Kiri

Ministeeriumid Meie 15.03.2022 nr 1.2-2/38-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks sotsiaalkaitseministri määruse "Sünnituslehe andmed ja menetlemine" eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada tavapärasest lühema tähtaja jooksul hiljemalt 21.03.2022, põhjusel, et eelnõuga kavandatavad muudatused jõuaksid jõustuda 01.04.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Naistearstide Selts Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Perearstide Selts Andmekaitse Inspektsioon Merlin Murumets 6269 806 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 11.03.2022 MINISTRI MÄÄRUS Sünnituslehe andmed ja menetlemine Määrus kehtestatakse perehüvitiste seaduse § 46 lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse sünnituslehe andmekoosseis ning sünnituslehe andmete Sotsiaalkindlustusametile edastamise tingimused ja kord. § 2. Sünnituslehe andmekoosseis Sünnituslehe andmekoosseisu kuuluvad järgmised andmed: 1) raseda ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg (päev, kuu ja aasta); 2) lapse eeldatav sünnikuupäev; 3) tuvastatud loodete arv; 4) arsti või ämmaemanda ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 5) tervishoiuteenuse osutaja nimetus ja registrikood; 6) sünnituslehe edastamise kuupäev ja kellaaeg. § 3. Sünnituslehe andmete edastamine (1) Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis olevad sünnituslehe andmed edastatakse automaatse andmevahetuse kaudu sotsiaalkaitse infosüsteemi, kui naise rasedus on kestnud vähemalt 22 nädalat. Sünnituslehe andmed on Sotsiaalkindlustusametile aluseks perehüvitiste seadusest tuleneva vanemahüvitise pakkumisel, määramisel ja maksmisel. (2) Kui sünnituslehe andmed muutuvad peale 22. rasedusnädalat, edastab tervishoiuteenuse osutaja muutunud andmed automaatse andmevahetuse kaudu sotsiaalkaitse infosüsteemi. (3) Sotsiaalkindlustusamet võtab vanemahüvitise pakkumise, määramise ja maksmise aluseks sotsiaalkaitse infosüsteemi ajaliselt hiljem edastatud andmed. (4) Kui sünnituslehe andmeid ei ole automaatse andmevahetuse kaudu võimalik sotsiaalkaitse infosüsteemi edastada, edastab arst või ämmaemand andmed Sotsiaalkindlustusametile e-posti teel ja teeb selle kohta tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi märke. (5) Raseda soovi korral võib arst või ämmaemand sünnituslehe välja kirjutada paberil ning sellisel juhul edastab isik selle Sotsiaalkindlustusametile. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri määruse „Sünnituslehe andmed ja menetlemine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri määrus „Sünnituslehe andmed ja menetlemine“ kehtestatakse perehüvitiste seaduse § 46 lõike 7 alusel. Määruse eesmärk on sätestada sünnituslehe andmekoosseis ning sünnitusandmete Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) edastamise kord. Määruse kehtestamine on vajalik perehüvitiste seaduse (PHS) 01.04.2022 jõustuvate muudatuste rakendamiseks. 26.10.2018 võttis Riigikogu vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Nimetatud muudatustega muudeti rasedus- ja sünnituspuhkus emapuhkuseks. Emapuhkust hakatakse tasustama ema vanemahüvitisega endise sünnitushüvitise asemel. Emapuhkuse saamise tingimused sätestatakse töölepingu seaduses (TLS) ning ema vanemahüvitise saamise tingimused, alused ja kord PHS-is. Muudatuste tulemusena hakkab SKA maksma kõiki väikelapsega seotud riigi poolt makstavaid hüvitisi ja toetusi, sealhulgas ema vanemahüvitist. Seni kehtivas regulatsioonis on sünnituslehe näol olnud tegemist töövõimetuslehega ning selle registreerimise, väljakirjutamise ja Eesti Haigekassale (edaspidi haigekassa) edastamise tingimused ja kord on olnud sätestatud ravikindlustuse seaduses (RaKS) ja sellega seotud rakendusaktides. Kuivõrd 2018. aastal vastuvõetud seadusega muudeti rasedus- ja sünnituspuhkus emapuhkuseks (mida ei loeta enam ajutise töövõimetuse liigiks) ning sünnitushüvitise asemel hakatakse maksma ema vanemahüvitist PHS-i alusel, viidi ka sünnituslehe regulatsioon RaKS-ist välja, samuti muudetakse sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määrust nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ (avaldamismärkega RT I, 29.12.2017, 2) ja sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määrust nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ (avaldamisemärkega RT I, 15.05.2020, 22). Sünnituslehe mõiste ja käesoleva määruse kehtestamise aluseks olev volitusnorm on sätestatud PHS-is. Edaspidi töötleb sünnituslehe andmeid SKA ning tervishoiuteenuse osutajad edastavad sünnituslehe andmed otse SKA-le, kellel on õigus sünnituslehe andmeid töödelda ema vanemahüvitise pakkumiseks, määramiseks ja maksmiseks. 1.2. Määruse ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Merlin Murumets (626 9806; [email protected]). Eelnõu koostamisse oli eksperdina kaasatud endine töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga luuakse võimalus rakendada Riigikogu poolt 26.10.2018 vastu võetud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust. 1 Määrus on seotud Riigikogu menetluses oleva perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (512 SE). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja punktis 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse sünnituslehe andmekoosseis ning sünnituslehe andmete SKA-le edastamise tingimused ja kord. Eelnõu §-s 2 nimetatakse andmed, mis moodustavad sünnituslehe andmekoosseisu. Naise raseduse kulgu jälgiv arst või ämmaemand (edaspidi tervishoiutöötaja) vormistab alates rasedusega arvele võtmise päevast naisele rasedakaardi. Rasedakaardile kantavate andmete loetelu on sätestatud sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ §-s 281. Rasedakaardile kantavate andmete loetelus kajastuvad muu hulgas andmed, mis on loetletud käesoleva eelnõu §-s 2 ning on vajalikud SKA-le ema vanemahüvitise menetlemiseks. Seega on sünnituslehe andmete fikseerimine üks osa tavapärasest tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisest ega vaja tervishoiutöötajatelt täiendavat ressurssi andmete koondamisel ja edastamisel. Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemist kanduvad need andmed automaatse andmevahetuse kaudu sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi SKAIS), kui naise rasedus on kestnud vähemalt 22 rasedusnädalat. Sünnituslehe andmekoosseisu kuuluvad järgmised andmed: 1) raseda ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg (päev, kuu ja aasta) – andmed on olulised isiku tuvastamiseks. Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemist edastatakse SKAIS-i üksnes isikukood. Kui isikukood jõuab SKAIS-i, mis on omakorda automaatselt seotud rahvastikuregistriga, seostatakse isikukood raseda nimega. Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemist koos isikukoodiga ka raseda nimepildi esitamine võib kaasa tuua tõrkeid andmevahetuses ja veateateid, sest erinevates infosüsteemides võib nimepildis olla erinevusi ja seetõttu ei ole otstarbekas nimepilti koos isikukoodiga edastada. Kui andmed liiguvad väljaspool infosüsteemi, näiteks olukorras, kus sünnituslehte ei ole võimalik automaatselt SKAIS-i edastada, kuna rasedal on välismaa isikukood või isikukood puudub üldse, või olukorras, kus isik soovib sünnituslehte paberil, on oluline edastada samal ajal nii raseda ees- ja perekonnanimi kui ka isikukood või sünniaeg; 2) lapse eeldatav sünnikuupäev – tegemist on tervishoiutöötaja poolt prognoositava sünnituse kuupäevaga. Ema vanemahüvitisele õiguse tekkimine on seotud vastavalt PHS § 35 lõikele 2 lapse eeldatava sünnikuupäevaga. Lapse eeldatav sünnikuupäev märgitakse kujul pp.kk.aaaa. Lapse eeldatav sünnikuupäev on aluseks, et pakkuda, määrata ja maksta hüvitist rasedale, kellel on õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi; 3) tuvastatud loodete arv – info edastamine SKA-le loodete arvu kohta on oluline vanemahüvitise pakkumiseks, määramiseks ja maksmiseks. Kui SKA saab alates 22. rasedusnädalast SKAIS-ist info lapse eeldatava sünnikuupäeva kohta ning hiljem tervise infosüsteemist info lapse surnult sünni kohta, on SKA-le edasiseks hüvitise menetluseks oluline teada, kas looteid oli üks või mitu. Näiteks, kui naine ootas kaksikuid ja kui üks loode sureb, jõuab info selle kohta SKAIS-i, misjärel on SKA-le oluline teada, kas looteid oli üks või kaks ja kas teine loode on elus. Sellises olukorras ei pea SKA tegema emale vanemahüvitise pakkumust lapse surnult sünni korral, vaid peab enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva tegema n-ö tavapärase vanemahüvitise pakkumuse; 4) arsti või ämmaemanda ees- ja perekonnanimi ning isikukood – nime ja isikukoodi edastamine on vajalik raseduse kulgu jälgiva tervishoiutöötaja tuvastamiseks. Nii nagu raseda puhul, kandub 2 ühest süsteemist teise vaid tervishoiutöötaja isikukood, sest SKAIS-is seotakse see automaatselt tervishoiutöötaja nimega rahvastikuregistri alusel; 5) tervishoiuteenuse osutaja nimetus ja registrikood – andmete edastamine on vajalik tervishoiuteenuse osutaja tuvastamiseks. Piisab üksnes tervishoiuteenuse osutaja registrikoodi edastamisest SKAIS-i. Kui registrikood jõuab SKAIS-i, mis omakorda on automaatselt seotud äriregistriga, seostatakse registrikood tervishoiuteenuse osutaja nimega. Kui andmed liiguvad väljaspool infosüsteemi, on oluline edastada samal ajal nii tervishoiuteenuse osutaja nimetus kui ka registrikood; 6) sünnituslehe edastamise kuupäev ja kellaaeg – oluline on fikseerida sünnituslehe andmete edastamine kuupäeva ja kellaaja täpsusega, sest kui raseduse ajal sünnituslehe andmed muutuvad, edastatakse uuendatud andmed automaatselt iga kord SKAIS-i, et SKA teaks vanemahüvitise pakkumiseks, määramiseks ja maksmiseks võtta aluseks ajaliselt hiljem edastatud andmed. Eelnõu §-s 3 sätestatakse sünnituslehe andmete edastamise kord. Kui naise rasedus on kestnud vähemalt 22 nädalat, kanduvad sünnituslehe andmed automaatse andmevahetuse kaudu tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemist SKAIS-i. Kui sünnituslehe andmed peale 22. rasedusnädalat, nt täpsustub lapse eeldatav sünnikuupäev, märgib tervishoiutöötaja viivitamata tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi muutunud andmed, mis kanduvad üldjuhul automaatse andmevahetuse kaudu ka SKAIS-i. SKA võtab vanemahüvitise pakkumise, määramise ja maksmise aluseks ajaliselt hiljem edastatud andmed. Kui peaks esinema olukord, kus sünnituslehte ei ole võimalik automaatse andmevahetuse kaudu SKA-le edastada, edastab tervishoiutöötaja sünnituslehe andmed SKA-le elektronposti teel ja teeb tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi sellekohase märke. Loomulikult kasutatakse selleks turvalisi kanaleid ja andmete krüpteerimise vahendeid. Raseda soovi korral võib raseduse kulgu jälgiv tervishoiutöötaja sünnituslehe väljastada ka paberil. Paberil väljastatud sünnituslehe andmed kinnitab tervishoiutöötaja oma allkirjaga. Eelnõu §-s 4 on sätestatud määruse jõustumise aeg. Määrus on kavandatud jõustuma 01.04.2022, samal ajal perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Vanemapuhkuse ja -hüvitise 01.04.2022 jõustuvate muudatuste mõju, sealhulgas rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise asendamist emapuhkuse ja ema vanemahüvitisega, on põhjalikult hinnatud PHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (652 SE) mõjuhinnangus.1 Muudatuste mõju lapseootel peredele on mõjuhinnangus hinnatud keskmiseks. Käesoleva määrusega kehtestatav sünnituslehe andmekoosseis ja SKA-le edastamise kord lapseootel naist otseselt ei mõjuta. Määruse rakendamine toob kaasa muudatused raseduse kulgu jälgivate arstide ja ämmaemandate tööprotsessis ning SKA tööprotsessis. Mõjude avaldumist on alljärgnevalt kirjeldatud sihtrühmade kaupa. 4.1. Andmekaitsealane mõjuhinnang 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/55def2ae-3464-41d9-b069- 53e7eaafa764/Pereh%C3%BCvitiste%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teist e%20seaduste%20muutmise%20seadus 3 Eelnõuga luuakse alus sünnituslehe andmestiku automaatseks edastamiseks tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi ja SKAIS-i vahel eesmärgiga võimaldada vanematele riigipoolset proaktiivset perehüvitiste pakkumist. Sisuliselt muutub aga sünnituslehe andmete töötleja (haigekassa asendub SKA-ga). Eelnõuga lisanduvaid andmeid töödeldakse SKAIS-is nii, nagu kõiki muid perehüvitiste menetlemise andmeid. Andmete töötlemise andmestik on kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud infosüsteemi andmete koosseisuga (SÜS, § 39). Perehüvitiste saamise aluseks olevaid andmeid vahetatakse infosüsteemide vahel (tervishoiuteenuse osutaja infosüsteem, SKAIS), mis tähendab, et andmevahetus on kontrollitud (eesmärgipärane ja minimaalne). Nii edastatakse tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemist üksnes kindel andmestik selleks, et SKA saaks isikule teha õigeaegse ema vanemahüvitise pakkumuse. Just kontrollitud päring ja selle alusel edastatav teave võimaldavad hoida andmete edastamise võimalikult minimaalse ja asjakohasena. Andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jms). Tagatud on nii organisatoorsed kui tehnilised meetmed. Kuna andmed liiguvad turvaliste andmevahetuskanalite kaudu, võib andmekaitsealast mõju pidada väheseks ning võimalike riskide ohtu väikeseks. Seadusemuudatustega kaasnev andmekaitsealane mõju on vähene, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jne), mis on sätestatud riiklikele andmekogudele. Tagatud on nii organisatoorsed kui tehnilised meetmed riskide maandamiseks. Andmekogumise protsess on läbipaistev ning tagatud on õigusliku aluse olemasolu. Põhjused täiendavaks andmete päringuks on piisavalt kaalukad ja vajalikud teenuste korraldamiseks. Lisaks kohaldub ametnikele avaliku teenistuse seadus (ATS, § 55), mille kohaselt ei tohi ametnik nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistussuhtest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Muul juhul reguleeritakse konfidentsiaalsuskohustus töölepingus või muu dokumendi lisana (TLS, § 22). Kokkuvõttes võib andmekaitselist mõju pidada väheseks. 4.2. Mõju arstide ja ämmaemandate tööprotsessile Määrusel on mõju kõikidele raseduse kulgu jälgivatele arstidele ja ämmaemandatele, kes on seni välja kirjutanud sünnituslehte ajutise töövõimetuslehena. Kuna käesoleva määruse alusel sünnituslehe andmete fikseerimine on üks osa tavapärasest tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisest ja andmevahetus on automatiseeritud, ei vaja see tervishoiutöötajatelt täiendavat ressurssi andmete koondamisel ja edastamisel. Kui seni liikusid sünnituslehe andmed tervishoiuteenuse osutajatelt haigekassasse, siis käesoleva määruse järgi liiguvad need alates 01.04.2022 SKA-sse. Emapuhkuse perioodi hakkab tulevikus märkima ema ise SKA iseteeninduses ning seda perioodi ei märgita enam sünnituslehele. Seega muutub vähesel määral arstide ja ämmaemandate tööprotsess, kuid tegu pole ulatusliku muudatusega, mis mõjutaks oluliselt nende igapäevatööd. 4.3. Mõju SKA töökorraldusele Praegu maksab sünnitushüvitist haigekassa, kuid alates 01.04.2022 hakkab emapuhkuse ajal makstava ema vanemahüvitise väljamakseid tegema SKA. Haigekassa töökoormus väheneb, kuna kaob vajadus menetleda enam kui 10 000 sünnitushüvitise maksmise juhtu aastas. Eeldatavalt suureneb nende menetluste arvelt mõnevõrra SKA töökoormus, kuid kuna SKA teeb 4 ka vanemahüvitise väljamakseid, ei kaasne muudatusega samas mahus menetluste arvu kasvu. Pigem jääb SKA töökoormus samaks, kuna sünnitushüvitist saanud emade sihtrühm teeb ka praegu vanemahüvitise saamiseks avalduse SKA-le. Edaspidi hakkab sünnitusleht tervishoiuteenuse osutajalt liikuma otse SKA-le, kes alustab ema vanemahüvitise määramise menetlust. SKA peab naise ravikindlustuse tagamise eesmärgil edastama haigekassa ravikindlustuse andmekogusse andmed ema vanemahüvitise maksma hakkamise kohta. Kokkuvõttes võib muudatusest tulenevat mõju ulatust SKA töökoormusele hinnata keskmiseks, kuid mõju esinemise sagedust väikeseks, kuna tegemist on ühekordse muudatusega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad kulud seoses tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis sünnituslehe eraldamisega ajutise töövõimetuse lehe alt ning andmevahetusteenuse loomisega tervishoiuteenuse osutajate ja SKA vahel. Kokku pakub sünnitusteenust 23 haiglat, sünnituslehe andmete edastamise õigus on ka esmatasandi tervishoiukeskustel, kelle koosseisus on ämmaemand. Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid liidestatakse SKAIS-iga või nad edastavad sünnituslehe andmed MISP2 tehnilise lahenduse kaudu. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) koos Eesti Haiglate Liiduga teeb vajalikud IT-arendused. 2022. aastal on TEHIK-u IT-arenduskulud kokku 50 000 eurot, millele lisanduvad tervishoiuteenuse osutajate IT-arenduskulud uue teenuse kasutusele võtmiseks, mis kaetakse tervishoiuteenuse osutajate eelarvest. Vanemapuhkuse ja -hüvitise 01.04.2022 jõustuvate muudatustega seotud kulud ja tulud on põhjalikult hinnatud PHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (652 SE) mõjuhinnangus. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma samal ajal PHS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatuste rakendumisega käesoleva aasta 1. aprillil. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Perearstide Seltsile ja Andmekaitse Inspektsioonile. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-0299 - Sünnituslehe andmed ja menetlemine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e996012f-fbdb-409b-82a9-131e0584a2ec Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e996012f-fbdb-409b-82a9-131e0584a2ec?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main