Kiri

Tiit Terik Kultuuriminister, Kultuuriministeerium Koopia: Marje Josing Direktor, Eesti Konjunktuuriinstituut Lauri Lugna Juhatuse esimees, EAS Austatud kultuuriminister Erinevad uuringud ja statistika kogumine on valdkonna arengu prognoosimiseks ja poliitika kujundamiseks väga olulised. Hea tava kohaselt kaasatakse uuringute läbiviimisel ka uurimise objektiga seotud osapooli ja asjatundjaid võimalikult laialt ning sedavõrd keerulise uurimisobjekti puhul nagu muusika ka võimalikult varases etapis. Meile teadaolevalt viib Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) EAS-i tellimusel läbi uuringut kaardistamaks Eesti loomemajanduse valdkonnad, sh muusika. Kaardistuses vaadeldakse nii tuumik- kui sidusalasid ning vastavaid majandusnäitajaid, rahastamist, nõudlust, organiseerituse taset jm. Lisaks on uuringu lõpuosas sõnastatud valdkonna väidetavad nõrkused ja tugevused ning samuti antud soovitused ja suunised vajalikeks sammudeks ja arengusuundadeks. Eesti Muusikanõukoguni jõudis märtsi esimestel päevadel Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt läbiviidava uuringu Muusika osa esialgne 88-leheküljeline versioon. Kuna uuring käsitleb kogu muusikavaldkonda, siis peame äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et uuringu koostamisel pole kaasatud sedavõrd mitmetasandilise ja keerulise valdkonna kõiki olulisi esindus- ja katusorganisatsioone. Ühe nädalaga kogu see materjal läbi töötada ja oma sisend anda pole varem planeeritud tööde kõrvalt jõukohane vist kellelegi? Uuringu esialgne versioon sisaldab ühe teatud osa muusikavaldkonna (eelkõige väikeettevõtluse) sisendeid, on oluliselt kallutatud, sisaldab vigu, ebatäpsusi ja desinformatsiooni. Eriti tendentslik, kohati hämmastavalt ebarelevantne ja uuringu puhul sobimatut subjektiivsust sisaldav, on juba mainitud, valdkonna tugevusi ja nõrkusi kirjeldav lõpuosa, samuti vajalike parenduste ja poliitikasoovituste valik. Olulise järeldusena jõutakse vajaduseni tagada ja suurendada ühe, ilmselt suurema osa uuringu sisendist andnud organisatsiooni riiklikku finantseerimist, mis viitab selgele huvide konfliktile. Samuti peaaegu puudub sisuline seos statistikat käsitleva osa ning tugevuste, nõrkuste ja ettepanekute osa vahel. Käesolev versioon keskendub vaid piiratud osale muusikasektorist. Samal ajal on tunnetatav ambitsioon käsitleda lihtsustatud moel kogu muusikakultuuri, hägustades mõisteid ja neid juhulikult kasutades. Arvestades sedalaadi uuringute olulisust poliitikate kujundamisel ja seda, et neid viiakse läbi vaid mõni kord kümnendi jooksul, leiavad siin toodud andmed ja järeldused kasutust ka aastate pärast. Suur-Karja 23/10148 Tallinn /6449931 /[email protected]/ Registrikood 80088291 Seetõttu on eriti oluline, et faktid oleksid täpsed, samuti ei peaks olema soovitused ning tugevuste ja nõrkuste iseloomustus liigselt subjektiivsed või eriliselt mõne žanri või organisatsiooni huvidest lähtuvad. Valdkondlike uuringute puhul varasematel aastatel on kultuuriministeerium soovitanud uuringu läbiviijal pöörduda valdkonna erinevate esindusorganisatsioonide, loomeliitude ja ühingute poole. Sel korral on ministeerium ja EAS piirdunud kahjuks vaid Music Estonia vaatega. Teeme ettepaneku pikendada uuringu tähtaega, laiendades uuringu valdkondlikku haaret, koheldes võrdselt erinevaid esindusorganisatsioone ja alavaldkondi. Sugugi vähem oluline pole ka esinevate vigade korrigeerimine ning hinnangute ilmselge subjektiivse kallutatuse kõrvaldamine. Lugupidamisega Eesti Muusikanõukogu juhatuse nimel Ivari Ilja Eesti Muusikanõukogu president (allkirjastatud digitaalselt) Suur-Karja 23/10148 Tallinn /6449931 /[email protected]/ Registrikood 80088291