka tulevikus tegema), vaid tingimuste loeteluga, mille alusel on võimalik hinnata, kas asutusel on õigus tegevustoetusele. Tingimuste määramisel tuleb lähtuda avalikust huvist toetada professionaalseid muuseume, kes panustavad Eesti kultuuripärandi säilimisse, uurimisse ja vahendamisse, aga mitte külastuskeskuseid ja teemaparke, kes võivad küll kasutada muuseumi nimetust, kuid on võimelised tegutsema isemajandavatena, sest nad ei pea täitma kõiki n-ö klassikaliste muuseumide ülesandeid. Kavandatav sõnastus on järgmine: Muuseum selle seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus või selle struktuuriüksus: 1) kes kogub eesmärgipäraselt inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja/või materiaalset kultuuri- ja/või looduspärandit; 2) kes peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest; 3) kes tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise; 4) kelle muuseumikogu on kasutajatele soovi korral ligipääsetav; 5) kes teeb muuseumikogul ja sellega seotud teemadel põhinevat teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, hariduslike tegevuste, teaduslike ja/või populaarteaduslike publikatsioonide ja/või ürituste vahendusel; 6) kes arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses, rakendades kaasava disaini põhimõtteid; 7) kelle eesmärk ei ole omanikule või asutajale rahalise kasumi teenimine. Kui muuseum ise ei ole muuseumikogu omanik, peab muudatuse kohaselt tema valduses oleva muuseumikogu kohta olema sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise leping. Kaalume võimalust seada rahastamise tingimuseks ka professionaalsete töötajate olemasolu (nt Soome eeskujul vähemalt kaks täistööajaga ja vastava haridusega muuseumitöötajat, kellest üks võib olla asutuse juht). 2. Eristada riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide ja muude muuseumide tegevustoetuste süsteem (sarnaselt etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu regulatsiooniga9). Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad muuseumid saaksid toetust muuseumi põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks ning tegevustoetus seotakse asutaja ootuste (sh mõõdikute ja sihttasemete) sõnastamisega igale konkreetsele sihtasutusele. Kehtiva seaduse järgi ei võeta asutajaootusi rahastamisotsuse tegemisel arvesse. 9 Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seadus 419 SE. 12 Riigivaraseaduse järgi on omaniku ootuste sõnastamine kohustuslik ainult riigi osalusega äriühingutele, kuid Rahandusministeeriumi koostatud riigi osaluspoliitika rohelises ja valges raamatus10 peetakse mõistlikuks laiendada sama süsteemi ka riigi sihtasutustele. AS PricewaterhouseCoopers Advisors analüüsis 2019.–2020. aastal KuM-i juhtimissüsteemi, mille käigus koostas ka asutajaootuste põhimõtete kontseptsiooni, mida on plaanis rakendada kõigile KuM-i asutatud sihtasutustele. Asutaja ootuste dokumendis kirjeldatakse näiteks, et sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse esmajärjekorras baasteenuste (vastavad teenused määratletakse samas dokumendis) osutamiseks ja asutaja seatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Tugiteenustena määratletakse teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus – sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma. MuuS-i kohaselt ei tohi need teenused (§ 20 lg 2) takistada põhiülesannete täitmist, need peavad olema minimaalselt isetasuvad (soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise kuludeks ei või kasutada riigi tegevustoetust. Era- ja munitsipaalmuuseumid saaksid toetust muuseumivaldkonna mitmekesisuse ja muuseumiteenuste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. Kehtestatakse hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika (ministri määruse tasand). 9.3. Rahvakultuuri andmekogu asutamine MuKS määratleb lisaks ainelisele kultuuripärandile ka vaimse kultuuripärandi. MuKS-i § 5 lõike 1 kohaselt on vaimne kultuuripärand põlvest põlve edasi antavad tavad, esitus- ja väljendusvormid, teadmised, oskused ning nendega seotud tööriistad, esemed, artefaktid ja kultuuriruumid, mida kogukonnad, rühmad ja mõnel juhul üksikisikud tunnustavad oma kultuuripärandi osana ning hoiavad elavas ja loovas kasutuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tähendab vaimse kultuuripärandi kaitse tingimuste loomist vaimse kultuuripärandi elujõulisuse tagamiseks. See hõlmab muu hulgas vaimse kultuuripärandi väljaselgitamist, uurimist, dokumenteerimist ja populariseerimist. MuKS-i § 74 lõike 2 kohaselt on vaimse kultuuripärandi kaitse korraldaja KuM. MuKS-i muudatusega täiendatakse seaduse 6. peatükki 3. jaoga „Rahvakultuuri andmekogu”. Rahvakultuuri andmekoguga seotud regulatsioon sobib sinna seetõttu, et sama peatüki teine jagu reguleerib materiaalse kultuuripärandi ehk kultuurimälestiste registriga seonduvat. Seega on kahe pärandivaldkonna regulatsioon koondatud ühte peatükki. Rahvakultuuri andmekogus töödeldakse rahvakultuuriga seotud andmeid, mis kuuluvad oma olemuselt vaimse kultuuripärandi valdkonda. Rahvakultuuri andmekogu puudutavates sätetes tuuakse välja andmekogu eesmärk, vastutav töötleja, kogutavate andmete liigid, andmete juurdepääsupiirangud, säilitamistähtajad, andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemise viis ning sätestatakse volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Andmekogu pidamise detailsem kord sätestatakse andmekogu põhimääruses (vastutav ja volitatud töötleja, nende ülesanded ja kohustuste jaotus, andmekogu kasutajad, andmete turvaklass, kogutavate andmete ammendav loetelu, andmeallikad, andmete esitamine, andmete saajad ja andmete saamise tingimused, andmete säilitamistähtajad ja andmete hävitamise korraldus, logimine ja logide säilitustähtajad, andmete muutmise kord, andmekogu lõpetamise kord). 10 Vt https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/riigivara/osaluspoliitika_roheline_ra amat_juuli_2015.pdf ja https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/riigivara/osaluspoliitika_valge_raam at_07_07_2016.pdf. 13  10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Euroopa Liidu õigus muuseumide üldist töökorraldust ei reguleeri. Rahvakultuuri andmekogu asutamine: Kuivõrd kavandatava muudatusega soovitakse töödelda isikuandmeid, tuleb regulatsiooni väljatöötamisel arvestada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)11, mida rakendatakse 25. maist 2018. Isikuandmete töötlemise eesmärk peab tulenema seadusest ja olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. V Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus: Museaalide muuseumikogust väljaarvamise süsteemi lihtsustamine 11.1.1. Sotsiaalsed mõjud (haridussüsteem ja kultuur) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: muuseumide teenuste kasutajad Kaudselt mõjutatud sihtrühm on muuseumide publik. Statistikaameti12 andmetel toimus 2020. aastal 1,7 miljonit muuseumikülastust (sisaldab nii korduvkülastusi kui ka välisturiste). AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu13 tulemused näitasid, et muuseumikülastajate osakaal võib ulatuda 60%-ni Eesti elanikkonnast. Läbi MuIS-i kogudega tutvumise võimalust kasutab 2020. aasta andmetel keskmiselt 90 000 inimest aastas. Arvestades Eesti elanike koguarvu, on sihtrühm keskmise suurusega. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjutab positiivselt muuseumikogude kvaliteeti (st tulemuseks on läbitöötatud ja korrastatud kogud) ja seeläbi tervikuna muuseumiteenuste, mis põhinevad kogudel (näitused, haridusprogrammid, trükised, MuIS), kvaliteeti publiku jaoks. Mõju ulatus on väike, sest ei eelda sihtrühma kui terviku käitumises muutusi. Muudatusega võib kaasneda oht, et kogust arvatakse pahatahtlikult välja väärtuslikke museaale, kuid need riskid on juba praegu maandatud sellega, et väljaarvamist ei saa vormistada kellegi ainuisikulise otsusega (praegu: peavarahoidja, muuseumi juht, muuseumi asutaja; muudatuse järel: vähemalt 3-liikmeline komisjon ja muuseumi juht). Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 11.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) a) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: muuseumid Museaalide muuseumikogust väljaarvamist puudutav regulatsioon mõjutab riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavaid muuseume ning vabatahtlikult MuIS-iga liitunud muuseume (kokku 60 asutust, mis on u 1/3 muuseumide koguarvust). Teiste muuseumide puhul museaalide muuseumikogust väljaarvamise kord seadusega reguleeritud ei ole. Arvestades muuseumide koguarvu, on sihtrühm keskmise suurusega. Arvestades, et riigiga seotud muuseumide alasihtrühmas puudutab muudatus neid kõiki, on sihtrühm suur. 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679. 12 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__muuseumid. 13 AS EMOR. Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. Tallinn, 2018. 14 Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus vähendab riigiga seotud muuseumide töökoormust muuseumikogu läbitöötamisel ning lisab paindlikkust oma töö korraldamisel. Mõju ulatus on väike, sest nõuab muuseumides küll teatud tööprotsesside ülevaatamist, kuid see on ühekordne ega eelda suuri muudatusi. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. b) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: KuM ja MKA Muudatus mõjutab KuM-i ja MKA-t, kes seni on menetlenud kogust väljaarvamise taotlusi. Ühe taotluse menetlemise ja ministri käskkirja vormistamisega on keskmiselt seotud kuus töötajat, st sihtrühm on väike. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatuse tulemusel väheneb suurel määral KuM-i ja MKA töökoormus taotluste menetlemisel, sest riigivara valitseja nõusolekut on edaspidi vaja küsida vaid juhul, kui museaal on põhivarana arvel. Mõju ulatus on väike, sest teatud tegevuse ärajäämine ei nõua lisategevusi muutustega kohanemiseks. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 11.2. Kavandatav muudatus: Riigieelarvest tegevustoetuse taotlemise ja määramise korra muutmine selgemaks ja tulemuspõhiseks 11.2.1. Sotsiaalsed mõjud (haridussüsteem ja kultuur) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: muuseumide teenuste kasutajad Kaudselt mõjutatud sihtrühm on muuseumide publik. Statistikaameti14 andmetel toimus 2020. aastal 1,7 miljonit muuseumikülastust (sisaldab nii korduvkülastusi kui ka välisturiste). AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu15 tulemused näitasid, et muuseumikülastajate osakaal võib ulatuda 60%-ni Eesti elanikkonnast. Läbi MuIS-i kogudega tutvumise võimalust kasutab 2020. aasta andmetel keskmiselt 90 000 inimest aastas. Arvestades Eesti elanike koguarvu, on sihtrühm keskmise suurusega. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Selgemal ja tulemuspõhisel rahastussüsteemil, mis seab eesmärgiks muuseumivaldkonna mitmekesisuse ja muuseumiteenuste parema regionaalse kättesaadavuse, on eeldatavalt positiivne mõju muuseumivaldkonna arengule tervikuna ja seega ka muuseumide teenuste kasutajate rahulolule. Mõju ulatus on väike, sest ei eelda sihtrühma kui terviku käitumises muutusi. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 11.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) a) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: muuseumid Tegevustoetuste süsteemi kavandatavad muudatused puudutavad kogu muuseumivaldkonda ja selles tegutsevaid asutusi, sh 14 riigimuuseumi (sh riigiasutuse või riigi sihtasutuse struktuuriüksusena tegutsevaid muuseume)16, 14-t riigi osalusel asutatud muuseumi sihtasutust, 7 avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumi ning ligikaudu 62 munitsipaalmuuseumi ja 72 eramuuseumi17. Samas praktikas saab neist KuM-i kaudu tegevustoetust ainult väike osa – näiteks 2022. aastal oli taotlejaid kokku 38, kellest toetust sai 36. Teiste ministeeriumide kaudu saab igal aastal tegevustoetust 14 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__muuseumid. 15 AS EMOR. Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. Tallinn, 2018. 16 Riigimuuseumide muutmist sihtasutusteks jätkatakse 2022. aastal. 17 Munitsipaal- ja eramuuseumide andmed on 2020. aasta seisuga ning ligikaudsed, sest kõigi muuseumide, külastuskeskuste ja erakollektsioonide puhul, kes Statistikaameti küsitlusele vastavad, ei ole hinnatud, kas nende tegevus vastab kehtivas MuuS-is toodud „muuseumi“ definitsioonile. 15 6 muuseumi. Arvestades muuseumide koguarvu, on sihtrühma suurus väike, kuid arvestades riigiga seotud muuseumide tegevuse mõjukust, võib sihtrühma suurust pidada ka keskmiseks. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav seadusemuudatus toetust saavate muuseumide arvu suurenemise võimalust ei loo. Samuti ei suurenda see praegu toetust saavate muuseumide tegevustoetuse summasid. See jääb endiselt sõltuma riigieelarve võimalustest. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. b) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: KuM Muudatus mõjutab KuM-i, kes on seotud tegevustoetuste menetlemisega (keskmiselt 4 töötajat) ning väliseid eksperte, keda KuM kaasab taotluste läbivaatamise komisjoni (u 6 eksperti). Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõju ulatus KuM-i juures tegutsevale taotluse läbivaatamise komisjonile on eeldatavasti keskmine, sest uued protseduurireeglid rahastamistaotluste menetlemisel eeldavad küll muudatusi võrreldes senisega, kuid hästi läbimõeldud regulatsiooni kehtestamisega kohanemisraskusi kaasneda ei tohiks. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. Kokkuvõttes on mõlemal muudatustel eeldatav positiivne mõju muuseumide teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele ning väheneb muuseumide, KuM-i ja MKA töökoormus. Samas ei ole mõju oluline. Kavandatavad muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhteid, majandust, keskkonda (kaudne positiivne mõju on museaalide muuseumikogust väljaarvamise süsteemi lihtsustamisel – vt p 1.1 teine lõik) ega regionaalarengut. Ei ole tõenäoline, et muudatustega kaasnevad ebasoovitavad mõjud. 11.3. Kavandatav muudatus: Rahvakultuuri andmekogu asutamine 11.3.1. Sotsiaalsed mõjud (haridussüsteem ja kultuur) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: isikud, kes on seni kahe andmekogu teenuseid kasutanud Uue andmekoguga saavad rahvakultuurialaste andmete vajajad ja laiem avalikkus kompaktse ning tervikliku ülevaate valdkonnast – andmekogu võimaldab andmeid otsida ja filtreerida soovitud detailsusastmes. See on oluline andmekogu rahvakultuuri koordinaatoritele ja huvilistele. Rahvakultuuri valdkonnas tekib ühtne ja erinevate sihtgruppide vajadusi rahuldav andmestik. Ühe valdkonna tegijad on koondunud ühte andmekogusse, mis annab rahvakultuuri valdkonnast tervikliku ja mitmekülgse ülevaate ning kujutab endast olulist kultuurivaldkonna mõõdikute (nii arv- kui ka kvalitatiivsete näitajate) kogumit. Praegustele funktsionaalsustele lisanduvad teiste üleriigiliste (meeste tantsupidu, segakooride laulupidu jne), piirkondlike (Uma Pidu, Mulgi Pidu jne), maakondlike ja kohalike pidude korraldamise moodul ning rahvakultuurialastel koolitustel osalemise ja koolitusmaterjalide levitamise moodul. Tõuseb valdkonnas tegutsejate, spetsialistide jt süsteemi avalike kasutajate rahulolu teenustega, sest need on mitmekülgsemad, paremini kättesaadavad ning lihtsamini ühest kohast leitavamad. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjutab positiivselt kogu rahvakultuuri valdkonda, kuid kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 16 11.3.2. Majanduslikud mõjud (halduskoormus) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: andmekogusse andmeid sisestavad organisatsioonid, kollektiivid ja isikud Uude ühisesse andmekogusse sisestavad organisatsioonid, kollektiivid ja isikud oma andmed ise, sh mitmed andmed on osaliselt n-ö eeltäidetud läbi liidestuste. Seni on esitanud ELT SA registrisse kollektiivide kontaktisikud andmeid kollektiivi laulu- ja tantsupeole registreerimiseks. RAKU andmekogusse sisestatava info jaoks on vastatud ERK-i rahvakultuurispetsialisti ankeedile, küsitlusele või e-kirjaga saadud teabepäringule. Väheneb andmete dubleeriv esitamine, sest loodavas andmekogus on ühine baasandmete moodul, mis sisaldab andmeid, mida seni tuli edastada nii RAKU andmekogusse kui ka ELT SA registrile. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Andmete esitamise koormus ei suurene, sest seni on andmete esitamiseks täidetud ankeete, vastatud päringutele või on andmed sisestatud laulu- ja tantsupeole registreerimiseks. Andmete sisestamine muutub pigem lihtsamaks, sest andmekogus on juba osa välju eeltäidetud, loodud on vastavad vormid, mis sisaldavad ka sisestatavate väärtuste automaatkontrolle, täitmisel saab kuvada abitekste jms. Uue andmekoguga väheneb andmete dubleeriv esitamine. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 11.3.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: KuM, ERK, ELT SA, KOV-i üksused Riiklik statistika on täpsem ning andmetele tuginevad otsused kvaliteetsemad. KuM ja ERK saavad andmetele toetudes paremini panustada valdkonna arengusse, teha uuringuid ja analüüse, tegeleda valdkonnas tegutsejate koolitamisega. Andmed ja statistika aitavad KOV-i üksustel maakondlikul tasemel järelkasvule suunatud tegevusi planeerida. Andmekogu RAKU alammoodul on tööriist ERK-i rahvakultuurispetsialistile, toetades protsesse ja toiminguid tänapäevase funktsionaalsuse ja paindlikkusega. ELT SA registri alammoodul on tõhus tööriist pidude kunstilisele toimkonnale, kuraatoritele ja ELT SA töötajatele, võimaldades hallata laulu- ja tantsupeoga seotud andmeid ja tegevusi. ELT SA registri alammoodulis on ajakohased laulu- ja tantsupeoga seotud andmed, mida on võimalik kasutada peo korraldajatel. Täiendava funktsioonina kasutatakse ELT SA registri alammoodulit ELT SA menetlevate toetuste taotlemiseks vajalike tingimuste kontrolliks. Andmekogu alammoodulid on omavahel liidestatud, samuti on liidestused muude andmekogudega. Toimuvad automaatkontrollid. Andmekogu arendamiseks on tagatud piisavad ressursid. Ajaline kokkuhoid. Andmekogu loomisega väheneb ERK-i töökoormus (kuni 30% tööajast), mis oli seni seotud andmekogusse andmete sisestamisega. Avaliku andmekogu tulemusel väheneb ka andmete kasutamiseks nende küsimise ja edastamise töökoormus nii andmete kasutajale kui ka edastajale, sest uues kogus on igaühel võimalik endale sobival ajal avalikust vaatest ise huvipakkuvaid andmeid otsida ja alla laadida. Andmekogu liidestamine KuM-i toetuste menetlemise infosüsteemiga (edaspidi TMS) lihtsustab taotluste ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli. TMS-is saab siduda taotluste väljade kontrolli või eeltäitmist X-tee teenusega. See puudutab laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramist ja ELT SA menetletavaid toetusi. 17 Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjutab positiivselt KuM-i, ERK-i, ELT SA ja KOV-ide üksuste töökorraldust, kuid kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavandatavad MuuS-i muudatused ei mõjuta ettevõtete ega kodanike halduskoormust. Uude ühisesse andmekogusse sisestavad organisatsioonid, kollektiivid ja isikud oma andmed ise, sh mitmed andmed on osaliselt eeltäidetud läbi liidestuste. Seni on esitanud ELT SA registrisse kollektiivide kontaktisikud andmeid kollektiivi laulu- ja tantsupeole registreerimiseks. RAKU andmekogusse sisestatava info jaoks on vastatud ERK-i rahvakultuurispetsialisti ankeedile, küsitlusele või e-kirjaga saadud teabepäringule. Väheneb andmete dubleeriv esitamine, sest loodavas andmekogus on ühine baasandmete moodul, mis sisaldab andmeid, mida seni tuli edastada nii RAKU andmekogusse kui ka ELT SA registrile. Kokkuvõtvalt võib öelda, et koormus ei suurene, sest seni on andmete esitamiseks täidetud ankeete, vastatud päringutele või on andmed sisestatud laulu- ja tantsupeole registreerimiseks. Uue andmekoguga väheneb andmete dubleeriv esitamine. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud MuuS-i muudatuste rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. Civitta Eesti AS-i koostatud detailanalüüsi kohaselt läheb andmekogu asutamine maksma kokku u 322 000 eurot (taotletakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuurifondide IKT voorust) ning iga-aastane püsikulu majutusteenusele ja arendustele on 36 000 eurot, mis kaetakse KuM-i eelarvest. Välja arendatakse uus andmekogu, mille käigus luuakse ühised tugifunktsioonid ja baasandmete moodul, ning uus RAKU ja ELT SA registri alammoodul, sest mõlemad süsteemid on vananenud või mõne aasta jooksul vananemas. Andmekogu halduskulud vähenevad peamiselt andmete sisestamise ja muutmisega seotud töömahu vähenemisega ning seda eelkõige ERK-i vaates. Praegu kulub umbes pool iga ERK-i rahvakultuurispetsialisti tööajast RAKU andmekogusse andmete sisestamiseks ja muutmiseks. Tulevikus võiks see jääda umbes 20% piiresse, mis tähendab, et andmekogu haldamisega seotud töömaht väheneb u 30% võrra. Rahaliselt väheneb andmekogu haldamisega seotud palgakulu aastas umbes 110 000 euro võrra, mida on võimalik tulevikus suunata rahvakultuuri arendamisega seotud sisuliste ülesannete elluviimisele. ELT SA-le ei kaasne andmete sisestamise ega muutmise tööprotsessidesse olulisi muudatusi, sest registrisse on andmeid sisestanud ja muutnud peole registreerunud ise. Küll väheneb ELT SA vaates juriidiliste isikutega seotud andmete muutmine mõnevõrra kiiremaks tänu planeeritavatele liidestustele. Halduskulude suurenemist on ette näha andmekogu isikukaitse andmete nõuetega vastavusse viimise tõttu ning hilisema järgimise, kuid ka RIHA-s registreerimisega seotud töömahu kasvu võrra nii ERK-is kui ka ELT SA-s. Hoolduskulude, sh tulevaste arenduste osakaal praegusega võrreldes suureneb, sest RAKU-t ei ole viimastel aastatel ei hooldatud ega edasi arendatud ning ELT SA on tellinud arendusi (sh hooldust) otseostudena, kulutades selleks viimasel 12 aastal keskmiselt 10 000 eurot aastas. 14. Edasine mõjude analüüs Põhjalikku mõjuanalüüsi ei kavandada, sest olulist negatiivset mõju ühelegi sihtrühmale ei tuvastatud. 18 VI Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Tuginedes mõjude eelanalüüsile, on eelistatav regulatiivne lahendus MuuS-i ja MuKS-i muutmine nii, et kasutatakse kõiki punktis 9 nimetatud võimalusi. Sel juhul on soovitav muutus kõige paremini saavutatav. 15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise X seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Uue tervikseaduse väljatöötamine ei ole vajalik, sest probleemide lahendamiseks piisab MuuS-i ja MuKS-i sätete muutmisest. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Lisaks MuuS-ile ja MuKS-ile on puudutatud ja muudetavad järgmised kultuuriministri määrused:  08.07.2013 määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“;  08.07.2013 määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“;  08.07.2013 määrus nr 35 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise kord“. Uus kultuuriministri määrusega kehtestatav rakendusakt:  „Rahvakultuuri andmekogu põhimäärus“. 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK esitatakse kooskõlastamiseks teemaga seotud ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks muuseumidele, Eesti Muuseumiühingule, ICOM Eesti Rahvuskomiteele ja KuM-i muuseuminõukogu liikmetele. Edasine kaasamine otsustatakse VTK kohta laekuva tagasiside põhjal. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei kavandata. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Eelnõu kontseptsiooni ei kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostata. koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg juuni 2022 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg aprill 2023 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Muuseumide osa: Marju Reismaa muuseuminõunik 628 2335 [email protected] Rahvakultuuri andmekogu osa: Eino Pedanik rahvakultuurinõunik 628 2227 [email protected] 19