Kiri

Tiit Terik Teie 02.02.2022 nr 12-6/368-1 Kultuuriministeerium [email protected] Meie 04.03.2022 nr 7-9/21/25571-48 Vastus Linnamäe paisul vee paisutamise ja elektritootmise mõju hindamise eelnõudele esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele Austatud Tiit Terik Täname, et esitasite ettepanekud ja vastuväited Keskkonnaameti koostatud Linnamäe paisul vee paisutamise ja elektritootmise Natura tagantjärele hindamise ja Natura erandi hindamise eelnõudele. Alljärgnevalt anname oma vastused Teie ettepanekutele ja vastuväidetele. 1. Palute selgitada, millisele õiguslikule alusele Keskkonnaameti tegevus tugineb ning milline on tagantjärele hindamise õiguslik tähendus. Samuti palute selgitada, miks on Keskkonnaamet loobunud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) nõudest, mida Keskkonnaamet paisu omanikult üle 10 aasta järjekindlalt nõudis. Selgitame, et Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2021 otsus nr 3-17-1739 (edaspidi Riigikohtu 28.01.2021 otsus) muutis varasemat tõlgendust KMH algatamise osas, mistõttu pidi Keskkonnaamet veeloa taotluse menetlusprotsessi Riigikohtu 28.01.2021 otsuse valguses üle vaatama ning muutma. Arvestades Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p-des 17-21 toodut, tuleb Linnamäe paisul paisutamist ning hüdroenergia kasutamist käsitleda jätkuva tegevusena, mistõttu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 29 lg 2 ja nõukogu 21.05.1992 direktiivi 92/43EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimetiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) art 6 lg 3 ei kohaldu, st KeHJS kohane KMH läbiviimine ei ole põhjendatud. Seega puudub seaduslik alus KeHJS kohase KMH läbiviimiseks. Rõhutame, et haldusmenetluse läbiviimisel juhindub Keskkonnaamet kehtivast õigusest. Haldusmenetlus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses (haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3). Arvestades eeltoodut, pidi Keskkonnaamet veeloa taotluses 19.03.2015 algatatud KMH menetluse lõpetama ning vastavalt HMS § 6 selgitama ise välja kaebaja veeloa taotluse osas otsuse tegemiseks puuduoleva teabe. Arvestades Riigikohtu 28.01.2021 otsuses toodud seisukohti, laienevad looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 32 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 2 ka nende projektide osas, mis on alustatud enne Natura 2000 võrgustiku ala moodustamist. Seega kohalduvad viidatud sätted ka Linnamäe paisul paisutamise ja hüdroenergia kasutamise jätkamisel. Hoiualana kaitstavatele Natura 2000 võrgustiku aladele laieneb LKS § 32 lg 2. Selle järgi on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 32 lg 2 võtab Natura 2000 võrgustiku aladel üle loodusdirektiivi art 6 lg 2, mille järgi võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada direktiivi eesmärkide täitmist (Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 23). Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kuigi loodusdirektiivi art 6 lg 2 ei määra kindlaks ühtegi konkreetset kriteeriumi selle sätte alusel võetavate meetmete rakendamiseks, võib sellest sättest tuleneda vajadus hinnata tagantjärele projekti mõju asjaomasele alale (EKo C 399/14 p 51). Loodusdirektiivi art 6 lg 2 ja 3 panevad tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Enne Natura 2000 võrgustiku ala loomist alguse saanud projektide tagantjärele hindamise kohustust Eesti seadused ei reguleeri. Seega tuleb tagantjärele hindamine läbi viia Keskkonnaametil. Täpsemad selgitused antud küsimustes on leitavad Keskkonnameti 09.07.2021 kirja nr 6-3/21/5014-10 p-dest 2.3.4-2.3.7. 2. Kultuuriministeerium on varasema menetluse käigus pidevalt viidanud KeHJS-le, mille alusel koostatakse keskkonnamõjude hinnanguid. Nimetatud seaduse § 5 järgi on kultuuripärandit ohustav tegevus määratletud olulise keskkonnamõjuna. Kuna praegu avalikustatud dokument ei ole pealkirja poolest KMH, jäävad ebaselgeks sellele kehtivad nõuded. Palute selgitada, miks Artes Terrae Maastikuarhitektide büroo koostatud eksperdihinnangut ei ole täies mahus Keskkonnaameti veebilehel avalikustatud. Praegust olukorda, kus osa informatsiooni on jäänud võrdsetel alustel avaldamata, ei saa Teie hinnangul lugeda korrektseks avalikkuse kaasamiseks, mistõttu tuleb korraldada uus avalik väljapanek. KeHJS antud aruannete puhul ei kohaldu, seega ei rakendu KeHJS nõuded ka avaliku väljapaneku osas. Elupaikade direktiiviga1 ei ole ette nähtud sõnaselget kohustust saada avalik arvamus selliste kavade või projektide elluviimiseks loa andmisel, mis nõuavad asjakohast hindamist. Artikli 6 lõike 3 sõnastuse kohaselt tuleb seda teha ainult „vajaduse korral“. Euroopa Kohus on siiski selgitanud, et Århusi konventsiooni2 nõuete kohaselt on asjaomasel üldsusel, sealhulgas tunnustatud valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel, õigus loamenetluses osaleda (otsus kohtuasjas C-243/15, punkt 49). See õigus hõlmab eelkõige õigust „keskkonnaasjade otsustamise igas etapis tõhusalt osaleda“, esitades „kavandatava tegevuse kohta asjakohaseid kommentaare, teavet, analüüse ja arvamusi kirjalikult või avalikul arutelul või järelepärimisel, kus viibib taotleja, vajaduse järgi ka suuliselt“ (otsus kohtuasjas C- 243/15, punkt 46). Viidatud eksperthinnangule on Natura erandi aruandes viidatud ja see on avalikult kättesaadav Keskkonnaameti dokumendiregistrist. Dokumendile on võrdsetel alustel juurdepääs kõigil huvitatud isikutel. Ka on kultuuriministeeriumi tagasisidest loetav, et kultuuriministeeriumile on see eksperthinnang olnud kättesaadav. Oluline on seejuures ka asjaolu, et Keskkonnaamet korraldab avaliku väljapaneku ka veeloa eelnõule, millele lisatakse ettepanekute alusel korrigeeritud Natura tagantjärele hindamise ja Natura erandi hindamise aruanded. Seega leiame kokkuvõtvalt, et ei ole vajalik ega eesmärgist tulenevalt proportsionaalne uue avaliku väljapaneku korraldamine eraldi Natura tagantjärele hindamise ja Natura erandi hindamise aruandele. Uuesti avalikustatakse need koos veeloa eelnõuga. 3. Juhite tähelepanu laiemale probleemile keskkonnamõjude hindamise süsteemis. Sellesse protsessi on Teie hinnangul seadusandlikul tasandil sisse kirjutatud vastuolu, kus ühe valdkonna poliitika rakendamise eest vastutav riigiamet on kohustatud kaaluma kõrvuti ka teiste poliitikavaldkondade huve, lisaks muid võimalikke avalikke huve. Teete ettepaneku algatada kirjeldatud vastuolude kõrvaldamiseks KeHJS-e muutmine. Samuti teete ettepaneku vaadata üle keskkonnamõju hindamise litsentsi andmise nõuded, sest praegu ei ole vastava hinnangu pärandimõjude ekspertidele esitatud ühtegi nõuet. Ettepanek ei ole seotud avalikul väljapanekul olevate Natura tagantjärele hindamise ja Natura erandi hindamise aruannetega. KeHJS sätestab mh KMH õiguslikud alused ja korra, KeHJS ei reguleeri nn jätkutegevuste Natura tagantjärele hindamist. Keskkonnaamet peab menetluste läbiviimisel lähtuma kehtivast õigusest. KeHJSi muudatusettepanekud tuleb vajadusel esitada Keskkonnaministeeriumile, 1 Kättesaadav: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu) 2 Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon. Konventsioon sõlmiti Taanis Århusis 1998. aasta juunis. EL ühines konventsiooniga 2005. aastal otsuse 2005/370/EÜ alusel, http://ec.europa.eu/environment/aarhus/legislation.htm 2 (11) kelle pädevuses on kaaluda KeHJS muutmise vajadust ja ulatust, Rõhutame, et KeHJS reguleerib KMH menetluskorda, millega antud juhul ei ole tegemist. 4. Keskkonnaamet on esitanud avalikkusele korduvalt seisukohta, et Linnamäe paisul on loodus- ja kultuuriväärtuste eesmärgid ühildatavad. Samas on selge ja ka Natura tagantjärele hindamise dokument sedastab, et: „Varem toimunud paljude alternatiivide sõelumisel ning analüüsil on ainukeseks reaalseks kehtivale keskkonnaõigusele vastavaks lahenduseks jäänud alternatiiv - avada Linnamäe pais kaladele ja loobuda elektritootmisest Linnamäe paisul. Ka Keskkonnaameti tellitud kultuuriväärtuste eksperdihinnang ütleb: „Vaadeldes keskkonnaameti ja muinsuskaitseameti põhjendusi on selge, et tegemist on vastandlike seisukohtadega, mille samaaegne täiemahuline saavutamine ei ole füüsiliselt võimalik – Keskkonnaamet soovib paisjärve kaotamist, muinsuskaitseamet soovib paisjärve säilitamist. Leiate, et Keskkonnaamet eksitab selliseid vastandlikke seisukohti esitades avalikkust ning tekitab küsimuse, kas ta saab selles küsimuses teha tasakaalustatud otsuse. Nagu ka viitate, kultuuriväärtuste eksperthinnang toob välja, et muinsuskaitse ja looduskaitse huvide samaaegne täiemahuline saavutamine ei ole võimalik. Kultuuriväärtuste eksperthinnang ei sedasta, et nende huvide saavutamine on täielikult välistatud. Keskkonnaamet on jätkuvalt seisukohal, et muinsuskaitseliste ja looduskaitseliste eesmärkide ühildamise osas tuleb saavutada kompromiss – mis oleks Keskkonnaameti hinnangul erinevate avalike huvide tasakaalustatud lahendus. Tasakaalustatud ei ole arvamus, et üle-euroopaliselt olulised looduskaitse eesmärgid tuleb täielikult kõrvale jätta, kaitstes paisutust, millega välistatakse Eesti ühe olulisema lõheliste elupaiga taastamist (vt ettepanekute p 17). Natura 2000 võrgustiku alale seatud kaitse-eesmärgid tuleb täita (vt Riigikohtu 18.02.2021 otsus haldusasjas nr 3-17-2565 p-d 28 ja 29). Tänapäeva keskkonnaprobleemid nõuavad vastutustundlikku suhtumist loodusesse, et ka järeltulevad põlved võiksid elada looduslikult mitmekesises keskkonnas. Aastal 2020 on vaid 52% Eesti pinnaveekogumitest heas seisus ja Eestis leiduvatest Euroopa Liidu tähtsusega elupaigatüüpidest on soodsas looduskaitselises seisundis vaid 57%.3 Jägala loodusalal eesmärgiks olev elupaigatüüp jõed ja ojad ning eesmärgiks olevate liikide lõhe, jõesilmu ja paksukojalise jõekarbi seisund Eestis on tervikuna, sh Jägala loodusalal ebasoodne4. Seega on Jägala loodusala seisundi parandamine oluline nii Eesti kui Euroopa kontekstis ohustatud liikide ja elupaikade kaitseks. Eestis on vaid 11 jõge, mis sobib elupaigaks lõhelistele ja Jägala on laskujate potentsiaali arvestades 7. Riigikohtu Halduskolleegiumi 20.03.2014 kohtuotsuse5 p-s 19 on märgitud: ,,Otsustus selle üle, milline asjassepuutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on kaalukam, on halduse kaalutlusõiguse tuum.’’ Keskkonnaamet leiab, et tasakaalustatud oleks lahendus, mis arvestab nii looduskaitse- kui ka keskkonnakaitse-eesmärkidega. Looduskaitse eesmärkidest tulenevalt on parim lahendus, kui Linnamäe pais lammutatakse ja taastatakse jõe looduslik veerežiim, ent mõistab, et see ei ole muinsuskaitse eesmärkidest lähtuvalt võimalik ja peab võimalikuks ka sellise kalapääsulahenduse kavandamist, 3 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee) 4 Kättesaadav: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu) Kättesaadav aadressilt: https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/ Lõhe: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Salmo+salar&region=BOR Võldas: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Cottus+gobio+all+others&re gion=BOR Jõesilm: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Lampetra+fluviatilis&region =BOR Paksukojaline jõekarp: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Molluscs&subject=Unio+crassus&region= BOR 5 Riigikohtu Halduskolleegiumi 2014. a kohtuotsus nr 3-3-1-87-13 3 (11) millega oleks taastatud elupaigad ja siirdekaladele juurdepääs paisust üles- ja allavoolu. Kultuuriministeerium ega ükski teine paisjärve ja hüdroelektrijaama säilitamist toetav huvigrupp ei ole välja pakkunud mitte ühtegi kompromisslahendust, mis aitaks ka keskkonnaseisundit parandada. Samuti pole keegi avaldanud valmisolekut kanda paisjärve säilitamise reaalseid kulusid ning hüvitama või heastama sellest tingitud keskkonnakahju. Keskkonnaameti hinnangul tähendab tasakaalustatud otsus kompromissi, mis võimaldab vähemalt teatud määra erinevate huvigruppide eesmärkidega arvestada. Paisjärve likvideerimine, kuid paisu säilitamine oleks kompromiss, mis võimaldaks saavutada lisaks kultuuripärandi säilimisele ka keskkonnakaitselisi eesmärke kalade läbipääsu ja elupaikade rajamise ja elupaikade taastamise näol. Senise olukorra säilitamine ei ole tasakaalustatud otsus, vaid jätkuks keskkonnaseisundi halvenemine. Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 kohtuotsuse nr 3-17-1739 p 34 kohaselt ei keela muinsuskaitseseadus mistahes muutusi, vaid ainult sobimatud muutused (MuKS § 3 lg 3). Ka kultuuripärand on osa keskkonnast (KeHJS § 21). Pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on seega Keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab EL keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4). Seega on MuKS alusel võimalik kaaluda ka mälestise muutmist – näiteid selle kohta, et muutmine on võimalik, on mitmeid, sh Jändja pais. 5. Veeseadus (VeeS)§ 174 lg 4 annab võimaluse Keskkonnaametile kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmist veeloaga leevendada või paisu omaniku nimetatud kohustuse täitmisest vabastada, arvestades kaaluka põhjuse olemasolu. Keskkonnaamet selgitab, et VeeS § 174 lg 4 ei sätesta erandit Natura 2000 võrgustiku alade osas. Seega kui tegemist on Natura 2000 võrgustiku alaga, et saa Keskkonnaamet leevendust anda kuna tuleb rakendada rangemaid nõudeid ning täiendavalt läbi viia loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane erandimenetluse etapp. 6. Ütlete, et MuKS näeb ette, et kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus (§ 3 lg 1); et kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine hoiab alal riigi ning tema piirkondade identiteeti ja eripära ning kindlustab praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukeskkonna (§ 3 lg 2). Ütlete, et kultuuripärandi mõju hindamisel tuleb analüüsida mõju kõigile kultuuripärandi elementidele, mida suuremahuline maastiku ümberkujundamine mõjutaks: lisaks paisule tuleb arvesse võtta ka arheoloogiapärandit ja maastikku kui iseseisvat väärtust. Praegu selline analüüs puudub. Keskkonnaamet ei sea kahtluse alla, et kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine on ühiskonnas oluline, kuid seda ei saa teha looduskeskkonna olulise kahjustamise arvelt. Ka Euroopa rohelises kokkuleppes on sätestatud, et „Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on eksistentsiaalne oht Euroopale ja maailmale”. Kokkuleppe prioriteedid on elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmine, õhu-, vee- ja pinnasesaaste vähendamine, üleminek ringmajandusele, jäätmekäitluse parandamine ning meremajanduse ja kalandussektori kestlikkuse tagamine. Nendes esmatähtsates valdkondades võetavate meetmetega parandab EL kodanike tervist ja elukvaliteeti, lahendab keskkonnaprobleeme ja vähendab kasvuhoonegaaside heidet. Samas on roheleppe tööstusstrateegia eesmärgiks keskkonnahoidlikkus ja energia. Keskkonnaameti hinnangul esineb alal mitmeid erinevaid avalikke huve: elektritootmine, muinsuskaitsealune pais, Natura 2000 ala kaitse-eesmärgid ja terviklikkus, veekaitselised eesmärgid jt – pikemalt on avalikke huve käsitletud Natura erandi aruande ptk-s 2. Loodusdirektiivi6 tähenduses on üks erandi rakendamise kriteeriumidest, et esineks muu ülekaalukas avalik huvi, mis kaaluks üle Natura 2000 ala kaitse. Keskkonnaamet ongi kaalunud erinevate huvide olulisust ning püüdnud leida nende vahel kompromissi. Mõistet „ülekaalukad avalike huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused” ei ole loodusdirektiivis määratletud. Loodusdirektiivi art 6 lg 4 teises lõigus nimetatakse selliste põhjuste näidetena siiski inimeste tervist, avalikku julgeolekut ja esmatähtsaid soodsaid tagajärgi keskkonnale. Pädevate asutuste ülesanne on kõrvutada ülekaalukate üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvaid põhjuseid, mis õigustavad kava või projekti elluviimist, looduslike elupaikade ning loodusliku 6 Kättesaadav: EUR-Lex - 31992L0043 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 4 (11) loomastiku ja taimestiku kaitse eesmärgiga. Kava või projekti võib heaks kiita üksnes siis, selle rakendamise eriti mõjuvad põhjused kaaluvad üles kaitse-eesmärkidele avaldatava mõju.7 Loodusväärtuste, sh elurikkuse säilimine ja taastamine on Eesti kohustus muuhulgas läbi mitme rahvusvahelise kokkuleppe: Natura 2000 alade võrgustiku kaudu üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodsa seisundi säilitamine ja taastamine, Berni konventsioon (kohustus edendada riiklikku poliitikat loodusliku taimestiku, loodusliku loomastiku ja looduslike elupaikade kaitseks; kohustus lõimida loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse riiklikku planeerimis-, arendus- ja keskkonnapoliitikasse) jmt. Natura 2000 võrgustik on kogu Euroopa ühine rikkus – iga liikmesriigil on vastutus just seal leiduvate loodusväärtuste säilimise eest kogu Euroopa jaoks. Elurikkust, mis on ohus kogu maailmas, ei kaitsta üksnes praeguste põlvkondade huvist lähtudes, vaid ka tulevaste põlvkondade huvisid arvestades. Kord juba kadunud elurikkust taastada ei saa. Üks suurematest ohtudest elurikkusele on elupaikade kadu. On kehtestatud ranged seadused looduse kaitseks, aga neid tuleb ka praktikas rakendada. Mida olulisemad või haavatavamad on mõjutatud ala kaitseväärtused, seda väiksem on võimalus, et ülekaalukat avaliku huviga seotud põhjust saaks pidada vastuvõetavaks ja, et alale tekitatav kahju, mis on kindlaks määratud asjakohase hindamisega, oleks põhjendatud. Jägala loodusalal olevad elupaigatüüp jõed ja ojad ning liigid võldas, jõesilm ja lõhe on ebasoodsas seisundis. Seetõttu on oluline leida mõlemaid huve tasakaalustav lahendus, mida Keskkonnaamet ka edaspidises menetluses (paisutuse likvideerimine) leida püüab. Antud juhul on tehtud Natura tagantjärele hindamine loodusdirektiivi tähenduses, mitte keskkonnamõju hindamine KeHJS tähenduses. Natura tagantjärele hindamine ei analüüsi mõjusid teistele väärtustele, kui Natura alale. Natura erandi hindamise menetluses hinnatakse avalikke huve, tuvastamaks, kas esineb ülekaalukat avalikku huvi, mis võiks tingida üle-euroopalistest looduskaitselistest eesmärkidest loobumist. Keskkonnaamet on Natura erandi hindamise aruande p-s 2.2.2 ja 2.2.4 käsitlenud ka paisjärvelise maastiku säilimise võimalikkust arvestades üle-euroopaliselt oluliste looduskaitseliste väärtustega ja jõudis järeldusele, et maastikuväärtused ei kaalu üle ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse vajadust – nii mitmed liigid kui elupaigatüüp jõed ja ojad on Eestis ebasoodsas seisundis eeskätt paisude ja hüdroenergia kasutamise negatiivse mõju tõttu jõelisele elupaigatüübile. Liiati annab elustiku poolest rikka jõelise elupaiga taastumine maastikule kõrge lisandväärtuse. Arheoloogiapärandi osa analüüsitakse kultuuriväärtuste eksperthinnangus seoses paisutuse likvideerimise erinevate võimalustega. Keskkonnaamet on ümber Linnamäe pakutava möödaviigu osas andnud ka oma seisukoha p-s 2.2.2, leides, et see ei ole tõhus lahendus looduskaitseliste eesmärkide saavutamiseks. Arheoloogiapärandit on Linnamäe paisu ja hüdroelektrijaama ehitamisel osaliselt kahjustatud, mis on kultuuriväärtuste eksperthinnangu kohaselt jälgitav ka reljeefikaardilt või ehitusaegsete fotode põhjal (kaevetööd paisu ehitamisel). Sealhulgas kultuuriväärtuste eksperthinnangus toodud soovitusi saab arvesse võtta paisutuse likvideerimise menetluses. Rebala muinsuskaitseala ei ulatu jõeni, vaid selleni ulatub kaitsevöönd. Rebala muinsuskaitseala põhimääruse § 6 lg-de 1 ja 2 kohaselt on muinsuskaitseala kaitsevööndis (osa 1) kehtivad nõuded ja kitsendused: Kaitsevööndi osas 1 ehitamisel tuleb vältida järske kontraste ehitiste mastaapsuses ja tiheduses, et tagada sujuv üleminek muinsuskaitseala hoonestus- ja külastruktuurile; Kaitsevööndi osas 1 ei ole Muinsuskaitseameti kirjaliku loata lubatud püstitada välismõõtmetelt ja ehitusmahult (üle 5 meetri kõrguseid või üle 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga) või hoonestustiheduselt muinsuskaitseala hoonestus- ja külastruktuuri sobimatuid ehitisi. Seega on nõuded eeskätt hoonestusele, mida antud juhul ei kavandata. Täpsemalt saab mõjusid hinnata paisutuse likvideerimise menetluses (VeeS § 196 lg 2 p 9 kohase registreeringu taotluse alusel). Paisutuse likvideerimise menetlus on eraldiiseseisev menetlus. Paisutuse likvideerimise menetluses hinnatakse konkreetse lahenduse mõju väärtustele, sh maastikuväärtustele, 7 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01) ptk 5.3.2. 5 (11) arheoloogiaväärtustele, Rebala muinsuskaitsealale jm täpsemalt ning kaasatakse kõik asjakohased asutused ja isikud, et selgitada välja kõige parem lahendus veetaseme alandamiseks ning paisutuse likvideerimiseks. Lisaks märgime, et erinevate huvide (sh erahuvi) ja õiguste kaalumine teostatakse veeloa osas otsuse tegemisel – seda otsust praegu veel tehtud ei ole. 7. Ütlete, et ehitismälestise osaline lammutamine või täielik lammutamine või arheoloogiamälestise osaline läbikaevamine on muinsuskaitse seisukohast lubamatu, sest võrdub mälestise rikkumise või hävitamisega. Nimetatud situatsioon, kus mälestisse ei investeerita, määrab mälestise sisuliselt hävimisele. Juhite tähelepanu, et Jändja ja Linnamäe olukorrad ei ole võrreldavad. Jändja puumassivabrik on kaitse alla võetud varemena, st mittetöötava objektina, mille säilimine vareme kui ajaloolise objekti tähisena oli aktsepteeritud juba kaitse alla võtmisel. Kirjeldate, et situatsioon, kus mälestisse ei investeerita, määrab mälestise sisuliselt hävimisele. Kulissina kuivale jäetud pais hävib ja pilkab Eesti kultuuripoliitikat. Toote võrdluse: “Kuivale jäetud paisu saab võrrelda kuivale jäetud kalaga – natuke aega elab, aga hukk on paratamatu.”. Samas on see väide paljasõnaline, kuna Te ei selgita, mis põhjusel on kuivale jäetud paisu hukk Teie hinnangul paratamatu – vastupidist kinnitab ka Jändja pais, kus veetase on alandatud ja paisutamist ei toimu, samas on pais heas seisundis. Mälestisena on kaitse all Linnamäe pais. Elektritootmise lõpetamine muinsuskaitse all mitte olevas elektrijaamas ja/või paisutuse likvideerimine ei hävita paisu kui ehitist – nagu seda ei ole juhtunud ka Jändja paisul veetaseme alandamisel. Linnamäe pais võeti kaitse alla 2016, s.o u 12 aastat hiljem kui loodi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Jägala loodusala ja riik oli võtnud kohustuse Natura ala kaitsta. Linnamäe paisu kaitse alla võtmise kohta esitas 21.06.2016 kirjaga nr 8-2/16/5929 seisukoha ka Keskkonnaministeerium, kes rõhutas kirjas keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmise vajadust ning selgitas, et paisutuse likvideerimiseks ja paisjärvealuse kärestikulise jõe taastamiseks on põhimõtteliselt võimalikud erinevad lahendused, mis on plaanis välja töötada koostöös Muinsuskaitseametiga, et ka Linnamäe HEJ kui ehitise kultuurilised väärtused saaksid kaitstud parimal viisil takistamata looduskaitseliste eesmärkide saavutamist. Samuti oli paisu muinsuskaitse alla võtmisel paisutamiseks ja hüdroelektrijaamas elektritootmiseks antud veeluba tähtajaline ning paisutada ja elektrit toota sai vaid pikendatud loa alusel. Seega pidi kultuuriminister paisu muinsuskaitse alla võttes arvestama, et alal on Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Komisjoni kinnitatud üle-euroopaliselt olulised looduskaitseliselt kohustused ning et keskkonnaloa lõppedes ei pruugi paisul paisutamist ja HEJ-s elektrit toota enam saada. Tuginedes Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p-le 34 , ei keela MuKS mistahes muutusi, vaid ainult sobimatud muutused (MuKS § 3 lg 3). Ka kultuuripärand on osa keskkonnast (KeHJS § 21). Pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on seega Keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab EL keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4). Seega ei saa väita, et ühtegi muutust mälestisel teha ei tohi, seda enam, kui ehitisega kaasneb oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. Seega on muinsuskaitseametil võimalus kaaluda osaliseks lammutamiseks loa andmist ning seejuures tuleb nõusoleku andmisel võtta arvesse Riigikohtu ülaltoodud juhiseid (sh Keskkonnaameti hinnanguid ja looduskaitselisi huve). Juhime tähelepanu, et ei ole otsustatud ja selles menetluses ka ei otsustata, milline lahendusvariant on kõige sobivam paisutuse likvideerimiseks, arvestades nii looduskaitselisi kui muinsuskaitselisi eesmärke. See otsus tehakse paisutuse likvideerimise menetluses, kui paisutamise ja elektritootmise jätkamise osas tehakse keelduv otsus. Paisutuse likvideerimine tähendab püsivalt veetaseme alandamist looduslikule tasemele ehk enne paisutamist olnud olukorra taastamist. Paisutuse likvideerimine ei ole sama mõiste, mis paisu 6 (11) likvideerimine - esimene tähendab veetaseme alandamist, teine paisu kui ehitise lammutamist. Kui paisutamiseks on vaja veeluba ning kavandatakse sellise paisutuse likvideerimist või veetaseme alandamist tasemele, milleks veeluba enam vaja ei ole, esitab paisu omanik või valdaja Keskkonnaametile veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotluse infosüsteemis Kotkas. Hetkeseisuga ei ole Keskkonnaamet paisutuse likvideerimise menetlust algatanud ning paisutuse likvideerimise lahendus ei ole Keskkonnaameti poolt otsustatud. 8. Teie hinnangul põhineb Keskkonnaameti entusiasm pakkuda lahendustena välja jõe ümbersuunamist ja muid massiivseid ümberehitusi maastikul peamiselt kahel asjaolul. Esiteks Euroopa Liidu keskkonnaõigusel (loodusdirektiiv, Natura alad jm) ning teiseks, et selle elluviimiseks on kasutada Euroopa Liidu vahendid ehk Euroopa Liidu maksumaksja raha. Soovite teada, kas Eesti riigi rahvuslikku kultuuripärandit hävitavate investeeringute tegemine on kooskõlas Euroopa Liidu aluspõhimõtetega. Keskkonnaamet ei kavanda paisutuse likvideerimiseks kasutada Euroopa Liidu vahendeid ehk Euroopa Liidu maksumaksja raha. Juhime tähelepanu, et paisutuse likvideerimine on paisu omaniku, mitte Keskkonnaameti kohustus. Veeseaduse kohaselt, kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktiga nõutavat veeluba või kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima. Veeseaduse kohaselt peab looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Keskkonnaamet selgitab, et kalade läbipääsu tagada võib ka paisutuse likvideerimisega, mitte vaid kalapääsu rajamisega. Antud juhul tuleb paisutus likvideerida kuna kalapääsu rajamine ei taga Natura 2000 võrgustiku ala keskkonnakaitselist eesmärkide täitmist ehk siis paisjärve alles jäämisel jäävad uputatuks vee-elustiku kude- ja elupaigad. 9. Ütlete, et Natura tagantjärele hinnang räägib lõhede taastamise potentsiaalist ehk võimalikust populatsioonist juhul, kui avada Jägala jõgi siirdekaladele kuni joani. Juhite tähelepanu, et kultuuripärand on Jõelähtmel olemas objektiivselt ja nähtavalt, mitte potentsiaalselt. Lõhede arvatavat tulevikupotentsiaali ei tohi hinnata juba eeldusega, et kultuuripärand kindlasti hävitatakse. Nagu käesoleva kirja p-s 6 selgitatud, ei sea Keskkonnaamet kahtluse alla, et kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine on ühiskonnas oluline, kuid seda ei saa teha looduskeskkonna olulise kahjustamise arvelt. Keskkonnaamet on korduvalt rõhutanud, et Linnamäe paisu ei pea tingimata likvideerima, et taastada elupaigad ja tagada kaladele juurdepääs elupaikadele. Keskkonnaamet usub, et võimalik on leida kompromiss Natura 2000 alade võrgustikku hõlmatud Jägala jões lõhedele sobivate elupaikade taastamisel ning muinsuskaitseväärtusega Linnamäe paisu säilitamisel. Selline lahendus on hiljuti loodud näiteks Pärnu jõel Jändja paisul, kus säilitati kultuuriväärtus ning samal ajal tagati kalastikule läbipääs. 10. Ütlete, et Kultuuriministeerium ei anna heakskiitu ühelegi lahendusele, mis põhjustaks mälestise hävingu kiirenemise paisjärve tühjendamise kujul, paisu kuivale jättes ja elektri tootmise võimalust lõpetades. Ühestki õigusaktist ei tulene, et paisutuse likvideerimiseks või majandustegevuse lõpetamiseks tuleb saada kultuuriministeeriumi nõusolek. Ka ei ole tõendatud, et paisjärve likvideerimisega, paisu kuivale jättes ja elektritootmise lõpetamisel pais kui ehitis hävib. Pigem vastupidine näide on Jändja pais, kus paisutus likvideeriti, pais rekonstrueeriti ja on heas seisus. Tartu Halduskohtu 06.02.2017 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-16-478 on kohus märkinud (p 17), et argumendid nagu kultuurimälestiseks tunnistatud ehitiste kompleks ei oleks enam kasutusel oma algsel otstarbel ning argument, et paisjärve säilimine on muinsuskaitselisest huvist eelistatum, et mälestis oleks vaadeldav talle iseloomulikus keskkonnas, ei kaalu üles võimalikku ohtu Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele, sh arvestades, et paisjärve olemasolu kui selline halvendab oluliselt kaitsealuste liikide elutingimusi. Seega on Tartu Halduskohus nentinud, et sellised muinsuskaitselased argumendid ei kaalu üles keskkonnakaitselisi huve Natura 2000 võrgustiku ala kaitsealuste liikide elutingimuste halvendamisel. 7 (11)  11. Leiate, et ainus võimalus Linnamäe paisu kohta otsus teha on Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 2 alusel, mis lubab mitut valitsemisala puudutavaid keerulisi küsimusi lahendada ka Vabariigi Valitsuses. Natura hindamise üldine kohustus ja selle läbiviimise põhimõtted tulenevad loodusdirektiivi artikli 6 lõigetest 3 ja 4. Natura hindamisel seatakse alati esikohale looduskaitselised eesmärgid, mis tähendab, et kava või projekti elluviimine ei tohi Natura ala loodusväärtusi kahjustada ja otsustaja peab tegevuse lubamisel selles veendunud olema. Natura hindamine peab olema läbi viidud täpsusastmes, mis võimaldab ebasoodsa mõju puudumises veenduda. Loodusdirektiivi artikkel 6 lõige 4 on otsustajale andnud teatud erakordsetes olukordades õiguse eelistada ka muid huvisid, sh sotsiaal-majanduslikke huvisid looduskaitselistele huvidele. Sellises erandolukorras tuleb muuhulgas võtta kasutusele meetmed Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe tagamiseks ja loodusväärtustele tekitava kahju hüvitamiseks. Seega on Natura ala kahjustavale tegevusele loa andmisele sätestatud loodusdirektiivi kohased reeglid, nn Natura erandi menetlus, mida tuleb järgida. Kui Natura erand ei kohaldu, ei saa ka erandkorras anda luba Natura ala kahjustavale tegevusele. Eesti riik on võtnud endale looduskaitselised kohustused, mille täitmine on kohustuslik. Natura 2000 võrgustiku alal tuleb juhinduda Euroopa Liidu direktiividega kujundatud õiguslikust raamistikust. Kui loodusdirektiivi artikkel 6 lõike 4 tingimused ei ole täidetud, puudub ka vajadus pöörduda Vabariigi Valitsuse poole loa andmiseks nõusoleku saamiseks. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale (vt EKo C- 241/08, p 72), kui peale loodusdirektiivi artikkel 6 lõike 3 kohast hindamist selgub, et taotletaval tegevusel on negatiivsed mõjud, on pädevatel ametiasutustel võimalus kas kavale või projektile loa andmisest keelduda või lubada seda loodusdirektiivi artikkel 6 lõike 4 alusel, kui selles sätestatud tingimused on täidetud. Kui loodusdirektiivi artikkel 6 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ei ole, tuleb loa andmisest keelduda. Muuhulgas on Riigikohtu 28.01.2021 otsuse punktis 34 kohus märkinud, et pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on Keskkonnaamet ning muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab Euroopa Liidu keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi artikkel 6 lõige 4. Seega on Keskkonnaametil pädevus hinnata, kas muinsuskaitseline huvi Linnamäe paisul on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles kahjustatava ala kaitse eesmärkidest lähtuvad huvid. Vabariigi Valitsus ei saa teha loodusdirektiivis sätestatuga vastuolus olevat otsust. 12. Teete ettepaneku korrigeerida Natura 2000 võrgustiku ala, arvates vaidlusaluse ala võrgustikust välja. Keskkonnaamet selgitab Natura 2000 võrgustiku alade kaitsest loobumise, st kaitse-eesmärkide või piiride muutmise või terve ala kaitsest loobumise põhimõtteid. Euroopa Komisjoni juhendmaterjalides8 on Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkide ja piiride muutmise kohta selgitatud, et kuigi liikmesriikidel on teatud kaalutlusõigus alade Natura 2000 võrgustikku esitamise korral, puudub neil samasugune kaalutlusõigus juba võetud kohustustest loobumiseks või nende vähendamiseks9. Vastavalt Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidele on Natura 2000 võrgustiku alade piiride ja kaitse- eesmärkide muutmine võimalik kolmel juhul: 1) Natura 2000 võrgustiku alaks määramisel on tehtud teaduslik viga, st väärtust tegelikkuses ei esine ja see pole taastatav ning see on teaduslikult tõendatud. Vajalik on tõendada, et eesmärgiks seatud elupaiku ja liike pole alal esinenud, ei esine ka praegusel hetkel ja nende taastamine pole võimalik; alal ei esine ka teisi väärtuslikke kooslusi ja liike, ka neid, mida ei ole seatud ala eesmärgiks; ala pole vajalik puhvriks võrgustiku alal esinevate väärtuste kaitseks või selle terviklikkuse säilitamiseks; alal puudub taastamispotentsiaal, st teaduslikult on tõendatud, et 8 Natura 2000: De-designation of Sites or Part of Sites – Conditions & Justifications. 22-23 May 2019 Document N°: Doc Nadeg (expert group on the Birds and Habitats Directives) 19-05-03. Kättesaadav: Circabc (europa.eu) 9 Komisjon vs Austria, C 209/04, EU:C:2006:195. 8 (11)  loodusväärtuse taastamine pole looduses reaalselt võimalik. Selles protsessis ei kaaluta inimmõjuliste faktorite olemasolu, st sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud aspektid jäetakse kõrvale. Jägala loodusala puhul on juba alusuuringutega10 tõendatud, et teaduslikku viga Natura 2000 võrgustiku alaks määramisel pole tehtud ning alal leiduvad väärtused on olemas või taastatavad: osaliselt on jõeline elupaik ka ülevalpool paisu olemas, kuid siirdekaladel puudub sinna juurdepääs, paisutuse likvideerimisel taastub paisjärve alla jäävas jõeosas eesmärgiks seatud jõeline elupaik, eesmärgiks seatud liikide elupaigad ja väga kõrge väärtusega kudealad, juurdepääsu loomisel saavad siirdekalad elupaigad uuesti asustada. 2) Eesmärgiks seatud väärtused on kadunud loodusliku arengu tõttu ja pole enam taastatavad. Põhjenduseks ei saa olla ala väärtuste degradeerumine või inimmõjuline muutus, kui liikmesriik pole väärtuse kaitseks rakendanud selle säilimiseks või taastamiseks võimalikke ja vajalikke meetmeid, näiteks poolloodusliku koosluse kadumine selle hooldamata jätmise tõttu pole piisav põhjendus. Loodusliku arengu tõttu toimunud muutusena peetakse silmas globaalseid looduslikke muutusi, mida kohalike meetmetega vältida ei saa. Jägala looduala puhul see põhjendus ei kohaldu. Alusuuringutega on tõendatud, et väärtused on osaliselt olemas ja osaliselt degradeerunud ehk uputatud paisjärve alla inimtegevuse tulemusena ning tegemist ei ole loodusliku arengu tõttu toimunud muutustega. 3) Väärtused on hävinud Natura erandi rakendamise tagajärjel, kusjuures väärtused on pöördumatult kadunud ja ala ei panusta puhvrina teiste väärtuste kaitsesse. Ülimalt oluline on, et Natura erandit on rakendatud korrektselt ja kasutusele on võetud hüvitusmeetmed. Jägala loodusalal puhul on seega ainus võimalus kaaluda ala kaitse alt maha võtmist või ala kaitse- eesmärkide ja piiride muutmist, kui on tõendatud, et tegevusele on kohaldatav Natura erand ja seda rakendatakse korrektselt. Samas tuleb silmas pidada, et paisutamise tulemusena ei hävi väärtused pöördumatult, kui huvi tegevuse vastu kaob, on võimalik jõelise elupaiga taastamine. Otsust Natura 2000 võrgustiku ala kaitse alt mahavõtmise kohta ei tee Eesti Vabariigi Valitsus, vaid Euroopa Komisjon, kusjuures kontrollib Euroopa Komisjon seejuures, kas liikmesriik on Natura erandit korrektselt rakendanud. Samamoodi kinnitab kõik kaitse-eesmärkide ja piiride muudatused Euroopa Komisjon, mitte Eesti Vabariigi Valitsus. Ühegi siseriikliku otsusega, nt Jägala jõe hoiuala määruse muutmisega, seda otsust teha ei saa. Euroopa Komisjon ei kinnita ka muudatusi, kui ei ole tõendatud, et liikmesriik lähtub kõikidest juhendmaterjalides kirjeldatud põhimõtetest. Kokkuvõttes võib öelda, et Jägala loodusala Natura 2000 võrgustikust välja arvamine või selle kaitse-eesmärkide ja piiride muutmine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole seda veeloa menetluse raames võimalik kaaluda. Loodusdirektiivi artikkel 3 punkti 1 alusel ja koostoimes looduskaitseseaduse (LKS) §-dega 1, 3, 32 ja 70 on Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärk elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine. Ettepanek Natura võrgustikku esitatavate jõgede kohta tehti 2002. aastal teadlaste poolt koondatud siseveekogude elustiku andmete põhjal Eesti Loodushoiukeskuse poolt läbiviidud projekti „Natura 2000 võrgustiku rakendamine magevee ja riimvee liikide ja elupaikade kaitseks” raames. Üks selles projektis väljapakutud jõgedest oli Jägala jõgi ja selle lisajõgi, Jõelähtme jõgi, mis esitati nii loodusdirektiivi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kui ka sealsete liikide kaitseks. Natura 2000 võrgustikku valiti kõik nimetatud projektis välja pakutud I prioriteediga jõed, teiste hulgas ka Jägala jõgi. Eelkõige taastamispotentsiaali pärast esitati Jägala jõgi suudmest kuni joani Eesti riigi poolt Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Alal läbi viidud uuringud kinnitavad, et Linnamäe paisjärve alune Jägala jõe looduslik jõesäng on säilinud, kuid paisjärve poolt üle ujutatud ning nii 10 2013.–2014. aastal viidi läbi vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul Osaühing ÖKOKONSULT (registrikood 10850372), Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi (registreerimiskood 74001073), Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse (registreerimiskood 74001086) ja Loodushoiu Ühingu „Lutra” (registrikood 80001918) ekspertide poolt. Vastava uuringu tulemused on esitatud aktsiaseltsi MAVES (registrikood 10097377) töö „Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta lõhejõena või keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” väljaarvamise kohta” lisades 1–3. Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s Postipoiss 25.11.2014 nr 14-4/14/14768-4 9 (11) elupaigatüüp jõed ja ojad kui ka kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaigad omavad kõrget taastamisväärtust. LKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur koos funktsioonidega toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ning elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Vastavalt LKS § 3 lg 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Natura 2000 alade võrgustikku esitamise hetkel olevat seisundit ei loeta ala soodsaks seisundiks, vaid sellel hetkel hinnatakse, kas seisund on soodne või mitte. Elupaikade ja liikide looduskaitseline seisund on soodne, kui esinduslikkuse hinnang on kõikidel juhtudel A, mis tähendab, et elupaikade looduslik seisund tagab nende pikaajalise säilimise ja funktsioneerimise. Jägala loodusalal Linnamäe paisjärve alla uputatud alal praegu elupaigatüüpi jõed ja ojad määratletud ei ole. Üldine esinduslikkuse hinnang vastavalt Natura standardandmebaasile on B ehk hea. Seega ka liikide elupaigad ja liigid ise ei ole soodsas seisundis. Seega on vajalik soodsa seisundi taastamine, mille tulemusena elupaigatüüp jõed ja ojad on saavutanud looduslähedase seisundi Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealad on taastunud, liikide asurkonnad on taastunud ja saavutanud oma taastootmispotentsiaali, st elupaigatüübi jõed ja ojad esinemine 16 ha suurusel alal esinduslikkusega A ehk väga hea (LKS § 70). Kui paisjärve alla uputatud elupaika ei taasta, siis pikas perspektiivis halveneb elupaikade killustatuse tõttu elupaikade soodne seisund kogu jõelõigus ja ala terviklikkus ei säili. 13. Ütlete, et Natura ala moodustati aastal 2004, st koos töötava hüdroelektrijaamaga. Hüdroelektrijaama töö jätkamine ei halvenda Natura 2000 võrgustiku ala seisundit võrreldes ajaga, mil esitati dokumentatsioon loodushoiuala määramiseks. Keskkonnaamet selgitab, et VeeS § 279 lg 2 kohaselt VeeS kuni 31.12.2013 kehtinud redaktsiooni alusel oli võimalik anda veeluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks ja antud tähtajalise veeloa puhul ei võinud muuta tähtaega, välja arvatud olemasoleva veeloa pikendamise korral põhjendatud taotluse alusel kuni uue veeloa andmise otsustamiseni. Seega reeglina ei või 31.12.2013 kehtinud VeeS redaktsiooni alusel antud veelubade tähtaega muuta. Pikendamine on võimalik üksnes põhjendatud taotluse alusel kuni uue veeloa andmise otsustamiseni. Keskkonnaamet on pikendanud veeluba nr L.VT.HA -71918 10 korral, peaaegu 9 aastat, mis peaaegu kaks korda rohkem, kui sel ajal kehtinud VeeS järgi luba anda sai. Veeluba sai pikendatud sel põhjusel, et lõplik otsus veeloa kohta ei olnud erinevatel põhjustel tehtud ja veeluba sai pikendatud ainult menetluse ajaks, ehk siis selleks ajaks, kui kujundatakse lõplik seisukoht Linnamäe hüdroelektrijaama käitamisega seotud mõjude osas (sh ka Natura 2000 võrgustikule). Loodusdirektiivi art 6 lg 2 ja 3 kohustused tuleb täita ka jätkuvate tegevuste korral. Ennekõike tuleb selgitada, kas tegevuse jätkamine toob kaasa jõe kui elupaiga või kaitstavate liikide seisundi halvenemise võrreldes Natura ala moodustamise hetkega või hilisema olukorraga, kui jõe või liikide seisund on vahepeal paranenud. Lisaks tuleb selgitada, kas asjaomasel alal on konkreetseks eesmärgiks seatud vaid olemasoleva olukorra halvendamise vältimine või ka parandamine ning kas tegevuse jätkamine kahjustaks neid eesmärke (Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 31). Tegevuse elluviimine ei tohi Natura ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust kahjustada ja otsustaja peab tegevuse lubamisel selles veendunud olema Jägala loodusalal on kaitse-eesmärgiks ka väärtuste taastamine. Seega ei hinnata tegevuse mõjusid Natura alale mitte võrreldes Natura ala moodustamise ajal olnud seisundiga, vaid lähtuvalt (taastamis)eesmärkidest. Seega ei oma tähtsust, et tegemist on olemasoleva objektiga. Hindamise tulemusel jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et paisutamine ja elektritootmine avaldavad jätkuvat ja pikaajalist ebasoodsat mõju Natura alale ja seda leevendada ei ole võimalik. Paisjärved ei ole ajas püsivad stabiilsed ja isereguleeruvad kooslused, vaid neile on omane ajas kuhjuv keskkonnamõju - paisjärvedesse kogunevad setted, mida on vaja regulaarselt eemaldada, kiireneb vee soojenemine, millel on iseäranis kliimasoojenemise taustal negatiivne mõju vee-elustikule, paisud 10 (11) killustavad elupaiku, mille tõttu vee-elustiku populatsioonid ajapikku degradeeruvad (siseristumine või ristumisvõimaluste puudumine, toidubaasi ja erinevate elupaikade piiratus erinevate ilmastikutingimuste korral jms). Kõik need mõjud ei ilmne koheselt, vaid pikema aja vältel. 14. Teete ettepaneku teha Linnamäe, Kunda ja Hellenurme paisudele Eesti ning Euroopa Liidu õigusaktidega lubatud kaalutlusotsusega erand (loobuda kalade läbipääsu nõudest), et tagada nende pikaajaline säilimine. VeeS § 174 lg 4 alusel võib Keskkonnaamet veeloaga leevendada või paisu omaniku vabastada VeeS § 174 lõikes 3 sätestatud kalade läbipääsu kohustuse täitmisest, arvestades kaaluka põhjuse olemasolu. VeeS § 31 lg 2 alusel kui veekogumi suhtes kehtib samal ajal rohkem kui üks veekaitse eesmärk, kohaldatakse neist kõige rangemat. Seega VeeS erandi rakendamine oleks võimalik juhul, kui oleks võimalik rakendada nn Natura erandit. Kunda I puudub luba paisutamiseks ja elektritootmiseks; Riigikohtu Halduskolleegiumi 08.10.2018 otsus nr 3-16-478, mille kohaselt kohus nõustus Keskkonnaametiga, et Kunda I paisul Natura erand ei kohaldu. Hellenurme osas toimub tagantjärele mõju hindamine, mille tulemustest sõltub, kas erandit saab rakendada Anname teada, et veeloa andmise või sellest keeldumise otsuse eelnõu koos korrigeeritud Natura tagantjärele hindamise ja Natura erandi hindamise aruannetega paneb Keskkonnaamet avalikule väljapanekule eeldatavalt aprillis 2022. Juhul, kui Teil on täiendavaid ettepanekuid Natura tagantjärele hindamise ja Natura erandi hindamise aruannetele, palume need esitada veeloa andmise või sellest keeldumise otsuse eelnõu avaliku väljapaneku jooksul. Täpsema aja anname Teile kirjalikult teada asjaolude selgumisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Vildak juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Lauri Saapar 5273872 (looduskasutus) [email protected] Irma Pakkonen 56831311 (keskkonnakorraldus) [email protected] Egle Alt 56970213 (keskkonnakorraldus) [email protected] Kairit Kriis 5249230 (vesi) [email protected] Elina Leiner 56898533 (vesi) [email protected] Kristi Pai 56958657 (looduskaitse planeerimine) [email protected] 11 (11)