Kiri

Lp Kultuuriminister hr Tiit Terik Lp Kultuuriministeeriumi kantsler hr Tarvi Sits 25.04.2022 Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi riigi osalusega sihtasutuse loomisest Kultuuriministeerium ( KuM ) on alates 2012. aastast korrastanud muuseumivõrku Eestis, võttes eesmärgiks korraldada seniste riigimuuseumide tegevus ümber riigi asutatud või riigi osalusega asutatud sihtasutusteks. Tänaseks on suurem osa muuseumidest sihtasutuseks muutmise protsessi läbinud, ka Eesti Arhitektuurimuuseumi (EAM) ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) sihtasutuseks muutmise plaan on selle aja jooksul korduvalt päevakorras olnud. Protsessi käigus on muuseumid koostöös kultuuriministeeriumiga kaalunud erinevaid variante ja partnerorganisatsioone, kelle baasil uut sihtasutust moodustada. 2015. a. valmis Ott Pärna ( Estcorp Inc.) koostatud eelanalüüs Eesti Arhitektuurimuuseumi, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, MTÜ Eesti Arhitektuurikeskuse ja MTÜ Eesti Disainikeskuse baasil ühise riigi osalusega sihtasutuse moodustamiseks. Plaan ei leidnud peamiselt riigipoolse hüppeliselt kasvava rahastusvajaduse tõttu toetust, küsimusi tekitas loomemajanduse arenduskeskustena toimivate keskuste sobitamine riigi osalusega sihtasutuse toimimismudelisse, ärisektori arendamise ja mäluasutuse erinevate huvide ühildamine, samuti toodi seal selgelt välja vajadus ühendasutus koheselt koondada ühte asukohta. 2019. aastal valmis Ragnar Siili ( Creativity Lab OÜ) ja Mariann Raisma (Tartu Ülikooli muuseum) koostatud uus analüüs, mis käsitles ühise sihtasutuse moodustamist ainult kahe muuseumi – Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi – baasil. Selle käigus kaardistati ühinemise mõjusid mõlemale asutusele, võrreldi alternatiivseid tegutsemismudeleid, pakuti välja ühendasutuse strateegiline raamistik ning tehti ettepanekud asutuse struktuuriks. Kokkuvõttes toodi peamise järeldusena välja, et „Juhul, kui riigiasutuste ümberkorraldamisega ei kaasne lähiaastate perspektiivis täiendavat tuge arendustegevusteks, personali tugevdamiseks ja ruumiprobleemide lahendamiseks, tuleks kaaluda EAM ja ETDMi jätkumist eraldi sihtasutustena. Sellega välditakse muudatustega kaasnevat määramatust, täiendavat töökoormust ja alusetuid ootusi ühendasutuse eesmärkide täitmiseks.“ Peamise SA kaasasutajana toodi välja Eesti Kunstiakadeemia. Peale mitmeid arutelusid ministeeriumi esindajatega valmis kultuuriministeeriumil 2019. a. novembris plaan luua kaks eraldi sihtasutust. Käesoleva aastal, peale pandeemiast tingitud pausi on kultuuriministeeriumil soov jätkata poolelijäänud protsessiga ja moodustada EAM ning ETDM baasil siiski üks riigi osalusega sihtasutus. Ühe argumendina ühe SA loomiseks on toodud kulude kokkuhoidu SA nõukogu liikmete tasude osas (lisakulu ca 12 000 eurot aastas). Samas on ministeerium valmis tõstma loodava SA aastast eelarvet u 200 000 euro võrra. Juhime siinkohal tähelepanu mitmetele ühendamisega kaasnevatele probleemidele seni hästi toiminud institutsioonide vaatest: - kahe ühesuuruse, samas piisavalt erineva valdkonnaga muuseumi ühendamise praktika puudub, Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ühinemisel tekkinud probleemidest tuleks õppida; - muuseumi suurus ei tohiks olla põhiline argument kahe erineva valdkonna ja spetsiifika liitmisel; - juhtimine dubleeritud valdkondade spetsiifika ja kahe asupaiga tõttu; - organisatsiooni kui terviku toimimine kahe maja vahel on valdkondlikku spetsiifikat arvestades raskendatud. Praeguses olukorras on valdkond ja asukoht seotud; - töötajate koondamisest vabanev ressurss on väike ega taga arenguefekti; - valdkondade erinev spetsiifika (nt arhitektuur ja tarbekunst) ei loo sünergiat; Näeme probleemi selles, et planeeritaval institutsioonil puudub nii sisuline kui ruumiline ühisala , mille toel oma tegevusi planeerida. Planeeritud saavutatava kokkuhoiu kõrval on kaasnevad komplikatsioonid eraldi valdkondades ja eraldi hoonetes tegutsevana ebaproportsionaalselt suured. Eraldi rõhutame, et eesmärgiks seatud sünergia saab tekkida eelkõige ühes asukohas toimides. Uue muuseumihoone ehitus Tallinnasse ei ole realistlik lähima 15 või enama aasta perspektiivis, arvestades mh juba kinnitatud riiklike kultuuriobjektide nimekirja. See omakorda tähendab, et ühise SA moodustamine ei aita lahendada mitmeid tänaseid probleeme (nt kaasaegsete näituse- ja hoidlapindade osas) ega toeta SA moodustamise eesmärke. Planeeritav kokkuhoid loodava SA nõukogu töötasu osas on ebaproportsionaalne ja ei kaalu üles muutusega kaasnevaid probleeme. Palume kultuuriministeeriumil endiselt kaaluda võimalust moodustada kaks eraldi sihtasutust, eraldades kummalegi institutsioonile planeeritud lisavahenditest 100.000 eurot. See summa aitab kindlasti kaasa institutsioonide põhikirjaliste eesmärkide täitmisele, vähendades näiteks oluliselt sõltumist kultuurkapitali vahenditest ja tagades seeläbi stabiilsuse näitusetegevuses. Kahe erineva SA moodustamine ei välista võimalust kultuuriministeeriumil algatada ühishoone kavandamise protsessi, kuni niisuguse kokkukolimise ja tegeliku sünergia võimaluse loomiseni on muuseumidel mõistlikum ja otstarbekam tegutseda eraldi SA-dena . Loodame, et ministeerium leiab aega välja toodud argumente analüüsida, nendega edasiste otsuste tegemise protsessis arvestada ning sel teemal ka muuseumide esindajatega kohtuda. Kai Lobjakas, Triin Ojari, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti Arhitektuurimuuseum /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/