Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei 09.03.2022 nr 1-6/2474-1 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu, selle seletuskirja ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava ettepaneku. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava ettepanek läbis avaliku konsultatsioo ni ajavahemikul 16.12.2021–10.01.2022 märkusteta. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 maht on 44 587 017,68 eurot. Vabariigi Valitsuse kinnitatud rakenduskava alusel algatab Siseministeerium ametlik ud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga. Rakenduskavas kavandatud meetmete maht võib läbirääkimiste tulemusel muutuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisad 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu seletuskiri 3. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava ettepanek Aivi Kuivonen, 6125179 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 03.03.2022 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2022 nr Päevakorrapunkt nr Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 kinnitamine 1. Kinnitada siseministri esitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027. 2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma veebilehel. Kaja Kallas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) Integreeritud Piirihalduse Fondi osana loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu1 (edaspidi BMVI) rakenduskava. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 2 (edaspidi BMVI määrus) kohaselt on BMVI poliitikaeesmärk tagada tugev ja tõhus välispiiride valve ja piirikontroll, tagades samal ajal täielikus kooskõlas ELi põhiõiguste hartas sätestatud kohustustega inimeste le võimaluse ELi piires vabalt liikuda. BMVI-l on kaks erieesmärki: a) toetada Euroopa välispiiride tõhusat haldamist ühiselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi Frontex) ja piirihalduse eest vastutavate riigisiseste asutustega, et lihtsus tada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriüle st kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge; b) toetada ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist ning ennetada rände- ja julgeolekuriske. BMVI eelarve on jagatud kaheks: kaudne ja otsene juhtimine. Kaudse juhtimise eelarve jagatakse BMVI määruses sätestatud jaotusvõtme alusel liikmesriikide eraldisteks. Liikmesr iik peab koostama eraldise kasutamiseks rakenduskava, mille kinnitab Euroopa Komisjon (edaspidi EK). Otsese juhtimise eelarve ehk temaatilise rahastu kasutamise eest vastutab EK. Temaatilise rahastu kasutamiseks koostab EK mitmeaastased tööprogrammid, milles määratakse suure ELi lisaväärtusega tegevused ja nende sihtotstarbeline eelarve. Temaatilise rahastu tegevused jagunevad erimeetmeteks, erakorraliseks abiks ja avatud taotlusvoorudeks. Temaatilisest rahastust peavad liikmesriigid raha taotlema. Näiteks saavad erakorralise rändesurve all olevad riigid taotleda erakorralist abi. Erimeetmed on mõeldud ELi asutuste tugevdamiseks. Näiteks kuulutab EK välja erimeetme taotlusvooru Frontexi varustuse soetamiseks. See tähendab, et liikmesriigid saavad taotleda raha, et osta Frontexile vajalikke seadmeid või sõidukeid. Liikmesriik saab varustust oma riigis kasutada, kuid osa aastast peab saatma selle Frontexi missioonile. Erakorralise abi ja erimeetme taotlus esitatakse korraldusasutuse ehk Siseministeeriumi kaudu. Kui liikmesriigi erakorralise abi või erimeetme taotlus rahuldatakse, lisatakse selle eelarve rakenduskavale, kuid lisaraha tohib kasutada ainult selleks ettenähtud otstarbel. Avatud taotlusvoorudes esitab taotleja taotluse otse EK-le, ning kui taotlus rahuldatakse, sõlmivad EK ja toetuse saaja toetuslepingu. Selliseid tegevusi rakendatakse BMVI rakenduskavast eraldi. BMVI vahendite kasutamisele kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifo nd i, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad 1 Ingl Instrument for Financial Support for Border Management and Visa Policy. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. finantsreeglid3 (edaspidi ühissätete määrus). Ühissätete määruse artikli 21 lõige 2 kohustab liikmesriiki esitama EK-le pärast BMVI määruse jõustumist BMVI rakenduskava. BMVI määrus jõustus 15. juulil 2021. BMVI rakenduskava ettepanek läbis avaliku konsultatsioo ni ajavahemikul 16.12.2021–10.01.2022 märkusteta. Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (edaspidi ÜSS), mille § 48 kohaselt täidab liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid BMVI puhul Siseministeerium, võeti Riigikogus vastu 23.02.2022 ja jõustub üldises korras. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Aivi Kuivonen (tel 612 5179, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keelelise lt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). II. Rakenduskava sisu Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on kinnitada BMVI rakenduskava 2021–2027. Rakenduskava on koostatud ühissätete määruse VI lisas sätestatud vormi kohaselt. Rakenduskava väljatöötamine Eesti lähtub riigi sihtide ja eesmärkide seadmisel allikaneutraalsuse põhimõttest. Olulised eesmärgid seatakse ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused tehakse kindlaks strateegiliste arengudokumentide väljatöötamise käigus. Arengudokumentides arvestatakse ka ELi poliitikaeesmärke ja riigi võetud kohustusi. BMVI rakenduskava alus on eelkõige „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ (edaspidi STAK), mille koostamisel said kõik asjaomased sidusrühmad võimaluse anda panuse Eesti praeguste ja võimalike tulevaste siseturvalisuse katsumuste lahendamisse, sealhulgas välispiiride ja viisapoliitika rakendamisel. STAKi koostati omakorda käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegiaga „Eesti 2035“. Ülevaade nimetatud strateegiliste arengudokumentide koostamisest on avalikult kättesaadav.4 23. detsembril 2019 edastas EK positsioonipaberi ELi jaoks oluliste valdkondade kohta, mille rahastamist BMVIst peaks Eesti kaaluma. Prioriteetidena toodi välja Euroopa integreer itud piirihalduse elluviimisega seotud tegevused, eelkõige panustamine Frontexi töösse, Euroopa piiride valvamise süsteemi (edaspidi EUROSUR) ning ELi-üleste piirikontrolli IT-süsteemide ja koostalitlusvõime arendamisse. ELi viisapoliitikas peeti oluliseks konsulaarametnike koolitamist ja viisamenetluse digiteerimist. Siseministeerium edastas 31. jaanuaril 2020 EK positsioonipaberi teadmiseks kõikidele ministeeriumidele ja oma allasutustele. Organisatsioonidel paluti esitada ettepanekud riiklikes strateegilistes arengudokumentides kajastatud ja riigi eelarvestrateegia 2021–2024 koostamisel kindlakstehtud eesmärkide ning vajaduste kohta, mida võiks rahastada BMVIst. 3 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 4 „Eesti 2035“ ja „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“. 2 Rahastu spetsiifiliste eesmärkide tõttu laekus ettepanekuid vaid Välisministeeriumilt, Maksu- ja Tolliametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuselt. Saadud tagasiside alusel ja võttes arvesse ELi nõukogu töörühmas läbirääkimisel olnud BMVI määruse eelnõu sisu koostas Siseministeerium kõikide võima like rahastamiskõlblike meetmete nimekirja. Nimekirjas loetletud tegevuste maksumus ületas BMVI eeldatavat rahastamismahtu üle kümne korra. BMVI määruse põhjenduse 26 kohaselt peaksid liikmesriigid BMVI poliitikaeesmä r gi saavutamiseks tagama, et nende rakenduskavad sisaldaksid meetmeid, mis käsitlevad kõiki rahastu erieesmärke, ja et vahendite eraldamine erieesmärkide vahel võimaldaks neid eesmärke täita. Selle ootuse rahuldamiseks otsustas Siseministeerium, et kõik Maksu- ja Tolliameti ning Välisministeeriumi pakutud meetmed lisatakse BMVI rakenduskavasse täielikult. Haldusala asutuste vajaduste prioriseerimiseks toimus hulk kohtumisi ja rakenduskavasse lisati meetmed, mis aitavad Eestil täita liikmesriigi kohustusi ning millel on kõige suurem ELi lisaväärtus. Strateegilistes arengudokumentides seatud eesmärkide lõplik rahastamismaht on võima lik vaadata üle iga-aastase riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus. See tagab koostoime nii riiklike kui ka muude rahaliste vahenditega ja võimaldab vältida topeltrahastamist. Et siseturvalisuspoliitika fondide (BMVI, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi AMIF) ja Sisejulgeolekufond (edaspidi ISF)) rakendamist jälgida, moodustatakse seirekomisjon. Lisaks valdkonnaekspertidele on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. Rakenduskava ülesehitus Rakenduskava punktis 1 antakse ülevaade peamistest katsumustest BMVIga seotud poliitikavaldkondades, ELi tegevuskavade täitmise seisust ning riiklike st strateegiadokumentidest, mis hõlmavad BMVI eesmärkide sihte ja suundi. Punktis 2 kirjeldatakse rakenduskava koostamise seisuga erieesmärkide kaupa riigi olukorda BMVIga seotud valdkondades, nimetatakse prioriteedid, mida on kavas rahastada BMVIst, ning seatakse tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate vahe- (2024) ja lõpptasemed (2029). Punktis 3 esitatakse rahastamiskava aastate kaupa ning ELi toetuse ja riikliku kaasrahastamise määr. Samuti sätestatakse summa, mis tõstetakse ühissätete määruse artikli 26 lõike 1 alusel AMIFist BMVIsse (rakenduskava tabel 10). Punktides 4–7 kirjeldatakse rakenduskava koostamist, võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmeid ning avalikustamist. Rakenduskava täitmise põhimõtted BMVI rakendamise eest vastutab Siseministeerium, kes täidab liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid. 3 BMVI spetsiifiliste eesmärkide tõttu on rakenduskavas nimetatud tegevuste võimalikud toetuse saajad vaid riigiasutused, eelkõige Siseministeeriumi valitsemisala asutused ja Välisministeerium. Taotlejate ringi täpsustatakse toetuse andmise tingimustes. Siseministeerium eraldab toetuse otse, kuna BMVIst rahastamiseks kõlblikke tegevusi on üldjuhul võimalik viia ellu ainult riigiasutustel, kes on oma tehnilistest teadmistest ja haldusvolitusest lähtudes selleks pädevad ning monopoolses seisundis. Rahastatavate projektide valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest, sealhulgas ühissätete määruse artiklis 9 ja pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud sihtidest:  projekt toetab BMVI määruses sätestatud erieesmärgi täitmist;  projekti elluviimisel austatakse põhiõigusi, järgitakse ELi põhiõiguste hartat, välistatakse diskrimineerimine, tagatakse võrdsed võimalused ja edendatakse kestlikku arengut;  projekti tegevustel on soodne (või neutraalne) mõju regionaalarengule, keskkonnahoiule, kliimale, võrdsete võimaluste tagamisele, riigivalitsemisele või infoühiskonna eesmärkide edendamisele, kui see on asjakohane;  toetus on projekti teostamiseks vajalik;  taotleja on võimeline viima projekti toetuse abikõlblikkuse perioodil ellu;  toetuse sihipärane kasutamine on tagatud ka pärast projekti elluviimist vähemalt kolm aastat, kui see on asjakohane. Rakenduskava seirekomisjon kinnitab projektide hindamise üldkriteeriumid, mis lähtuvad eelnimetatud põhimõtetest. Erikriteeriumid määratakse toetuse andmise tingimus tes. Erikriteeriumid täpsustavad ja täiendavad rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldkriteeriume. Projektide hindamiskriteeriumid on avalikud. Siseministeerium kaasab toetuse andmise tingimuste väljatöötamisse ka võimalikud toetuse saajad. Toetuse andmise tingimused sisaldavad muu hulgas rahastamise eesmärki, toetatavate tegevuste ja kulude loetelu, nõudeid taotlejale ja taotlusele, taotluste esitamise ja vastavaks tunnistamise korda, projektide hindamiskriteeriume ja -korda, taotluste rahuldamise ja mitterahuldamise korda, toetuse saaja õiguseid ja kohustusi, toetuse väljamaksmise tingimus i ja korda ning vaiete menetlemise korda. Projektide valikul tagatakse, et projekte hindavad pädevad ja taotleja suhtes erapooletud isikud, kes vastavad toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetele. Rakenduskavas arvestatakse EK positsiooniga niivõrd, kuivõrd see sobib kokku riigi eelarvestrateegia 2022–2025 vajadustega. Eesti täidab järgmisi BMVI määruses nimetatud erieesmärke ja liikmesriikidele kohustuslikke ühiseid näitajaid. Erieesmärk 1. Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge 4 Perioodil 2021–2027 on Eesti suurimad piirihaldusülesanded endiselt ELi välispiirikaitse ja sujuva, kuid kontrollitud piiriliikluse tagamine. Selleks on vaja ehitada välja Eesti-Vene maismaapiir, uuendada kontrolli- ja seirevarustust, arendada ja hoida töös suuremahulisi ELi IT-süsteeme (riiki sisenemise ja riigist lahkumise infosüsteem, Euroopa reisinfo ja -lubade süsteem, Schengeni infosüsteem) ning luua nende süsteemide koostalitlusvõime. Olulisel kohal on ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliameti teenistujate järjepidev koolitamine ning võimaluse korral mehitamine. BMVI rakenduskavas nähakse ette hulk meetmeid, mis toetavad ELi välispiiri seire- ja piirikontrollivõime säilitamist ja võimaluse korral suurendamist. Meetmed aitavad rakendada EUROSURi, parandada teabevahetust, tagada ELi ühiste standardite kohane välispiiri kontroll ja kohaldada ühtselt Schengeni piirieeskirju. Prioriteet on meetmed, mis toetavad välisp iir i haldamise riiklike võimete säilitamist või laiendamist ning aitavad Frontexi töös osalemise kaudu kaasa solidaarsusele. Tabel 1. Erieesmärgi 1 väljundnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk Sihtväärtus (2029) (2024) O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud Absoluutarv 1216 4016 seadmete arv O.1.1.1 millest omakorda ostetud Absoluutarv 16 16 automaatse piirikontrolli süsteemide/iseteenindussüste emide/e-väravate arv O.1.2 Hooldatud/parandatud Absoluutarv 1 1 taristuosade arv O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu Absoluutarv 0 0 piirkonnad O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud Absoluutarv 1 1 piiripunktirajatiste arv O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26 O.1.5.1 millest omakorda ostetud Absoluutarv 0 26 mehitamata õhusõidukite arv O.1.6 Ostetud Absoluutarv 0 0 meretranspordivahendite arv O.1.7 Ostetud Absoluutarv 0 13 maismaatranspordivahendite arv O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 350 O.1.8.1 millest omakorda Absoluutarv 347 349 koolitustegevuses osalejate arv 5  O.1.9 Kolmandatesse riikidesse Absoluutarv 0 0 lähetatud sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajak Absoluutarv 4 7 ohastatud IT-funktsioonide arv O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajak Absoluutarv 4 4 ohastatud suuremahuliste IT- süsteemide arv O.1.11.1 millest omakorda välja Absoluutarv 1 1 töötatud suuremahuliste IT- süsteemide arv O.1.12 Kolmandate riikidega Absoluutarv 0 0 läbiviidavate koostööprojektide arv O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist Absoluutarv 96 256 kaitset taotlenud isikute arv Tabel 2. Erieesmärgi 1 tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus Sihtväärtuse Märkused (2029) mõõtühik 26 mehitamata õhusõidukit R.1.14 Euroopa Piiri- ja 39 Absoluutarv ja 13 maismaasõidukit Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis registreeritud seadmete arv 26 mehitamata õhusõidukit R.1.15 Euroopa Piiri- ja 39 Absoluutarv ja 13 maismaasõidukit Rannikuvalve Ameti käsutusse antud seadmete arv Ei plaani projekte R.1.16 Riiklike ametiasutuste 0 Absoluutarv poolt EUROSURi riikliku koordinatsioonikeskuseg a algatatud/tõhustatud koostöövormide arv PPA prognoosi kohaselt R.1.17 Automaatse 2 200 000 Absoluutarv toimub 40% piiriületustest piirikontrolli süsteemide e-väravate kaudu ja e-väravate kaudu toimunud piiriületuste arv Hindamiste R.1.18 Piirihalduse valdkonnas 100% Osakaal tulevikusoovituste läbi viidud Schengeni täitmiseks kasutatakse hindamiste ja enamjaolt riigieelarvet haavatavuse hindamiste 6  tulemusel esitatud nende soovituste arv, mida on arvesse võetud Prognoos tehtud varasemate R.1.19 Nende osalejate arv, kes 238 Absoluutarv projektide tagasiside alusel teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust Üldine näitaja, mis ei ole R.1.20 Piirivalveasutuste poolt 12 800 Absoluutarv otseselt seotud BMVI sisenemiskeelu saanud projektidega. Prognoos isikute arv tehtud 2018.–2019. aasta statistika alusel Tabel 3. Erieesmärgile 1 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 Piirikontrollid 001 2 775 000 SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 98 345,25 SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 12 505 155 SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 810 000 SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 300 000 SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000 SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki 020 300 000 sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa 021 300 000 reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi 022 1 161 885,64 reisiinfo ja -lubade süsteem ETIAS – määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni 024 960 000 infosüsteem (SIS) SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – 025 3 015 000 koostalitlusvõime SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 5 926 872,75 SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT- 027 1 660 276,86 süsteemid piirihalduseks 7 Erieesmärk 2. Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske Sisepiirideta Euroopas on vaja ELi sisenevate isikute tugevat ja tõhusat kontrolli, et tuvastada kõik, kes võivad kujutada endast turvariski. Tagamaks, et halbade kavatsustega isikud ei ületaks märkamatult ELi piire, peab otsustajatel olema oma töö tegemiseks õigel ajal õige teave ja nüüdisaegsed töövahendid. Samal ajal peab viisamenetlus olema kiire ja kliendisõbralik ning turvameetmed peavad vastama andmekaitsenõuetele. BMVIst rahastatakse meetmeid konsulaartöötajate regulaarseks koolitamiseks, et tagada viisaeeskirja ja viisainfosüsteemi ühetaoline rakendamine. Paralleelselt tuleb osta ja võtta kasutusse nüüdisaegsed seadmed. BMVI rakenduskavas on planeeritud sõrmejäljeskanner ite uuendamine ja näotuvastussüsteemide ost, samuti meetmed viisaprotsesside digiteerimiseks. Esmatähtis on ELi ühise viisainfosüsteemi jätkuarendus. Tabel 4. Erieesmärgi 2 väljundnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk Sihtväärtus (2029) (2024) O.2.1 Viisade menetlemise Absoluutarv 2 3 digitaliseerimist toetavate projektide arv O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 80 90 O.2.2.1 millest omakorda Absoluutarv 60 70 koolitustegevuses osalejate arv O.2.3 Kolmandates riikides Absoluutarv 0 0 asuvatesse konsulaatidesse lähetatud töötajate arv O.2.3.1 millest omakorda Absoluutarv 0 0 viisataotluste menetlemiseks lähetatud töötajate arv O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/a Absoluutarv 1 2 jakohastatud IT- funktsioonide arv O.2.5 Väljatöötatud/hooldatud/a Absoluutarv 0 1 jakohastatud suuremahuliste IT- süsteemide arv O.2.5.1 millest omakorda välja Absoluutarv 0 1 töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv 8  O.2.6 Hooldatud/parandatud Absoluutarv 0 0 taristuosade arv O.2.7 Renditud/amortiseerunud Absoluutarv 0 0 kinnisasjade arv Tabel 5. Erieesmärgi 2 tulemusnäitajad rakenduskavas Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus Sihtväärtuse Märkused (2029) mõõtühik R.2.8 Väljaspool Schengeni ala 20 Absoluutarv Sõrmejäljeskannerid asuvate uute/ajakohastatud konsulaatide arv R.2.8.1 millest omakorda nende 20 Absoluutarv Sõrmejäljeskannerid konsulaatide arv, mida on ajakohastatud, et muuta need viisataotlejate jaoks kliendisõbralikumaks R.2.9 Ühise viisapoliitika 100% Osakaal BMVI kõrval valdkonnas läbi viidud kasutatakse teisi Schengeni hindamiste katteallikaid raames esitatud nende soovituste arv, mida on arvesse võetud R.2.10 Digitaalselt esitatud 976 292 Absoluutarv Üldine näitaja, mis ei viisataotluste arv ole seotud BMVIga. Prognoos tehtud 2018.– 2019. aasta andmete alusel R.2.11 Liikmesriikide vahel 7 Absoluutarv Välisministeeriu m viisataotluste prognoosib ühte menetlemisel koostöövormi aastas alustatud/tõhustatud koostöövormide arv R.2.12 Nende osalejate arv, kes 70 Absoluutarv Sihtväärtus seatud teatavad kolm kuud pärast varasemate projektide koolitust, et nad kasutavad tagasiside alusel koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust Tabel 6. Erieesmärgile 2 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 Viisataotluste menetlemise 001 562 500 parandamine 9  SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning 002 352 500 nende kliendisõbralikkuse ja turvalisuse suurendamine SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500 SO2 Suuremahulised IT-süsteemid – 006 112 500 viisainfosüsteem (VIS) SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste 007 375 000 töötlemiseks Tehniline abi BMVI tulemuslikuks haldamiseks Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia BMVI rakenduskava 2021–2027 tulemuslikult ellu. Eesmärki aitavad saavutada pädevad ametnikud. Tehnilise abiga on loodud eeldus, et rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss. Eesmärkidele orienteerituse ja ressursside optimeerimise tagab vahehindamine, mille põhjal saab teha vajalikke muudatusi. Teavitustegevus on eduka rakendamise põhitegur, et taotlejatel ja toetuse saajatel oleks võimalik koostada sisukaid ja heal tasemel projekte ning viia need tulemuslikult ellu. Seetõttu tagab Siseministeerium ka taotlejate ja toetuse saajate järjepideva koolitamise, nõustamise ja juhendamise. Taotlejate ja toetuse saajate koormuse vähendamiseks otsitakse võimalusi kasutada lihtsustatud kulude alusel hüvitamist ja võimaldatakse valimipõhist kuludokumentide kontrolli. Võetakse kasutusele infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register, et lihtsustada dokumentide menetlust, vähendada taotlejate, toetuse saajate ja administratsiooni tehnilise töö osakaalu ning keskenduda seeläbi enam sisulisele tegevusele. Andmevahetus toetuse andmiseks, sealhulgas taotlemine, väljamaksed ja seire, on taotleja, toetuse saaja ja administratsiooni vahel elektrooniline, omavahel on seotud eri infosüsteemid ja registrid. See suurendab märgatava lt andmekvaliteeti ja andmevahetuse kiirust, vähendab administratsiooni ja toetuse saajate halduskoormust ning aitab kiirendada maksetaotluste menetlemist. Elektroonilisel taotlemise l kasutatakse võimalikult suurel määral ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida nii erieesmärgi, meetme kui ka projekti tasandil tulemuste saavutamist, kohustuste võtmist, väljamaksete tegemist, auditite, kontrollide ja paikvaatluste mahtu ja tulemusi ning rikkumiste ja tagasinõuete summasid. Tabel 7. Tehnilise abi esialgne jaotus perioodi 2014–2020 ISFi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi tehnilise abi andmete alusel Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 40 739,41 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 853 643,02 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 61 109,11 Suutlikkuse suurendamine 004 81 478,81 10 Rakenduskava muutmine Rakenduskava on võimalik vajaduse korral muuta. Ühissätete määruse artikli 24 kohaselt võib uute või ettenägematute olukordade korral vaadata EK heakskiidetud rakenduskava EK või liikmesriigi algatusel uuesti läbi ja seda järelejäänud programmitöö perioodiks muuta. Rakenduskava muudetakse juhul, kui muutub tegevuse väljund- või tulemusnäitaja või Eesti eraldise maht. Maht muutub, kui EK rahuldab liikmesriigi taotluse ja eraldab BMVI temaatilisest rahastust vahendeid erakorralise abina või erimeetmete elluviimiseks, näiteks selleks, et soetada Frontexile varustus, mida saab kasutada ka liikmesriik, või erakorraline abi massilise sisserände korral. BMVI määruse artikli 13 lõike 10 alusel on lepitud kokku rakenduskava asjakohasuse hindamine 2024. aastal. Kui vahehindamisest selgub, et ELi poliitika ja liikmesriigis toimunud muutused nõuavad raha ümbersuunamist või liikmesriigil on õigus saada lisaraha, muudetakse rakenduskava. ÜSSi § 46 lõike 3 kohaselt kinnitab Siseministeerium need rakenduskava muudatused, mida ei pea ühissätete määruse kohaselt kinnitama EK. Muudel juhtudel kinnitab rakenduskava muudatused Vabariigi Valitsus. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79 lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3. ELi toimimise lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 2. peatükis sätestatud ELi asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse poliitika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt. BMVI vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi õigusaktides: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/20125 ; 2) ühissätete määrus; 5 ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222. 11  3) BMVI määrus. BMVI rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas. IV. Rakenduskava mõju Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve vähe võimalikke rahastusallikaid. Piirihalduse ja julgeoleku eest vastutavad esmajärjekorras küll liikmesriigid, kuid üksinda tegutsedes ei suuda nad rahvusvahelisi ohte tõhusalt tõrjuda. Seega on valdkondlike ELi rahastute olemasolu ja kasutamine turvalisuse tagamisel väga tähtis. 2017. aastal tehtud ISFi6 perioodi 2014–2020 ELi vahehindamise7 põhjal võib kindlalt öelda, et siseturvalisuse valdkonnas on EL riigi kohustuste täitmist märkimisväärselt toetanud. ELi toetuseta ei oleks saanud viia ellu vajalikke IKT-lahendusi, soetada varustust ja teha koolitus i sellises mahus ja ajaraamis, kui on seni tehtud. Perioodi 2014–2020 ISFi toel on nüüdisae gse varustuse, süsteemide ja koolitustega parandatud Politsei- ja Piirivalveameti, Siseministeer iumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Maksu- ja Tolliameti ning Välisministeeriumi võimet tagada välispiirikaitse ja lihtsustada seaduslikku rännet. Perioodi 2014–2020 lõpphinda mine tehakse 2024. aastal. ISFi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi järglase BMVI rakenduskavaga luuakse võima lus viia ellu BMVI määruses kirjeldatud eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentide ga ja riigi eelarvestrateegias 2021–2024 kindlakstehtud vajadustega. Rakenduskava kinnitamisega kaasneb riigile maksimaalselt 25% kaasrahastamise kohustus. Rakenduskava maht võib suureneda, kui lisatakse temaatilisest rahastust jaotatava erakorralise abi või erimeetme eelarve. Avalikes taotlusvoorudes, millest taotletud toetust ei lisata BMVI rakenduskavale, on taotlejatel endal kohustus tagada taotletava toetuse kaas- ja/või omafinantseering. BMVI toetusel tehtud investeeringutega kaasnevad ülalpidamiskulud. BMVI määruses on nähtud ette võimalus kasutada kuni 33% rakenduskava mahust tegevustoetuseks. Rakenduskavasse on planeeritud meede ELi-üleste infosüsteemide ja automaatsete piiriületusväravate ülalpidamiseks ning välispiiri seiretehnika osaliseks hoolduseks. Suurema osa oluliste piirivalveseadmete- ja süsteemide ülalpidamiskuludest peab planeerima riigieelarvesse. Rakenduskavasse ei ole planeeritud olulise keskkonnamõjuga meetmeid. Meetmete kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse põhiõigustega, seal hulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute erivajadusega. Mõjuhindamise kokkuvõttena võib välja tuua, et Eestis avaldab BMVI rakenduskava heakskiitmine ja elluviimine olulist mõju eelkõige riigi eelarvele ning siseturvalisus e le. Rakenduskava alusel on võimalik kasutada ELi toetust meetmeteks, mis aitavad tagada ELi 6 Hõlmab välispiiride ja viisade rahastamisvahendit ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendit. 7 Vahehindamise aruanne. 12 välispiiri ühtse ja kvaliteetse kontrolli, rakendada viisapoliitikat ning lihtsustada seaduslikku piiriületust, edendades sellega suuresti Schengeni ala toimimist. V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine Ühissätete määruse kohaselt on liikmesriikidele, kes BMVId rakendavad, nähtud ELi eelarveperioodiks 2021–2027 esialgse eraldisena ette 3 057 000 000 eurot. Eesti esialgne BMVI eraldis on 32 836 774 eurot. Eraldis hõlmab tehnilist abi BMVI rakendamiseks (kuni 6% liikmesriigile eraldatud kogusummast, s.o 1 970 206,44 eurot). Ühissätete määruse artikli 26 lõike 1 alusel võib liikmesriik tõsta kuni 5% mõne teise sama määrusega hõlmatud fondi esialgsest eraldisest üle BMVIsse. Eesti soovib seda võimalust kasutada ning tõstab AMIFist BMVIsse 1 112 731,85 eurot, millest projektideks läheb 1 045 967,94 eurot ja tehniliseks abiks 66 763,91 eurot. Projektide 1 045 967,94-eurost lisaeraldist kasutatakse idapiiri väljaehitamiseks. Vabariigi Valitsuse 16. augusti 2018. aasta kabinetinõupidamise protokollilise otsuse kohaselt on idapiiri väljaehitamine Eesti strateegiline investeeringuvajadus ja seetõttu prioriteet ELi eelarveperioodi 2021–2027 vahendite planeerimisel. Pärast ümbertõstet on Eestil BMVI projektideks kasutada ELi toetust 31 912 535,5 eurot ja tehniliseks abiks 2 036 970,35 eurot, kokku 33 949 505,85 eurot. Eesti tagab BMVI projektide rahastamisel 25% ehk 10 637 511,83-eurose kaasfinantseeringu, mis planeeritakse kõnealuse aasta eelarvesse riigi eelarvestrateegia koostamisel. Kuna EK taotlusvoorude korraldamise täpne aeg ja toetuse taotlemise tingimused ning rahuldatavate taotluste arv ja maht on teadmata ning projektid kiireloomulised, ei ole võima lik kaasrahastamiskohustuse (üldjuhul 10% taotluse mahust) täitmiseks vahendeid tavakorras riigieelarvesse planeerida. 2022. aastal on uue perioodi riigieelarvesse planeerimata välistoetuste kaasrahastamiskohustuse täitmiseks ette nähtud vahendid Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliselt eraldatud riikliku kaasfinantseeringu real, kust Siseministeerium saab vajaduse korral vajaliku summa taotleda. Edaspidi planeerib Rahandusministeer ium erimeetmete ja erakorralise abi võimalikuks kaarahastamiseks Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliselt eraldatud riikliku kaasfinantseeringu reale 1,5 miljonit eurot aastas. Tehnilist abi saab rahastada täielikult BMVI vahenditest. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on BMVI rakenduskava maht 44 587 017,68 eurot. Eesti kavandab jagada BMVI eraldise koos riikliku kaasfinantseeringuga erieesmärkide vahel järgmiselt: a) toetada Euroopa välispiiride tõhusat haldamist ühiselt Frontexi ja piirihalduse eest vastutavate riigisiseste asutustega, et lihtsustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge – 40 550 047,33 eurot (sh ELi toetus 30 412 535,5 eurot); b) toetada ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist, ennetada rände- ja julgeolekuriske, osutada viisataotlejatele kvaliteetset teenust, tagada kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine ning tõkestada ebaseaduslikku sisserännet – 2 miljonit eurot (sh ELi toetus 1 500 000 eurot); c) tehniline abi – 2 036 970,35 eurot (100% ELi toetus). 13 BMVI määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik kasutama vähemalt 10% esialgsest eraldisest viisapoliitika erieesmärgi täitmiseks. Põhjendatud juhtudel ja eelneval kokkuleppel EKga on võimalik piirmäära vähendada. Arvestades BMVI väikest eraldist Eestile ja riigi eelarvestrateegia 2022–2025 koostamisel selgunud erieesmärkide rahastamise vajadusi, oleme kavandanud viisapoliitika tegevusteks 4,83% kogueraldisest. Seejuures on rakenduskavas täielikult arvestatud kindlakstehtud vajadustega. BMVI määruse artikli 14 kohaselt on liikmesriigil õigus saada lisaraha, kui 2024. aastaks on makstud välja vähemalt 10% esialgsest eraldisest. Liikmesriikide vahel jagatakse ligi 600 miljonit eurot. Lisaraha maht arvutatakse BMVI jaotusvõtme alusel. Jaotusvõti koosneb mitmest muutuvast näitajast, näiteks aastatel 2021–2023 piirilõigule antud ohuhinnang, nende kolmanda riigi kodanike arv, kellel ei ole lubatud piiril siseneda, ja piiriületajate arv. Proportsioon arvutatakse kõikide liikmesriikide statistika põhjal. Esialgse eraldise arvutamise l võeti aluseks 2017.–2019. aasta statistika ja Eesti osa oli 1,05% liikmesriikide kogueraldise st. Kuna alusandmeid ei saa ennustada, pole praegu võimalik arvutada ka võimaliku lisaraha suurusjärku. VI. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Riigikantseleile ja kõikidele ministeeriumidele. Rakenduskava avaliku konsultatsiooni menetluse algatamise teade saadeti ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Vabaühenduste Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eestimaa Looduse Fondile ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ule. Ühtegi märkust ega ettepanekut ei laekunud. 14  NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES VI LISA Programmi vorm AMIFi, ISFi ja BMVI jaoks – artikli 21 lõige 3 CCI number Nimetus inglise keeles BMVI programme for Estonia Nimetus liikmesriigi keeles Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava Versioon 1.0 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021 Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029 Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Liikmesriigi muutmisotsuse number Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev Mitteoluline ümberpaigutamine Ei (ühissätete määruse artikli 24 lõige 5) 1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programmitöö perioodil. Võrreldes Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) eelarveperioodi 2014–2020 kavandamise ajaga on riiklikus strateegilises planeerimises toimunud oluline muutus. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Eelarve koostatakse allikaneutraalselt ja oluliste strateegiliste eesmärkide kindlakstegemisel ei määrata katteallikat. Rahastamine otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise 1 käigus. Selline põhimõtteline muudatus on mõjutanud ka piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) rakenduskava koostamist ja struktuuri. Poliitikakujundajatele annab ühtse suuna pikaajaline riigi arengustrateegia „Eesti 2035“. Arengustrateegia eesmärgid aitavad tagada, et eestlased on targad, aktiivsed ja terved, Eesti ühiskond hooliv, koostöövõimeline ja avatud ning meie majandus tugev, uuenduslik ja vastutustundlik. Kõik riiklikud strateegiad ja tegevuskavad tuginevad „Eesti 2035“ sihtidele. Piirihalduse ja rände eesmärke hõlmav peamine riiklik strateegia on siseturvalisuse arengukava (edaspidi STAK), mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmade ga. Vastutus piirihalduse ja rändega seotud poliitika rakendamise eest on Eestis jagatud mitme ministeeriumi ja valitsemisala vahel. STAKis 2020–2030 arvestatakse valdkondliku ELi poliitika ja eesmärkidega ning seda täiendavad näiteks “Eesti välispoliitika arengukava 2030”, “Eesti digiühiskond 2030”. Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontro ll, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutuste ga, kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö. Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal ebaseadusliku rände ja julgeolekuriskide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti välisesindustel. Schengeni viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja põhiõigusi, eelkõige seoses nende isikuandmetega. Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaris tu rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine, ELi suuremahuliste IT-süsteemide (nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (edaspidi EES), Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (edaspidi ETIAS), Schengeni infosüsteem (edaspidi SIS) ja viisainfosüsteem (edaspidi VIS)) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning Euroopa piiride valvamise süsteemi (edaspidi EUROSUR) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine. Meetmed, mida nende katsumustega toimetulekuks võetakse, hõlmavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengut ja kestlikkust, nutikaid ja uuenduslikke tehnoloogilis i lahendusi, suuremat analüütilist suutlikkust (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel (edaspidi CIRAM)), koostööd eri pooltega ametiasutustes ja nende vahel ning riigi võimete parandamist, sealhulgas koolitusi ja seadmete ostmist. Samuti on vaja mehitada asjaomased üksused piisava hulga kvalifitseeritud spetsialistidega. Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigustikust tulenevaid ülesandeid ja katsumus i rahastatud peamiselt riigieelarvest. Lisaks on väärtuslikku abi saadud ka ELilt Sisejulgeolekufo nd i välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi ISFB) kaudu. Sama loogikat järgitakse ajavahemikul 2021–2027. Kuigi BMVI kohaldamisalas on nähtud ette meetmed enamiku piirihalduse ja viisadega seotud küsimuste lahendamiseks, ei ole rahastu mahu tõttu võimalik rahastada kõiki praegusi vajadusi üksnes BMVIst. Rakenduskavaga püütakse esitatud valdkondlikke vajadusi katta nii palju kui võimalik, jättes samas teatava paindlikkuse, et reageerida tulevastele sündmustele ja võimalikele muutuvatele prioriteetidele. Täpsed tegevused ja nende rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protsesside kohaselt, arvestades koostoimet 2 muude fondidega (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi AMIF), Sisejulgeolekufond (edaspidi ISF), ühtekuuluvuspoliitikafondid ning tollikontrolliseadme te rahastu). Ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja muude asjaomaste sidusrühmade teabevahetusega välditakse tegevuste topeltrahastamist. Kuna piirihalduse ja viisapoliitika katsumused on jäänud peamiselt samaks, keskendutakse ka BMVI rakenduskavas sarnastele tegevustele, mida rahastati ELi eelarveperioodil 2014–2020 ISFBst. BMVI rakenduskava elluviimisel kasutatakse võimaluse korral lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust. BMVI rakenduskavas nähakse ette mitu meedet, millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja piirikontrolli võime suurendamist. Meetmed aitavad täita Euroopa piiri- ja rannikuva lve määruses 2.0 (EL) 2019/1896 (edaspidi ka Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus) sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt. Esmatähtsad on tegevused, millega toetatakse välispiir i haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele. Ühise viisapoliitika puhul on oluline jätkata konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada viisaeeskirja ja VISi määruse ühetaoline kohaldamine. Paralleelselt tuleb osta seadmeid, näiteks näotuvastussüstee me. Samuti on oluline jätkata digitaalsete viisade ja infosüsteemide väljatöötamist ning kasutamis t. Tähtis on arendada VISi. Meetmete kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ning hinnatak se sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et kõik inimesed tunneksid end ühtmoodi turvalise lt, olenemata elukohast, keelest, soost, rassist, vanusest, puudest jmt. Meetmete valikul välistatak se olulise keskkonnamõjuga projektid. BMVI määruses on nähtud ette, et viisapoliitika erieesmärgile tuleb eraldada 10% rahastu mahust. Kuigi rakenduskavas on planeeritud sellele vähem kui 10% kogueelarvest, on arvestatud kõikide võimalike toetusesaajate (Välisministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)) esitatud vajadustega. ELi õigustiku ja tegevuskavade rakendamise seis • Eesti integreeritud piirihalduse strateegia (edaspidi IBM) IBM on osa STAKi programmist „Kindel sisejulgeolek“ ja on töötatud välja selleks, et täita Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud riiklikku kohustust. IBMiga käib kaasas detailne tegevuskava. IBM ja tegevuskava on n-ö elavad dokumendid, mida vajaduse korral ajakohastatakse ja viiakse kooskõlla teiste arengudokumentidega, sh Euroopa piiri- ja rannikuvalve strateegiaga. Eestis vastustab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA. Põhilised partnerid on Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet. IBMis arvestatakse täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstratee gia eesmärkidega: 1. välispiiride haavatavuse vähendamine, mis põhineb terviklikul olukorrateadlikkusel; 2. ohutud, turvalised ja hästi toimivad ELi välispiirid; 3. Euroopa piiri- ja rannikuvalve kestlikkus. • Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide arendamine 3 PPAs on loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamiseks riiklik piiri- ja rannikuvalverühm ning tehniliste seadmete reserv. Ostetud ja ostetavad seadmed vastavad Euroopa Piiri- ja Rannikuva lve Ameti (edaspidi Frontex) kehtestatud tehnilistele standarditele. Vajaduse korral antakse Frontexi koordineerimisel teistele liikmesriikidele operatiivabi. PPA osaleb Frontexi ühisoperatsioonid es, piirioperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud tegevustes. Eesti panustab Frontexi riskianalüüs i, ressursside ja koolitusstandardite väljatöötamisse ning muude töörühmade ja koolitusüritus te tegevustesse. Frontexi, CEPOLi ja eu-LISA koolitatud ja sertifitseeritud ekspertide ja nõustajate lähetamine aitab arendada edasi Eesti võimet kaitsta ELi välispiire. Seni on Eesti täitnud 100% Frontexi II ja III kategooria alalise korpuse mehitamise kvoodist. Korrapärane teabevahetus ametitega on kooskõlas Forntexi riskianalüüsi võrgustiku, EUROSURi ja haavatavuse hindamise kokkulepitud vormiga. Riiklik koordinatsioonikeskus vastutab tõhusa teabeanalüüsi eest, mis põhineb CIRAMil ning teabevahetusel ELi liikmesriikide ja Frontexiga. Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide edasiarendamine kätkeb piirivalveametnike koolitamis t piirivalve ühise tuumõppekava alusel ja Frontexi standarditega kooskõlas operatiivvahend ite hankimist. • EUROSUR Frontex paigaldas EUROSURi PPAsse 7. novembril 2012. Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb EUROSURi riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. EUROSURi kohaldamisa la on märkimisväärselt laienenud, hõlmates nüüd kõiki teabevahetusega seotud aspekte. EUROSURi rakendatakse kooskõlas uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse elementidega ja eelkõige järgmiste punktidega: o süsteemne aruandlus piiripunktides tehtava kontrolli ja õhupiiri valvamise kohta ning teisese rände olemasoleva teabe esitamise kohta; o liikmesriikide koordinatsioonikeskuste arendamine asutuste laiendatud koostöö kaudu, et hõlmata EUROSURi uus kohaldamisala; o IT-süsteemide tarkvara ja arhitektuuri arendamine, et vastata uutele sidestandarditele ja võimaldada masinatevahelist suhtlust; o EUROSURi operaatorite värbamine ja koolitamine; o sidevõrkude turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamine. Eesti on pühendunud e-piiride paketi, näiteks EESi, ETIASe, SISi ja VISi õigeaegse le rakendamisele ja koostalitlusvõimele. Loodud on liidesed riiklik u piirikontrolli infosüsteemi ja migratsioonijärelevalve infosüsteemi ning EESi vahel. Töös on keskse juurdepääsupunkti loomine ning arendusprojektid uute SISi ja ETIASe määruste rakendamiseks. Vaja on koordineerida riigiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelisi tegevusi ning eraldada süsteemide arendamiseks piisavalt raha ja inimesi. Tähelepanu tuleb pöörata ka hankemenetluste ja muude administratiivsete tegevuste õigeaegsele korraldamisele. ELi suuremahuliste IT-süsteemide rakendamiseks peab Eesti kohandama tööprotseduure ja -kordi ning koolitama süsteemide kasutajaid. • Schengeni hindamise töörühma soovitused ja haavatavuse hindamine Eesti on läbinud Schengeni hindamise ja haavatavuse hindamise seni edukalt. 2018. aastal ei tuvastatud piirihalduses olulisi puudusi. 2019. aastal nimetas Euroopa Komisjon meetmed, mida Eesti peaks BMVIst rahastama. Dokumendis toodi välja haavatavuse hindamisel tehtud neli soovitust, mis nüüdseks on täidetud. 4  Viimane soovitus (EE005 – CIRAM 2.0 koolitus) suleti 5. juulil 2021. BMVI rakenduskavas arvestatakse võimaluse korral haavatavuse hindamise/kava tulevastes soovitustes tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike tegevustega. Ette on nähtud meetmed, milles võetakse arvesse õigusraamistiku arengut. Eesti viisapoliitika Schengeni hindamine toimus 2018. aasta oktoobris. Kokku esitati Eestile 56 soovitust, millest kaks on veel täitmata. Üks soovitus on seotud uue viisaregistri kasutuselevõtuga ja see tuleks lõpule viia 2024. aastal, rahastamine on ette nähtud BMVIs. Teine soovitus viia viisaregister vastavusse andmekaitsenõuetega viiakse lõpule 2022. aasta alguses. Schengeni soovituste rakendamiseks kasutati riigieelarvet. Eesti soovib kasutada ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust ning tõsta 5% AMIF i eraldisest BMVIsse. AMIFi perioodi 2021–2027 rakenduskavas võetakse arvesse kõiki võimalike toetusesaajate asjakohaseid vajadusi, mis on selgitatud välja riiklike strateegiate koostamise käigus. Kolmandate riikide kodanikele mõeldud kohanemismeetmeid täiendab ja suures osas rahastab Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+). Lisaks on võimalik erakorraliste sündmuste korral taotleda vahendeid AMIFi temaatilisest rahastust. Kuna AMIFi tegevused algavad 2022. a teises pooles, võib tekkida olukord, et Eesti ei jõua aastaks 2024 kasutada 10% esialgsest AMIFi eraldisest, mistõttu kaoks õigus AMIFi määruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud lisaeraldisele. Üks suurimaid katsumusi ja seega ka valitsuse prioriteet Eestis on ehitada välja ELi välispiir: Eesti- Vene maismaapiir. Eesti on piiritara püstitamiseks investeerinud juba märkimisväärsel hulgal riigi raha ja teeb seda ka edaspidi. Aastateks 2022–2025 on seatud eesmärk paigaldada maismaapiir ile tipptasemel valvetehnika. Peaaegu 52% BMVI eraldisest on plaanitud selleks otstarbeks kasutada. Kuna seiresüsteemide maksumus on väga suur, otsitakse peale BMVI teisi katteallikaid. Ühe allikana kasutatakse AMIFi ülekannet summas 1 112 731,85 eurot. 2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi) Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4 2.1. Erieesmärgi nimetus Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületus t, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge 2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu 5 toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav . ____________________________________________________________________________ Eesti IBM-mudel on rajatud neljale sambale: tegevused kolmandates riikides, koostöö naaberriikidega, piirikontroll ning meetmed vaba liikumise alal. Eesti IBMi mõjutavad naabruses asuvate kolmandate riikide poliitiline, majanduslik ja julgeolekuolukord ning Eesti ja teiste ELi liikmesriikide head sidemed. On suur tõenäosus, et naabruses asuvas kolmandas riigis toimuvatel muutustel on mõju maismaapiirile ja need suurendavad ohtu, mis on seotud piiriülese kuritegevuse ja muude piiridega seotud rikkumiste või ebatavaliste ohtudega välispiiril. Seepärast on oluline analüüsida integreeritud piirihald use süsteemi iga aspekti toimimist ja haavatavust, et leevendada tuvastatud ohu korral võimalikke riske. Piirikontrollimeetmed põhinevad Schengeni parimatel tavadel. Riskianalüüsi tulemid töötatakse välja CIRAMi abil. Analüüs toetab teenuste ja muude piiridega seotud tegevuste kavandamist, et kasutada optimaalselt ressursse tuvastatud ohtude, haavatavuse ja mõju järgi. Olukorrapild i saamiseks teeb Eesti riskianalüüsi, teabevahetuse ja operatiivtegevuse valdkonnas tõhusat koostööd rahvusvaheliste ja ELi ametitega, nagu Interpol, Europol, Frontex, ELi varjupaigaa me t ja eu-LISA, ning teiste riikide, organisatsioonide ja asutustega. ISFB toel on varem soetatud moodsaid vahendeid ja seadmeid, nt patrullautod, eritranspordivahendid, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed, sõrmejäljebiomeetriaks vajalik tehnika, multirootorid, veesõidukid ning automaatse piirikontrollisüsteemi ehk ABC- väravad. See on aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontro lli tõhususe ja kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja ka sõidukid, mis osteti aastatel 2015– 2018, on jõudnud elukaare lõppu, kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks. BMVI toetust kasutatakse lisaks teistele rahastusallikatele järgmisteks BMVI määruse II lisas nimetatud rakendusmeetmeteks, et tegeleda punktis 1 nimetatud piirihalduse valdkonna katsumustega. • Piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a Eesti rannajoone pikkus on 3794 km, merepiir 767 km ja maismaapiir, sh Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, 338,6 km. Välispiiri kontrollivad piiripunktid, kordonid, lennusalk, laevastik ja seirekeskused. Tõhusa kontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuse tagamiseks välispiiridel, piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks, piirirežiimi säilitamiseks majandustsoonis ning rände seireks peab piir olema kaetud tehnilise valvega. Piirikontrollilahendused, mis võetakse kasutusele lähi- ja kaugemas tulevikus, tõstavad piirikontrolli võimet, kuid suureneb ka süsteemide kuritarvitamise oht. PPA peab koostöös partneritega tagama süsteemide toimimise ja küberjulgeoleku, leevendades samal ajal ohtu, et sissetungijad neid süsteeme kuritarvitavad. Uued ebaseadusliku üle piiri toimetamise meetodid nõuavad piiri- ja rannikuvalve seiremeetodite ja -tehnoloogia arendamist. PPA on teadlik, et kurjategijad kasutavad mehitamata õhusõidukeid ja GPS-majakaid. Tehnoloogia arendamine ning uute meetodite väljatöötamine ja rakendmine on seotud IT-, radari- ja raadiosidesüsteemide üldise arenguga. PPA on alustanud maismaavälipiiri taristu loomist, paigaldatud on piiripostid. Idapiiri ehitamise projekti rahastatakse peamiselt riigieelarvest. ELi/Schengeni välispiiri katmine peaaegu täielik ult 6 tehnilise valvega on prioriteet. Lisaks luuakse piiriintsidentide haldamist toetav IT-süsteem. ISFBst rahastatavas katseprojektis selgitatakse välja sobivaim tehnoloogia, mille tulemus i arvestatakse BMVIst rahastatava seiresüsteemi hankimisel. Eesti välispiiril on 44 rahvusvahelist piiripunkti: seitse maismaapiiril, 30 merepiiril ja seitse õhupiiril. Analüüsi- ja andmelaoinfosüsteemi (edaspidi ALIS) kohaselt ületas maismaapiiri 2017. aastal 66% ja 2020. aastal 80% reisijatest, merepiiri 2017. aastal 25% ja 2020. aastal 6%. Lennujaamades oli piiriületajaid 9% (2017) ja 13% (2020). Statistikaanalüüs näitab, et peamine liikluskoormus lasub välispiiril asuvatel maismaa piiripunktidel. 2017. aastal ületas Eesti maismaavälispiiri 7,4 miljonit ja 2020. aastal 1,3 miljonit reisijat. Peaaegu 50% (2017) ja 63% (2020) ületustest toimus Narva-1 maanteepiiripunktis. Oluline on säilitada tasakaal reisijate sujuva piiriületuse võimaldamise ning riigi ja ELi julgeoleku vahel, võttes arvesse õigusraamistiku tõenäolist arengut. Praegune julgeolekuolukord Eesti valvatavatel välispiiridel on stabiilne. Alates 2020. aastast on ebaseadusliku sisserände oht mõõdukas maismaa- ja õhuvälispiiridel ning väike merepiiril. 2019. aastal oli 228, 2020. aastal 166 ja 2021. aastal 303 ebaseaduslikku piiriületust. Olukord võib kiiresti muutuda, nagu näitas ilmekalt 2021. aastal ELi ja Valgevene piiril toimu ning 2022 veebruaris Ukrainas alanud sõda. Kuni COVID-19 pandeemiani oli reisijatevoog ja piiriüle ne kaubandus kasvutrendis. 2019. aastal oli Eestis seaduslike piiriületuste arv 8 277528, 2020. aastal 1 585 775 ja 2021. aastal 1 099 974. Kasvu prognoositakse taas pärast pandeemia vaibumis t. Reisijatevoo suurenemisega kaasnevad ka kasvav piiriülene kuritegevus, ebaseaduslik ränne ja muud sisejulgeolekut mõjutavad ohud. Selleks, et oleks võimalik säilitada isikute ja kaupade sujuv piiriliiklus, on vaja piirihalduse eest vastutavatelt asutustelt märkimisväärseid jõupingutus i. Kuna ressursid on piiratud, tuleb otsida ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi. EUROSURi süsteem areneb pidevalt. EUROSURi ülesanne on suurendada piiripunktid es tolliasutuste ja piirivalveametnike koostööd ning tulevikus koostööd ja teabevahetust Läti, Leedu ja Soome piirivalveasutustega. Eesti aitab töötada ELi tasandil aktiivselt välja olukorrateadlikkuse parandamise süsteemi. Riiklikult keskendutakse IT-süsteemide arendamise le koos asutuste ja ministeeriumidega, toetades seeläbi teabevahetust ja koostööd ametiasutus te vahel. EUROSURi edasiarendus peab olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja muude EUROSURi käsitlevate õigusaktidega, mille eesmärk on parandada koostalitlusvõimet. Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. Lisaks riiklikule koordinatsioonikeskusele on kontaktpunktis ka SIRENE büroo, Europoli riiklik üksus, Interpoli riiklik keskbüroo, Prümi lepingu riiklik kontaktpunkt ja Frontexi riiklik kontaktpunkt. Selline lahendus annab juurdepääsu paljudele asjakohastele riiklikele ja rahvusvahelistele õiguskaitse andmebaasidele, võimaldades tihedat teabevahetust pädevate riiklike ja rahvusvaheliste asutustega. Riiklik koordinatsioonikeskus edastab EUROSURi riiklik u olukorrapildi ja Euroopa olukorrapildi kõigile PPA asjaomastele politseiüksustele ja teistele riiklikele asutustele, nagu Maksu- ja Tolliamet, Kaitseministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium, Kaitsevägi, Europol ja SIRENE büroo. • Riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel Eesti osaleb ühistes ELi uurimisrühmades ja operatsioonides, mis keskenduvad piiriüle se kuritegevuse avastamisele ja uurimisele kahe- või mitmepoolselt või ELi ametite kaudu. Oluline on pidev koostöö ELi liikmesriikide, Frontexi ja teiste ELi institutsioonidega, et suurendada ELi 7 ja liikmesriikide piirihalduse võimet. Tähtis on ka pidev koostöö piirihalduse eest vastutavate asutustega, nagu Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi ja Kaitseliit, et tagada kulutõhusus, vältida ülesannete kattumist ja ühendada välispiiri surve alla sattumise l jõude. PPA osaleb ELi töörühmades ja teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, OSCE ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ning muudes asutustevahelise koostöö vormides: Läänemere piirkonna piirikontrollikoostöö, Läänemere rakkerühm ja Läänemere ministrite nõukogu. • Piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks ELi suuremahuliste IT-süsteemide rakendamiseks tehakse koostööd eu-LISAga. IT-süsteemide jätkuarendus tugineb ISFB raames saavutatud tulemustele. Arvestatakse ELi õigusest tuleneva te arendusvajadustega. • Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid riiklikke ametiasutusi selliste meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega, ning muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist Frontexi operatsioonides osalemine on alates 2006. aastast avaldanud vaieldamatut mõju piirihalduse tõhustamisele ja riigi sisejulgeoleku tagamisele. Frontexi laienemiseks on vaja valmisolekut lähetada lisatöötajaid. Et alalise korpuse loomist paremini koordineerida, lähetatakse Frontexi peakorterisse ekspert ning korraldatakse II ja III kategooria alalise korpuse liikmetele koolituskursusi. • Välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse (EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamis mehhanis m, määruse (EL) 2019/1896 kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis’ nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterjalide väljatöötamises ja ajakohastamises (ühine tuumõppekava, kesktaseme ametnike ühine tuumõppekava, Euroopa ühised strateegilise piirihalduse magistriõppekavad, CIRAM, IBM jne). Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015 heaks kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Ametniku põhiväärtused on seaduskuulek us, inimesekesksus, usaldusväärsus, professionaalsus, erapooletus, avatus ja koostöö. Piirikontrollitegevuses austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse, haavatavate isikute, sealhulgas laste erivajadused ning nende tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte. Koolitustel pööratakse nendele teemadele endiselt tähelepanu. Piirikontrolli taristu ajakohastamine, uuendusliku ja tipptasemel tehnoloogia kasutuselevõtt, reisijate elektroonilise kontrolli suurendamine ja viisanõude kaotamise korra laiendamine 8 eeldavad töötajate pidevat täiendkoolitust. Lisaks asutusesisestele koolitustele kasutatakse CEPOLi, eu-LISA ja Frontexi pakutavaid võimalusi. Kvaliteedikontroll on hädavajalik tagamaks, et osutatavad teenused vastavad kindlaksmäära tud kvaliteedikriteeriumidele või Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise nõuetele. PPA kvaliteedikontrolli mehhanism hõlmab teenusesisest enesehindamist ja auditeerimist iga-aastaste plaanide põhjal. Eestil on riiklik hindamissüsteem, et tagada piirikontrolli rakendamine Schengeni nõuete kohaselt. Kvaliteedikontroll hõlmab teenusesises t järelevalvet ja auditeerimist iga-aastaste auditikavade järgi ning etteteatamata kontrollkä ike piiripunktidesse või piiriületuskohtadesse (maismaa-, mere- ja õhupiiril). BMVI vahendeid kasutatakse riigieelarve kõrval selleks, et kõrvaldada kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud puudused. Meetmete esialgne loetelu: • EUROSURi arendamisega seotud meetmed (IKT-süsteemid, seadmed, tehnoloogia jne); • koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed; • meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke komponente (nt ekspertide lähetamine Frontexisse); • koolitused; • Frontexi standarditele vastavad piirivalve- ja -kontrolliseadmed (patrullsõidukid, UTVd, mehitamata õhusõidukid, kaamerad jne); • migratsioonijärelevalve seadmed (dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia jne). Tulemused. Maismaa- ja merevälispiir on kaetud uuendusliku tipptasemel integreeritud piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja -valvet toetavad ajakohased, mobiilsed ja koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused, et tagada tõhusam ja usaldusväärse m piirikontroll. Suurenenud on suutlikkus arendada ja kasutada ühtselt ja ühtlustatud viisil valdkondlikku tipptasemel tehnoloogiat ja ELi suuremahulisi IT-süsteeme (EES, ETIAS jne). Piirivalve on kooskõlas Schengeni acquis’ ja põhiõigustega, seal hulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute erivajadusega. Tegevustoetus PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) on avaliku sektori asutused, kes vastutavad ELi avalike teenuste eest piirivalve ja migratsioonijäreleva lve valdkonnas. PPA põhikirjajärgsete ülesannete hulka kuulub integreeritud piirihalduse arendamine ja rakendamine. SMITi põhiülesanded hõlmavad valdkondlike IKT-süsteemide arendamist ja hooldamist. Seaduslike piiriületuste hõlbustamiseks ning välispiiride kõrgetasemelise kaitse ja vajalik u teabevahetuse tagamiseks on väga oluline kasutada asjakohaseid IKT-süsteeme ja nüüdisaegse t tehnoloogiat. Et kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ning piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed toimiksid tõrgeteta ja turvaliselt, on vaja neid ajakohastada ja hooldada. Eesti kavatseb piirivalve ja migratsioonijärelevalve IKT-süsteemide ja seadmete hoolduseks ning remondikuludeks kasutada tegevustoetust järgmiselt. • Automaatse piirikontrolli süsteemide rent, hooldus ja ajakohastamine (PPA) 9 2021. aasta veebruaris paigaldati Tallinna lennujaama ja Narva-1 piiripunkti 16 ABC-väravat. ABC-väravate hoolduseks ja uuendamiseks on PPA ja teenuseosutaja sõlminud rendilepingu. Lepingut rahastatakse ISFBst kuni 2022. aasta lõpuni. Automaatne iseteeninduskiosk paigaldatakse ka Saatse piiripunkti. Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse BMVId ABC-väravate ja iseteeninduskioski käitamiseks. • ELi suuremahuliste IT-süsteemide (EES, SIS, ETIAS), nende süsteemide koostalitlusvõime ja riikliku üksuse ülalpidamine ja hooldus, turvaliste ruumide rentimine (PPA ja/või SMIT) ISFB rahastuse abil liidestatakse piirikontrolli ja migratsioonijärelevalve IT-süsteemid riiklik u üksusega, renditakse EESi andmekeskuse ruume ja luuakse keskne juurdepääsupunkt. Alates 1. jaanuarist 2023 kaetakse EESi, ETIASe, SISi ja nende koostalitlusvõime haldus- ja hoolduskulud BMVIst, et tagada süsteemide tõhus toimimine. • Piirikontrolli- ja seiresüsteemi seadmete ning taristu remondi- ja hoolduskulud (PPA) ISFB abil on ostetud hulk piirikontrolli- ja seireseadmeid, mida kavatsetakse hankida ka BMVI toel. Seadmete litsentse tuleb korrapäraselt uuendada. Töövahendid ja seadmed on pidevalt kasutusel ja võivad aeg-ajalt vajada remontimist. Tegevustoetusest kaetakse nii süsteemide remondikulud kui ka tehnikute palgad. Lisaks kaasajastatakse Luhamaa juhtimispunkti, tehakse väiksemaid ümberehitustöid ilma hoone välisilmet muutmata ning soetatakse juhtimispunkti inventar ja sisustus. Eesti järgib asjaomast liidu õigustikku. Olulisi lahendamata küsimusi ei ole. Schengeni hindamise ja haavatavuse hindamise võimalike tulevaste soovituste lahendamisse suhtutakse täie tõsidusega. Rahastamisvahendid: ei kohaldata. 10 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES 2.1.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 1. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO1 O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv Absoluutarv 1216 4016 SO1 O.1.1.1 millest omakorda ostetud automaatse piirikontro lli Absoluutarv 16 16 süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv SO1 O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 1 1 SO1 O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu piirkonnad Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv Absoluutarv 1 1 SO1 O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26 SO1 O.1.5.1 millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26 SO1 O.1.6 Ostetud meretranspordivahendite arv Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv Absoluutarv 0 13 11  SO1 O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 350 SO1 O.1.8.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 347 349 SO1 O.1.9 Kolmandatesse riikidesse lähetatud Absoluutarv 0 0 sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv SO1 O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide Absoluutarv 4 7 arv SO1 O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 4 4 süsteemide arv SO1 O.1.11.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 1 1 süsteemide arv SO1 O.1.12 Kolmandate riikidega läbiviidavate koostööprojektide arv Absoluutarv 0 0 SO1 O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv Absoluutarv 96 256 Tabel 2. Tulemusnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlus Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete Märkused mõõtühik aasta(d) (2029) mõõtühik allikas SO1 R.1.14 Euroopa Piiri- ja Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 39 Absoluutarv Projektide 26 mehitamat a Rannikuvalve kohaldu aruanded õhusõidukit ja 13 Ameti tehniliste maismaasõidukit seadmete reservis 12  registreeritud seadmete arv SO1 R.1.15 Euroopa Piiri- ja Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 39 Absoluutarv Projektide 26 mehitamat a Rannikuvalve kohaldu aruanded, õhusõidukit ja 13 Ameti käsutusse lepingud maismaasõidukit antud seadmete arv SO1 R.1.16 Riiklike Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 0 Absoluutarv Ei kohaldu Ei plaani projekte ametiasutuste kohaldu poolt EUROSURi riikliku koordinatsiooni keskusega algatatud/tõhust atud koostöövormide arv SO1 R.1.17 Automaatse Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 2 200 000 Absoluutarv ALIS PPA prognoosi piirikontrolli kohaldu kohaselt toimub süsteemide ja e- 40% väravate kaudu piiriületustest e- toimunud väravate kaudu piiriületuste arv SO1 R.1.18 Piirihalduse Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 100% Osakaal Schengeni Hindamiste valdkonnas läbi kohaldu hindamiste tulevikusoovituste viidud ja täitmiseks Schengeni haavatavuse kasutatakse hindamiste ja hindamiste enamjaolt haavatavuse soovitused riigieelarvet hindamiste tulemusel 13  esitatud nende soovituste arv, mida on arvesse võetud SO1 R.1.19 Nende osalejate Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 238 Absoluutarv Projektide Prognoos tehtud arv, kes teatavad kohaldu aruanded, varasemate kolm kuud osalejate projektide pärast koolitust, nimekirjad, tagasiside alusel et nad kasutavad tagasisideleh koolituse käigus ed omandatud oskusi ja pädevust SO1 R.1.20 Piirivalveasutust Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei 12 800 Absoluutarv ALIS Üldine näitaja, e poolt kohaldu mis ei ole otseselt sisenemiskeelu seotud BM VI saanud isikute projektidega. arv Prognoos tehtud 2018.–2019. aasta statistika alusel 2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 3. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO1 Piirikontrollid 001 2 775 000 14 SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 98 345,25 SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 12 505 155 SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 810 000 SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 300 000 SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000 SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki 020 300 000 sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa 021 300 000 reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo 022 1 161 885,64 ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo 023 0 ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 3 SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni 024 960 000 infosüsteem (SIS) SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – 025 3 015 000 koostalitlusvõime SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 5 926 872,75 15 SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT- 027 1 660 276,86 süsteemid piirihalduseks 16 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES 2.2. Erieesmärgi nimetus Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände - ja julgeolekuriske 2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium. ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maandab julgeolekuriske ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid tõhusalt kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et tagada sellis te isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave. Samal ajal peab viisa taotlemine olema kiire ja kliendisõbralik ning turvameetmed peavad vastama andmekaitsenõuetele ja olema kooskõlas põhiõiguste hartaga. Et tagada viisade väljastamisel ühetaoline menetlus, hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata hoida ära rände- ja julgeolekuriske, on Eesti otsustanud rakendada järgmisi BMVIst rahastatava id meetmeid. • Ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine, käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahulis te IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks Et saada ELi viisaga reisijate kohta piisavalt julgeolekuteavet, tuleb VISi ajakohastada. Eesti ühines VISiga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis välisesindustes, kus viisad välja antakse. Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2 ja VISA Code Plus ning arendatud edasi viisade konsultatsiooni infosüsteemi. VISi arendamiseks kasutati ja kasutatakse riigieelarve, Euroopa Regionaalfondi ja ISFB vahendeid. SMITi VISi arendamise meeskond teeb pidevalt süsteemi väikseid kohandusi. Uuendatud süsteem peab olema täielikult koostalitlusvõimeline teiste ELi infosüsteemidega. Järgmise põlvkonna VISi ja selle liideste loomine teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega on BMVI rakenduskava viisapoliitika erieesmärgi prioriteet. Et tagada viisataotlejate usaldusväärne kontrollimine ja tuvastamine, on vaja töödelda VISis biomeetrilisi andmeid. ISFB vahendeid kasutati konsulaaresinduste töökohtade ajakohastamiseks : osteti arvuteid ja sõrmejäljeskannereid. Lisaks ostis ja paigaldas Välisministeerium riigieelarve toel 17 45 Dermalog LF10 skannerit, et koguda biomeetrilisi andmeid (10 sõrmejälge ). BMVI toel uuendatakse sõrmejäjeskannereid ja hangitakse näotuvastusseadmeid. • Tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2 • Viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine • Liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet on hinnanud, et Eesti esindused vastavad turvanõuetele ja keskkond on kliendisõbralik. Kõik tulevikus vajalikuks osutuda võiva taristuga seotud investeeringud rahastatakse riigieelarvest. Schengeni viisasid menetletakse ja väljastatakse 19 Eesti esinduses. Eesti esindab Schengeni viisade menetlemisel viit liikmesriiki (Taani, Leedu, Madalmaad, Soome ja Rootsi) viies riigis. Praegu tegeleb viisaküsimustega 61 Välisministeeriumi töötajat (32 konsulit, neli välismaa le lähetatud tehnilist töötajat ja 25 kohalikku tehnilist töötajat). 2020. aastal menetleti 25 555 Schengeni viisataotlust, millest 24 970 väljastati Eesti välisesindustes. 2019. aastal olid arvud vastavalt 145 711 ja 143 582. Vähenemine tulenes COVID-19 pandeemiast. Kui keskkond muutub paremaks ja on jälle võimalik piiranguteta reisida, on suur võimalus, et arvud kasvavad. Viisasid menetlevaid ametnikke koolitatakse korrapäraselt, et tagada, et viisaeeskirja ja VISi määruse rakendamisele lähenetakse ühetaoliselt, tuvastada võltsitud dokumente jne. Koolituste l käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Koolitusi ja tööpraktikat on seni rahastatud osaliselt ISFBst ning seda jätkatakse BMVI raames. Lisaks koolitusele tuleks luua ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi. Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetluse le. 2019. aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digitaliseerimise töörühm. Muu hulgas on oluline töötada välja veebipõhine viisataotlus. Pärast riikliku viisaregistri 2.0 valmimist peab looma uue, moodsa ja eeltäidetud veebipõhise viisataotluse vormi. Praegune süsteem on kasutusel alates 2012. aastast ja ei ole enam piisavalt kasutajakeskne. • Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine Oluline on vahetada parimaid tavasid ja teadmisi, sealhulgas lähetada eksperte ning laiendada Euroopa võrgustikke, et liidu poliitikat ja eesmärke hinnata, edendada, toetada ja edasi arendada. 2021. aasta alguse seisuga esindab Eestit 18 Schengeni liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari) 105 riigis (112 asukohta). Alates 2011. aastast on Eesti sõlminud koostöölepingud välise teenuseosutajaga 16 riigis. Kehtivate lepingute alusel pakub 170 viisakeskust teenuseid Austraalias, Egiptuses, Gruusias, Hiinas, Iirimaal, Iisraelis, Indias, Jaapanis, Kanadas, Kasahstanis, Türgis, Ukrainas, USAs, Valgevenes, Venemaal ja Ühendkuningriigis. Eesti arvates on BMVI rahastus kasulik liikmesriikidevahelise konsulaarkoostöö tõhustamiseks. Korraldada võiks õppekäike liikmesriikide saatkondadesse, kes esindavad Eestit kolmandas riigis. 18 Viisaeeskirjaga on nähtud ette kohustus teha järelevalvet väliste teenuseosutajate üle. Rahastada võiks viisakeskuste auditeid, mis tehakse koostöös teiste liikmesriikidega. Sellise koostöövormi praktika on juba olemas (näiteks Austrias ja Saksamaal). Saksamaa, Madalmaad, Eesti, Läti ja Leedu kavatsesid 2020. aasta aprilli lõpus auditeerida koos Istanbulis asuvat viisakeskust, kuid COVID-19 pandeemia tõttu lükati see edasi. Meetmete esialgne loetelu: • VISi arendus (prioriteet); • digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga; • biomeetriliste andmete seadmete hankimine; • konsulaartöötajate koolitus ja praktika; • väliste teenuseosutajate auditid. Tulemused. Kõik Eesti välisesindused on hästi varustatud, viisaametnikud on koolitatud ja osutavad kliendisõbralikku teenust kooskõlas viisaeeskirjaga. Viisa taotlemine on tõhus ja turvaline. Heausksete reisijate piiriületus on sujuv ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseaduslik u rändega seotud riskid on maandatud. Digiviisa ja e-rakendused on ligipääsetavad erivajaduste ga inimestele. Veebilehed vastavad WCAG 2.0 nõuetele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust. _____________________________________________________________________________ Tegevustoetust ja rahastamisvahendeid ei kasutata viisaeesmärgi saavutamiseks. 19 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES 2.2.2. Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 4. Väljundnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO2 O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv Absoluutarv 2 3 SO2 O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 80 90 SO2 O.2.2.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 60 70 SO2 O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud Absoluutarv 0 0 töötajate arv SO2 O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste menetlemiseks lähetatud Absoluutarv 0 0 töötajate arv SO2 O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv Absoluutarv 1 2 SO2 O.2.5 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT- Absoluutarv 0 1 süsteemide arv SO2 O.2.5.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide Absoluutarv 0 1 arv 20  SO2 O.2.6 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 0 0 SO2 O.2.7 Renditud/amortiseerunud kinnisasjade arv Absoluutarv 0 0 Tabel 5. Tulemusnäitajad Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete Märkused mõõtühik (2029) mõõtühik allikas SO2 R.2.8 Väljaspool Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide Sõrmejäljeskann Schengeni ala aruanded erid asuvate uute/ajakohastat ud konsulaatide arv SO2 R.2.8.1 millest Absoluutarv 1 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide Sõrmejäljeskann omakorda nende aruanded erid konsulaatide arv, mida on ajakohastatud, et muuta need viisataotlejate jaoks kliendisõbraliku maks SO2 R.2.9 Ühise Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 100% Osakaal Projektide BMVI kõrval viisapoliitika aruanded kasutatakse teisi valdkonnas läbi katteallikaid viidud Schengeni 21  hindamiste raames esitatud nende soovituste arv, mida on arvesse võetud SO2 R.2.10 Digitaalselt Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 976 292 Absoluutarv VIS Üldine näitaja, esitatud mis ei ole viisataotluste seotud BMVIga. arv Prognoos tehtud 2018.–2019. aasta andmete alusel SO2 R.2.11 Liikmesriikide Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 7 Absoluutarv Projektide Välisministeeriu vahel aruanded m prognoosib viisataotluste ühte menetlemisel koostöövormi alustatud/tõhust aastas atud koostöövormide arv SO2 R.2.12 Nende osalejate Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 70 Absoluutarv Projektide Sihtväärtus arv, kes teatavad aruanded ja seatud kolm kuud osalejate varasemate pärast koolitust, tagasiside projektide et nad kasutavad tagasiside alusel koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust 22 2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 6. Esialgne jaotus Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) SO2 Viisataotluste menetlemise parandamine 001 562 500 SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning nende 002 352 500 kliendisõbralikkuse ja turvalisuse suurendamine SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500 SO2 Suuremahulised IT-süsteemid – viisainfosüsteem 006 112 500 (VIS) SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks 007 375 000 23 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES 2.3. Tehniline abi 2.3.1. Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artik li 22 lõike 3 punkt f, artik li 36 lõige 5 ja artikkel 95 BMVI rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:  programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;  suutlikkuse suurendamiseks;  hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;  teavitus- ja teavitamistegevusteks. Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnik ud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne. Suutlikkuse suurendamine Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest. Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahendus te jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlus i, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamis t, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid. Hindamine ja uuringud, andmete kogumine Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks. Teave ja teavitamine 24  Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7). Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada. 2.3.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37 Tabel 7. Esialgne jaotus Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes) Teave ja teavitamine 001 40 739,41 Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 853 643,02 Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 61 109,11 Suutlikkuse suurendamine 004 81 478,81 25 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES 3. Rahastamiskava Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g 3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 8. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku BMVI 3 231 017,09 4 640 524,21 5 811 946,86 6 331 713,78 4 720 248,25 4 575 852,53 4 638 202,10 33 949 505,85 3.2. Rahalised eraldised kokku Tabel 9. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erieesmärk Meetme liik Liidu toetuse Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus Liikmesriigi osaluse esialgne Kokku Kaasrahasta arvutamise alus (b)=(c)+(d) jaotus mismäär e=(a)+(b) (kogusumma või (f)=(a)/(e) avalik sektor) avalik c) erasektor d) Erieesmärk 1 BMVI määruse artikli 12 kogusumma 18 048 500,25 6 016 166,75 6 016 166,75 0 24 064 667 75 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed 26  BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - - lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma 3 615 000 1 205 000 1 205 000 0 4 820 000 75 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma 7 587 149,61 2 529 049,87 2 529 049,87 0 10 116 199,48 75 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma 1 161 885,64 387 295,21 387 295,21 0 1 549 180,85 75 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 1 30 412 535,50 10 137 511,83 10 137 511,83 0 40 550 047,33 kokku Erieesmärk 2 BMVI määruse artikli 12 kogusumma 1 500 000 500 000 500 000 0 2 000 000 75 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed 27  BMVI määruse artikli 12 kogusumma - - - - - lõike 6 kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 2 1 500 000 500 000 500 000 2 000 000 kokku Ühissätete kogusumma 2 036 970,35 0 0 2 036 970,35 määruse artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi Ühissätete kogusumma 0 0 0 0 määruse artikli 37 kohane tehniline abi Kogusumma 33 949 505,85 10 637 511,83 10 637 511,83 0 44 587 017,68 3.3. Ümberpaigutamised Tabel 10. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1 Saaja fond/vahe nd AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuuluvus EMKVF Kokku fond Ümberpaigutatav fond/vahend 1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad. 28  AMIF - 1 112 731,85 - - - - 1 112 731,85 ISF - - - - - - - BMVI - - - - - - - Kokku - - 1 112 731,85 - - - - 1 112 731,85 4. Eeltingimused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i Tabel 11. Horisontaalsed eeltingimused Ee ltingimus Eeltingimuse Kriteeriumid Kriteeriumide Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus täitmine täitmine Kehtestatud on 1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad Tõhusad JAH 1. JAH Riigihangete register järelevalvemehhanismid, riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja järelevalvemehhani (https://riigihanked.riik.ee) mis hõlmavad kõiki 2. JAH teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ smid riigihangete riigihankelepinguid ja (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeeriu m, turu jaoks 3. JAH nende hankeid fondidest, kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta kooskõlas ELi 4. JAH rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse hankeõigusega. Selleks on kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse 5. JAH ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 vaja järgmist: 1. meetmed, mis tagavad ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve tõhusate ja ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud usaldusväärsete andmetel. andmete kogumise 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja riigihankemenetluste lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu kohta, mis ületavad sõlmimise teatena komisjoni 11. novembri 2015. aasta ELi lävendeid, rakendusmääruse (EL) 2015/1986 alusel. kooskõlas direktiivi 29  2014/24/EL artiklitest 2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada 83 ja 84 ning direktiivi täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete 2014/25/EL artiklitest registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta 99 ja 100 tuleneva avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid aruandluskohustusega; teostatakse keskses hankeregistris. 2. meetmed andmete 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on tagamiseks vähemalt Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on järgmiste aspektide sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli jaoks: inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene. a. konkurentsi kvaliteet 4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted ja intensiivsus: võitnud on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil pakkujate nimed, (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri esialgne pakkujate arv igihangete-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad ja lepinguline statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on maksumus; samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil b. teave lõpliku hinna (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri kohta pärast valituks igihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku- osutumist ja VKEde kokkuvotted). kui otsepakkujate 5. Teabevahetuse kohta on Konkurentsiametiga sõlmitud osalemise kohta, kui mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et sellist teavet pakuvad kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda riiklikud süsteemid; aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse § -des 3. meetmed pädevate 213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel on võimaliku riigiasutuste jaoks korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeeriu m andmeseire ja uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. -analüüsi tagamiseks Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus. kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; 4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord 30  kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumismahhinatsioo nile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Euroopa Liid u Et tagada Euroopa Liidu ÜRO ühine põhidokument, mis on JAH 1. JAH 1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu põhiõiguste harta põhiõiguste harta osa osalisriikide aruannetest – loodud mehhanism inimõiguste, sh ELi põhiõiguste harta tõhus kohaldamin e järgimine, on olemas 2. JAH Eesti tõhusad mehhanismid, mis (https://tbinternet.ohchr.org/_layo järgimiseks. ja rakendamine hõlmavad järgmist: uts/15/treatybodyexternal/Downlo Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi põhiõiguste harta 1. kord, mis tagab ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu fondidest toetatavate E%2fEST%2f2015&Lang=en) strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse, programmide vastavuse arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse Eesti 2035 ja nende rakendamise andmise tingimustesse. Põhiõiguste kaitsmisega seotud (https://valitsus.ee/strateegia- harta asjakohaste sätete institutsioonid, sh soolise võrdõiguslikkuse volinik, on eesti-2035-arengukavad-ja- kohaselt; seirekomisjoni liikmed ning kaasatud strateegiate ja õigusaktide planeering/strateegia) 2. kord anda koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja seirekomisjonile aru Eesti Vabariigi põhiseadus toetusesaajatele tugi ELi põhiõiguste harta põhimõtetega juhtumitest, mis on (https://www.riigiteataja.ee/akt/11 arvestamiseks. Sotsiaalministeerium annab nõu soolõime, seotud fondide 5052015002) mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste toetatavate tegevuste ligipääsetavuse kohta projektide kavandamis -, rakendamis-, Soolise võrdõiguslikkuse seadus mittevastavusega seire- ja hindamisprotsessis (ELi põhiõiguste harta artiklid 21, (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 hartaga. 23, 25 ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga 6042013009) 31  Võrdse kohtlemise seadus ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest (https://www.riigiteataja.ee/akt/10 oma haldusalas. 6072012022) 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist Õiguskantsler ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud (https://www.oiguskantsler.ee/et) visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Lasteombudsman Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler). (http://lasteombudsman.ee/et/welc ome) Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda harta mittejärgimist. Puuetega inimeste Et tagada puuetega Heaolu arengukava 2016– 2023 JAH 1. JAH 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri õiguste inimeste õiguste (https://www.sm.ee/et/heaolu- strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika konventsiooni konventsiooni 2. JAH arengukava-2016-2023) strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“. kohaldamine ja rakendamine, on olemas 3. JAH Ligipääsetavuse nõukogu Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja rakendamine riiklik raamistik, mis (https://www.sm.ee/et/ligipaaseta asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava kooskõlas nõukogu hõlmab järgmist: vuse-noukogu) programmides. Näiteks, „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020– otsusega 1. mõõdetavate 2023“ koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi 2010/48/EÜ tulemustega Ligipääsetavuse rakkerü h m ajakohastamiseks lahendusteede pakett. eesmärgid, (https://www.riigikantselei.ee/ligi „Hoolekandeprogrammis 2020–2023“ keskendutakse andmekogumise ja paasetavus) sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, -seire mehhanismid; Õiguskantsleri seadus selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas, 2. meetmed, et tagada (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puudega inimeste ligipääsetavuspoliitika, 788991?leiaKehtiv) olukorrast kogub Statistikaamet Eesti sotsiaaluuringu, Eesti õigusaktide ja tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna eelarve uuringu standardite Puudega inimeste erivajadustest kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja nõuetekohane tulenevad nõuded ehitisele pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab arvessevõtmine (https://www.riigiteataja.ee/akt/13 regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb programmide 1052018055) konkreetseid uuringuid (vt siit). väljatöötamisel ja Eluruumile esitatavad nõuded rakendamisel; 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja (https://www.riigiteataja.ee/akt/10 aluspõhimõte puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9 3. meetmed, mille 3072015034?leiaKehtiv) kohaselt antakse tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks 32 seirekomisjonile aru WCAG 2.0 rakendusjuhised lõi Vabariigi Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma. juhtumitest, mille (https://www.mkm.ee/et/wcag-20- Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik puhul ei vasta rakendusjuhised) koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides fondidest toetatav analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse Sotsiaalkindlustuse programm tegevus ÜRO puuetega analüüs“, „Laste ligipääsetavuse uuring“), koordineerides (https://www.sm.ee/sites/default/f inimeste õiguste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist ning iles/lisa_5_sotsiaalkindlustus e_pr konventsioonile, ning korraldades aastatel 2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti. ogramm.pdf) kõnealust Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja konventsiooni Hoolekandeprogramm rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta käsitletavatest (https://www.sm.ee/sites/default/f nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal kaebustest, mis on iles/lisa_4_hoolekandeprogramm jõustusid määrused „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad esitatud artikli 69 nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1. _2020_2023.pdf) lõikes 7 ette nähtud jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku korra kohaselt. Soolise võrdõiguslikkuse järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. programm 3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega (https://www.sm.ee/sites/default/f inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse iles/lisa_6_soolise_vordoiguslikk ja seire ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde use_programm.pdf) puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. BM VI projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjo n i kutsutakse Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik . Komisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku kutsuda kokku seirekomisjon ja/või lisada päevakorrapunkt, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 33  5. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84 Tabel 11. Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja E-post ametikoht Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler tarmo.miilits@siseministeeriu m.ee Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi [email protected] osakonna juhataja Asutus, kellele Rahandusministeerium laekuvad komisjoni maksed 6. Partnerlus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h BMVI rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti välispiiride ja viisapoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased sidusrühmad. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine). ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku arengustrateegia „Eesti 2035“ ja STAK 2020–2030 koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtede lt https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse- arengukava-2020-2030. Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030 koostamisel. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalits uste Liidu arvamus. See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. 34  STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite esindajatest. Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, luuakse ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. 7. Teabevahetus ja nähtavus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik. Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloo me põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel. Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat. RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikk u. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik. Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi. Näitajad 1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. 2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. 3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või viipetõlge. 35 4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviita mine sotsiaalmeediakontodel. 36 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/21-1572 - Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava perioodil 2021-2027 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/83a9255d-f8a3-46b4-992d-ef91bb685784 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/83a9255d-f8a3-46b4-992d-ef91bb685784?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main