dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
2.Leping (toetused)Avalik

Leping

Kultuuriministeerium · 3. märts 2022
Viit
7-5/4420-2
Registreeritud
3. märts 2022
Dokumendi liik
2.Leping (toetused)
Funktsioon
7 Toetuste eraldamine riigieelarvest
Sari
7-5 Teatri valdkonna toetustega seotud dokumendid
Toimik
7-5 2022_Muu
Vastutaja
Katre Väli

Failid

  • 📎7-54420-2 03.03.2022 2.Leping (toetused) (1).bdoc957 KB

Sisu (failidest)

SA Sakala Teatrimaja 2021 ja 2022 eelarve Eelarve 2021 2021 täitmine TULUD aasta lõpuni tegevustoetus 140 000 140 010 sihtfinantseering: maja invavõimekuse tõstmine 57 841 sihtfinantseering: parkettide remondid 7 800 7 800 sihtfinantseering: bürooruumide ventilatsioon 18 000 sihtfinantseering: esimese korruse lae remont 10 000 töötukassa palgatoetus sihtasutusele 11 008 sa varade müük avalike ruumide rent 74 000 50 000 muud tulud 4 000 2 000 kohviku renditulu 13 000 8 500 Telia AS 14 237 14 237 VAT Teatri rent VAT teatri hüvitis maja kohandamise eest varasemate aastate tulu 86 000 86 000 KOKKU 339 037 405 396 KULUD halduskulud 80 000 80 481 küte 23 000 23 000 elekter 22 000 22 000 vesi 5 000 5 000 valve 700 700 korrashoiu materjalid 7 000 7 000 korrashoiuteenused 12 000 12 000 kindlustused 1 300 1 781 ladude üür ja halduskulude kompensatsioon 9 000 9 000 sisseostetavad teenused 11 000 9 500 kliimaseadme ja ventilatsiooni hooldus 3 000 3 000 ATS hooldus + koolitus + tulekahjuõppus 2 000 2 000 lifti hooldus 1 000 1 000 käiduteenus 1 000 1 000 porivaipade vahetus 1 000 1 000 prügivedu 3 000 1 500 jooksvad remondid 30 000 23 200 1. k. uste ja akende anduritega ühendamine 2 000 0 1. k. ventilatsiooni parendamine 2 000 1 200 1. k. köögi rajamine 5 000 5 000 4. k. ruumi remont 7 000 7 000 5. k. ventseadme vahetus 4 000 4 000 radiaatori võrede ja seinavalgustite remont 6 000 0 jooksvad elektritööd 4 000 6 000 lifti kapitaalremont peasissepääsu varikatuse lammutus + uus valgustus administratiivsed kulud 10 000 10 000 bürookulud 1 100 1 100 sidekulud 1 200 1 200 raamatupidamine 6 000 6 000 auditeerimine 1 120 1 120 koolitused 580 580 infotehnoloogia 3 500 3 500 muud tegevuskulud 3 000 3 000 remondifondi toetus (kammersaali parketi remont) 4 750 4 750 remondifondi toetus (2.k. fuajee parketi remont) 3 050 1 986 sihtfinantseering: bürooruumide ventilatsioon 18 000 sihtfinantseering: esimese korruse lae remont 10 000 sihtfinantseering: maja invavõimekuse tõstmine 57 841 lisa lifti ukse rajamine neljandale korrusele black boxi raudkonstruktsiooni parendamine 3.k. toa kohandamine proovisaaliks Inventari korrashoid 10 000 10 000 Majanduskulud kokku 155 300 232 307 Töötasu kulud koosseisulised 136 382 122 696 juhataja 28 185 28 185 korraldusjuht 18 106 18 106 lavatehnik 15 692 15 692 valgustehnik 7 846 7 846 helitehnik 7 846 7 846 videotehnik koristajad (2 inimest) 12 613 12 613 hoovikoristaja 4 225 4 225 sotsiaalmaksud koosseisulistelt töötasudelt 29 869 29 869 mittekoosseisulised töötasud - piletöörid 9 000 9 000 sotsiaalmaksud mittekoosseisulistelt töötasudelt 3 000 3 000 töötukassa palgatoetus töötajatele -13 686 KOKKU 291 682 355 003 TULEM 47 355 50 393 Eelarve 2022 171 064 1 000 46 000 4 000 13 000 14 237 12 000 27 000 50 393 338 694 89 970 25 000 25 000 5 500 770 7 700 14 000 2 000 10 000 12 350 3 300 3 750 1 100 1 100 1 100 2 000 26 000 6 000 10 000 10 000 10 000 1 100 1 200 6 000 1 120 580 3 500 2 500 jääk 1064€ läks 2021 aasta jooksvate elektritööde ülekulu vähendamiseks 9 000 VATi hüvitise kasutus 10 000 VATi hüvitise kasutus 12 000 8000€ kaetakse VATi hüvitisest ja 4000€ tegevustoetusest 11 437 sisaldab 2021 aasta videotehniku kulu 408,75€ 186 757 151 937 28 185 18 106 16 800 8 400 8 400 4 200 15 696 4 800 35 350 9 000 3 000 338 694 0 SIHTASUTUS VANALINNA TEATRIMAJA ARENGUKAVA 2019-2022 Kinnitatud nõukogu koosolekul 01.02.2019 EELLUGU Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja loodi 1997. a Kultuuriministeeriumi, Tallinna linna ning SEB Panga poolt eesmärgiga ehitada ühiselt kümme aastat tegutsenud teatrile „Vanalinnastuudio“ oma hoone. 1999. a anti osa Sakala tn 3 asuvast kinnistust tasuta hoonestusõiguse seadmiseks Sihtasutuse käsutusse. Nimetatud hoone osa renoveeriti 2000. a jooksul kaasaja nõuetele vastavaks teatrimajaks. VISIOON Sakala 3 hoone vastab tänapäeva standarditele ning etenduskunstide valdkonna eripäradele. HETKEOLUKORD Tugevused • Hoone on multifunktsionaalne – lisaks teatrisaalidele tegutseb ruumides restoran. • Ruumid võimaldavad kuni 600 inimese korraga võõrustamist. • Hoone asukoht kesklinnas on teinud sellest populaarse ürituste korraldamise koha, mis loob võimalused täiendava omatulu teenimiseks. • Hoone on varustatud teatritegemiseks vajaliku kaasaegse tehnikaga (etenduste teenindamiseks ja lavastuste väljatoomiseks). Väljakutsed • Hoone ei ole rajatud teatrimajaks - lava, töökojad ning näitlejate ruumid asuvad erinevatel korrustel. • Maja on kahasse Kaitseministeeriumiga ning üle tee Eesti Pangast, mis seab erinõuded turvalisusele, liikumisele, parkimisele, mürale jmt. • Hoonet remonditi kapitaalselt viimati 18 aastat tagasi. Vajalik oleks parandada hoone soojuspidavust ja uuendada kommunikatsioone. EESMÄRGID NING TEGEVUSED EESMÄRK 1: Sakala 3 hoone vastab tänapäeva standarditele ning on heas seisukorras. Tegevused: • Hooldame ning remondime ruume. • Hoiame hoonet vastavuses Päästeameti jt regulatiivsete asutuste nõuetega. EESMÄRK 2: Tagatud on hoone vastavus etenduskunstide spetsiifikale. Tegevused: • Hooldame ning uuendame etenduste väljatoomiseks vajalikku tehnikat. • Kohandame ruume vastavalt etenduskunstide vajadustele. EESMÄRK 3: Hoone on välja renditud • Etenduskunstide jaoks kohandatud ruume rendime etenduskunstidega tegelevatele kollektiividele. • Restorani osas tegutseb püsirentnik. • Jätkub leping AS Eesti Telekom’iga, kes rendib ruume oma sidesõlme majutamiseks. • Teatritegemisest vabal ajal renditakse ruume ürituste korraldamiseks. Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-5/4420-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Sakala Teatrimaja (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 30.12.2021 käskkirja nr 234 alusel, kooskõlas 2022. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2022 kuni 31.12.2022 toetust summas 171 064 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 11.03.2022. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2. nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.4. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Laur Kaunissaare, [email protected], 6282249; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Jaan Schmidt, [email protected], 5217344. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Sihtasutus Sakala Teatrimaja Registrikood: 70000941 Registrikood: 90000618 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE891010220034796011 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Jaan Schmidt kultuurilise mitmekesisuse asekantsler juhatuse liige kantsleri ülesannetes 3/3
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel