Avaldamiseks esitamine

\*02020603050405020304Times New Roman;\*020b0604020202020204Arial; \*00000000000000000000Cambria Math;\*020f0502020204030204Calibri;\*00000000000000000000Tahoma; \*00000000000000000000Cambria;\*02020603050405020304Times New Roman; \*02020603050405020304Times New Roman;\*00000000000000000000Cambria; \*02020603050405020304Times New Roman;\*02020603050405020304Times New Roman; \*02020603050405020304Times New Roman;\*020f0502020204030204Calibri; \*02020603050405020304Times New Roman;Times New Roman;Times New Roman CE; Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Arial;Arial CE; Arial Cyr;Arial Greek;Arial Tur;Arial (Hebrew); Arial (Arabic);Arial (Vietnamese);Cambria Math;Cambria Math CE; Cambria Math Cyr;Cambria Math Greek;Cambria Math Tur;Cambria Math (Vietnamese); Calibri;Calibri CE;Calibri Cyr;Calibri Greek; Calibri Tur;Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic);Calibri (Vietnamese); Tahoma;Tahoma CE;Tahoma Cyr;Tahoma Greek;Tahoma Tur; Tahoma (Hebrew);Tahoma (Arabic);Tahoma (Vietnamese);Tahoma (Thai); Cambria;Cambria CE;Cambria Cyr;Cambria Greek; Cambria Tur;Cambria (Vietnamese);Times New Roman;Times New Roman CE; Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur; Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese); Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr; Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Cambria; Cambria CE;Cambria Cyr;Cambria Greek;Cambria Tur; Cambria (Vietnamese);Times New Roman;Times New Roman CE; Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur; Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese); Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr; Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Times New Roman; Times New Roman CE;Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek; Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic); Times New Roman (Vietnamese);Calibri;Calibri CE; Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur; Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic);Calibri (Vietnamese); Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr; Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);;;;;; ;;;;;;;;;;; ;;;;\*\* Normal; heading 1; heading 2;\*Default Paragraph Font;\* Normal Table;\* Pealkiri 1 Märk;\*Pealkiri 2 Märk;\* Table Grid;\* Sisu;\*Placeholder Text; Balloon Text;\* Jutumullitekst Märk; header;\*Päis Märk; footer;\*Jalus Märk; Normal (Web); Default; Revision;\*\* Aila SchmidtMerle \*Justiitsministeerium\*delta_docName{Pealkiri}delta_regNumber{viit}delta_regDateTime {reg.kpv}delta_signerName{allkirjastaja}delta_signerJobTitle{ametinimetus}delta_accessRestrictionBeginDate {kehtiv alates}delta_accessRestrictionEndDate{kehtiv kuni}delta_accessRestrictionEndDesc{kirjeldus}delta_accessRestrictionReason {alus}\*http://schemas.microsoft.com/office/word/2003/wordml \*2450\* \* \* \* \*.\* .\*.\*)\*()\* ()\*()\*()\*() L. Lapini arhitektoonide kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud kultuuriministri 28. veebruari 2022. a käskkirjaga nr 38 Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 1 alusel. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga „kunstimä lestis“ L. Lapini arhitektoonid (asukoht Pärnu maakond, Pärnu linn, Kuldse K odu tn T1, KÜ 62501:001:0682). Muinsuskaitseametil kanda mälestise andmed kultuurimälestiste registrisse ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. \*para19lg2\*para19lg2 Vastavus riikliku kaitse eeldusele Pärnu linnale kuuluval katastriüksusel Kuldse Kodu tänav T1 ( KÜ 62501:001:0682 ) asub kaks arhitektooni, mille projekteeris kunstnik-arhitekt Leonhard Lapin 1975. aastal (valmisid 1976 .\~ aastal). L. Lapini arhitektoonid on eraldiseisvad elemendid, kuid on arhitektuurses kompositsioonis ka Toomas Reinu kavandatud ja Pärnu KEK-i ehitatud 700 meetri pikkuse terrasselamuga Kuldne K odu ning selle sissepääsude ees olevate värviliste betoonist struktuuridega (autoriks samuti L. Lapin). Esia lgu oli terrasselamu ette kavandatud kaheksa arhitektooni ja hoone keskmesse kogukas nn supertä his, kuid plaan realiseerus vaid osaliselt. Ehitamata jäi ka kortermaja keskel asuma pidanud tornelamu. L. Lapini arhitektoonid on ligi nelja meetri kõ rgused valubetoonist kuu bid. Kuubi iga tahk on omalaadne kujund ning kuubi keskmes on ü hel juhul kaldrist (Andrease rist) ja teisel murdjoon. Need toimivad ühtaegu nii elukeskkonda ilmestavate iseseisvate skulpturaalsete vormide kui ka sissepääsutähistena. Esialgu oli üks arhitektoon sinist ja teine rohelist värvi ehk need haakusid maja sissepääsude ees olevate sama värvi raamstruktuuridega. Arhitektoonide vorm on sä ilinud, kuid algne värvilahendus ja kohati ka betoonpind on välitingimuste tõttu kulunud ning vajab taastamist. Muinsuskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt \*para10lg1\*para10lg1on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa -ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumidest. Kõnealuse objekti kaalukamatest üldistest kriteeriumidest selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus, tehniline seisukord saab esile tuua selektiivsust ja originaalsubstantsi säilivust. L.\~ Lapini arhitektoonid on Eesti vanimad suurejoonelised arhitektoonid, mis on omataoliste seas kunstiliselt kõige kõrgema tasemega. Kuna enamasti on arhitektoonid pigem väiksemate mõõtmetega, eksponeeritud tubastes tingimustes ning valdavalt ajutised, siis sellistes mastaapsetes mõõtmetes ja püsivast materjalist arhitektoonid linnaruumis on erakordsed. Esteetilises plaanis on Kuldse Kodu arhitektoonid seotud sama autori teiste töödega: Kirovi näidiskalurikolhoosi keskuse haljakuga (olulisel määral muudetud) ja Merihobu baari ümbritsenud ekraan-seinaga (hä vinud). Arhitektoonide originaalne vorm on autentselt säilinud, ajalooline värvikiht on kulunud, kuid taastatav. Kunstimälestise kriteeriumidest haruldus, kunstiväärtus, päritolu, vanus, sä ilivus ja terviklikkus, kuulumine asjade kogumisse, asja valmistaja, kasutatavus on olulisima kaaluga haruldus, kunstiväärtus ja päritolu. Arhitektoonide puhul kasutatud eksperimentaalsed ning pilkupüüdvad julged vormid muudavad n eed Eesti oludes ainukordseteks kunstiteosteks. Samuti eristuvad arhitektoonid skulptuurimaastikul, sest on elavas dialoogis elamuga, mille juurde need loodud on. Omalaadsuse ja kunstiliste taotluste tõttu peetakse neid erandlikeks ka Eesti betoonehitiste seas. Arhitektoonide kogumaht jäi küll teostamata, kuid kuivõrd on tegemist ainsate nõ ukogude perioodist pärit säilinud arhitektoonidega, siis kahe olemasoleva haruldust see ei vähenda. Kõrge kunstiväärtuse annab arhitektoonidele see, et t egu on erandlike vormidega, kus on sünteesitud originaalsel viisil arhitektuuri ja skulptuuri. L. Lapin on lähtunud toona radikaalsena tundunud ja pikalt põlu all olnud nõukogude avangardismi pä randist ning Pärnu KEK-i linnaku nõ udlikust ehituskunstist ja keskkonna läbimõeldud disainist. Nõukogude aja masselamuehitus ele ja nõukogude kosmopoliitse inimese kujundamisele vastu töötades aitasid arhitektoonid luua identiteeti ja kohatunnet. Arhitektoonidele lisab olulisust ka see, et need on tehtud just selle asukoha ja Pärnu KEK-i elamute ümbruse elavdamiseks. Eeltoodule tuginedes esindavad L. Lapini arhitektoonid Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa ja vastavad riikliku kaitse eeldusele. Mälestiseks tunnistamise põhjendatus Uute mälestiste kaitse alla võtmine on oluline, et tagada kultuuripärandi sä ilimine selle mitmekesisuses. Eestis analoogseid arhitektoone mälestiseks tunnistatud ei ole, tegu on unikaalsete ja tuntud objektidega. Arhitektoonide säilitamine aitab alal hoida ja tutvustada nõukogude perioodi arhitektuuri- ja kunstipärandit. Muinsuskaitseseaduse § 11 lõike 5 kohaselt on kunstimä lestis kunstilise, kultuurilise, usundilise, ajaloolise, etnoloogilise või teadusliku väärtusega vallasasi, asjade kogum, ehitise osa või ehitisest eemaldatud osa, mis peegeldab kunsti, käsitööoskuste võ i esteetika arengut ning kohalike traditsioonide ja kogukonnaga seotud protsesse. Kuna L. Lapini arhitektoonide puhul on tegemist Eesti mõistes silmapaistvate avalikus ruumis paiknevate kunstilise väärtusega haruldaste teostega, siis selleks, et tagada arhitektoonide säilimine, on otstarbekas tun nistada need kunstimälestiseks. Arhitektoonide peamine ohutegur on hooldamatusest tingitud amortisatsioon. Objektide korrastamise protsessi tuleb kaasata arhitektoonide autor. A rhitektoonide senist kasutusviisi kunstiteosena avalikus ruumis m älestiseks tunnistamine ei piira. Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse l äbiviimine L. Lapini arhitektoonide mälestiseks tunnistamise ettepaneku tegi arhitektuuriajaloolane Leele Välja 2020. aasta novembris. Enne L. Lapini arhitektoonide mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist küsis Muinsuskaitseamet 17.06 .2021 sellekohast arvamust Pä rnu Linnavalitsuselt. Muinsuskaitseamet tutvustas nii P ärnu Linnavalitsusele kui ka mä lestiseks tunnistamise ettepaneku tegijale arhitektuuriajaloolase Karin Pauluse 2021. aasta juunis koostatud arhitektoonide kaitse eelduse hindamise eksperdihinnangut . Selle kohaselt on arhitektoonid Eesti oludes täiesti ainulaadsed, rikastavad avalikku ruumi ning annavad aimu 1970. aastate kunstilistest püüdlustest ja L. Lapini loomingust. Pärnu Linnavalitsus esitas seisukoha, mille kohaselt võib L. Lapini arhitektoonid kultuurimälestisteks tunnistada, sest tegu on linnaruumi ilmekate elementidega ja kultuurimä lestiseks tunnistamine annab neile suurema toetuse püsimajäämiseks. L. Välja täiendavat arvamust ei esitanud. 24.08.2021 kaalus Muinsuskaitseamet mä lestiseks tunnistamise menetluse algatamist ja otsustas seda teha. 04.11 .2021 saatis Muinsuskaitseamet Pärnu Linnavalitsusele ja mälestiseks tunnistamise ettepaneku tegijale kä skkirja eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Pärnu Linnavalitsus täiendavat arvamus t ei esitanud. Muinsuskaitse Nõukogu vaatas ettepaneku 25.01.2022 koosolekul läbi ja nõustus kultuurimälestiseks tunnistamisega. Leevendused Muinsuskaitseseaduse § 62 lõike 1 kohaselt on töö de tegemise luba tegevuskava alusel nõutav vallasmälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks ja mälestise ilme muutmiseks ning vallasmälestise eemaldamiseks kinnisasjast, mille juurde see kuulub. Muinsuskaitseseaduse § 66 lõike 1 kohaselt on vallasmälestise hoiu- ja säilitustingimuste muutmisel nõutud Muinsuskaitseameti teavitamine. Muinsuskaitseseadusega sätestatud tööde tegemise loakohustusest ja teavitamiskohustusest leevenduste tegemine ei ole asjakohane, sest nii konserveerimine, restaureerimine, mälestise ilme muutmine kui ka hoiu- ja sä ilitustingimuste muutmine mõjutab otseselt mälestise säilimist. Tiit Terik Kultuuriminister