Kiri

LISA 1. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärkide saavutamiseks ellu viidud ministeeriumide ja spordiorganisatsioonide esitatud tegevused perioodil 01.01.2021–31.12.2021. Kultuuriministeerium Tallinn 2022 2 I VALDAV OSA ELANIKEST LIIGUB JA SPORDIB Ministeeriumide ja nende allasutuste haridus- ja noortevaldkonnas”. Määruse tegevused: alusel korraldati õpihuvilaagrite korralda- jatele toetusvoorud, aitamaks kriisi mõ- jusid leevendada. 1. Kultuuriministeerium (KuM) eraldas 8. 2021. aastal allkirjastas Haridus- ja 2021. aastal maakonna spordiliitudele Teadusminister määruse „COVID-19 kokku 587 600 eurot ja toetas Eestimaa haigust põhjustava koroonaviiruse le- Spordiliidu Jõud, Ühenduse Sport Kõigile vikuga seotud kriisi leevendamiseks ning Eesti Seeniorspordi ja Spordivete- ette nähtud toetusmeetmed haridus- ja ranide Liidu tegevust kokku 336 032 eu- noortevaldkonnas”, millega leevenda- roga, eesmärgiga edendada liikumishar- ti kriisi mõjusid haridus- ja noortevald- rastust. konnas. Noortevaldkonna korraldajatest 2. KuM eraldas kohalikele omavalitsustele said toetust 667, kellest 356 olid spor- kolmandat aastat järjest 600 000 eurot di huvialavaldkonna esindajad. Spordi regionaalsete tervisespordikeskuste väl- huvialavaldkond sai toetust summas jaarendamise toetuseks. 2 566 224 eurot, mis võimaldas 70 3. 2021. aastal eraldas KuM kokku 6 mln 072 lapsel ja noorel spordiga tegele- eurot Jõhvile, Rakverele, Kuressaarele ja da. Pärnule, eesmärgiga rajada multifunkt- 9. Kehalise kasvatuse ainekava rakenda- sionaalsed sisejalgpallihallid. mise ettevalmistamiseks valmis video- 4. Vabariigi Valitsus kinnitas Haridus- ja materjal, mis tutvustab liikumisõpetu- Teadusministeeriumi poolt koostatud se tähtsust ja uuendatava aineõpetuse noortevaldkonna arengukava 2021-2035, mõju inimeste tervisele. mille üheks alaeesmärgiks on tagada 10. Kaitseministeeriumi valitsemisalas te- kvaliteetse noorsootöö regionaalselt gutseb vabatahtlikus, teenistuslikus või ühtlane kättesaadavus (sh toetatakse õppustega seotud vormis kuni 40 000 noori tervisliku eluviisi kujundamisel, sh inimest. Nendest tegevväelased ja aja- avardades võimalusi liikumisharrastuse teenijad on kohustatud läbima igal aas- ja spordiga tegelemiseks, tõstes teadlik- tal kehaliste võimete testi. Samuti soo- kust mitmekesise ning tasakaalustatud ritavad kehaliste võimete kontrolltesti toitumise olulisusest ja vaimse tervise õppekogunemistel osalevad reservväe- toetamise võimalustest). lased. Kuna vabatahtlikus vormis, õppus- 5. 2021. aastal toetas Haridus- ja Teadus- tega seotult või muudel alustel töötavad ministeerium (HTM) spordi huviala vald- isikud on tugevalt seotud kaitseväelise konna starteegilist partnerit Eesti Koolis- spordi- ja liikumiskultuuriga, siis saab pordi Liitu 500 000 euroga. eeldada, et ka nende isikute sportimis- ja 6. HTM viis 2021. aastal ellu projekti „Noor- liikumisharjumused on Eesti keskmisest te tervistav ja arendav puhkus”, mille raa- tublisti intensiivsemad. Kindlasti tuleb ar- mes sai laagritegevustes osaleda 30 546 vestada ka seda spordisõbralikku mõju, noort. mida need suurusjärgus 40 000 inimest 7. 2021. aastal seoses Covid-19 kriisi ja avaldavad oma perele ja lähedastele. selle mõjudega toimetulekuks allkirjas- 11. Kaitseväe väli- ja sisesporditaristu välja tas Haridus- ja Teadusminister mää- arendamiseks investeeriti ca 10 miljonit ruse „Õpihuvilaagrite korraldamiseks eurot. Kaitseministeeriumi valitsemisala mõeldud toetusmeetme tingimused CO- kasutab ulatuslikult ka tsiviilsektori spor- VID-19 haigust põhjustava koroonaviiru- ditaristut ning toetab kaudselt ka selle se levikuga seotud kriisi leevendamiseks arendamist. Samas toimub igal aastal 3  veteranikuu raames sinilillekampaania, võimalusi parandavate kergliiklusteede milles saadud tuludest rajatakse igal arendamist. Piirkondade konkurentsivõi- aastal üks välijõusaal. Olulise panuse me tugevdamise (PKT) meetmest, mille annavad ka Tapa baasis resideeruvad eesmärgiks on eelkõige töökohtade loo- liitlased, nad osalevad igal aastal palju- mine ning turismi jm ettevõtluse arenda- del spordiüritustel ning on rajanud hea- mine, on rahastatud ka mitmeid teenuste tegevuslikus korras mitmeid välijõusaale ja ettevõtlusaladel paiknevatele töökoh- (nt Sillamäe välijõusaal). tadele ligipääsu parandavate kergliiklus- 12. 2021. aastal kinnitati Kaitseväe uus teede rajamist. 2021.a valmis PKT toetu- spordikontseptsioon, spordi eeskiri ning sega kogusummas 3,22 mln eurot 4 uut kehalise võimekuse kontrolltesti norma- kergliiklustee projekti. Linnapiirkondade tiivid. säästva liikuvuse meetmete toel valmis 13. Loodusmuuseumi loodushariduse õp- 2021.a 6 uut kergliiklusteede rajamise peprogramm sisaldab retki ja loodus- projekti toetuse kogusummaga 2,92 mln ringe looduses (peamiselt lastele ent ka eurot ning lisaks said rahastamisotsuse täiskasvanutele), mis on suunatud osa- veel 3 uut kergliiklusteede rajamise pro- liselt ka liikumisharjumuse kasvatami- jekti toetusega 3,15 mln eurot. Lisaks seks. toetati mitmeid kergliiklusteede rajamise 14. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) projekte maakondliku arendustegevuse põhimääruse kohaselt on mh ülesandeks toetuse (MATA) vahenditest. seatud „RMK puhkealadel mitmekülg- 18. Rahandusministeeriumis töötati välja sete rekreatsioonivõimaluste loomine uus toetusmeede „KOVide investeerin- ja metsa kasutamise suunamine” ning gud jalgratta- või jalgteedesse“. Toetus- „kaitstavate loodusobjektide külastami- meede on suunatud eelkõige teenuste ja se korraldamine”. RMK loodud looduses töökohtade ligipääsetavuse parandami- liikumise võimalusi on viimastel aastatel sele väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu kasutatud keskmiselt üle 2,6 miljoni kor- linnapiirkondi, kuid parandab ühtlasi ka ra aastas, mis näitab selle teenuse mär- tervisliku ja sportliku liikumise võimalusi kimisväärset populaarsust. samades piirkondades. 15. 2021. aastal rajati RMK matkatee Pe- 19. Tervise Arengu Instituudi (TAI) eestve- raküla-Aegviidu-Ähijärve haru pikendus damisel on jätkanud Tervist edendavate Hiiumaale. lasteaedade (TEL) ja Tervise edendava- 16. Läbi LEADER meetme on toetatud nii in- te koolide (TEK) võrgustik. Võrgustikku vesteeringuid (näiteks välijõulinnakud, kuuluvad vabatahtlikkuse alusel liitunud suusaraja masinad, SUP lauad jpm) kui lasteaiad ja koolid, kes lähtuvad oma pehmeid tegevusi (ürituste, koolituste, tegevuses tervist edendavatest põhimõ- võistluste korraldamist) spordi- ja vaba tetest, sh arendavad lasteaia või kooli aja tegevustes. LEADER meetme raames füüsilist keskkonda selliseks, et pakkuda on spordi ja muude vaba aja tegevuste piisavalt võimalusi ja motiveerida lapsi ja valdkonnas heaks kiidetud 310 projekti, töötajaid rohkem liikuma. millele on toetust määratud 6 321 968,35 20. TAI tegeles koolieelsetele lasteasutus- eurot. 2021. aastal heakskiidetud projek- tele suunatud sekkumise „Seikluste lae- tidest (sh ka varasemalt alustatud pro- gas” ettevalmistamisega.. jektidest) lõplikult ellu viidud 304 projek- 21. TAI poolt avaldati raamat „Söömise ja lii- ti, millele on toetust välja makstud 6 020 kumise soovitused eakamatele”. 560,88 eurot. Pooleli olevate projektide 22. TAI avaldas „Eesti õpilaste kasvu seire: ellu viimine jätkub jooksvalt. 2018/19. õppeaasta uuringu (COSI)” ja 17. 2021. a toetati Rahandusministeeriumi „Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise- regionaalarengu programmide raames käitumise uuring 2020” raportid. mitmete inimeste liikumis ja sportimis- 4 Spordiorganisatsioonide tegevused: 20.märts-20.aprill 2021 koostöös Europe Direct Läänemaa projektiga Sündmuse 1. Hiiumaal avati uus mitmefunktsionaalne „Kõnni oma tervise heaks”, kus inimesed spordikeskus, kus on vaba ligipääs palju- pidid otsima üles võimalikult palju Euroo- dele spordialadele. pa toetust saanud objekte. 2. Koostati Hiiumaa Spordi arengukava, 8. 2021. aastal sai Lääne-Virumaa Spordi- mis kinnitatakse 2022 aastal. liidu eestvedamisel alguse projekt ‚’Me- 3. Ida-Virumaa Spordiliidu eestvedamisel hed liikuma’’, mille eesmärk on paranda- jätkusid liikumisharrastajatele mõeldud da meeste tervist. Samuti tegi spordiliit argipäeva õhtuti toimuvad liikumisüritus- koostöölepingu Lääne-Viru Tervisenõu- te sarjad talviste suusaõhtute, kevadel koguga, et edendada inimeste liikumis- algavate orienteerumisneljapäevakute, harrastust. maastikuratta õhtusõitude, discgolfi nä- 9. Esmakordselt toimus „Põlvamaa Lii- dalamängude, suvel toimuva 3 vs 3 võrk- kumismaraton“, mis kestis 1.märtsist palliüritustena. Toimusid jooksusarjad 31.oktoobrini, ehk 8 kuud. Oma liikumi- nii Narvas, Alutagusel kui Toilas. sed registreeris 229 erinevat inimest. 4. Järvamaal tegeletakse igapäevaselt 10. „Põlvamaa Liigub“ järgselt tehti miniuu- liikumisürituste korraldamisega. Maa- ringu tagasiside saamiseks. Tulemused: kondlikult toimib Liikumissari „Järva- nii nagu liikumisaktiivsuses annavad maa liigub“, mis koosneb 12-st Järvamaa tooni naised, nii annavad nad tooni ka järvede jooksust, lisaks maakondlikud tagasiside andmises. Tähelepanek veel - seeriavõistlused. Kolm kohalikku oma- kampaanias osalesid enamasti liikumis- valitsust korraldavad oma elanikonnale harrastajad. Kuna osalemine oli nime- aastaringselt erinevaid liikumisüritusi. line, siis treeninggruppides osalejate ja 5. Järvamaa sporditöötajad vallas kasuta- tulemusspordiga tegelejate nimesid tuli sid Covidi piirangute perioodil ära mo- ette üksikuid. biilseid ja virtuaalseid liikumisvariante 11. Sel aastal valmis Räpinas spordikomp- ja kutsusid inimesi liikuma ja ennast läbi leks - 300m jooksuringiga staadion, jalg- interneti registreerima. Seda Tehti juba palliväljak, kaugushüppe- ja kuulitõuke 2020 Türi vallas, Paides ja Järva vallas. paigad, kõrval korvpalliväljak, välijõu- 2021.a toimus Türil MOBO ehk mobiilne saal, kunstmurukattega multispordiväl- orienteerumine, Paide linnas orienteeru- jak (tennis, käsipall, jm). See asub kooli mismäng „Sport südames”, Järva vallas juures ja on kõigile igal ajal kättesaadav. oli erinevaid liikuma kutsuvaid spordisar- 12. Pärnumaa Spordiliit korraldas Spordinä- ju kevadest sügiseni. dala kampaania koostöös EOK ja Ühen- 6. 2021. aastal viis Järvamaa Spordiliit läbi dusega Sport Kõigile. „Järvamaa elanike liikumisharjumused 13. Pärnumaa Spordiliit viis koostöös Pär- ja -hoiakud“ analüüsi, mis telliti Tartu Üli- numaa Arenduskeskusega läbi 4 suhk- kooli Pärnu Kolledžist. Uuring on üleval rukoolitust, Koostöös Eesti Antidopingu nende kodulehel https://jarvasport.ee/ ja Spordieetika Sihtasutusega kaks koo- et/jarvamaa-liikumise-uuringud litust dopingu ja väärkohtlemise teemal 7. Spordiliit Läänela korraldab iga-aastaselt ning iga-aastase liikumisuuringu. spordinädalat eakatele. Spordinädalal 14. Tartumaa spordiliit korraldas kaks koo- on eakad õppinud uut kepikõnnitehni- litust spordijuhtidele ja spordiklubidele kat, mobiiliorienteerumist, võimlemist. ning 3 koolitust kooli kehalise kasvatuse Eakatele oli eraldi motivatsioonipakett õpetajatele. sarjas „Läänemaa Seiklusorienteerumi- 15. Viljandimaa Spordiliit korraldab ja koor- ne“. See on nüüdseks toimunud 3 korda - dineerib Viljandimaa elanike spordi-ja 2019., 2020. ja 2021. Spordiliit korraldas liikumisharrastust läbi oma maakonna spordiklubide kasutades omavalitsus- 5  te spordiobjekte. Kokku on maakonnas 21. Interaktiivse õppeprogrammi abil soovib 101 spordiorganisatsiooni, 7 spordikooli EKSL veel rohkem lapsi liikumisharras- ja 206 spordiobjekti. Spordiliit koostöös tusega siduda. 2021. a alguses valmi- klubidega aitab korralda liikumispäeva- sid koostöös CFC Suusakooli ja Tallinna kuid lasteaedades, spordialade tutvustu- Ülikooliga suusaõppevideod. 2021. aas- sed lasteaedades ja algkoolides. ta septembris alustati EKSL-i ning Eesti 16. Viljandimaa Spordiliit korraldas e-semi- Discgolfi Liidu eestvedamisel kampaa- nari koostöös Tervisenõukoguga. Valiti niat “Kettagolf koolidesse”. Kampaania välja meeste tervist toetav ettevõte e-an- raames jagati õppevideosid, korraldati keetide abil. Lisaks toimus noorte vaim- koolitusi ja korraldatakse 2022.a suur se ja füüsilise tervise koostöö mõju se- koolidevaheline võistlus. Samuti alustas minar lasteaiaõpetajatele ja algklasside MyFitness spordiklubi ja EKSL-i koos- õpilastele. töös 2021. a kevadel NETFIT online 17. Koostöös Viljandi Haigla, koolide ja las- live treeningute platvorm Koolinoortele teaedade terviseedendajate, punase ris- suunatud tasuta treeningutega, mis on ti , politsei ja sporditöötajatega koostas Covid-19 viirusest tulenevate piirangu- Viljandimaa spordiliit „Viljandimaa Ter- te tingimustes osutunud koolide hulgas viseedendamise tegevuskava aastatel väga populaarseks alternatiiviks keha- 2019-2022”. Spordiliit soovib teadlikkust lise kasvatuse tunnile. Ühtlasi on koos- tõsta ennetustööga, korraldades tervi- tööd tehtud kodumaise tarkvaraettevõt- sepäevi ja koolides infotunde liikumise tega Loquiz ja korraldatud koolinoortele kasulikkusest. maastikumänge, kus isikliku nutiseadme 18. 2021. aastal avati Viljandis Eesti Riigi GPS mõõdab läbitud distantsi ja annab kaasabil Jalgpalli sisehall. See on tree- märku, kui aeg on ülesanne lahendada ningpaigaks nii jalgpalluritele, kergejõus- või küsimustele vastata. tiklastele kui ka teistele spordiharrasta- 22. Pööramaks senisest veelgi enam tähele- jatele. panu noorte tervisele ja liikumisharrastu- 19. Jätkub Eesti Koolispordi Liidu poolt läbi sele on EKSL-il kavas korraldada 2022. viidav „Noor Lõvisüda” spordimärgi pro- aastal üleriigiline interaktiivne Koolispor- jekt, mis haarab II - IV klassi õpilasi. Li- difoorum. Foorumi osalejate sihtgrupiks saks spordimärgiprojektile „Noor Lõvisü- on koolijuhid, kehalise kasvatuse õpeta- da“ ja võistlustele 16 erineval spordialal, jad, treenerid ja sporditöötajad. Teemad toimuvad koolispordi suvemängud „Meri ja nende ettekandjad annavad ülevaate ja Päike“ (6.-9.klassi õpilastele), üleriigili- ning juhivad tähelepanu tänapäeva noor- ne Euroopa koolispordipäev, tervisepäe- te paremale kaasamisele liikumisse ja vad „Talvevõlud“ ja „Looduse kilomeet- sporditegevusse ning kirjeldavad ja an- rid“ ning pallimänguturniirid ja talipäevad navad nõu probleemide ületamisel ja la- õpetajatele. henduste leidmisel. 20. Eesti Koolispordi Liidul (EKSL) valmis 23. Firmaspordi Liit lõi 2021. aastal uue te- 2021. aastal koostöös S-filmiga lühifilm, gevusena Kuldreketi, et enda tegevusi mis tutvustab organisatsiooni ajalugu, veelgi laiendada. Samuti korraldati Vir- missiooni, visiooni ja väärtusi. EKSL tuaalspartakiaad, et kutsuda ka pandee- töötab igapäevaselt selle nimel, et teki- mia ajal inimesi liikuma värskes õhus ja tada noortes elukestev armastus spordi seda kasvõi üksinda kuid võisteldes ja ja liikumise vastu. On oluline kujundada end proovile pannes teiste inimeste vas- spordi,- ja liikumisharjumus juba varaja- tu. ses nooruses, ning seda selgitavad filmis 24. Eestimaa Spordiliidu Jõud esindusüritus- teiste hulgas EKSL-i ja Eesti Olümpiako- teks on iga nelja aasta järel korraldata- mitee (EOK) presidendid ning mitmed vad Eestimaa suvemängud ja Eestimaa teenekad sportlased ja tegevõpetajad. talimängud. Järgmised Eestimaa tali- 6  mängud toimuvad 2022. aastal Ida-Vi- ka spordiarstide järelkasvu, olles resi- rumaal ja Eestimaa suvemängud 2023. dentuuri baasasutuseks. aastal Rakveres. Igal aastal toimuvad 28. Ühendus Sport Kõigile (ÜSK) korraldab Eesti omavalitsuste suvemängud, Ees- LIISU koolitusi liikumisõpetajatele 2 kor- ti omavalitsuste talimängud ning Eesti da aastas - kokku 150 inimesele. Aastast omavalitsusjuhtide suvine ja talvine mit- 2013 on iga-aastaselt läbi viidud kehali- mevõistlus. Arvestades traditsioone ja se aktiivsuse uuringuid. kogemusi, on suudetud luua võistlussüs- 29. Jalgpalli Liit alustas koolitajate koolita- teem, kus sportlased kaitsevad eelkõige mise programmiga. UEFA Coaching Con- oma koduvalla või -linna ja maakonna au. vention näeb ette vastava programmi Erinevate sportimisvõimaluste pakkumi- sisseviimist kõigi Euroopa liikmesriikide ne populariseerib liikumisharrastust ja alaliitudes eesmärgiga koolitada alalii- on hea viis elukvaliteedi tõstmiseks. du sees alaliidule ja klubidele tulevasi 25. 46. Eesti omavalitsuste suvemängud koolitajaid. 2021 kaasati programmi 1. toimusid 10.-11. juulil 2021. a Käärikul. astmesse 12 treenerit. 2022 on eesmärk Käärikul, Otepääl ja Kuutsemäel toimu- lisaks kaasta klubide noortetöö juhtide nud 46. Eesti omavalitsuste suvemän- projektis osalejad ja läbi selle koolitada gudel oli suurtest valdades edukam Rae 1. astmes 40 inimest. Aastaks 2023 va- vald, väikestest (kuni 8000 elanikuga) litakse koolitatute seast programmi 2. valdadest Kiili ning linnade arvestuses astmesse maksimaalselt 10 -12 osalejat. viis esikoha koju Paide. 30. Jalgratturite Liit alustas erinevate vir- 26. Tähtis osa spordielu edendamisel on tuaalsete võistluste läbiviimist, eelkõige Jõudi koolitusprogrammil. Igal aastal just rahvaspordi ja liikumisharrastusega toimuvad kevad-, suve- ja sügissemina- tegelevate sihtgruppide hulgas. Taas- rid ning vastavalt vajadusele erinevad elustati Balti ühiste meistrivõistluste nõupidamised. Seminaridest on välja korraldamise traditsioon. Valgas peetud kujunenud hea koostöövorm, kus koos võistlusele tulid kokku Eesti, Läti ja Lee- maakondade spordiliitude ja kohalike du ratturid vanuses 15-80. Liidu liikmes- omavalitsuste spordiaktiiviga tehakse kond aitas kaasa 2021 Otepääl valminud kokkuvõtteid eelnevast ja pannakse pai- maastikurattakrossi raja ehitamisele. ka jätgnevaid ühistegevusi. 31. Kepikõnni Liit on ellu kutsunud Kepikõn- 27. Igal aastal võimaldab Spordimeditsii- ni Ekspressi, mille raames pakutakse üle ni SA oma töötajatel osaleda erinevatel Eesti tasuta kepikõnni koolitusi teooriast tervist, liikumist ja sportimist käsitleta- praktikani. vatel täiendkoolitustel ja konverentsi- 32. Kepikõnni Liidul on alguse saanud koos- del üle maailma, et nad oleksid pidevalt töö Tartu Ülikooli Liikumislaboriga, et kursis valdkonna uute suundadega. kepikõnni algtõed oleksid kajastatud lii- 2021 aastal võeti lisaks Eestis toimunud kumisõpetuse ainekavas. 2022 aastasse täiendkoolitustele osa ka Rahvusvahe- on kavandatud vastavad koolitused õpe- lise Olümpiakomitee poolt korraldatud tajatele. konverentsidest Türgis ja Monacos: 10 33. Laskesuusatamise Föderatsioon alustas th IOC Course on Cardiovascular Eva- 2020-21 hooajal noortesarja võistluste luation of Olympic Athletes ja IOC World korraldamisega õhkrelvast laskmisega Conference on Prevention of Injury & Il- mis annab võimaluse kaasata ka noore- lness in Sport. Sealt omandatud uued maid vanuserühmi, NM8, NM9, NM10, teadmised tuuakse läbi igapäevatöö ka NM11, NM12. Tänu sellele sarjale tõusis erinevas vanuses patsientideni ning va- laskesuusatamises osalejate arv 50%. jadusel tehakse täiendusi asutuse poolt 34. Orienteerumisliit lisas Eesti meistrivõist- pakutavatesse teenustesse. 2021 teisel lustele 80-aastaste ja vanemate meeste poolaastal panustab Spordimeditsiini SA võistlusklassi orienteerumisjooksu sp- 7  rindidistantsil, samuti lisati naiste N80 võistlusklassid kõigil Eesti MV distantsi- del, kus toimus juba arvestus M80 mees- teklassis. 35. Taekwondo Liit pakkus 2021. aastal või- malust jätkata tegevust läbi Zoom plat- vormi. Antud treeningute formaat ei sobi- nud kahjuks kõigile ja seetõttu pühendati palju tähelepanu alternatiivse tegevuste programmi väljatöötamisele laste jaoks. 36. Arendatud on vibuspordi harrastamise võimalusi Saaremaal, Orissaares - aktiiv- sem treenimine algab 2021 lõpus/2022 alguses. 2022. a on planeeritud algatada noorte seas vibuspordi populariseerimi- se projekt. 37. Võimlemisliidu eestvedamisel toimus võimlemispidu Kingitus 2021. 8 II LIIKUMINE JA SPORT ON TUGEVA ORGANISATSIOONIGA OLULINE MAJANDUSHARU NING TÖÖANDJA Ministeeriumide ja nende allasutuste malused spordiga tegelemiseks. Klubid tegevused: saavad oma üritusi paremini, lihtsamalt ja kvaliteetsemalt läbi viia. 3. Hiiumaa Spordiliit toetab tegevustoetu- 1. Kaitseväes on tööl 16 spordiinstruktorit, sega spordiklubisid iga-aastaselt kokku viiakse läbi spordi rahulolu küsitlust aja- 10000 euroga ja klubide korraldatud teenijate ja teenistujate seas. Ajateeni- harrastusvõistlusi kokku 8000 euro- jate ja tegevväelaste kehaliste võimete ga aastas. Aasta lõpus valitakse parim kontrolltesti tulemused on andmebaasis, spordiklubi, spordiüritus, treenerid ja neid töödeldakse ja analüüsitakse. sportlased. 2. KuM eraldas Spordikoolituse- ja Teabe 4. 2021.a. avati Kohtla-Järvel Wiru spordi- SA-le 2021. aastal kokku 588 101 eurot keskus, milles sisaldub ka kaasaegne tegevustoetuseks ning riikliku spordi ujula. andmekogu pidamiseks. 5. Spordiliit Läänela toob inimesteni erine- 3. RMK valduses on umbes 25% Eestist, vaid maakonnas harrastatavaid spordi- mis loob eeldused laiapõhjaliseks spor- alasid. Spordiklubid teevad tutvustamise di- ja liikumisharrastuseks ja koostööks treeningpäevi. Kõik see tekitab inimes- spordiorganisatsioonidega, kes maad tes motivatsiooni endale sarja jooksul eesmärgipäraselt kasutavad. sobivaim sportlik liikumisviis leida. Olu- 4. 2021. aastal tehti Põllumajanduse Re- liselt on püütud arendada just elanikkon- gistrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) na teadvustamist läbi erinevate liikumis- poolt maapiirkonnas majandustegevuse projektide. Praegusel koroonaajal tuleb mitmekesistamise toetusmeetme raa- valida, mida saab korraldada võimalikult mes toetuse määramise otsus neljale suurele osalejaskonnale, samas arvesta- projektile, mis on seotud tegevustega des, et nad väga kokku ei puutu. spordi või rekreatsiooni valdkonnas. 6. Pärnumaa Spordiliit toob Pärnumaale Kokku summas 248 000 eurot. EADSE koolitused. 7. Raplamaal on avardumas võimalused Spordiorganisatsioonide tegevused: jalgpalluritele. Kohilas valmis kunst- murukattega vähendatud mõõtmetega 1. Harjumaa Spordiliit on loonud unikaal- jalgpalliplats ja täismõõtmetega väli- se koolidevaheliste võistluste komplek- korvpalli plats. Valmimisjärgus on Rapla sarvestuse süsteemi (kus osaleb 80% jalgpallihall. Harjumaa koolidest ja võisteldakse 8 8. Tallinna Spordiliit tõi 2021. aastal „Noore enamharrastataval ning kooliprogrammi treeneri” stipendiumi konkursi, et moti- kuuluval spordialal). Süsteem põhineb veerida noori hakkama treeneriks. võistkondlikul iseloomul arvestust pee- 9. Tartumaa Spordiliit koostöös Tervise- takse neljale vanusegrupile. Alates 1998 nõukoguga viis läbi koolituse liikumise aastast korraldab spordiliit Harjumaa ja tervisliku toitumise teemal. Nõo val- puuetega inimestele talviseid ja suviseid las valmis 10 km pikkune kergliiklustee. spordipäevi. Omavahel ei võistelda, vaid Koostöös vabatahtlikega korraldati loo- tähtis on osalus, mille kaudu tutvutakse dusmatk ja kutsuti ellu Tartu valla jook- ka erinevate spordialadega. susari. 2. Seoses Hiiumaal uue spordikeskuse 10. Viljandimaa Spordiliidu sõnul on vaba- avamisega avanevad paljud uued või- tahtlike kaasamine muutmas keerulise- 9  maks, sest miinimumpalgal täistööajaga võetud Tallinnas, Tartus ja Jõgeva maa- töötajatel ei ole jaksu õhinapõhiselt va- konnas uus BMX krossi treening ja võist- batahtlikuks tulla. Vabatahtlikena saab lusrada. Plaanitakse neid rajada veel rakendada eelkõige koolinoori, kes vaja- Tallinnas Pirital, Viljandis, Kuressaares. vad kooli edukaks lõpetamiseks kehalise Suuremate linnade terviseradade juurde kasvatuse alal ainepunkte. Spordiklubide on rajatud maastikuratta olümpiakrossi korraldatud võistlustel on väga suureks statsionaarsed rajad. abiks lapsevanemad, kuid kui lapsed 17. Jalgratturite Liit on läbi viinud ka erine- enam trennis, siis kaovad ka lapsevane- vaid harrastussportlastele suunatud mad klubide juurest. koolitusi. Liikmesklubid korraldavad 11. EKSL on algatanud koos Scult Eesti spor- harrastajatele ühistreeninguid. Eesmär- divabatahtlike liikumisega 2 Erasmus+ giks on tutvustada rattasõitu kui huvita- projekti: Scult MyPromise ja „SCULT vat ja emotsionaalset liikumisharrastust, Point: Easy Access to Sports Through selgitada ja tutvustada ohutut rattasõitu Technology”. Samuti annab EKSL igal ning treeningmetoodikaid. Selle meetme aastal välja „Aasta spordisõbralikuma kaudu, suureneb alast huvitatute inimes- õpetaja” auhinna koos stipendiumiga, te hulk, mis omakorda toob juurde vaba- tunnustamaks õpetajaid kompetentsi tahtlike, kes on huvitatud tulema appi te- eest tunnivälises tegevuses. gevusega seotud erinevate valdkondade 12. 2021 aastal viisid Spordimeditsiini SA projektide elluviimisele. töötajad läbi erinevaid loenguid alaliidu 18. Ratsaspordi Liit on edasi arendanud vee- sportlastele ning jagasid oma teadmiseid bipõhise spordikorralduse infosüsteemi ka läbi „Treeni teadlikult” loengusarja ratsanet.ee, mis sisaldab e-teenuseid nii harrastajatele. Osaleti mitmete harivate klubidele kui ka sportlastele, sh võistlus- telesaadete valmimisel, kus käsitletavad tele registreerimine, edetabelid, infova- teemad puudutasid nii täiskasvanuid kui hetusteenus võistluste korraldajatele ja ka noori. klubidele. Jätkub teenuste konsolideeri- 13. Castingu Liit tegi 2021. aastal etteval- mine ratsanet.ee keskkonda, sh koolitus- mistusi loomaks kõikidele vanuserühma- kalender, ostukorv, järkude ja e-märkide dele suunatud koolitustesarja „Täiuslik automatiseerimise moodul. heide”. Nimetatud sari käivitatakse koos- 19. Suurvõistlustel nagu EMV ja Tallinn Hor- töös Rootsi ja Norra castingu liitudega. seshow toimub alati ka vabatahtlike 14. Eesti Discgolfi Liit töötab välja treenerite juhi kaasamine, vabatahtlike motiveeri- kutsestandardit. Samuti on juurde lisa- mine ja tunnustamine. Tallinn Horses- tud vanuseklasse just naistele. Alustati how kaasab ca 15 vabatahtlikku kolmel koostööd Eesti Koolispordi Liiduga, et päeval. Toimiv treenerite atesteerimise jõuda koolilasteni. Viidi läbi esimesi koo- süsteem. Piloteeriti tegevusi treeneritöö litusi õpetajatele ning planeeritakse koo- suuremaks tunnustamiseks, nt aasta- lidevahelisi üleriigilisi võistluseid juba treeneri auhind, treeneri mainimine võist- 2022. aastal. lustulemuste protokollides jne. Regulaar- 15. Discgolfiparkide rajamisel arvestatakse selt toimuvad koolitused ametnikele. raja disainimisel loodusega ja lisatakse 20. Taekwondo Liit pidas koroonaviirusest puude kaitsmeid. Veekogudega radadel põhjustatud piirangute perioodil tähtsaks korraldatakse talguid, et kettad vee seest mitte ainult säilitada treeningprotsess, välja saada. vaid ka motiveerida treenereid. 2021. 16. Jalgratturite Liidu eestvedamisel on val- aastal pöörati suurt tähelepanu treeneri- minud uued rajad maastikusõidus erine- te koosseisu toetamisele, motivatsiooni vates maakondades. Rajad on valminud tõstmisele, uuendusliku mõtlemise välja üleriigiliste maastikumaratonide etap- töötamisele ja stressi alandamisele läbi pide korraldajate abiga. Kasutusele on erinevate seminaride. 10 21. Tennise Liit kaasab hulgaliselt vaba- tahtlikke oma rahvusvaheliste turniiride korraldusse. Neile pakutakse võimalust töötada rahvusvahelises keskkonnas, neid tunnustatakse peale üritusi ja ka aastalõpu peol. 22. Veemoto liit püüab leida sportlastele uusi võimalusi treenimiseks erinevates piirkondades. Jetispordile on treeningra- dade loomine lihtsam aga ringrajapaati- dele uue treeningkoha loomne on päris keeruline. Koostöös Rahvusvahelise Veemotospordi Föderatsiooniga on loo- dud UIM koolitusprogrammi Propstars, millega saab välja koolitada algajaid sportlasi ja ka uusi treenereid. Koostöös Soome ja Leeduga luuakse alus uuele noorteklassile, kus saavad treenida noo- red vanuses 8-12 aastat. Lisaks viiakse regulaarselt läbi alaliidu poolseid koolitu- si treeneritele, sportlastele ja ka lapseva- nematele. 23. Veemootorispordis toetub enamus tege- vust vabatahtlikusele. Vabatahtlike koo- litatakse, tunnustatakse ja ka võistlusi korraldavad liikmesklubid tänavad oma hooaja lõpuüritustel vabatahtlikke abis- tava tegevuse eest. Toetatakse treeneri- te kutsekvalifikatsiooni tõstmist ja uute noortetreenerite koolitamist. 24. Vibuliit on juba varasemalt teinud mär- gatavaid muudatusi süsteemis ja raken- danud mitmeid abinõusid, et üldine süs- teem oleks läbipaistev ning võimalikult võrdne ja õiglane. Näiteks aasta sportla- ne mitte ei valita, vaid see selgub punkti- arvestuse alusel, koondise rahastamine toimub ühtlastel alustel ja koondis moo- dustatakse normide täitmise paremuse alusel. Sportlaste toetuste otsused kin- nitatakse EVL juhatuse poolt ja need si- saldavad toetuse maksmise põhimõtte kujunemise argumentatsiooni. 25. Võimlemisliit on taaselustamas sport- võimlemist. Toimunud on esimesed koo- litused ja võistlused. 11 III LIIKUMINE JA SPORT ON VAIMSUSE, SIDUSUSE JA POSITIIVSETE VÄÄRTUSHINNANGUTE KANDJA Ministeeriumide ja nende allasutuste 6. Läbi Team Kaitsevägi programmi ja Kait- tegevused: seväe meistrivõistluste edendatakse olümpismi ja läbi algatuse „Ajateenija pearaha“ ning loengupäevade pakutakse 1. 2021. aastal eraldas KuM Eesti Paralüm- ajateenijatele rekreatsiooni ja spordiüri- piakomiteele X eurot ja Eriolümpia Ees- tuste võimalust. Samuti võimaldatakse ti Ühendusele tegevustoetuseks kokku ajateenijatel olenevalt koroonaolukor- 788 000 eurot. rast käia pealtvaatajatena spordivõist- 2. KuM toetas 2021. aastal EADSE tegevust lustel kaasa elamas. kokku 255 808 euroga. 7. Kaitsevägi teeb tööd vigastatud vetera- 3. Justiitsministeeriumi (JuM) poolt koor- nidega läbi spordi. Toimuvad vigastatud dineeritav korruptsioonivastane tege- veteranide spordilaagrid ja võistlustel vuskava hõlmab mh spordipettuste kä- osalemine, osaletakse Invictus mängu- sitlust. del. Kaitseväe vigastatud veteranid tee- 4. Justiitsministeeriumi esindajad on osa- vad aktiivset koostööd ka Invaspordilii- lenud erinevate spordiala treeneritele, duga. spordiorganisatsioonidele ning spor- 8. Eesti Keskkonnajuhtimise Koda andis diorganisatsiooni personalile suunatud 2021. aastal avaliku sektori eeskuju koolitustel (koolitajana), mh 24.11.2021 eriauhinna Riigi Kaitseinvesteeringute toimunud koolitusseminaril Audentese Keskusele koos Kaitseministeeriumiga spordigümnaasiumis. JuM on koos kogu infrastruktuuri (sh sporditaristu) EADSE ning teiste organisatsioonide ja keskkonnahoidliku kujundamise eest. ekspertidega koostanud 2021. aastal 9. Siseministeeriumi valitsemisalas viidi valminud „Spordipersonali käitumisju- jätkuvalt läbi MTÜ SPIN poolt spordil hendit laste ja noorte väärkohtlemise põhinevat kogukondlikku ennetusprog- ennetamiseks ning juhtumite lahenda- rammi SPIN. SPIN-programmiga toe- miseks”. Koos sotsiaalkindlustusameti tatakse noorte eluks vajalike oskuste lastekaitse ning ohvriabiosakonnaga arendamist struktureeritud, kuid noorte koostas JuM lastele, lapsevanemate- huvidest ja vajadustest lähtuvate tege- le ning treeneritele läbi EADSE ning ot- vuste abil. Seeläbi on võimalik kaasata sepöördumisena edastatud infoma- programmi sihtrühma ühiskondlikku ellu, terjalid (https://eadse.ee/wp-content/ ennetada ja vähendada noorte riskikäi- uploads/2021/03/Lasteabi-treeneri- tumist ning toetada ettevalmistust elus le-ja-spordiorganisatsiooni-juhile.pdf) toimetulekuks. 2021. aastal tegutseti 27 laste turvalisuse ning heaolu tagamiseks treeninggrupiga, nendest 14 on rahasta- spordis. Justiitsministeeriumi uuel kodu- tud ESF vahenditest ja 13 treeninggruppi lehel on kuriteoennetuse teema all üle- on rahastatud Briti Nõukogu ja KOV-ide vaade ka väärkohtlemise ennetamisest poolt või omavahenditest. ESF tulemus- spordis (https://www.just.ee/kuritege- reservi eraldatud vahenditest jätkatakse vus-ja-selle-ennetus/seksuaalne-vaar- tegevustega ja üle-Eestilise laienemise- kohtlemine). ga kaheksasse uude piirkonda perioodil 5. Kaitsevägi korraldab spordivõistlusi 2021– 2023. 2021. aasta II poolaastal ajateenijatele, teenistujatele ja reserv- on ESF rahastuse toel avatud täiendavalt väelastele. Kaitseväe meistrivõistlusi uued rühmad Viljandis, Paides, Raplas korraldatakse 11 erineval alal, keskmine ja Haapsalus ning ette valmistatud Val- osalejate arv ühel võistlusel 145. 12  ga rühma avamine. Tegevused jätkuvad Ida-Virumaal koroonavõistlustel ja invas- 2022. ja 2023. aastal. portlaste treeningtegevusega tegeleb 1 10. Projekt „Noortele arenguvõimaluste spordiklubi Narvas. pakkumine programmi SPIN abil“ aitab 6. Erinevad sportlikud ettevõtmised Põlva- ennetada ja vähendada riskis olevate maal on olnud ja on ka tulevikus avatud 10–18aastaste noorte sotsiaalset tõr- kõigile soovijatele. Mitmedki alad (orien- jutust ja tööturuprobleeme ning toetada teerumine, laskmine, jalgpall, maadlus, noorte aktiivsete eluhoiakute kujune- korvpall, jt) korraldavad maakonna lah- mist. Tegevuse elluviimisega pakutakse tisi meistrivõistlusi. Spordiliidu üritustel noortele vabaajategevustes osalemise võivad osaleda kõik soovijad olenemata kaudu lisavõimalusi arenguks ja enese- nende vanusest, soost, rahvusest. Jär- teostuseks. Tegevused jätkuvad 2022. ja jest enam toimub ettevõtmisi, kus sama- 2023. aastal. aegselt tegevusse haaratud erinevate va- nusegruppide esindajad, nt perepäevad, Spordiorganisatsioonide tegevused: matkad, kõnnid, rattasõidud, maakonna tali- ja suvemängud. Kaasates erinevas vanuses inimesi, arenetakse koos. 1. Kõikides Harjumaa Spordiliidu tegevus- 7. Viljandimaa Spordiliit on Viljandi Linna- tes on alati võimaldatud osaleda kõikidel jooksu korraldamisse kaasanud ratas- soovijatel. Erineva sportliku ettevalmistu- toolisõidu - pakutakse kergemat ja lihtsa- sega inimeste ja vanuselise struktuuriga mat rada ratastoolis osavõtjatele. Kuigi inimgruppide koos võistlemise puhul va- osalejaid ei tulnud nii palju kui loodeti, litakse alati tegevused, mis on kõikidele siis jätkatakse korraldustöös endiselt jõukohased. Sellega välditakse osalejate erivajadustega inimestele liikumisvõi- seas ebamugavustunde tekkimine. Ve- maluste pakkumisega. Järjest rohkem nekeelse sihtgrupiga tegelemisel pööra- kaasavad kehalise kasvatuse õpetajad takse suuremat tähelepanu infovahetuse spordivõistlustele erivajadusega ja liiku- protsessile (teavitused ja muu tegevus). mispuudega lapsi. 2. Erivajadustega inimestele korraldab Har- 8. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Siht- jumaa spordiliit iga-aastaseid suve- ja asutus (EADSE) testis 2021. aastal kok- talispordipäevi ning osutab Harjumaal ku 463 sportlast (270 Eesti + 193 rahvus- tegutsevatele puuetega inimeste organi- vahelist sportlast). Testiti 35 spordialal, satsioonidele igakülgset abi nende soo- mis võrreldes 2020. aastaga on 5 ala võr- videl sportlike ettevõtmiste korraldami- ra suurem näitaja. 2019. aastal testiti 24 sel. ala sportlasi. 3. Sporditulemustega manipuleerimise 9. EADSE on lisaks antidopingule laienda- vastu võitlemiseks on Harjumaa Spor- nud koolitusteemasid, sh spordivõistlus- diliidu ürituste juhendites kirjeldatud tega manipuleerimine ja väärkohtlemise tegevused, mis sellele järgnevad. Kor- ennetamine. 2021. aastal toimus kokku ralduslike meetmetena kasutame alati 48 välistele sihtrühmadele suunatud kvalifitseeritud kohtunike, kes suudavad koolitust. Spordialaliidud 18 spordialalt agressiivsed ilmingud ohutult lahenda- tellisid koolitusi kokku 30 korral. da. 10. EADSE viis 2021. aastal läbi koolituste- 4. Ida-Virumaa Maakonnas toimuvatel gevuse rakendusuuringu „Dopingutar- spordiüritustel antakse võimalus osale- vitamise ennetustegevust mõjutavad da kõigil- eelkooliealistel, koolilastel, kes tegurid“, mida toetas Kultuuriministee- moodustavad üritustel osalejate põhi- rium. Uuringus osales kokku 69 sport- massi, täisealiste kui ka veteranide klas- last ja 73 sportlase tugipersonali. Leiti, si kuuluvatel harrastajatel. et kõigi vastanute hulgast on antidopin- 5. Erivajadustega harrastajad osalevad gu koolitusel osalenud 41%, neist 68% 13  viimase kahe aasta jooksul. Antidopingu 15. Aerutamisliit kaasas Võhandu marato- koolitustel osalejate poolt loetletud enim nile invasportlased. Sündmusele anti meelde jäänud teemadest nimetati sa- meediakajastus, pööramaks tähelepanu gedamini keelatud ainete ja meetodite puudega inimeste kaasamisvõimaluste- nimekirja ja dopingukontrolli protseduu- le ühiskonnas. Pühajärve regatil on alati ri. Uuringust selgus, et sportlased ja tu- tähelepanu suunatud ka eakatele see- gipersonal hindavad kõrgelt kontaktõppe niorsportlastele. Eri rahvusgruppide in- meetodit teadmiste omandamisel. Hin- tegratsioon läbi spordi on EAF-i igapäe- nati sealjuures seda, et kuulajad saavad vatöö osa. protsessi käigus esitada küsimusi ja te- 16. 2021. aastal toimusid ettevalmistused kib elav arutelu. uusimmigrantide lõimimiseks castingu 11. 2021.aastast alates täidab EADSE Kul- abil ja nendele treeningvõimaluste loo- tuuriministeeriumiga sõlmitud haldusle- mine. pingu ülesandeid, mille kohaselt kohus- 17. Castingu Liit on loonud võistlusformaadi tub EADSE täitma spordiseaduse § 111 ratastoolikasutajatele ja liikumispuude- alusel spordivõistlustega manipuleeri- ga inimestele. Et casting on väga tehnili- mise vastase riikliku kontaktpunkti üles- ne ja head koordinatsiooni ja reaktsiooni andeid. Jaanuaris 2021 alustas EADSE’s eeldav ja arendav ala, ei ole teiste eriva- tööd riikliku kontaktpunkti koordinaator jaduste puhul castingu harrastamise või- Kalle Roos. malust ilma mahuka metoodika arenda- 12. EADSE sõlmis 2021.a. aasta mais lepin- miseta näinud. gu ühe maailma juhtiva spordiaususe la- 18. Casting on kõige keskkonnasõbralikum hendusi pakkuva ettevõttega Sportradar kalaspordiala, mille käigus häiritakse Integrity Services, et hakata jälgima kihl- elusloodust minimaalselt. Kulumater- veoturul toimuvat ja tuvastada võimalik- jalid, eelkõige nailonmonofiil, utilisee- ke pettusi kodumaistel jalgpalli, korvpalli, ritakse, lõigates liini enne jäätmekäit- käsipalli ja võrkpalli võistlustel. lusse suunamist paarisentimeetristeks 13. Koostöös Tartu ülikooliga on EADSE juppideks. See välistab nende juhuslikul saavutanud kokkuleppe käivitada aastal loodusesse sattumisel näiteks jäätme- 2022 valdkonna uuring, kus selgitatakse käitlusjaamast, võimaliku kahju selg- välja erinevat tüüpi väärkohtlemise ko- roogsetele, eriti lindudele. gemise sagedus ja sügavus spordis ja 19. SK Pärnu Kahe Silla Klubi on võtnud tead- liikumisõpetuses. Samuti on kavas väl- liku suuna oma tegevuste keskkonnamõ- ja selgitada spordis/liikumisõpetuses ju vähendamiseks. 2022. aastal algava väärkohtlemise ohvriks sattumise riski liikumishooaja alguses valmib keskkon- suurendavad psühholoogilised tegurid. nastrateegia, mis määratleb valdkonda- Uuringu tulemused on aluseks strateegi- de kaupa, milliseid tegevusi halva mõju liste eesmärkide seadmisele väärkohtle- vähendamiseks teha. mise ennetamisel, vähendamisel ja avas- 20. Siiani on SK Pärnu Kahe Silla Klubi teinud tamise tõhustamisel. jäätmete liigiti kogumiseks nende tekke- 14. Firmaspordi Liit rakendab reeglite rikku- kohas koostööd Pärnu linnale kuuluva misel karme meetmeid - avastades ühe jäätmekäitlusettevõttega Paikre: firma keelatud aine või sportimise viisi või ju- on kõikide meie ürituste võistluskeskus- hendi punkti eksimuse nende ürituse ajal, tesse paigaldanud kogumiskastid ja pea- eel või pärast, diskvalifitseeritakse kogu le üritust need utiliseerinud. Eelmise aas- ettevõte kollektiivi ürituselt ja keelatakse ta viimasel üritusel - Pärnu Rannajooksul neil edaspidi üritusel edasi osaleda. Ini- - viibis kohal ettevõtte inspektor, kes hin- mesi teavitatakse pidevalt ka erinevatest das osalejate harjumusi sorteerimisega infokirjadest ja koolitustest, et tõsta ette- seoses. Sel aastal alustatakse koostöös võtete spordijuhtide kompetentsi. ettevõttega avalikele üritustele mõeldud 14  jäätmeteenuse piloteerimist, ja püüame remale hulgale erinevatele inimestele selle viia uuele tasemele. Klubi on Pärnu poodiumi emotsiooni. Vanuseklasse au- linna turismiasjaliste ümarlauas tõstata- tasustati ainult sarja kokkuvõttes. Kaud- nud teema, et KOV võiks koostöös mu- selt aitab see kaasa keskkonna hoiule, nitsipaalettevõttega koostada avalike sest kui inimene saab juba absoluutklas- ürituste tegevusplaani, kuna mõne üksi- si medali, siis vanuseklasside medaleid ku organisatsiooni panusel ei pruugi olla neile pole otstarbekas välja anda. Peetri märkimisväärset mõju. Teemat on vaja jooksul kasutati 2021. aastal ühekord- keskselt vedada. sete topside asemel panditopse ja osa- 21. SK Pärnu Kahe Silla Klubi on järk-järgult lejad said meenekoti asemel hoopis ise vähendanud printmaterjalide tootmist. valiku teha. Neid asju, mida osalejad, ei Diplomid on muutunud elektrooniliseks. pidanudki seeläbi võtma. Seega tarbetu Osasid PVC materjalist plakateid taas- asjade kulu jäi ära. kasutatakse aastaid, üle kleebitakse 24. Jalgratturite Liit tutvustab ja propageerib üksnes kuupäevad. Tallinnast Pärnu suu- rattasõitu kui loodust säästvat ja tervis- nal ja tagasi saadetavate väiksemate likku liikumisviisi. vahendite ja tarvikute kogumine ajasta- 25. Karates toimuvad para-karate Maail- takse muude liikumistega. Eraldi väärib mameistrivõistlused, Euroopa meistri- märkimist virtuaalürituste korraldamine, võistlused ja ka Eesti meistrivõistlused mis vähendab märkimisväärselt ökoloo- vaimupuuetega ja nägemispuuetega gilist jalajälge, kuna osaleja liigub enda- sportlastele. Ratastooli sportlasi neil le sobivas kohas. Teatud ürituste puhul seni ei ole. korraldatakse osalustasu sees ühist- 26. Kepikõnni Liidu Kepikõnni Ekspres- ransporti, et vähendada parkimis- ja liik- si koolitused sobivad igale inimesele, luskoormust. hoolimata sotsiaalsest taustast, soost. 22. MTÜ Pärnu Jalgratturite klubi on viimas- Vanusest, rahvusest ning kehalisest ja tel aastatel läinud osalejatele hooaja vaimsest võimekusest. numbrite tootmise peale. Varasemalt 27. Orienteerumisliidul käib Pidev koostöö toodeti igale etapile oma number ja üle- Keskkonnaametiga, sh maastike kasuta- tootmist tekkis väga palju. Täna võetak- mise kooskõlastamine. Koostöö EMÜ tu- se kasutusele ka numbrite jäägid kasu- dengite ja õppejõududega käib orientee- tusele. Numbrite rattale kinnitamiseks rumisvõistluste looduskoormuse osas toodeti takja kinnitused ja välditi seeläbi (tekkivad jäljed maastikul), 2019.a keva- juhtmeklambreid, mida kulus varasemalt del tehti sel teemal 3 lõputööd (sh MSc). väga palju ja mida parajaks lõikudes ki- Orienteerumisvõistluste keskused on puti maha viskama. Virtuaalse rattama- reeglina pärast võistlust prügist puhta- ratoni rada tähistati eelmisel aastal es- mad kui enne orienteerujate saabumist. makordselt looduses lahustuva värviga. 28. Orienteerumisliit lõime alaliidu 11. toim- Jootmisalades on plastikust joogitopsid konna: Keskkonna ja säästva arengu täna veel reaalsus, sest paberist/papist toimkond, kuhu kuulub 4 liiget. on oluliselt kallimad ja korraldajad on 29. Ratsaspordi Liit on ellu viinud erinevaid väga hinnatundlikud. turvakampaaniaid, turvalisusele pöö- 23. AeroBike läks juba hulk aastaid tagasi Fil- ratakse pidevat tähelepanu treeneri- ter spordisarjadega üle hooajanumbrite koolituste läbiviimisel. Rohelise Kaardi kasutamisele. Tänaseks on sellega kaa- koolitussüsteemi üheks eesmärgiks on sa tulnud ka maastikurattasarjad. Sarja tagada, et kõik spordis osalejad on tead- etappidel autasustati iga distantsi abso- likud ohutusnõuetest ja jälgivad neid. luutarvestuse 12 parimat, mitte kõikide Rohelise Kaardi metoodika on sobilik vanuseklasside parimaid. Välja antavate lastele ja noortele. Lisaks kaasatakse medalite hulk jäi samaks, ent pakuti suu- aktiivselt ka vanemaid. 15 30. Tennise Liit korraldas „Pall pole prügi” kampaania, mille eesmärgiks oli kasuta- tud pallide kokku kogumine ja nende üm- bertöötlemine. 31. Võimlemisliit on võistlustel hakanud le- vitama lisainformatsiooni võistlevate sportlaste kohta (lemmiktegevused, hu- vitavad faktid jne). Samuti tutvustatak- se erinevate alade reegleid, et oleks aru saada alade spetsiifikast ning sellest, milles seisneb kohtunike töö ja kuidas toimib punktiarvestus. 16 IV EESTI ON RAHVUSVAHELISEL TASEMEL TULEMUSLIKULT JA VÄÄRIKALT ESINDATUD Ministeeriumide ja nende allasutuste gisel projekti „Liivaväljakuga spordimaja tegevused: rajamine Jõulumäele” 1,5 mln euroga. Jõulumäe Tervisespordikeskusesse ehi- tatakse kogu piirkonnas ainulaadne FIFA 1. KuM eraldas riigi spordistipendiumidele nõuetele vastav, rannajalgpalli mõõtme- kokku 125 160 eurot ja eraldas spordi tega, aastaringselt kasutatav liivahall, aasta- ja elutöölaureaatidele kokku 185 mis võimaldab harrastada erinevaid ran- 600 eurot. naspordialasid. 2. HTM toetas 2021. aastal riikliku täien- 9. Siseministeeriumi haldusala esindajad dava huvihariduse ja -tegevuse toetuse- käisid Horvaatias kutsespordi välisvõist- ga omavalitsusi kokku summas 14 250 lusel. 000€. Spordi huviala toetus moodustas 10. Välisministeeriumi teenistujad osalevad sellest 14,1% summas 2 009 782 eurot. Põhjamaade, Balti riikide ja Poola välis- 3. Eesti Kaitseväe esindajad osalevad CIS- ministeeriumi teenistujatega kord aas- Mi võistlustel ja NATO egiidi all olevatel tas toimuvatel võistlustel jalgpallis ja spordivõistlustel. Samuti oli kaitsevägi korvpallis. Välisministeeriumil oli plaanis Invictus Gamesi algatamise juures ning 2021. aastal korraldada Tallinnas Balti ja on osalenud nendel võistlustel aktiivselt. Soome VM vahelise korvpalliturniiri ja 4. Saavutussportlastest ajateenijatele või- Põhjamaade, Balti ja Poola VM vahelise maldatakse ajateenistuse kõrvalt spor- jalgpalliturniiri. Üritused pidid toimuma timise jätkamist. Saavutussportlastest maikuus 2021, kuid Covid-19 leviku tõttu tegevväelasi või teenistujaid toetatakse lükkusid turniirid edasi. Kahjuks sel aas- nii moraalselt kui aineliselt läbi Team tal üritust korraldada ei õnnestu. Kaitseväe programmi. 5. Kaitseministeeriumi valitsemisalas kor- raldatakse igal aastal rohkelt rahvaspor- Spordiorganisatsioonide tegevused: diüritusi (nt sinilillejooksud, kindral Lai- doneri jooks jne), sõjaväespordi üritusi 1. Rahvusvaheliste võistluste korralda- (nt Balti sõjaväespordi suve- ja talimän- mine Põlvamaal elavdab kogu piirkon- gud), invaspordiüritusi (nt istevõrkpall) na majandust. Ürituste ettevalmista- ning ka tippspordiüritusi (nt laskesport). mine-korraldamine toimub koostöös 2022. aastal toimuvad Tartus NATO male spordiklubide, omavalitsuste, turismi meistrivõistlused. ja eraettevõtetega, kes kõik omal moel 6. Tallinnas viidi 2021. aasta augustis läbi panustavad ürituse edukasse korralda- Balti sõjaväespordi suvemängud. misse. Omavalitsused panustavad taris- 7. Rahandusministeerium toetas toe- tu korrastamisse-kaasajastamisse ning tusskeemi „Ida-Virumaa ettevõtlust turismi-, toitlustus- ja majutusasutused edendavad spordi- ja kultuuriüritused“ saavad oma teenuste pakkumisega ar- raames 4 toimunud või 2022. aastal ka- vestatava sissetuleku. vas olevat spordiüritust kokku summas 2. 2019. aastal alustati Raplamaa valdade ca 89 000 eurot (Narva Ööjooks ja e-spor- ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu aren- di festival CyberFest, Alutaguse ratta- ja dusprojektina Raplamaa noortespordi suusamaraton ja SeiklusTest 2022). koostöövõrgustiku loomist eesmärgiga 8. Rahandusministeeriumi piirkondade luua kohapealsed võimalused tippspor- konkurentsivõime tugevdamise inves- diga/saavutusspordiga tegelemiseks teeringute meetmest toetati 2021. a sü- noortele koos hariduse omandamise või- 17  malusega. Projekti planeerimisfaas kuu- nisatsiooni TAFISA üks kahest auditiko- lutati lõppenuks 2021 kevadel ja suvel misjoni liikmest. Osaletakse aktiivselt mindi üle rakendusfaasi. TAFISA töös. ÜSK teeb Spordinädala 3. Tartumaa Spordiliit on alates 1989. aas- raames koostööd ka Euroopa Komisjoni tast teinud koostööd Soome TUL-i orga- ning EL liikmesriikidega. nisatsiooni ja soome klubidega. 10. Aerutamisliidu eestvedamisel koostöös 4. Viljandimaa sõpruslinnad ja maakonnad Tori vallaga viidi 2021. aastal Eestis edu- spordis on Ahrensburg ja Turu maakond kalt läbi esimene rahvusvaheline käresti- ja Valmiera linn. Koostöös nendega on kuaerutamise võistlus, Sindi Nordic Cup. Viljandimaa spordiliit aastaid rahvusva- Sarnane võistlus ootab ees ka Aidus, helist tegevust arendanud, kutsudes neid koostöös Lüganuse vallaga. Hansapäevade sporditurniiridele, linna 11. Castingu Liit saavutas 2022. aasta maa- sünnipäevale ning muudele spordikohtu- ilmameistrivõistluste korraldamise Ees- mistele. tis. 5. Eestimaa Spordiliit Jõud esindajad osa- 12. 2019. aastal korraldas Eesti Discgolfi Liit lesid 17.-20. novembril 2021. aastal Maailmameistrivõistlusi väga edukalt ja MOVE 2021 kongressil ning ISCA peaas- seal loodi mitmeid kontakte. 2021. aas- sambleel Brüsselis. tal saadi tänu selle mitu kutset mõnes- 6. Eestimaa Spordiliit Jõud ja maakondade se rahvusvahelisse komisjoni liikme rolli spordiliidud osalesid 2021. aastal üle-Eu- täitma. roopalises projektis „European Mile”. 13. Eestis toimuvad iga-aastaselt Jahtklubi- Projektiga juhiti tähelepanu liikumishar- de Liidu eestvedamisel rahvusvahelised rastusele ja aktiivsetele eluviisidele ning purjetamise tiitlivõistlused. Eesti ühines kutsuti liikuma, et vaikselt taastuda CO- Sailing Champions League-ga ja Eesti VID-19 piirangutest. Eestimaal toimus esindajad on World Sailingu komisjoni- ISCA ja Jõud toetusega 9 erinevat spor- des. disündmust 5 maakonnas. Osaleda sai 14. Jalgpalli Liit taotles 2021. aastal 2U17 ujumises, orienteerumises, jooksmises, tüdrukute EM finaalturniiri korraldusõi- rattasõidus, matkamises, tõukerattasõi- gust aastaks 2023. 20. aprill 2021 kinni- dus. Osalemas oli ligi 1000 spordi- ja lii- tas UEFA täitevkomitee vastava korral- kumishuvilist. dusõiguse. EM finaalturniiriga luuakse 7. 2021. aastal lisas Spordimeditsiini SA UEFA ja EJL esindajatest korraldusmees- oma teenuste valikusse hüperbaarilise kond selle edukaks korraldamiseks Ees- hapnikuteraapia, mis aitab kaasa sport- tis, läbi mille EJL töötajad omandavad laste kiiremale taastumisele ning uuen- väärtuslikke kogemusi rahvusvahelise das oma spetsiifilist aparatuuri, et pak- suurvõistluse korraldamises. Esmasteks kuda veelgi konkurentsivõimelisemaid eesmärkideks on Eesti tutvustamine meditsiinilisi tugiteenuseid nii noor- kui suurvõistluse korraldaja riigina ja Eestis ka tippsportlastele. naistejalgpalli populariseerimine ning 8. Spordimeditsiini SA panustab nii oma harrastajate arvu kasvatamine. igapäevatöös kui ka läbi Team Estonia 15. Jalgratturite Liidul on hea koostöö balti projekti tippspordi konkurentsivõime riikidega ning Põhjamaade Jalgratturi- tagamisse: tippspetsialistide võrgustik, te Liitude ühendusega. Antud koostöö töötajate pidev koolitamine, tipptase- võimaldab liidul saata oma sportlasi, mel aparatuur, pidevalt täienevad ravi- ja treenereid ja kohtunikke koolitustele taastumisvõimalused ning noorsportlas- ning võistlustele väljaspool Eestit. Re- te harimine ja pikaajaliseks sportlaskar- gistreeriti UCI-s Eesti arendusmeeskond jääriks ette valmistamine. Team Ampler, tänu millele saavad Eesti 9. ÜSK peasekretär Peeter Lusmägi on sportlased sõite rohkematel ja kõrgema rahvusvahelise tervisespordi katusorga- tasemega rahvusvahelistel võistlustel. 18  Iga-aastaselt on Eesti parimad ratturid sõlminud lepingud maailma tasemel klu- bidega. 16. Kepikõnni Liit on Eestis läbi viinud 1. maailmakarika etapi ning 2022. aastal on plaanis juba 2. Maailmakarika etapp, mis toob Eestisse ka välismaiseid osale- jaid. Kepikõnni Liidul on koostöö rahvus- vahelise assotsiatsiooniga. 17. Laskesuusatamise Föderatsioon kandi- deeris edukalt IBU Noorte ja juunioride 2024. aasta MM-i ja IBU 2026. aasta MK etapi korraldusõiguse saamiseks. 18. Eesti on Balti riikide ratsaspordi tõm- bekeskus. Ratsaspordi Liit töötab selle nimel, et Eestis toimuksid tipptasemel rahvusvahelised võistlused ja kliinikud. Lisaks on eesmärk viia saavutus- ja tippspordi arendamise missioon klubide tegevuste keskmesse. 19. Taekwondo Liidul on tugevad mõjuposit- sioonid Euroopa ja Maailma Taekwondo Föderatsiooni tasemel. Meie aktivistid on kõrgetel kohtade kohtunike komitee- des ja orgkomitees Euroopa ja Maailma- meistrivõistluste läbiviimisel erinevates riikides. 20. Taekwondo Liit viib läbi klubide ja linna- de vahelisi sõpruskohtumisi. See annab võimaluse mitte ainult võistlustel osa- leda, vaid ka suhelda noortega teistest regioonidest, tutvuda meie riigi erinevate kohtadega. 21. Turniiribridžiliit on teinud teavitustööd klubidele ja on ellu kutsutud heategevus- fond, mis katab kõigi U26 juunioridele stardimaksud turniiridel. Samuti toimu- vad koolitused mitme gümnaasiumi juu- res. 22. Veemootorispordis on Eesti esindatus rahvusvahelisel tasandil väga hea. UIM-i erinevatesse komisjonidesse ja töörüh- madesse kuuluvad alaliidu president ja peasekretär. Lisaks on hakanud lisandu- ma rahvusvahelise taseme kohtunikke, kes käivad võistlusi hindamas UIM-i ko- missaridena. 23. Võimlemisliidu juhatuse liige Lea Kriibi kandideeris Rahvusvahelise Rühmvõim- lemise Liidu juhatusse ja osutus valituks. 19  ÜLEVAADE „EESTI SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSTE AASTANI 2030“ ELLUVIIMISEST 2021. AASTAL Kultuuriministeerium Tallinn 2022 2 SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................................................4 1. Hetkeolukorra ülevaade ................................................................................................................6 1.1. Spordi areng numbrites ............................................................................................................7 1.2. Spordivaldkonna rahastamine .............................................................................................. 12 2. Tegevused liikumisharrastuse edendamiseks ......................................................................... 18 2.1. Liikumisharrastuse kontseptsioon ....................................................................................... 19 2.2. Liikumisuuring ....................................................................................................................... 22 2.3. Liikuma kutsuva kooli edu .................................................................................................... 25 2.4. Head algatused liikumisharrastuse edendamisel ............................................................... 26 3. Treenerikoolitused, treenerikutse andmine ja treeneritoetused .............................................. 28 3.1. Lühidalt treenerikutsest........................................................................................................ 29 3.2. Treenerikutsetest loobumine ................................................................................................ 29 3.3. Treenerikutse kui pädevustunnistuse väärtustamine ......................................................... 31 3.4. Treeneritele väärilise sissetuleku tagamine ....................................................................... 33 4. Tegevused tippspordi edendamiseks ...................................................................................... 36 4.1. Team Estonia sportlase arenguteel...................................................................................... 37 4.2. Team Estonia toetamine ....................................................................................................... 38 4.3. Audentese spordigümnaasiumi uus hankeleping ............................................................... 42 4.4. Eestis korraldatud rahvusvaheliste kõrgetasemeliste võistluste toetamine .................... 44 4.5. Võitlus sporti ohustavate teguritega .................................................................................... 46 5. Kriisiaegne tugi spordile ............................................................................................................ 48 6. Vaade tulevikku .......................................................................................................................... 54 Lisa 1. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärkide saavutamiseks ellu viidud ministeeriumide ja spordiorganisatsioonide esitatud tegevused perioodil 01.01.2021–31.12.2021 3 SISSEJUHATUS Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võe- gevused, mida riik ja spordiorganisatsioonid tud spordivaldkonna pikaajaline strateegia- viisid ellu perioodil 01.01.2021–31.12.2021 dokument „Eesti spordipoliitika põhialused või milles toimus varasemaga võrreldes olu- aastani 2030“1 (edaspidi „Sport 2030“) mää- line areng. Kuna „Sport 2030“ on valdkon- rab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, dadeülene dokument, on ka see aruanne üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed aren- valminud koostöös teiste ministeeriumide ja gusuunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport paljude spordivaldkonna organisatsioonide- ja liikumine kõikide demograafiliste ja sot- ga. siaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse 2021. aasta oli Eesti spordile ajalooline. Tiit- toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri livõistlustelt võideti täiskasvanute, juunio- ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, ride ja noorte klassides kokku 191 medalit, tööhõivesse ja majandustegevusse. mille krooniks oli meie epeenaiskonna kulla- võit Tokyo olümpiamängudel. Esimest korda Tulevikuvaates vastab eestimaalaste vaim- toimus Eestis täispikkuses autoralli maail- ne ja kehaline tasakaal ning heaolu aastal mameistrivõistluste etapp ning täiskasvanu- 2030 Põhjamaade tasemele ning Eestis on te sportmängude Euroopa meistrivõistluste kasutada kehalist aktiivsust soodustav elu- finaalturniiri mängud. Ei juhtu sageli, et ühel keskkond koos kaasnevate teenustega, mis aastal toimuvad Eestis sama olümpiaala ka- toetavad inimeste tervena elatud eluiga, hed tiitlivõistlused, aga just nii juhtus 2021. eneseteostust ja majanduskasvu. Üleriigili- aastal kergejõustikus, kui saime kaasa elada se eesmärgina on dokumendis „Sport 2030“ U20 ja U23 Euroopa meistrivõistlustele. sõnastatud, et liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu eden- 2021. aasta jooksul valmisid jalgpallihallid damisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Haapsalus ja Viljandis ning Hiiumaa Spor- Eesti riigi hea maine kujundamisel. dikeskus. Valmis sai Kääriku Spordikeskuse järjekordne etapp ning kasvas kunstlume Üldeesmärgi saavutamist kavandatakse nel- tootmise võimekusega tervisespordikeskus- ja prioriteetse arengusuuna abil: te arv Eestis. Samas jättis aastale tugeva 1) valdav osa elanikest liigub ja spordib; jälje koroonaviirus, mille tõkestamiseks sea- 2) liikumine ja sport on tugeva organisat- tud piirangutega kohanemine oli kahtlemata siooniga oluline majandusharu ning töö- märksõnaks kõigi spordiorganisatsioonide, andja; sportlaste ja treenerite jaoks. Samas oli 3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe sport rohkem avatud kui 2020. aastal. Pii- ja positiivsete väärtushinnangute kandja; rangute mõju leevendamiseks eraldas riik 4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tule- spordivaldkonnale kokku 5,5 miljonit eurot. muslikult ja väärikalt esindatud. 2021. aastal räägiti spordis valitsevatest Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku ohtudest rohkem kui tavaliselt. Oli dopin- lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja gujuhtumeid, nii füüsilist kui vaimset väär- planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole või- kohtlemist, oli spordivõistluste tulemustega malik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Siinne manipuleerimist. Spordipahede vastu võitle- ülevaade toob esile eelkõige need uued te- miseks asutas Eesti Olümpiakomitee 2019. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 4 aastal Eesti Antidopingu ja Spordieetika ette nähtud vahendite mahtu. Avaliku ruu- Sihtasutuse, kelle eestvedamisel toimusid mi planeerimisel tuleb tõsta oluliseks iga- 2021. aastal mitmed koolitused, infopäevad päevast liikumist soodustavaid lahendusi. ja nõustamised. Aasta jooksul kasvas ini- Spordi rahastamise reformi jätkuna tuleks meste teadlikkus eelnimetatud teemadest, Eesti Kultuurkapital ümber kujundada pea- aga järjepidevat ja senisest enam süsteem- miselt liikumisharrastuse toetajaks. Selleks semat tööd nendes valdkondades tuleb jät- on vaja suurendada spordivaldkonna eelar- kata. vet. Saavutusspordi edendamiseks on vaja suurendada Team Estonia toetust järgmistel 2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks lii- aastatel. kumisharrastuse kontseptsiooni ning 2022. aasta riigieelarve läbirääkimistel lepiti kok- „Sport 2030“ kohaselt esitab Vabariigi Va- ku, et liikumisharrastuse reformi esimeste litsus alates 2016. aastast igal aastal Rii- sammude elluviimiseks eraldatakse 2022. gikogule ülevaate strateegia elluviimisest. aastal 600 000 eurot. Liikumisaktiivsuse Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on tõstmisel tuleb endiselt tähelepanu pöörata sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, valdkondadevahelise koostöö tõhusamaks mistõttu koostab ülevaate Kultuuriministee- muutmisele ning teaduspõhiste lahenduste rium. otsimisele. Aruanne koosneb kolmest osast: esimeses Kui 2020. aasta „Sport 2030“ aruanne kes- osas on kirjeldatud spordivaldkonna het- kendus inimeste vähesest liikumisest tule- keolukord ja olulised statistilised näitajad, neva kehva tervisega seotud probleemide teises osas tuuakse välja olulisemad muu- kirjeldusele, siis 2021. aasta aruanne kes- datused ja suunad ning kolmandas osas kendub rohkem lahendustele. keskendutakse järgmiste aastate olulistele tegevustele. Ülevaatega koos on esitatud Lähiaastatel on koos spordiorganisatsioo- ka lisa, mis sisaldab järjepidevaid tegevusi, nidega vaja treenerite töö väärtustamiseks mida on ellu viidud „Sport 2030“ eesmärkide viia treenerite palgad lähemale Eesti kesk- täitmiseks. misele tasemele, millest viimastel aastatel on kaugenetud. Eesmärgi saavutamiseks Aruande elektroonilise versiooni koos lisa- peab järgnevatel aastatel suurendama tree- ga leiab: nerite tööjõukulu toetuseks riigieelarvesse https://www.spordiregister.ee/aruanne/ 5 1 HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE Sport on Eestis detsentraliseeritud ja põ- hineb omaalgatuslike vabatahtlike spordi- ühenduste tegevusel. Riigi ja kohalike oma- valitsuste ülesanne on luua tingimused ja eeldused spordi harrastamiseks. Spordiorga- 2826 +123 spordi- nisatsioonide roll on ühendada inimesi ning organisatsiooni korraldada treeninguid, võistlusi, koolitusi ja muud sisulise sporditegevusega seondu- vat, lähtudes ühishuvist ja eesmärkidest. +115 191 470 +15 medalit rahvusvahelistelt spordikooli tiitlivõistlustelt Eesti spordi põhinäitajad 2021 ja muutus eelmise aastaga +657 184 337 6523 organiseeritud treeneri +260 109 239 harrastajat –7777 töökohta +227 noort harrastajat 3781 spordiobjekti 3990 treenerikutset +297 6  1.1. SPORDI ARENG NUMBRITES Spordiorganisatsioonid: personali vabatahtliku personali juurdekasv kõikides arv kasvab, maakonniti suured segmentides 4%, seega suurenes veidi tasu- erinevused tasustamises lise personali osakaal, mis on aasta lõpuks juhtide seas 18%, treenerite hulgas 50% ja muude töötajate arvestuses 55%. Eesti spordiregistris on 2826 spordiorgani- satsiooni, kellest tegutsevaid on 2463 (87%) ja aktiivselt spordi harrastamisega tegele- Küll aga on maakonniti väga erinev spordi- vaid 1887 (67%). Aasta jooksul lisandus 210 klubide suutlikkus personali tasustamiseks. ja registrist arvati välja 87 spordiorganisat- Nii on ainult Harjumaal tasustatud vähemalt siooni. 20% juhtidest ning Tartu-, Harju- ja Saare- maal vähemalt 50% muudest töötajatest. Samal ajal on Viljandimaal mõlemas kate- Esimest korda kerkis spordiorganisatsioo- goorias tasustatuid vähem kui kümnendik. nide personali (juhid, treenerid ja muud töö- Tasustatud treenerite osakaalud erinevad tajad) üldarv viiekohaliseks – 10 452. Nii veelgi rohkem – alates 65% Harjumaal ja lõ- juhtide, treenerite kui muude töötajate seg- petades 7% Hiiumaal. mendis oli tõus sarnaselt 5%. Samal ajal oli Vabatahtlike töötajate osakaalud maakondade kaupa 79% 44% 89% 88% 35% 88% 59% 70% 65% 90% 90% 87% - 98% 80% 83% 62% 89% 84% 92% 61% 53% 93% 80% 70% 81% 89% 81% 71% 49% 93% 44% 51% 67% 91% 42% 75% 93% 75% 86% 94% 89% 94% Osakaal JUHTIDES 59% 57% Osakaal MUUDES TÖÖTAJATES 72% Osakaal TREENERITES 7 Harrastajad: jalgpall kerkis populaarseimaks Top 10 spordialad harrastajate arv kokku; muutus aasta 2020 jooksul Spordiorganisatsioonidega seotud harrasta- jate arv on 184 337. Võrreldes eelmise aas- taga on arv vähenenud 7777 võrra ehk 4%, Jalgpall 22350 +1133 olles seega langenud 2019. aasta tasemele. Mehed moodustavad harrastajaskonnast 58% (107 128) ja naised 42% (77 209). Noor- Võimlemine 20943 –8767 te (5–19-aastased) harrastajate osakaal on tõusnud 2% võrra kogu harrastajaskonnast, Kulturism 20195 –1547 olles nüüd 59% (109 239), sest erinevalt ja fitness täiskasvanud harrastajaskonnast suurenes noorte arv 657 võrra. Ujumine 16332 +389 Harrastajaskonna kahanemine on tulnud nende arvelt, kes harrastavad sporti lepin- Korvpall 8975 +46 gu alusel, mis võimaldab sportida iseseis- valt – osaleda rühmatreeningus, kasutada Kergejõustik 8053 –764 personaaltreeneri teenust või spordiklubi ruume või seadmeid. Nende harrastajate arv kahanes aastaga 9450 võrra. Samal ajal eel- Tennis 6933 +400 komplekteeritud treeningrühmades või indi- viduaalplaani alusel harrastajate arv suure- nes 1643 võrra. Võrkpall 6463 +61 Aasta jooksul said enim harrastajaid juurde Tantsusport 5551 –1638 jalgpall (1133), mis tõusis ka uuesti kõige po- pulaarsemaks spordialaks, ja golf (862), mis tõusis esimest korda kümne levinuma ala Golf 4392 +862 hulka. Vähemalt neljakohalise harrastajate arvuga spordialadest tegi suurima protsen- tuaalse kasvu lennuketta sport2 (41%). Enim kaotasid harrastajaid võimlemine (30%) ja tantsusport (23%). 2 sisaldab kettagolfi, ultimate ja teisi lennuketta alasid 8 Treenerid: vanuseline struktuur erineb õpetajatest oluliselt 2021. aasta lõpu seisuga oli kehtivate tree- Need aitavad väärtustada omakorda tree- nerikutsete arv 3990. Kui aastaid kõikus nerikutset ühiskonnas. näitaja 3300 ja 3450 vahel, siis 2020. aasta lõpuks oli kutseomanikke 3693 ning kasv ei 2021. aastal oli kutse esmataotlejate kesk- pidurdunud ka pärast seda. Aasta jooksul mine vanus 30,7 aastat ning kutseoma- omistati 1172 kutset, millest 482 taotlejate- nike keskmine vanus aasta lõpu seisuga le, kellel varem treenerikutse puudus. 40,2 aastat. Võrreldes õpetajate vanuselise struktuuriga on treenerkonna olukord märk- Regulaarsed treenerikoolitused, kavakindel sa parem. Kuni 50-aastaseid treenerikutse kutseandmine ja avaliku sektori toetusmeet- omanikke on 73%, kuid kuni 50-aastaseid med on viimastel aastatel treenerite tasus- õpetajaid vaid 51%. tamist ja tööhõivet märgatavalt parandanud. Treenerite ja õpetajate vanuselise struktuuri võrdlus 30,9% 28,2% 27,8% 23,2% 21,2% 18,7% 14,2% 14,2% 12,6% 9,1% TREENERID ÕPETAJAD kuni 29 30-39 40-49 50-59 60 ja rohkem aastat aastat aastat aastat aastat 9  TOP 20 spordiala sportimispaikade arv; sh sisetingimustes; sh välistingimustes Korvpall 568 SISETINGIMUSTES VÄLISTINGIMUSTES 705 1273 Võrkpall 557 327 884 Jalgpall 12 715 727 Harrastus- võimlemine 365 352 717 Kergejõustik 91 443 534 Orienteerumine 0 488 488 Kulturism ja fitness 373 102 475 Aeroobika 437 0 437 Jõutõstmine 432 3 435 Rannavõrkpall 3 369 372 Spordiobjektid: enim Tennis 143 225 368 sportimisvõimalusi pallimängudel Tõstesport 353 1 354 Spordiregistrisse on kantud 3781 spordiob- jekti ja nende 6354 füüsilise sportimispai- Tervisejooks 295 295 ga andmed. Viimasel aastal kanti registris- ja -kõnd se 334 uut spordiobjekti ja arhiveeriti 108 Sulgpall 186 197 spordiobjekti. Uute spordiobjektide 713 sportimispaigast olid liikide kaupa populaar- Lauatennis 186 187 semad orienteerumisterritooriumid (88), jõu- linnakud (65), kettagolfi pargid (53) ja korv- Kettagolf 171 172 palliplatsid (34). Murdmaa- Eesti sportimispaikades saab harrastada suusatamine 155 157 140 spordiala ja distsipliini. Enim levinumad Ujumine 139 149 on pallimängud – nii sise- kui välistingimus- tes. Vähemalt 100 sportimispaigas saab Saalijalgpall 146 146 harrastada 24 spordiala. Saalihoki 136 141 10 Saavutussport: tiitlivõistlustelt võideti rekordarv medaleid 2021. aastal võideti rahvusvahelistel tiitli- kümnendi alguses oli vaid 10% täiskasvanu- võistlustel kõikidel spordialadel kokku 191 te medalistidest jõudnud sama saavutuseni medalit – 55 kulda, 57 hõbedat ja 79 pronksi. ka nooremates vanuseklassides, siis 2021. 23 medalit (12%) võideti olümpiakavas ole- aastaks oli see osakaal kerkinud juba 31%-ni. vatelt võistlusaladelt. COVID-19 pandeemia Seejuures kõik üheksa sportlast, kes võitsid 2021. aasta võistluskalendrit märkimisväär- 2021. aastal olümpiaaladelt täiskasvanute selt ei mõjutanud. 2021. aastal peeti ka mõ- medali, olid medali saavutanud varasematel ned 2020. aastal ära jäänud tiitlivõistlused. aastatel ka noorte või juunioride hulgas. Kokku küündis rahvusvaheliste tiitlivõistlus- Kui vaadata ainult olümpiaalade medalivõit- te medalini 218 inimest, kellest 108 jõudis jaid viimase 11 aasta jooksul, siis on olnud poodiumile täiskasvanute hulgas. Üha enam ainult 1 aasta, kui olümpiaalal täiskasvanute hakkab täiskasvanute klassis edu saavutami- medali võitnud sportlastest vähem kui poo- seks rolli mängima edukas esinemine noor- täiskasvanute Aastate kaupa led on võitnud medalimedaleid saanute ka arv;eelnevalt sh noorte te ja juunioride tiitlivõistlustel. Kui eelmise või juunioride klassides. noorte/juunioride medali võitjad; osakaal Medalid võistlustelt 140 Aastate kaupa täiskasvanute medali saanute arv; sh 117 113 106 108 varasematel aastatel ka noorte/juunioride hulgas AL 92 KA medali saanute arv; 83 84 A 78 OS osakaal 69 KOKKU 31% 29% 50 22% 23% 23% 19% 18% 14% 14% 14% JUUNIORID 32 33 NOORED / 10% 26 20 21 19 16 16 8 12 7 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 14 L AA 13 AK OS 11 100% 10 9 Medalid 9 olümpiaaladelt 7 8 70% 8 7 6 6 Aastate kaupa 64% 57% 62% KOKKU täiskasvanute 57% 7 57% 5 67% 50% olümpiaalal medali 7 40% saanute arv; sh 4 4 4 JUUNIORID NOORED / varasematel aastatel 3 ka noorte/juunioride 2 hulgas medali 0 saanute arv; osakaal 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 11 1.2. SPORDIVALDKONNA RAHASTAMINE Spordiklubide tulud: eraisikute panus Kohalike omavalitsuste toetus jätkab vähenes kasvutendentsi Spordiklubide tulud olid 2020. aastal 136,4 Kohalikud omavalitsused eraldasid 2020. miljonit eurot ja kulud 128,4 miljonit eurot. aastal spordile rekordilised 86 miljonit eurot. Võrreldes 2019. aastaga vähenesid tulud Kasv 3,8 miljonit eurot oli proportsionaalselt 3,2 ja kulud 6,9 miljonit eurot. Seega kärpis suurem kui üldise eelarvemahu tõus ja nii COVID-19 pandeemia küll tulusid, aga veel- kerkis spordi osakaal 3,43% eelarvest. 2021. gi rohkem võimaldas kokku hoida kulusid. aasta andmed selguvad 2022. aasta suvel. 2021. aasta andmed selguvad 2022. aasta suvel. Investeeringud hõlmasid 25,4 miljonit eurot (29% kogumahust), taristu ülalpidamisele Tuntavalt vähenes pandeemia ajal aga erai- kulus 34,2 miljonit eurot (40%) ja toetusteks sikute panus – kui 2019. aastal oli see 66,9 26,4 miljonit eurot (31%). Ülalpidamiskulude miljonit, siis 2020. aastal langes üksikisikute kogusumma vähenes aastaga miljoni võrra. panus 57,8 miljonini. Spordiorganisatsiooni- Viimati oli ülalpidamiskulude osakaal 40% de jätkusuutlikkust aitas säilitada riigipool- või madalam aastal 2014. ne kriisiabi. 2021. aasta andmed selguvad 2022. aasta suvel. Elaniku kohta panustati sporti 64,81 eurot, mis on läbi aegade parim tulemus ja näiteks kaks korda suurem kui 2011. aastal. KOV spordi rahastamine 85 959 417 Aastate kaupa KOV spordi 82 204 506 rahastamise kogusumma (eur) ja elaniku kohta IKU ELAN 63 619 276 63 182 214 A K T 62 351 492 O H 59 762 691 58 830 834 58 194 661 64,81 53 523 143 61,96 49 842 675 48 934 683 46 214 620 45 482 321 43 697 423 43 600 881 40 745 938 36 855 995 48,07 48,07 46,53 45,47 44,23 44,8 39,82 37,2 34,96 34,6 34,32 33,89 32,62 30,4 27,29 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 12  Maksulaekumine: kerkis rekordtasemele Sporditegevusega seotud organisatsioonid Tööjõumaksude kasvutempo 20% ületas maksid 2021. aastal riiklikke makse 32,0 oluliselt nii kõikide asutuste ja ettevõtete miljonit ja tööjõumakse 21,8 miljonit eurot, tõusu 14% kui kogu kultuurivaldkonna kas- olles sellega suurima osakaaluga kultuu- vu 9%. Ka võrreldes pandeemiaeelse aasta rivaldkond. Hoolimata COVID-19 pandee- 2019 näitajatega on tööjõumaksude maht miaperioodist kasvas riiklike maksude lae- kasvanud 14%. Tööjõumaksude rekordtase kumine aasta jooksul 4,4 miljonit (16%) ja saavutati 2021. aasta IV kvartalis, kui spor- tööjõumaksude tasumine 4,6 miljonit (20%). ditegevusega seotud organisatsioonid tasu- sid tööjõumakse 7,65 miljonit eurot. MUUTUS Tööjõumaksud +4,2% KOKKU (miljonit eurot) ,8% -0,9% +11% -18 2 +3 % ,2% ,7 -7,7% +19 +6,2% -3,4% % 24,9 -3 ,2 4, 8 +2 23,9 2% 23,7 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg kokku 22,2 22 20,9 20,5 19,8 20 19,3 18 4,5 4,6 4,4 4,7 15,6 4,3 4,3 4,3 4,3 3,9 4,2 3,9 6,6 Raamutukogude, arhiivide, muuseumide jm 6 kultuuriasutuste tegevus (EMTAK 910) 6,7 3,8 6,4 5,9 5,6 5,3 5,6 5,3 5,2 4,5 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus 4,6 (EMTAK 900) 7,5 7,7 6,5 6,7 5,9 6,1 6 6,1 6,3 5,5 5,5 MUUTUS 4,3 +2,7% Sporditegevus (EMTAK 931) +3,1% 6,4% -1,6% +1,7% +3,3% -31 -17, +3 +3,4% 2% 9% ,7% ,9% +18, +27 2019 2019 2019 2019 2020 2020 2020 2020 2021 2021 2021 2021 I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv 13 Stipendiumide maht: on vähenenud3 Võrreldes 2020. aastaga on 2021. aastal töötasude kasv positiivne. Täpsem ülevaade kasvanud spordiorganisatsioonides töö- perioodil 2013–2021 toimunud muutustest tajate arv 218 isiku võrra ehk 6,9%. Sellest on esitatud allolevas graafikus. suurem oli töötajate arv üksnes 2019. aas- tal. Spordiorganisatsioonide makstavad töö- Tõenäoliselt on ühed töötasu kasvu põhju- tasud on suurenenud 7,8 miljoni euro võrra sed alates 1. märtsist 2020 kehtivad uued ehk 28,3% ja tööjõumaksud 4,1 miljoni euro sportlaste töötasustamise põhimõtted ning võrra ehk 28,9%. Arvestades, et 2021. aastal sportlasetoetuse maksmise võimalus miini- kehtisid COVID-19 viiruse tõttu sporditege- mumpalgaga töölepingu puhul. Teine oluline vusele piirangud, mis ei võimaldanud spordi- tegur on kindlasti kriisiabi toetus. klubidel aasta läbi täismahus tegutseda, on 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Töötajate arv 1971 2352 2847 2898 3058 3307 3462 3158 3376 Stipendium (mln eur) 7,03 5,79 5,4 5 5,4 4,8 5,4 1,71 Töötasu (mln eur) 11,23 14,05 18,58 20,89 23,9 27,2 30,4 27,6 35,4 Tööjõumaksud (mln eur) 6,02 7,61 9,86 11,09 12,7 13,8 15,5 14,2 18,3 Sportlasetoetuse loomine on ennast õigustanud Spordiseaduse muutmine on alates 2020. Võrreldes varem kehtinud korraga on ala- aastast toonud kaasa selguse sportlaste ta- tes 2020. aastast stipendiumide maksmine sustamisel ning maksuvabad stipendiumid sportlastele vähenenud suurusjärgus üle 2 on vähenenud. Samas on oluliselt suurene- miljoni euro. Samas 2021. aastal on stipen- nud sportlastega sõlmitud töölepingute hulk diumide maksmine võrreldes 2020. aastaga ja neile makstud töötasud. kasvanud 665 000 eurot ja seda peamiselt saajate arvu kasvuga seotult (+ 160 isikut, 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Sportlasestipendiumide 3 806 176 4 149 544 4 286 195 4 511 322 1 740 374 2 405 555 kogumaht (eur) 3 Analüüs on tehtud spordiga tegelevate (EMTAK-id – 93131, 93122, 93190, 93191, 93120, 93121, 85511, 93100, 93000) juriidiliste isikute lõikes, kes on MTÜ-d (äriregistrikood algab 8-ga) 14 s.o 24,5%). See viitab asjaolule, et teadmi- tervikust moodustab sportlaste tasustami- ne on levinud ning sportlaste tasustamise sest siiski töötasu ning ka selle osa on 2021. võimalust kasutatakse üha rohkem. Samas aastal võrreldes 2020. aastaga suurenenud. võis stipendiumide maksmise vähenemise- le mõju avaldada ka COVID-19 ja selle leviku 2021. aastal on võimalikke stipendiumite ja takistamiseks kehtestatud piirangud. sportlasetoetuste väärkasutusi oluliselt vä- hem kui 2020. aastal. Maksu- ja Tolliamet Lisaks stipendiumidele on 2021. aastal on tuvastanud sportlasetoetuste maksmise makstud valdkonnas toetust 286 sportlase- ilma spordiseaduses sätestatud tingimusi le u 2 miljonit eurot. Toetuste maksmine on täitmata vaid kuue spordiorganisatsiooni võrreldes 2020. aastaga kasvanud 761 000 puhul. Ka see näitaja iseloomustab, et 2020. eurot ning toetuse saajate arv on kasvanud aastast rakendatav sportlaste tasustamise 77 võrra. Seega ka selle meetme kasutamine süsteem toimib hästi. laieneb jõudsalt, mis toob kaasa maksutulu kasvu. Järgnev tabel näitab, et suurima osa TÖÖTASU SPORTLASETOETUS SPORTLASESTIPENDIUM Saajate Makstud Saajate Summa Saajate Summa arv töötasu (mln eur) arv (mln eur) arv (mln eur) 2020 346 1,79 209 1,22 654 1,74 2021 524 3,3 286 1,98 814 2,4 Keskmised töötasud 2019 2020 2021 spordiorganisatsioonides SPORT KOKKU 847 830 787 Paremal asuv tabel annab ülevaate spordi- valdkonna organisatsioonide keskmistest Spordialaliidud 993 1012 1073 töötasu väljamaksetest. Kuna andmeid töökoormusest töötamise registrisse ei si- Kõik spordiklubid4 790 767 727 sestata, siis ei ole võimalik väljamakstud summasid teisendada täistööajale. Võrrel- Ainult MTÜ vormis 855 831 783 des 2020. aastaga on keskmine töötasu spordiklubid spordivaldkonnas tervikuna vähenenud. Keskmine töötasu on kasvanud spordiala- Spordikoolid 893 878 965 liitudes ja spordikoolides. Teistes gruppi- des on tasu langenud. Aeroobika ja jõusaalide 719 698 567 teenust pakkuvad spordiklubid5 4 EMTAK kood 9312 või 93121 (sealhulgas AS, OÜ ja MTÜ) 5 EMTAK kood 93131 (sealhulgas AS, OÜ ja MTÜ) 15 Kultuuriministeeriumi toetused: on kasvanud Kultuuriministeeriumi 2021. aasta eelarvest meistrivõistluste etapi Rally Estonia kor- eraldati spordivaldkonnale kokku 55,5 miljo- raldamise toetus 2,0 miljonilt 2,5 miljoni nit eurot, millest 33 miljonit spordiorganisat- euroni); sioonidele tegevus- ja projektitoetusteks, 17 • treenerite tööjõukulu toetus kasvas 7,25 miljonit spordiobjektide investeeringuteks miljonilt 7,75 miljoni euroni. ja 5,5 miljonit eurot kriisiabi toetusteks. Ku- nagi varem ei ole Kultuuriministeeriumi eel- Suuremad tegevus- ja projektitoetused Kul- arvest sporti nii palju ühel aastal toetatud. tuuriministeeriumi eelarvest 2021. aastal olid: • toetused Eesti Olümpiakomiteele ja um- Toetus (mln eur) bes 50-le spordialaliidule saavutusspor- di arendamiseks – 13,1 miljonit eurot; • treenerite tööjõukulu toetus spordiorga- 2012 11.6 nisatsioonidele – 7,75 miljonit eurot; • toetused rahvusvaheliste võistluste kor- 2013 10.4 raldamiseks Eestis (v.a Rally Estonia) – 3,5 miljonit eurot; 2014 11.8 • toetus autoralli maailmameistrivõistlus- te sarja etapi Rally Estonia korraldami- 2015 15.3 seks – 2,5 miljonit eurot; • toetused liikumisharrastuse katusorga- 2016 21.7 nisatsioonidele – 1,1 miljonit eurot. 2017 16.7 Suuremad investeeringud Kultuuriministee- 2018 24.7 riumi eelarvest 2021. aastal olid: • multifunktsionaalsete jalgpalli sisehalli- 2019 37.3 de ehitamine – 6,0 miljonit eurot; • Kääriku Spordikeskuse arendamine – 3,4 2020 45.5 miljonit eurot; • Kohtla-Järve spordikeskuse renoveerimi- 2021 55.5 ne – 2,8 miljonit eurot; • Hiiumaa Spordikeskuse ehitamine – 1,8 miljonit eurot; • regionaalsete tervisespordikeskuste Võrreldes 2020. aastaga suurenesid enim arendamine - 0,6 miljonit eurot. järgmised toetused: • ühekordsed investeeringud kohalike Eraldatud tegevus- ja projektitoetused erine- omavalitsuste spordiobjektidesse 5,0 vate rühmade lõikes aastatel 2017–2021 on miljon eurot; kajastatud järgmises tabelis: • kriisiabi toetused valdkonnale 3,1 miljo- nilt 5,5 miljoni euroni; • rahvusvaheliste võistluste Eestis korral- damise toetus kasvas 3,9 miljonilt 6,0 miljoni euroni (sh võrkpalli meeste 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste alagru- piturniiri korraldamise toetus 0,5 miljonilt 1,0 miljoni euroni ning autoralli maailma- 16  2017 2018 2019 2020 2021 Spordialaliidud ja Eesti Olümpiakomitee 6,0 6,3 10,86 12,66 13,16 Treenerite tööjõukulu toetus 4,5 6,0 7,1 7,3 7,8 Rahvusvaheliste võistluste korraldamine 0,3 1,6 2,7 3,9 6,0 Jõulumäe ja Tehvandi tegevustoetused 1,3 1,4 1,6 1,6 1,7 Riigikogu otsetoetused 0,2 0,2 0,9 0,7 1,1 Muud tegevustoetused 2,1 2,2 3,07 3,2 3,3 Kriisiabi toetused 3,1 5,5 KOKKU 14,4 17,7 26,1 32,4 38,5 Eeltoodud tabeli kohaselt on aastatel teeriumi valitsemisalast Kultuuriministeeriu- 2017–2021 kõige enam tegevus- ja projek- mi valitsemisalasse. titoetustest kasvanud rahvusvaheliste võist- luste korraldamise toetused (0,3 miljonilt Investeeringutoetused on kasvanud viie aas- 6,0 miljoni euroni ehk 19 korda). Toetused taga 14,7 miljoni euro võrra, millest suurema spordialaliitudele ja Eesti Olümpiakomitee- osa moodustavad multifunktsionaalsed le on kasvanud 3,9 miljonit8 eurot ehk 65% jalgpallihallid ja Kääriku Spordikeskuse aren- (ei sisalda 3,2 miljoni euro ümbertõstmist damine. Kohalike omavalitsuste spordiob- Hasartmängumaksu Nõukogult Kultuurimi- jektidesse on riik investeerinud aastate lõi- nisteeriumile). Treenerite tööjõukulu toetus kes ebaühtlaselt ning investeerimine sõltub on tõusnud 3,3 miljonit eurot ehk 73%. Muud riigieelarve võimalustest. Muude investee- tegevustoetused on kasvanud viie aastaga ringute all on kajastatud ka investeeringud küll 1,2 miljonit eurot, aga suure osa sellest Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA-sse ja tõusust (1,0 miljonit eurot) moodustab puue- Tehvandi Spordikeskuse SA-sse (v.a Kääriku tega inimeste spordikatusorganisatsioonide Spordikeskusesse). toomine alates 2019. aastast Sotsiaalminis- 2017 2018 2019 2020 2021 Multifunktsionaalsed jalgpallihallid 6,0 6,0 Kääriku Spordikeskus 3,8 3,0 4,6 3,4 KOV objektide investeeringud 0,1 0,1 3,0 0,0 5,5 Muud Investeeringud 2,2 3,1 5,2 2,5 2,1 KOKKU 2,3 7,0 11,2 13,1 17,0 6 3,2 mln on hasartmängumaksu raha, mida varem eraldas spordialaliitudele ja Eesti Olümpiakomiteele Hasartmängu- maksu Nõukogu. 7 Alates 2019. aastast toetatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest Eesti Paralümpiakomiteed ja Eesti Eriolümpia Ühen- dust (2019. aastal 0,8 mln euroga ja alates 2020. aastast 1,0 mln euroga) 8 Tõusust 3,0 miljonit eurot on riigi toetus Team Estonia projektile. 17 2 TEGEVUSED LIIKUMISHARRASTUSE EDENDAMISEKS 18 2.1. LIIKUMISHARRASTUSE KONTSEPTSIOON Vabariigi Valitsus on seadnud inimeste ter- leidmisele. Vabariigi Valitsus on kontsept- vise järgmiste aastate üheks prioriteediks. siooni küll heaks kiitnud, kuid sellest ole- Nii koalitsioonileppes9 kui Vabariigi Valitsu- nemata ei ole dokument lõplik – ellu saab se tegevusprogrammis10 on kirjeldatud, et viia ka muid olulisi tegevusi, mida kontsept- eesmärk on inimeste tervena elatud aastate sioonis nimetatud ei ole, kuid mis aitavad lii- arvu tõstmine ja tervislike eluviiside eden- kumisharrastuse edendamisse panustada. damine valdkonda täiendavate ressursside Kontseptsioonis kirjeldatud lisategevuste suunamise kaudu. rakendamine, milleks on vaja lisaressurssi, sõltub riigieelarveliste vahendite olemas- Kultuuriministeeriumi eestvedamisel koos- olust. tati 2021. aasta kevadel koostöös spordi- valdkonna ekspertide ja teiste ministeeriu- Liikumisharrastuse edendamise mitega liikumisharrastuse kontseptsioon, peamised kitsaskohad ja võimalikud mille valmimine oli ühtlasi ka Vabariigi Va- lahendused litsuse tegevusprogrammi üks lubadustest. Kontseptsioon kirjeldab liikumisharrastuse valdkonna hetkeseisu, suurimaid kitsaskohti • Kui tippspordi edendamisel on riigile ning vajalikke arengusuundi. Liikumisharras- peamine partner Eesti Olümpiakomitee, tus on üks osa elanikkonna üldisest liiku- siis liikumisharrastuse kontekstis on rii- misaktiivsusest (st need on omavahel väga gil palju erinevaid partnereid – kokku üle lähedalt seotud), mistõttu käsitleb kontsept- 20, kellega vähemal või rohkemal määral sioon lisaks liikumisharrastusele üldist ke- tehakse liikumisharrastuse arendamise halist aktiivsust soodustavaid või takistavad eesmärgil koostööd. Olukorras, kus os- tegureid ja toob välja peamised kokkupuute- kusteave on hajutatud ja keskne vaade punktid teiste valdkondadega. tegevuste planeerimiseks, rakendami- seks ja hindamiseks puudub, on keeru- line süsteemselt ja tulemuslikult vald- Kuigi liikumisharrastus ja liikumisaktiivsus konda edendada. 2021. aasta sügisel on väga laiad mõisted, ei kajasta nimeta- toimunud riigieelarve läbirääkimiste tule- tud kontseptsioon kõiki sellega seonduvaid musena tõusis liikumisharrastuse eden- aspekte. See toob välja olulisemad suunad, damiseks mõeldud baasrahastus 600 mida Kultuuriministeeriumil on võimalik mõ- 000 euro võrra, mille abil on võimalik ellu jutada või mis on valdkonna edendamise viia liikumisharrastuse reformi olulisimat seisukohast olulised, kuid sõltuvad teistest osa – tõhustada liikumisharrastuse stra- osapooltest. Paljud sektorid panustavad lii- teegilist juhtimist ehk aidata valdkonnas kumisharrastuse edendamisse, kuid kont- luua pikem plaan ja panustada selle ellu- septsioon keskendub eelkõige Kultuurimi- viimisse. nisteeriumi pädevuses olevate lahenduste 9 Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna valitsuse moodustamise kokkulepe ja valitsusliidu koostööleping aasta- teks 2021–2023. https://valitsus.ee/media/3742/download 10 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm 19 • Praegustesse liikumisharrastuse tege- • Tulevikku arvestades on kõige olulisem vustesse suudetakse kaasata 45,2% ela- tõsta laste liikumisaktiivsust ja tekitada nikkonnast11. Selleks, et sihtgrupp oleks liikumisrõõmu. Praegu liiguvad lapsed laiem, on vaja tegevuste hulka mitmeke- liiga vähe. See mõjub halvasti nende ter- sistada ja suurendada. visele ja vähendab oluliselt võimalust, et nad harrastaksid aktiivset eluviisi ka täis- kasvanuna. Süstemaatilise tegevusega viimase 12 kuu peab alustama juba lasteaiast. Laste jooksul on liikumisaktiivsuse tõstmiseks on lõpu- tervisespordiüritustel 14 osalejana kaasa sirgel näiteks kehalise kasvatuse tunni löönud kõikidest muutmine liikumisõpetuseks. Lisaks on elanikest % ekspertide hinnangul vajalik rakendada kõikides kooliastmetes Liikuma Kutsuva 12 mõnel korral Kooli põhimõtteid ning algatada projek- osalenute % te, mis pakuvad enamatele kooliõpilas- 2 tele võimalust endale sobivaid spordiala- sagedamini kui mõnel korral % sid harrastada. • Projektipõhiste liikumisharrastuse üri- tuste korraldamiseks on praegu kolm korda vähem raha kui nõudlust selleks. Kujundades Kultuurkapitali spordi ja ke- hakultuuri sihtkapitali ümber peamiselt liikumisharrastuse projekte toetavaks sihtkapitaliks, võimaldab see oluliselt rohkem toetada praegu juba hästi toi- mivaid tegevusi. Selleks oleks tarvis suurendada Team Estonia rahastust u 1 mln euro võrra, et spordi ja kehakultuuri sihtkapitalist ei peaks enam tippsporti rahastama ning sellest vabaneva raha saaks suunata liikumisharrastuse eden- damiseks. • Erivajadustega inimesi ei kaasata lii- kumisharrastusse praegu piisavalt. On palju takistusi, miks nad endale sobiliku liikumisharrastusega tegeleda ei saa. Enamikke probleeme saab lahendada parema ruumiplaneerimise, teenuste di- sainimise ja ühiskondlike hoiakute muu- tumisega. Valdkondadeüleselt on vaja tegutseda selle nimel, et erivajadustega inimesed saaksid võimalikult palju osa kõikidest ühiskonna tegevustest. 11 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-04/TKU2020_kogumik.pdf 20 • Aina enam inimesi vajab nõustamist lii- kumise olulisuse ja selle turvalise har- rastamise võimaluste kohta. Liikumis- nõustamine peaks olema tervishoiu osa ja kaetud ka koolis toimuva liikumisõpe- tuse raames, et ennetada terviseprob- leemide tekkimist või nende süvenemist võimalikult vara. • Enamik inimese liikumisaktiivsusest tu- leb igapäevaliikumisest – liikumine tööle, kooli, poodi jne. Kui seda kõike tehakse autoga, uksest ukseni, väheneb keha- line aktiivsus sedavõrd, et see muutub tervisele ohtlikuks. Heas korras ja kõigi inimgruppide vajadustega arvestav ta- ristu on üks põhieeldusi, et inimesed va- liksid passiivsete liikumisviiside asemel • Inimene veedab suure osa oma elust aktiivsed tervist toetavad liikumisviisid. tööl. Kuna töökohad nõuavad aina vä- Liikuma kutsuv ja liikumist võimaldav hem liikumist, väheneb igapäevane ke- keskkond peaks olema iga uue rajatava haline aktiivsus veelgi. Seepärast on seal ja renoveeritava hoone kohustuslik osa. vaja soodustada süstemaatilist liikumist, et töölkäimisest ei kujuneks inimese üks suurimaid terviseriske. Arvestades, et koroonaviiruse leviku tingimustes on muutunud tavapäraseks kodus tööta- mine, suurendab see tööpäeva jooksul saadava kehaline koormus vähenemise riski veelgi, sest puudub vajadus liikuda kodust välja, et tööle minna. • Mida vanemaks inimesed saavad, seda passiivsemaks nad kehaliselt muutuvad. Vanemaealiste tervise üks alustalasid on säilitada kehaline aktiivsus. Neile on eriti oluline, et taristu oleks sobilik ning taga- tud oleksid süsteemsed, kättesaadavad ja järjepidevad liikumist soodustavad teenused. • Liikuvale eluviisile on palju alternatiive. Madal kehaline aktiivsus ei mõjuta negatiiv- Kui seda ei ole tehtud lihtsaks ja atrak- selt ainult tervishoiu- või sotsiaalvaldkon- tiivseks, valitakse teised vaba aja veet- da. Selle tõttu kannatavad nii siseturvalisus mise võimalused. Seetõttu peab endi- ja kaitsevõime kui pidurdub ka majanduse selt tegelema sporditaristu loomise ja areng. Vajalik on valdkondadeülene süs- uuendamisega. Heas korras tervisera- teemne lähenemine, et arvestada poliitika- jad, spordikompleksid ja välispordivälja- kujundamisel liikumisaktiivsuse olulisuse- kud on näidanud, et meelitavad inimesi ga. Senisest enam tuleb töötada selle nimel, senisest rohkem liikuma ning seepärast et ühiskond mõistaks probleemi tõsidust tuleb taristusse investeerimist jätkata. ning tegutseks otsustavalt, et leida problee- mile parimad võimalikud lahendused. 21 2.2. LIIKUMISUURING Selleks, et saada eestlaste liikumisharju- Liikumisuuringu korraldamine on väga oluli- muste ja neid puudutavate aspektide kohta ne, sest seni valminud uuringutest, mis kä- täiendavat teavet, korraldati ajavahemikul sitlevad sportlikku liikumist, selle takistusi 2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta ja võimaldajaid, ei piisa, et mõista Eesti täis- jaanuarini liikumisuuring. Seda tegi Kultuu- kasvanute ja laste liikumiskoormust tervi- riministeeriumi tellimusel ja koostöös Tal- kuna ning arendada nende andmete põhjal linna ja Tartu Ülikooliga ning Ühendusega tõenduspõhist poliitikat. Meil ei ole piisavaid Sport Kõigile Turu-uuringute AS. andmeid paljudest aspektidest, mida nime- tatud uuring vaatleb. Näiteks puuduvad and- Uuringu küsitluses uuriti täiskasvanuid med (18–75-aastaseid) ning lapsi ja noori • töisest, transpordialasest ja olmeliikumi- (7–17-aastaseid). Uuringu valimisse sattu- sest; sid isikud rahvastikuregistrist tehtud juhu- • liikumisalasest motivatsioonist ja moti- valikuga ning osalemiskutse saadeti 7500 veerimatusest, hoiakutest ja väärtustest, täiskasvanule ja 2500 lapsevanemale. Plaa- sh eelarvamustest; nitav vastajate arv oli 1500 täiskasvanut ja • liikumiste võimaldajatest ja takistajatest; 500 last/noort. Laste ja noorte kohta saa- • istumise osakaalust kodus ja tööl; di vajalikud andmed kätte veebi teel 2021. • nutiseadmete mõjust liikumisele ja istu- aasta detsembri keskpaigas. Täiskasvanute misele; andmeid koguti nii veebi- ja telefoniküsitluse • inimeste tajutud rahulolust tervise ja õn- kui ka vahetu vestluse teel. netundega; • dopinguainete tarvitamise levikust har- rastajate seas; Laste ja noorte andmete kogumisel kasuta- • kehalise kasvatuse tundide rollist elu- takse lisaks küsitlusele ka liikumisandureid, kestva liikumisharrastuse kujundamisel. mis annavad nende liikumisharjumuste koh- ta objektiivse hinnangu. Lisaks näitab see, Laste ja noorte andmete põhjal oli 2022. kui hästi oskavad lapsed ja noored enda aasta veebruaris võimalik teha juba ka jä- harjumusi hinnata ning mil määral läheb hin- reldusi. Maailma Terviseorganisatsioon on nang kokku tegelikkusega. Liikumisandurite põhjalike teadusuuringutega määratlenud abil kogutakse andmeid 2022. aasta keva- lastele tervislikuks arenguks vajaliku päe- del. vase liikumisaktiivsuse – keskmiselt 60 mi- nutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumist päevas. Nimetatud liikumissoovi- tustele vastavate laste hulk on Eestis väike. Uuringust selgub, et vaid veerand 7–17-aas- tastest lastest liigub piisavalt. Ligi 40% las- test täidavad 60 minuti normi neljal-viiel päeval nädalas ja 35% lastest on kehaliselt aktiivsed vaid kolmel või vähemal päeval nä- dalas. Seejuures kinnitab uuring, et liikumine on lastele loomulik tegevus – 66% on nõus väitega „Mulle meeldib vabal ajal liikuda ja trenni teha“. Kool ja vanemad saavad sellele kaasa aidata või takistada. 22 Tulemused Vahetundi seostavad õpilased peami- Ehkki kehalise kasvatuse selt suhtlemise-kõndimisega. Aktiivselt tunnis käimine sobib ena- liigub väiksem osa. mikule, siis tervelt 80% ei pea hindamist motivee- rivaks. Ligi kolmandik ei naudi kehalist kasvatust ja vaid pooltel õpilastest on 88.1% Suhtlen sõpradega võimalus käia väljaspool koolikeskkonda kehalise kasvatuse tundides. 57% Kõnnin ringi, jalutan Kehalise kasvatuse tundides saame kasutada piisavalt erinevaid 46.7% Istun 72.1% liikumis- ja spordivahendeid (näiteks kõikidele jagub palle, reketeid) 32.6% Suhtlen telefoniga Ma naudin kehalise 66% sotsiaalmeedias kasvatuse/liikumisõpetuse tunde 31.9% Õpin järgmisteks 62.4% Saan kehalises kasvatuses hindeid tundideks Osalen liikumis- mängudes (näiteks Üldiselt ma pingutan kehalise 28.6% kullimäng, keks, 57.9% kasvatuse/liikumisõpetuse ronimine, kiikumine, tundides vaatamata sellele, kas ja tantsuvahetund) kuidas meid hinnatakse Minu jaoks on kehaline 28% Seisan 52.3% kasvatus/liikumisõpetus tähtis õppeaine (ma ei taha sealt puududa ega seda, et tunnid ära jääksid) Osalen sportlikes Käime kehalise kasvatuse tunde 14.5% mängudes (näiteks 49.8% tegemas aeg-ajalt ka väljaspool jalgpall, lauatennis) kooli keskkonda Hinne motiveerib mind kehalises 0.5% Ei tee midagi eelnevast 21% kasvatuse/liikumisõpetuse tundides pingutama Mul on tervislikel põhjustel sageli 4.4% vabastus kehalise kasvatuse tundidest Mul on muudel põhjustel sageli 1.3% vabastus kehalise kasvatuse tundidest 23 Kõige enam kasutatav transpordi- vahend on perekonna auto. Vaid Liigub enamasti kolmandik käib jalgsi või liigub 23.1% ühistranspordiga jalgrattaga. Liigub enamasti autoga 48.2% 28.7% Liigub enamasti lihasjõul Kuigi ligi pooled õpilastest käivad nädalas kolm või enam korda tren- nis, ei ole see nädalase liikumisak- tiivsuse kohta piisav. Iga kolmas laps ei käi üldse trennis. 30.3% 18.8% 18.7% 12.7% 8.4% 4.8% 5.5% 0.8% 7 või enam 6 korda 5 korda 4 korda 3 korda 2 korda 1 kord Ma ei käi korda trennis Uuringu tulemuste lõppraport valmib hil- jemalt 2022. aasta juunis ning tulemused avaldatakse Kultuuriministeeriumi kodule- hel spordivaldkonna uuringute ja statistika rubriigis12. Uuringu tulemused on oluline sisend järgmise aasta „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ aruandesse. 12 https://kul.ee/sport-ja-liikumine/spordikorraldus/ uuringud-statistika 24 2.3. LIIKUMA KUTSUVA KOOLI EDU Liikuma Kutsuv Kool on Eestis väljatööta- tegevuste valik suurem juba 67% uuringus tud haridusuuenduse programm, mille siht osalenud koolides ning peaaegu kolmandi- on, et liikumine kujuneks koolipäeva ja koo- kus koolides on õpilased kaasatud vahetun- likultuuri loomulikuks osaks. See tugineb ni tegevuste korraldamisse. rahvusvahelisele teadusele, Tartu Ülikooli lii- kumislabori uuringutele ja arendustele ning Uuringud näitavad, et lisaks liikumisaktiiv- programmis osalevate koolide kogemustele. susele on liikumisvõimalused koolis seotud paremate õpilastevaheliste suhetega (nt Liikuma Kutsuv Kool kutsuti ellu 2016. aas- klassikaaslastega saadakse hästi läbi) ja tal ning igal aastal on projektiga liitunud üha koolirõõmuga (nt enamasti minnakse koo- rohkem koole. Kui näiteks 2019. aastal oli li hea meelega, seal tuntakse ennast häs- Eestis 78 liikuma kutsuvat kooli, siis 2021. ti) kõigis kooliastmetes (4., 8., 11. klass) aastal oli neid juba 148. Kaasatud on linna- ning rohkem liikumisvõimalusi vahetunnis ja maa-, tava- ja erivajadustega ning eesti- ja seostub väiksema kooliväsimusega. Üha vene õppekeelega koolid. 2021. aastal käis enam kohalikke omavalitsusi toetab liiku- liikuma kutsuvas koolis 63 000 õpilast kõi- misvõimaluste loomist koolis – arendades gist maakondadest, mis moodustas kõiki- koolihoovide võimalusi nii uute koolide ehi- dest õpilastest 40%. tamisel kui ka renoveerimisel, aga ka ratta- parklate loomisel. Liikuma Kutsuva Kooli projekt on toonud häid tulemusi. Kui viis aastat tagasi ei ol- Liikuma Kutsuva Kooli projekt on lisaks õpi- nud õuevahetunnid koolides eriti levinud laste rahulolule pälvinud laia õpetajate ja ja õpilased väljendasid selle kohta ka ra- juhtkondade heakskiidu. Lisaks on liikumist hulolematust, siis 2020. aastal vastas 74% soodustava õppekeskkonna ja -korralduse küsitluses osalenud programmiga liitunud loomine koolis praeguseks jõudnud Eesti koolidest, et õuevahetunnid toimuvad regu- haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 laarselt. Vahetunnid on muutumas ka aktiiv- üheks ülesandeks ja tegevussuunaks. See semaks – 2018. aastal olid head tingimused aitab koostöös spordi- ja liikumisvaldkonna- vahetundide aktiivseks veetmiseks vaid 1/3 ga kaasa liikumist toetava koolikultuuri kuju- koolides. Nüüd on vahetunniaega rohkem ja nemisele Eestis. 2021 2020 2019 2018 2016 25 2.4. HEAD ALGATUSED LIIKUMISHARRASTUSE EDENDAMISEL Lisaks Liikuma Kutsuva Kooli eduloole on 2021. aastal ellu kutsutud teisigi uusi alga- tusi liikumisharrastuse edendamiseks. Näi- teks: • 2020/2021. õppeaastaks lõi Eesti Koo- lispordi Liit koostöös tarkvaraettevõt- tega Loquiz uue nutimängu, mis paneb proovile õpilaste tähelepanu ja nupu- tamisoskused. Tegemist on maastiku- mänguga, kus isikliku nutiseadme GPS mõõdab läbitud distantsi ja annab mär- ku, kui aeg on ülesanne lahendada või küsimustele vastata. See on mõeldud osalejate teadmistebaasi rikastamiseks, liikumisaktiivsuse suurendamiseks ning ke spordi ja liikumisega seotud valikõp- erinevate klasside õppekavade ja faktide peainete käivitamine, mille raames kor- kordamiseks. Korraldatud on kolm erine- raldatakse ühe piirkonna koolide lastele vat mängu - “Nuputades läbi terve maa”, vanusegruppide kaupa samal ajal ühised “Koolipingist Olümpiani” ja “Talvevõlud”. sporditunnid. Projekt annab võimaluse • 2021. aastal alustas EOK katseprojekti- praktikas proovida, kuidas saavutada ga „Sport Koolis“. Selle eesmärk on teki- suurem kohustuslik sportimise maht ja tada ja hoida lastes huvi liikumise ja eri- säilitada kooli autonoomia, et koostada nevate spordialade harrastamise vastu õppijate vajadusi arvestav ja valikuid ri- ning seeläbi suurendada nende kehalist kastav päevakava. Katseprojektis osaleb aktiivsust. Projekti fookuses on võimali- 26 kooli. 26 • 2021. kutsus Kaitseministeerium ellu • 2021. aastal võeti vastu transpordi ja projekti „Liikuma kutsuv väeosa“, mis liikuvuse arengukava aastateks 2021– oma olemuselt sarnaneb Liikuma Kutsu- 2035, mille eesmärk on muu hulgas va Kooli põhimõtetega. Eesmärk on tõs- arendada sellist liikuvuskeskkonda ja ta- ta inimeste igapäevast liikumisaktiivsust ristut, mis toetaks tervislikke ja kestlikke erinevate tegevuste, toetava taristu ja eluviise. Selle eeldus on läbimõeldud ja sporditeadlikkuse suurendamise kaudu. omavahel ühendatud kasutajasõbralik ning ohutu kergliiklusteede võrgustik, mis annab inimestele võimaluse üha enam kasutada aktiivseid liikumisviise ja vähendab nende sõltuvust passiivsetest liikumisviisidest. • Mitmed spordialaliidud pakuvad nii täis- kasvanutele kui lastele tasuta treenin- guid. Sel moel kaasatakse spordist ja lii- kumisest kaugenenud inimesi kas tagasi või esimest korda aktiivse eluviisi juurde ning pakutakse lastele võimalust proovi- da erinevaid alasid, et leida enda jaoks sobivaim. Teiste algatustega on võimalik tutvuda aru- ande lisas. 27 3 TREENERIKOOLITUSED, TREENERIKUTSE ANDMINE JA TREENERITOETUSED 28 3.1. TREENERIKUTSE 3.2. TREENERIKUTSETEST TUTVUSTAMINE LOOBUMINE Pädevate treenerite olemasolu ja nende süs- Igal aastal lisanduvad kutsesüsteemi sajad teemne juurdekasv ulatuslikus spordialade uued treenerid. See on kiiduväärne ja tree- ja liikumisharrastuse vormide valikus ning nerkonda noorendav, samas teeb muret tegutsevate treenerite teadmiste ja oskuste märkimisväärselt suur väljalangevus kutse- elukestev täiendamine on peamised eeldu- süsteemist, loobumine treenerikutse edasi- sed elanike, eelkõige laste ja noorte spor- sest taotlemisest. Alljärgnev graafik iseloo- di- ja liikumisharrastuse kasvatamiseks. Pü- mustab kutseandmised uutele treenerikutse hendunud, koolitatud ning kutse taotlemisel taotlejatele ja kutsesüsteemis jätkajatele oma teadmisi ja oskusi tõestanud treenerid aastatel 2015–2021. suudavad tagada, et harrastajad treenivad korrektselt, vanuse- ja võimetekohaselt ning ohutult. Treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteem loodi 2003. aastal. Alates 2013. aastast Kutseandmine vastavad treenerikutsed Eesti Kutsekvali- jätkajad ja uued treenerid fikatsiooni Raamistikule (EKR) ja Euroopa Kutseraamistikule (EQF). Spordi valdkonnas antakse treenerikutseid kuuel tasemel: 382 • EKR 3 – abitreener; 482 • EKR 4 – nooremtreener; 462 • EKR 5 – treener; • EKR 6 – vanemtreener; • EKR 7 – meistertreener; 874 313 298 • EKR 8 – eliittreener. 318 272 690 UUED 642 2021. aasta lõpuks oli Eestis 3990 kutsega 582 treenerit. Aastatel 2004–2021 on treeneri- 521 509 476 kutseid antud ja uuendatud kokku 16 144 korda. Murekoht on, et iga aasta lahkub kut- JÄTKAJAD sesüsteemist 7–12% treeneritest. 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 29 Kutsesüsteemi kantud treenerikutsete juur- seotud ka võimalus teha juhendajatööd tree- dekasvu või kahanemist saab igal aastal nerikutset omamata. Kõige vähem mõjutab tuvastada, kui jälgida kutsega treenerite ko- kutsest loobumist treeneritöö leidmatus ja guarvu muutuse ja lisandunud uute kutsega selle sobimatus inimesele. treenerite arvu vahet. Viimasel seitsmel aas- tal on kutsesüsteemist igal aastal lahkunud Kättesaadavad koolitused, järjepidev kutse- 240–410 treenerit, mis on moodustanud andmise protsess, huvirühmade aktiivsus enamasti 7–12% kõikidest treenerikutse- ning treeneritööd toetavad üleriigilised ja ko- test. halike omavalitsuste meetmed on taganud, et kutsega treenerite arv on viimastel aasta- Selleks, et leida peamisi põhjuseid, miks tel kasvanud. Samuti tagab kutse jätkusuut- treenerikutse süsteemist pärast esimest likkuse teadmine, et viimase seitsme aasta 4-aastast perioodi lahkuti, ja saada teada, jooksul on 73–74% treeneritest olnud alla millised on olulisemad motiivid kutsesüstee- 50-aastased ning 87–88% alla 60-aastased. mi taaslülitumiseks, korraldas Spordikoolitu- Seetõttu peame järgnevatel aastatel pööra- se ja -Teabe Sihtasutus väljalangenute seas ma veelgi rohkem tähelepanu kahele peami- 2021. aastal küsitluse. Olulisemad põhjused sele probleemile, millele kutsest loobunute treenerikutsesüsteemist väljalangemisel ja seas tehtud küsitlus viitas – treenerikutse mõjurid kutse taastamiseks on esitatud all- väärtustamisele ja treenerite palgale. Tree- oleval joonisel. nerite ja juhendajate huvi tõstmiseks treene- rikutse vastu on olulised tegurid avalikkuse Kõige enam on treenerikutse loobumise põh- ja spordiringkonna hoiakud ning riigis kehti- juseks elumuutus, ootuspäratu palk ja arva- vad toetusmeetmed, mis aitavad väärtusta- mus, et treeneriamet ei ole piisavalt väärtus- da nii treenerikutset kui tagada ka treenerile tatud. Kutse väärtustamisega on kaudselt väärika sissetuleku. Põhjused treenerikutsest loobumiseks ja kutse taastamiseks 5 – väga palju 4 – palju 3 – keskmiselt 2 – vähe 1 – väga vähe ei mõjuta üldse Treeneritöö ei sobi mulle, see oli 3%4% 10% 7% 18% 58% vale valik Ette tuli elumuudatus 25% 10% 13% 13% 5% 35% Ma ei leidnud (ei leia) treenerina 6% 5% 9% 13% 68% tööd Palk ei vasta(nud) ootustele 20% 10% 13% 15% 8% 35% Puudusid sobivad koolitused ja/või 9% 6% 6% 14% 14% 52% asjatundlik abi Kutse taotlemise protsess on 19% 11% 12% 14% 10% 35% keeruline ja liiga aeganõudev Kutseeksami sooritamine ja vajalike 17% 11% 10% 14% 11% 37% koolituste läbimine on kulukas Treeneriamet ei ole piisavalt 16% 14% 17% 6% 14% 33% väärtustatud Saan treeneritööd teha ka ilma 12% 10% 16% 14% 12% 37% kutseta (keegi ei nõua) 30 3.3. TREENERIKUTSE KUI PÄDEVUSTUNNISTUSE VÄÄRTUSTAMINE Lapsevanemate, spordiorganisatsioonide ja ainult või valdavalt kõrgkooli lõpetajate baa- ühiskonna laiem huvi on, et inimesi, eelkõige sil. Seda enam, et spordiharrastajate kiire lapsi ja noori, juhendaksid oskustega ja ee- kasv ja huvirühmade aktiivsus avaldub suu- tilised treenerid, kes teevad seda vanuse- ja rel hulgal spordialadel ja liikumisharrastuse võimetekohaselt ning ohutult. Treenerid aita- vormides. vad lisaks füüsilistele oskustele arendada ka eluks vajalikke sotsiaalseid oskuseid. Kvali- See oli määrav põhjus, miks lisaks kõrgkoo- teetne spordi- ja liikumisharrastuse tegevus, lides toimivale formaalõppele töötas EOK mida ennekõike saavad pakkuda vastavate välja ja rakendas 2005. aastast mittefor- oskustega treenerid, aitab ennetada nii ris- maalse koolitussüsteemi kolmele esime- kikäitumist kui ka füüsilise ja vaimse tervise sele treenerikutse astmele. Märksõnad on probleeme, eriti laste ja noorte hulgas. kättesaadavus, spordi üldainete ja spordia- lapõhiste teadmiste ning praktiliste oskus- 2019. aasta sügisel mõisteti ettevaatama- te õpetamine, õppekavade ja -materjalide tuse tõttu raske kehavigastuse tekitamises harmoniseeritus ning keskse andmebaasi süüdi ilma treeneri kutsetunnistuseta tööta- olemasolu. Spordi üldainete kursuste korral- nud 23-aastane juhendaja. Ta tegi kannata- damist tellitakse TLÜ-lt ja TÜ-lt, erialast koo- nu peal harjutust, mida oli ka ise sportlasena litust korraldavad spordialaliidud. Praktika teinud, kuid vastava erialasekoolituseta ei on sellise paindliku koolitusmudeli otstarbe- teadnud, et algajale ja harrastajale võib see kust, sobivust ja suutlikkust kinnitanud – nii ohtlik olla. Ka juhtumiga tegelenud prokurör saavad treenerikutseks tarvilikke teadmisi ja kinnitas, et kutsetunnistuse puudumine oli oskusi omandada paljud huvilised. See kor- põhjus, miks juhendaja kohtu alla anti, sest ralduslik mudel sobitub ka treenerite tööhõi- kutsetunnistuse olemasolul oleks juhtumit ve uuringutega, mille kohaselt 75–77%-le käsitletud õnnetusena. tegutsevatest treeneritest ei ole treeneritöö ainus, kas palgaline või vabatahtlik töökoht. Paraku tegutseb Eestis üle 1500 kutsetun- nistuseta juhendaja, kelle treenitavad või Viimasel kahel aastal on märgatavalt kasva- nende vanemad ei ole mõistnud, et kutse- nud nõudlus treenerikoolituse järele ja para- tunnistus tõestab inimese sobilikkust antud nenud võimekus soovikohast koolitust pak- töö tegemiseks. Kutsestandardid sätesta- kuda. Koolituste pakkumise kättesaadavus vad kutsetasemel tegutsemiseks nõuded on üks kahest peamisest tegurist, mis on kompetentsusele ehk oskuste, teadmiste ja kutseandmist positiivselt mõjutanud. hoiakute kogumile töö edukaks tegemiseks. Kutse andmise kord seab haridustaseme, Ka TLÜ-s ja TÜ-s treenerikutset võimaldava- koolituste läbimise ja töökogemuse eeltin- tel erialadel on tudengite hulk kasvanud. Sa- gimused valitud spordialal kutse taotlemi- mas näitavad viimaste aastate tööhõiveuu- seks. ringud, et lõpetajatest taotleb treenerikutset ja asub treeneritööle hinnanguliselt viiendik. Ideaalis põhineks treenerikoolitus formaal- Ilmselt tuleneb see rakendumisest suuremal õppel kõrgkoolides – Tallinna Ülikoolis koormusel õpetajatööle, samuti valikutest (edaspidi TLÜ) ja Tartu Ülikoolis (edaspidi tööjõuturul enam väärtustatud ametite ka- TÜ). Arvestades nappi riiklikku tellimust ja suks. heaoluriigile omaselt aastatega kasvanud sotsiaalset nõudlust treenerite töö järele, ei Lisaks treeneri teadmistele ja oskustele tu- ole veel niipea võimalik nõudlust rahuldada leb tähelepanu pöörata treeneri väärtustele 31 ja hoiakutele, mis tulenevad treenerite eeti- Küll on aga probleemiks, et arvestataval kakoodeksist, mis on samuti kutsestandardi määral juhendajatel, sh laste ja noorte spor- osa. Praktikas on näited treenerikutse tühis- timise juhendajatel, puudub treenerikutse tamisest, kui treenerikutsega isikut on karis- ning mitmed spordivaldkonnas tegutsevad tatud ja lastekaitseseaduse alusel välistab organisatsioonid, k.a mitmed suuremad töö- see karistatus töö lastega või on teda karis- andjad, ei väärtusta treenerikutseid. Näiteks tatud antidopingu- või spordieetikareeglite ei arenda ega anna treenerikutseid kahek- jämeda rikkumise eest. sa EOK liikmeskonda kuuluvat spordialalii- tu. Samuti on puudlik treenerite teenuseid Lisaks, kutseandja õigust omav EOK ja kut- tarbivate isikute teadmine kutsetunnistuse seandmise protsessi koordineeriv Spordi- tähtsusest ja vajalikkusest. Lisaks vajavad koolituse ja -Teabe Sihtasutus pidasid kuni lähiajal lahendamist kaks õiguslikku küsi- 25.05.2021 toimunud Riigikohtu Põhisea- must – treenerikutse omamise nõude kahe- duslikkuse järelevalve kolleegiumi istungini tise tõlgendamise võimalus spordiseaduses iseenesestmõistetavaks, et treeneri kutse- ning treeneri kutsetunnistuse mittekäsitle- tunnistust käsitletakse lisaks pädevustun- mine treeneri tegevusloana. nistusele ka tegevusloana. Treenerikutse väärtustamiseks tasuks edas- Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve pidi kaaluda järgmist: kolleegiumi seisukoht oli, et kutsetunnistus 1) täpsustada treenerile esitatavate nõuete ei ole käsitletav tegevusloana. Samuti se- sõnastust eriseaduses; dastas kolleegium, et kutsetunnistus saab 2) luua treenerite tegevusloa mõiste, sidu- olla töötamise eeltingimus üksnes siis, kui da see võimaluse korral treenerikutsega selline nõue on õigusaktiga sätestatud – või kandega spordiregistri treenerite ala- näiteks on eriseadusega kehtestatud tege- mandmekogusse; vusloa kohustus. Lastega töötamise keeldu 3) jätkata (täiendavalt) spordivaldkonna omavale isikule ei saa jätta treenerikutset huvirühmade, k.a spordiorganisatsiooni- andmata ega seda ka kehtetuks tunnistada. de ja treenerite teenuste tarbijate treene- Samamoodi ei anna treenerikutse andjale rikutse olulisusest teavitamist; seda õigust spordiseadus. 4) kaasata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järe- levalve Ametit treeneriteenuse tarbimise küsimuste lahendamisse senisest roh- Kokkuvõttes saame öelda, et treenerikutsete kem. süsteem on hästi õnnestunud ja toimiv. EOK kui spordiliikumise katusorganisatsioonil on õigus olla kutseandja ning tõhusalt on ära kasutatud spordialaliitude oskusteave, mis on koondatud 71 tegutsevasse hindamisko- misjoni, kus kutsetaotlejate teadmisi ja os- kusi hinnatakse. Treenerikutsete olemasolu, nende kuulumine kutsekvalifikatsiooniraa- mistikku ja järjepidev tegevus kutseandmi- sel on kujunenud normaalsuseks. Meil on toimiv koolitussüsteem, mis tagab järjepide- va kutseandmise, mida toetab kvaliteetsete andmetega spordiregister ning selle treene- rite alamaandmekogu. Spordiregistri abil on kutseandmise toimingud koondatud kesk- sesse veebilahendusse. 32 3.4. TREENERITELE VÄÄRILISE SISSETULEKU TAGAMINE Küsitlusest selgunud teine peamine prob- Treenerite tööhõives ja tasustamises on leem on treeneritele väärilise sissetuleku alates 2015. aastast olnud määrava tähtsu- tagamine. Enamik treenerite tööandjaid on sega Kultuuriministeeriumi laste ja noorte eraõiguslikud organisatsioonid (ettevõtted treeningrühmi juhendavate kõrgema tase- või mittetulundusühingud), mistõttu riigi ja me treenerite toetusmeede. Riiklik treenerite kohaliku omavalitsuse sekkumine treenerite tööjõukulu toetusmeede ja seda toetavad palgaküsimustesse on piiratud. Peaasjali- KOV-ide toetusmeetmed on viimastel aasta- kult saavad KOV-id ja riik seda mõjutada eri- tel treenerite tasustamist ja tööhõivet mär- nevate toetusmeetmete kaudu. gatavalt parandanud. Maksu- ja Tolliameti ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse Näiteks 79 kohalikust omavalitsusest toe- tehtud analüüsidest ilmneb selge areng tree- tavad spordiorganisatsioonide tegevust 40 nerite ja juhendajate rakendamise ning ta- KOV-i, sõltuvalt seal rakendatud kutsega sustamise asjus, samuti spordiorganisat- treeneritest. 35 KOV-i spordiorganisatsioo- sioonide võimekus olla korrektne tööandja nide toetamise kord eeldab toetuse saami- ja maksude tasuja. Maksu- ja Tolliameti seks kutsega treeneri olemasolu. Paraku ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse paljude KOV-ide spordirahastamise mudelid analüüs treenerite tööhõivest on esitatud treenerikutsete omamist ei innusta. järgmisel graafikul. Treenerite tööhõivet iseloomustavad näitajad 1678 Treenereid ja 1621 juhendajaid 1620 1571 1583 1655 1664 tasustavad 1552 spordiorganisatsioonid 1509 5177 4966 4687 4769 Treenerid ja 4466 4469 4580 4217 juhendajad 4094 Eesti spordiregistris 2685 2777 2476 2578 2350 2317 2057 Tasustatud treenerite 1651 ja juhendajate osakaal 54,1% 54,1% 53,6% 52,8% 52,6% 1314 50,6% 46,1% Töötasu saanud 39,1% treenerid ja 32,1% juhendajad 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 3,47 Tööjõumaksud 4,69 8,79 7,09 7,92 (mln eur) 9,17 10,2 11,61 11,6 12,3 13,4 17,75 Treenerite ja 19,86 23 juhendajate 26,8 30,2 tööjõukulud 31,89 34,4 (mln eur) 33 Toetusmeetme rakendamine on mõjunud Treeneritoetused 7 752 036 7 752 036 korrastavalt spordiorganisatsioonide töö- (eur) 7 252 036 7 075 036 kultuurile. Kuna toetusmeetme nõueteks on 6 015 036 töölepinguga töötavad treenerid, korrektne töötasu, maksude tasumine, riigi maksu- 4 448 600 3 967 029 võlgade puudumine ning nõutud aruannete 3 510 645 õigeaegne esitamine äriregistrile ja spordire- gistrile, on nende nõuete rikkumine kujune- nud olematuks. Paranevat maksukäitumist kinnitavad ka maksulaekumise andmed. 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Treenerite tööjõukulu toetus arvudes 1 335 070 1 238 320 Tasustatud treeningtunde 1 151 552 1 078 094 1 101 656 44 299 1 059 072 43 413 1 032 005 41 340 Treenitavaid 39 501 noori 901 917 39 242 38 304 1432 1404 36 407 Tasustatud 1305 treenereid 1262 31 739 1225 1232 1177 399 407 403 407 384 389 Toetatud 1028 367 organisatsioone 322 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Treenerite töötasu 1338 1364,76 1364,76 1364,76 Täiskoormusega treeneri vähim 642 630 640 600 tööjõukulu 1 kuu eest 1137,30 541 Riigi tööjõukulu toetus ühele 1020 1020 1020 1000 852 täiskoormusega 778,74 780 treenerile 1 kuu eest 426 850 389.37 390 Täiskoormusega 636.77 treenerile vähim 582.96 582.02 brutotasu 1 kuu eest Riigitoetuse 50,0% 50,0% 50,0% 48,0% 47,6% 46,9% 46,2% kuluproportsioon 44,0% Treeneritoetused 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 34  1628 1548 Eesti keskmine palk Palgavõrdlus 1448 1407 1400 Kultuuritöötaja palk 1310 1300 1300 1300 1221 1146 1150 1065 1000 1020 1020 1020 942 Treeneripalk 830 850 731 637 582 583 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Kuigi toetusmeede on korrastanud spordior- Arvestades eeltoodut tuleks treeneritele vääri- ganisatsioonide haldus- ja maksukäitumist, lise sissetuleku tagamiseks kaaluda järgmist: parandanud oluliselt tööhõivet ning loonud 1) leida täiendavad vahendid treenerite töö- kindlustunnet organisatsioonides ja treeneri- jõukulu toetusmeetme rahastamiseks, tes, oleme järjekindlalt maha jäämas algsest mille abil oleks võimalik tõsta laste ja eesmärgist – tasustada kõrgema taseme noortega töötavate kõrgema kutsetase- treenereid samaväärselt kultuuritöötajatega. mega treenerite miinimumtasu; Kultuuriministeerium on võtnud veelgi ambit- 2) luua laste ja noortega töötavatele 3. ja sioonikama eesmärgi – viia laste ja noortega 4. kutsetasemega treeneritele täiendav töötavate kõrgema kutsetasemega treenerite toetusmeede, mis aitaks neil jõuda 5. miinimumpalk võrdeliseks Eesti keskmise pal- kutsetasemeni; gaga. Ülalolev graafik iseloomustab kõrgema 3) teha kohalike omavalitsuste seas täien- kutsetasemega treenerite palgavõrdlust kul- davat teavitustööd, et nad mõistaksid tuuritöötajate ning Eesti keskmise palgaga. kutsetunnistuse vajalikkust. Toetussüsteemi raames eraldatavad toetus- summad ei jõua järgi toetustingimustele vas- tavate treenerite arvule ja töökoormuse kas- vule. Seetõttu vahe kultuurisektori töötajatele VAHEKOKKUVÕTTEKS tagatava vähima brutopalga ja Eesti keskmise palgaga aina kasvab. Treenerite kutsesüsteem on elujõuline ja va- jalik, mida näitab ka viimastel aastatel hoo- Treenerite toetussüsteem on hästi õnnestu- gustunud kutsetunnistuse taotlemine ja koo- nud. Tööjõuturul on rohkem motiveeritud ja litussüsteemis osalemine. Selleks, et vältida tasustatud treenereid, kelle treeningrühma- kutsega treenerite kutsesüsteemist või spor- des harjutab enam lapsi ja noori ning kellele divaldkonna tööjõuturult kadumist, oleks se- on tagatud nõutavad sotsiaalsed garantiid. nisest enam vaja treenerikutset väärtustada Treenerite tööjõukulude toetusmeede on ning leida täiendavaid vahendeid treeneritele sisuliselt lõpetanud treenerina töötamise väärika sissetuleku tagamiseks erinevate toe- maksuvabade stipendiumite eest. tusmeetmete kaudu. Mõlema probleemi la- hendamiseks on väga vajalik poliitiline toetus Palgavõrdlus Toetussüsteem on aidanud korrastada nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Pädeva spordiregistri andmestikku, millele toetuste treeneri käe all treenimine ei aita saavutada rakendamine põhineb. Toetussüsteem mo- mitte ainult sportlikke eesmärke, vaid lapsed tiveerib treenereid läbima koolitusi ja taotle- ja noored omandavad sealjuures ka eluks va- ma kutseid. jalikke oskusi, teadmisi ja väärtuseid, millel on laiem ühiskondlik ja majanduslik mõõde. 35 TEGEVUSED TIPPSPORDI EDENDAMISEKS 36 4.1. TEAM ESTONIA SPORTLASE ARENGUTEEL Kui Team Estonia 2019. aastal loodi, nähti seda väga olulise osana sportlase arengu- teel. Sportlase arengutee noorest täiskas- vanud sportlaseks on kujundatud järgmisel joonisel koos riiklike toetusmeetmetega. * A-kat toetus 2500 € + 2200 €/kuus + treener 1800 €/kuus * B-kat toetus 1600 € + 1400 €/kuus + treener 1400 €/kuus TEAM ESTONIA * C-kat toetus 1000 €/kuus SPORTLANE + treener 800 €/kuus VÕI KOONDIS * noorsportlaste toetus 3000 €/aastas + treener 1500 €/aastas * tugiteenused * täiendav Team Estonia koondiste toetus * spordialaliit PÄÄS TEAM ESTONIASSE * Audentese AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUM VÕI KESKKOOL spordigümnaasiumis kõik vajalik tagatud * klubi toetus SPORTLANE ALUSTAB KODUKLUBIS VÕI SPORDIKOOLIS * KOV-i toetus * vanemate toetus 37 4.2. TEAM ESTONIA TOETAMINE Team Estonia on 2019. aastal loodud Eesti Team Estonia riiklik toetus oli sarnaselt tippspordi toetamise süsteem, mis pakub 2020. aastaga 3 miljonit eurot. Kuna Tokyo sportlasele kvaliteetseid tugiteenuseid ning olümpiamängud lükati aasta võrra edasi konkurentsivõimelise ettevalmistuse tiitli- 2021. aastasse, oli möödunud aasta ka eel- võistlusteks. arve jaotumises üsna sarnane 2020. aasta- ga. Team Estonia eesmärk on olümpiamängu- del ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine. Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil, toob Eesti riigi- le tuntust ning avaldab positiivset mõju meie elanikkonna sportimisele. Team Estoniale riigieelarvest eraldatud 3 miljoni euro jagunemine 2021. aastal Mitteolümpiaalade Team Estonia koondiste toetus Tugiteenused 185 00 € 660 0€ 396 Tokyo ja Pekingi OM-i sportlaste € lisatoetused 000 Võistkonnaalade 250 Team Estonia 932 54 koondiste toetus 0€ Treenerite 320 800 € toetuste tõus, EADSE SA toetus, turunduskulud 45 0 € 00 000 0 € 465 C-kategooria toetused OM-koondiste toetused 38 Jätkati nii olümpia-, mitteolümpia- kui ka pallimängualade koondiste ja sportlaste et- tevalmistuse toetamist. Kokku toetati olüm- piaaladel 14 koondist ja 58 sportlast kokku 465 000 euroga. Samas katavad määratud toetused kogu taotletud ehk vajaminevast summast ära ainult ligikaudu 25%. Eesti Aerutamisföderatsioon 5 000 39 000 Eesti Jahtklubide Liit 30 000 86 460 Eesti Jalgratturite Liit 35 000 60 000 Taotletud summa Eesti Judoliit 20 000 87 000 Määratud toetus Eesti Karate Föderatsioon 5 000 30 000 Eesti Kergejõustikuliit 80 000 130 000 Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon 35 000 150 000 Eesti Laskurliit 10 000 85 000 Eesti Maadlusliit 40 000 143 000 Eesti Poksiliit 5 000 22 000 Eesti Ratsaspordi Liit 5 000 30 000 Eesti Sõudeliit 30 000 70 000 Eesti Sulgpalliliit 22 000 32 000 Eesti Suusaliit 43 000 270 000 Eesti Tõstespordiliit 5 000 77 500 Eesti Triatloni Liit 10 000 25 000 Eesti Uisuliit 25 000 62 000 Eesti Ujumisliit 10 000 67 000 Eesti Vehklemisliit 5 000 180 000 Eesti Vibuliit 5 000 28 000 MTÜ Eesti Curlingu Liit 30 000 105 000 MTÜ Eesti Võimlemisliit 10 000 15 000 39 Mitteolümpiaaladel toetati Team Estonia programmis oleva viie spordiala (autosport, motosport, male, orienteerumine ja võistlus- tants) seitset koondist ja kaht sportlast kok- ku 185 000 euroga. Kogu taotletud summast teeb see ligikaudu 60%. Eesti Autospordi Liit 40 000 40 000 Taotletud summa Määratud toetus Eesti Maleliit 35 000 50 000 Eesti Orienteerumisliit 60 000 105 000 Eesti Tantsuspordi Liit 10 000 60 000 MTÜ Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon 40 000 60 000 Pallimängualadel toetati 46 koondist 1 382 540 euroga, millest 932 540 eurot eralda- ti Team Estonia projektist ja 450 000 eurot täiendavalt teistelt Eesti Olümpiakomitee eelarveridadelt. Taotletud summast teeb see natuke alla 50%. Eesti Jalgpalli Liit 200 000 480 000 Taotletud summa Määratud toetus Eesti Käsipalliliit 210 000 493 000 Eesti Korvpalliliit 360 000 1 062 500 Eesti Saalihoki Liit 40 000 60 000 Eesti Võrkpalli Liit 512 540 850 000 Eesti Jäähokiliit 60 000 75 000 40 Teist aastat toimis Team Estonia tugitee- 2021. aasta oli Eesti tippspordile väga edu- nuste süsteem, mis on endiselt arengujär- kas. Rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt või- gus, aga teenindab üha rohkem sportlasi deti rekordilised 191 medalit ning Tokyo nii Eestis kui ka välismaal. Team Estonia olümpiamängudelt kaks medalit, millest sportlastel on võimalik kasutada spordiarsti üks kuld – Eesti sai sellega juurde neli uut ja füsioteraapia teenust, testida verenäita- olümpiavõitjat. Edukusele on kindlasti kaasa jaid, uurida südame- ja liigutustega seotud aidanud Eesti tippspordi toetamise süsteem näitajaid ning vajaduse korral saada kohest Team Estonia, millega 2021. aastal ka amet- abi traumade korral. 2022. aastal on plaanis likult avalikkuse ette tuldi. lisada loetelusse ka vajaduspõhine toitumis- nõustamise ja spordipsühholoogia teenus. Möödunud aastal toetati teist aastat Tokyo Tugiteenuste kasutamise kasvust olümpia-, olümpiamängude medalipretendentide et- mitteolümpia- ja pallimängualade lõikes an- tevalmistust. Näiteks epeenaiskond sai nab ülevaate järgmine graafik. tänu sellele pidada enne olümpiat lisaks nii ühe välis- kui ka koduse laagri. Täiendavalt toetati 2021. aasta teises pooles ka 2022. aasta Pekingi olümpiamängude sportlaste ja koondiste ettevalmistust. Kokku eralda- Tugiteenuste kasutamine ti 2020. ja 2021. aastal Tokyo ning Pekingi olümpiamängude ettevalmistuseks lisaks ligi pool miljonit eurot. Olümpiaalad Mitte- Pallimängud 2019. aastal loodud Eesti tippspordi toeta- olümpiaalad mise süsteem Team Estonia on esimesed tulemused juba toonud. 220 200 163 162 Sportlaste arv 43 41 OM medalid 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2004 3 2006 3 Teenuste arv 350 400 2008 2 2010 1 2012 2 2014 0 2200 2201 2016 1 2018 0 3000 2021 2 3500 41 Koolitused Team Estonia liikmetele 4.3. AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUMI UUS 2021. aastal alustas Eesti Olümpiakomitee Team Estonia liikmetele erinevate spordiga HANKELEPING seotud tähtsate teemade tutvustamist, mis puudutavad näiteks kommunikatsiooni ja Sportlase arenguteel on väga olulisel kohal toitumist. 2021. aasta teemad valiti sport- Audentese spordigümnaasium, mis võimal- laste tagasiside põhjal. Toimunud koolitu- dab tõhusalt ühildada nii sportimise kui ka sed olid järgmised: õppetöö. Audenteses õppimine võib olla olu- line lähtepunkt tippsportlaseks saamisel ja • Sportlase karjäärikõver – koolitaja Raul tulevikus Team Estoniasse pääsemisel, sest Rebane just gümnaasiumi astmes peaks sportlane • Eelarve koostamine ning investeerimise- tegema rahvusvahelisel tasemel esimesed ga alustamine – koolitaja Jaak Roosaare tulemused, mille alusel Team Estoniasse • Tippsportlase toitumise alustalad, me- pääseda. nüü koostamine, kehakaalu mõjutami- ne ning toidulisandid – koolitaja Kerstin Audentese spordigümnaasium tegutseb Tal- Joandi linnas ja Otepääl. Tallinnas saab treenida • Kuidas leida enesekindlus ning tagasi- järgmistel põhialadel: kergejõustik, korvpall, löökidega toime tulla? – koolitaja Raimo võrkpall, käsipall, tennis, laskmine, maadlus, Ülavere judo, ujumine. Lisaks kokkuleppel EOK ja • Tippsportlase kogemus: kuidas mina alaliitudega ka muudel majavälistel aladel tagasilöökidega toime tulin? – koolitaja nagu vehklemine, triatlon, iluvõimlemine, Marko Albert saalihoki, võistlustants, golf jt. Otepääl tree- nivad noored murdmaasuusatajad, kahe- võistlejad, suusahüppajad, laskesuusatajad, mäesuusatajad, jalgratturid ja orienteerujad. 2021. aasta seisuga oli Audentese spordi- gümnaasiumis Tallinnas 167 õppursportlast, kellest 24 põhikooli 9. klassis ning Otepääl 45. Kui viimastel aastatel on ühele õppeko- hale laekunud avalduste arv olnud keskmi- selt kaks, siis 2021/2022. õppeaastaks lae- kus ühele kohale rekordilised neli avaldust, mis näitab nii Audentese populaarsust kui ka vajalikkust Eesti spordisüsteemis. 2020/2021. õppeaastast rakendus Auden- tese spordigümnaasiumi uus hankeleping, mis sõlmiti aastani 2035. Kui eelmise han- kelepingu perioodi teises pooles oli prob- leemiks õppursportlaste toitlustamine ning nende meditsiiniline teenindamine, siis uue lepinguga paranesid oluliselt järgmised tee- nused: 42 1) Toitlustus – tagatud on kolm põhisöögi- Kaitseväe võimalused korda ja üks oode. Lisaks võimaldatakse toitlustust ka nädalavahetusel. 2021. aastal täienesid ajateenistuse spor- 2) Sporditeenus – paranenud on spordiin- dirühma kriteeriumid ning edaspidi võetak- ventari kvaliteet ning olemas on eelarve- se spordirühma ka Team Estonia liikmeid. lised vahendid treeninggruppidele spet- Team Estonia üks eesmärke on pakkuda siifilise inventari soetamiseks. sportlasele kõikvõimalikke arengut soo- 3) Spordimeditsiiniline teenindamine – dustavad teenuseid ning ajateenistus spor- suurima arenguhüppe on teinud tugitee- dirühmas seda kindlasti ka on. 2-kuulise nused. Igale õppursportlasele on tagatud baaskursuse läbimise aeg, mille järel on või- tervisekontroll/koormustest kahel korral malik naasta treening- ja võistlustegevusse, aastas. Olemas on kohapealne tugi liht- on võimalik planeerida perioodi, millal see samate raviprotseduuride tegemiseks. ei mõjuta pikemaajaliste eesmärkide saa- Tagatud on füsioterapeudi teenus. vutamist. Lisaks andis kaitsevägi juurde 10 4) Kooli arendustegevused kahese karjääri lisakohta pallimängualade sportlastele, kes suunal – õppursportlasi arendatakse nii täiskasvanute koondisesse ei ole veel jõud- hariduses, spordis kui ka muudes elulis- nud, aga kes on mänginud U18 ja vanemates tes valdkondades. noortekoondises ning mängivad vähemalt Eesti meistriliigas või välismaal sarnase ta- semega liigas. 43 4.4. EESTIS KORRALDATUD RAHVUSVAHELISTE KÕRGETASEMELISTE VÕISTLUSTE TOETAMINE Igal aastal toimub Eesti keskmiselt 45-55 Viimastel aastatel on kõrge sportliku tase- kõrge sportliku tasemega rahvusvahelist mega rahvusvaheliste spordivõistluste kor- võistlust. Kui 2020. aastal jäid mitmed rah- raldamise toetused kasvanud, sest alates vusvahelised kõrgetasemelised võistlused 2018. aastast lisandus Kultuuriministeeriu- ära või neid lükati edasi, siis 2021. aastal toi- misse suursündmuste taotlusvoor ning aas- musid peaaegu kõik planeeritud suuremad tatel 2019–2021 on Vabariigi Valitsus teinud võistlused. eriotsuse kolme spordisündmuse toetami- seks Vabariigi Valitsuse reservist. Kuna viimasel kümnendil on Eesti spordior- ganisatsioonid tõestanud ennast väga hea- Nendeks spordisündmusteks on olnud: Ral- de korraldajatena ning Eesti riik on rajanud ly Estonia ja võrkpalli meeste ning naiste rahvusvaheliste kõrge sportliku tasemega Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ala- võistluse korraldamiseks taristu (näiteks grupiturniiri korraldamine vastavalt 2021. ja Tehvandi Spordikeskus), siis pakutakse vii- 2023. aastal. mastel aastatel Eestile ka üha rohkem kõrge sportliku tasemega ja populaarsete spordi- Sellised rahvusvahelised üritused omavad alade rahvusvaheliste võistluste korraldami- suurt potentsiaali Eesti kui turismi sihtriigi se võimalusi, sest rahvusvahelisel tasandil tutvustamisel erinevates kommunikatsiooni ollakse veendunud, et Eesti korraldab võist- kanalites (televisioon, veebiülekanded, sot- lused kvaliteetselt. siaalmeedia), pikaajalisemat mõju riigi ma- jandusele, aga toovad siia ka koheselt täien- Kultuuriministeerium eraldas 2021. aastal davat raha välismaalt. rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks Eestis rekordilised 5,9 miljonit eurot. Veel Lisaks majanduslikule mõjule, Eesti tutvus- 2017. aastal oli see summa 340 000 eurot. tamisele ja tavapärasest suuremale mee- diakajastusele on kõrge sportliku tasemega Rahvusvaheliste võistluste korraldamise rahvusvahelistel võistlustel veel ka muuhul- toetamise kasvu Kultuuriministeeriumi eel- gas järgmised mõjud: Eesti inimestel on või- arvest aastatel 2017–2021 iseloomustab malik lähemalt näha maailma tippsportlasi, allolev graafik. tõuseb noorte motivatsioon treenimiseks Rahvusvaheliste võistluste 1 785 368 korraldamise toetamine 2 395 561 spordiürituste KuM väike 2 002 030 1 093 500 taotlusvoor 1 000 000 970 000 KuM suursündmuste 814 672 800 000 taotlusvoor 699 463 610 000 550 000 500 000 Rally Estonia 340 000 980 000 Võrkpalli EM finaalturniir 2017 2018 2019 2020 2021 44 ja tippsportlaseks saamiseks, suureneb ini- miljonit eurot, millelt maksti riigile käibemak- meste soov olla kehaliselt aktiivne, tõuseb su 1,6–2 miljonit eurot. Keskmiselt laekus spordiorganisatsioonide võimekus. käibemaksu riigile 1,33 korda rohkem, kui oli riiklik toetus. Seega on meede riigieelarvele 2021. aastal eraldati suuremad toetused positiivse mõjuga. Täpsem ülevaade on esi- järgmistele võistlustele: tatud allolevas tabelis. 1) Rally Estonia 2 395 561 eurot; 2) Meeste võrkpalli Euroopa meistrivõist- Kuna suursündmuste taotlusvoorust taotle- luste finaalturniiri alagrupiturniir 1 000 mine toimub jooksvalt, siis on sellest voo- 000 eurot; rust võimalik toetada ka neid võistlusi, mille 3) Ironman Tallinn 495 945 eurot; korraldusõigus saadakse lühikese ettetea- 4) Kergejõustiku U20 Euroopa meistrivõist- tamise ajaga, kuid millel on oluline majan- lused 290 000 eurot; duslik mõju. Selliseks võistluseks oli näiteks 5) Kergejõustiku U23 Euroopa meistrivõist- kergejõustiku U23 Euroopa meistrivõistlu- lused 250 000 eurot. sed, mille korraldusõigus anti Eestile 2021. aasta mais, aga võistlus toimus juba 2021. Taotlusvoorust, millest toetuse eraldami- aasta juulis. Taotlusvoorust toetati nimeta- ne on otseselt seotud üritusega kaasneva tud võistlust 250 000 euroga. Eesti Konjunk- majandusliku mõjuga, toetati 2021. aastal tuuriinstituudi poolt läbiviidud majandusliku kokku kuut võistlust summas 1,35 miljonit mõju analüüsi kohaselt tõi võistlus Eesti rii- eurot. Nende sündmustega laekus riigile gile täiendavalt 2,75 miljonit eurot välisraha, täiendavalt välismaalt saabunud osalejate ja millelt käibemaksu laekus riigile 371 000 eu- pealtvaatajate kulutustena ning rahvusvahe- rot ehk 1,5 korda rohkem kui riigi eraldatud liste organisatsioonide toetusena 11,5–14,5 toetus. Riiki laekunud Käibemaks riigile Lõplik toetuse Maksutulu/ raha (mln eur) laekunud rahalt (eur) summa eraldatud toetus IRONMAN Tallinn 2021 3,7 kuni 4,8 553 000 kuni 668 000 495 945 1,2 ORC MM 2021 0,8 kuni 1,1 117 000 kuni 159 000 65 000 2,11 avamerepurjetamises Purjelaua olümpia ette- 0,6 kuni 0,8 83 000 kuni 113 000 80 365 1,2 valmistusklassi Techno293 Euroopa meistrivõistlused Tallinnas 2021 Taekwondo WT Euroopa 1,2 kuni 1,6 174 000 kuni 231 000 169 058 1,2 Meistrivõistlused Euroopa U23 meistrivõistlused 2,5 kuni 3,0 346 000 kuni 396 000 250 000 1,48 kergejõustikus Tallinn 2021 Euroopa U20 meistrivõistlused 2,7 kuni 3,2 362 000 kuni 426 000 290 000 1,36 kergejõustikus Tallinn 2021 KOKKU 11,5 kuni 14,5 1,6 kuni 2,0 mln 1 350 368 1,33 45 Kultuuriministeeriumi teistes rahvusvahelis- 4.5. VÕITLUS SPORTI te võistluste korraldamise toetamise taot- lusvoorust toetati veel lisaks 29 võistlust OHUSTAVATE TEGURITEGA kokku 810 500 euroga. Eesti sporti ohustavate tegurite vastast võit- Spordivaldkond, spordivõistluste korralda- lust veab Eesti Antidopingu ja Spordieetika jad ja Eesti spordiorganisatsioonid on pide- SA (edaspidi EADSE), kelle põhikirjaline ees- vas arengus. Muutuvad nii võistluste kor- märk on edendada Eestis diskrimineerimis- raldamise põhimõtted, tingimused kui ka vaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa võistlussüsteemid ja kasvab Eesti spordior- dopingu kasutamise, spordivõistlustega ma- ganisatsioonide suutlikkus. Jätkuv areng nipuleerimise, diskrimineerimise, väärkoht- võib kaasa tuua võimalusi korraldada lähi- lemise, ahistamise jms ennetamisele spor- tulevikus spordimaailma suurvõistlusi, mil- dis, spordivõistlustel osalejate turvalisuse le korraldamine Eestis ei ole tänasel päeval tagamisele ning muude spordis esinevate võimalik. spordi ausust ohustavate probleemide la- hendamisele. Kodustelt tiitlivõistlustelt võidetud Antidopingu valdkonnas jätkas EADSE 2021. medalid aastal oma tavapäraste tegevustega – tehti 544 dopingutesti, mille hulgas ka Eestis toi- 2021. aastal Eestis toimunud tiitlivõistlus- munud rahvusvaheliste tiitlivõistluste testid, telt võitsid meie sportlased kokku 44 meda- ning jätkati koolitustegevusega. Kolmele lit ehk 23% kõigist Eesti sportlaste võidetud Eesti sportlasele määrati dopingukaristus, 191 medalist. Vanusegruppide lõikes võide- kellest ühe proovivõtumenetlusega tegeles tud medaleid iseloomustab järgmine graafik: Soome Antidoping. Lisaks abistas EADSE Eesti politsei- ja piirivalveametit uuendatud karistusseadustiku § 195 (dopingukuritegu) alusel esimest korda süüdimõistetud isiku juhtumis, tehes dopingainete tuvastamise ja määratlemise ekspertiisi. EADSE tegi Kultuu- Eestis toimunud riministeeriumi toel koolitustegevuse raken- tiitlivõistluste 61 59 medalid dusuuringu „Dopingutarvitamise ennetuste- Mujal toimunud gevust mõjutavad tegurid“. Uuringust selgus, tiitlivõistluste et sportlased ja sportlase tugipersonal hin- medalid dab kõrgelt kontaktõppe meetodit teadmiste omandamisel. Erinevate koolitusmeetodite mõju käsitlevatest uuringutest järeldus samu- 27 ti, et kõige tõhusamaks peetakse traditsiooni- list kontaktõppe meetodit (klassiruumis õpe- 15 16 tamine ja juhendamine). See loob võimaluse, 13 et kuulajad saavad protsessi käigus esitada küsimusi ja tekib elav arutelu. EADSE osaleb perioodil 2021–2023 ka ühes Euroopa Lii- Noored Juuniorid Täiskasvanud du ERASMUS+ projektis koos Suurbritannia, Kreeka, Portugali, Hollandi, Serbia ja Soome ülikoolidest ja terviseasutustest partnerite- ga. 2021. aastal koostas EADSE uued Eesti dopinguvastased reeglid, mille kinnitasid nii WADA kui ka EOK täitevkomitee. Lisaks tõlgi- 46 ti ja toimetati WADA 2021 koodeksi ja kahek- väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite sast uuenenud rahvusvahelisest standardist lahendamiseks“ ning selle venekeelse tõlke. neli olulisemat. Dokument valmis Justiitsministeeriumi, Kul- tuuriministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, 2019. aastal EADSE tegevusvaldkondades- Politsei- ja Piirivalveameti, Lastekaitse Liidu, se lisandunud kokkuleppemängude ning Eesti Olümpiakomitee, SA Noored Olümpiale, väärkohtlemise vastase võitluse teemadel Spordikoolituse ja -Teabe SA, Eesti Antidopin- jätkati asutuse võimestamist ning tegevuste gu ja Sporditeabe SA jt ekspertide koostöös. mitmekesistamist. Lisaks osales EADSE kutsutud eksperdina mitme spordialaliidu siseses võimaliku väär- kohtlemise juhtumis. Aasta jooksul osaleti 2021. aastast alates täidab EADSE Kultuu- nõustamisel ja ekspertiisis 9 spordiala 11 riministeeriumiga sõlmitud halduslepingu juhtumil. Koostöös Tartu ülikooliga on saavu- ülesandeid, mille kohaselt kohustub EADSE tatud kokkulepe käivitada 2022. aastal vald- täitma spordiseaduse § 111 alusel spordi- konna uuring, kus selgitatakse välja erinevat võistlustega manipuleerimise vastase riikli- tüüpi väärkohtlemise kogemise sagedus ja ku kontaktpunkti ülesandeid. EADSE sõlmis sügavus spordis ning liikumisõpetuses. 2021. aasta mais lepingu maailma ühe juhtiva spordiaususe lahendusi pakkuva ettevõttega Sportradar Integrity Services, et hakata jälgi- ma kihlveoturul toimuvat ja tuvastada võima- VAHEKOKKUVÕTTEKS likke pettusi kodumaistel jalgpalli-, korvpalli-, käsipalli- ja võrkpallivõistlustel. Alates 2022. 2021. aasta oli Eesti tippspordile tulemus- aasta juulist lisanduvad nimetatud spordiala- likult hea aasta. Sellele on kaasa aidanud dele veel ranna- ja saalijalgpalli ning jääho- üha jätkusuutlikum tippspordi rahastamine ki-, sulgpalli- ja kriketivõistlused. Septembri ning kindlasti ka erinevate toetusmeetme- lõpus toimus Tallinnas ERASMUS+ projekti te kasutuselevõtt Covid-19 olukorras. Eesti IntegriSport Next raames 2-päevane koolitus- tippspordi toetamise süsteem Team Estonia seminar „Kas spordipettused on spordi si- on samuti oma esimesed viljad noppinud seasi?“. Seminari korraldajad olid Eestist Po- ning tõestanud süsteemi vajalikkust Eesti litsei- ja Piirivalveamet ning rahvusvaheliselt tippspordis. Eesmärk on Team Estonia kau- CSCF Foundation for Sport Integrity. Kuulda du tagada sportlastele üha terviklikum toe- sai nii rahvusvaheliste ekspertide (nt GLMS-i, tussüsteem, mille üks põhilisemaid suundi FIFPRO, Euroopa Nõukogu ja INTERPOLi) kui on tugiteenuste tagamine. Vähemolulised ei ka Eesti esindajate (Politsei- ja Piirivalveame- ole ka teised teenused sportlase arenguteel, ti, Eesti Jalgpalli Liidu, Kultuuriministeeriumi, nagu Audentese Spordikoolis õppimise või- Siseministeeriumi ja EADSE) ettekandeid ja malus ja kaitseväe ajateenistus spordirüh- soovitusi. Lisaks korraldati koolitustegevusi. mas. Spordialaliitude toetuste taotluste põhjal on näha, et kuigi oleme tippspordi Väärkohtlemise temaatika tabas sporti 2021. rahastamisega heal tasemel, on siiski veel aastal eriti raskelt ning selle pöörasid tähe- palju teha, sest tagatud ei ole kaugeltki mit- lepanu Valge Kaardi päeva raames ka meie te kõik vajadused. Rahvusvaheliste võistlus- tippsportlased ja teised sporditegelased. te korraldamise toetamiseks on riigil olemas Seetõttu tuleb järgnevatel aastatel antud tee- süsteemsed taotlusvoorud, kuid jätkuvalt maga veelgi enam tegeleda, et tagada, et kõi- on vajalik ka Vabariigi Valitsuse reservist gil oleks võimalik sporti teha ohutult ja vääri- Eestile oluliste kõrgetasemeliste võistluste kalt ning saada spordist positiivne kogemus. korraldamise toetamine, mis rahaliste vaja- Väärkohtlemise vastaseks võitluseks andis duste või taotlusvooru tingimuste tõttu tava- EADSE 2021. aasta juunis välja juhendi „Spor- pärastesse taotlusvoorudesse ei sobi. dipersonali käitumisjuhend laste ja noorte 47 KRIISIAEGNE TUGI SPORDILE 48 SPORT ON KRIISI AJAL SAANUD HEAD TUGE Sarnaselt teiste valdkondadega on ka sport Lisaks nimetatud summadele on toetust pidanud viimasel kahel aastal pidevalt koha- andnud ka Haridus- ja Teadusministeerium, nema COVID 19 viiruse levikuga maailmas Töötukassa ning Ettevõtluse ja Innovatsioo- (sh Eestis) ning viiruse leviku tõkestamiseks ni Sihtasutus. 2021. aastal eraldati spor- kehtestatud piirangutega. divaldkonnale kokku seega üle 20 miljoni kriisiabi, mis jaguneb 790 erineva spordior- Selleks, et tagada spordiorganisatsioonide ganisatsiooni ja erasisespordiobjekti hal- jätkusuutlikkus, on Kultuuriministeerium daja vahel. Arvestades, et Kultuuriministee- toetanud 2021. aastal spordivaldkonda kok- riumi 2021. aasta spordivaldkonna eelarve ku ligikaudu 5,5 miljoni euroga. Sellest 4,5 oli ligi 50 miljonit eurot, on tegemist olulise miljonit eraldati 2021. aasta lisaeelarvest täiendava toetusega valdkonnale. ning 1 miljon eurot 2022. aasta alguses Va- bariigi Valitsuse reservist peamiselt aasta Kultuuriministeeriumi kriisiabi toetused alguses Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtesta- spordivaldkonnale 2021. aastal jagunesid tud piirangute tõttu. järgmiselt: Erasisespordiobjektide Muud 3 153 haldajad organisatsioonid 50 € 373 Rahvusvahelisi 809 9 071 võistlusi 6 68 € korraldavad 55 Treenerite spordiklubid 58 € 388 toetus 390 € spordiklubidele 762 TOETUSED KOKKU 5 481 954 € 713 4 € 218 87 € Sportmängude 0 36 1 33 meistriliigade Spordialaliidud 24 klubid 806 8 93 € Liikumisharrastuse Toetuse saajate arv 13 ürituste korraldajad 49 Nende toetuste eesmärk oli tagada spor- Kui võrrelda Eesti spordiregistri andmeid diorganisatsioonide jätkusuutlikkus ning aastatel 2019–2021, on näha, et spordior- leevendada koroonaviiruse levikuga seotud ganisatsioonide arvulistes näitajates ei ole kriisi mõju, mis ohustas spordiorganisat- 2020. ega 2021. aastal olulisi negatiivseid sioonide toimimist. Kompenseeriti spordior- muutusi toimunud. Neid on ära hoidnud riik- ganisatsioonide põhitegevusega seotud ku- likud kriisiabi toetused, kohalike omavalit- lusid, mille katmiseks planeeritud tulud olid suste toetuste säilimine ning spordiorgani- Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute satsioonide enda tugevus ja leidlikkus tulla tõttu oluliselt vähenenud. Enamikest taot- toime pidevalt muutuvas keskkonnas. lusvoorudest eraldati toetust tagantjärele organisatsioonide tegelike vajaduste põhjal, arvestades riigieelarvelisi vahendeid. Suurimad toetuste saajad 2021. aastal olid: Haridus- ja Kultuuri- Teadus- KOKKU ministeerium ministeerium Töötukassa EAS ja MKM My Fitness AS 542 936 59 657 34 050 328 238 120 992 OÜ Kalevi Veekeskus 535 317 1 085 0 351 666 182 566 MTÜ Sportlik Eesti 484 055 484 055 0 0 0 SA Tehvandi Spordikeskus 355 186 187 793 0 167 393 0 Audentese Spordiklubi 344 745 18 890 109 100 216 755 0 Mustamäe Spa OÜ 336 645 0 0 167 917 168 728 MTÜ Spordiklubi Nord 313 043 12 795 177 840 122 407 0 MTÜ Tartu Ülikooli 281 074 116 607 89 120 75 346 0 Akadeemiline Spordiklubi MTÜ Urban Style 275 838 0 275 838 0 0 Spordiklubi Garant 273 611 7 949 200 140 65 523 0 50  3990 3688 3405 2019 108 438 184 481 2445 2490 2612 2020 108 582 192 114 2021 109 239 184 337 2019 2020 2021 2019 2020 2021 Spordiklubide arv Kutsega treenerite arv Harrastajate arv kokku sh noorte harrastajate arv Aastate 2019 ja 2021 võrdluses on näha, et Kui võrrelda spordiorganisatsioonide majan- spordiklubide arv on kasvanud 6% võrra. Sa- duslikke näitajaid, siis riiklike maksude lae- mas ei ole oluliselt muutunud harrastajate kumine on 2021. aasta IV kvartalis võrreldes ega noorte harrastajate arv spordiklubides. 2020. ja 2021. aasta IV kvartaliga kasvanud. Kahe aastaga on märkimisväärselt ehk 17% See näitab, et spordile suunatud hästi sihi- kasvanud kutsega treenerite arv. See võib tatud kriisiabi toetused on aidanud spor- olla tingitud asjaolust, et Kultuuriministee- diorganisatsioonidel täita oma kohustusi nii riumi kriisiabi meetmed olid suunatud üks- töötajate, koostööpartnerite kui ka riigi ees. nes kutsega treeneritele, mis võis kaasa Eraisikute maksed spordiklubidele vähene- tuua inimeste soovi omandada kutse. sid 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 9 miljoni euro võrra ehk ligi 13%. Arvestades, et 2020. aastal olid spordiklubid ja spor- 51 diobjektid eriolukorra ajal kahe kuu jooksul te ärajäämine teatud perioodil viimase kahe täielikult suletud, on see mõistetav, aga kui aasta vältel inimeste liikumisharjumusi loo- langustrend peaks jätkuma ka 2021. aastal, detavasti ei mõjutanud. Täpsema vastuse mõjutab see oluliselt spordiorganisatsioo- annavad sellele 2022. aasta alguses tehtav nide võimekust pakkuda täiskasvanutele ja Kultuuriministeeriumi tellitud liikumisaktiiv- lastele kvaliteetset teenust. suse uuring ning teised 2022. aastal avalda- tavad uuringud. Turu-uuringute AS tegi 2020. aasta sügisel Ühendus Sport Kõigile MTÜ ja EOK tellimu- Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus tegi sel Eesti elanike seas küsitlusuuringu ke- 2021. aasta novembris veebiküsitluse, et halise aktiivsuse teemal. See näitas, et igal saada teada, milline on COVID-19 pandee- nädalal liikumisharrastusega tegelevatest mia tunnetuslik mõju spordiorganisatsioo- inimestest 50% tegeleb liikumisharrastuse- nide tegevusele. Vastuseid laekus 439. ga peamiselt omaette, 15% omal käel koos Kõikide vastanute lõikes loeti kõige enam pereliikmetega, 17% omal käel koos sõpra- mõjutatuks võistluste korraldamist ja võist- de või tuttavatega ning 18% treeningrühmas, lustel osalemist, mõnevõrra vähem treenin- liikumisrühmas või treeneri juhendamisel. gute korraldamist. Oluliselt vähem tunnetati Uuring tõi veel välja, et küsitlusele eelnenud mõju organisatsiooni rahastamisele ning 12 kuu jooksul oli tervisespordiüritustel osa- sisemisele töökorraldusele ja tegevussuut- lejana kaasa löönud 14% elanikest, sealjuu- likkusele. Küsitlusest selgus, et väiksemate res 12% mõnel korral ning 2% sagedamini. (alla 20 harrastajaga) klubide tegevust on Need protsendid ei ole viimastel aastatel pandeemia vähem mõjutanud kui suurema- oluliselt muutunud, mistõttu spordiklubide te (üle 100 harrastajaga). ja -objektide sulgemine ning spordivõistlus- 52 Küsitlusele vastanud tõid esile, et kõige Küsimus: Kuidas on COVID-19 enam tundsid nad puudust vahetutest pandeemia ja sellest tulenevad kontaktidest või jäid need puudulikuks. Kõikidest vastanutest tundis vahetust piirangud mõjutanud Teie tegevusi? läbikäimisest väga suurt või suurt puu- dust ligi 55%. Rahalisest toest on väga 5 = väga palju .... 1= väga vähe suurt või suurt puudust tundnud 46,5%. 16,1% vastanutest märkis, et rahalisest toest on nad puudust tundnud väga Treeningute 182 111 76 31 39 vähe. Lisaks tasub eraldi välja tuua, et korraldamine alla 20 harrastajaga organisatsioonide hinne rahalise toetuse puudumisele oli märkimisväärselt madalam kui üle 100 Võistlustel harrastajaga organisatsioonide puhul. osalemine 194 102 79 34 30 Kokkuvõttes võib märkida, et riiklike toe- tuste kaasabil tuli spordivaldkond 2021. aastal koroonaviiruse leviku piirangute Võistluste 232 73 60 21 53 tingimustes toime ilma suurte negatiiv- korraldamine sete mõjudeta. Samas ei saa lõplikke jä- reldusi teha ühe ega kahe aasta põhjal, sest COVID-19 mõjud võivad olla pika- Sisemine töökorraldus ja 114 108 118 48 51 ajalised ning mitmeid majanduslikke ja tegevussuutlikkus spordispetsiifilisi mõjusid saab hinnata alles mitme aasta pärast. Spordivald- konnas on üle 3000 organisatsiooni ja Organisatsiooni 144 78 110 39 68 üle 3500 spordiobjekti – kõigil neil jäi rahastamine ja jääb ka edaspidi koroonaviiruse tõttu saamata tulu nii toetajatelt kui ka erai- sikutelt. Rahastamisega seotud eba- kindlus püsib ka järgnevatel aastatel. Küsimus: Millest olete pandeemia Tõenäoliselt ei tule niipea tagasi aastate tingimustes kõige rohkem puudust 2018 ja 2019 seis, kui liikumisharrastu- tundnud? se üritustel osalejate ja spordivõistluste pealtvaatajate arv oli suurem kui kunagi Piirangute 86 90 113 83 59 varem. Järgmiste aastate märksõnad selgitustest on organisatsioonide jaoks kohanemine uue olukorraga ja uute lahenduste leid- mine ning eraisikute jaoks nii enda kui Vahetutest 122 110 97 51 49 ka oma laste sportimisharjumuste taas- kontaktidest tamine ja järjepidevuse hoidmine. Rahalisest toetusest 116 86 106 56 70 Millestki 36 16 29 11 75 muust 53 VAADE TULEVIKKU 54 „Sport 2030“ sätestab visiooni, et aastal lahendusi. 2023. aasta on liikumisaasta, 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja keha- millel on suur potentsiaal inimeste kehalise line tasakaal ning heaolu Põhjamaade tase- aktiivsuse edendamisel. Järgnevatel aasta- mele. Samuti, et Eestis on kehalist aktiivsust tel tuleb inimeste kehalise aktiivsuse tõts- soodustav elukeskkond koos kaasnevate miseks suunatud tegevuste kavandamisel ja teenustega, mis toetavad inimeste tervena elluviimisel arvestada ka puuetega inimeste elatud eluea pikenemist ja eneseteostust võimaluste ja vajadustega. ning majanduskasvu. Aastatel 2020 ja 2021 on spordivaldkonna fookus sarnaselt teiste Liikumisharrastuse edendamiseks ja kõigile valdkondadega olnud peamiselt COVID-19 liikumisvõimaluste tasuta kättesaadavuse viiruse leviku piiramisel ja kohanemisel. parandamiseks töötab Kultuuriministeerium Samal ajal viidi avaliku sektori ja spordior- 2022. aastal koos partneritega välja regio- ganisatsioonide koostöös ellu ka mitmeid naalsete tervisespordikeskuste programmi tegevusi „Sport 2030“ laiemate eesmärkide rakendamise põhimõtted aastateks 2023– saavutamise poole püüdlemisel. Selleks, et 2026, et jätkata maakonna tervisespordikes- aastaks 2030 saavutada dokumendis sõ- kuste arendamist. Aastatel 2019–2022 on nastatud visioon ja eesmärgid, tuleb ka järg- loodud igasse maakonda vähemalt üks kes- mistel aastatel ellu viia olulisi tegevusi spor- kus, kus on kunstlume tootmise võimekus ja divaldkonnas. valgustatud liikumisrajad. Järgmisel neljal aastal tehakse koostöös kohalike omava- Järgmistelgi aastatel on oluline inimeste litsustega järgmised sammud, et keskuste kehalise aktiivsuse suurendamine igapäe- pakutavaid teenuseid ja inimeste liikumis- vaelus elukaare vältel. Rohkem treenereid võimalusi mitmekesistada. ja treenitavaid ei tähenda tingimata rohkem terveid inimesi, kui muul ajal elustiil liiga Tippspordi tulemuslikkust mõjutab kasuta- passiivseks jääb. Liikumisharrastuse eden- da oleva raha hulk. Viimase kümne aastaga damine ja spordisektori abil loodavad la- on Kultuuriministeeriumi spordi eelarve kas- hendused terviseriskide ennetamisel on ja vanud ligi viis korda – 11,6 miljonilt 55 mil- jäävad veel aastateks Kultuuriministeeriumi joni euroni. Arvestama peab, et see ei ole ol- üheks peamiseks tegevussuunaks. Loomu- nud täiendav ressurss, vaid viimase seitsme likult vajame toetavaid tegevusi ka teistelt aasta jooksul on rahastamise reformi käigus valdkondadelt ja asutustelt. oluliselt korrastatud spordi toetamise põhi- mõtteid ning varem muudest dubleerivatest 2021. aastal koostati Kultuuriministeeriumi kanalitest eraldatud vahendid on nüüdseks eestvedamisel liikumisharrastuse edenda- jõudnud Kultuuriministeeriumi eelarvesse. mise kontseptsioon ning käivitati põhjalik liikumisuuring. Samuti tegi Vabariigi Valit- Üks oluline spordi rahastamise reformi osa, sus lisarahastuse otsuse, et tõhustada lii- mis vähendab nii avaliku sektori bürokraa- kumisharrastuse juhtimist, valmistada ette tiat kui ka spordiorganisatsioonide töö- liikumisreformi ning leida teaduspõhiseid koormust, ootab veel elluviimist. Selleks on 55 Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi ning ea- ja võimetekohased. Paraku tegut- sihtkapitali ümberkujundamine peamiselt seb spordivaldkonnas endiselt üle 1500 kut- liikumisharrastust toetavaks avaliku sek- setunnistuseta juhendaja. tori kanaliks. Selle idee rakendamiseks on vaja riigieelarvest täiendavaid vahendeid Alates 2015. aastast on Kultuuriministee- tippspordi toetamiseks Eesti Olümpiakomi- riumi eesmärk olnud treeneritele väärilise tee poolt välja töötatud rahastamissüstee- tasu tagamine, mis ühtlasi motiveeriks ka mi. Selle reformi tulemusena suureneksid kutsetaset omandama ja tõstma. Selleks oluliselt Eesti Kultuurkapitali võimalused sisseviidud riikliku palgatoetuse süsteemi toetada liikumisharrastust ja regionaalseid rakendamine on olnud edukas ja töösuh- projekte, sest praegu läheb spordile ettenäh- teid tuntavalt korrastav, kuid toetatavate tud sihtkapitali vahenditest enam kui pool treenerite järjepideva kasvu tingimustes on saavutusspordi edendamiseks. meetme täiendav rahastus olnud ebapiisav. Kultuuriministeeriumi prioriteet riigieelar- Tippspordi oluline osa on 2019. aastal käivi- ve strateegia läbirääkimistel on endiselt, et tunud Team Estonia programm, mille esime- treenerite tasu jõuaks sarnaselt õpetajatega si tulemusi oleme näinud Tokyo ja Pekingi Eesti keskmise palga tasemeni. olümpiamängudel. Team Estonia programm on koostöös Eesti Olümpiakomiteega aren- 2022. aastal hakkab Kultuuriministeerium damisel ning selle lähiaastate eesmärgiks üle vaatama praegu kehtivat spordiseadust. on Team Estonia eelarve kahekordistamine. Valdkonnaga hakatakse muu hulgas aruta- ma, kuidas kutsetunnistuseta juhendajaid Treenerite roll ühiskonnas, kus järjest enam ja treenereid selgemalt eristada ning eba- kõneldakse füüsilisest ja vaimsest tervisest, eetilise käitumisega isikutelt treenerikutset on väga oluline. Lisaks sellele, et nende tööst ära võtta. Samuti analüüsitakse vajadusi sõltub Eesti tulemuslikkus saavutusspordis, või võimalusi spordivõistluste korraldamise on treeneritel laiem mõju just laste ja noorte nõuete muutmiseks, sest praegune spor- tervisekäitumisele ning hoiakute, väärtuste divõistluste korraldamise regulatsioon on ja erinevate oskuste kujundamisele. Mõju vastu võetud 2006. aastal ning viimase 15 ulatust peegeldab asjaolu, et regulaarselt aastaga on oluliselt muutunud spordivõist- treenivad üle poole kõikidest lastest ja noor- luste korraldamine nii Eestis kui ka maail- test. Eelnevat arvestades on väga tähtis, et mas. Lisaks eeltoodule on teisigi teemasid, neid juhendaksid haritud ja eetilised treene- mida spordiseaduse muudatuste vajaduste rid ning valitud metoodikad oleksid ohutud väljaselgitamisel ühiselt arutada. 56 Eestis toimub igal aastal mitusada rah- vusvahelist spordivõistlust. Kuna viimasel kümnendil on Eesti spordiorganisatsioonid tõestanud ennast väga heade korraldajate- na ning Eesti riik on rajanud rahvusvaheliste kõrge sportliku tasemega võistluse korral- damiseks taristu, pakutakse Eestile üha roh- kem kõrge sportliku tasemega ja populaar- sete spordialade rahvusvaheliste võistluste korraldamise võimalusi. Rahvusvahelisel ta- sandil ollakse veendunud, et Eesti korraldab võistlused kvaliteetselt. Spordivõistlustega kaasneb nii otsene majanduslik mõju riigile kui ka Eesti kui turismi sihtriigi tutvustami- ne rahvusvahelises meedias. Sel põhjusel on oluline jätkata rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamist ning vajaduse korral leida täiendavaid vahendeid. Sport on üks konkurentsitihedamaid vald- kondi maailmas. Selleks, et säiliks spordi usaldusväärsus ja ettearvamatus, on ka järgmistel aastatel vaja tõhusalt tegeleda probleemidega, mis puudutavad dopingu kasutamist, spordivõistlustega manipuleeri- mist või väärkohtlemist spordis. Selleks on Eesti Olümpiakomitee moodustanud Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse. Rii- gi ja spordivaldkonna koostöös on vaja suu- rendada sihtasutuse võimekust spordi usal- dusväärsuse ja ettearvamatuse tagamiseks. 2023. aasta märtsis toimuvad XV Riigikogu valimised. Erakondade valimisprogrammi- des on viimastel kordadel olnud ka spor- divaldkonna jaoks olulised teemad, nagu Team Estonia, treenerite tööjõukulu toetus või inimeste kehalise aktiivsuse tähtsus- tamine. Arvestades spordi sotsiaalset rolli ja populaarsust ühiskonnas, siis tõusevad spordi ja liikumisega seotud teemad vali- misdebattides ja leiavad tee erakondade valimisprogrammidesse. Oluline on seda teha koostöös spordivaldkonnaga, et leida parimad lahendused valdkonna kitsaskohta- dele ja tagada spordivaldkonna jätkusuutlik areng ka järgmistel aastatel. 57 MÄRKMED 58 59  Riigikogu Kantselei [email protected] 26.04.2022 nr 8-3/940-1 „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise ülevaate esitamine Riigikogu võttis 18. veebruaril 2015 vastu strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“), millega määrati kindlaks Eesti spordipoliitika visioon, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Strateegiadokumendi „Sport 2030“ punkti 9 kohaselt esitab Vabariigi Valitsus igal aastal Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 järgi on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Seepärast koostab aruande Kultuuriministeerium. Kultuuriminister annab Riigikogule ülevaate „Sport 2030“ elluviimisest 2021. aastal riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ oma vastutusvaldkonna ettekande raames 2. mail 2022. „Sport 2030“ on valdkondadeülene dokument ning sellest lähtudes on ka „Sport2030“ aruanne 2021. aasta kohta valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonna organisatsioonidega. Aruanne keskendub peamiselt kohaliku tasandi spordile, tõstes fookusesse liikumisaktiivsuse, liikumisharrastuse ja spordi arendamise regionaalsel tasandil. Aruande põhiosas esitatakse ülevaade hetkeolukorrast, olulisematest arengutest ja tegevustest, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu 2021. aastal. Aruande lisas on esitatud järjepidevad tegevused. Aruandes kajastatud tegevused ja andmed on esitatud 31. detsembri 2021 seisuga. Tulenevalt eeltoodust esitame Riigikogule „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaate 2021. aasta kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Lisad: 1. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade 60 lehel 2. Ülevaate lisa 20 lehel Margus Klaan 628 2328 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941