Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/21-1482 - Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi rakenduskava Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Keskkonnaministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40ef031e-3f4f-4e5d-b92d-ffe7f507aaba Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40ef031e-3f4f-4e5d-b92d-ffe7f507aaba?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main 09.03.2022 nr 1-6/2476-1 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse "Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 kinnitamine" eelnõu kooskõlastamine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu, selle seletuskirja ning Sisejulgeolekufondi rakenduskava ettepaneku. Sisejulgeolekufondi rakenduskava ettepanek läbis avaliku konsultatsiooni ajavahemik ul 02. - 22.12.2021 märkusteta. Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 maht on 36 322 228,25 eurot. Vabariigi Valitsuse kinnitatud rakenduskava alusel algatab Siseministeerium ametlikud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga. Rakenduskavas kavandatud meetmete maht võib läbirääkimis te tulemusel muutuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisad 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu seletuskiri 3. Sisejulgeolekufondi rakenduskava ettepanek Ülle Leht 6125078 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 04.03.2022 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2022 nr Päevakorrapunkt nr Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 kinnitamine 1. Kinnitada siseministri esitatud Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027. 2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma veebilehel. Kaja Kallas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Euroopa Liidu (edaspidi ka EL või liit) perioodi 2021–2027 Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) rakenduskava. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1149 1 (edaspidi ISFi määrus) kohaselt on ISFi poliitikaeesmärk aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi, radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ning võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ning valmistudes ISFi määruse kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides. ISFil on kolm erieesmärki: a) tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; b) parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde, ning c) toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu. ISFi eelarve on jagatud kaheks: kaudne ja otsene juhtimine. Kaudse juhtimise eelarve jagatakse ISFi määruses sätestatud jaotusvõtme alusel liikmesriikide eraldisteks. Liikmesriik peab koostama eraldise kasutamiseks rakenduskava, mille kinnitab Euroopa Komisjon (edaspidi EK). Otsese juhtimise eelarve ehk temaatilise rahastu kasutamise eest vastutab EK. Temaatilise rahastu kasutamiseks koostab EK mitmeaastased tööprogrammid, mille kinnita vad liikmesriigid. Tööprogrammis määratakse suure ELi lisaväärtusega tegevused ja nende sihtotstarbeline eelarve. Temaatilise rahastu tegevused jagunevad erimeetmeteks, erakorraliseks abiks ja avatud taotlusvoorudeks. Temaatilisest rahastust peavad liikmesriigid raha taotlema. Erimeetmed on mõeldud ELi asutuste tugevdamiseks. Erakorralise abi ja erimeetme taotlus esitatakse korraldusasutuse ehk Siseministeeriumi kaudu. Kui liikmesr iigi erakorralise abi või erimeetme taotlus rahuldatakse, lisatakse selle eelarve rakenduskavale, kuid lisaraha tohib kasutada ainult selleks ettenähtud otstarbel. Avatud taotlusvoorudes esitab taotleja taotluse otse EK-le, ning kui taotlus rahuldatakse, sõlmivad EK ja toetuse saaja toetuslepingu. Selliseid tegevusi rakendatakse ISFi rakenduskavast eraldi. ISFi vahendite kasutamisele kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifo nd i, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 94–131. finantsreeglid2 (edaspidi ühissätete määrus). Ühissätete määruse artikli 21 lõige 2 kohustab liikmesriiki esitama EK-le pärast ISFi määruse jõustumist ISFi rakenduskava. ISFi määrus jõustus 15. juulil 2021. ISFi rakenduskava eelnõu läbis avaliku konsultatsiooni ajavahemik ul 02.–22.12.2021 märkusteta. Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (edaspidi ÜSS), mille § 48 kohaselt täidab liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid ISFi puhul Siseministeerium, võeti Riigikogus vastu 23.02.2022 ja jõustub üldises korras. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Aivi Kuivonen (tel 612 5179, [email protected]) ja Ülle Leht (tel 612 5078, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). II. Rakenduskava sisu Protokollilise otsuse eesmärk on kinnitada ISFi rakenduskava aastateks 2021–2027. Rakenduskava on koostatud ühissätete määruse VI lisas sätestatud vormi kohaselt. Rakenduskava väljatöötamine Eesti lähtub riigi sihtide ja eesmärkide seadmisel allikaneutraalsuse põhimõttest. Olulised eesmärgid seatakse ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused tehakse kindlaks riiklike strateegiadokumentide väljatöötamise käigus. Arengudokumentides arvestatakse ka ELi poliitikaeesmärke ja riigi võetud kohustusi. ISFi rakenduskava alus on eelkõige „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ (edaspidi STAK), mille koostamisel said kõik asjaomased sidusrühmad võimaluse anda panuse Eesti praeguste ja võimalike tulevaste siseturvalisuse katsumuste lahendamisse, sealhulgas raske ja organiseer itud kuritegevuse vastase poliitika kujundamisse. STAKi koostati omakorda käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegiaga „Eesti 2035“. Ülevaade nimetatud strateegiliste arengudokumentide koostamisest on avalikult kättesaadav.3 23. detsembril 2019 edastas EK positsioonipaberi ELi jaoks oluliste valdkondade kohta, mille rahastamist ISFist peaks Eesti kaaluma. Prioriteetidena toodi välja rahapesu, küber- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, politseikoostöö, IKT-süsteemid (reisijate broneeringuinfosüsteem ja Schengeni infosüsteem II) ning radikaliseerumise ja laste seksuaalse ärakasutamise ennetusmeetmed. Siseministeerium edastas 31. jaanuaril 2020 EK positsioonipaberi teadmiseks kõikidele ministeeriumidele ja oma allasutustele. Organisatsioonidel paluti esitada ettepanekud riiklikes strateegilistes arengudokumentides kajastatud ja riigi eelarvestrateegia 2021–2024 koostamisel tuvastatud eesmärkide ning vajaduste kohta, mida võiks rahastada ISFist. 2 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 3 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 ja https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030. 2 Ettepanekuid laekus Justiitsministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Rahapesu Andmebüroo lt, Maksu- ja Tolliametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Päästeametilt, Kaitsepolitseiametilt ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuselt. Saadud tagasiside alusel ja võttes arvesse ELi nõukogu töörühmas läbirääkimisel olnud ISFi määruse eelnõu sisu koostas Siseministeerium kõikide võimalike abikõlblike meetmete nimekirja. Nimekirjas loetletud tegevuste maksumus ületas ISFi eeldatavat rahastamismahtu mitu korda. Rakenduskava meetmete valikul lähtuti ISFi määruse põhjendusest 22, mille kohaselt peavad liikmesriigid ISFi poliitikaeesmärgi saavutamiseks tagama, et nende rakenduskavad sisalda ksid meetmeid, mis käsitlevad kõiki rahastu erieesmärke, ning et vahendite eraldamine eesmärkide vahel oleks proportsionaalne katsumuste ja vajadustega ning tagaks, et poliitikaeesmärki on võimalik täita. Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti vajadused lisati rakenduskavasse täielikult. Teiste poolte vajaduste täpsustamiseks ja prioriteetide seadmiseks toimus id kahepoolsed kohtumised. Rakenduskavasse valiti meetmed, mis aitavad Eestil täita liikmesr iigi kohustusi ja millel on kõige suurem ELi lisaväärtus. Strateegilistes arengudokumentides seatud eesmärkide lõplik rahastamismaht on võima lik vaadata üle iga-aastase riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus. See tagab koostoime nii riiklike kui ka muude rahaliste vahenditega ja võimaldab vältida topeltrahastamist. Et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF), piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) ning ISFi rakendamist jälgida, moodustatakse seirekomisjon. Lisaks valdkonnaekspertidele on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inime ste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. Rakenduskava ülesehitus Rakenduskava punktis 1 antakse ülevaade peamistest katsumustest ISFiga seotud poliitikavaldkondades, ELi tegevuskavade täitmise seisust ning strateegiliste st arengudokumentidest, mis hõlmavad ISFi eesmärkide sihte ja suundi. Punktis 2 kirjeldatakse erieesmärgi kaupa riigi olukorda 2021. aastal, nimetatakse prioriteed id, mida on kavas ISFist rahastada, ning seatakse tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate vahe- (2024) ja lõpptasemed (2029). Punktis 3 esitatakse rahastamiskava, kus on toodud ELi toetuse ja riikliku kaasrahastamise määr. Punktides 4–7 kirjeldatakse rakenduskava koostamist, võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmeid ning avalikustamist. Rakenduskava täitmise põhimõtted ISFi rakendamise eest vastutab Siseministeerium, kes täidab liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid. Siseministeerium eraldab toetust enamjaolt otse, kuna ISFist rahastamiseks abikõlblikke tegevusi on üldjuhul võimalik viia ellu ainult riigiasutustel, kes on oma tehnilistest teadmistest 3 ja haldusvolitusest lähtudes selleks pädevad ning monopoolses seisundis. Mõne meetme puhul, mille elluviimisele saavad aidata kaasa ka eraõiguslikud organisatsioonid (näiteks ennetuskampaaniad), kaalutakse ka avatud taotlusvoorude korraldamist. Rahastatavate projektide valikul arvestatakse muu hulgas ühissätete määruse artiklis 9 ning pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud sihte ja aluspõhimõtteid:  projekt toetab ISFi määruses sätestatud erieesmärgi täitmist;  projekti elluviimisel austatakse põhiõigusi, järgitakse ELi põhiõiguste hartat, välistatakse diskrimineerimine, tagatakse võrdsed võimalused ja edendatakse kestlikku arengut;  projekti tegevustel on soodne (või neutraalne) mõju regionaalarengule, keskkonnahoiule, kliimale, võrdsete võimaluste tagamisele, riigivalitsemisele või infoühiskonna eesmärkide edendamisele, kui see on asjakohane;  toetus on projekti teostamiseks vajalik;  taotleja on võimeline viima projekti toetuse abikõlblikkuse perioodil ellu;  toetuse sihipärane kasutamine on tagatud ka pärast projekti elluviimist vähemalt kolm aastat. Rakenduskava seirekomisjon kinnitab projektide hindamise üldkriteeriumid, mis lähtuvad eelnimetatud põhimõtetest. Erikriteeriumid määratakse toetuse andmise tingimus tes. Erikriteeriumid täpsustavad ja täiendavad rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldkriteeriume. Projektide hindamiskriteeriumid on avalikud. Siseministeerium töötab toetuse andmise tingimused välja koos toetuse saajatega. Toetuse andmise tingimused sisaldavad muu hulgas rahastamise eesmärki, toetatavate tegevuste ja kulude loetelu, nõudeid taotlejale ja taotlusele, taotluste esitamise ja vastavaks tunnista mise korda, projektide hindamiskriteeriume ja -korda, taotluste rahuldamise ja mitterahulda mise korda, toetuse saaja õiguseid ja kohustusi, toetuse väljamaksmise tingimusi ja korda ning vaiete menetlemise korda. Projektide valikul tagatakse, et projekte hindavad pädevad ja taotleja suhtes erapooletud isikud, kes vastavad toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetele. Rakenduskavas arvestatakse EK positsiooniga niivõrd, kuivõrd see sobib kokku riigi eelarvestrateegia 2022–2025 vajadustega. Eesti täidab järgmisi ISFi määruses nimetatud erieesmärke ja liikmesriikidele kohustuslikke ühiseid näitajaid. Erieesmärk 1. Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Siseturvalisuse tagamisel on esmatähtis kasutada turvalisi ja nüüdisaegseid infosüsteeme ja e- lahendusi. Liikmesriigid peavad seisma hea selle eest, et teabevahetus vastaks ELi ühiste le õiguslikele alustele. Eesti on loonud ja kohandanud edukalt riiklikud IT-süsteemid, et tagada tõhus ühendus liidu turvalisusega seotud infosüsteemidega, kuid see töö peab jätkuma. Rahapesu, millega rahastatakse enamikku raskest ja organiseeritud kuritegevusest, on valdkonna üks peamisi tõukejõude. Et suurendada ja hõlbustada ettevõtete, teenuseosutajate, 4 finantseerimisasutuste ja virtuaalvaluuta teenuse osutajate vastutust rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimisel, on vaja luua asjakohane aruandlusportaal. Internetist on saanud ka terrorirühmituste jaoks oluline tööriist, millega levitatakse propagandat ning mõjutatakse, värvatakse ja juhendatakse terroristide käsilasi. Üks prioriteete on suurendada terroristliku veebisisu jälgimise, avastamise ja eemaldamise võimalusi. Tabel 1. Erieesmärgi 1 väljundnäitajad rakenduskavas Tunnus- Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk Sihtväärtus kood (2024) (2029) O.1.1 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 12 32 O.1.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade / Absoluutarv 2 7 õppekülastuste arv O.1.3 Välja töötatud / kohandatud / Absoluutarv 3 10 hooldatud IKT-süsteemide arv O.1.4 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 6 6 Tabel 2. Erieesmärgi 1 tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnus- Näitaja Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas kood (2029) mõõtühik R.1.5 Liikmesriikides / julgeolekuga 4 Absoluutarv Projektide aruanded seotud ELi ja detsentraliseeritud infosüsteemidega / rahvusvaheliste andmebaasidega koostalitlus - võimeliseks muudetud IKT- süsteemide arv R.1.6 Selliste haldusüksuste arv, mis on 1 Absoluutarv Projektide aruanded välja töötanud või ajakohastanud olemasolevaid teabevahetus - mehhanisme/menetlusi/vahendeid/ juhiseid teabe vahetamiseks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega R.1.7 Nende osalejate arv, kes peavad 22 Absoluutarv Koolitustel osalejate koolitust oma töö jaoks kasulikuks tagasisidelehed, projektide aruanded R.1.8 Nende osalejate arv, kes teatavad 22 Absoluutarv Koolitustel osalejate kolm kuud pärast koolitust, et nad tagasisidelehed, kasutavad koolituse käigus projektide aruanded omandatud oskusi ja pädevust Tabel 3. Erieesmärgile 1 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa 5 Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud 001 10 379 621 seadmed) Koolitus 005 120 000 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, 006 39 893 teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed Seadmed 008 804 750 Erieesmärk 2. Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriüle ne mõõde Eesti osaleb aktiivselt nii kahepoolses kui ka mitmepoolses piiriüleses operatiivkoostöös, et võidelda ELile oluliste raske ja organiseeritud kuritegevuse ohtudega. Näiteks on kriminaalpolitsei ja Eesti naaberriikide kolleegide vahel operatiivküsimustes tihe koostöö narkokaubanduse valdkonnas. Lisaks koostööle liikmesriikide pädevate asutuste ja liikmesriikide vahel tuleb tõhustada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (Europol, Interpol, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo, jne). Ülioluline on reageerida paremini üleilmastunud uimastiturule. Keskenduda tuleb praegustele suundumustele, eelkõige tehnoloogilisele arengule ja sünteetiliste opioidide, sealhulgas fentanüülide levikule. Rakenduskavasse on planeeritud hulk koostöö tõhustamise meetmeid pädevate ametite, näiteks Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning Päästeameti teenistujate koolitamiseks ning ühisharjutusteks, et ennetada terrorismiga seotud hädaolukordi ja suurendada inimkaubandusega võitlemise suutlikkust. Samuti on plaanis luua e-kursus, mis toetab politseikoostöö teadmiste parandamist. Tabel 4. Erieesmärgi 2 väljundnäitajad rakenduskavas Tunnus- Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk Sihtväärtus kood (2024) (2029) O.2.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade / Absoluutarv 37 87 õppekülastuste/ ühisõppuste arv O.2.3 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 200 750 Tabel 5. Erieesmärgi 2 tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnus- Näitaja Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas kood (2029) mõõtühik R.2.8 Selliste haldusüksuste arv, kes on 18 Absoluutarv Projektide hiljuti välja töötanud / kohandanud aruanded olemasolevaid mehhanisme/ menetlusi/vahendeid/juhiseid 6  koostööks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega Tabel 6. Erieesmärgile 2 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, 006 1 143 750 teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed Seadmed 008 93 750 Erieesmärk 3. Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu Et suurendada riiklike ametiasutuste võimet võidelda kuritegevuse vastu ja seda ennetada, on kesksed motiveeritud ja oskuslikud inimesed. Seega on ka siin ülioluline osa koolituste l, teadmiste jagamisel ja teadlikkuse suurendamisel. Paralleelselt tuleb võtta kasutusele nüüdisaegne tehnoloogia. Rakenduskava erieesmärgi 3 keskmes on meetmed õiguskaitsekoolituseks, õppuste ja vastastikuse õppimise suurendamiseks ning varustuse soetamiseks, et suurendada valmisolek ut ja vastupidavust julgeolekuohtudele. Tabel 7. Erieesmärgi 3 väljundnäitajad rakenduskavas Tunnus- Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk Sihtväärtus kood (2024) (2029) O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 6805 13 226 O.3.2 Vahetusprogrammide/õpikodade/ Absoluutarv 32 68 õppekülastuste arv O.3.3 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 91 160 O.3.6 Projektide arv kuritegevuse Absoluutarv 2 3 ennetamiseks 7 Tabel 8. Erieesmärgi 3 tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnus- Näitaja Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas kood (2029) mõõtühik R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad 8418 Absoluutarv Koolitustel osalejate koolitust oma töö jaoks kasulikuks tagasisidelehed, projektide aruanded R.3.13 Nende osalejate arv, kes teatavad 5443 Absoluutarv Koolitustel osalejate kolm kuud pärast koolituse läbimist, tagasisidelehed, et nad kasutavad koolituse käigus projektide aruanded omandatud oskusi ja pädevust Tabel 9. Erieesmärgile 3 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud 001 1 117 500 seadmed) Koolitus 005 2 400 000 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, 006 699 000 teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 52 000 Seadmed 008 8 407 500 Tehniline abi ISFi tulemuslikuks haldamiseks Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia ISFi rakenduskava 2021–2027 tulemuslikult ellu. Eesmärki aitavad saavutada pädevad ametnikud. Tehnilise abiga on loodud eeldus, et rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss. Eesmärkidele orienteerituse ja ressursside optimeerimise tagab vahehindamine, mille põhjal saab teha vajalikke muudatusi. Teavitustegevus on eduka rakendamise põhitegur, et taotlejatel ja toetuse saajatel oleks võimalik koostada sisukaid ja heal tasemel projekte ning viia need tulemuslikult ellu. Seetõttu tagab administratsioon ka taotlejate ja toetuse saajate järjepideva koolitamise, nõustamise ja juhendamise. Taotlejate ja toetuse saajate koormuse vähendamiseks otsitakse võimalusi kasutada lihtsustatud kulude alusel hüvitamist ja võimaldatakse valimipõhist kuludokumentide kontrolli. Võetakse kasutusele infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register, et lihtsustada dokumentide menetlust, vähendada taotlejate, toetuse saajate ja administratsiooni tehnilise töö osakaalu ning keskenduda seeläbi enam sisulisele tegevusele. Andmevahetus toetuse andmiseks, sealhulgas taotlemine, väljamaksed ja seire, on taotleja, toetusesaaja ja administratsiooni vahel elektrooniline, omavahel on seotud eri infosüsteemid ja registrid. See suurendab märgatava lt andmekvaliteeti ja andmevahetuse kiirust, vähendab administratsiooni ja toetuse saajate halduskoormust ning aitab kiirendada maksetaotluste menetlemist. Elektroonilisel taotlemise l 8 kasutatakse võimalikult suurel määral ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida nii erieesmärgi, meetme kui ka projekti tasandil tulemuste saavutamist, kohustuste võtmist ja väljamaksete tegemist, auditite, kontrollide ja paikvaatluste mahtu ja tulemusi ning rikkumiste ja tagasinõuete summasid. Tabel 10. Tehnilise abi esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 034 33 187,82 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 035 1 510 045,94 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 036 49 781,71 Suutlikkuse suurendamine 037 66 375,65 Rakenduskava muutmine Rakenduskava on võimalik vajaduse korral muuta. Ühissätete määruse artikli 24 kohaselt võib uute või ettenägematute olukordade korral vaadata EK heakskiidetud rakenduskava EK või liikmesriigi algatusel uuesti läbi ja seda järelejäänud programmitöö perioodiks muuta. Rakenduskava muudetakse juhul, kui muutub tegevuse väljund- või tulemusnäitaja või Eesti eraldise maht. Maht muutub, kui EK rahuldab liikmesriigi taotluse ja eraldab ISFi temaatilise st rahastust vahendeid erimeetmete elluviimiseks (näiteks koostööprojektid Europoliga ja ühised uurimisrühmad). Rakenduskava asjakohasust hinnatakse 2024. aastal. Kui vahehindamise tulemusel selgub, et ELi poliitika ja liikmesriigis toimunud muutused nõuavad raha ümbersuunamist või liikmesriigil on õigus saada lisaraha, muudetakse ISFi määruse artikli 13 lõike 9 alusel rakenduskava. ÜSSi § 46 lõike 3 kohaselt kinnitab Siseministeerium need rakenduskava muudatused, mida ei pea ühissätete määruse kohaselt kinnitama EK. Muudel juhtudel kinnitab rakenduskava muudatused Vabariigi Valitsus. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79 lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3. ELi toimimise lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 2. peatükis sätestatud liidu asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning 9 vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse poliitika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt. ISFi vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi õigusaktides: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatak se kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 4 ; 2) ühissätete määrus; 3) ISFi määrus. ISFi rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas. IV. Rakenduskava mõju Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve vähe võimalikke rahastusallikaid. Piirihalduse ja julgeoleku eest vastutavad esmajärjekorras küll liikmesriigid, kuid üksinda tegutsedes ei suuda nad rahvusvahelisi ohte tõhusalt tõrjuda. Seega on valdkondlike ELi rahastute olemasolu ja kasutamine turvalisuse tagamisel väga tähtis. 2017. aastal tehtud ISFi5 perioodi 2014–2020 ELi vahehindamise6 põhjal võib kindlalt öelda, et siseturvalisuse valdkonnas on EL riigi kohustuste täitmist märkimisväärselt toetanud. ELi toetuseta ei oleks saanud viia ellu vajalikke IKT-lahendusi, soetada varustust ja teha koolitus i sellises mahus ja ajaraamis, kui on seni tehtud. Perioodi 2014–2020 ISFi toel on nüüdisae gse varustuse, süsteemide ja koolitustega parandatud Politsei- ja Piirivalveame ti, Kaitsepolitseiameti, Päästeameti, Keskkonnaameti, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning Maksu- ja Tolliameti võimet ennetada ohte ning võidelda raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning Justiitsministeeriumi veetud projektiga teavitatud avalikkust inimkaubandusest. ISFi politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisio hje rahastamisvahendi järglase ISFi rakenduskavaga luuakse võimalus viia ellu ISFi määruses kirjeldatud eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentidega ja riigi eelarvestratee gias 2021–2025 tuvastatud vajadustega. Rakenduskavasse ei ole planeeritud olulise keskkonnamõjuga meetmeid. Meetmete kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse põhiõigustega, seal hulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute erivajadusega. Mõjuhindamise kokkuvõttena võib välja tuua, et Eestis avaldab ISFi rakenduskava heakskiitmine ja elluviimine olulist mõju eelkõige riigi eelarvele ning siseturvalisus e le. 4 ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222. 5 Hõlmab välispiiride ja viisade rahastamisvahendit ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendit. 6 Vahehindamise aruanne. 10 Rakenduskava alusel on võimalik kasutada ELi toetust meetmeteks, mis aitavad tagada liidus kõrge julgeolekutaseme, võideldes terrorismi, radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid. Rakenduskava kinnitamisega kaasneb riigile maksimaalselt 25% kaasrahastamise kohustus. Rakenduskava maht võib suureneda, kui lisatakse temaatilisest rahastust jaotatava erakorralise abi või erimeetme eelarve. Seda, kui suur võib lisaeraldis olla, on keeruline prognoosida, kuna kõik liikmesriigid kandideerivad meetmetele võrdsetel alustel ja lisarahastuse vajadused on liikmesriigiti erinevad. Et riigi jaoks olulised investeeringud või tegevused saaksid tehtud, on oluline näha riigieelarves ette kaasrahastamisreserv, mille saaks võtta kasutusele, kui EK otsustab anda Eestile lisatoetust. Liidu meetmete elluviimiseks võivad EK-lt otsetoetust taotleda kõik valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja asutused. Kuna otsetoetust ei taotleta Siseministeeriumi kaudu, on taotlejatel kohustus tagada taotletava toetuse kaas- ja/või omafinantseering. Ühissätete määruse artikli 64 lõike 1 punkti c alapunkti i kohaselt ei ole käibemaks abikõlblik projektide puhul, mille kogumaksumus on üle viie miljoni euro. Selliste avaliku sektori projektide puhul peab lisaks kohustuslikule kaasfinantseeringule planeerima riigieelarvesse ka abikõlbmatu käibemaksu. ISFi toetusel tehtud investeeringutega kaasnevad ülalpidamiskulud. ISFi määruses on nähtud ette võimalus kasutada kuni 20% rakenduskava mahust tegevustoetuseks. Politseikoo stöö infosüsteemide ning info analüüsimiseks loodud riiklike üksuste mehitamis- ja majandamiskulud on planeeritud maksimaalselt rakenduskavasse, kuid ülejäänud oluliste politseisüsteemide ja päästetehnika ülalpidamiskulud peab planeerima riigieelarvesse. Rakenduskava kinnitamise eelnõu mõju hindamise kokkuvõttena võib välja tuua, et Eesti kontekstis avaldab ISFi rakenduskava heakskiitmine ja elluviimine olulist mõju eelkõige riigi eelarvele ning siseturvalisusele. V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine Ühissätete määruse kohaselt on riikidele, kes ISFi rakendavad, nähtud ajavahemik uks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 esialgse eraldisena ette 1 127 000 000 eurot. Eesti eraldis on 27 656 519 eurot. Projektide rakendamiseks on ELi toetust 25 997 127,75 eurot ja tehniliseks abiks 1 659 391,14 eurot (kuni 6% liikmesriigile eraldatud kogusummast). Eesti tagab ISFi tegevuste rahastamisel 25% ehk 8 665 709,25-eurose kaasfinantseeringu, mis planeeritakse kõnealuse aasta eelarvesse riigi eelarvestrateegia koostamisel. Kuna EK taotlusvoorude korraldamise täpne aeg ja toetuse taotlemise tingimused ning rahuldatavate taotluste arv ja maht on teadmata ning projektid kiireloomulised, ei ole võima lik kaasrahastamiskohustuse (üldjuhul 10% taotluse mahust) täitmiseks vahendeid tavakorras riigieelarvesse planeerida. 2022. aastal on uue perioodi riigieelarvesse planeerimata välistoetuste kaasrahastamiskohustuse täitmiseks ette nähtud vahendid Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliselt eraldatud riikliku kaasfinantseeringu real, kust Siseministeerium saab vajaduse korral vajaliku summa taotleda. Edaspidi planeerib Rahandusministeer ium erimeetmete ja erakorralise abi võimalikuks kaarahastamiseks Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliselt eraldatud riikliku kaasfinantseeringu reale 1,5 miljonit eurot aastas. 11 Tehnilist abi saab rahastada täielikult ISFi vahenditest. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on ISFi rakenduskava maht 36 322 228,25 eurot. ISFi määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik kasutama: a) vähemalt 10% esialgsest eraldisest erieesmärgi 1 meetmeteks (tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide ga) ning b) vähemalt 10% erieesmärgi 2 meetmeteks (parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde). Põhjendatud juhtudel ja eelneval kokkuleppel EKga on võimalik piirmäära vähendada. Arvestades ISFi väikest eraldist Eestile ja riigi eelarvestrateegia 2022–2025 koostamisel selgunud erieesmärkide rahastamise vajadusi, oleme kavandanud erieesmärgi 2 meetmeteks 6,4% kogueraldisest. Eesti kavandab jagada ISFi eraldise koos riikliku kaasfinantseeringuga eesmärkide vahel järgmiselt: a) tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega – 16 040 837 eurot; b) parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriüle ne mõõde) – 1 770 000 eurot; c) toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu – 16 852 000 eurot. ISFi määruse artikli 14 kohaselt on liikmesriigil õigus saada lisaraha, kui 2024. aastaks on makstud välja vähemalt 10% esialgsest eraldisest. Liikmesriikide vahel jagatakse ligi 225 miljonit eurot. Lisaraha maht arvutatakse ISFi jaotusvõtme alusel. Esialgse eraldise arvutamisel oli Eesti osa 2,45% liikmesriikide kogueraldisest. VI. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Riigikantseleile ja kõikidele ministeeriumidele. Rakenduskava avaliku konsultatsiooni menetluse algatamise teade saadeti ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Vabaühenduste Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eestimaa Looduse Fondile ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule. Ühtegi märkust ega ettepanekut ei laekunud. 12  NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES VI LISA Programmi vorm AMIFi, ISFi ja BMVI jaoks – artikli 21 lõige 3 CCI number Nimetus inglise keeles ISF programme for Estonia 2021-2027 Nimetus liikmesriigi keeles Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 Versioon 1.1 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021 Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029 Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Liikmesriigi muutmisotsuse number Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev Mitteoluline ümberpaigutamine Ei (ühissätete määruse artikli 24 lõige 5) 1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix Selles punktis selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programmitöö perioodil. Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 on strateegiline planeerimine Eestis märkimisväärselt muutunud. Riiklike eesmärkide ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi 1 ja planeerimine on allikaneutraalne. Olulised strateegilised eesmärgid tehakse kindlaks eelarve allikat määramata. Rahastamise üle otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise käigus. Selline põhjapanev muudatus on mõjutanud ka Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) rakenduskava koostamist ja ülesehitust. ISFi rakenduskavas käsitletakse kõige pakilisemaid riiklikke probleeme ja ISF täiendab riiklikke vahendeid. Kus vähegi võimalik, on rakenduskava koostoimes teiste programmide ja rahastamisvahenditega. Julgeolekut käsitletakse mitmes ELi programmis. ISFi rakenduskava on tihedalt seotud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga (edaspidi BMVI), millega toetatakse samuti ELi üldist julgeolek ut soodustavaid meetmeid. Lisaks on ISFi rakenduskaval koostoime õigusprogrammi ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga kuriteoohvrite kaitsmise ja õiguskoolituse vallas ning ka asjaomaste õiguskaitseasutuste koostöö ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemiga kolmandate riikide kodanike kohta ehk ECRIS-TCNiga koostalitlusvõime tagamise vallas. Rakenduskaval on koostoime ka tollikoostöö programmiga turvalisusega seotud ohtude ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise vallas. Samamoodi peetakse asjakohastes valdkondades silmas sidusust ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavadega ning programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“. ISFi ja ühtekuuluvuspoliitika fonde kavandatakse Eestis samal ajal. Seega on tagatud, et rakenduskavadtäiendavad üksteist ja välditakse tegevuste võimalikk u kattuvust. Rahastatavad meetmed sõltuvad olemasolevatest vahenditest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikas lepitakse kokku riiklike protseduuride järgi. Välditakse kattumist ja tagatakse koostoime teiste fondidega (nt AMIF ja BMVI) tihedas suhtluses ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja teise asjaomaste sidusrühmadega. Pikaajaline katusstrateegia „Eesti 2035“ annab valdkondade poliitikakujundajatele selged suunised. Peamine riiklik strateegia, mis hõlmab sisejulgeoleku eesmärke, on siseturvalis use arengukava (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega. STAKi prioriteedid on turvalise elukeskkonna loomine, sh vägiva lla vähendamine, sisejulgeoleku tagamine, sh võitlus organiseeritud kuritegevusega ja kriisiks valmisolek, kiire ja professionaalne abi, kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika, mis tagab Eesti arengu, ning arukas ja uuenduslik sisejulgeolek. STAKis 2020–2030 on võetud arvesse asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi ja eesmärke. Eestis vastutab asjakohase poliitika rakendamise eest mitu ministeeriumi. Riiklikud strateegiad täiendavad üksteist, näiteks Eesti infoühiskonna arengukava 2020, küberturvalisuse strateegia 2019–2022, kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, Eesti julgeolekupoliitika alused, riigikaitse arengukava 2017–2026 ja kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027. Eesti katsumuste peamised märksõnad hõlmavad enamikku ISFi eesmärkidest: küberkuritegevus, rahapesu ja terrorismi rahastamine, terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, finantsuurimine, korruptsioon, kuritegeliku vara avastamine ja konfiskeerimine, inimkaubandus, laste (seksuaalne) väärkohtlemine ja ärakasutamine, kohtuekspertiisi suutlikkus, kriisiennetus, hädaolukorraks valmisolek, vastupidavus kriisi ajal ja küberrünnakute ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuuma- ja lõhkeainete (edaspidi CBRNE) tõrjumine. Probleemide lahendamiseks võetakse järgmisi meetmeid: info- ja sidetehnoloogia arendamine, nutikad ja uuenduslikud tehnoloogilised vahendid, suurem analüütiline suutlikkus, (operatiivne ) koostöö ametiasutuste vahel ning parem riiklik suutlikkus, mis saavutatakse muu hulgas koolituse 2 ja asjakohase varustuse soetamise kaudu. Samuti on oluline, et asjaomastes üksustes oleks piisav arv spetsialiste. Märksõnad on ka ennetamine, varajane hoiatamine ja teadlikkuse suurendamine. Julgeolekuteemalised teadusuuringud on olulised, et töötada välja uuenduslikke meetodeid ja võtta kasutusele uut tehnoloogiat. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel hinnatakse detailsemalt sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et tagada meetmete maksimaalne mõju ja sobivus. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. ISFi rakenduskava eesmärke on võimalik saavutada vaid koostöös teiste ametiasutustega. Samuti on oluline kaasata kodanikuühiskonda ja teisi asjaomaseid partnereid ning teha koostööd erasektoriga. ISFi rakenduskava rakendamisel kaalutakse ka koostööd kolmandate riikide ga. Toetust antakse grantidena. Kuna osad katsumused eelarveperioodi 2021-2027 on samad, mis perioodil 2014-2020, rahastatakse osaliselt sarnaseid tegevusi. Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisio hje rahastamisvahendi (edaspidi ISF Police) programm 2014–2020 on andnud asjaomase ELi acquis’ rakendamiseks vajalikke lisavahendeid. Praeguses rakenduskavas toetatakse neid eesmärke edasi, võttes samas arvesse uusi ohte. Lühiülevaade ELi acquis’ rakendamisest on järgmine. Eesti on järginud ELi narkostrateegia 2013–2020 ja ELi narkootikumidealase tegevuskava 2017– 2020 eesmärke ja meetmeid, rakendades 2014. aasta jaanuaris vastu võetud riiklikk u strateegiadokumenti „Valge raamat uimastiennetuspoliitika kohta“. Selle peamine eesmärk on vähendada uimastite kasutamist ja sellest tulenevat kahju. See järgib ELi tasakaalustatud lähenemisviisi uimastipoliitikale ja toetub seitsmele sambale: i) pakkumise vähendamine; ii) üldine esmane ennetamine; iii) varajane avastamine ja sekkumine; iv) kahju vähendamine; v) ravi ja rehabilitatsioon; vi) resotsialiseerimine ja vii) järelevalve. Uimastipoliitika meetmeid rakendatakse ja rahastatakse riiklike strateegiate kaudu, mis järgivad valge raamatu ja seega ELi narkostrateegia eesmärke. Mis puutub ELi infosüsteemidesse, siis EL määrustest tulenevaid töid tehakse riigi tasandil. Lennureisijate broneeringuinfo andmebaasi ehk PNRi andmebaasi arendatakse ISFi programmi 2014–2020 raames. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/681, 27. aprill 2016, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (edaspidi broneeringuinfo direktiiv), võeti üle 2019. aasta veebruaris. Lennureisijate broneeringuinfo üksus loodi 2018. aasta mais ja alates 15. augustist 2019 võrreldakse reisijate andmeid automaatselt Schengeni infosüsteemiga (edaspidi SIS). Broneeringuinfo direktiivi I lisa kohaselt käsitatakse broneeringuinfo andmete loetelus broneeringuinfo osana ka rakendusliidese andmeid. Programmis tagatakse rakendusliide se andmete töötlemine broneeringuinfo osana, ajakohastades seda rakendusliidese direktiivi läbivaatamise käigus. Schengeni politseikoostöö infosüsteemi arendatakse ISF Police’i programmi raames. 2018. aasta Schengeni hindamise soovitusi on peetud silmas 2021. aasta ja järgnevate aastate plaanide 3 koostamisel. Selle perioodi üks olulisemaid prioriteete on vähendada käsitsi andmesisestust ja parandada SIRENE vormide riikide andmebaasidega ristkontrollimise kvaliteeti. 2018. aastal anti Eestile Schengeni hindamise raames politseikoostöö valdkonnas 14 soovitust. Rakenduskava koostamise ajaks on täidetud viis soovitust ja teistega töötatakse. Märtsis 2021 esitati Euroopa Komisjonile soovituste rakendamise kava. Üht soovitust on kavas rahastada ISFist (vt erieesmärk 2). Prümi otsuse rakendamiseks loodud süsteemi järgitakse riiklikul tasandil, kuna see on meie õiguskaitseasutuste ekspertide jaoks oluline vahend. Praegu tehakse ELis arendustöid, et Prümi otususe rakendamiseks loodud süsteemi toimimist parandada. Arutletakse selle üle, kuidas parandada andmevahetuse kvaliteeti ja kiirust, kasutades näiteks ELi keskset ruuterit, ning mis andmekategooriaid võiks süsteemi veel lisada. Olemasoleva raamistiku reformimisel kaalutakse, kas vahetada rohkem andmeid sõidukite ja juhilubade kohta ning lisada veel biomeetrilised andmed, nagu näokujutised ja ballistikaandmed. Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (edaspidi CEPOL) koostöös. CEPOLi riiklik üksus asub Sisekaitseakadeemias. Sisekaitseakadeemia on ka CEPOLi partner Eestis. Eestis on koostöö CEPOLiga korraldatud võrgustikuna, kuhu kuulub 11 õiguskaitseasutus t. Hädaolukorra seadusega on võetud üle nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta. Küberturvalisuse direktiiv võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kohta on võetud üle küberturvalisuse seadusega, mille eesmärk on kaitsta ka elutähtsa te teenuste IT-võrke. Korruptsioonivastaseid meetmeid käsitleva ELi acquis’ ülevõtmise ja rakendamisega Eestis probleeme ei ole. Justiitsministeerium valmistub võtma üle ELi acquis’ rikkumisest teatanud isikute kaitset käsitleva direktiivi (EL) 2019/1937. Eraldi ELi korruptsioonivastast tegevuskava ei ole loodud. 2021. aasta aprillis võeti vastu ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia 2021–2025. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti tegevus selles valdkonnas ei ole vastuolus ELi strateegiliste eesmärkidega. Komisjoni 2021. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes on märgitud, et Eesti kriminaalõigussüsteem on tõestanud oma tõhusust korruptsioonijuhtumite kindlakstegemise l. Ennetusmeetmed hõlmavad suuniseid lobitegevuse ja huvide konflikti kohta. Seadusandlik menetlus rikkumisest teataja kaitset käsitlevate terviklike eeskirjade vastuvõtmiseks on käimas. Varade deklareerimise süsteemi ajakohastati, et kohustada ministrite poliitilisi nõunikke esitama majanduslike huvide deklaratsioone. Inimkaubandusega seotud ELi acquis’ on võetud Eesti õigusesse üle. Sellest hoolimata tuleb meetmete rakendamist asutustes veelgi parandada, sest mitte kõiki ohvrite kohtlemisega seotud erimeetmeid ei rakendata asutuste igapäevases töös (nt erimeetmed, mis on seotud ärakuulamistega). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL artikli 2 järgi võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid tagamaks, et karistatakse järgmisi tahtlikke tegusid: isikute värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine, sealhulgas nende isikute üle kontrolli vahetamine või üleandmine, ähvardades või kasutades vägivalda või muid sunnimeetmeid, inimröövi, pettust, võimu või kaitsetu seisundi kuritarvitamist, raha või hüvitiste võtmist või andmist, et saavutada teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusolek 4 ärakasutamise eesmärgil. Eesti on pühendunud inimkaubanduse tõkestamise direktiivi kui esmase võrdluspunkti täielikule järgimisele. Kuni aprillini 2021 oli viimane ELi tasandi strateegiline inimkaubanduse teemaline juhis Euroopa Parlamendile ja nõukogule komisjoni teatises „Aruanne inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegia järelmeetmete ning konkreetsete edasiste meetmete kohta“. Eesti võtab teatises nimetatud kolme prioriteedi rakendamiseks asjakohased meetmed ja aitab saavutada uues inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegias sätestatud prioriteete. Eesti on võtnud riigisisesesse õigusesse üle direktiivi (EL) 2017/853, milles on määratud kindlaks tulirelvade omandamise ja omamise ning tulirelvade teise ELi riiki üleandmise kontrolli ühised miinimumnõuded ELis. Tänu 2017. aasta revisjonile paraneb tuntavalt turvalisus, sest teatavate suure võimsusega relvade, näiteks poolautomaatseks muudetud automaatsete tulirelvade omandamine muutub õiguslikult keerulisemaks. Samuti tugevdab tulirelvade direktiiv koostööd ELi riikide vahel, parandades teabevahetust (Eesti on siseturu infosüsteemi kasutanud alates 2019. aasta septembrist), ning edendab märgatavalt tulirelvade jälgitavust, parandades seaduslik ult hoitavate tulirelvade jälgimist, et vähendada nende ebaseaduslikele turgudele sattumise ohtu. Komisjoni rakendusdirektiivid (EL) 2019/69 ja (EL) 2019/68 on võetud üle ka Eesti õigusesse. Eesti järgib tulirelvade deaktiveerimise ühiseid miinimumstandardeid käsitlevat rakendusmäärus t. Eesti politsei registreerib kõik deaktiveeritud tulirelvad ning nende andmed salvestatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Eesti valitsus uuendab STAKiga 2020–2030 oma terrorismivastase võitluse prioriteete. Strateegia hõlmab kõiki terrorismivastase võitluse ja vägivaldse äärmusluse arengusuundi. STAKi prioriteedid on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegiaga ning ÜRO, ELi, koostööpartnerluse, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (edaspidi OSCE) ja rahvusvahelise õiguse peamiste põhimõtete ja prioriteetidega (sh inimõiguste kaitse). STAK on osaliselt piiratud juurdepääsuga. 2018. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seaduseelnõu, millega rakendatakse riigisises es õiguses ÜRO resolutsiooni 2178, terrorismi ennetamise lisaprotokolli ja ELi direktiivi (EL) 2017/541. Muu hulgas laiendati seaduseelnõus terrorismiohvrite mõistet ja terrorismikuritegudega seotud kuritegevuse elemente. Riigikogu võttis 2018. aasta detsembris kooskõlas ELi direktiiviga vastu karistusseadustiku, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning ohvrite toetamise seaduse muudatused. Samuti viidi seaduseelnõu kooskõlla ÜRO resolutsiooni ja Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolliga. Kemikaaliseadust täiendati lisanõuetega, mis kohustavad küsima ohtlike kemikaalide käitlemis eks luba, teostama riiklikku järelevalvet ja teatama kahtlastest tehingutest ning lõhkeaine kadumisest ja vargusest. Radioaktiivsete kiirgusallikate julgeolek on reguleeritud kiirgusseaduses, mis on kooskõlas ELi nõukogu direktiiviga 2003/122/Euratom ning muude rahvusvahelis te konventsioonide ja standarditega. Eesti arendab lisasuutlikkust tuvastada ja tõkestada internetis terroristlikke tegevusi (ELi algatus võidelda terroristliku infosisu vastu internetis koostöös erasektori ja ELi internetifoorumiga). Veebikonstaablid (internetis töötavad politseinikud) teevad koostööd Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse internetisisust teavitamise üksusega, et võidelda ebaseadusliku veebisisu ja vägivaldse propaganda vastu. 5 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, millega võeti üle viies rahapesu andmebüroo direktiiv, võeti vastu 2020. aasta juulis. Küberkuritegevuse vallas on Eesti kehtestanud asjakohased õigusaktid, Budapesti konventsioo ni rakendamise ja ebaseadusliku tegevuse karistamise. Sisemine operatiivkoostöö õiguskaitse- ja õigusasutuste vahel toimib hästi ning Eesti ootab uut e-tõendit käsitlevat õigusakti. Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest ehk Lanzarote konventsiooni. Eesti õigus on kooskõlas Lanzarote konventsiooni kriminaalõigussätetega. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalik ud tegevused on kirjas „Laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020“ ja „Vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015–2020“. Teemasid on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023, milles tõstetakse esile alaealistega seotud seksuaalkuritegude vastane võitlus ja süütegude toimepanijate vastutusele võtmine. Kahjuks ei ole võimalik tegeleda kõigi järgnevalt kirjeldatud katsumustega üksnes ISFi rahastuse abil. Rakenduskava eesmärk on käsitleda probleeme võimalikult ulatuslikult, kuid samas paindlikult, et reageerida tulevastele sündmustele ja muutuvatele prioriteetidele. Rahastatavad meetmed sõltuvad ressurssidest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protseduuride järgi. Rakenduskavas võetakse arvesse haldussuutlikkust ja tõhusust ning võimaluse korral rakendatakse lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada mõjusust, tõhusust ja säästlikkust. 2. Erieesmärgid 2.1. Erieesmärgi nimetus Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega 2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Turvalisuse tagamise põhitegur on luua ja ajakohastada turvalisi infosüsteeme ja e-lahendusi. Kuigi digiteerimine on juba aastaid olnud üks Eesti lipulaevadest, on see alarahastatud ja turul ei ole piisavalt arendajaid. Samal ajal tuleb täita uusi liikmesriikidele esitatavaid nõudeid, et tagada turvalisusega seotud teabevahetus ja Europoli andmeid käsitleva liidu acquis’ täielik ja ühetaoline 6 rakendamine. Ka ELi infosüsteemide puudujääkidega tegelemiseks tuleb suunata piisavalt vahendeid. Eesti on edukalt loonud ja kohandanud riiklikke IT-süsteeme, et tagada tõhus ühendus ELi turvalisusega seotud infosüsteemidega, ning sellega tegeletakse ka edaspidi. Eesti kavatseb kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et luua, kohandada ja hooldada ISFi eesmärkidele vastavaid info- ja sidesüsteeme. Samuti on vaja tagada süsteemide kasutamise koolitus. Erieesmärgi raames kaalutakse võimalikke tegevusi, mis keskenduvad peamiselt ISFi määruse II lisa rakendusmeetmele d: toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Rakendusmeede a on samuti prioriteet: tagada liidu julgeolekualase acquis’ ühetaoline kohaldamine, toetades asjakohase teabe vahetamist. Vajaduse korral võib rakendusmeetmeid b ja c kaaluda rakendamise hilisemas etapis. Rakenduskava koostamise ajal ei ole konkreetseid meetmeid planeeritud. Kavatsetakse rakendada järgmisi ISFi määruse II lisas toodud meetmeid, sh teha järgmisi tegevus i. a) Tagada liidu julgeolekuvaldkonna acquis’ ühtne kohaldamine, toetades asjakohase teabe vahetamist näiteks Prümi lepingu, ELi broneeringuinfo ja SIS II raames, sealhulgas rakendades kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi või muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide kaudu saadud soovitusi. Asjakohaste õigusaktide kohaldamise praegust olukorda (PNR, SIS II, Prüm) on kirjeldatud punktis 1. Üks prioriteete on endiselt tagada PNRi andmebaasi edasine areng ja haldamine. PNRi andmebaas on töötatud välja ISFi programmi 2014–2020 raames, kuid projekti tulemuste kestlikuks arenguks on vaja tagada pidev rahastamine. Et tagada andmebaasi usaldusväärsus ja broneeringuinfo direktiivi nõuete täitmine, on vaja arendada andmebaasi edasi. SIS II uued funktsioonid tuli töötada välja 2021. aastaks. Kui tulevikus SIS II ajakava muudetakse või sõlmitakse uusi lepinguid, võib nendega tegelemiseks kaaluda ISFi rahastust. Lisaks tuleb pidevalt käsitleda kavandatavaid meetmeid ELi suuremahuliste infosüsteemide koostalitlusvõ ime loomiseks. Eesti kavatseb selleks kasutada BMVI vahendeid. Vajaduse korral võib ISFi määruse eesmärkide saavutamiseks vajalikke arendusprojekte rahastada ISFist. Vajadusel kaalutakse Prümi lepinguga seotud arendusprojektide rahastamist. d) Toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid, sealhulgas turvalisusega seotud riiklike andmebaaside omavahelist seotust ja kõnealuste andmebaaside sidumist liidu andmebaasidega, kui see on asjaomaste õiguslike alustega ette nähtud ja vajalik artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkide rakendamiseks. Rakenduskava peamine eesmärk on toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Katsumus on, kuidas teavet paremini koguda, analüüsida ning asjaomaste pädevate asutuste sees ja vahel vahetada. On oluline, et kõiki kuritegusid menetletaks võimalikult kiiresti ning pädevatel asutustel oleks õiguspärane juurdepääs vajalikele riiklikele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Selleks tuleb töötada välja asjakohased (riiklikud) infosüsteemid ja andmebaasid ning tagada nende koostalitlusvõime, võttes arvesse infoturbemeetmeid ja tagades tõhusa järelevalve. 7 Eestis on veel valdkondi, kus andmevahetus ei ole digitaalne ja tehakse palju tööd käsitsi. Kriminaalmenetlus ei ole täielikult digiteeritud ja see mõjutab menetluse kiirust. Politseiuurija ja kohtuekspertiisi teadlase suhtlust konkreetse juhtumi kohta tuleb tehnoloogia kasutamise abil veel parandada. Samamoodi on üks valdkonna prioriteete digiteerida kriminaalmenetlus prokuratuur is ja politseis. Samal eesmärgil on vaja uut üleriigilist seiret (nt inimeste, sõidukite ja esemete üle), mis oleks ühendatud SIS II-ga ning tagaks rahvusvaheliste kohustuste täitmise võitluses terrorismi ning raskete ja varjatud kuritegude vastu (nt küberkuritegevus, rahapesu ja lastevastased seksuaalkuriteod). Eesti kavatseb sellesse valdkonda investeerida nii struktuurifond ide kui ka riigieelarve vahendeid, kaalutakse ka ISFi vahendite kasutamist. Eestis on digitaalse kohtuekspertiisi arendamises vajakajäämisi. Kuna kuriteod liiguvad rohkem internetti, suureneb digiteerituse vajalikkus. Seega tuleks suurendada asjaomaste asutuste suutlikkust tulla töömahuga toime. IKT-seadmete ja sektoripõhiste koolituste ebajärjekinde l rahastamine ei taga valdkonna kestlikku ja süsteemset arengut. Operatiivseks töötamiseks on vaja automatiseeritud lahendusi. Tuleb suurendada järelevalvesuutlikkust, sh parandada andmete kogumist ja asjakohast teabevahetust nii keskkriminaalpolitsei sees kui ka teiste asutustega. Muu hulgas tuleb ajakohastada riiklikke süsteeme ja soetada vajalikke IKT-seadmeid. Operatiivse järelevalve tööriist, mida Eesti õiguskaitseorganid praegu kasutavad, vajab ajakohastamist. On vaja töötada välja uus järelevalvemoodul, et teha seiret ja taktikalist analüüsi tervikuna ühes keskkonnas koos võimalusega teha eri päringuid (sh asjaomastes ELi infosüsteemides) ning vahetada infot. Rahapesu, mis rahastab suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest, on üks selle valdkonna peamisi liikumapanevaid jõude. Selleks, et suurendada ja hõlbustada ettevõtete, teenuseosutajate, finantseerimisasutuste ja virtuaalvaluuta teenuse osutajate vastutust rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamisel, tuleb luua asjakohane aruandlusportaal. Eesti tellis riskihindamise metoodika, et koostada Eestis uus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamine. Mitu töörühma alustas tööd 2019. aasta sügisel ja riiklik riskihindamine kiideti heaks 2021. aasta aprillis. Internet on muutunud ka terrorirühmituste jaoks oluliseks vahendiks, millega levitada propagandat ning mõjutada, värvata ja juhendada oma käsilasi. Üks prioriteete on suurendada suutlikk us t jälgida, avastada ja kõrvaldada terroristlikku veebisisu internetis, analüüsida terrorismivastas eks võitluseks tekste ja andmeid ning hõlbustada asjakohast teabevahetust liikmesriikides ja nende vahel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu, rakendamist tuleks toetada kogu ELi hõlmava te IT-lahendustega, mis toetavad koostalitlusvõimet ja andmete mittevastavuse lahendamist. Samal ajal on vaja teha jõupingutusi riiklikul tasandil: vajalikud tehnilised vahendid ja süsteemid peavad olema olemas. Asjaomaste asutuste suutlikkuse arendamine, et tegeleda luureandmetega avalikest allikates t (edaspidi OSINT), on prioriteet, mis vajab eri rahastusallikaid, mh kaalutakse selleks kasutada ISFi vahendeid. Meetmete esialgne loetelu: - turvalisusega seotud infosüsteemide ja andmebaaside väljatöötamine ning nende kasutamise koolitus; 8 - riiklike info- ja sidesüsteemide ning andmebaaside väljatöötamine ja ajakohastamine, et saada juurdepääs vajalikule teabele, siduda paremini teenuseid ning suurendada teabevahetust pädevates asutustes ja nende vahel; - andmete kogumise, salvestamise ja analüüsimise suutlikkuse suurendamine, et tagada parem sisend kiireks ja kvaliteetseks andmevahetuseks ning vältida turvaohte; - digitaalse kriminalistika suutlikkuse suurendamine; - ISFi toetatavates meetmetes osalevate töötajate kulud; - asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine. Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. Tegevustoetus Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava eesmärke. Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust. Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) on vaja suurendada riikliku broneeringuinfo üksuse (edaspidi PIU) personali. PIU analüüsib reisijate nimekirju, töötleb teavet ööpäev ringi ja vahetab seda oma kolleegidega. Vajaliku andmevahetuse taseme tagamiseks on hädavajalik värvata PIUsse ametnikke juurde. Tuleb tagada PNRi andmebaasi pidev hooldus (nt turva- ja tarkvarauuendused ning taristukulud, sh serverite ja litsentside hooldamise kulud). Digitaalse kriminalistika valdkonnas tuleb näha ette iga-aastased eritarkvara (uuendused, tasud, litsentsid) kulud, et tagada digitõendite tuvastamine, kogumine, käitlemine ja säilitamine. Küberkuritegevuse ja OSINTi valdkonnas tuleb katta eritarkvara ja võrguseadmete iga-aastased hoolduskulud, et suurendada ja säilitada politsei suutlikkust teavet süstemaatiliselt hallata ja analüüsida. Kõigis nimetatud valdkondades on lõplik toetusesaaja PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Sõltuvalt riiklik us t korrast võib info- ja sidetehnoloogia süsteemide hooldusega seotud rahastust suunata Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele, kes vastutab põhikirja kohaselt ministeeriumile ja selle haldusala asutustele vajalike IKT-teenuste osutamise eest. Teiste tegevuste rahastamise võimalus ei ole välistatud. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 9 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES 2.1.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 1. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO1 O.1.1 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 12 32 SO1 O.1.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade / Absoluutarv 2 7 õppekülastuste arv SO1 O.1.3 Välja töötatud / kohandatud / hooldatud IKT- Absoluutarv 3 10 süsteemide arv SO1 O.1.4 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 6 6 Tabel 2. Tulemusnäitajad Eri- Tunnus- Näitaja Mõõtühik Lähte- Lähtetaseme Võrdlus- Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas eesmärk kood tase mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik SO1 R.1.5 Liikmesriikides / Absoluutarv 0 Absoluutarv 2020 4 Absoluutarv Projektide aruanded julgeolekuga seotud ELi ja detsentraliseeritud infosüsteemidega / rahvusvaheliste andmebaasidega koostalitlusvõimeliseks 10  muudetud IKT-süsteemide arv SO1 R.1.6 Selliste haldusüksuste arv, Absoluutarv 0 Absoluutarv 2020 1 Absoluutarv Projektide aruanded mis on välja töötanud või ajakohastanud olemasolevaid teabevahetusmehhanisme/ menetlusi/vahendeid/ juhiseid teabe vahetamiseks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega SO1 R.1.7 Nende osalejate arv, kes Absoluutarv 0 Osakaal 2020 22 Absoluutarv Koolitustel osalejate peavad koolitust oma töö tagasisidelehed, jaoks kasulikuks projektide aruanded SO1 R.1.8 Nende osalejate arv, kes Absoluutarv 0 Osakaal 2020 22 Absoluutarv Koolitustel osalejate teatavad kolm kuud pärast tagasisidelehed, koolitust, et nad kasutavad projektide aruanded koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust 11 2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 3. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 IKT-süsteemid, 001 10 379 621 koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) SO1 Koolitus 005 120 000 SO1 Parimate tavade 006 39 893 vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed SO1 Seadmed 008 804 750 12 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES 2.2. Erieesmärgi nimetus Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde 2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Eesti on liidu tasandil aktiivne nii kahepoolses kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, et võidelda raske ja organiseeritud kuritegevusega. Eesti keskkriminaalpolitseil on naaberriikide koostööpartneritega hea koostöö uimastiäri vastu võitlemises, rajatud on mitu ühist uurimisrühma. Liikmesriikide asutustevahelise koostöö kõrval tuleb parandada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (Europol, Interpol, CEPOL, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo jne). Nii Eesti politseil kui ka tollil on Europolis oma kontaktametnikud, et hõlbustada igapäevast teabevahetust. Selleks organiseeritakse koolitusi, vastastikust õppimist ja spetsiaalse id vahetusprogramme. Keskenduda tuleb praegustele suundumustele, eelkõige tehnoloogia arengule ja sünteetiliste opioidide, sh fentanüülide levikule. Oluline on üleilmastunud uimastitur ule paremini reageerida, tugevdades partnerlust liikmesriikide ametiasutuste ja teiste asjaomaste partnerite vahel, sealhulgas vajaduse korral kolmandate riikidega. Terrorismivastases võitluses toetavad Eesti õiguskaitseasutusi rahvusvaheline koostöö ELis, sh terrorismivastase võitluse rühma ja Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusega, teabevahetus Interpolis, terrorismivastane koostöö ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu ja OSCEga ning kahepoolsed suhted partnerriikidega. Koordineerimine ja koostöö õiguskaitseasutuste ja teiste organiseeritud kuritegevuse vastu võitlevate pädevate asutustega on oluline. Eesti kavatseb erieesmärgi 2 all käsitleda järgmisi kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (edaspidi EMPACT) prioriteete: inimkaubandus, pettused ning majandus- ja finantskuriteod. Laste seksuaalset ärakasutamist käsitletakse erieesmärgi 3 ja küberrünnakuid erieesmärgi 1 all. Eesti jaoks on oluline rõhutada ELi institutsioonidevahelise julgeolekukoostöö tugevdamis t (ühistegevus, teabevahetus jne). Eesti aitas sellele kaasa, kui korraldas ELi nõukogu eesistujariigina Europoli ja Frontexi juhatuse esimese ühiskoosoleku, kus lepiti kokku koostööpõhimõtetes ja -tegevustes. 13 Erieesmärgi 2 raames kavatseb Eesti kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et parandada asutustevahelist koostööd ja koordineeritust riiklikul ja liidu tasandil ning vajaduse korral ka kolmandate riikidega. Praeguste plaanide kohaselt moodustavad selle erieesmärgi tegevused rakenduskavast väikese osa. Kõnealune erieesmärk aitab rakendada meetmeid b ja c: parandada koostööd liikmesriikide ning liidu asutuste ja ametite vahel ning liikmesriikide asutuste vahel, samuti õiguskaitseasutuste ja teiste pädevate asutuste vahelist koordineerimist ning koostööd liikmesriikides ja nende vahel. Võidakse kaaluda ISFi rakenduskava raames rahastada ka rakendusmeedet a, milles käsitletakse liikmesriikidevahelisi õiguskaitseoperatsioone ja pööratakse erilist tähelepanu operatiivkoostöömehhanismidele EMPACTi kontekstis. Erieesmärgi jaoks ISFi määruses seatud rahastamise miinimumprotsenti ei saavutata. Otsus tuleneb piiriüleste (ühiste) tegevuste laadist ja mahust, mida ei ole võimalik prognoosida. Sellise id tegevus i tehakse pidevalt igas valdkonnas, ja kui tekib vajadus, rahastab Eesti neid edasi riigieelarvest või kasutab sihtotstarbelisi vahendeid (nt komisjonipoolne rahastamine). Operatiivkoostöö on väga tähtis ja Eesti jätkab aktiivset osalemist nii kahe- kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, nagu eespool kirjeldatud. Lisaks on erieesmärgi 3 raames kavandatud meetmed, millel on laiem eesmärk ja mis aitavad saavutada erieesmärgi 2 sihte (nt õppereisid ja koostöö korruptsiooni ennetamis eks ja selle vastu võitlemiseks ning rahvusvaheline koostöö küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks). Rakenduskavas on arvestatud riigi tegelikke vajadusi ja katsumusi. Kui eraldada erieesmärgi jaoks ISFi rakenduskava raames vähem vahendeid, kui on nähtud ette ISFi määruses, ei ohusta see erieesmärgi saavutamist, kuna selleks kasutatakse ka riigieelarve vahendeid ja muid asjakohaseid rahastamisvõimalusi. ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi. b) Parandada pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja suurendada koostööd nii liikmesriikides kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste osalejatega, näiteks spetsialiseerunud riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride ning liidu keskuste kaudu. Üks ISFi määruses sätestatud prioriteete on katta 2018. aasta Schengeni hindamise soovituste rakendamise kulud politseikoostöö ja SIS/SIRENE valdkonnas. Nõukogu rakendusotsuse nr 10388/19 kohaselt soovitati Eestil Schengeni hindamise käigus töötada politseikoostöö raames välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis põhineb praktilistel olukordadel ja juhtumitel. Soovitust plaanitakse rakendada ISFi vahendite toel. 2019. aastal tuvastas ja abistas Sotsiaalkindlustusamet 67 inimkaubanduse ohvrit või väidetavat ohvrit. See on märkimisväärne kasv võrreldes 2018. aastaga, mil tuvastati 12 (väidetavat) ohvrit. Uurimisorganid ja ohvriabiorganisatsioonid teevad pidevalt rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades ja inimkaubanduse kahtluse korral. Koostöö on oluline, et hoida vastuvõtvates riikides ära inimkaubandus ja peatada kuritegelikud organisatsioonid, kes vahendavad prostituute ja ebaseaduslikku tööjõudu. Eestis on üks prioriteet operatiivtasandi koostöö ELi väliste partneritega, et luua ja säilitada usaldusväärseid kontakte, pakkuda koolitust, tutvustada PPA välja töötatud seiremeetodeid ning vajaduse korral luua ühiseid uurimismeeskondi. 14 c) Parandada liidu tasandil asutustevahelist koostööd liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel, samuti koostööd riiklikul tasandil iga liikmesriigi pädevate asutuste vahel. Oluline on uurida võimalusi parandada piiriülest politsei- ja tollikoostööd, kaasates selleks asjaomaseid ELi asutusi (nt Europol ja Eurojust). Eesti tolli ja politsei kriminaaluurijad peavad olema paremini ettevalmistatud ja informeeritud, et ennetada kõiki raskeid ja rahvusvahelis i kuritegusid ning nende vastu võidelda (nt uimastikuriteod, inimkaubandus, tulirelvakauband us, euro võltsimine ja rahapesu). Ametnike praktika Europoli Eesti kontaktasutuses on kasulik viis, kuidas edendada ja parandada riikide operatiivkoostööd (nt ühiste uurimisrühmade, ühiste analüüsimeeskondade, kontrollialuste saadetiste ja muude Europoli pakutavate võimaluste, näiteks analüüsitöö failide ja turvalise teabevahetusvõrgu kasutamine) ning koostööd Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusega, sh CBRNE, demineerimise ja eritaktika valdkonnas. Eesti tolliasutustele on kasulik tihedam operatiivkoostöö teiste ELi tolliametitega, et koguda ja analüüsida paremini teavet, teha kindlaks organiseeritud kuritegevuse sihid ning koguda tõendeid kriminaalmenetluses. Sel eesmärgil võidakse korraldada õppekülastusi. Et valmisolekut, varajast hoiatamist ning ohule ja kriisidele reageerimist tõhustada, on vaja suurendada koostööd CBRNE sündmustes osalevate ametiasutuste vahel, sh arendada rahvusvahelist koostööd RescEU, ELi CBRNE tegevuskava ning CBRNE ja terrorismiohtude hindamise raames. Sellele aitavad kaasa koolitused, suunised, määrused, väljaõpe, juhtumiuuringud, ühised uurimismeeskonnad, testid ning nii riiklikud kui ka välismaised seminar id ja konverentsid. Samuti on vaja tõhustada asutustevahelist koostööd päästeasutuste esmareageerijate vahel, et turvaintsidentidega seotud väljakutsetele ohutult reageerida. See on päästeasutuste põhiväljaõppes t põhjalikum, kuid tähtis, sest on seotud ka politseiteenistusega. Samavõrd olulised on teiste liikmesriikide partnerite teadmised ja parimad tavad. Meetmete esialgne loetelu: - koolitused ja õppekülastused, partnerluse tugevdamine, vastastikune õppimine, ühisharjutused, lühiajalised lähetused ning muud mehhanismid operatiivkoos töö tõhustamiseks ja piiriüleste ühisoperatsioonide edendamiseks; - varustus, mis võimaldab korraldada koolitusi terroristlikele tegevustele reageerimise kohta; - rahvusvahelise politseikoostöö interaktiivse e-õppe lahenduse väljatöötamine. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevates t ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. Tegevustoetus. Praegu ei nähta selle erieesmärgi raames tegevustoetuse kasutamist ette. Vajaduse korral võidakse seda siiski kaaluda. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 15 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES 2.2.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 4. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO2 O.2.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade / Absoluutarv 37 87 õppekülastuste / ühisõppuste arv SO2 O.2.3 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 200 750 Tabel 5. Tulemusnäitajad Eri- Tunnus- Näitaja Mõõtühik Lähte- Lähtetaseme Võrdlus- Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas eesmärk kood tase mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik SO2 R.2.8 Selliste haldusüksuste arv, Absoluutarv 0 Absoluutarv 2020 18 Absoluutarv Projektide aruanded kes on hiljuti välja töötanud / kohandanud olemasolevaid mehhanisme/menetlusi/ vahendeid/juhiseid koostööks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega 16 2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 6. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 Parimate tavade 006 1 143 750 vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed SO2 Seadmed 008 93 750 17 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES 2.3. Erieesmärgi nimetus Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumis e ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite , ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu 2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Et tugevdada riigi ametiasutuste suutlikkust võidelda kuritegevuse vastu ja seda ennetada, on põhiline, et inimesed oleksid motiveeritud, kvalifitseeritud ja informeeritud. Seega on oluline korraldada koolitusi, jagada teadmisi ja suurendada teadlikkust. Samuti ei saa eirata vajadust ajakohase tehnoloogia, sh IT-tööriistade ja -seadmete järele. Erieesmärgi raames on kavas rakendada järgmisi meetmeid : a) õiguskaitse koolitused, õppused ja vastastikune õpe ning d) asjakohaste seadmete hankimine, et suurendada valmisolek ut, vastupidavust ja piisavat reageerimist julgeolekuohtudele. Võimalikes tegevustes rakendatakse ka meetmeid b ja c. Vajaduse korral võib rakenduskava elluviimise hilisemas staadiumis kaaluda meetme e rakendamist. Rakenduskava koostamise ajal ei ole selle meetme tegevusi ette nähtud. ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi. a) Suurendada koolituse, õppuste, vastastikuse õppe võimaluste ja spetsiaalsete vahetusprogrammide pakkumist ja parimate tavade jagamist liikmesriikide pädevates asutustes ja nende vahel, sealhulgas kohalikul tasandil ning koostöös kolmandate riikidega ja muude asjaomaste osalejatega. Eri valdkondades on pidev vajadus süstemaatilise koolituse järele. Õiguskaitseametnike koolitus on olnud oluline ISF Police’i programmis 2014–2020 ning see on prioriteetne ka perioodil 2021– 2027. Samuti on Eesti saanud palju kasu CEPOLi koolitustest, kuna asutused on osalenud CEPOLi veebiseminaridel, e-koolitustes, töötubades, vahetusprogrammides ja elanikele mõeldud tegevustes. Siiski on vaja ka erikoolitusi, mida CEPOL ei paku. Erikoolitusi kavatsetakse rahastada ISFi toel. ISFi rakenduskava koolitustegevuste kavandamisel konsulteeriti CEPOLi riiklik u üksusega, et vältida kattumist. Erikoolitusi on kavas rahastada ISFi rakenduskavast, kuna CEPOL korraldab üldiselt alg- või kesktaseme koolitusi ja keskendub vähem konkreetsematele teemadele, mis on mõeldud kitsamate valdkondade tippspetsialistidele. Lisaks on CEPOLi koolituste ja õppekülastuste osalejate arv piiratud ning ei ole alati piisav, eriti spetsialiseerunud üksuste puhul. 18 Tõhus küberkuritegevuse vastane võitlus nõuab sihipäraseid meetmeid ja on üks ISFi rakenduskava prioriteete. Andmevargus ja -lekked, lunarahanõuded ning veebipõhised maksepettused on muutunud Eestis tavaliseks probleemiks. Kodanikud, ettevõtted ja riigiasutused peavad olema teadlikud IKT ohtudest ning valmis ja võimelised end kaitsma. Küberkuritegevuse uurimiseks on vaja digitõendite kasutamise eriteadmisi ja -oskusi. Asjaomastes õiguskaitseasutustes peab olema piisavalt inimesi, kes on koolitatud ja valmistatud ette selleks, et koguda ja analüüsida vajalikk u teavet ning tagada tegevuste kestlikkus. Selleks on kavas rahastada nii meetme a kui ka meetme d tegevusi: koolitusi ja õppekülastusi ning vajaliku tehnoloogia ja seadmete soetamist. Aastate jooksul on teadlikkus korruptsioonivastasest tegevusest kasvanud. Eestis registreeriti 2017. aastal 291, 2018. aastal 376 ja 2019. aastal 72 korruptsioonikuritegu. Raskete korruptsioonijuhtumite avastamine on endiselt prioriteet. Kuna korruptsioon on Eestis üha enam peidetud, on vaja spetsialiseeruda ning süstemaatiliselt koguda ja analüüsida teavet, mis võib aidata selliseid kuritegusid paremini avastada ja isikuid nende eest vastutusele võtta. Korruptsiooni ja teiste varjatud kuritegude uurimiseks on vaja koolitusi, parimate tavade vahetamis t välispartneritega, elektroonilise teabe ulatuslikku kogumist ja tõendite analüüsi. Rõhk on ka teadlikkuse suurendamisel ja valdkonnauuringutel, et teha paremaid poliitilisi otsuseid. b) Kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste osalejate, sealhulgas kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel ning parimate tavade jagamisel tekkivat koosmõju, näiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamis te väljatöötamise või ühisoperatsioonide korraldamiseks loodavate ühiste tugikeskuste kaudu. Mitte kogu äärmuslus ei too kaasa vägivalda, kuid ühiskonnale, eriti vanematele, õpetajatele, noorsootöötajatele ja ametnikele, on oluline olla eeskujuks ja sekkuda, et tagada mõlema poole turvalisus. Tähtis on ametnikke ja spetsialiste koolitada, et nad tunneksid ära radikaliseerumise esimesed märgid ning suudaksid hinnata riske ja nende põhjal delikaatselt tegutseda, austades samal ajal üksikisikute põhiõigusi. Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia juhtimisel on koolitatud üle 2000 esmataseme praktiku. Tulevikus kavandatakse koolitustele läheneda süstemaatilisemalt. On vaja jätkata spetsialistide asjatundlikkuse arendamist, toetades ka rahvusvahelisi võrgustikke, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik ja Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik, ning tutvuda partnerriikide tavadega. Et kasutada Sisekaitseakadeemia kui CEPOLi Eesti riikliku üksuse potentsiaali täielikult ära, võiks selle kujundada siseturvalisuse tippkeskuseks, näiteks radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse ning tehisintellekti kasutamise valdkonnas. Keskus toetaks valdkonna planeerimist ja strateegilist arengut teadusuuringute, analüüsi ja koolituse kaudu. c) Edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja parimaid tavasid, et varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, õigusrikkumisest teatajaid ja kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametiasutuste ja muude asjaomaste osalejate vahel. Eesti suurim katsumus inimkaubanduse vastases võitluses on see, et ennetustegevust ei rahastata piisavalt. Ennetamine, teadlikkuse suurendamine ja koolitus toimuvad väikeses mastaabis ja aeglaselt. Inimkaubanduse vastu võitlevatele ametnikele on vaja ühiskoolitusi, et suurendada pädevust ja parandada ELi acquis’ rakendamist. Vaja on suurendada Eestisse sisenevate kolmandate riikide kodanike ja koolinoorte teadlikkust. Samuti on asjakohane koolitada õiguskaitseasutusi. Tööinspektsiooni ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel on suurenenud 19 välismaalastega seotud töövaidluste arv ning nende välismaalaste arv, kes otsivad abi inimkaubanduse vastase võitluse abitelefonilt. Koolide jaoks on töötatud välja koolitusvahend id, mida toetati ISFi programmi 2014–2020 projekti raames, kuid koolitust tuleb laiendada, et hõlmata ka koolidesse suunduvaid koolitajaid, kes muudaksid noorte suhtumist ja käitumist tulevikus, et hoida ära inimkaubandust. On vaja teha teavituskampaaniaid ning tihedat koostööd kommunikatsiooniettevõtete ja haridusasutustega, et hoida ära laste seksuaalset kuritarvitamist. Valdkondadevahelis eks ennetamiseks on kavas kasutada eksperditeadmisi ja tegevusi. Eesmärk on uurida, kuidas pooli ennetustegevustega uuel ja uuenduslikul viisil hõlmata. Samuti on vaja suurendada teadlikkust täiskasvanute seas, kes puutuvad kokku noorte väärkohtlemise ohvritega ja annavad neile asjakohast abi (nt politseinikud, lastekaitseametnikud, õpetajad, arstid ja vanemad). Pakume laste abitelefonide töötajatele erikoolitusi, kuidas anda nõu internetis toime pandud laste seksuaalse kuritarvitamise juhtumite kohta. Kui ohvrite tuvastamise suutlikkus kasvab, paraneb tegevuse varajases etapis ka laste kaitse ja kurjategijate kinnipidamine. Kolmas tegevussuund on uurida ja hinnata programme ja teenuseid, mis takistavad laste seksuaalset kuritarvitamist Eestis. d) Omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalseid õppevahendeid ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele. CBRNE ning ohtlike materjalide intsidentideks valmisolekule tuleb pöörata rohkem tähelepanu, võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Hinnangute kohaselt on Eestis ikka üle poole miljoni teise maailmasõja aegse lõhkekeha. Nendele ligipääs on Eesti siseturvalisuse seisukohalt suur probleem ning kujutab endast võimalike terroriaktide ja üksikkurjategijate poolest ohtu. Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import, suurendab ka CBRNE intsidentide tõenäosust. Asjakohane oskusteave ja oskused, tehniline suutlikkus, (isikukaitse)vahendite kättesaadavus ja erisõidukid (sh lõhkeainete kõrvaldamise valdkonnas) on samuti olulised. See on tihedalt seotud kodanike ja taristu kaitsega, kriisiohjega ja strateegilise kommunikatsiooniga. ISFi programmi 2014–2020 raames tehti hulk sarnaseid tegevusi (nt pommirobotite ja pommiülikondade ostmine), millel oli kõnealuses valdkonnas väga hea mõju. ISFi programmis 2014–2020 toetati kiirgusohu, inimese põhjustatud kriisis näiteks radioaktiivse pommi eest varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamist. Süsteemi plaanitakse veelgi uuendada ja lisada uusi funktsioone, näiteks radioaktiivsete väärisgaaside analüüs. ISFi programm 2014–2020 raames rahastati ka teadusuuringut, mille eesmärk oli arendada tõenduspõhist narkotestrit. Projekt oli edukas ja selle uuendusliku uurimistöö tulemus te edasiarendamiseks kaalutakse jätkuprojekti. Valdkond, kuhu Eesti kavatseb lähitulevikus rohkem panustada, on mehitamata õhusõidukite laiem ja süstemaatilisem kasutamine kuritegevusvastases võitluses. See parandaks märkimisväärse lt suutlikkust avastada ja reageerida turvalisusintsidentidele ning aitaks kaitsta inimesi ja avalikku ruumi. Samuti aitab see politseil tugevdada koostööd ELi õiguskaitseasutustega võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega. Turvalisusega seotud taristu füüsiline kaitse ja/või vastupidavuse tagamine on kriisi ajal ülioluli ne. Tuleb tagada PPA, Päästeameti ja teiste kriisiolukordades olulisi teenuseid osutavate institutsioonide tegevuse järjepidevus. Samuti on tähtis suurendada kohtuekspertiisi suutlikkust. Meetmete esialgne loetelu: 20 - koolitus, harjutused, parimate tavade vahetamine, vastastikune õppimine (sh kolmandates riikides ja kolmandate riikidega, kui see on asjakohane); - teadlikkuse suurendamise kampaaniad, kommunikatsioonimeetmed; - asjakohaste seadmete soetamine; - avaliku ruumi kaitse ja vastupidavus ja/või julgeolekuga seotud taristu; - oskusteabe vahetamine ja levitamine ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamine tippkeskustes; - fondist toetatavates meetmetes osalevate töötajate töötasu. Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevates t ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava eesmärke. Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust. On vaja suurendada keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo töötajate arvu, et parandada teabe kogumise ja analüüsimise suutlikkust. Personalikulud kaetakse tegevustoetusest. Lõplik kasusaaja on PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata. 21 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES 2.3.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 7. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO3 O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 6805 13 226 SO3 O.3.2 Vahetusprogrammide/õpikodade/ Absoluutarv 32 68 õppekülastuste arv SO3 O.3.3 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 91 160 SO3 O.3.6 Projektide arv kuritegevuse ennetamiseks Absoluutarv 2 3 Tabel 8. Tulemusnäitajad Eri- Tunnus- Näitaja Mõõtühi Lähte- Lähtetaseme Võrdlus- Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas eesmärk kood k tase mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik SO3 R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad Absoluut 0 Osakaal 2020 8418 Absoluutarv Koolitustel osalejate koolitust oma töö jaoks arv tagasisidelehed, projektide kasulikuks aruanded SO3 R.3.13 Nende osalejate arv, kes Absoluut 0 Osakaal 2020 5443 Absoluutarv Koolitustel osalejate teatavad kolm kuud pärast arv tagasisidelehed, projektide koolituse läbimist, et nad aruanded kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust 22 2.3.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 9. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO3 IKT-süsteemid, 001 1 117 500 koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) SO3 Koolitus 005 2 400 000 SO3 Parimate tavade vahetamine, 006 699 000 õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed SO3 Uuringud, katseprojektid, riskide 007 52 000 hindamine SO3 Seadmed 008 8 407 500 23 2.4. Tehniline abi 2.4.1. Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95 ISFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:  programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;  suutlikkuse suurendamiseks;  hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;  teavitus- ja teavitamistegevusteks. Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne. Suutlikkuse suurendamine Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades teadlikkust põhiõigus te kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest. Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemus i, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid. 24  Hindamine ja uuringud, andmete kogumine Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks. Teave ja teavitamine Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7). Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada. 2.4.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37 Tabel 10. Esialgne jaotus Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 034 33 187,82 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 035 1 510 045,94 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 036 49 781,71 Suutlikkuse suurendamine 037 66 375,65 25  3. Rahastamiskava Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g 3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 11. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku ISF 2 653 823 3 147 052 5 039 818 4 901 812 4 133 680 4 080 533 3 699 801 27 656 519 3.2. Rahalised eraldised kokku Tabel 12. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erieesmärk Meetme liik Liidu toetuse Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus Liikmesriigi osaluse esialgne Kokku Kaasrahastamis- arvutamise alus (b)=(c)+(d) jaotus määr (f)=(a)/(e) e=(a)+(b) (kogusumma või avalik sektor) avalik c) era- sektor d) Erieesmärk 1 ISFi määruse artikli 12 kogusumma 12 030 627,75 4 010 209,25 4 010 209,25 - 16 040 837 75 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse artikli 12 - - - - - - - lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed 26  ISFi määruse artikli 12 kogusumma 7 784 716 2 594 905 2 594 905 - 10 379 621 75 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse artikli 12 kogusumma 3 980 291 1 326 764 1 326 764 - 5 307 055 75 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse artikli 12 - - - - - - - lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 1 12 030 627,75 4 010 209,25 4 010 209,25 - 16 040 837 kokku Erieesmärk 2 ISFi määruse artikli 12 kogusumma 1 327 500 442 500 442 500 - 1 770 000 75 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse artikli 12 - - - - - - - lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse artikli 12 kogusumma 150 000 50 000 50 000 - 200 000 75 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse artikli 12 - - - - - - - lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed 27  ISFi määruse artikli 12 - - - - - - - lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 2 1 327 500 442 500 442 500 - 1 770 000 kokku Erieesmärk 3 ISFi määruse artikli 12 kogusumma 12 639 000 4 213 000 4 213 000 - 16 852 000 75 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse artikli 12 - - - - - - - lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse artikli 12 kogusumma 1 995 000 665 000 665 000 - 2 660 000 75 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse artikli 12 kogusumma 1 117 500 372 500 372 500 - 1 490 000 75 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse artikli 12 - - - - - - - lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 3 12 639 000 4 213 000 4 213 000 - 16 852 000 kokku 28 Ühissätete kogusumma 1 659 391,14 - - - 1 659 391,14 100 määruse artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi Ühissätete - - - - - - - - määruse artikli 37 kohane tehniline abi Kogusumma 27 656 519 8 665 709 8 665 709 - 36 322 228 29 3.3. Ümberpaigutamised ISFist teistesse fondidesse ja teistest fondidest ISFi ümberpaigutamist ei plaanita. Tabel 13. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1 Saaja AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuuluvus- EMKVF Kokku fond/vahend fond Ümberpaigutatav fond/vahend AMIF - - - - - - - ISF - - - - - - - BMVI - - - - - - - Kokku - - - - - - - - 4. Eeltingimused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i Tabel 14. Horisontaalsed eeltingimused Eeltingimus Eel- Kriteeriumid Kriteeriu- Viide asjakohastele Põhjendus tingimuse mide dokumentidele täitmine täitmine 1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad. 30  Kehtestatud on 1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad Tõhusad JAH 1. JAH Riigihangete register järelevalvemehhanismid, riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja järelevalve- (https://riigihanked.riik.ee) mis hõlmavad kõiki 2. JAH teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ mehhanismid riigihankelepinguid ja (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium, riigihangete turu 3. JAH nende hankeid fondidest, kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusega jaoks kooskõlas ELi 4. JAH (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab hankeõigusega. Selleks on Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest 5. JAH vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiiv i vaja järgmist: 1. meetmed, mis 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus tagavad tõhusate ja põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel. usaldusväärsete 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja andmete kogumise lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu riigihankemenetluste sõlmimise teatena komisjoni 11. novembri 2015. aasta kohta, mis ületavad rakendusmääruse (EL) 2015/1986 alusel. ELi lävendeid, 2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada kooskõlas direktiivi täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete 2014/24/EL artiklitest registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta 83 ja 84 ning avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid direktiivi 2014/25/EL teostatakse keskses hankeregistris. artiklitest 99 ja 100 tuleneva aruandlus- 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on kohustusega; Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli 2. meetmed andmete inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene. tagamiseks vähemalt järgmiste aspektide 4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted on jaoks: kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/rii a. konkurentsi kvaliteet gihangete-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad ja intensiivsus: statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on samuti võitnud pakkujate kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil nimed, esialgne (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/rii pakkujate arv ja gihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku- lepinguline kokkuvotted). maksumus; 31 b. teave lõpliku hinna 5. Teabevahetuse kohta on Konkurentsiametiga sõlmitud kohta pärast valituks mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et osutumist ja VKEde kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse kui otsepakkujate süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 osalemise kohta, kui sätestatud väärteona, või asjaoludel on võimaliku sellist teavet pakuvad korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium riiklikud süsteemid; uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. 3. meetmed pädevate Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus. riigiasutuste jaoks andmeseire ja -analüüsi tagamiseks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; 4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumis- mahhinatsioonile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 32  2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Euroopa Liid u Et tagada Euroopa Liidu ÜRO ühine põhidokument, mis on JAH 1. JAH 1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu põhiõiguste harta põhiõiguste harta osa osalisriikide aruannetest – loodud mehhanism inimõiguste, sh ELi põhiõiguste harta tõhus kohaldamin e järgimine, on olemas 2. JAH Eesti tõhusad mehhanismid, mis (https://tbinternet.ohchr.org/_layo järgimiseks. ja rakendamine hõlmavad järgmist: uts/15/treatybodyexternal/Downlo Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi põhiõiguste harta 1. kord, mis tagab ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu fondidest toetatavate E%2fEST%2f2015&Lang=en) strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse, programmide vastavuse arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse ja nende rakendamise Eesti 2035 andmise tingimustesse. Põhiõiguste kaitsmisega seotud harta asjakohaste sätete (https://valitsus.ee/strateegia-eesti- institutsioonid, sh soolise võrdõiguslikkuse volinik, on kohaselt; 2035-arengukavad-ja- seirekomisjoni liikmed ning kaasatud strateegiate ja õigusaktide 2. kord anda planeering/strateegia) koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja seirekomisjonile aru toetusesaajatele tugi ELi põhiõiguste harta põhimõtetega juhtumitest, mis on Eesti Vabariigi põhiseadus arvestamiseks. Sotsiaalministeerium annab nõu soolõime, seotud fondide (https://www.riigiteataja.ee/akt/11 mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse toetatavate tegevuste 5052015002) kohta projektide kavandamis -, rakendamis-, seire- ja mittevastavusega hindamisprotsessis (ELi põhiõiguste harta artiklid 21, 23, 25 ja 26) hartaga. Soolise võrdõiguslikkuse seadus ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga ministeeriu m (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. 6042013009) 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud Võrdse kohtlemise seadus visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise (https://www.riigiteataja.ee/akt/10 võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega 6072012022) Inimeste Koda ning õiguskantsler). Õiguskantsler Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või (https://www.oiguskantsler.ee/et) lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta ISFist toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata 33  Lasteombudsman kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda harta (http://lasteombudsman.ee/et/welc mittejärgimist. ome) Puuetega inimeste Et tagada puuetega Heaolu arengukava 2016– 2023 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatu d eri JAH 1. JAH õiguste inimeste õiguste (https://www.sm.ee/et/heaolu- strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika konventsiooni konventsiooni 2. JAH arengukava-2016-2023) strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“. Sihtrühma kohaldamine ja rakendamine, on olemas ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid 3. JAH rakendamine riiklik raamistik, mis Ligipääsetavuse nõukogu näitajaid on kirjeldatud sama arengukava programmides. Näiteks, kooskõlas nõukogu hõlmab järgmist: (https://www.sm.ee/et/ligipaasetav „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020–2023“ koostatakse puudega otsusega 1. mõõdetavate use-noukogu) inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks 2010/48/EÜ tulemustega lahendusteede pakett. „Hoolekandeprogrammis 2020–2023“ eesmärgid, Ligipääsetavuse rakkerü h m keskendutakse sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi andmekogumise ja (https://www.riigikantselei.ee/ligi parandamisele, selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad -seire mehhanismid; paasetavus) inimesi ühiskonnas, ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat 2. meetmed, et tagada puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti ligipääsetavus- Õiguskantsleri seadus sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna poliitika, õigusaktide (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja ja standardite 788991?leiaKehtiv) pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab nõuetekohane regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb arvessevõtmine Puudega inimeste erivajadustest konkreetseid uuringuid (vt siit). programmide tulenevad nõuded ehitisele 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja väljatöötamisel ja (https://www.riigiteataja.ee/akt/13 aluspõhimõte puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9 rakendamisel; 1052018055) tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi 3. meetmed, mille Vabariigi Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma. kohaselt antakse Eluruumile esitatavad nõuded Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik seirekomisjonile aru (https://www.riigiteataja.ee/akt/10 koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides juhtumitest, mille 3072015034?leiaKehtiv) analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs“, puhul ei vasta „Laste ligipääsetavuse uuring“), koordineerides ligipääsetavuse fondidest toetatav WCAG 2.0 rakendusjuhised direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist ning korraldades aastatel tegevus ÜRO (https://www.mkm.ee/et/wcag-20- 2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti. Võrdõiguslikkuse puuetega inimeste rakendusjuhised) kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele õiguste ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta nõu ning konventsioonile, ning Sotsiaalkindlustuse programm kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid kõnealust (https://www.sm.ee/sites/default/fi määrused „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded 34 konventsiooni les/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_pro ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1. jaanuarist käsitletavatest gramm.pdf) 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet kaebustest, mis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. esitatud artikli 69 Hoolekandeprogramm 3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste lõikes 7 ette nähtud (https://www.sm.ee/sites/default/fi õiguste konventsiooni rakendamis e edendamise, kaitse ja seire korra kohaselt. les/lisa_4_hoolekandeprogramm_ ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde puuetega 2020_2023.pdf) inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve Soolise võrdõiguslikkuse teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste õiguste programm konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. ISFi projektide puhul on (https://www.sm.ee/sites/default/fi arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest les/lisa_6_soolise_vordoiguslikku katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab se_programm.pdf) Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kutsutakse Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Komisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku kutsuda kokku seirekomisjon ja/või lisada päevakorrapunkt, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 35  5. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84 Tabel 15. Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja E-post ametikoht Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler tarmo.miilits@siseministeeriu m.ee Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi [email protected] osakonna juhataja Asutus, kellele Rahandusministeerium laekuvad komisjoni maksed 6. Partnerlus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h ISFi rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti sisejulgeolekupoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased sidusrühmad. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine). ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia „Eesti 2035“ ja STAKi koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtede lt https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse- arengukava-2020-2030. Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisuse ga seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030 koostamisel. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidu arvamus. See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. 36  STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite esindajatest. Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, on loodud ühine seirekomisjon. See koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. 7. Teabevahetus ja nähtavus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik. Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloo me põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel. Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat. RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikk u. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik. Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi. Näitajad 1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. 2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. 3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest 37  kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või viipetõlge. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel. 38