Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei 10.03.2022 nr 1-6/2479-1 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu, selle seletuskirja ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) rakenduskava ettepaneku. AMIFi rakenduskava ettepanek läbis avaliku konsultatsiooni ajavahemikul 16.12.2021– 21.12.2021. Rakenduskavale ettepanekule esitati kaks tähelepanekut (Lisa 3). AMIFi rakenduskava maht aastateks 2021–2027 on 27 766 368,76 eurot. VV kinnitatud rakenduskava alusel algatab Siseministeerium ametlikud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga. Rakenduskavas kavandatud meetmete mahud võivad läbirääkimiste tulemusel muutuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisad 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri 3. AMIFi rakenduskava ettepanekule esitatud märkused 4. AMIFi rakenduskava ettepanek Kristi Lillemägi 612 5147 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 03.03.2022 ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja 2022 nr Päevakorra punkt nr … Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 kinnitamine 1. Kinnitada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027. 2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma veebilehel. Kaja Kallas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskava. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11471 (edaspidi AMIFi määrus) kohaselt on AMIFi poliitikaeesmärk aidata tõhusalt hallata rändevoogusid ning rakendada, tugevdada ja arendada ühist varjupaiga- ja rändepoliitikat, järgides ELi acquis’d ning ELi ja liikmesriik ide rahvusvahelisi kohustusi. AMIFil on neli erieesmärki: a) tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet; b) tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist ja aidata sellele kaasa; c) aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides; d) suurendada solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist liikmesriikide vahel, pöörates eeskätt tähelepanu rände- ja varjupaigaprobleemidest enim mõjutatud liikmesriikid e le, sealhulgas praktilise koostöö kaudu. AMIFi eelarve on jagatud kaheks: kaudne ja otsene juhtimine. Kaudse juhtimise eelarve jagatakse AMIFi määruses sätestatud jaotusvõtme alusel liikmesriikide eraldisteks. Liikmesr iik peab koostama eraldise kasutamiseks rakenduskava, mille kinnitab Euroopa Komisjon (edaspidi EK). Otsese juhtimise eelarve ehk temaatilise rahastu kasutamise eest vastutab EK. Temaatilise rahastu kasutamiseks koostab EK mitmeaastased tööprogrammid, milles määratakse suure ELi lisaväärtusega tegevused ja nende sihtotstarbeline eelarve. Temaatilise rahastu tegevused jagunevad erimeetmeteks, erakorraliseks abiks ja avatud taotlusvoorudeks. Temaatilisest rahastust peavad liikmesriigid raha taotlema. Näiteks saavad erakorralise rändesurve all olevad riigid taotleda erakorralist abi. Erimeetmed on mõeldud ELi asutuste tugevdamiseks. Erakorralise abi ja erimeetme taotlus esitatakse korraldusasutuse ehk Siseministeeriumi kaudu. Kui liikmesriigi erakorralise abi või erimeetme taotlus rahuldatakse, lisatakse selle eelarve rakenduskavale, kuid lisaraha tohib kasutada ainult selleks ettenähtud otstarbel. Avalikes taotlusvoorudes esitab taotleja taotluse otse EK-le, ning kui taotlus rahuldatakse, sõlmivad EK ja toetuse saaja toetuslepingu. Selliseid tegevusi rakendatakse AMIFi rakenduskavast eraldi. AMIFi vahendite kasutamisele kohaldub ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalare ngu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga -, Rände- ja Integratsioonifond. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 1–47. kohaldatavad finantsreeglid2 (edaspidi ühissätete määrus). Ühissätete määruse artikli 21 lõige 2 kohustab liikmesriiki esitama EK-le pärast AMIFi määruse jõustumist AMIFi rakenduskava. AMIFi määrus jõustus 15. juulil 2021. AMIFi rakenduskava eelnõu läbis avaliku konsultatsiooni ajavahemikul 02.–22.12.2021. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (edaspidi ÜSS), mille §-s 48 on AMIFi puhul määratud liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitjaks Siseministeer ium, võeti Riigikogus vastu 23. veebruaril 2022 ja jõustub üldises korras. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunikud Kristi Lillemägi (tel 612 5147, [email protected]) ja Martin Eber (tel 612 5180, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). II. Rakenduskava sisu Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on kinnitada AMIFi rakenduskava 2021–2027. Rakenduskava on koostatud ühissätete määruse VI lisas sätestatud vormi kohaselt. Rakenduskava eelnõu väljatöötamine Eesti lähtub riigi sihtide ja eesmärkide seadmisel allikaneutraalsuse põhimõttest. Olulised strateegilised eesmärgid seatakse ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused tehakse kindlaks strateegiliste arengudokumentide väljatöötamise käigus. Arengudokumentides arvestatakse ka ELi poliitikaeesmärke ja riigi võetud kohustusi. AMIFi rakenduskava 2021–2027 on kavandatud kooskõlas pikaajalise riikliku katusstrateegia „Eesti 2035“, „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja „Sidusa Eesti arengukava 2021– 2030“ koostamisega. 2019. aasta detsembris edastas EK positsioonipaberi ELi jaoks oluliste valdkondade kohta, mille rahastamist AMIFist peaks Eesti kaaluma. Varjupaigapoliitika valdkonna prioriteetide na toodi välja vastuvõtu- ja majutustingimuste parandamine, varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele tugiteenuste pakkumine, kinnipidamise kasutamise vähendamine ning ümberasustamine ja ümberpaigutamine. Integratsioonivaldko nna prioriteetidena nimetati kolmandate riikide kodanikele teenuste pakkumine (sh keeleõpe, tugiisikuteenus ja kohanemiskoolitused), kolmandate riikide kodanike ja kohaliku elanikkonna kontaktide tõhustamine, koostöö edendamine sidusrühmade vahel jm. Tagasipöördumisvaldkonna prioriteetidena toodi esile vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerumise toetamine, tagasipöördumise tõhustamine, õigus- ja tõlketeenuste pakkumine, kinnipidamise alternatiivide pakkumine, tagasisaatmise vaatlemine jm. AMIFi rakenduskavas on arvestatud EK positsiooniga niivõrd, kuivõrd see sobib kokku riigi eelarvestrateegia 2022–2025 vajadustega. 2 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 2 Siseministeerium edastas 31. jaanuaril 2020 EK positsioonipaberi teadmiseks kõikidele ministeeriumidele ja oma allasutustele. Organisatsioonidel paluti esitada ettepanekud riiklikes strateegilistes arengudokumentides kajastatud ja riigi eelarvestrateegia 2021–2024 koostamisel kindlakstehtud eesmärkide ning vajaduste kohta, mida võiks rahastada AMIFist. Saadud tagasiside alusel ja võttes arvesse ELi nõukogu töörühmas läbirääkimisel olnud AMIFi määruse eelnõu sisu koostas Siseministeerium võimalike rahastamiskõlblike meetmete nimekirja. Strateegilistes arengudokumentides seatud eesmärkide lõplik rahastamismaht on võima lik vaadata üle iga-aastase riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus. See tagab koostoime nii riiklike kui ka muude rahaliste vahenditega ja võimaldab vältida topeltrahastamist. Et AMIFi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) ning Sisejulgeolekufo nd i (edaspidi ISF) rakendamist jälgida, moodustatakse seirekomisjon. Lisaks valdkonnaekspertidele on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inime ste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. Rakenduskava ülesehitus Rakenduskava punktis 1 antakse ülevaade peamistest katsumustest AMIFiga seotud poliitikavaldkondades, ELi tegevuskavade täitmise seisust ning riiklikest strateegiatest, mis hõlmavad AMIFi eesmärkide sihte ja suundi. Punktis 2 kirjeldatakse riigi olukorda AMIFiga seotud valdkondades rakenduskava koostamise seisuga, tuuakse välja prioriteedid, mida on plaanis AMIFist rahastada, ning seatakse tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate vahe- (2024) ja lõpptasemed (2029). Punktis 3 esitatakse aastate kaupa rahastamiskava ning ELi toetuse ja riikliku kaasrahastamise määr. Samuti sätestatakse summa, mis tõstetakse ühissätete määruse artikli 26 lõike 1 alusel AMIFist BMVIsse (vt rakenduskava tabel 13). Punktides 4–7 kirjeldatakse rakenduskava koostamist, võrdõiguslikkuse, kaasamise ja mittediskrimineerimise tagamise meetmeid ning avalikustamist. Rakenduskava täitmise põhimõtted AMIFi rakendamise eest vastutab Siseministeerium, kes täidab liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid. AMIFi rakenduskavas nimetatud tegevuste võimalikud toetuse saajad on riigiasutused ja nende hallatavad eraõiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ja nende hallata vad asutused, rahvusvahelised organisatsioonid, mittetulundusühingud ja eraõiguslikud juriidilised isikud. Taotlejate ringi täpsustatakse toetuse andmise tingimustes. Rahastatavate projektide valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest, sealhulgas ühissätete määruse artiklis 9 ja pikaajalises riiklikus katusstrateegias „Eesti 2035“ nimetatud sihtidest: - projekt toetab AMIFi määruses sätestatud erieesmärgi täitmist; 3  - projekti elluviimisel austatakse põhiõigusi, järgitakse ELi põhiõiguste hartat, välistatakse diskrimineerimine, tagatakse võrdsed võimalused, edendatakse kestlikku arengut; - projekti tegevustel on soodne (või neutraalne) mõju regionaalarengule, keskkonnahoiule ja kliimale, võrdsete võimaluste tagamisele, riigivalitsemisele või infoühiskonna eesmärkide edendamisele, kui see on asjakohane; - toetus on projekti teostamiseks vajalik; - taotleja on võimeline viima projekti toetuse abikõlblikkuse perioodil ellu; - toetuse sihipärane kasutamine on tagatud ka pärast projekti elluviimist vähemalt kolm aastat, kui see on asjakohane. Rakenduskava seirekomisjon kinnitab projektide hindamise üldkriteeriumid, mis lähtuvad eelnimetatud põhimõtetest. Erikriteeriumid määratakse toetuse andmise tingimus tes. Erikriteeriumid täpsustavad ja täiendavad rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldkriteeriume. Projektide hindamiskriteeriumid on avalikud. Siseministeerium kaasab toetuse andmise tingimuste väljatöötamisse ka võimalikud toetuse saajad. Toetuse andmise tingimused sisaldavad muu hulgas rahastamise eesmärki, toetatavate tegevuste ja kulude loetelu, nõudeid taotlejatele ja taotlusele, taotluste esitamise ja vastavaks tunnistamise korda, projektide hindamiskriteeriume ja -korda, taotluste rahuldamise ja mitterahuldamise korda, toetuse saaja õigusi ja kohustusi, toetuse väljamaksmise tingimusi ja korda ning vaiete menetlemise korda. Projektide valikul tagatakse, et projekte hindavad pädevad ja taotleja suhtes erapooletud isikud, kes vastavad toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetele. Eesti täidab järgmisi AMIFi määruses nimetatud erieesmärke ja liikmesriikidele kohustuslikke ühiseid näitajaid. Erieesmärk 1. Tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet Tabel 1. Erieesmärgi 1 väljundnäitajad rakenduskavas Tunnus- Näitaja Mõõtühik Vahe- S ihtväärtus kood eesmärk (2029) (2024) O.1.1 Toetatud osalejate arv, millest omakorda Absoluutarv 455 2065 O.1.1.1 õigusabi saanud osalejate arv Absoluutarv 80 280 O.1.1.2 nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, Absoluutarv 375 1785 sealhulgas teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse jooksul O.1.2 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 278 898 O.1.3 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le loodud Absoluutarv 20 120 uute kohtade arv O.1.4 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le Absoluutarv 23 130 renoveeritud/remonditud kohtade arv 4 Tabel 2. Erieesmärgi 1 tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnus- Näitaja S ihtväärtus S ihtväärtuse Andmete allikas kood (2029) mõõtühik R.1.5 Nende osalejate arv, kes peavad 729 Absoluutarv Projektiaruanded koolitust oma töö jaoks kasulikuks R.1.6 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm 375 Absoluutarv Projektiaruanded kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust Tabel 3. Erieesmärgile 1 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa S ekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Vastuvõtutingimused 001 2 369 591,25 Varjupaigamenetlus 002 4 423 509,00 Liidu acquis’ rakendamine 003 150 750,00 Tegevustoetus 007 232 091,37 Erieesmärk 2. Tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist ja aidata sellele kaasa Tabel 4. Erieesmärgi 2 väljundnäitajad rakenduskavas Tunnus- Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk S ihtväärtus kood (2024) (2029) Integratsioonimeetmete rakendamisel toetatud O.2.2 kohalike ja piirkondlike ametiasutuste arv Absoluutarv 15 15 O.2.3 Toetatud osalejate arv, millest omakorda Absoluutarv 538 1858 O.2.3.1 keelekursusel osalejate arv Absoluutarv 70 340 O.2.3.2 ühiskonnaõpetuse kursusel osalejate arv Absoluutarv 48 168 O.2.3.3 personaalset kutsenõustamist saanud osalejate arv Absoluutarv 490 1690 O.2.4 Nende teabepakettide ja kampaaniate arv, mille Absoluutarv 2 3 eesmärk on suurendada teadlikkust liitu suunduvatest seaduslikest rändekanalitest Tabel 5. Erieesmärgi 2 tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnus- Näitaja S ihtväärtus S ihtväärtuse Andmete allikas kood (2029) mõõtühik R.2.8 Nende keelekursustel osalejate arv, kes 146 Absoluutarv Projektiaruanded on parandanud oma vastuvõturiigi keele 5  oskuse taset pärast keelekursuse lõpetamist vähemalt ühe taseme võrra vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele riiklikule näitajale R.2.9 Nende osalejate arv, kes teatasid, et 1382 Absoluutarv Projektiaruanded tegevus aitas nende integreerumisele kaasa Tabel 6. Erieesmärgile 2 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa S ekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Integratsioonimeetmed – teavitamine ja suunamine, ühtsed 003 1 687 500,00 kontaktpunktid Integratsioonimeetmed – keeleõpe 004 1 275 000,00 Integratsioonimeetmed – ühiskonnaõpetus ja muud koolitused 005 225 000,00 Integratsioonimeetmed – sissejuhatus, osalemine, arvamusevahetused 006 1 950 000,00 vastuvõtva ühiskonnaga Seadusliku elamisloa saamine 010 900 000,00 Erieesmärk 3. Aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides Tabel 7. Erieesmärgi 3 väljundnäitajad rakenduskavas Tunnus- Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk S ihtväärtu kood (2024) s (2029) O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 124 475 O.3.2 Ostetud seadmete arv, sealhulgas ostetud või Absoluutarv 2 3 ajakohastatud IKT-süsteemide arv O.3.3 Taasintegreerimise abi saanud Absoluutarv 190 665 tagasipöördujate arv Tabel 8. Erieesmärgi 3 tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnus- Näitaja S ihtväärtus (2029) S ihtväärtuse Andmete allikas kood mõõtühik R.3.6 Vabatahtlikult tagasipöördunute arv 560 Absoluutarv Projektiaruanded R.3.7 Välja saadetud tagasipöördujate arv 1190 Absoluutarv Projektiaruanded Tabel 9. Erieesmärgile 3 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa S ekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) 6  Vastuvõtu-/kinnipidamistingimused 002 1 430 080,20 Tagasisaatmismenetlus 003 745 755,15 Vabatahtlik tagasipöördumine 004 996 131,25 Välja-/tagasisaatmise toimingud 006 2 316 516,10 Sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteem 007 332 325,00 Ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed 009 607 050,15 Tegevustoetus 010 232 091,37 Erieesmärk 4. Suurendada solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist liikmesriikide vahel, pöörates eeskätt tähelepanu rände- ja varjupaigaprobleemidest enim mõjutatud liikmesriikid e le, sealhulgas praktilise koostöö kaudu Eesti ei planeeri erieesmärki 4 täita, vt selgitust V punktis. Tehniline abi AMIFi haldamiseks Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia AMIFi rakenduskava 2021–2027 tulemuslikult ellu. Eesmärki aitavad saavutada pädevad ametnikud. Tehnilise abiga on loodud eeldus, et rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ja ressurss. Eesmärkidele orienteerituse ja ressursside optimeerimise tagab vahehindamine, mille põhjal saab teha seirekomisjoni nõusolekul vajalikke muudatusi. Teavitustegevus on eduka rakendamise põhitegur, et taotlejatel ja toetuse saajatel oleks võimalik koostada sisukaid ja heal tasemel projekte ning viia need tulemuslikult ellu. Seetõttu tagab administratsioon ka taotlejate ja toetuse saajate järjepideva koolitamise, nõustamise ja juhendamise. Taotlejate ja toetuse saajate koormuse vähendamiseks otsitakse võimalusi kasutada lihtsustatud kulude alusel hüvitamist ja võimaldatakse valimipõhist kuludokumentide kontrolli. Võetakse kasutusele infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register, et lihtsustada dokumentide menetlust, vähendada taotlejate, toetuse saajate ja administratsiooni tehnilise töö osakaalu ning keskenduda seeläbi enam sisulisele tegevusele. Andmevahetus toetuse andmiseks, sealhulgas taotlemine, väljamaksed ja seire, on taotleja, toetuse saaja ja administratsiooni vahel elektrooniline, omavahel on seotud eri infosüsteemid ja registrid. See suurendab märgatava lt andmekvaliteeti ja andmevahetuse kiirust, vähendab administratsiooni ja toetuse saajate halduskoormust ning aitab kiirendada maksetaotluste menetlemist. Elektroonilisel taotlemise l kasutatakse võimalikult suurel määral ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida nii erieesmärgi, meetme kui ka projekti tasandil tulemuste saavutamist, kohustuste võtmist ja väljamaksete tegemist, auditite, kontrollide ja paikvaatluste mahtu ja tulemusi ning rikkumiste ja tagasinõuete summasid. Tabel 10. Tehnilise abi esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa S ekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 12 685,14 7  Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 154 348,02 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 50 740,57 Suutlikkuse suurendamine 004 50 740,57 Rakenduskava muutmine Rakenduskava on võimalik vajaduse korral muuta. Ühissätete määruse artikli 24 kohaselt võib uute või ettenägematute olukordade korral vaadata EK heakskiidetud rakenduskava EK või liikmesriigi algatusel uuesti läbi ja seda järelejäänud programmitöö perioodiks muuta. Rakenduskava muudetakse juhul, kui muutub tegevuse väljund- või tulemusnäitaja või Eesti eraldise maht. Maht muutub, kui EK rahuldab liikmesriigi taotluse ja eraldab AMIFi temaatilisest rahastust vahendeid erakorralise abina või erimeetmete elluviimiseks. AMIFi määruse artikli 17 lõike 1 alusel on lepitud kokku rakenduskava asjakohasuse hindamine 2024. aastal. Kui vahehindamisest selgub, et ELi poliitika ja liikmesriigis toimunud muutused nõuavad raha ümbersuunamist või liikmesriigil on õigus saada lisaraha, muudetakse rakenduskava. ÜSSi eelnõu § 46 lõike 3 kohaselt kinnitab Siseministeerium need rakenduskava muudatused, mida ei pea ühissätete määruse kohaselt kinnitama EK. Muudel juhtudel kinnitab rakenduskava muudatused Vabariigi Valitsus. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79 lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3. ELi lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi lepingu kolmanda osa V jaotise 2. peatükis sätestatud ELi asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse poliitika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt. AMIFi vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi õigusaktides: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks 8  määrus (EL, Euratom) nr 966/20123 ; 2) ühissätete määrus; 3) AMIFi määrus. AMIFi rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas. IV. Rakenduskava mõju AMIFi tegevused jagunesid perioodil 2014–2020 kolme erieesmärgi vahel: varjupaik, integratsioon ja tagasipöördumine. Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on varjupaiga- ja tagasipöördumisvaldko nnas peale riigieelarve vähe võimalikke rahastusallikaid. Nimetatud valdkondade eest vastutavad esmajärjekorras küll liikmesriigid, kuid üksinda tegutsedes ei suuda nad pakkuda kõrgeima l tasemel teenuseid ega teha koostööd. Seega on valdkondlike ELi rahastute olemasolu ja kasutamine turvalisuse tagamisel oluline. 2017. aastal tehtud AMIFi perioodi 2014–2020 vahehindamise4 põhjal võib öelda, et siseturvalisuse valdkonnas on EL riigi kohustuste täitmist märkimisväärselt toetanud. ELi toetuseta ei oleks saanud pakkuda varjupaiga valdkonnas nüüdisaegseid teenuseid, parandada vastuvõtutingimusi ega kiirendada menetlust sellises mahus ja ajaraamis, kui on seni tehtud. Ka tagasipöördumisvaldkonnas on ELi rahastusel väga oluline osa: on pakutud vabatahtlik u tagasipöördumise ja taasintegreerumise teenust, saadetud inimesi sunniviisiliselt tagasi, täidetud sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise nõue ning arendatud koostööd kolmandate riikidega nende kodanike tagasivõtmiseks. Perioodi 2014–2020 AMIFi toel on nüüdisae gse varustuse, süsteemide ja koolituste kaudu parandatud Politsei- ja Piirivalveame ti, Sisekaitseakadeemia ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse võimet tagada kõrgetasemelisi varjupaiga- ja tagasipöördumisteenuseid. Vahehindamisest selgus ka positiivne koosmõju Euroopa Sotsiaalfondiga (edaspidi ESF), kus AMIF keskendus eelkõige kolmandate riikide kodanike esmasele kohanemisele ja ESF aitas kaasa pikaajalisele lõimumis e le. Vahehindamisele järgnenud perioodil on jätkatud püsiteenuste pakkumist, kuid arendatud ka riigile olulisi IT-süsteeme, näiteks tagasisaatmismenetluse infosüsteemi, rahvusvahelise kaitse menetlemise infosüsteemi ja sissesõidukeeldude riikliku registri moodulit. Perioodi 2014–2020 tulemuste ja mõju lõpphindamine tehakse 2024. aastal. AMIFi perioodi 2021–2027 rakenduskavaga luuakse võimalus viia ellu AMIFi määruses sätestatud eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentidega ja riigi eelarvestratee gias 2021–2025 tuvastatud vajadustega, kuigi rakenduskava kinnitamisega kaasneb riigile 25% kaasrahastamise kohustus. Rakenduskava maht võib suureneda, kui lisatakse temaatilisest rahastust jaotatava erakorralise abi või erimeetme eelarve. Seda, kui suur võib lisaeraldis olla, on keeruline prognoosida, kuna kõik liikmesriigid kandideerivad meetmetele võrdsetel alustel ning lisarahastuse vajadused on liikmesriigiti erinevad. Et riigi jaoks olulised investeeringud või tegevused saaksid tehtud, on oluline näha riigieelarves ette kaasrahastamisreserv, mille saaks võtta kasutusele, kui EK otsustab anda Eestile lisatoetust. 3 ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222. 4 Vahehindamise aruanne. 9 Avalikes taotlusvoorudes, millest taotletud toetust ei lisata AMIFi rakenduskavale, on taotlejatel endal kohustus tagada taotletava toetuse kaas- ja/või omafinantseering. AMIFi toetusel tehtud investeeringutega kaasnevad ülalpidamiskulud. AMIFi määruses on nähtud ette võimalus kasutada kuni 15% rakenduskava mahust tegevustoetuseks. Rakenduskavasse on planeeritud meede ELi-üleste infosüsteemide osaliseks ülalpidamiseks, kuid ülejäänud ülalpidamiskulud peab planeerima riigieelarvesse. Rakenduskavasse ei ole planeeritud olulise keskkonnamõjuga meetmeid. Meetmete kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse põhiõigustega, sealhulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute erivajadustega. Rakenduskava kinnitamise eelnõu mõjude hindamise kokkuvõttena võib välja tuua, et Eesti kontekstis avaldab AMIFi rakenduskava kinnitamine ja elluviimine olulist mõju eelkõige riigi eelarvele ning siseturvalisuse suurenemisele. Rakenduskava alusel on võimalik kasutada ELi toetust meetmeteks, mis aitavad arendada ELi ühtset varjupaigapoliitikat, edendada kolmandate riikide kodanike kohanemist ning tagada tõhusa ja väärika tagasisaatmise. V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine Ühissätete määruse kohaselt on liikmesriikidele, kes AMIFit rakendavad, nähtud ELi eelarveperioodiks 2021–2027 esialgse eraldisena ette 5 225 000 000 eurot. Eesti eraldis samaks perioodiks on 22 254 637 eurot. Eraldis hõlmab tehnilist abi AMIFi rakendamiseks (kuni 6% liikmesriigile eraldatud kogusummast, s.o 1 335 278,22 eurot). Ühissätete määruse artikli 26 lõike 1 alusel võib liikmesriik tõsta kuni 5% AMIFi esialgsest eraldisest üle mõnda teise sama määrusega hõlmatud fondi. Eesti soovib seda võimalust kasutada ning tõstab AMIFist BMVIsse 1 112 731,85 eurot, millest läheb idapiir i väljaehitamiseks 1 045 967,94 eurot ja tehniliseks abiks 66 763,91 eurot. Vabariigi Valitsuse 16. augusti 2018. aasta kabinetinõupidamise protokollilise otsuse kohaselt on idapiir i väljaehitamine Eesti strateegiline investeeringuvajadus ja seetõttu prioriteet ELi eelarveperioodi 2021–2027 vahendite planeerimisel. Pärast BMVI-le 5% eraldamist on Eestil projektideks kasutada 26 497 854,45 eurot (ELi toetus 19 873 390,80 eurot ja kaasfinantsee r ing 6 624 463,61 eurot) ja tehniliseks abiks 1 268 514,31 eurot. 2022. aastal on uue perioodi riigieelarvesse planeerimata välistoetuste kaasrahastamiskohus tuse täitmiseks ette nähtud vahendid Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliselt eraldatud riiklik u kaasfinantseeringu real, kust Siseministeerium saab vajaduse korral vajaliku summa taotleda. Edaspidi planeerib Rahandusministeerium erimeetmete ja erakorralise abi võimalik uks kaarahastamiseks Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliselt eraldatud riiklik u kaasfinantseeringu reale 1,5 miljonit eurot aastas. AMIFi määruse artikli 16 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik kasutama vähemalt 15% esialgsest eraldisest varjupaigapoliitika erieesmärgiks ja vähemalt 15% integratsiooni erieesmärgiks. Põhjendatud juhtudel ja eelneval kokkuleppel EKga on võimalik piirmäära vähendada. Eesti kavatseb jagada AMIFi esialgse eraldise erieesmärkide vahel järgmiselt: 10 a) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamine ja arendamine, sealhulgas välismõõde – 9,57 miljonit eurot (sh ELi toetus 7,18 miljonit eurot); b) seadusliku rände toetamine, kolmandate riikide kodanike integratsioon – 8,05 miljonit eurot (sh ELi toetus 6,04 miljonit eurot); c) ebaseadusliku rände vastu võitlemine, tõhus tagasisaatmine – 8,88 miljonit eurot (sh ELi toetus 6,66 miljonit eurot); d) tehniline abi – 1,27 miljonit eurot (100% ELi toetus). Eesti ei planeeri rahastada tegevusi solidaarsuse suurendamise erieesmärgi alt. Eesti peab sellegipoolest liikmesriikide solidaarsust oluliseks. Plaanis on säilitada valmisolek ekspertide või tehnilise varustuse pakkumiseks ELi koordineeritud tegevuste kaudu või kahepoolselt. Samuti on oluline jätkata osalemist Euroopa Liidu Varjupaigaameti tegevustes, et tõhustada tingimusi ja protseduure, sealhulgas kasutada ja arendada ametnike teadmiste ja professionaalsuse taseme tõstmiseks ette nähtud võimalusi. Lisaks toetab Eesti endiselt inimkaubanduse võimalike ohvrite varajast tuvastamist ning vajaduse korral neile asjakohase toe ja teenuste pakkumist. AMIFi määruse artikli 17 kohaselt on liikmesriigil õigus saada lisaraha, kui aastaks 2024 on makstud välja vähemalt 10% esialgsest eraldisest. Liikmesriikide vahel jagatakse 1 045 000 000 eurot. Lisaraha maht arvutatakse AMIFi jaotusvõtme alusel. Jaotusvõti koosneb mitmest muutuvast näitajast, näiteks nende kolmandate riikide kodanike või määratlemata kodakondsusega isikute arv, kellele on antud rahvusvaheline kaitse, täiendav kaitse või ajutine kaitse, liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike arv ning nende kolmandate riikide kodanike arv, kes ei täida või ei vasta enam liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimustele ning kellele kohaldatakse riigisisese õiguse alusel tagasisaatmisotsust. Proportsioon arvutatakse kõikide liikmesriikide statistika põhjal. Esialgse eraldise arvutamisel võeti aluseks 2017.–2019. aasta statistika ja Eesti osa oli 0,43% liikmesriikide kogueraldisest. Kuna alusandmeid ei saa ennustada, pole praegu võima lik arvutada ka võimaliku lisaraha suurusjärku. VI. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Riigikantseleile ja kõikidele ministeeriumidele. Avaliku konsultatsiooni menetluse algatamise teade saadeti ka Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Vabaühenduste Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eestimaa Looduse Fondile ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule. Rakenduskava kohta esitasid tähelepanekud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Tähelepanekutega saab tutvuda lisas 3. 11  Lisa 3. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 ettepanekule esitatud märkused Kuupäev Esitaja Märkused Siseministeeriumi vastus E-post: ÜRO Pagulaste Me jääme enamjaolt nende kommentaaride juurde, mis olid Kommentaarid on teadmiseks 21.02.2021 Ülemvoliniku Amet kirjavahetuses 2020 aprillis ja juunis ja mille osas näeme, et osa võetud ning ettepanekutega on on olnud võimalik arvesse võtta. osaliselt arvestatud. Kari Käsper, [email protected] Täiendavalt juhime tähelepanu sellele, et rakenduskava rakendataks võimalikult kaasavalt ning et kohalike omavalitsuste rolli võiks integratsioonimeetmete puhul tugevdada. Kolmandate riikide kodanikele suunatud meetmete puhul võiks eraldi arvet pidada sihtrühma mõttes selle üle, mis on suunatud pagulaste integratsiooniks, et pagulased ei jääks mainstreamimise taustal unarusse. DHS: Eesti Linnade ja Eesti Linnade ja Valdade Liit tutvus avalikule konsultatsioonile Kommentaarid on teadmiseks 5-1/349-1 Valdade Liit esitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) võetud ning ettepanekuga on 21.12.2021 rakenduskava eelnõuga perioodiks 2021-2027. Juhime osaliselt arvestatud. Veikko Luhalaid tähelepanu, et eelnõust ei selgu, millised on ootused kohalikele [email protected] omavalitustele rakenduskava jõustamise osas – kas kohalikel Selgitame, et KOVide omavalitsustel on vaja lisapädevusi, taristut ja täiendavaid valdkondlike vajadustega (sh vahendeid. Nimetatud info peaks rakenduskavas kindlasti KOV ametnike koolitused) on sisalduma. Varjupaiga taotlejatele mõeldud teenuste arvestatud Euroopa Sotsiaalfond+ koordineerimisel tuleb arvestada taotlejate ebaühtlast jaotumist (ESF+) meetmetegevuste üle Eesti ning samuti kohalike omavalitsuste poolt juba planeerimisel ning erinevate EL pakutavat erinevat teenuste mahtu ja ringi. fondide vahendeid ei tohi dubleerida. Peame oluliseks tagada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) koostoime ja kooskõla teiste programmide ja vahenditega. AMIF on mõeldud eelkõige kolmandate riikide kodanike (KRKde) esmase kohanemise toetamiseks ning ESF+ keskendub sihtrühma pikaajalise lõimumise toetamisele. AMIFi sihtrühm on KRKd, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad, samas kui ESF+ tegeleb lisaks KRKdele ka Euroopa Liidu kodanikega. Näiteks keskendub ESF+ kohalikele omavalitsustele mõeldud süsteemi arendamisele, sh kohalikele lõimumis- ja kohanemisstrateegiatele. ESF+is on Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) ühe plaanitava tegevuse elluviija – kohalike omavalitsuste võimekuste tõstmine kohanemise ja lõimumise toetamisel. Samal ajal on AMIF suunatud rohkem kultuurilisele kohanemisele ja eelkõige kogukonnale. KOVide suunal on AMIFist plaanitud rahastada KOVide võimestamist maakondlike teabepäevade kaudu ning peame oluliseks, et ka ELVL oleks neist teadlik ja saaks vajadusel aidata kaasa nii sisuliselt kui info kommunikeerimisel. Lisaks rahastatakse AMIFist Sotsiaalkindlustusameti poolt koordineeritavat rahvusvahelise kaitse saajate tugiisikuteenuse ümberkorraldust, mille raames tehakse tihedat koostööd KOVidega. Seega on väga oluline, et ELVL (sh ESFi tegevuste raames kaasatud projektijuht ja koordinaatorid) oleks kursis ka AMIFist rahastatavate tegevustega. Kindlasti aitab ka AMIFi seirekomisjoni ELVL esindaja tagada sujuva infovahetuse ning jälgida, et valdkondlike tegevuste elluviimisel ei tekiks dubleerimist.  NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES. VI LISA Programmi vorm AMIFi, ISFi ja BMVI jaoks – määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 21 lõige 3 CCI number Nimetus inglise keeles AMIF programme for Estonia Nimetus liikmesriigi keeles Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava Versioon 1.0 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021 Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029 Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Liikmesriigi muutmisotsuse number Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev Mitteoluline ümberpaigutamine Ei (ühissätete määruse artikli 24 lõige 5) 1  1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programmitöö perioodil. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskava toetab koostoimes teiste programmide ja vahenditega üldises riiklikus strateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärke. Strateegia s antakse valdkondade poliitikakujundajatele olulisi suuniseid ja seatakse eesmärgid. „Eesti 2035“ eesmärkide täitmiseks töötatakse eri poliitikavaldkondades välja mitu arengukava, kaasates asjaomaseid sidusrühmi. AMIFi rakenduskava eesmärgid ja asjakohased meetmed põhinevad peamiselt „Siseturvalisuse arengukaval 2021–2030“ (edaspidi STAK). Integratsioo ni erieesmärgil on kõige olulisem seos „Sidusa Eesti arengukavaga 2021–2030“ (edaspidi sidusa Eesti arengukava). AMIFi rakenduskava kavandamisel võeti arvesse ka „Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035“ ja „Heaolu arengukava 2016–2023“. STAKi kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemis t välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas avalike huvide, Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õiguse ja põhivabadustega. Samuti on vaja ennetada ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist, et tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Sidusa Eesti arengukavas pööratakse tähelepanu toetusele, mida vajavad Eestis nii lühikest kui ka pikka aega viibivad sisserändajad, ning toetatakse sihipäraste lõimumis-, sh kohanemismeetmete kaudu nende aktiivset osalemist ühiskonnas ja elukestvat õpet. AMIFi rakenduskava 2021–2027 keskendub sarnastele tegevustele nagu aastatel 2014–2020. Katsumused jäävad suures osas samaks, samuti arvestatakse eelmise programmitöö perioodi eesmärkide saavutamise ja meetmete rakendamise häid tavasid. Lisaks võetakse rakenduskavas arvesse haldussuutlikkuse ja tõhususe meetmeid, samuti lihtsustusvõimalusi, et vähendada halduskoormust ja tagada tulemuslikkus. Kavandatud meetmed toetavad peamiselt ligipä äs u rahvusvahelise kaitse menetlusele, kvaliteetsete vastuvõtutingimuste tagamist, kohanemise ja kultuurilise lõimumise tegevuste jätkamist ning nii vabatahtliku kui ka sunniviisilise tagasisaatmisega seotud tegevusi. AMIFi rakenduskava eesmärke aitavad saavutada eri asutused. Abi pakutakse rahalise toetusena. Varjupaiga valdkonnas viiakse kavandatud meetmed ellu koostöös riigiasutuste, majutuskeskuse, kodanikuühiskonna, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega. Arvestades rände arengusuundi maailmas, on oluline, et Eesti oleks valmis menetlema üha rohkem rahvusvahelise kaitse taotlusi ja tagama rahvusvahelise kaitse saajatele vajalik ud vastuvõtutingimused, eelkõige selleks, et katta haavatavate rühmade ning vastuvõtu erivajaduste ga ja spetsiaalseid menetlustagatisi vajavate isikute vajadused. Oluline on luua eeltingimused rahvusvahelise kaitse saajate esmaseks kohanemiseks ja edasiseks lõimumiseks Eestis. 2 Eesti peab liikmesriikide solidaarsust väga oluliseks. Tähtis on säilitada valmisolek panustada solidaarsusesse, eeskätt pakkudes ELi koordineeritud meetmete kaudu või kahepoolselt eksperte või tehnilisi seadmeid. Samuti on oluline jätkata osalemist Euroopa Liidu Varjupaigaamet i (edaspidi EUAA) tegevustes, sealhulgas kasutades ja arendades pakutavaid võimalusi ja vahendeid, et suurendada ametnike teadmisi ja professionaalsust. Lisaks toetab Eesti veel suuremat teadlikkust inimkaubanduse võimalikest ohvritest, eriti haavatavatest rühmadest, ja nende varajast tuvastamis t, et juhtida inimesed vajaduse korral asjakohase abi ja teenusteni, kooskõlas inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegiaga aastateks 2021–2025. Varjupaigapoliitika üldeesmärgid on järgmised: 1. tagada ning arendada tõhusat ja kvaliteetset rahvusvahelise kaitse menetlust; 2. tagada ning arendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimusi ja tugiteenuseid. Eesmärkide tulemus on tõhusam ja lihtsamini kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetlus. Oluline on tagada, et varjupaigaotsuseid teeksid koolitatud spetsialistid, andmebaase arendataks püsivalt, rahvusvahelise kaitse taotlejatel ja saajatel oleks lihtne juurdepääs tugiteenustele ning tagatud oleksid piisavad majutustingimused. Eestis vastutab rände- ja varjupaigapoliitika eest Siseministeerium, rakendades seda Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) kaudu. Sotsiaalministeerium vastutab Sotsiaalkindlustusameti kaudu rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu korraldamise ning teenuste kavandamise ja rakendamise eest. Eesti on võtnud ELi varjupaigaõiguse oma riigisisestesse õigusaktidesse õigel ajal üle. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja praktika muudatused tagavad täielik u vastavuse ELi õigusega. Integratsioonivaldkonnas seatakse eesmärgid sidusa Eesti arengukavas, milles käsitletakse kodanikuühiskonda, Eesti üleilmset identiteeti, kohanemist ja lõimumist. Arengukavas seatakse prioriteedid kooskõlas ELi integratsiooni ja kaasamise tegevuskavaga 2021–2027, mis võeti vastu 24. novembril 2020. ELi tegevuskava hõlmab meetmeid kõigis lõimumiseks üliolulistes poliitikavaldkondades. Lisaks ELi kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele ELis sisaldab tegevuskava meetmeid ka pagulaste konkreetsete probleemide lahendamiseks. Üks sidusa Eesti arengukava tegevussuundi on „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, milles käsitletakse tõhusat lõimumis-, sh kohanemispoliitikat. Eesmärgi kohaselt on sisseränne Eestisse viimastel aastatel suurenenud: üha rohkem välismaalasi saabub Eestisse peamiselt tööks, õppeks või perekondlikel põhjustel. Sisseränne kasvab tööjõupuuduse, tagasirände ja majandusare ngu tõttu. Inimesed tulevad Eestisse teistest ELi liikmesriikidest, peamiselt Lätist, Soomest ja Saksamaalt, ning kolmandatest riikidest, peamiselt Ukrainast, Venemaalt, Indiast ja Valgevenes t. 2020. aasta Eesti ühiskonna lõimumise monitooringu (edaspidi EIM 2020) järgi kavatseb märkimisväärne osa uussisserändajaid (61%) siduda oma tuleviku Eestiga. 3 Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv on Eestis viimastel aastatel stabiliseerunud, on rände arengusuundi ja rahvusvahelisi konflikte maailmas arvestades oluline, et Eesti oleks valmis võtma vastu üha rohkem rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid. Alates 2021. aasta maist vastutab lõimumis-, sh kohanemispoliitika eest Kultuuriministeerium. Enne 2021. aasta maid koordineeris kohanemispoliitikat Siseministeerium ja lõimumispoliitika eest vastutas Kultuuriministeerium. Kohanemine ja lõimumine on seotud ning nende koos hoidmine tagab poliitika kavandamisel ja rakendamisel suurema koostoime. Kohanemine on protsess, mille käigus riiki (ümber)asunud uussisserändajad elavad sisse uude keskkonda ja vastuvõtvasse ühiskonda. Kohanedes omandatakse teadmised ja oskused, mis aitavad toimida uues keskkonnas järgmistes valdkondades: 1) igapäevaelu (elukoha leidmine, laste kooli või lasteaeda paigutamine, maksud, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, keelekursuste le registreerumine jne), 2) riik (ühiskonnakorraldus, õigusaktid, riigi toimimise põhimõtted, teiste riikide kodanike õigused ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega seotud küsimused jne) ning 3) kultuur (põhiline arusaam vastuvõtva ühiskonna põhiväärtustest ja kultuuritraditsioonides t, keele baasõpe jne). Kõigi välismaalaste eesmärk ei ole asuda Eestisse elama jäädavalt, omandada Eesti kodakondsus jne. Tööjõu liikuvuse suurenemise ja töö olemuse muutumise tõttu jäädakse siia elama pigem paariks aastaks ja liigutakse seejärel edasi, mistõttu ei vajata põhjalikke lõimumisteenuseid. Lõimumine on pikaajaline kahesuunaline protsess, mille eesmärk on saavutada ühiskonna sotsiaalne sidusus eri kultuurilise ja keelelise taustaga inimeste vahel. Lõimumine hõlmab ka rohkem kultuurilisi aspekte, paremat keeleoskust, Eesti identiteedi arendamist ja kandmist ning Eesti kodakondsuse saamist. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika eesmärk on luua Eestisse saabuvatele inimestele võima lus kohaneda kiiresti Eesti eluga ja saada Eesti ühiskonna aktiivseks liikmeks, samuti omandada teadmisi ja oskusi, sealhulgas õppida eesti keelt ning saada iseseisvalt igapäevaeluga uues vastuvõtvas ühiskonnas hakkama. Lisaeesmärk on aidata Eestis arendada sidusat ühiskonda, kus eri kultuurilise ja keelelise taustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivse lt ühiskondlikus elus, sealhulgas tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aitavad kaasa rahvuslikule ja sotsiaalsele arengule. Oluline on kohanemist toetada nii nende sisserändajate seas, kes kavatsevad jääda Eestisse lühikeseks ajaks (enamasti siia tööle tulevad inimesed), kui ka nende seas, kes kavatsevad jääda pikaks ajaks. Sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ja suurendamiseks tuleb tegeleda erinevate sihtrühmadega. Selleks peab lõimumis-, sh kohanemispoliitikasse ja -tegevustesse kaasama rohkem osalejaid (nt kohalikud omavalitsused, ettevõtted, haridus- ja sotsiaalasutused ning valitsusvälised organisatsioonid). AMIFi raames on seatud järgmised seadusliku rände ja lõimumise eesmärgid: • kolmandate riikide kodanikud on võimestatud ja osalevad aktiivselt Eesti ühiskonnas, sealhulgas kodanikuühiskonnas; • tugevdatud on teadmistepõhist lähenemisviisi rände- ja lõimumis-, sh kohanemispoliitika arendamisele; • kolmandate riikide kodanike osalus ühiskonnas on suurenenud; • avalikkuse arusaam ja teadlikkus kolmandate riikide kodanikest on suurenenud. 4 Seetõttu on vaja pidevalt kavandada ja arendada vajalikke lõimumise, sh kohanemise tugiteenuseid, teavitamis- ja suunamismeetmeid, teadlikkuse suurendamist, koolitusi, koostööd, teadusuuringuid jne, et vastata kõigi kolmandate riikide kodanike, peamiselt uussisserändajate ja rahvusvahelise kaitse saajate vajadustele ja huvidele. Samuti on vaja arendada kolmandate riikide kodanike lõimumises osalevate organisatsioonide ja ekspertide suutlikkust ning teadmisi. Eestis vastutab lõimumis-, sh kohanemispoliitika arendamise eest Kultuuriministeerium ja kodanikuühiskonna poliitika eest Siseministeerium. Lisaks vastutab rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtutingimuste ja lõimumisteenuste eest Sotsiaalministeerium ning eesti keele poliitika t koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium. Lahkumisettekirjutuse või väljasaatmiskorralduse saanud kolmandate riikide kodanike tõhusal tagasisaatmisel on STAKis endiselt väga suur tähtsus. Seetõttu keskendutakse eelarveperioodil peamiselt tagasisaatmise riikliku süsteemi edasiarendamisele. Tagasisaatmismenetluse lihtsustamiseks on Eesti sõlminud kahepoolsed kokkulepped peaaegu kõigi riikidega, kellel on ELi tasandil tagasivõtulepingud. Eesti on alustanud läbirääkimis i tagasivõtulepingu sõlmimiseks Kasahstani, Kõrgõzstani, Türkmenistani, Usbekistani ja Vietnamiga. Tagasipöördumisvaldkonna peamised eesmärgid on: • tagada tõhus ja kiire tagasisaatmismenetlus; • edendada vabatahtlikku tagasipöördumist; • kaitsta tagasipöördujate põhiõigusi kogu tagasipöördumisprotsessi vältel. Eesti võttis direktiivi 2008/115/EÜ (edaspidi tagasisaatmisdirektiiv) oma õigusaktidesse üle ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatused jõustusid 24. detsembril 2010. Selleks, et saavutada täielik vastavus tagasisaatmisdirektiivi nõuetele, tehti 1. oktoobril 2014 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusesse muudatused. Kavas on pakkuda tagasipöördujatele vajalikke teenuseid ja abi enne tagasipöördumis t, tagasipöördumise ajal ning pärast saabumist, samuti tagada nende põhiõigused kogu tagasipöördumisprotsessi vältel. Eestis viiakse tagasisaatmismenetlus läbi Eestis ebaseaduslik ult viibivate või viibinud välismaalaste andmekogus. Eesmärk on võimaldada viia tagasipöördumismenetlus, sh kohtumenetlus, läbi paberivabalt nii palju kui võimalik. Eesti õigus lubab laste kinnipidamist, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus lapse parimate huvidega. Sotsiaalkindlustusamet osutab saatjata alaealisele tema Eestis viibimise ajal asendusteenust. Tagasipöördumismenetluse läbiviimisel arvestatakse haavatavate isikute erivajadustega. Seetõttu tuleb ka edaspidi osutada haavatavatele isikutele teenuseid, nagu majutus ja psühholoogiline või psühhiaatriline abi. Tõhus tagasipöördumispoliitika põhineb heal koostööl Frontexi, ELi teiste liikmesriikide ja kolmandate riikidega. Siseministeerium, Välisministeerium ning PPA on sõlminud tegevuskava koostööks kolmandate riikidega riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel ja tagasivõtmisel. 5 Tegevuste kavandamisel ja rakendamisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ja tagatakse võrdsed võimalused kõigile inimestele, olenemata nende vanusest, soost, rahvusest, puudest jt tunnustest, ning tagatakse lapse parimate huvide järgimine. Võimaluse korral püütakse saavutada koostoime ja kooskõla teiste programmide ja vahenditega. AMIF on selgelt mõeldud kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) tegeleb samuti kolmandate riikide kodanike ja ka ELi kodanikega, kattumata AMIFiga. Näiteks jätkub rahvusvahelise kaitse saajate keeleõpe AMIFi raames. Lisaks on oluline, et ESF+ keskendub kohalikele omavalitsuste le mõeldud süsteemi arendamisele, sh kohalikele lõimumis-, sh kohanemisstrateegiatele. Samal ajal AMIF keskendub rohkem kultuurilisele kohanemisele ja eelkõige kogukonnale, sh sellele, kuidas suurendada vabadust kaasata, teha ühiselt laiaulatuslikke otsuseid ja määrata meetmeid sidusama ühiskonna saavutamiseks. Muude tegevuste hulgas keskendub AMIF ka saabumiseelsete le teenustele, nagu migratsiooninõustamine. Samuti on olemas koostoime Sisejulgeolekufondiga meetmetes, mis on seotud sisserändajates t laste kaitse, inimkaubanduse vastase võitluse ja inimkaubanduse ohvrite kaitsega ning sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ning radikaliseerumise ennetamise ja tõkestamisega. Meetmed, millega arendatakse piirihalduse eesmärgil Eurodac-süsteemi, on seotud piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga (edaspidi BMVI). AMIF on peamine rahastamisvahend, millega toetatakse kolmandate riikide kodanike vastuvõtmist. Välismõõtme tegevusi rakendatakse edasi koostoimes naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga, mis on ja jäävad ka edaspidi liidu rände- ja julgeolekupoliitika välismõõtme toetamise põhivahenditeks. Programm Erasmus+ toetab meetmeid parandada haridussüsteemi ja kohandada see sisserändajate vajadustega. Pikaajalised suutlikkuse tõhustamise meetmed võivad AMIFist toetatavaid tegevus i vajalikul määral täiendada ja arendada, keskendudes peamiselt alusharidusele ja lõimumistegevustele, eelkõige vastuvõtuetapis. Et ennetada ebavõrdsust ja diskrimineerimis t rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste pärast ning selle vastu võidelda, aitab programm kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele ELis, sealhulgas kolmandate riikide kodanike seas. Laste õiguste kaitsmise ja edendamise meetmed aitavad ühtlasi kaasa sisserändajatest laste kaitsele. Lisaks on Eesti valmis rahastama AMIFist või riigieelarvest meetmeid, mis tulenevad Schengeni hindamise soovitustest. AMIFi rakenduskavas 2021–2027 arvestatakse kõigi võimalike toetusesaajate asjakohaste vajadustega, mis on tehtud kindlaks riiklike strateegiate koostamise käigus. Lisaks on AMIFil ka temaatilise rahastu vahendid, mida on ELi-üleste katsumuste korral liikmesriigil võimalik Euroopa Komisjoni väljakuulutatud voorudest taotleda. Seetõttu soovib Eesti kasutada ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust tõsta 5% AMIFi eraldisest BMVIsse. Eesti üks suuremates t katsumustest ja seega ka valitsuse prioriteet on ehitada Eestis välja Euroopa Liidu välispiir. Aastateks 2022–2025 on seatud eesmärk paigaldada maismaapiirile tipptasemel valvetehnika, ja kuna seiresüsteemid maksavad väga palju, kasutatakse selleks lisaallikana AMIFi ülekannet summas 1 112 731,85 eurot. 6  2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi) Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4 2.1. Erieesmärgi nimetus Tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet 2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav . AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas esitatud rakendusmeetmetele. a) Tagada liidu acquis’ ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud prioriteetide ühetaoline kohaldamine. b) Vajaduse korral toetada liikmesriikide varjupaigasüsteemide suutlikkust taristute ja teenuste osas, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil. STAKi rändepoliitikaga seotud alaeesmärgi all on seatud kaks rahvusvahelise kaitse poliitika eesmärki, mis on kooskõlas erieesmärgi rakendusmeetmetega: • tagada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlemine; • tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vastuvõtutingimused ja tugiteenused, tuginedes kultuurilisele, soolisele, usulisele, keelelisele ja muule taustale. Eesti on saanud võrreldes teiste ELi liikmesriikidega kõige vähem rahvusvahelise kaitse taotlusi. Samas on Eestis alates 2010. aastast rahvusvahelise kaitse taotluste arv veidi, kuid siiski stabiilse lt suurenenud. 2001. aastal sai Eesti 12, 2010. aastal 30, 2015. aastal juba 226 ja 2019. aastal 101 taotlust. 2020. aastal vähenes taotlejate arv COVID-19 mõju tõttu 46 inimeseni. Seega on rahvusvahelise kaitse saajate arv kuni 2020. aastani veidi kasvanud ja nende päritoluriigid on erinevad. 2010. aastal andis Eesti rahvusvahelise kaitse 17-le, 2015. aastal 78-le, 2016. aastal 154-le, 2019. aastal 50-le ja 2020. aastal 26-le rahvusvahelise kaitse taotlejale. 2019. aastal kiideti heaks 48% ja 2020. aastal 53% taotlustest. Rahvusvahelise kaitse taotluse võib esitada piiril (piiripunktis või migratsioonijäreleva lve ametnikule) või PPA teeninduspunktis. Olemasolev taristu on kvaliteetne, kuna PPA iga teeninduspunkti suhtes kohaldatakse ühist teenusestandardit. Teeninduspunktid on ka esmased kohad, kus võetakse vastu (registreeritakse ja esitatakse) rahvusvahelise kaitse taotlusi. Pärast seda viivad varjupaigaküsimustele spetsialiseerunud töötajad läbi sisulise menetluse, sh vestluse. Rahvusvahelise kaitse taotluste keskmine menetlusaeg oli 2018. aastal 60 päeva ning 2019. ja 2020. 7 aastal 70 päeva. Hoolimata rahvusvahelise kaitse taotlejate vähesusest on Eesti alati püüdnud pakkuda kvaliteetseid vastuvõtuteenuseid ja olla valmis ootamatuks massiliseks sisserändeks. Seetõttu tuleb taristu ja teenuste kvaliteeti säilitada ning edasi arendada. ELi ümberpaigutamis- ja ümberasustamistegevuses osalemiseks lõi Eesti 2015. aastal asutustevahelise koordinatsioonikogu ja võttis vastu riikliku tegevuskava. Lisaks kutsuti kokku rahvusvahelise kaitse valdkonna sotsiaalpartnerite ümarlaud, kus arutati ümberpaigutamise ja -asustamise arengusuundi. Mõlemad koostöövormid on vajaduse järgi endiselt töös. Samuti korraldati 2015. ja 2016. aastal kogu Eestis ulatuslik teadlikkuse suurendamise kampaania ja kohalike omavalitsuste tasandil arutelud, kus selgitati ümberasustamise ja -paigutamisega seotud teemasid. Aastatel 2015–2019 asustas ja paigutas Eesti ümber 213 rahvusvahelise kaitse saajat. Rahvusvahelise kaitse taotlejad majutatakse Vao ja Vägeva majutuskeskusesse. Keskused on hästi varustatud ja sealsed elutingimused on head. Haavatavatele isikutele pakutakse hinnatud vajaduste järgi vastuvõtul eritingimusi. AMIFi raames säilitatakse ja arendatakse edasi vajalikke vastuvõtu- ja majutustingimusi. Eestis on ainult üks kinnipidamiskeskus. Kinnipidamise otsuse teeb halduskohus. Rahvusvahelise kaitse taotleja võib kinni pidada, kui jälgimismeetmeid on võimatu tõhusalt kohaldada ja esineb vähemalt üks riigisiseses õiguses sätestatud kinnipidamise alustest. Taotleja peetakse kinni kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja iga juhtumi puhul arvestatakse konkreetse rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud asjaoludega. Kinnipidamise alternatiivina võib rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgipäraseks ja tõhusaks läbiviimiseks kohaldada järelevalvemeetmeid. Seda praktikat jätkatakse ka edaspidi. AMIFi raames jätkatakse ja arendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele mõeldud teenuseid, mida osutavad nii riik kui ka valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid (sh tervishoid ja psühholoogiline abi, materiaalne abi, tõlketeenus, keeleõpe ning vaba aja tegevused). AMIFi rakendamisel täidetakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiga ette nähtud eesmärke. Eesmärk 1: tagada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlemine Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on suhteliselt väike, parandab Eesti pidevalt menetlustingimusi ja keskendub sellele, et rahvusvahelise kaitse menetlusele oleks tõhus juurdepääs. Meetmete esialgne loetelu: • olemasolevate andmebaaside ajakohastamine ja uute IT-lahenduste väljatöötamine; • koolitusprogrammide väljatöötamine ja pakkumine; • tööprotsesside analüüsimine ja arendamine; • õigusaktide ja praktika väljatöötamine; • kvaliteetse kirjaliku ja suulise tõlke teenuse säilitamine ja arendamine; • päritoluriigi infoga seotud tegevused; • uuringud, analüüsid jne; • teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine; • valmisoleku säilitamine võimalikeks ümberpaigutamis- ja ümberasustamistegevusteks. 8 Eesmärk 2: tagada vastuvõtutingimused ja tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele, tuginedes nende kultuurilisele, soolisele, usulisele, keelelisele ja muule taustale Eesti jaoks on endiselt oluline tagada kvaliteetsed vastuvõtutingimused, mis on kooskõlas direktiiviga 2013/33/EL. Meetmete esialgne loetelu: • vastuvõtu- ja majutussuutlikkuse parandamine; • rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele tugiteenuste osutamine (nt psühholoogiline nõustamine, kohanemistegevused ja vaba aja tegevused); • võrgustikud, suutlikkuse parandamine ning ametnike, ekspertide jt koolitused; • kirjaliku ja suulise tõlke teenus; • uuringud, analüüsid jne; • teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine. Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik. c) Suurendada kolmandate riikidega koostööd ja partnerlusi rände haldamise eesmärgil, sealhulgas suurendades nende suutlikkust parandada rahvusvahelist kaitset vajavate isikute kaitset ülemaailmse koostöö jõupingutuste kontekstis. Kui meedet rakendatakse ELi tasandil, on Eesti valmis koostööd toetama. Praegu ei ole konkreetseid meetmeid ette nähtud. d) Anda tehnilist ja operatiivabi ühele või mitmele liikmesriigile, sealhulgas koostöös Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga. Eesti rakendab tehnilist ja operatiivabi. Praegu tegeleb PPAs varjupaigaküsimustega viis ametnikku ja umbes 200 koolitatud reservametnikku, kes esindavad EUAA 20 ametikohast 13 profiili. Sealhulgas katavad mõned eksperdid mitut profiili. Kõik reservametnikud on koolitatud, et registreerida taotlusi ja viia läbi esialgseid menetlusi, ning osa ametnikest on koolitatud viima läbi sisulisi menetlusi ja tegema otsuseid. PPA lähetab igal aastal pooleteiseks kuuks ehk kuueks nädalaks EUAA varjupaigatugirühmadesse 3–4 ametnikku. PPA on pakkunud igal aastal ligika ud u 60 ühikut tehnilist tugivarustust (nt droon, kaamera, laev meeskonnaga). Eesti on võtnud kohustuse jätkata toetuse andmist vähemalt samas mahus. Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata AMIFi rakenduskava eesmärke paremini saavutada. Tegevustoetus võimaldab säilitada suutlikkust, mis on liidu kui terviku jaoks oluline. Tegevustoetusest kaetakse osa varjupaiga valdkonna IT-süsteemide ja -seadmete ülalpidamiskuludest. Rahvusvahelise kaitse taotlejate andmete töötlemise süsteemi arendamine tagab kvaliteetse ja kiire menetluse ning andmete vahetamise teiste asjakohaste IT-süsteemide ga rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel ja otsuste tegemisel. PPA on peamine asutus, kes vastutab varjupaigapoliitika ja -menetluste rakendamise eest Eestis. Sõltuvalt riiklik us t korraldusest võib IT-süsteemide hooldusega seotud rahalisi vahendeid suunata ka Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, kes vastutab kõigi varjupaiga valdkonna IT-süsteemide arendamise ja hooldamise eest. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 9 NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES. 2.1.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 1. Väljundnäitajad Erie e smärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe -eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO1 O.1.1 Toetatud osalejate arv, millest omakorda Absoluutarv 455 2065 SO1 O.1.1.1 õigusabi saanud osalejate arv Absoluutarv 80 280 SO1 O.1.1.2. nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja Absoluutarv 375 1785 abi kogu varjupaigamenetluse jooksul SO1 O.1.2. Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 278 898 SO1 O.1.3 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le loodud uute kohtade arv Absoluutarv 20 120 SO1 O.1.4 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le renoveeritud/remonditud Absoluutarv 23 130 kohtade arv 10 Tabel 2. Tulemusnäitajad Erie e smärk Tunnusk Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlusaasta Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse Andmete allikas ood mõõtühik (d) mõõtühik SO1 R.1.5 Nende osalejate arv, kes peavad Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 729 Absoluutarv Projektiaruanded koolitust oma töö jaoks kasulikuks SO1 R.1.6 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 375 Absoluutarv Projektiaruanded kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust 2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 3. Esialgne jaotus Erie e smärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 Vastuvõtutingimused 001 2 369 591,25 SO1 Varjupaigamenetlus 002 4 423 509,00 SO1 Liidu acquis’ rakendamine 003 150 750,00 SO1 Tegevustoetus 007 232 091,37 11 NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES. 2.2. Erieesmärgi nimetus Tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslike le ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist ning aidata sellele kaasa 2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas esitatud rakendusmeetmetele. a) Toetada selliste poliitikameetmete väljatöötamist ja rakendamist, mis edendavad seaduslikku rännet ja seaduslikku rännet käsitleva liidu acquis’ rakendamist, sealhulgas perekondade taasühinemist ja tööõigusstandardite täitmise tagamist. b) Toetada meetmeid liitu seadusliku sisenemise ja seal seadusliku elamise hõlbustamiseks . d) Edendada integratsioonimeetmeid kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning kaitsemeetmeid haavatavate isikute jaoks integratsioonimeetmete kontekstis, hõlbustada perekonna taasühinemist ning valmistada ette kolmandate riikide kodanike aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas ja nende aktsepteerimist vastuvõtva ühiskonna poolt, kaasates riiklikke, eelkõige piirkondlikke või kohalikke, ametiasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas pagulaste ja rändajate juhitud organisatsioone, ning sotsiaalpartnereid. Eelarveperioodil 2021–2027 kavatseb Eesti jätkata keeleliste ja kultuuriliste lõimumis-, sh kohanemismeetmetega ning võtta uusi lahkumiseelseid ja saabumisjärgseid meetmeid (nt vaimse tervise teemad), et tagada esmane kohanemine ja valmistada kolmandate riikide kodanikke ette sisenemiseks tööturule. Tegevust rahastatakse AMIFist peamiselt kooskõlas STAKiga ja sidusa Eesti arengukavaga. Tuginedes EIM 2020, Eesti inimarengu aruande 2016/2017, Statistikaameti jm uuringute andmetele on oluline keskenduda järgmistele katsumustele. Ränne Eestisse on eelmise programmitöö perioodi jooksul pidevalt suurenenud, eelkõige tööjõupuuduse, tagasirände ja majandusarengu tõttu. Seega on tarvis võtta tõhusaid ja tulemuslikke lõimumis-, sh kohanemismeetmeid. Lõimumis-, sh kohanemispoliitikas on vaja töötada välja uuenduslikud lähenemisviisid, kuna praegused meetmed ei vasta täielikult katsumustele, mille sisserändajate liikuvus ja mitmekesisus on tekitanud. Seetõttu on vaja pöörata rohkem tähelepanu lõimumis-, sh kohanemisteenuste tõhustamisele ning kliendikesksele ja eesmärgipärase le 12 osutamisele, teadlikkuse suurendamisele ning teenuste ja tegevuste vahelise üleminek u hõlbustamisele ja dubleerimise vältimisele. Suur osa lõimumisest, sh kohanemisest, toimub kohalikul tasandil ja edu saavutamiseks on vaja toetada kohalikke omavalitsusi, kus elab keskmisest rohkem teisest rahvusest elanikke, ning avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna institutsioone, kes puutuvad kokku kolmandate riikide kodanikega ja osutavad (avalikke) teenuseid. Eesmärk on suurendada lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnas tegutsevate partnerite suutlikkust osutada sisserändajatele tõhusalt lõimumis-, sh kohanemisteenuseid. Seetõttu on oluline toetada vastuvõtvate kogukondade suutlikkust ja valmisolekut laiemas kontekstis. Lõimumine toimub igal pool, kus sisserändajad elavad, töötavad ja käivad koolis või spordiklubis. Kohalik tasand on keskne uute tulija te vastuvõtmisel ja juhendamisel, kui nad uude riiki esimest korda saabuvad. Lisaks on tõhusa ja tervikliku lõimumispoliitika saavutamisel tähtis roll kodanikuühiskonna organisatsioonide l, haridusasutustel, tööandjatel ja sotsiaal-majanduslikel partneritel, kirikutel ja teistel usuliste l ühendustel, noorte- ja üliõpilasorganisatsioonidel, diasporaaorganisatsioonidel ning sisserändajate l endal. Kestlikuks ja edukaks lõimumiseks on väga oluline, et nii sisserändajad kui ka vastuvõtvad kogukonnad saaksid aktiivselt lõimumis-, sh kohanemisprotsessis osaleda. EIM 2020 andmetel suhtleb ligikaudu 32% uussisserändajatest eestlastega iga päev. Siiski puudub umbes 60%-l uussisserändajatest eestlastega aktiivne suhtlus. Lisaks on 2019. aasta uuringu „Uussisserändajate kohanemine Eestis“ andmetel suuremas sotsiaalses isolatsioonis välistöötaja ga pererändes kaasa tulnud abikaasad, kellest uuringu andmetel on 65% naised, kuna neil puudub tööandja tugi ja võrgustik. EIM 2020 näitab, et teistest rahvustest inimeste jaoks, kes elavad Eestis pikka aega, on ühiskonda lõimumiseks oluline vallata ühist suhtluskeelt ja leida kontakte teiste Eesti elanikega. Head kontaktid eri rahvustest inimeste vahel parandavad vastastikust mõistmis t, vähendavad hirme ja eelarvamusi ning loovad eeldused kultuurilise mitmekesisuse väärtustamis eks ühiskonnas. Oluline on kavandada ja hõlbustada ühiseid kontaktpunkte ja sotsiaalvõrgustikke, mis loovad elanike rühmade vahel sotsiaalset kapitali. Probleemi aitab lahendada ka kohalike omavalitsuste võimestamine ja partnerlussuhete arendamine. Eesti keele oskus suurendab märgatavalt inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus, konkurentsivõimet tööturul ja võimalusi osaleda elukestvas õppes ning toetab edasiliikumis t haridusse. Eesti keele oskuse puudumine on üks põhjusi, miks teistest rahvustest inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises elus ning nende usaldus riigiasutuste vastu on väiksem kui eestlastel. EIM 2020 ja teiste uuringute tulemused, sealhulgas Statistikaameti andmed, näitavad, et sisserändajatel, sealhulgas välisüliõpilastel ja sisserändajate abikaasadel, on Eesti tööturul nõrgem positsioon: nende tööhõive määr on madalam ja nad alahindavad oma võimalusi tööturul. Et teisest rahvusest püsielanike tööhõive määra ja aktiivset osalemist parandada, on traditsioonilis te keelekursuste kõrval vaja lisameetmeid, nagu sotsiaalvõrgustike ja -platvormide ning kontaktide loomine elanike rühmade vahel. Seda eesmärki aitavad saavutada ka kõigile sihtrühmade le kättesaadavad kultuuritegevused ja -teenused ning ühine meediaruum. Eesti haridussüsteemis kasvab igal aastal nende õppijate arv, kelle emakeel ei ole eesti keel, vaid vene, ukraina, inglise või muu keel. Seega vajab aina rohkem haridusasutusi abi, et toetada mitmekeelsete õpilaste ja rahvusvähemuste lõimumist Eesti ühiskonda, tagada eesti keele omandamine ning pakkuda võimalusi arendada õpilaste emakeelt ja kultuurilisi teadmisi. 13 Võimalike meetmete loetelu rakendusmeetmete põhjal: • teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine kolmandate riikide kodanikele ja vastuvõtva le ühiskonnale; • vastuvõtva ühiskonna ja kolmandate riikide kodanike kontaktide tõhustamine, kodanikuõppe ja kohanemiskoolituste korraldamine, ühtsete kontaktpunktide arendamine jne; • keeleõpe; • koostöötegevused, sh ühiskonnas aktiivse osalemise tõhustamine, sotsiaalse ettevõtluse arendamine jne; • saabumiseelsed meetmed; • tugi- ja nõustamisteenused; • kodanikuühiskonna organisatsioonide arendamine ja kaasamine; • ametnike, ekspertide jt suutlikkuse suurendamine ja koolitused; • suulise ja kirjaliku tõlke teenused; • uuringud, analüüsid jne. Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik. Avalikkusele mõeldud IT-lahendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele, algoritmilis i süsteeme rakendatakse põhiõigusi järgival viisil ning algoritmilistes hinnangutes välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid. Igati tagatakse AMIFi ja muude fondide, nt ESF+, Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) ja välismõõtme koostoime. AMIF täiendab peamiselt ESF+. Nii AMIF kui ka ESF+ toetavad sisserändajaid ja kolmandate riikide kodanikke, kuid eri tegevuste ja meetmetega, sh toetab AMIF eelkõige esmast kohanemist toetavaid tegevusi. Meetmeid kohandatakse kolmandate riikide kodanike vajaduste järgi. ESF+ täiendab AMIFit pikemaajaliste integratsioonimeetmetega eri valdkondades: formaalne ja mitteformaalne haridussüsteem, keeleõpe, tööhõive ja tööturg, sotsiaalse kaasatuse toetamise meetmed jne. Tegevustoetus. Ei kohaldata. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 14 NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES. 2.2.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 4. Väljundnäitajad Erie e smärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe -eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) Integratsioonimeetmete rakendamisel toetatud kohalike ja SO2 O.2.2. piirkondlike ametiasutuste arv Absoluutarv 15 15 SO2 O.2.3 Toetatud osalejate arv, millest omakorda Absoluutarv 538 1858 SO2 O.2.3.1 keelekursusel osalejate arv Absoluutarv 70 340 SO2 O.2.3.2 ühiskonnaõpetuse kursusel osalejate arv Absoluutarv 48 168 SO2 O.2.3.3 personaalset kutsenõustamist saanud osalejate arv Absoluutarv 490 1690 SO2 O.2.4 Nende teabepakettide ja kampaaniate arv, mille eesmärk on Absoluutarv 2 3 suurendada teadlikkust liitu suunduvatest seaduslikest rändekanalitest Tabel 5. Tulemusnäitajad Erie e smärk Tunnuskoo Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas d mõõtühik (2029) mõõtühik SO2 R.2.8 Nende keelekursustel osalejate arv, kes on Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 146 Absoluutarv Projektiaruanded parandanud oma vastuvõturiigi keele oskuse taset pärast keelekursuse lõpetamist vähemalt ühe taseme võrra vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele riiklikule näitajale 15  SO2 R.2.9 Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 1382 Absoluutarv Projektiaruanded aitas nende integreerumisele kaasa 2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 6. Esialgne jaotus Erie e smärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 Integratsioonimeetmed – teavitamine ja suunamine, ühtsed 003 1 687 500,00 kontaktpunktid SO2 Integratsioonimeetmed – keeleõpe 004 1 275 000,00 SO2 Integratsioonimeetmed – ühiskonnaõpetus ja muud koolitused 005 225 000,00 SO2 Integratsioonimeetmed – sissejuhatus, osalemine, 006 1 950 000,00 arvamusevahetused vastuvõtva ühiskonnaga SO2 Seadusliku elamisloa saamine 010 900 000,00 16 NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES. 2.3. Erieesmärgi nimetus Aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides 2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas esitatud rakendusmeetmetele. a) Tagada liidu acquis’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine seoses taristu, menetluste ja teenustega. b) Toetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust tagasisaatmise haldamisele liidu ja liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku tagasisaatmise suutlikkuse arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimuleid. c) Toetada vabatahtliku tagasipöördumise soodustamist, pereliikmete otsimist ja taasintegreerimist, võttes samal ajal arvesse lapse parimaid huve . d) Tugevdada koostööd kolmandate riikidega ning nende suutlikkust seoses tagasivõtmise ja kestliku tagasipöördumisega. Lahkumisettekirjutuse või väljasaatmiskorralduse saanud kolmandate riikide kodanike tõhus tagasipöördumine on STAKi perioodil 2021–2030 endiselt väga oluline. Põhitähelepa nu pööratakse riiklike IT-süsteemide arendamisele, tagasisaatmiseelsetele ja -järgsetele ning saabumisjärgsetele teenustele ning koostööle kolmandate riikidega. Eesmärk on pakkuda tagasipöördujatele laia valikut teenuseid ja nõustamist, sealhulgas eriabi haavatavatele isikutele. AMIFist ja riigieelarvest kaetakse järgmised tegevused: investeeringud ebaseaduslike sisserändajate kinnipidamisse (kinnipidamiskeskuse hooldamine, sisserändajate ga seotud kulud kinnipidamiskeskuses jms), tagasisaatmisprotsessis osalevate töötajate töötasu, IT- süsteemide arendamine ja haldamine, tagasisaatmise ettevalmistamine, tõlkekulud, tagasisaatmisdirektiivi nõuete rakendamine jne. Eesti õiguse kohaselt on isiku kinnipidamine äärmuslik meede, mida võib kohaldada üksnes viimase abinõuna, kui muud jälgimismeetmed ei taga tagasisaatmisotsuse täitmist. Kinnipidamise korral arvestatakse iga tagasipöörduja olukorda eraldi. Isiku üle 48-tunnise kinnipidamise otsustab halduskohus. Eesti tagasisaatmise süsteemi tuleb arendada edasi kooskõlas Frontexi välja töötatud tagasisaatmise süsteemi RECAMASi mudeliga, et võimaldada kiiret tagasisaatmismenetlust, nt väljastada ühes haldusaktis tagasisaatmisotsused koos otsusega seadusliku riigis viibimise lõpetamise kohta, ning vahetada andmeid ja teavet, nt suurendada koostalitlusvõimet Schengeni infosüsteemi ning muude ELi IT-süsteemide ja Frontexi väljatöötatud IT-lahenduste vahel. Lisaks on eesmärk suurendada tagasisaatmisega seotud ametiasutuste ja organisatsioonide suutlikkust. Eesti seab prioriteediks kolmandate riikide kodanike vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise päritoluriigis kui kõige inimlikuma ja kulutõhusama tagasisaatmismeetod i. 17 Kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku tagasipöördumist korraldatakse riigieelarvest, toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerimist rahastatakse AMIFist. Alates 2009. aastast on toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi (edaspidi VARRE) rahastatud Euroopa Tagasipöördumisfondist või AMIFist. Olemasoleva t programmi on vaja arendada edasi ja teenusevalikut laiendada. Esmatähtis on pakkuda tagasipöördujatele asjakohaseid ja kvaliteetseid teenuseid, sealhulgas nõustamist vabatahtlik u tagasipöördumise ja taasintegreerimise võimaluste kohta, arstiabi, eriabi haavatavatele isikute le, abi reisi ettevalmistamisel ja vajalike dokumentide hankimisel, piiratud rahalist abi ning majutust enne ja pärast tagasipöördumist. Tagasipöördumise kestlikkuse tagamiseks on vaja aidata inimeste l päritoluriigis taasintegreeruda. Vajaduse korral osutatakse tagasipöördujatele pereliikmete otsimise ja muid vajalikke teenuseid. Oluline on ka edastada teavet vabatahtliku tagasipöördumise kohta võimalikele sihtrühmadele ja pädevate asutuste töötajatele. 2019. aastal väljastas Eesti 1208 lahkumisettekirjutust, millest 1000 täideti vabatahtlikult ja 208 sunniviisiliselt. VARRE programmis osales 132 kolmanda riigi kodanikku. Vabatahtlik tagasipöördumine on aja jooksul kasvanud, näiteks oli 2014. aastal 313 sunniviisilist, 174 vabatahtlikku ja 23 VARRE kaasabil tagasipöördumist. COVID-19 pandeemia on kohati mõjutanud tagasisaatmistegevusi aastatel 2020–2021. Mõnel juhul on kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist olnud keerulisem korraldada lendude nappuse või tühistamise, ebaselgete karantiinimeetmete jms tõttu. Pandeemia võib mõjutada tagasisaatmistegevus i ka eelseisva l programmitöö perioodil, kuid PPA ja Eestis tagasisaatmisega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid on selleks paremini ette valmistatud. Sunniviisiline tagasisaatmine on osa tõhusast tagasisaatmispoliitikast. Sunniviisilise tagasisaatmise tegevusi rahastatakse osaliselt AMIFist, lisaks riigieelarvest ja Frontexist. Peale sunniviisilise tagasisaatmisega seotud transpordi korraldamise on oluline pakkuda sihtrühmale vajalikku abi, sealhulgas pärast tagasipöördumist esmakulude katmiseks piiratud rahalist abi ja eriabi haavatavatele isikutele. Vajaduse korral osutatakse sihtrühmale ka muid teenuseid, nt arstiabi. Haavatavatele isikutele pakutakse lisaabi. AMIFi meetmed täiendavad riigieelarvest rahastatava id meetmeid. AMIFi toel arendatakse edasi sunniviisilise tagasisaatmise kõiki etappe hõlmava t sõltumatu vaatlemise süsteemi. 2018. aastal avati uus kinnipidamiskeskus, kuhu saab majutada kuni 123 tagasipöördujat ja rahvusvahelise kaitse taotlejat. Eelmises oli kohti 80 inimesele. Kuigi uues keskuses on vana ga võrreldes mugavamad elutingimused, on siiski oluline arendada kinnipidamistingimusi edasi ja osutada vajalikke teenuseid (nt tervishoiuteenused, nõustamine ja vaba aja tegevused), võttes arvesse õiguskantsleri soovitusi ning 2018. aastal Eestile antud hinnanguid Schengeni acquis’ kohaldamise kohta tagasisaatmise valdkonnas. Järgmised tegevused on kaetud riigieelarvest ja täiendavad AMIFit: tagasisaatmisoperatsioonide ettevalmistamine, sh kolmandate riikide kodanike tuvastamine, reisidokumentide hankimine, väljasaatmine (osaliselt) ja abi kolmandate riikide kodanikele, kes ei kuulu VARRE sihtrühma. Loetelu ei ole lõplik. Nende sisserändajate arv, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus, on aasta-aastalt suurenenud. 2016. aastal väljastas PPA 507 lahkumisettekirjutust, 2020. aastal juba 1232. Aastate jooksul on Eestis kinnipeetud seadusliku aluseta viibivate kolmandate riikide kodanike arvu mõjutanud 18 Venemaa ja Ukraina lähedus – need on endiselt Eestisse suundumisel peamised lähte- või transiidiriigid. Enamik Ukrainast, Gruusiast ja Moldovast pärit seadusliku viibimisaluse ta rändajaid rikkus viisavabaduse nõudeid ning peeti kinni ebaseadusliku töötamise eest. Viimaste l aastatel on aga märkimisväärselt suurenenud ka Aasiast (Vietnam, Bangladesh, Afganistan) ja Aafrikast (Nigeeria, Kamerun) pärit seadusliku aluseta viibivate kolmandate riikide kodanike arv. Lähiaastatel võivad ebaseadusliku rände vood ELi naaberriikide poliitilise ja majanduslik u olukorra tõttu veelgi suureneda. Kuna ebaseaduslikult saabuvate kolmandate riikide kodanike arv kasvab üha erinevamate päritoluriikide tõttu, muutuvad tagasisaatmisprotsessid keerukamaks ja arvukamaks ning seega ka kulukamaks. Eestis on ebaseadusliku rände peamised lähteriigid Ukraina, Venemaa, Moldova ja Gruusia. Kuna tagasivõtukoostöö nende riikidega on suhteliselt hea, on tagasisaatmise määr üsna kõrge. 2019. aastal oli lahkumisettekirjutuse täitmise määr 96%. 2020. aastal langes see esialgu COVID- 19 reisipiirangute tõttu 83%-le (2020. aasta mai andmed), kuid tõusis seejärel 94%-le (2021. aasta oktoobri andmed). On tavaline, et mõnel aastal tehtud lahkumisettekirjutuste täitmise määr tõuseb aja möödudes. Ebaseaduslikult riigis viibivate või töötavate kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks teeb PPA tihedat koostööd Maksu- ja Tolliameti ning Tööinspektsiooniga. PPA koostab ühise riskianalüüsi alusel iga-aastase töökava, mis sisaldab konkreetseid sihipärase id meetmeid ja ühiskontrolli Tööinspektsiooni ning Maksu- ja Tolliametiga. Tõhusa tagasisaatmispoliitika eeltingimus on koostöö ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide ga. Tagasisaatmist saab kiirendada ja selle edu tagada tõhusa koostöö abil päritoluriikidega. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja luua uusi ja tugevdada olemasolevaid kontakte nii ELi liikmesriikides kui ka kolmandates riikides. Välisministeerium, Siseministeerium ja PPA on tagasivõtukoostöö korraldamiseks kolmandate riikidega teinud kindlaks prioriteetsed riigid. Eesmärk on parandada kahepoolset koostööd riikidega, kust sisserändajad ebaseaduslikult Eestisse kõige tõenäolisemalt saabuvad. Eesmärk on jagada kogemusi ja parimaid tavasid, lihtsustada teabevahetust pädevate asutuste vahel, abistada reisidokumentide hankimisel ja tagada tagasipöörduja nõuetekohane vastuvõtmine päritoluriigis. Võimalikud tegevused on läbirääkimised kahepoolsete tagasivõtulepingute, ühisseminaride, külastuste jms üle. Vajaduse korral tehakse uuringuid, et tagada tagasipöördumispoliitika areng. Täies ulatuses või koostöös AMIFiga on riigieelarvest kaetud Eesti ja Venemaa piirivalve esindajate koostöö, et viia tagasisaatmismenetlused läbi kiirendatud korras, ning kahepoolne koostöö kolmandate riikidega, et hõlbustada tagasivõtulepingute ja rakendusprotokollide rakendamist. Meetmete esialgne loetelu: • VARRE jätkamine ja arendamine; • sunniviisiline tagasisaatmine; • majutuse pakkumine haavatavatele isikutele; • nõustamine (sealhulgas õigusnõustamine), meditsiiniline ja psühholoogiline abi; • kirjaliku ja suulise tõlke teenuse osutamine; • kinnipidamiskeskuse tingimuste parandamine koos teenuste osutamisega; • sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteemi rakendamine; 19  • tagasivõtmise ja tagasisaatmise vallas koostöö parandamine kolmandate riikide ning ELi liikmesriikide ja asutustega; • IT-süsteemide arendamine; • massilise sisserändega toimetuleku suutlikkuse suurendamine. Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik. Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata AMIFi rakenduskava eesmärke paremini saavutada. Tegevustoetus võimaldab säilitada suutlikkust, mis on liidu kui terviku jaoks ülioluline. Tegevustoetusest kaetakse osa tagasisaatmisega seotud IT-süsteemide ja -seadmete hooldus- ning ülalpidamiskuludest. Kiirete ja tõhusate tagasisaatmismenetluste IT-süsteemi edasiarendamine on hädavajalik. Väga oluline on ka tagada andmevahetus teiste asjakohaste IT- süsteemidega. Nendes valdkondades on Eestis peamine tagasisaatmispoliitika ja -menetluste väljatöötamise ja rakendamise eest vastutaja PPA. Sõltuvalt riiklikust korraldusest võidakse IT-süsteemide hooldusega seotud rahalised vahendid suunata ka Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, kes vastutab tagasisaatmise valdkonnas kõigi IT-süsteemide arendamise ja hooldamise eest. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 20 NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES. 2.3.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 7. Väljundnäitajad Erie e smärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe -eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO3 O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 124 475 SO3 O.3.2 Ostetud seadmete arv, sealhulgas Absoluutarv 2 3 ostetud või ajakohastatud IKT- süsteemide arv SO3 O.3.3 Taasintegreerimise abi saanud Absoluutarv 190 665 tagasipöördujate arv Tabel 8. Tulemusnäitajad Erie e smärk Tunnusk Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlusaasta Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse Andmete allikas ood mõõtühik (d) mõõtühik SO3 R.3.6 Vabatahtlikult Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 560 Absoluutarv Projektiaruanded tagasipöördunute arv SO3 R.3.7 Välja saadetud Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 1190 Absoluutarv Projektiaruanded tagasipöördujate arv 21 2.3.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 9. Esialgne jaotus Erie e smärk Se kkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO3 Vastuvõtu-/kinnipidamistingimused 002 1 430 080,20 SO3 Tagasisaatmismenetlus 003 745 755,15 SO3 Vabatahtlik tagasipöördumine 004 996 131,25 SO3 Välja-/tagasisaatmise toimingud 006 2 316 516,10 SO3 Sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteem 007 332 325,00 SO3 Ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed 009 607 050,15 SO3 Tegevustoetus 010 232 091,37 2.4. Tehniline abi 2.4.1. Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõ ige 5 ja artikkel 95 AMIFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:  programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;  suutlikkuse suurendamiseks; 22   hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;  teavitamis- ja avalikustamistegevusteks. Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, BMVI ja ISFi vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne. Suutlikkuse suurendamine Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise. Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemus i, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid. Hindamine ja uuringud, andmete kogumine Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks. Teave ja teavitamine Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamis- ja avalikustamistegevusteks (vt punkt 7). Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada. 23 2.4.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37 Tabel 10. Esialgne jaotus Se kkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 12 685,14 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 154 348,02 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 50 740,57 Suutlikkuse suurendamine 004 50 740,57 24  3. Rahastamiskava Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g 3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 11. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku AMIF 1 586 887,91 2 354 208,79 3 513 624,14 3 501 674,22 3 573 870,75 3 649 526,47 2 962 112,90 21 141 905,18 3.2. Rahalised eraldised kokku Tabel 12. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erie e smärk Meetme liik Liidu toetuse Liidu osalus (a) Liikmesriigiosa Liikmesriigi osaluse esialgne jaotus Kokku Kaasrahastamismäär arvutamise alus lus (b)=(c)+(d) (f)=(a)/(e) (kogusumma või e =(a)+(b) avalik sektor) avalik c) e rasektor d) Erieesmärk 1 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kogusumma 6 943 850,25 2 314 616,75 2 314 616,75 0,00 9 258 467,00 75 kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kogusumma 232 091,37 77 363,79 77 363,79 0,00 309 455,16 75 kohaselt kaasrahastatavad meetmed 25  AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 1 kokku 7 175 941,62 2 391 980,54 2 391 980,54 0,00 9 567 922,16 Erieesmärk 2 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kogusumma 6 037 500,00 2 012 500,00 2 012 500,00 0,00 8 050 000,00 75 kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 2 kokku 6 037 500,00 2 012 500,00 2 012 500,00 0,00 8 050 000,00 Erieesmärk 3 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kogusumma 5 431 726,60 1 810 575,53 1 810 575,53 0,00 7 242 302,13 75 kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kogusumma 996 131,25 332 043,75 332 043,75 0,00 1 328 175,00 75 kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kogusumma 232 091,37 77 363,79 77 363,79 0,00 309 455,16 75 kohaselt kaasrahastatavad meetmed AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kogusumma - - - - - - kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 3 kokku 6 659 949,22 2 219 983,07 2 219 983,07 0,00 8 879 932,29 26  Ühissätete määruse kogusumma 1 268 514,31 0,00 0,00 0,00 1 268 514,31 100 artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi Ühissätete määruse kogusumma - - - - - artikli 37 kohane tehniline abi Kogusumma 21 141 905,15 6 624 463,61 6 624 463,61 0,00 27 766 368,76 3.3. Ümberpaigutamised Tabel 13. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1 Saaja fond/vahend AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuulu EMKVF Kokku vusfond Ümbe rpaigutatav fond/vahend AMIF - 1 112 731,85 - - - - 1 112 731,85 ISF - - - - - - - BMVI - - - - - - - Kokku - - 1 112 731,85 - - - - 1 112 731,85 1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad. 27  4. Eeltingimused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i Tabel 14. Horisontaalsed eeltingimused Ee ltingimus Eeltingimuse Kriteeriumid Kriteeriumide Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus täitmine täitmine Kehtestatud on 1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad Tõhusad JAH 1. JAH Riigihangete register järelevalvemehhanismid, mis riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja teostatakse järelevalvemehhanism (https://riigihanked.riik.ee) hõlmavad kõiki 2. JAH e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ id riigihangete turu riigihankelepinguid ja nende (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium, jaoks hankeid fondidest, kooskõlas 3. JAH kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) ELi hankeõigusega. Selleks 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab on vaja järgmist: 4. JAH Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest 1. meetmed, mis tagavad vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 5. JAH tõhusate ja 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad usaldusväärsete andmete kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel. kogumise 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline riigihankemenetluste maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teatena kohta, mis ületavad ELi komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1986 lävendeid, kooskõlas alusel. direktiivi 2014/24/EL 2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud artiklitest 83 ja 84 ning lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave direktiivi 2014/25/EL VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse registris lepingu artiklitest 99 ja 100 sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris. tuleneva aruandluskohustusega; 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud 2. meetmed andmete riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli inimest ja tagamiseks vähemalt riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene. järgmiste aspektide jaoks: 4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil a. konkurentsi kvaliteet ja (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihange intensiivsus: võitnud te-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad statistilised andmed pakkujate nimed, riigihangete kohta ja andmeanalüüs on samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil 28  esialgne pakkujate arv ja (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihange lepinguline maksumus; te-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted). b. teave lõpliku hinna 5. Teabevahetuse kohta on Konkurentsiametiga sõlmitud mitteametlik kohta pärast valituks kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et kui järelevalve käigus osutumist ja VKEde kui teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole otsepakkujate osalemise riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel kohta, kui sellist teavet on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab pakuvad riiklikud Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle süsteemid; teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka 3. meetmed pädevate uurimisasutus. riigiasutuste jaoks andmeseire ja -analüüsi tagamiseks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; 4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumismahhinatsioon ile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja 29  direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Euroopa Liidu Et tagada Euroopa Liidu ÜRO ühine põhidokument, mis on osa JAH 1. JAH 1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu loodud põhiõiguste harta põhiõiguste harta järgimine, osalisriikide aruannetest – Eesti tõhus kohaldamine ja on olemas tõhusad (https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/ mehhanism inimõiguste, sh ELi põhiõiguste harta järgimiseks. 2. JAH rakendamine mehhanismid, mis hõlmavad 15/treatybodyexternal/Download.aspx Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi põhiõiguste harta sätete järgmist: ?symbolno=HRI%2fCORE%2fEST% kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu strateegia „Eesti 1. kord, mis tagab fondidest 2f2015&Lang=en) 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse, arengukavadesse, projektide toetatavate programmide valikukriteeriumidesse ja toetuse andmise tingimustesse. Põhiõiguste Eesti 2035 kaitsmisega seotud institutsioonid, sh soolise võrdõiguslikkuse volinik, on vastavuse ja nende (https://valitsus.ee/strateegia-eesti- seirekomisjoni liikmed ning kaasatud strateegiate ja õigusaktide rakendamise harta 2035-arengukavad-ja- koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja toetusesaajatele tugi asjakohaste sätete planeering/strateegia) ELi põhiõiguste harta põhimõtetega arvestamiseks. Sotsiaalministeerium kohaselt; annab nõu soolõime, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste 2. kord anda seirekomisjonile Eesti Vabariigi põhiseadus ligipääsetavuse kohta projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja (https://www.riigiteataja.ee/akt/11505 hindamisprotsessis (ELi põhiõiguste harta artiklid 21, 23, 25 ja 26) ning aru juhtumitest, mis on 2015002) kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab seotud fondide toetatavate inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. tegevuste Soolise võrdõiguslikkuse seadus mittevastavusega hartaga. 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ning kelle (https://www.riigiteataja.ee/akt/12604 ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajaduse 2013009) korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler). Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/10607 Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada 2012022) arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BM VIst toetatav tegevus ELi põhiõiguste Õiguskantsler hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata kõigist kehtivatest (https://www.oiguskantsler.ee/et) menetlusnõuetest võib esineda harta mittejärgimist. Lasteombudsman (http://lasteombudsman.ee/et/welcom e) Puuetega inimeste Et tagada puuetega inimeste Heaolu arengukava 2016–2023 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri õiguste konventsiooni JAH õiguste konventsiooni 1. JAH (https://www.sm.ee/et/heaolu- strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika kohaldamine ja rakendamine, on olemas 2. JAH arengukava-2016-2023) strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“. Sihtrühma rakendamine riiklik raamistik, mis hõlmab ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid kooskõlas nõukogu järgmist: 3. JAH otsusega 2010/48/EÜ on kirjeldatud sama arengukava programmides. Näiteks, 30 1. mõõdetavate Ligipääsetavuse nõukogu „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020–2023“ koostatakse puudega tulemustega eesmärgid, (https://www.sm.ee/et/ligipaasetavuse inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks andmekogumise ja -noukogu) lahendusteede pakett. „Hoolekandeprogrammis 2020–2023“ -seire mehhanismid; keskendutakse sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi Ligipääsetavuse rakkerühm 2. meetmed, et tagada (https://www.riigikantselei.ee/ligip aas parandamisele, selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad ligipääsetavuspoliitika, etavus) inimesi ühiskonnas, ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat õigusaktide ja puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti standardite Õiguskantsleri seadus sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna nõuetekohane (https://www.riigiteataja.ee/akt/12788 eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja arvessevõtmine 991?leiaKehtiv) pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab programmide regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb Puudega inimeste erivajadustest väljatöötamisel ja tulenevad nõuded ehitisele konkreetseid uuringuid (vt siit). rakendamisel; (https://www.riigiteataja.ee/akt/13105 3. meetmed, mille kohaselt 2018055) 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte antakse seirekomisjonile puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9 tähenduses. aru juhtumitest, mille Eluruumile esitatavad nõuded Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi puhul ei vasta fondidest (https://www.riigiteataja.ee/akt/10307 Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma. 2015034?leiaKehtiv) toetatav tegevus ÜRO Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik puuetega inimeste WCAG 2.0 rakendusjuhised koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides õiguste konventsioonile, (https://www.mkm.ee/et/wcag-20- analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs“, ning kõnealust rakendusjuhised) „Laste ligipääsetavuse uuring“), koordineerides ligipääsetavuse konventsiooni direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist ning korraldades aastatel 2018– käsitletavatest Sotsiaalkindlustuse programm 2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti. Võrdõiguslikkuse (https://www.sm.ee/sites/default/files/ kaebustest, mis on kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele lisa_5_sotsiaalkindlustuse_programm. esitatud artikli 69 lõikes pdf) ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta nõu ning kooskõlastab 7 ette nähtud korra meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused kohaselt. Hoolekandeprogramm „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ja (https://www.sm.ee/sites/default/files/ „Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1. jaanuarist 2019 teostab lisa_4_hoolekandeprogramm_2020_2 määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja 023.pdf) Tehnilise Järelevalve Amet. Soolise võrdõiguslikkuse programm (https://www.sm.ee/sites/default/files/ 3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste lisa_6_soolise_vordoiguslikkuse_prog õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ramm.pdf) ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit 31  puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. AM IFi projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kutsutakse Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Komisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku kutsuda kokku seirekomisjon ja/või lisada päevakorrapunkt, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 32  5. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84 Tabel 15. Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja E-post ametikoht Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler tarmo.miilits@siseministeeriu m.ee Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi [email protected] osakonna juhataja Asutus, kellele laekuvad Rahandusministeerium komisjoni maksed 6. Partnerlus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h AMIFi rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti varjupaiga-, integratsiooni- ja tagasisaatmispoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased sidusrühmad. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi ja planeerimine on allikaneutraa lne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine). ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia „Eesti 2035“, STAKi ja sidusa Eesti arengukava koostamisega. STAKi koostamine algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioo nide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAKi koostamisel. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantse le i heakskiit ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamus. See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite esindajatest. 2018. aastal hakati koostama ka sidusa Eesti arengukava. Arengukava koostamise eeltööna tegid Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eksperdid analüüse, et teha kindlaks valdkonna peamised probleemid ja võimalused. Aastatel 2019–2020 korraldati eri piirkondades mitu seminari ja õpikoda ning muid kaasamisüritusi, kus osalesid teadlased, eksperdid ja sidusrühmad. Arengukava eesmärke, peamisi probleeme ning kõige olulisemaid sekkumise 33  liike ja tegevussuundi arutati üksikasjalikumalt ministeeriumide, muude riiklike organisatsioonide ja kõigi asjaomaste sotsiaalpartneritega (nt huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad). Spetsiaalse veebiplatvormi kaudu esitati arengukava avalikuks aruteluks ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidult arvamuse saamiseks. Et AMIFi, BMVI ja ISFi rakendamist jälgida, luuakse ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. 7. Teabevahetus ja nähtavus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik. Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis - , kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel. Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat. RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikk u. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik. Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi. Näitajad 1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspoliitika fondidest. Netisaated on osa Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. 2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. 3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest 34  kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või viipetõlge. 4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviita mine sotsiaalmeediakontodel. 35 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/21-1485 - Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava perioodil 2021-2027 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d72cbd2-c685-4ba6-9f13-49d35c21ab29 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d72cbd2-c685-4ba6-9f13-49d35c21ab29?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main