Kiri

Ministeeriumid Meie 11.03.2022 nr 1.2-2/35-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada tavapärasest lühema tähtaja jooksul hiljemalt 18.03.2022, põhjusel, et eelnõuga kavandatavad muudatused jõuaksid jõustuda 01.04.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Sotsiaalkaitseministri määrused_EN_04.03 2. Sotsiaalkaitseministri määrused_SK_04.03 Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Merlin Murumets 626 9806 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 04.03.2022 MINISTRI MÄÄRUS Nr Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega Määrus kehtestatakse perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4, § 463 lõike 2, § 51 lõike 4 ja § 59 lõike 4 ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel kooskõlas kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõikega 13 ja § 64 lõikega 52. § 1. Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruses nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 14 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõna „lapsehoolduspuhkuse“ sõnaga „vanemapuhkuse“; 3) paragrahvi 3 lõike 5 punktist 5 jäetakse välja sõna „välisriigis“; 4) paragrahvi 3 lõike 5 punkti 13 täiendatakse pärast sõnu „vanema abikaasa“ tekstiosaga „, registreeritud elukaaslase“; 5) paragrahvi 3 lõike 5 punktist 16 jäetakse välja tekstiosa „, kui isa täiendavat vanemahüvitist taotletakse enne lapse sündi“; 6) paragrahvi 3 lõike 5 punktist 17 jäetakse välja sõna „täiendavat“; 7) paragrahvi 3 lõike 5 punktist 18 jäetakse välja sõnad „isa täiendava“; 8) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse punktidega 19 ja 20 järgmises sõnastuses: „19) abielutõend; 20) kooseluleping notariaalselt tõestatud vormis.“; 9) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse punktidega 21–24 järgmises sõnastuses: 21) täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 tähenduses, millega elatis on välja mõistetud;  2 22) täitemenetluse peatamise kuupäev; 23) pankroti väljakuulutamise kuupäev; 24) pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuupäev.“. § 2. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus” muutmine Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruses nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „lapsehooldustasu,“; 2) paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise otsuse andmed koos teabega elatisnõude ülemineku kohta riigile.“; 3) paragrahvi 9 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Töölepingu seaduse § 66 lõigetes 1 ja 2 sätestatud puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise alusandmeteks on hüvitamise taotluse andmed.“; 4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Töölepingu seaduses sätestatud emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse kasutamise alusandmeteks on hüvitamise taotluse andmed.“; 5) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Maksukohustuslaste register on andmeandja isiku maksualaste andmete kohta isikule toetuste, pensionide ja hüvitiste pakkumiseks, määramiseks, maksmiseks ja järelkontrolli tegemiseks.“; 6) paragrahvi 17 lõiget 9 täiendatakse tekstiosaga „, elatisvõlgniku pankrotimenetluses täitemenetluse peatamise, pankroti väljakuulutamise ja pankrotimenetluse lõpetamise määruse andmete kohta pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmiseks ning elatise kohtulahendi andmete kohta elatisabi menetlemiseks.“; 7) paragrahvi 17 lõikes 10 asendatakse sõnad „ja lapsehoolduspuhkuse“ tekstiosaga „ning emapuhkuse, isapuhkuse ja vanemapuhkuse“; 8) paragrahvi 17 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister on andmeandja hoolduspere vanema lepingu kohta vastavalt perehüvitiste seaduse §-s 38 sätestatule.“; 9) paragrahvi 17 lõiget 15 täiendatakse pärast sõnu „andmete esitaja kohta“ tekstiosaga „, surnult sündinud lapse surma kuupäeva kohta perehüvitiste määramiseks“; 10) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 23–25 järgmises sõnastuses: „(23) Tervishoiuteenuse osutaja on andmeandja sünnituslehe andmete saamisel. (24) Tööandja on andmeandja § 9 lõikes 7 nimetatud andmete saamisel.  3 (25) Töötaja on andmeandja § 9 lõikes 71 nimetatud andmete saamisel.“. § 3. Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 60 „Sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseis“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 60 „Sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseis“ preambulis asendatakse arv „36“ arvuga „463“. § 4. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punktid 1–8, § 2 punktid 3–5 ja 7–10 ning § 3 jõustuvad 1. aprillil 2022. a. (2) Määruse § 1 punkt 9 ning § 2 punktid 2 ja 6 jõustuvad 1. juulil 2022. a. (3) Määruse § 2 punkt 1 jõustub 1. septembril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Kantsler  Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse sotsiaalkaitseministri määruseid, mis on seotud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatuste rakendumisega käesoleva aasta 1. aprillist. 26.10.2018 võttis Riigikogu vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Nimetatud seaduse muudatustega liideti rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus vanemapuhkuste skeemi ning selle tulemusena loodi vanemapuhkus, millel on individuaalselt emadele ja isadele mõeldud puhkuseosa ehk emapuhkus ja isapuhkus. Seega asendati mõiste „lapsehoolduspuhkus“ mõistega „vanemapuhkus“. Muudatuste eesmärk oli suurendada vanemate võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks, luues vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi enam valikuvõimalusi ning soodustades hoolduskoormuse jagamist ema ja isa vahel. Samuti muudeti rasedus- ja sünnituspuhkus emapuhkuseks. Emapuhkust hakatakse tasustama ema vanemahüvitisega endise sünnitushüvitise asemel. Emapuhkuse saamise tingimused näeb ette töölepingu seadus (TLS) ning ema vanemahüvitise saamise tingimused, alused ja korra näeb ette perehüvitiste seadus (PHS). Muudatuste tulemusena hakkab Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) maksma kõiki väikelapsega seotud riigi poolt makstavaid hüvitisi ja toetusi, sealhulgas ema vanemahüvitist. Lisaks muudeti lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse kasutamis- ja tasustamistingimusi ning lihtsustati nii tööandja, lapsevanema kui ka SKA jaoks lapsepuhkuse hüvitamise protsessi. Alates lapsepuhkuse regulatsiooni muudatuste jõustumisest ei pea tööandjad enam esitama SKA-le taotlusi lapsepuhkuse tasu hüvitamiseks. Lapsepuhkuse õigusega töötaja taotleb lapsepuhkust SKA iseteenindusportaalis, kust liigub info ka tööandjatele ning kui tööandja lapsepuhkuse andmisest ei keeldu, maksab SKA lapsepuhkuse hüvitise otse isiku arvelduskontole. Tööandjad ei pea seega tulevikus ise lapsepuhkuse päevi hüvitama, kuna väljamakse teeb SKA. Seadusemuudatustega laiendatakse ka kehtivat elatisabi regulatsiooni ja tagatakse alates 01.07.2022 elatisabi maksmine ka nendele lastele, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja kelle suhtes on käimas pankrotimenetlus. Pankrotimenetlusaegse elatisabi eesmärk on vähendada üksi last kasvatavate vanemate vaesust ja tagada neile parem majanduslik hakkamasaamine. Pankrotiaegse elatisabi menetlemiseks on vaja täiendada kehtivaid rakendusakte. Paremaks muudetakse ka vanemahüvitise ja emapuhkuse tingimusi olukorras, kus laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi, ning luuakse alus lapse surma fakti automaatseks edastamiseks tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) ja sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi SKAIS) vahel eesmärgiga võimaldada ka lapse kaotanud vanematele proaktiivset perehüvitiste pakkumust, mistõttu täiendatakse ka rakendusakte. 1.1. Sisukokkuvõte Seoses uute vanemahüvitise liikide – ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis – jõustumisega 01.04.2022 on vaja uuendada sotsiaalkaitseministri määruseid „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ ja „Sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseis“.  2 SKAIS-i põhimääruse muudatused on seotud rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse nimetuse asendumisega vastavalt emapuhkuseks ja vanemapuhkuseks. Samuti tagatakse muudatustega emapuhkuse, lapsendajapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse ning nende puhkuste ja hüvitiste taotlemine SKAIS-i kaudu. Lisaks täiendatakse määrust nii, et juhul, kui laps sünnib surnult, oleks SKA-l võimalik TIS-ist saada vajalikud andmed, et lapse vanematele pakkuda vanemapuhkuse ja -hüvitise võimalusi pärast traagilist sündmust. Määruseid „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ ja „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ täiendatakse seoses 01.07.2022 jõustuva pankrotimenetlusaegse elatisabi määramise ja maksmisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Merlin Murumets (626 9806; [email protected]). Eelnõu ettevalmistamisele on kaasa aidanud Sotsiaalkindlustusameti kvaliteedi osakonna õiguse talituse jurist Merle Magnus (5382 3729; [email protected]), hüvitiste osakonna äriteenuste talituse teenuse juht Marjana Lazarenkov (5307 0868; [email protected]) ja hüvitiste osakonna arendusnõunik Pirjo Künnapuu (782 7906; [email protected]). Eelnõu koostamisse oli eksperdina kaasatud endine töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga luuakse võimalus rakendada Riigikogu poolt 26.10.2018 vastu võetud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 26.10.2018, 1). Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (512 SE). Eelnõuga muudetakse järgmisi määruseid: 1) sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrus nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ (RT I, 08.06.2021, 4); 2) sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus” (RT I, RT I, 22.02.2022, 4); 3) sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrus nr 60 „Sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseis“ (RT I, 14.08.2019, 6). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja punktis 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrust nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“. Paragrahvi 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 punkt 14, mis sätestas taotluse isa täiendava vanemahüvitise saamiseks. Vastavalt PHS § 34 lõikele 1 on alates 01.04.2022  3 vanemahüvitise liigid ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis. Seega ei ole alates 01.04.2022 vajadust enam eraldi taotleda isa täiendavat vanemahüvitist, kuna tegu ei ole enam eraldi perehüvitise liigiga, vaid tegu on vanemahüvitisega. Paragrahvi 1 punktiga 2 asendatakse määruse § 3 lõike 5 punktis 1 sõna „lapsehoolduspuhkuse“ sõnaga „vanemapuhkuse“, kuna varasem termin „lapsehoolduspuhkus“ ei ole alates 01.04.2022 TLS-is enam kasutuses, mistõttu on nimetatud termin asendatud uue terminiga „vanemapuhkus“. Paragrahvi 1 punktiga 3 jäetakse määruse § 3 lõike 5 punktist 5 välja sõna „välisriigis“. Seni on nimetatud punktis sätestatud, et isikul tuleb esitada dokument lapsendamise kohta välisriigis. Kuivõrd alates 01.04.2022 hakkab lapsendajapuhkuse eest maksma lapsendaja vanemahüvitist SKA, on SKA-le vajalikud dokumendid ka riigisisese lapsendamise kohta. Kuigi muudatusega jäetakse sättest välja sõna „välisriigis“, ei muutu sisuliselt põhimõte, et dokument lapsendamise kohta tuleb esitada ka välisriigist lapsendamise korral. Sõltuvalt lapsendatud lapse vanusest võib taotleja vajada välisriigi lapsendamise dokumenti mistahes liiki perehüvitise saamiseks. Paragrahvi 1 punktiga 4 täiendatakse määruse § 3 lõike 5 punkti 13 registreeritud elukaaslasega. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt on samad õigused ja kohustused vanema abikaasal ja vanema registreeritud elukaaslasel, mistõttu täiendatakse sätte loetelu ka registreeritud elukaaslasega kooseluseaduse tähenduses. Paragrahvi 1 punktiga 5 jäetakse määruse § 3 lõike 5 punktist 16 välja lauseosa pärast koma. Alates 01.04.2022 on lapse eeldatava sünnikuupäeva info vajalik ka teist liiki vanemahüvitiste määramiseks ja maksmiseks. Seega eemaldatakse sättest täiend, mis nägi ette lapse eeldatava sünnikuupäeva andmed vaid isa täiendava vanemahüvitise taotlemiseks. Paragrahvi 1 punktiga 6 jäetakse määruse § 3 lõike 5 punktist 17 välja sõna „täiendavat“. Alates 01.04.2022 ei ole isa täiendav vanemahüvitis enam eraldi perehüvitise liik ning vanemahüvitise liigina kehtestatakse isa vanemahüvitis. Seega asendatakse muudatusega mõiste „isa täiendav vanemahüvitis“ mõistega „isa vanemahüvitis“. Paragrahvi 1 punktiga 7 jäetakse määruse § 3 lõike 5 punktist 18 välja sõnad „isa täiendava“. Alates 01.04.2022 on SKA-l vaja teada ka teist liiki vanemahüvitiste kasutamise perioodi, mistõttu võetakse sättest välja täpsustus, mille kohaselt oleksid hüvitise kasutamise perioodi andmed vajalikud vaid isa täiendava vanemahüvitise taotlemiseks. Paragrahvi 1 punktiga 8 täiendatakse määruse § 3 lõiget 5 punktidega 19 ja 20. Vastavalt PHS- ile on mitmele perehüvitisele õigus ka vanema abikaasal, kes ei ole lapse bioloogiline vanem (punkt 19), ja registreeritud elukaaslasel kooseluseaduse tähenduses (punkt 20). Mõningatel juhtudel ei pruugi isikute kooselu staatus kajastuda rahvastikuregistris (nt ei ole abielu sõlmitud Eestis) ning sel juhul tuleb isikutel tulenevalt hüvitise liigist vajaduse korral lisada andmed või dokumendid, mis tõendavad abielu (punkt 19) või registreeritud kooselu (punkt 20). Paragrahvi 1 punktiga 9 täiendatakse määruse § 3 lõiget 5 punktidega 21–24, mis jõustuvad rakendussätte kohaselt 2022. a 1. juulil. Punkt 21 sätestab andmetena täitedokumendi täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 tähenduses, millega elatis on välja mõistetud. Kuna lisaks elatist väljamõistvale kohtulahendile ja kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsusele võib alates 01.09.2022 täitedokumendiks olla ka riikliku perelepituse seaduse alusel kinnitatud vanemluskokkulepe või elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele (TMS § 2 lg 1 p 181), või lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe (TMS § 2 lg 1 p 26), siis on otstarbekam vältida määruses iga täitedokumendi eraldi nimetamist ning kasutada üldisemat viidet TMS § 2 lõikes 1 nimetatud täitedokumentidele. Punktides 22–24 nimetatud andmed on vajalikud pankrotimenetlusaegse elatisabi määramiseks ja maksmiseks. Olukorras, kus enne pankrotimenetlust on lapsele makstud täitemenetlusaegset  4 elatisabi, tagatakse elatisabi maksmine tagasiulatuvalt selle aja eest, kui kohus on pankrotimenetluse avaldust menetledes otsustanud täitemenetluse peatada kuni pankroti väljakuulutamiseni, mistõttu on menetluse seisukohalt oluline täitemenetluse peatamise kuupäev. Pankrotimenetlusaegset elatisabi makstakse alates pankroti väljakuulutamisest ning elatisabi maksmine lõpeb pankroti lõpetamise määruse jõustumise kuule järgnevast kuust. Info pankroti väljakuulutamise ja pankrotimenetluse lõppemise kohta saab SKA Ametlikest Teadaannetest. Eelnõu §-ga 2 muudetakse sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrust nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus”. Paragrahvi 2 punktiga 1 muudetakse määruse § 9 lõike 3 punkti 1 ning jäetakse välja sõna „lapsehooldustasu“. Muudatus on seotud Riigikogus 06.12.2017 vastu võetud ja 01.09.2019 jõustunud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 28.12.2017, 7), mille kohaselt lõpetati lapsehooldustasu maksmine alates 01.09.2019 sündivate laste eest. Samas on PHS § 631 lõikes 2 esitatud üleminekusäte, mille kohaselt makstakse enne 31.08.2019 sündinud laste eest lapsehooldustasu kuni lapsehooldustasu saamise õiguse lõpuni või maksimaalselt kuni 2024. aasta 31. augustini. Seega kaotatakse alates 01.09.2024 kõnealusest sättest lapsehooldustasu kui üks tingimus. Paragrahvi 2 punktiga 2 täiendatakse määruse § 9 lõiget 4 punktiga 5. Elatisabi maksmise ja määramise alusandmeid täiendatakse seoses 01.07.2022 jõustuva pankrotimenetlusaegse elatisabi regulatsiooniga, millest saab kohtumenetlusaegse elatisabi ja täitemenetlusaegse elatisabi kõrval täiendav võimalus elatisabi määramiseks ja maksmiseks. Paragrahvi 2 punktiga 3 muudetakse määruse § 9 lõiget 7. Tegu on täpsustava muudatusega, kus viidatakse TLS-i sätetele, milliste puhkuste puhul tööandja taotleb SKA-lt riigieelarvest puhkuse hüvitamist. Samuti viiakse säte kooskõlla järgmise punktiga. Paragrahvi 2 punktiga 4 täiendatakse määruse § 9 lõikega 71. Alates 01.04.2022 muutub emapuhkuse, lapsendajapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse hüvitamise kord. Kui seni tuli neid puhkusi ja nende hüvitamist taotleda tööandjalt (nt lapsepuhkus ja puudega lapse vanema lapsepuhkus) või haigekassalt (nt rasedus- ja sünnituspuhkus ja lapsendajapuhkus), siis tulevikus märgib töö- või teenistussuhtes olev lapsevanem ise SKA iseteeninduses kuupäevad, millal ta soovib nimetatud puhkusi võtta, ning SKA edastab selle informatsiooni tööandjale. Kui tööandja nõustub töötaja soovitud kuupäevadega, ei ole tal kohustust e-kirjale reageerida. Mittenõustumise korral võib tööandja keelduda, andes SKA-le keeldumisest teada (e-maili teel) viie kalendripäeva jooksul. Tööandja mittenõustumise korral teavitab SKA sellest töötajat, jätab töötaja puhkusetaotluse rahuldamata ning lapsepuhkuse hüvitise määramata PHS § 8 alusel. Seega, alates 01.04.2022 ei maksa kõnealuste puhkuste hüvitist tööandja ega taotle hüvitise kompenseerimist, vaid hüvitist maksab SKA otse inimesele. Paragrahvi 2 punktiga 5 täiendatakse määruse § 17 lõiget 2 ning sätestatakse, et SKA-l on õigus kasutada maksukohustuslaste registrit andmeandjana ka isiku maksualaste andmete järelkontrolli tegemiseks. Vastavalt PHS §-le 464 on SKA-l õigus kontrollida vanemahüvitise arvutamise aluseks olevaid isikustatud sotsiaalmaksu andmeid tagasiulatuvalt kolme aasta jooksul pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist. Paragrahvi 2 punktiga 6 täiendatakse määruse § 17 lõiget 9. Seoses 01.07.2022 jõustuva pankrotimenetlusaegse elatisabi regulatsiooniga on SKA-l, kes on elatisabi määraja ja maksja, vajalik saada kohtute infosüsteemist andmeid elatisvõlgniku pankrotimenetluse kohta. Andmed, mida SKA menetluse läbiviimiseks vajab, on elatisvõlgniku pankrotimenetluses täitemenetluse peatamise, pankroti väljakuulutamise ja pankrotimenetluse lõpetamise määruse andmed ning elatise kohtulahendi andmed. Andmevahetus kohtute infosüsteemi ja SKA vahel ei saa esialgu olema automaatne. Vajaliku info pankrotiaegse elatisabi määramiseks ja maksmiseks saab SKA üksikpäringute kaudu.  5 Paragrahvi 2 punktiga 7 muudetakse määruse § 17 lõiget 10. Seoses terminoloogia muutumisega asendatakse sõna „lapsehoolduspuhkus“ sõnaga „vanemapuhkus“. Varasem termin „lapsehoolduspuhkus“ ei ole alates 01.04.2022 TLS-is enam kasutuses, mistõttu on nimetatud termin asendatud uue terminiga „vanemapuhkus“. Samuti lisatakse loetellu emapuhkus ja isapuhkus, mis on alates 01.04.2022 vanemapuhkuse liigid. Alates 01.04.2022 taotleb töötaja puhkust SKA (iseteeninduse) kaudu ning SKA teavitab tööandjat töötaja poolt taotletud puhkuse alguse ja lõpupäevadest. Vastavalt PHS § 46 lõigetes 3 ja 4 sätestatule liigub ema- ja isapuhkuse perioodide info ka töötamise registrisse, kui tööandja on aktsepteerinud töötaja taotletud puhkuseperioodi. Ema vanemahüvitise ja isa vanemahüvitise maksmise aluseks töö- või teenistussuhtes lapsevanemale on vastav emapuhkuse või isapuhkuse kanne töötamise registris. Paragrahvi 2 punktiga 8 täiendatakse määruse § 17 lõiget 11. Kuivõrd alates 01.04.2022 ei ole lapsendajahüvitis ajutise töövõimetuse hüvitise liik, mida maksti ravikindlustuse seaduse alusel, ning lapsendaja vanemahüvitist hakkab PHS § 38 alusel maksma SKA, määratakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) andmeandjaks lapsendaja vanemahüvitise määramiseks ja maksmiseks. SKA saab edaspidi STAR-ist andmed hoolduspere vanemate lepingute kohta. Paragrahvi 2 punktiga 9 täiendatakse määruse § 17 lõiget 15. Vastavalt PHS § 5 lõikele 3 on SKA-l õigus saada andmeid TIS-ist. Sättega lisatakse SKA-le õigus saada TIS-ist andmeid surnult sündinud lapse surma kuupäeva kohta, muus osas jääb sätte eesmärk ja sisu samaks. Lapse surnult sünni korral on vanematel õigus sünnitoetusele ja vanemahüvitisele. Seni on lapse kaotanud vanematel tulnud perehüvitiste saamiseks esitada SKA-le vastavasisuline taotlus. Kui lapse elusalt sünni korral käivitab lapsevanematele mõeldud proaktiivsed perehüvitiste pakkumused lapse registreerimine rahvastikuregistris, siis surnult sündinud lapse surma fakti rahvastikuregistrisse ei kanta ja proaktiivseid perehüvitiste pakkumusi lapse kaotanud vanematele ei ole SKA teha saanud. Isikuandmete kaitse seaduse § 9 lõike 4 kohaselt võib ilma andmesubjekti pärija nõusolekuta töödelda surnud inimese sünni- ja surmaaega ning surmafakti. Lapse surnult sünni fakt kajastub TIS-is. TIS-ist edastatakse SKAIS-i üksnes lapse surma fakt ja seos lapse emaga, kellele SKA perehüvitiste pakkumuse teeb. Kui ema vastavasisulise pakkumuse kinnitab, makstakse perehüvitised talle välja. TIS-ist andmeedastuse käigus ema terviseandmeid SKAIS-i ei edastata. Paragrahvi 2 punktiga 10 täiendatakse määruse § 17 lõigetega 23–25. Muudatused on seotud 01.04.2022 jõustuvate muudatustega vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemis. Lõikes 23 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja on andmeandja sünnituslehe andmete saamisel. Alates 01.04.2022 nimetatakse rasedus- ja sünnituspuhkus emapuhkuseks ning emapuhkust hakatakse tasustama ema vanemahüvitisega endise sünnitushüvitise asemel. Muudatuste tulemusena hakkab SKA maksma ema vanemahüvitist, mille aluseks on tervishoiuteenuse osutajate poolt edastatud info sünnituslehe andmete jaoks. Lõikes 24 sätestatakse, et tööandja on andmeandja määruse § 9 lõikes 7 nimetatud andmete saamisel. Alaealise põhipuhkuse ja osalise või puuduva töövõimega töötaja puhkusetasu 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitab SKA kuni seitsme kalendripäeva ulatuses. Algselt maksab puhkusetasu tööandja, kellel on õigus taotleda ülejäänud 28 põhipuhkuse päeva eest kompensatsiooni SKA-lt. Kuni 31.03.2022 taotlesid tööandjad ka lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse tasu kompenasatsiooni SKA kaudu, kuid alates 01.04.2002 maksab SKA nende puhkuste hüvitise otse töötajale. Lõikes 25 sätestatakse, et töötaja on andmeandja määruse § 9 lõikes 71 nimetatud andmete saamisel. Säte on seotud kõnealuse eelnõu § 2 punktiga 4, kus on täpsemalt selgitatud andmete liikumist alates 01.04.2022 Eelnõu §-ga 3 muudetakse sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrust nr 60 „Sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseis“. Määruse volitusnormiks ei ole alates 01.04.2022 enam PHS § 36 lõige 2, vaid § 463 lõige 2. Seetõttu asendatakse preambulis arv 36 arvuga 463.  6 Eelnõu §-s 4 on sätestatud määruse jõustumisaja erisused. Määruse § 1 punktid 1–8, § 2 punktid 3–5 ja 7–10 ning § 3 jõustuvad 1. aprillil 2022. a, mis on seotud samal päeval jõustuva perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Määruse § 1 punkt 9 ning § 2 punktid 2 ja 6 jõustuvad 1. juulil 2022. a. Nimetatud sätted on seotud PHS-i pankrotimenetlusaegse elatisabi sätete jõustumisega. Määruse § 2 punkt 1 jõustub 1. septembril 2024. a, sest lapsehooldustasu maksmine lõpetati alates 01.09.2019 sündivate laste eest. Vastavalt PHS § 631 lõikes 2 esitatud üleminekusättele makstakse enne 31.08.2019 sündinud laste eest lapsehooldustasu kuni lapsehooldustasu saamise õiguse lõpuni või maksimaalselt kuni 2024. aasta 31. augustini. Seega kaotatakse alates 01.09.2024 kõnealusest sättest lapsehooldustasu kui üks tingimus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Andmekaitsealane mõjuhinnang Pankrotimenetlusaegse elatisabi regulatsiooni kohta on tehtud põhjalik andmekaitsealane mõjuhinnang Riigikogu menetluses oleva perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE) seletuskirjas. Riiklike perehüvitiste taotluste, sh elatisabi taotluste menetlejana järgib SKA ka pankrotimenetlusaegse elatisabi määramisel kõiki andmekaitse põhimõtteid ja turvanõudeid ning eraldiseisvat kohanemisaega olemasolevate teenuste täiendamiseks asutus ei vaja. Sisulised nõuded ja mõjud on hinnatud juba seniste elatisabiteenuste rakendamisega. Eelnõuga lisanduvaid andmeid töödeldakse SKAIS-is nii, nagu kõiki teisi perehüvitiste menetlemise andmeid (sh praegu elatisabi). Andmete töötlemise andmestik on kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud infosüsteemi andmete koosseisuga (SÜS, § 39). TIS-ist lapse surma kuupäeva info saamiseks täiendatakse sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrust nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus” TIS-ist saadavate andmete täpsema loeteluga. Automaatne andmevahetus lapse surma fakti edastamiseks TIS-i ja SKAIS-i vahel võimaldab SKA-l teha lapse kaotanud vanematele proaktiivne perehüvitiste pakkumus ja vähendada nende halduskoormust, mis on seni kaasnenud perehüvitiste taotlemiseks taotluse esitamisega. Isikuandmete kaitse seaduse § 9 lõike 4 kohaselt võib ilma andmesubjekti pärija nõusolekuta töödelda surnud inimese sünni- ja surmaaega ning surmafakti. Lapse surnult sünni fakt kajastub TIS-is. TIS-ist edastatakse SKAIS-i üksnes lapse surma fakt ja seos lapse emaga, kellele SKA perehüvitiste pakkumuse teeb. Kui ema vastavasisulise pakkumuse kinnitab, makstakse perehüvitised talle välja. TIS-ist andmeedastuse käigus ema terviseandmeid SKAIS-i ei edastata. Lapse kaotanud peresid on aastas hinnanguliselt 40 ja neile on hästi oluline riigi igakülgne tugi emotsionaalselt keerulisel ajal. Proaktiivse teenuse pakkumisega ja perehüvitiste maksmisega ei kaasne olulist eraelu riivet. Toetuse saamise aluseks olevaid andmeid vahetatakse riiklike andmekogude vahel (TIS, SKAIS), mis tähendab, et andmevahetus on kontrollitud (eesmärgipärane ja minimaalne). Nii edastatakse TIS-ist üksnes kindel andmestik selleks, et kontrollida konkreetset fakti (lapse surmakuupäev). Just kontrollitud päring ja selle alusel edastatav teave võimaldavad hoida andmete edastamise võimalikult minimaalse ja asjakohasena. Andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jms). Tagatud on nii  7 organisatoorsed kui tehnilised meetmed. Kuna andmed liiguvad turvaliste andmevahetuskanalite kaudu, võib andmekaitsealast mõju pidada väheseks ning võimalike riskide ohtu väikeseks. Vanemapuhkuse ja -hüvitise 01.04.2022 jõustuvate muudatuste mõju on põhjalikult hinnatud PHS- i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (652 SE) mõjuhinnangus. Kokkuvõtlikult on muudatustega kaasnev andmekaitsealane mõju vähene, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jne), mis on sätestatud riiklikele andmekogudele. Tagatud on nii organisatoorsed kui tehnilised meetmed riskide maandamiseks. Andmekogumise protsess on läbipaistev ning tagatud on õigusliku aluse olemasolu. Põhjused täiendavaks andmete päringuks on piisavalt kaalukad ja vajalikud teenuste korraldamiseks. Lisaks kohaldub ametnikele avaliku teenistuse seadus (ATS, § 55), mille kohaselt ei tohi ametnik nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistussuhtest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Muul juhul reguleeritakse konfidentsiaalsuskohustus töölepingus või muu dokumendi lisana (TLS, § 22). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. Emapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse hüvitamise tingimuste muudatustega kaasnevat kulu ja tulu on analüüsitud 26.10.2018 Riigikogus vastu võetud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas. Pankrotiaegse elatisabi rakendumisega seotud muudatustega kaasnevat kulu ja tulu on analüüsitud Riigikogu menetluses oleva perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE) seletuskirjas. 6. Määruse jõustumine Määruse muudatused, mis on seotud vanemahüvitise ja -puhkuste muudatustega, on kavandatud jõustuma samal ajal PHS-i ja TLS-i muudatuste jõustumisega 01.04.2022. Pankrotiaegse elatisabi sätted on kavandatud jõustuma samal ajal PHS-is pankrotimenetlusaegse elatisabi regulatsiooni jõustumisega alates 01.07.2022. Lapsehooldustasu kadumisega seotud muudatus on kavandatud jõustuma 01.09.2024. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse andmiseks Andmekaitse Inspektsioonile. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-0278 - Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5b171988-5627-43ae-af19-3226418f26fc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5b171988-5627-43ae-af19-3226418f26fc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main