Kiri

Rahandusministeerium Maaeluministeerium Kultuuriministeerium 03.03.2022 nr 1-4/22/1004 Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Eelnõu lisad Teadmiseks: Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Metsa Abiks MTÜ Maret Parv, 626 0726 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 28.02.22 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 10 lõike 11 alusel. Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruses nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui Euroopa Komisjon on toetuse kohta teinud lubava otsuse, antakse toetust riigiabina ja kooskõlas komisjoni otsusega.“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus“; 3) paragrahvi 10 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) konsulendi hinnang pärandkultuuriobjekti toetamise ja tehtavate tööde vajalikkuse, mahu, maksumuse ja õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse kohta;“; 4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Iga lõike 3 punktis 1 sätestatud pärandkultuuri objekti ja seal nimetatud tegevusi toetatakse üks kord viie aasta jooksul, välja arvatud objekti hooldamisega seotud tegevusi.“; 5) paragrahvi 10 lõikes 5 asendatakse sissejuhatavas lauseosas arv „3196“ arvuga „2000“; 6) paragrahvi 10 lõike 5 punktis 1 asendatakse arv „640“ arvuga „800“; 7) paragrahvi 10 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv „123“ arvuga „200“; 8) paragrahvi 10 lõike 6 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 10 lõike 7 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 10) määrust täiendatakse §-ga 133 järgmises sõnastuses: „§ 133. Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus (1) Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetuse (edaspidi piirangute toetus) eesmärk on ökoloogilise seisundi säilitamine ja parandamine ning erametsaomanikule piirangute järgimise tõttu saamata jääv tulu kompenseerimine. (2) Toetust võib taotleda metsaalana keskkonnaregistrisse kantud toetusõigusliku kaardikihi alusel vähemalt 0,3 hektari suuruse metsaala kohta, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) asub väljaspool looduskaitseseaduse § 91 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekirja“ kantud Natura 2000 võrgustiku ala (edaspidi: Natura 2000 võrgustiku ala); 2) asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või punktis 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis või § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud hoiualal või alal, mille osas on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 tähenduses; 3) asub väljaspool looduskaitseseaduse § 28 lõikes 2 nimetud parki ja arboreetumit; 4) vastab metsaseaduse § 3 lõike 2 punktis 2 sätestatud puittaimede kõrguse ja puuvõrade liituse nõudele või millel on tehtud metsaseaduse § 28 lõike 4 punktides 1–3 või 6 nimetatud raiet või puud on hukkunud loodusõnnetuse tagajärjel. (3) Metsaalaks loetakse metsamaa või selle osa, muu hulgas kuni nelja meetri laiune tee, kraav, tuletõkestusvöönd ja elektripaigaldise kaitsevööndis olev maa ning kuni 0,1 hektari suurune lagendik, mis asub ühe katastriüksuse ja piiranguvööndi või hoiuala piires. Metsamaa jagab erinevateks metsaaladeks seda läbiv üle nelja meetri laiune tee, kraav, lagendik või muu ala. (4) Lõike 2 punktis 4 nimetatud puittaimena käsitatakse keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisas 14 loetletud puuliike. (5) Toetust võib taotleda ja saada määruse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud erametsaomanik taotluse esitamise kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta) eest. (6) Kui metsaala võõrandatakse kohustuseaasta jooksul pärast taotluse esitamist, makstakse toetust taotlejale, välja arvatud juhul, kui taotleja ja uus omanik on kokku leppinud teisiti ja on hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks esitanud EMKle sellekohase kokkuleppe. Toetust makstakse uuele omanikule juhul, kui võõrandatakse kõik taotluses märgitud metsaalad. (7) Toetuse määr on kohustuseaastal kuni 60 eurot hektari kohta. (8) Kui metsaala on ühises omandis, esitab taotluse üks omanikest. Toetuse maksmisel eeldatakse, et ühised omanikud on saavutanud kokkuleppe ühise asja kasutamisel. Kui ühise asja kasutamises omanikud kokkulepet ei saavuta ning ühele metsaalale esitatakse mitu toetuse taotlust, jäetakse need taotlused rahuldamata. (9) Toetust ei või taotleda: 1) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud maa kohta; 2) Eesti Looduse Infosüsteemi poolloodusliku kooslusena kantud maa kohta; 3) metsaala kohta, mille kohta on sõlmitud vääriselupaiga kaitseks leping keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrusega nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ sätestatud korras. (10) Toetust võib saada taotleja, kes ei ole oluliselt rikkunud looduskaitseseaduses ja metsaseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid kohustuseaasta eest. (11) Rikkumine on oluline, kui rikkumisega tekitatud kahju ei ole võimalik kõrvaldada või heastada ja tegemist on pöördumatu looduskoosluse kahjustumisega ning see pandi toime: 1) sihtkaitsevööndis või reservaadis; 2) mujal kui punktis 1 nimetatud alad ja selle eest määratud karistus moodustab üle 2/3 õigusaktides nimetatud maksimaalsest määrast. (12) Keskkonnaamet teavitab EMKd nendest taotlejatest, kes on kohustuseaasta jooksul rikkunud looduskaitseseadusest ja metsaseadusest tulenevaid nõudeid ning kelle suhtes on tehtud ettekirjutus. (13) EMK kontrollib karistusregistrist, kas taotleja on kohustuseaastal rikkunud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse nõudeid. Rikkumise olemasolul hindab EMK selle olulisust arvestades lõikes 11 sätestatud tingimusi. (14) Kui tegemist ei ole olulise rikkumisega, siis hindab EMK rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist lisas 20 kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel ning seda võetakse arvesse toetuse summa arvutamisel. (15) Lõikes 14 nimetatud juhul arvutatakse toetuse summa vähendamine järgmises järjekorras: 1) pindala suurusega seotud vähendamised; 2) looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud nõuete rikkumised; 3) taotluse mittetähtaegse esitamisega seotud vähendamised. (16) Lõikes 14 nimetatud nõude rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud. Rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele. Kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik mõistlike vahenditega lõpetada. Kordumine sõltub sellest, kas ühel ja samal toetuse saajal on avastatud samalaadseid rikkumisi eelneval neljal aastal. (17) Toetuse saamiseks esitab taotleja taotluse PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ajavahemikul 4. aprillist kuni 22. aprillini lisades 1 ja 19 näidatud andmetega. (18) Kui käesoleva määruse kohaselt esitatakse taotlus pärast lõikes 14 sätestatud tähtaega, vähendatakse summat, mis toetuse saajal oleks olnud õigus saada taotluse õigeaegse esitamise korral, iga tööpäeva kohta 1%. Kui taotluse esitamine hilineb üle 25 kalendripäeva, ei võeta seda vastu ja taotlejale toetust ei maksta. (19) EMK teeb toetuse maksmise otsuse või toetuse maksmisest keeldumise otsuse hiljemalt kohustuseaasta 15. detsembriks või kõigi nõuetekohaste dokumentide laekumisest arvates.“; 11) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 12 lõikes 5“ tekstiosaga „ja § 133 lõikes 7“; 12) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) EMK teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse metsaseaduse § 10 lõikes 9¹ sätestatud juhtudel.“; 13) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 14) määrust täiendatakse lisadega 19 ja 20. (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler Lisa 3. Pärandkultuuri objektide nimekiri Lisa 19. Looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetuse taotluse andmed Lisa 20. Looduskaitseseaduse ja metsaseaduse ning nende alusel kehtestatud nõuete rikkumiste hindamine  Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ olulisimad muudatused on uue toetuse liigi, väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade piirangute hüvitamise toetus, lisamine. Lisaks muudetakse määruses pärandkultuuri toetusega seotud sätteid. Määruse muutmise eelnõu koostasid Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Maret Parv (tel 626 0726, [email protected]), looduskaitse osakonna peaspetsialist Eleri Pulk ([email protected]). Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov ([email protected]), eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Eelnõu koostamisse olid kaasatud nõustajatena sihtasutuse Erametsakeskus (edaspidi EMK) spetsialistid. Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ 3. jaanuaril 2022. a jõustunud redaktsiooni (RT I 31.12.2021, 20). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase määrusega on kavandatud järgmised muudatused: Punktiga 1 täiendatakse § 2 lõiget 1 selliselt, et kui Euroopa Komisjon on teinud lubava otsuse toetuse kohta, siis antakse toetust riigiabina ja kooskõlas komisjoni otsusega. Kuni selle ajani rakendatakse vähese tähtsusega abi andmist Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt. Punktiga 2 lisatakse määrusesse uus toetuse liik – väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade piirangute hüvitamise toetus (vt ka punkti 10). Eesmärk on ökoloogilise seisundi säilitamine ja parandamine ning erametsaomanikele maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrusega nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“ rakendatavast meetmest välja jäävate nende metsamaal asuvate kaitstavate loodusobjektide looduskaitseliste piirangute järgimise kompenseerimine. Toetuse andmise aluseks on metsaseaduse § 10 lg 1 punkt 3 millega toetatakse ökoloogiliste väärtuste suurendamiseks tehtavaid investeeringuid. Investeeringuna tuleb siin vaadata kapitalipaigutust tulevikku, ehk siis metsa mitmekesisusse, ökoloogilisse väärtusesse. Kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndis on lubatud säästev majandustegevus, sh rakendatakse piiranguid uuendusraie tegemisele, raielangi suurusele ja kujule. Samuti rakendatakse metsa vanusekoosseisule ning raie tegemisele ka ajalisi piiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. Hoiualadel on keelatud metsaraie, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Iga kaitstava ala kohta on kehtestatud kaitse-eeskiri, mis määrab kindlaks ala kaitse-eesmärgid ning kaitsekorralduslikud nõuded. Kaitstavatel aladel metsade majandamise piirangud on vajalikud keskkonnakaitse eesmärkide täitmiseks ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamiseks. Natura 2000 võrgustikus olevatele erametsaomanikele makstakse selleks toetust 2008. aastast. Toetusmeedet on rakendatud Eesti Maaelu Arengukava kaudu ning uuel rahastusperioodil (2023–2027) rakendatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava kaudu. Sellest meetmest toetatakse ka erametsaomanikke, kelle metsamaad jäävad väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvate kaitstavate alade sihtkaitsevöönditesse. Uue toetusmeetme rakendamine täiendab toetuste üldist süsteemi ning aitab tagada, et kõik erametsaomanikud, kelle metsamaadel on kaitstavad loodusobjektid, saavad piirangute järgmise eest toetust eelnõukohases määruses sätestatud juhtudel – uut toetusmeedet rakendatakse väljapoole Natura 2000 võrgustiku ala jäävate kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites ning hoiualadel. Punktiga 3 täiendatakse määrust selliselt, et lisaks pärandkultuuriobjekti toetamise ja tehtavate tööde vajalikkuse, mahu ning maksumuse kohta hinnangut andes peab konsulent andma hinnangu ka selle kohta, kas tööd on kooskõlas õigusaktidega. Eelkõige on oluline, et planeeritud tegevused oleksid lubatud lisaks metsaseadusele ka looduskaitseseaduse või muinsuskaitseseadusega. Muudatus aitab vältida võimalikke vastuolusid toetatava tegevuse ja seaduste vahel. Punktiga 4 täiendatakse § 10 lõikega 31 selliselt, et pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse korral toetatakse iga objekti ja tegevust üks kord viie aasta jooksul, välja arvatud objekti hooldamist. Muudatus on vajalik, kuna reeglina puudub vajadus igal aastal toetada järgmisi toiminguid: objekti tähistamine, eksponeerimine, kaardistamine, arhiivimaterjalide kogumine. Erand kehtestatakse pärandkultuuri objekti hooldamiseks – selleks on võimalik taotleda toetust igal aastal, sh ka korrastamiseks, säilitamiseks ja avaliku juurdepääsu tagamiseks. Metsamaal on üldjuhul vaja igal aastal teha hooldustööd objekti eksponeerimiseks. Punktidega 5–7 muudetakse pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse määrasid. Punktiga 5 langetatakse toetuse maksimaalne määr 3196 eurolt 2000 euroni. Muudatus on seotud punktides 6 ja 7 sätestatud määrade tõstmisega ja eesmärgiga äratada toetuse vastu huvi uutes erametsaomanikes, kelle metsamaal asub pärandkultuuri objekte. Need muudatused aitavad populariseerida pärandkultuuri toetust. Samas lisandub koos pärandkultuuri objektide nimekirja uuendamisega ka mõningane surve meetme eelarvele. Punktiga 6 tõstetakse toetataval objektil erametsaomaniku enda tehtava töö toetusmäära 640 eurolt 800 euroni. Muudatus on vajalik, kuna võimaldab metsaomanikul ise rohkem töid teha. Tihti on sellised tööd väga spetsiifilised ja väikesemahulised ning turult ei ole võimalik teenusepakkujaid leida. Samuti on erametsaomanikud ise väga huvitatud oma maal pärandkultuuri objektidega seotud töid tegema. Punktiga 7 suurendatakse pärandkultuuri objekti kohta konsulendi hinnangu koostamise toetusmäära 123 eurolt 200 euroni. Muudatus on seotud punktis 3 nimetatud muudatusega, millega laiendatakse konsulendi hinnangu ulatust. Konsulent peab hindama, kas pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse raames planeeritavad tööd ja maht on kooskõlas õigusaktidega sh looduskaitseseaduses või muinsuskaitseseaduses sätestatud nõuetele. Seega suureneb konsulendi töömaht. Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks § 10 lõike 6 punkt 3. Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetust taotledes ei ole tarvis koos taotlusega enam esitada hinnapakkumist tellitava töö või teenuse kohta. Kuna toetuse suurus on piiratud maksimaalse määraga (2000 eurot objekti kohta) ja tehtavad tööd on sageli väikesemahulised, siis pole otstarbekas hinnapakkumist võtta. See asendatakse põhjalikuma konsulendi hinnanguga. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 10 lõike 7 punkt 3. Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse raames ei pea toetuse saaja pärast taotluse rahuldamise otsust enam esitama EMKle koopiat tehtud tööde kuludokumendist ning selle tasumist tõendavast dokumendist. Kuna toetuse suurus on piiratud maksimaalse määraga (2000 eurot objekti kohta) ja tehtavad tööd on sageli väikesemahulised, pole otstarbekas iga tegevuse tõendamine kuludokumendiga. Punktiga 10 täiendatakse määrust uue paragrahviga, milles sätestatakse, uue toetuse tingimusena toetus väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade piirangute hüvitamiseks. Lõikes 1 sätestatakse toetuse eesmärk, milleks on kompenseerida maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“ rakendatavast meetmest välja jäävate kaitstavate loodusobjektide erametsaomanikele looduskaitseliste piirangute järgimist. Praegu hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku ala erametsamaal ja väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala sihtkaitsevööndis Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kaudu. Seda on tehtud kahe arengukava perioodi jooksul (2007–2013 ja 2014–2020). Esialgu hüvitati saamata jäävat tulu vaid Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel erametsamaadel. Alates 2017. aastast alustati hüvitise maksmist ka sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala. Lisaks on Eestis veel erametsamaad piiranguvööndis väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala, kus täna erametsaomanikele piiranguid ei kompenseerita. Uus toetus puudutab ligi tuhandet erametsaomanikku, kellel on sellist metsamaad ligi 14 100 ha. Lõigetes 2–4 sätestatakse toetusega hõlmatud metsaalade suurus, asukoht ja tingimused. Lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et toetusõiguslik metsaala asub väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala. Punktis 2 sätestatakse, et toetusõiguslik metsaala peab asuma looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis või looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud hoiualal või alal mille osas on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 tähenduses. Punkti 3 kohaselt ei anta toetust looduskaitseseaduse § 28 lõikes 2 nimetud parkidele ja arboreetumitele. Riiklikult kaitstavate parkide kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu säilitamine. Erametsatoetus võib soosida parkide metsastumist, mis omakorda võib kahjustada kaitsealuse pargi säilimist. Arboreetumid on puude ja põõsastega ala, mis on rajatud teaduslikul või iluaianduse eesmärgil, seetõttu erametsatoetuse rakendamine ei ole seal põhjendatud. Punktis 4 sätestatakse, et kui metsaalal ei ole puittaimed vähemalt 1,3 meetri kõrgused ja puuvõrade liitus vähemalt 30%, sest on tehtud metsaseaduse § 28 lõike 4 punktides 1–3 või 6 nimetatud raiet või puud on hukkunud loodusõnnetuse tagajärjel, on ka see ala toetusõiguslik. Need lubatud raied on: 1) uuendusraie, mille hulka kuuluvad lage- ja turberaie; 2) hooldusraie; 3) valikraie; 4) kujundusraie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks kaitsekorralduskava ning liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava kohaselt. Lõikes 3 sätestatakse elemendid, mis loetakse toetusõigusliku metsaala koosseisu, ning maastikuelemendid, mille alusel üks metsaala moodustatakse. Abikõlblik ei ole üle nelja meetri laiune tuletõkestusvöönd ja elektripaigaldise kaitsevöönd, kus ei kasva metsa (nt kasvavad põõsaliigid või on lage ala). Tuletõkestusvöönd koosneb tavaliselt mineraliseeritud ribast ja sellest kahel pool asuvast lehtpuuenamusega vööndist. Kui lehtpuuenamusega vööndis kasvavad puuliigid, mis vastavad metsaseaduse § 3 lõike 2 punktis 2 sätestatud puittaimede kõrguse ja puuvõrade liituse nõudele, siis see osa on toetusõiguslik. Metsaala pindalast tuleb välja arvata lage või põõsaliikidega kaetud ala, kui see on üle nelja meetri laiune või suurem kui 0,1 ha. Kui mittetoetusõiguslikku ala ei ole keskkonnaregistrisse kantud toetusõiguslike alade kaardilt välja lõigatud, siis peab taotleja ise kaardil metsaala pindala vähendama. Sama põhimõtet tuleb rakendada ka elektripaigaldise kaitsevööndi aluse maa korral. Kui kaitsevööndis ei kasva metsa (nt kasvavad põõsaliigid või on lage ala), on tegemist perioodiliselt hooldatava elektripaigaldise kaitsevööndi alaga, siis tuleb need alad kaardilt välja jätta. Kui üle nelja meetri laiuses kaitsevööndis ei kasva metsa ja raadamisega on liini kaitsevööndit laiendatud, perioodiliselt hooldatud või rajatud uus liin, mis ei kajastu Eesti põhikaardil ning seetõttu ei vasta olemasolevad keskkonnaregistrisse kantud metsaalade kaardiandmed enam looduses olevale olukorrale, tuleb taotlejal endal taotluse esitamisel toetusõiguslikku pindala vastavalt vähendada. Kui elektripaigaldise kaitsevööndi raadamine või perioodilise hooldamise ulatus ei ole selgepiiriliselt tuvastatav, siis tuleb toetusõiguslik metsaala piiritleda kehtiva elektripaigaldise kaitsevööndi laiusest lähtuvalt. Kasvava metsaga alad nii kõrge- kui ka madalpingeliinide kaitsevööndites, kus ei ole tehtud raadamist ega perioodilist hooldamist (kus kasvavat metsa ei ole ära raiutud), on seega toetusõiguslikud. Toetusõiguslikud metsaalad kantakse keskkonnaregistrisse. Kui toetusõiguslik metsaala ei ole kantud toetusõiguslikule kaardile, siis toetust taotleda ei saa. Kui mõni toetuse saamise nõuetele vastav metsaala on kaardilt puudu, on võimalus esitada EMKle kaardile kandmise avaldus e-kirjaga või posti teel. Nii on võimalik arvestada avaldusega järgmise aasta kaardi koostamisel. Avalduses tuleb näidata võimalikult täpselt, milliseid katastriüksuseid ja nendel asuvat metsaala soovitakse kaardile lisada. Samas peab taotleja arvestama ka määruses sätestatud tingimusi toetusõiguslikule kaardikihile. Lõikes 4 sätestatakse, et toetust ei maksta keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisas nr 14 loetletud põõsaliikidega kaetud aladele. Selles lisas on põõsaliikideks liigitatud näiteks paju, sarapuu, kadakas. Lõikes 5 sätestatakse, et toetust saab taotleda vaid määruse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud erametsaomanik. Metsaseaduse § 10 lõike 4 kohaselt on erametsaomanik füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik, kellel on metsamaa. Uue paragrahvi lõikes 5 määratletakse ka kohustuseaasta mõiste, mille eest toetust makstakse – see on taotluse esitamise kalendriaasta ehk 1. jaanuar kuni 31. detsember. Lõike 6 kohaselt on võimalik toetust maksta taotlejale, kes on metsaala võõrandanud kohustuseaasta jooksul pärast taotluse esitamist. Kui toetuse taotleja (kinnisasja võõrandaja) ja uus omanik (kinnisasja omandaja) on kokku leppinud teisiti, siis võtab EMK aluseks kokkuleppe, kui see esitatakse EMKle hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. Kokkulepe toetuse üleandmise ja taotleja muutmise kohta võib olla kahepoolselt allkirjastatud dokument või viide müügilepingus, kus taotleja ja uus omanik on sõnaselgelt kokku leppinud, et soovivad, et toetusraha kantakse üle uuele omanikule. Tuleb arvestada, et toetust makstakse uuele omanikule juhul, kui võõrandatakse kõik taotluses märgitud metsaalad. Kui kokkulepet ei esitata 1. novembriks EMKle, siis saab toetuse see, kes esitas taotluse ja oli taotluse esitamise ajal omanik. Lõikes 6 näidatud tingimused tulenevad asjaolust, et riigieelarvest oleks toetusraha võimalik välja maksta samal eelarveaastal sama kohustuseaasta piirangute talumise eest. Lõige 7 sätestab toetusemäära kuni 60 eurot hektari kohta kohustuseaasta eest. Lõikes 8 sätestatakse, et kui metsaala on ühises omandis, esitab taotluse üks omanikest. Asjaõigusseaduse § 70 kohaselt loetakse ühiseks omandiks kahele või enamale isikule samal ajal kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule samal ajal mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule samal ajal kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Asjaõigusseaduse § 72 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel ja kõigi kaasomanike huve järgides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kui üks ühisomanikest on esitanud ühisomandis olevale metsaalale toetuse taotluse, eeldab EMK, et teised ühisomanikud on sellest teadlikud ning sellega nõus. Toetus makstakse sellele ühisomanikule, kes esitas toetuse taotluse. Kui samasse taotlusvooru esitavad sama metsaala kohta toetuse taotluse mitu ühisomanikku, võtab EMK nendega ühendust, ning palub neil omavahel kokku leppida, kelle taotlus võetakse menetlusse. Teistelt ühisomanikelt ootab EMK taotluse tagasivõtmise avaldusi. Kui ühisomanikud ei saavuta määratud tähtajaks kokkulepet, jätab EMK kõikide ühisomanike taotlused läbi vaatamata. See tähendab, et selles taotlusvoorus ei maksta selle ühisomandis oleva metsamaa eest toetust kellelegi. Lõige 9 sätestab loetelu (metsa)aladest, millele toetust ei saa taotleda ega maksta, kuna nendele aladele makstakse toetust teiste õigusaktide alusel. Need on põllumassiivid, mis on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika § 98 alusel, ja poollooduslikud kooslused, mis on kantud Eesti Looduse Infosüsteemi. Toetust ei või taotleda metsaala kohta, mille kohta on sõlmitud vääriselupaiga kaitseks leping keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrusega nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ kehtestatud korras. Kui taotluses on mitu metsaala ja üks metsaala ei vasta määruse nõudele, siis võidakse jätta sellele metsaalale toetusraha maksmata, teiste alade eest aga toetust makstakse. EMKle antakse siin otsustamisel kaalutlusõigus, et hinnata, kas metsaala mittevastavus tuleneb keskkonnaregistri kaardiprobleemidest vm taotlejast sõltuvatest asjaoludest (nt on kaardil objekt, mille olemasolust pidi taotleja teadma ja pidi selle toetuse objektist välistama – nt tee või lagendik vms asjaolud). Sellise vea avastamisel järgmisel aastal toetusekaardil viga parandatakse. Lõige 10 sätestab et taotlejal ei tohi olla olulisi looduskaitseseaduses ja metsaseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisi kohustuseaastal, see on taotluse esitamisele eelneval kalendri aastal 01.01–31.12. Lõige 11 sätestab loetelu, mida peetakse oluliseks looduskaitseseaduses ja metsaseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumiseks. Rikkumise olulisuse hindamine on vajalik proportsionaalsuse põhimõtte hindamiseks. Näiteks võib mõni rikkumine olla väiksema kaaluga või pelgalt tehniline, mis ei pruugi olla proportsionaalne selleks, et kogu toetusraha jätta maksmata. Rikkumine on oluline, kui rikkumisega tekitatud kahju ei ole võimalik kõrvaldada või heastada ja tegemist on pöördumatu looduskoosluse kahjustumisega ning see pandi toime kas sihtkaitsevööndis või reservaadis, või mujal ja selle eest määratud karistus moodustab üle 2/3 õigusaktides nimetatud maksimaalsest määrast. Lõike 12 kohaselt saab EMK andmed taotleja rikkumiste kohta Keskkonnaametilt. Lõike 13 kohaselt kontrollib EMK rikkumiste andmeid lisaks karistusregistrist. Rikkumise olemasolul hindab EMK selle olulisust arvestades lõikes 11 sätestatud tingimusi Lõike 14 kohaselt hindab EMK muid rikkumisi lisas 20 kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel ning seda võetakse arvesse toetuse summa arvutamisel. Rikkumise hindamisel lähtutakse sarnastest nõuetest, mida rakendatakse maaeluministri 22.04.2015. a määruses nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“ toetuse taotluse korral. Lõikes 15 sätestatakse toetuse summa vähendamise järjekord, kui taotluse hindamisel selgub, et toetussummat tuleb vähendada mitme eri nõude täitmata jätmise või rikkumise tõttu. Kõigepealt võetakse arvesse pindala suurusega seotud vähendamised ja rikkumised (sh väljaarvamised). Siin peetakse silmas kattuvusi põllumaa, poolloodusliku koosluse jm aladega, kohapealse kontrolli tulemusi (nt pole tegemist metsaalaga või välja arvamata on teed ja kraavid jms). Teiseks, kui pindala vähendamised on toetussummast tehtud, siis alles jäävast toetussummast arvutatakse maha looduskaitseseaduse ja metsaseaduse rikkumise eest arvutatav vähendamine ja kõige viimasena arvestatakse toetussummast maha taotluse hilinenult esitamisega seotud vähendamised. Lõikes 16 sätestatakse põhimõte, et rikkumise tuvastamisel ja toetuse summa vähendamisel arvestatakse rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist. Nõude rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse toetuse saamiseks sätestatud kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud. Rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele. Kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik mõistlike vahenditega lõpetada. Kordumine sõltub sellest, kas üks ja sama toetuse saaja on toime pannud samalaadseid rikkumisi ka varem. Lõigetes 17 ja 18 sätestatakse taotluse esitamise tingimused. Lõike 17 kohaselt esitab taotleja EMKle taotluse PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Taotluse esitamise tähtaeg on 4. aprillist kuni 22. aprillini. Taotleja esitab lisades 1 ja 19 nõutud andmed. Lõike 18 kohaselt saab sarnaselt Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava Natura 2000 erametsamaa toetusega esitada taotluse ka kuni 25 kalendripäeva hiljem. Sellisel juhul peab taotleja arvestama, et kui taotlus esitatakse pärast määratud lõpptähtaega ehk pärast 22. aprilli, vähendatakse toetuse summat, mis toetuse saajal oleks olnud õigus saada taotluse õigeaegse esitamise korral, iga tööpäeva kohta 1% võrra. Kui taotlus esitatakse rohkem kui 25 kalendripäeva hiljem, ei võeta seda vastu ja taotlejale toetust ei maksta. Erinevate perioodide (tähtaegse taotluse esitamise periood ja hilinenud taotluse esitamise periood) eristamine on vajalik, kuna taotluse esitamise tähtpäev 22. aprill võib sattuda puhkepäevale. Siis loetakse tähtajaks esitatuks sellele järgneval tööpäeval esitatud taotlus ja hilinenud taotluste esitamise periood (kuni 25 kalendripäeva) algab sellele tööpäevale järgnevast päevast. Selline arvestus on kooskõlas haldusmenetluse seaduse tähtaja lugemise sätetega. Näiteks kui 22. aprill langeb laupäevale, siis tähtajaks esitatuks loetakse esmaspäeval, 24. aprillil esitatud taotlus. 25 kalendripäeva hakatakse lugema alates 25.04. Lõige 19 sätestab aja, millal EMK teeb toetuse maksmise otsuse või toetuse maksmisest keeldumise otsuse. Punktiga 11 täiendatakse määruse § 16 lõiget 2, lisades viite uue toetuse paragrahvile (§ 133 lõige 7). Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab eelarveaastal toetuse andmiseks määratud summat, on § 133 lõikes 7 nimetatud toetuse ühikumääraks summa, mis võimaldab rahuldada kõik nõuetele vastavad taotlused. See tähendab, et toetuse määra kuni 60 eurot hektari kohta kohustuseaasta kohta võidakse vähendada, kui eelarvest ei piisa kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks. Punktiga 12 muudetakse § 19 lõiget 2, et ühtlustada metsaseaduses sätestatud taotluse rahuldamata jätmise ja toetuse mittemaksmise alused, viies § 19 lõige 2 kooskõlla määruse § 17 lõikes 3 ja metsaseaduse § 10 lõike 91 juhtudega. Punktiga 13 kehtestatakse määruse lisa 3 uues sõnastuses. Lisa täiendatakse uute pärandkultuuri objektidega, kuna praegune nimekiri võimaldab toetada väheseid objekte. Samas on pärandkultuuri säilitamine ja eksponeerimine endiselt oluline tegevus ning metsaomanikud on avaldanud soovi nimekirja laiendamiseks. Samas peab taotleja arvestama, et ka uued objektid, millele toetust soovitakse saada, peavad asuma metsamaal. Punktiga 14 täiendatakse määrust uute lisadega 19 ja 20. Lisas 19 näidatakse ära need andmed, mis on vaja esitada taotluses uue toetuse metsaalade kohta. Lisas 20 sätestatakse põhimõtted, mille alusel hinnatakse looduskaitseseaduses ja metsaseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmist. Rikkumiste hindamisel lähtutakse sarnastest nõuetest, mida rakendatakse maaeluministri 22.04.2015. a määruses nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“ toetuse taotlemise korral. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse muutmisel on arvestatud lisavahendite vajadusega riigieelarves uue toetuseliigi rahastamisel. Arvestatud on ka võimaliku erakorralise toetuse eelarve vähenemisega. Selle tarbeks muudetakse määrust nii, et uue toetuseliigi rahaliste vahendite nappuse korral vähendatakse toetuse väljamakset proportsionaalselt. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ja arvamuse andmiseks Eesti Erametsaliidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ja MTÜle Eesti Metsa Abiks.  Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ Lisa 3 Pärandkultuuri objektide nimekiri Objektitüübid Kood Ajaloolised metsakuivenduskraavid KKR Ajalooliste isikute rajatud puistud AJM Ajaloosündmuste, traditsioonidega seotud puistud ASM Endisaegsete metsakorralduste jäljed (nt üle 150-aastased kvartalisihid) MEK Eriotstarbel rajatud puistud EOM Eripärase kasutuseesmärgiga puistud EKM Eripärase koosseisuga katsekultuurid KAM Eripärase maapinna ettevalmistusega või tehnoloogiaga rajatud puistud ETM Jahi, kalanduse ja mesindusega seotud kohad JKM Jäljed huvitavamate metsamajandusvõtete rakendamisest RAI Metsad, mida on uurinud tuntud teadlased TEM Metsaestakaadid ja saeveskid EST Metsakasvatuse ja -kasutusega seotud objektid MKV Metsastunud pargid PKM Metsatööliste (roomakeste) majad MMJ Metsavendade punkrid MVP Metskonnahooned MTS Miiliaugud, söepõletuskohad MIA Parvetuskohad PAK Puude mõõtmete või muu poolest silmapaistvad puistud ja puudegrupid SIM Põlised metsateed, jalgrajad, hobuseteed MET Põlispuud PUU Silmapaistvad võõrliikidest puistud VOM Traditsioonidega seotud puistud TRM Tõrvaahjud, tõrvaajamiskohad, tärpentiinivabrikud TOA Vahtkondade kordonid VKK Vaigukogumispunktid VAI Vanad metsataimlad MTI Õuepuud OPU  Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ Lisa 19 Looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetuse taotluse andmed Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala metsaala Jrk nr Katastriüksuse tunnus Metsaala nr pindala (ha)  Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ Lisa 20 Looduskaitseseaduse ja metsaseaduse ning nende alusel kehtestatud nõuete rikkumiste hindamine 1. Hindamise lähtekohad Looduskaitseseaduse või metsaseaduse rikkumise ilmnemisel vähendatakse toetust, arvestades selle raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist(edaspidi kokku hindamiskriteeriumid). Nõuete rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud. Nõuete rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele. Kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik mõistlike vahenditega lõpetada. Kordumine sõltub sellest, kas ühe ja sama toetuse saaja puhul on avastatud samalaadseid rikkumisi eelmise nelja aasta jooksul. 2. Hindepunktide andmine Hindepunkte antakse iga rikkumise kohta hindamiskriteeriumite kaupa. Hindepunktide andmisel hinnatakse hindamiskriteeriumi mõju suurust järgmiselt: 1) mõju on VÄHENE (1 punkt); 2) mõju KESKMINE (2 punkti); 3) mõju OLULINE (3 punkti). Hindepunktid summeeritakse ning saadakse koondhinne. Saadud koondhinde alusel leitakse sanktsioon ehk toetuse vähendamise protsent iga rikkumise eest. Koondhinnete ja sanktsiooni (vähendamise protsendi) suhe on järgmine:  Koondhinne 0 kuni 4 punkti = 1%  Koondhinne 5 kuni 6 punkti = 3%  Koondhinne 7 kuni 9 punkti = 5%  Kordumine: kui samalaadne rikkumine tuvastatakse teist korda, korrutatakse sanktsioon kahega, kui samalaadne rikkumine tuvastatakse kolmandat korda, korrutatakse sanktsioon kolmega, jne. 3. Hindamismaatriks Hindamiskriteeriumi selgitus Mõju on vähene Mõju on keskmine Mõju on oluline riteeriumid Hindamisk (1 punkt) (2 punkti) (3 punkti) Nõude rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede Rikkumine pandi toime Rikkumine pandi toime Rikkumine pandi toime olulisusest, võttes arvesse võetud kohustuste eesmärki, mida ei mittekaitsealusel maal piiranguvööndis või sihtkaitsevööndis, reservaadis. ole täidetud. (sh tulundusmetsas) või hoiualal. Siin hinnatakse rikkumise tagajärje mõju keskkonnale, võimaluse piiranguvööndis või RASKUSASTE korral ka ala suurust, mida kahjustati. hoiualal või ranna Nt kui metsamaterjali on veetud ilma veoseleheta või metsa on kaldakaitse vööndis. raiutud ilma metsateatiseta, kuid iseenesest tegevus on lubatav ehk sellist dokumenti on võimalik tagantjärele saada, siis mõju keskkonnale pole. Nt kui rikutud on raietingimusi või raie on alal üldse keelatud, mille tagajärjel puistu hävitati, siis mõju keskkonnale on oluline. Nõude rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu Tehtud hoiatus, Sanktsiooni suurus on üle Sanktsiooni suurus on üle 2/3 tegevusele. ettekirjutus või on tehtud 1/3, aga mitte rohkem kui õigusaktides nimetatud Siin hinnatakse rikkumise protokollis/otsuses/ettekirjutuses tehtud nii ettekirjutus kui ka 2/3 õigusaktides nimetatud maksimaalsest määrast. sanktsiooni suurust eeldusel, et sanktsiooni määramisel on otsuse määratud sunniraha. Või maksimaalsest määrast. Määratud arest, tegija hinnanud nõuete rikkumise ulatust, sh tehiolusid, on tehtud trahv alla Määratud arest, kriminaalkaristus, tehtud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. seaduses näidatud kriminaalkaristus, tehtud ettekirjutus ja määratud alammäära (KS § 61) või ettekirjutus ja määratud sunniraha ULATUS sanktsiooni suurus on sunniraha kuni 1/3 õigusaktides nimetatud maksimaalsest määrast. Rikkumise kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest Olukord on võimalik viia Rikkumine on ühekordne Rikkumist on võimalik osaliselt või sellest, kas seda mõju on võimalik mõistlike vahenditega endisesse seisukorda (nt ja endist olukorda on kõrvaldada/heastada, tegemist lõpetada. dokumentide nõuete võimalik taastada. ei ole pöördumatu Hinnatakse, kas rikkumise mõju on püsiv või on võimalik endine mittetäitmine, looduskoosluse olukord taastada/heastada või likvideerida rikkumise tagajärjed raiejäätmete koristamine kahjustumisega, sh ka vm. jms). tulevikus. Nt kui puistu on raiutud ja selle asemele on ehitatud maja või KESTUS rajatud tiik, ei saa endist seisukorda taastada. Raiet käsitatakse sellisena, et rikkumist pole võimalik taastada, kuigi mets on taastuv loodusvara. Lisaks tuleb hinnata rikkumise kordumist. See sõltub sellest, kas ühel ja samal toetuse saajal on avastatud samalaadseid rikkumisi eelmise nelja aasta jooksul. Sellisel juhul korrutatakse rikkumise hindamisel saadud vähendamise protsent nii mitme aastaga, mil on avastatud sama toetusesaaja samalaadseid rikkumisi. Kui samalaadne rikkumine on toime pandud kahel aastal, korrutatakse viimase rikkumise hindamisel saadud vähendamise protsent kahega. Kui samalaadne rikkumine on toime pandud kolmel aastal, korrutatakse viimase rikkumise hindamisel saadud vähendamise protsent kolmega jne. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-0242 - Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18e68d43-e439-456b-9191-536f718001dc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18e68d43-e439-456b-9191-536f718001dc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main