Kiri

Turismistrateegia 2022-2025 it’s about time 1 Turismistrateegia 2022-2025 Visioon: Eesti turismisektor on 2025. aastal elujõuline ja kohanemisvõimeline. Eesmärk: Turismiteenuste eksport on 2025. aastal 2,3 mld eurot. TOOTE- JA NÕUDLUSE ÜHENDUSTE SIHTKOHAARENDUS TAASTAMINE TAGAMINE Eesti on kestlik Eesti külastatavus ja Eesti on hästi ühendatud turismisihtkoht, mis pakub turismiteenuste eksport peamiste sihtturgudega ning külastajale vaheldusrikast ületavad kriisieelset taset pakutavad turismitooted on ja ehedat reisielamust mugavalt ligipääsetavad kõikidel aastaaegadel TEGEVUSSUUNAD: TEGEVUSSUUNAD: TEGEVUSSUUNAD: → Uuenduslike turismitoodete → Nutikas andmepõhine → Rahvusvaheliste arendamine turundus ühenduste tagamine → Sihtkoha arendus → Äriturismi ja sündmuste → Tervikliku külastajateekonna turundus arendamine → Digi-, innovatsiooni- ja rohepööre → Eristuv kultuuri-, toidu-, ja → Online-kättesaadavuse loodusturismi turundus parandamine → Teadmiste ja oskuste arendamine SOOVITUD TULEMUS 2025: SOOVITUD TULEMUS 2025: SOOVITUD TULEMUS 2025: → Välisturistide Eestis viibimise → Sise- ja välisturistide → Tallinna Lennujaama kestus on keskmiselt 4 ööd ööbimiste arv kokku 7 mln regulaarliinide arv aasta jooksul kokku 50 → Turismiettevõtete → Väliskülastaja keskmised lisandväärtus töötaja kulutused 331 reisi kohta → Külastajate rahulolu kohta on 41% kõrgem transpordiühendustega kui 2019. aastal on 3,9 viiepallisüsteemis EELARVE: 78,85 MLN EUROT EELARVE: 41,4 MLN EUROT EELARVE: 6 MLN EUROT SUURIMAD MUUTUSED: turismitoodete rahvusvahelise konkurentsivõime kasv, teenused on parema ligipääsetavusega, ettevõtete lisandväärtus on suurenenud 2 1. Turismisektori hetkeolukord ja trendid Maailma turismimajandus seisab silmitsi COVID-19 pandeemia mõjuga. COVID-19 pandeemia jätkuva ebakindluse ajal on turistide 1 : 0,46 hinnang reisimise riskidele ja juhtimisele otsustava tähtsusega nende 1 euro turismisektoris reisisihtkohtade valimisel. Seetõttu oleme valinud turismistrateegia loob 0,46 eurot käivet pikkuseks 4 aastat, kuna pikemaajalisi plaane on praegu on keeruline teistes sektorites teha ja lühiajaline plaan võimaldab strateegiasse paindlikult sisse viia mõjudest tulnud muudatusi. Strateegia koostamisel oleme turismi trendidest lähtudes kaardistanud ära nii võimalused kui ka väljakutsed. 1 : 0,33 Reisipiirangute ja nõudluse suure languse tõttu vähenes Maailma iga turisti kulutatud Turismiorganisatsiooni (UNWTO) baromeetri andmetel kahanes 1 eurost jõuab maksudesse 0,33 eurot rahvusvaheline turism 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga maailmas keskmiselt 73%, Eestis langesid välisturistide ööbimised ligi 70%. Viimati oli välisturismi maht Eestis nii madal aastatel 1999 ja 2000, kui Eesti polnud veel liitunud Euroopa Liiduga ning oli reisisihtkohana avastamata maa nii Euroopas kui ka kaugemal. Turisminõudluse taastumine kriisieelsele tasemele võtab McKinsey prognooside järgi aega neli kuni seitse aastat. Samas on turismisektor Eestile oluline majandusvaldkond, mille osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli kriisi eel ligi 8%. Turismil on suur majanduslik mõju ka teistele sektoritele, see kujundab Eesti kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi teiste riikidega, tasakaalustab regionaalset arengut ja pakub töökohti, mis on paljudele esimeseks võimaluseks tööturul alustada. TURISM ENNE COVID-19 JA HETKEL ENNE COVID-19 2019. AASTAL 2021. AASTAL turismiteenuste eksport 2,07 mld eurot 0,8 mld eurot (langus 63%) turismivaldkonna ametikohti III kv 28 860 22 560 (langus 22%) ööbimisi majutusettevõtetes 7 mln 4 mln (langus 43%) välisturismi osakaal 63% 32% Tallinna osakaal ööbimistes ca 47% 35% turismiteenuste osakaal ekspordis 10% 3% suur sõltuvus lähiturgudest siseturismist Eeldused: 2025. aastaks eesmärke seades tuleb arvestada, et ülemaailmne koroonaepideemia ei ole 2022. aasta alguseks veel läbi ning rahvusvahelist turismiäri takistavad endiselt liikumispiirangud ja isolatsiooninõuded. Eesmärkide seadmisel tuleb arvestada ka maailmas kujunevaid üldisi trende, mis mõjutavad külastaja käitumist ning otsuste tegemist. Strateegia lähtub eeldustest, et pandeemia kestab, kuid äritegevust ja piire ei suleta, äriturism taastub aeglasemalt: hübriidkonverentsid jäävad, kuid toimuvad ka füüsilised kohtumised; kliendid eeldavad, et turismitoote ja -teenuse pakkumisel arvestatakse kestliku arengu ja turvalisuse nõudeid. Strateegia koostamisel ei ole arvestatud võimaliku force majeure `iga. Strateegia elluviimise käigus viiakse vajadusel sisse tegevusplaani muutused, mis on seotud force majeure `iga. 3  TURISMI MÕJUTAVAD TRENDID → kestlik turism: keskkonnasõbralik majandamine ja teenused, kogukonna väärtustamine, pärimuskultuuri püsimine, jätkusuutlik äri → digimine: protsesside automatiseerimine, online-kättesaadavus, digiturundus, personaliseeritud teenus ja andmed, kaasaegsed tehnoloogiad → COVID-19 turvalisus: vastutustundlik teenusepakkumine, paindlik ja kohanemisvõimeline sektor → tarbija käitumisharjumused muutuvad: tarbija on teadlikum ja nõudlikum, segmentide piirid hägustuvad → heaolu kasvab ja elanikkond vananeb, tervise olulisus suureneb VÕIMALUSED VÄLJAKUTSED → digiriigi kuvand ja digitaalne valmisolek → välisturismi taastamine → kestlikkuse ja puhta looduse kuvand, → hooajalisus (u 37% suvekuudel), sh. 2023 rohepealinn Tallinn sh äriturismi madal osakaal → kirev kultuurikeskkond, → Eesti vähene tuntus ja eristuvus sh. 2024 kultuuripealinn Tartu → sektori siseriiklik maine ja tööjõupuudus, → kompaktsus ja vaheldusrikkus hariduse innovatsioon → distantstöö ja äriturismi potentsiaal → madal lisandväärtus ja ajakohastamist → restoranide kõrgelt hinnatud tase vajavad ärimudelid → terviseturismi pakkumise paljusus ja kvaliteet → piisava sagedusega otselennud Eestisse → reiside pikem kestus ja ühtlasem regionaalne jaotus, suuremad kulutused reisi kohta Turismi otsene ja kaudne mõju Turismist saavad nii otsest kui ka kaudset kasu riik, ettevõtted ja kohalikud inimesed. → Turismi maksu- (442 mln eurot) ja eksporditulu (10% kogu- ja 29% teenuste ekspordist) (2019). → Riigi maine. Iga rahulolev külastaja kui mainekujundaja oma kontaktvõrgustikus, sotsiaalmeedias jm. → Toetab äri- ja diplomaatilisi suhteid. Turismiteenus kujundab nauditavat elukeskkonda talentidele ja välisinvestoritele, reisimine vähendab umbusku ja pingeid, kultuuridevahelisi erimeelsusi rahvusvahelises plaanis. → Äriturism loob rahvusvahelisi eriala- ja ärikontakte, koostöösuhteid ning tutvustab Eesti edulugusid maailmas aidatas sellega kaasa paljude valdkondade arengule. → Pärimuse ja kultuuri säilitamine. Kultuuriliselt eripärased piirkonnad saavad tänu RIIK turismile nii sisulist kui ka majanduslikku motivatsiooni traditsioone hoida ja arendada. → Tööhõive. Turism mõjutab ka teiste valdkondade tööhõivet ja tegevust peale turismisektori: ehitus, põllumajandus, haridus, kultuur jne. → Regionaalse rikkuse kasv. Kõik eristuvad piirkonnad loovad külastusmotivatsiooni omamoodi. → Teenimisvõimalus nii sise- kui eksporditurult. Teenusega saab alustada väikeses mahus ainult siseturu jaoks ning kogemuse kasvades laiendada tulubaasi, pakkudes elamusi rahvusvaheliste turgude külastajatele. → Kohaliku potentsiaali rakendamine. Traditsioonide elamuslik pakkumine turismitoodetes toob välja piirkonnale eriomase ja võimaldab kujundada teenuseid, mida tullakse tarbima just konkreetsesse piirkonda. → Kogukondlikkus ja koostöö. Terviklik külastajateekond eeldab, et ETTEVÕTE omavahel tegutsevad koordineeritult eri tüüpi ettevõtjad: tööd jätkub nii majutajatele, toitlustajatele kui ka elamuste pakkujatele. → Elukeskkonna areng. Turismi investeeringud taristusse jm toovad otsest kasu ka kohalikele, kes paranenud ja mitmekesistunud elukeskkonnast igapäevast kasu saavad. → Esimesed kogemused tööjõuturul. Noortele sageli esmane töökogemus ja teenistusvõimalus. → Kultuurielamused ja suhtlusvõimalused. Suursündmuseid, kontserte, festivale jm üritusi ei saaks sageli toimuda ilma turistide osaluseta. Mitmekesise publiku kogunemine ja vahetu suhtlus paneb aluse järgmistele ettevõtmistele. → Paremad rahvusvahelised transpordiühendused ja ühistransport. Majanduslik tasuvus, sagedus ja kvaliteet kasvab kui liine kasutavad lisaks kohalikele ka turistid. ELANIK → Uhkus oma riigi ja piirkonna üle. Infoühiskonnas kiiresti leviv ja võimenduv info asetab teiste pilgu läbi nähtud faktid ka kohalikul tasandil uude konteksti: kuidas teised meid näevad, mida haruldast ja väärtuslikku on meil võrreldes muu maailmaga, mida me ise ei märka. 4 2. Visioon, eesmärgid ja tegutsemispõhimõtted Visioon: Eesti turismisektor on 2025. aastal elujõuline ja kohanemisvõimeline → Eesti turismisektoris on toimunud arenguhüpe – ettevõtted ja sihtkohad on paindlikult ja uuenduslikult kohanenud tarbijate ootustega ning kasvanud on turismisektori lisandväärtus. → Eesti on nutikas ja roheline sihtkoht, mis pakub terviklikku külastajateekonda ja kestlikku turismitoodet. → Eestisse reisivad teadlikud ja aega väärtustavad külalised, kes hindavad Eesti kultuuri- ja looduspärandit. → Külastaja viibib Eestis kauem, lahkub rahulolevana ning plaaniga Eestisse naasta. → Eesti turismisihtkohtade arendusorganisatsioonid on strateegiliselt juhitud ning toimub sisuline koostöö Eesti turismisektori osapoolte vahel. Eesmärgid Visiooni elluviimiseks püstitab riik strateegilised eesmärgid kolmes prioriteetses valdkonnas: → Toote- ja sihtkohaarendus: Eesti on kestlik turismisihtkoht, mis pakub külastajale vaheldusrikast ja ehedat reisielamust kõikidel aastaaegadel. → Nõudluse taastamine: Eesti külastatavus ja turismiteenuste eksport ületab kriisieelset taset. → Ühenduste tagamine: Eesti on hästi ühendatud peamiste sihtturgudega ning pakutavad turismitooted ja -teenused on mugavalt ligipääsetavad. S I HTKOHAA JA RE E- N OT DU TO S Sobiv Sobiv transport toode S TA M I N E ÜHENDU Sujuv külastaja- teekond A TA ST E TA S E L U G AM INE NÕ UD Elujõuline ja kohanemisvõimeline turismisektor aastal 2025 5 Strateegia mõõdikud 2025. aasta lõpuks ületab turismiteenuste eksport kriisieelset (2019) taset. Eksporditulu kasv tuleneb pikemast külastuse kestusest ja suuremast keskmisest kulutusest külastaja kohta. Nii kasvab turismisektori lisandväärtus ja kestlikkus. Turismistrateegia elluviimist ja tegevuste tulemust hindame mõõdikute alusel. 2019. aasta oli Eesti turismile edukas ning strateegia tegevuste eesmärgiks on ületada seda taset, seetõttu on strateegias kasutatud lisaks baasaastale ka võrdlusaastat 2019. 2019. võrdlusaasta 2020. baasaasta Sihttase 2025 Turismiteenuste eksport 2,07 mld 0,76 mld 2,3 mld Sise- ja välisturistide 7 mln 3,7 mln 7 mln ööbimiste arv kokku Välisturistide Eestis 3,3 ööd 3,9 ööd 4 ööd viibimise kestus Väliskülastaja keskmised 255 eurot 255 eurot 331 eurot* kulutused Turismiettevõtete 17 700 eurot 12 460 eurot 25 000 eurot lisandväärtus töötaja kohta Tallinna Lennujaama regulaar- 36 20 50 liinide arv aasta jooksul kokku *prognoosi aluseks on inflatsioon ja kulutuste kasv tänu reisi kestuse pikenemisele. 6 Läbivad tegutsemispõhimõtted Strateegia elluviimisel on aluseks turismisektori ühiselt kokku lepitud tegutsemispõhimõtted, millest lähtuvad oma töös nii turismiettevõtted kui ka turismi arendavad sihtkohaorganisatsioonid ja riigiasutused: KLIENDIKESKSUS UUENDUSMEELSUS KESTLIKKUS → asetame kõigi tegevuste → oleme innovatiivsed → oleme Eesti üle uhked, keskmesse külastaja ja koostöövalmid väärtustame kohalikku ja külalislahkuse turismiteenuste ja kultuuri, keskkonda -toodete arendamisel ning kogukonda → oleme kursis trendidega ja ning turundamisel paneme rõhku asjakohaste → teeme sisukat koostööd andmete kogumisele, et → oleme muudatustele sektori arendmaisel, teha kvaliteetseid ja külastaja avatud ning kasutame turundamisel ja seisukohast parimaid otsuseid kaasaegseid tehnoloogiaid maine tõstmisel ja teenusedisaini → meie valikute aluseks on → eelistame Eesti turismi kui terviklik külastajateekond ja → oleme uuendusmeelsed terviku ja pikaajalistest näeme selle kujundamises tööandjad, pakume arengueesmärkidest sektori teisi osalisi töötajatele lähtuvaid lahendusi koostööpartneritena arenemisvõimalusi → panustame ÜRO kestliku → toome turundades esile arengu eesmärkide toote atraktiivsed küljed, kuid täitmisse (UN Sustainable arvestame, et kõik antud Development Goals lubadused elamuste kohta 17). Turismistrateegia tuleb ka külastajani viia tegevuses keskendume eelkõige eesmärkidele: 8, 9, 11, 12, 13 ja 17. Täpsutused lisas 7  3. Tegevussuunad 3.1. Eesmärk 1: toodete ja sihtkohtade arendamine Turismitoodete ja sihtkohtade arendamise eesmärk on, et Eestisse tuleks teadlikumad väliskülastajad, kes viibivad Eestis kauem ning tarbivad mitmekesisemalt. Peamine fookus on digi- ja rohepöördel turismisektoris, aga ka koostööl, külalislahkusel ja andmepõhisusel. Eesti turismi peamiste teemavaldkondade arendus põhineb järgmistel tugevustel: → Eesti kultuuril, mis on autentne ja värvikas. Eesti arhitektuur, ruumiline keskkond ning kultuuri- ja spordisündmused on tõestanud oma väärtust külastajate seas. → Eesti toit, mis on kirev segu erinevatest kultuuridest, köökidest ja ajastustest. Restoranide tase on väga kõrge, hinnatakse kohalikku toorainet. → Eesti loodusel, mis on vaheldusrikas ja lähedal. → e-Eesti kuvandil ja innovaatilisel ettevõtluskeskkonnal. Nimetatud tugevuste tõttu on ka turismitoote arendustegevused jagatud vastavalt nelja valdkonda: kultuuriturism, toiduturism, loodusturism ja äriturism. Need valdkonnad on kõrge kasutamata potentsiaaliga, kuid peamised põhjused, miks Eestisse tullakse ja mida minnes kiidetakse. Samuti on need teemad läbivad, sõltumata reisimotivatsioonist, olgu selleks siis linnapuhkus, perepuhkus, heaolu- ja tervisepuhkus. TEEMA KULTUURITURISM TOIDUTURISM LOODUSTURISM ÄRITURISM Kultuur – nii autentne Toit – harva motivaator Loodus – Eesti loodus Äriturism – ehk MICE- Eesti kultuur (Kihnu, Eestisse tulles, kuid pakub vaimset kosutust, valdkond (Meetings, setod, laulu- ja tantsupidu väga sageli peamine, aktiivpuhkuse võimalusi. Incentives, Conferences, jms) kui ka Eesti rikkalik mida mainitakse Eesti looduse varieeruvus Exhibitions) on ja kirev kultuuriruum Eestist lahkudes. on mitmekesise puhkuse kõige aeglasemalt ning -sündmused. heaks alustalaks. taastuv segment, eriti Kultuuriturismi Rahvusvaheliselt Väljakutseks on, kuidas konverentsiturism, edendame nii sündmusi tunnustatud pakkuda loodusturismi ilma mida mõjutab suuresti turundades kui ka neid kvaliteedimärgised ja keskkonda kahjustamata nii pandeemia kui ka toetades. Kultuuri- ja auhinnad gastronoomia ja kogukonda häirimata, hübriidürituste uus spordisündmused on valdkonnas on turismi läbimõeldud teenusena normaalsus. Võrreldes oluliseks lisamotivaatoriks arendamisel ja külastajate ning võimalusel küsida Põhjamaadega on või esmakordseks riiki meelitamisel selle eest ka väärilist tasu. äriturismi osakaal väike. põhjuseks Eestit külastada olulised, et näidata Eesti Pärast COVID-19 on ning parim võimalus toitlustusasutuste ja aga suurenenud Eesti kohtuda kohalike gastronoomiasektori kui sihtkoha potentsiaal kogukondadega. kõrget taset. Gastronoomia – otsitakse uusi ja kõrge tase annab suure kompaktsemaid kohti, panuse elamusse, mille kuid arenguriikidesse turist riigis saab. ei julgeta veel minna. FOOKUS → pärandkultuur → kvaliteeditaseme → koostöö → korporatiivüritused → arhitektuur ja rahvusvahelise kogukondadega → konverentsid → kultuurisündmused tuntuse tasakaal → koostöömudelid → distantstöö ja ja -festivalid → restoranide sektoris diginomaadid → muuseumid tunnustamine → kättesaadavus → koostöömudelid → filmiturism → kohaliku tooraine → tasuta ja tasuliste sektoris → spordisündmused väärtustamine teenuste tasakaal → rahvusvahelised toidu- ja joogiüritused 8 3.1.1. Uuenduslike turismitoodete arendamine EESMÄRK OLULISEMAD TEGEVUSED TULEMUS 2025 Eesti sihtkohtades → Kultuuriturismi marsruutide → Kultuuri- ja spordisündmused koostamine. aitavad kaasa hooajalisuse on omanäolised ja → Kultuuriturismi ökosüsteemi vähendamisele - aastaks 2025 piirkonnapõhised on kevad-, sügis- ja talvekuude arendustegevused ja kultuuriturismi tooted. teemapakettide koostamine. osatähtsus kasvanud 64%ni. → Sise- ja välisturistide ööbimised väljaspool Tallinna moodustavad vähemalt 58% kogu Eesti ööbimistest. Eesti on külastajate → Toiduturismi uuringu ja → Toiduelamused on lähiturgudel analüüsi läbiviimine. kolme põhjuse seas, seas hinnatud hea hinna → Toiduturismi rahvusvahelise miks Eestisse reisida. ja kvaliteedi suhtega kvaliteedimärgise juurutamine. → Lähiriikide külastajatest toiduturismi sihtkoht. vähemalt 80% hindavad → Toiduturismi arendustegevused. toiduelamuse hinna ja kvaliteedi suhet heaks ja väga heaks. Eesti loodusturismi → Loodusturismi uuringute ja → Aastal 2025 nimetab analüüside koostamine. vähemalt 10% külastajatest tooted on kestlikud ja → Loodusturismi ökosüsteemi looduses viibimist peamiseks pakuvad külastajatele reisimotivatsiooniks. arendustegevused. ehedaid elamusi, säilitades (2017 - 4%) → Väliskülastajate ootustele looduskeskkonna tasakaalu. vastavate toodete valiku laiendamine. → Loodusgiidide koolitused. Eesti on tuntud ja → Tallinna Linnahalli → Aastaks 2025 on multifunktsionaalse rahvusvaheliste konverentside ja atraktiivne äri- ja konverentsikeskuse rajamine. korporatiivürituste arv jõudnud konverentsiturismi sihtkoht. kriisieelsele tasemele (1200 → Konverentsi- ja ärituristile kvaliteetsete teenuste üritust. Allikas: Meetings.ee). pakkumise laiendamine sh → International Congress & kaugtöövõimaluste arendus. Convention Association → Uuenduslike teenuste ja (ICCA) konverentsisihtkohtade digitaalsete konverentsi- pingereas on Eesti lahenduste arendamine. endiselt Baltimaade juhtiv konverentsiriik. (Allikas: ICCA) → Eestile olulistes valdkondades regulaarselt toimuvate ankurkonverentside ellukutsumine. 9 3.1.2. Sihtkohtade arendamine EESMÄRK OLULISEMAD TEGEVUSED TULEMUS 2025 → Turvalise ja külalislahke → ReviewPro andmebaasis online- Külastajad hindavad turismiteenuse arendamiseks kanalitest koondatud külastajate Eesti külalislahkust tagasiside koondhinde (GRI) suunatud tegevused. kõrgelt ja tunnevad, tõus vähemalt 0,1% aastas. → Külalislahkuse arenguprogrammi (Külastajate rahulolu Eesti et neist hoolitakse. elluviimine koostöös turismiteenuste kvaliteediga) sihtkohadega. → Turismi külastuskoormuse hajutamine. Sihtkohtade strateegiline → Sihtkohtade → 5-8 toimivat sihtkoha koostöökontseptsioonide turismiorganisatsiooni (DMO). juhtimismudel on koostamine. → Sise- ja välisturistide toimiv ja tõhus. → Sihtkohtade kolmeetapilise ööbimised väljaspool Tallinna arenguplaani elluviimine ja moodustavad vähemalt 58% sihtkohtade terviklik juhtimine. kogu Eesti ööbimistest. Tervikliku klienditeekonna ja eristuvate toodete arendamine. 3.1.3. Innovatsiooni-, rohe- ja digipööre EESMÄRK OLULISEMAD TEGEVUSED TULEMUS 2025 Eesti turismitooted ja → Rahvusvaheliste roheliste → Eesti on säästva turismi sihtkohtade, GreenEST ja (Sustainable Travel Index) sihtkohad on kestlikud ringmajanduse programm. edetabelis 4. kohal. ja eristuvad. → Kestlikult tegutsevate → Kestlikult tegutsevate turismiettevõtjate tunnustamine turismiettevõtjate võrgustikus ja keskkonnamärgised. osaleb vähemalt 150 ettevõtet. → Roheinvesteeringute ja → Roheliste sihtkohtade võrgustiku ressursisäästu toetusvõimaluste Green Destinations Awardi omab info ning parimate vähemalt kuus Eesti sihtkohta. praktikate jagamine. Eesti turismiettevõtted → Turismisektori → Välisturistide Eestis viibimise tootearenduse toetus. kestus on keskmiselt on elujõulised, → Uute ärimudelite toetus. vähemalt 4 ööd. uuendusmeelsed ja → Teemavaldkondade võrgustike → Turismiettevõtete lisandväärtus jätkusuutlikud. on vähemalt 41% kõrgem ja marsruutide arendamine. kui 2019. aastal. Digitaliseerimine annab → Kesksete digilahenduste toetus. → Ettevõtjate halduskoormus on → Toetus liidestamiseks vähenenud, digilahendused konkurentsieelise kesksete digilahendustega. toetavad ressursihaldust, ja efektiivsuse. andmete kogumist, → Digitaliseerimise analüüsi ja edastamist. teekaardi toetus. 10 3.1.4. Teadmiste ja oskuste arendamine EESMÄRK OLULISEMAD TEGEVUSED TULEMUS 2025 Majutuse, toitlustuse ja → Turismiõppekavadel → Nominaalajaga võimaldatakse paindlikku turismiõppekavade* lõpetanute turismi õppekavad on õppekorraldust ning osakaal kõrghariduses on ajakohased, vastavad varasema õpi- ja kasvanud (2021 55,8%). valdkonna vajadustele ja töökogemuse arvestamist. → Nominaalajaga valmistavad ette piisavalt → Turismiõppekavade turismiõppekavade lõpetanute turismisektorile vajalike arendamisel tehakse koostööd osakaal kutsehariduses on tööandjate ja vilistlastega, kasvanud (2021 56,7%). oskustega töötajaid. õppekavade sisu kujundamisel → Kutseharidusõppe ja vastuvõtu kavandamisel turismiõppekavade lõpetanute arvestatakse tööturu signaale erialane rakendumine** 1a ja 5a ja OSKA valdkondlike peale lõpetamist on kasvanud aruannete ettepanekuid. (2020 37,4% ja 25,7%). → Kõrgharidusõppe turismiõppekavade lõpetanute erialane rakendumine 1a ja 5a peale lõpetamist on kasvanud (2020 14,5% ja 14,2%) turismiõppekavade lõpetanute erialane rakendumine 1a ja 5a peale lõpetamist. Turismisektori → Ärimudelite mentorprogrammiga → Turismiarenduskeskuse jätkamine. koolitustel osalejad hindavad töötajatel on paindlikud, → Praktilise e-õppe koolituste kasulikkust vähemalt nutikad ja praktilised hindega 4,6 viiepallisüsteemis. platvormi arendus. koolitusvõimalused. → Mikrokvalifikatsiooniõpet → Erinevate koolitusprogrammidega jätkamine: kriisist kasvamise reguleeriv õigusakt on vastu meistriklass, digiturundus, võetud ja rakendatud. digitaliseerimine, ärimudelite → Rahulolu turismisektori kaasajastamine ja teenusedisain, täiendkoolitustega on kasvanud. tehisintellekti ärivõimalused jmt. → Mikrokvalifikatsioonidele töötajate ja tööandjate vajadustega arvestava õigusliku raamistiku loomine. → Turismisektori tööjõu ja oskuste vajaduse uuringud. Sihtkohtade ja ettevõtete → Sektori asjakohaste → Külastajateekonna andmed arendustegevuste, andmete koondamine. ja statistika on ettevõtjatele → Turismiandmete või sihtkohale lühikese turunduse ja müügi jagamine huvilistele. viitega kättesaadavad. planeerimise jaoks on → Turismimajanduse osakaal Eesti → Võimaluste otsimine olemas vajalikud ja turismistatistika satelliitkonto majanduses ja tööhõives ning asjakohased andmed. koostamise jätkamiseks. turismi lisandväärtuse andmed (satelliitkonto põhinäitajad) → Statistikaamet avaldab avaldatakse võimalikult lühikese majutatud turistide ja viitajaga (2020 - 48 kuud). ööbimiste arvu kuude ja maakondade kaupa, eraldi reisi eesmärgi ning 50 suurema elukohariigi kaupa. *Turismiõppekavad on järgmistesse õppekavarühmadesse kuuluvad õppekavad (sh kõik õpped ja tasemed): Majutamine ja toitlustamine; Reisimine, turism ja vaba aja veetmine; Isikuteenindus, mujal liigitamata **Erialane rakendumine: Töötamine EMTAK koodidel 55, 56 ja 79 11 3.1.5. Ettevõtluskeskkonna arendus EESMÄRK OLULISEMAD TEGEVUSED TULEMUS 2025 Turismi ettevõtluskeskkond → Paindliku ja ajakohase → Seadustes arvestatakse sektori turismiettevõtluse eripärade ja vajadustega arvestab uute ärimudelitega. regulatiivse keskkonna ning ettevõtluskeskkonna loomine ja rakendamine. kujundamisel kaasatakse → Turismivaldkonna nõuete sektori esindajad. lihtsustamine ja bürokraatia → Ettevõtete halduskoormus on vähendamine. mõistlik, sest andmevahetus → Ettevõtete haldus- ja põhineb ühekordse info aruandluskoormuse esitamise põhimõttel. vähendamine ning e-teenuste arendus. → Stabiilse maksukeskkonna säilitamine. Tööjõupoliitika toetab → Paindliku tööjõupoliitika → Sektori vajadusi arvestav kujundamine ning turismisektori tööseadusandlus, mille sektori jaoks vajalike jaoks vajalike oskustega tööjõu kujundamisel kaasatakse töötajate leidmist. kättesaadavuse lihtsustamine. sektori esindajaid. → Turismisektori oskuste ja tööjõuvajaduse uuring. → Dialoog haridus - ja tööjõuturu valdkonna esindajate ja seotud ministeeriumitega. → Sotsiaalministeeriumi tööampsude mõjuanalüüs (2022). 12 3.2. Eesmärk 2: nõudluse taastamine Turundustegevustes on fookuses teadlik külastaja, kes huvitub Eestist rohkem kui vaid üheks reisiks, soovib jääda kauemaks ning on valmis mitmekesisemalt teenuseid tarbima ja rohkem kulutama. Turundus arvestab nn uue normaalsusega ja rõhutab teemasid, mis on tänapäeva reisihuvilistele olulised, nagu näiteks turvaline sihtkoht, jätkusuutlik ja roheline mõtlemine, vastutustundlik ühiskond ja kogukonna kaasatus. Kiire kohanemisvõime, arvestamine ettearvamatusega ning ülikiire ja paindlik tegutsemine on lähiaastate turundustegevuste võtmesõnadeks. Turismiturunduses tõstetakse esile tunnustusi, mida Eesti on pälvinud, nagu näiteks 2023. aasta Euroopa Roheline Pealinn Tallinn või 2024. aasta Euroopa Kultuuripealinn Tartu. Sihtriikide valikul lähtutakse prioriteetidest ning liigutakse nende vahel vastavalt võimalustele. 2025. aasta lõpuks on soov olla täismahus tegev kõigil olulistel sihtturgudel, sh kaugturud. I prioriteet II prioriteet III prioriteet Turgudel tegutsemise loogika: → I prioriteet: lähiturgude nõudluse taastamine nii kiiresti kui võimalik, tehes pidevalt laiahaardelisi turundus- ja müügiedendustegevusi. Lähiturud on naaberriigid ja riigid, kust saab Eestisse mitte rohkem kui kahe lennutunniga. → II prioriteet: Euroopa riigid, kust on Eestisse otselennuühendused ja mille külastajate osakaal on Eestis olnud järjepidevalt suur (Saksamaa, UK jt) või kus on rohkesti potentsiaali Eestit avastama tulla (Šveits, Austria, Holland, Belgia, Itaalia jt). Kommunikatsiooni, turundust ja müügiedendust tehakse vastavalt turismi võimalikkusele, aga oluline on pidevalt olla pildis ja aktiivne ka turismile passiivsetel aegadel. → III prioriteet: kaugturud. Kui turism on lubatud, siis viiakse ellu täiemahulised turundustegevused. Seni toimub pidev minimaalne tegevusfoon, et hoida huvi ja tekitada Eesti-teadlikkust. Kaugturgudel tehakse ka koostöö naaberiikidega (Balti riigid või Soome). 13 3.2.1. Sõnumistrateegia ja sihtrühmad Turismistrateegia nõudluse taastamise tegevused viiakse ellu, kasutatades sõnumit “Estonia. It’s about time”. Aeg on meie kalleim vara – me kõik soovime seda tähendusrikkalt kasutada. Eesti on sihtkoht, mis pakub mitmekesist ja vaheldusrikast reisielamust väikesel pinnal. Siin kulgeb aeg külastaja valitud tempos. “Estonia. It’s about time” kontseptsiooni toetab Eesti väiksus, kompaktsus ja eriilmelisus – small in size but big in experience – võimalus lühikese ajaga kogeda paljut või nautida aja kulgemist aeglaselt reisides (slow travel). Aega tähtsustav unikaalne müügiargument kõnetab nii lähi- kui ka kaugturgude külastajat, nii puhkajat kui ka ärituristi. Reisimotivatsioon liigub üha enam huvipõhise reisimise suunas – inimene soovib reisida, et saada elamus just teda sügavalt puudutaval ja huvitaval teemal (passion based travelling). Mida rikkalikum on Eesti turismipakkumine, seda täpsemalt peab turundustegevus leidma vastava kirega potentsiaalse külastaja ning eristuma temale täpselt sobiva pakkumisega. Kuigi piirid sihtrühmade vahel hägustuvad, siis põhifookusena hoiame sihikul 3+1 (loodus, kultuur, toit + äriturism) sihtrühmi, kellele läheneme ennekõike nende kire (passion) kaudu, kuid leiame ka ühisosi teiste teemadega. Kultuurigurmaanid (Culture Scouts): kohalikust kultuuriskeenest ja kultuuriga seotud elustiilist inspireeruvad inimesed, keda paeluvad arhitektuur, kunst, disain, muusika, pärandipaigad ja ajaloojäljed. Toidunautlejad (Flavour Seekers): külastajad, kelle jaoks söömine on vaid osa toiduga suhestumisest. Neid huvitab kõik alates sellest, kust tulevad nende eine koostisosad, kuni roogi valmistava koka salajaste nippide ja lugudeni. Looduslembesed (Natural Nomads): kiire elutempoga tegusad inimesed, kes soovivad puhkusereisile tulles aja maha võtta ning leida eheda ja rikkumata looduse rüpest heaolutunnet ja tasakaalu iseendas. Ärituristid: MICE-i valdkonna (Meetings, Incentives, Conferences, Exhibitions) reisil osalejad on enamasti seotud mõne kindla teemaga ning nende reisi motiveerib töökoht, kool, teadusasutus vms. Sellesse rühma kuuluvad ka distantstöötajad ja diginomaadid. Neile on oluline nii meeldiv reisikogemus kui ka sihtkoha suutlikkus pakkuda heal tasemel digitaalseid teenuseid. 3.2.2. Nutikas andmepõhine turundus EESMÄRK OLULISEMAD TEGEVUSED TULEMUS 2025 Nõudluse kiire → Ülikiired ja paindlikud → Väliskülastajate keskmised turundustegevused Eesti kulutused on suurenenud 255 taastumine ja keskmise lähiriikides ja Euroopa eurolt vähemalt 331 euroni. kulutuse suurenemine olulisematel sihtturgudel. → Välisturistide ööbimiste arv külastaja kohta. → Soome turu kiirele kokku vähemalt 4,1 mln aastas. taastumisele suunatud → Siseturistide ööbimiste arv turundus ja kommunikatsioon kokku vähemalt 2,9 mln aastas. „Eestisse on lihtne tulla”. → Siseturismi kampaaniate läbiviimine eesmärgiga hooajalisust vähendada. → Digikanalites info jagamine ja külastajale ostu võimalikult lihtsaks tegemine. → Nutikas andmetel põhinev ja eristuv turundus huvipõhise reisimise võimaluste tutvustamiseks (passion based travelling). 14 3.2.3. Huvipõhistele segmentidele suunatud turundus EESMÄRK OLULISEMAD TEGEVUSED TULEMUS 2025 Eesti on sihtturgudel → Tervise- ja heaoluturismi → Välisturistide Eestis viibimise kommunikatsiooni- ja kestus on keskmiselt atraktiivne erinevatele turundustegevused. vähemalt 4 ööd. huvipõhistele segmentidele. → Pereturismi ja atraktsioonide → Väliskülastajate keskmised kommunikatsiooni- ja kulutused on suurenenud 255 turundustegevused. eurolt vähemalt 331 euroni. → Aktiivse puhkuse ja sporditurismi kommunikatsiooni- ja turundustegevused. → Ökoturismi kommunikatsiooni- ja turundustegevused. 3.2.4. Äriturismi ja sündmuste turundus EESMÄRK OLULISEMAD TEGEVUSED TULEMUS 2025 Eesti on tuntud ja eristuv → Äriturismi rahvusvaheline → Aastaks 2025 on konverentside turundus ja sihtkoha välisdelegaatide arv taastunud äriturismi sihtkoht. kuvandi tugevdamine. vähemalt 2019. aasta tasemele → Koostöövõrgustike hoidmine (57 730 külastajat aastas. ja arendamine, sh Eestisse Allikas: Statistikaamet). olulisi konverentse toovate valdkondlike ekspertide konverentsisaadiku programm. → Eesti kui motivatsioonireisi sihtkoha turundamine. → Rahvusvaheliste mitmepäevaste konverentside toetus ja bidding’u toetus (toetus kaaluka rahvusvahelise konverentsi Eestisse toomiseks). 3.2.5. Eristuv kultuuri- , toidu- ja loodusturismi turundus EESMÄRK OLULISEMAD TEGEVUSED TULEMUS 2025 Eesti on hinnatud → Eesti kui kultuuriturismi → Toetatud sündmustega sihtkoha kommunikatsiooni- ja lisandub aastatel 2022-2025 kultuuri-, toidu- ja turundustegevused sihtturgudel. väliskülastajate ööbimisi loodusturismi sihtkoht. vähemalt 140 000. → Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetused. → Eesti nähtavuse suurendamine rahvusvahelistel kultuuri- ja spordisündmustel. → Eesti kui toiduturismi sihtkoha kommunikatsiooni- ja turundustegevused sihtturgudel. → Loodusturismi võimaluste turundustegevused sihtturgudel. 15 3.3. Eesmärk 3: ühenduvus Rahvusvahelise reisimise ja turismiteenuste ekspordi taaskäivitamiseks on esmatähtis reisimist soodus- tavate rahvusvaheliste transpordiühenduste taastamine, uute loomine ja võrgu pidev arendamine. Eesmärgiks on ka ligipääsetav ja terviklik külastajateekond Eesti sihtkohtade vahel: reis toimib minimaalse ooteajaga kõigis etappides, hõlbus on leida infot turismiteenuste ja kohapealse transpordi kohta ning ka külastajale sobilikult eri transpordiliike ühendades Eestit mitmekülgselt avastada. 3.3.1. Rahvusvaheliste ühenduste tagamine EESMÄRK OLULISEMAD TEGEVUSED TULEMUS 2025 Sihtturgudelt on → Liinifondi programmi → Tallinna Lennujaamal on vahendite abil prioriteetsete regulaarliinide arv aasta Eestisse mugav tulla. otseühenduste turundamine. jooksul kokku (suve- ja → Kampaaniad, meedia- ja talvehooajal) vähemalt 50. kommunikatsioonitegevused → Tallinna Lennujaamal on ühendus ning kontaktüritused vähemalt 15 sõlmjaamaga. strateegilistel sihtturgudel. → Laevakülastused Helsingist ja Stockholmist on taastunud vähemalt 2019. aasta tasemele. (4306/339 külastust) 3.3.2 Tervikliku külastajateekonna arendus EESMÄRK OLULISEMAD TEGEVUSED TULEMUS 2025 Piiriületus on sujuv ja → Külastajatele võimalikult → Külastajad tunnevad end sujuva piiriületuse Eestisse saabumisel ja siin külastajatele on kohapeal tagamine riiki saabumisel reisides turvaliselt ja mugavalt. tagatud turvatunne. ja lahkumisel, arvestades kehtivaid tervisenõudeid. Eesti sihtkohtade → Ühilduvate turismimarsruutide → Ühtse piletimüügisüsteemi arendamine. olemasolu. vaheline transport on → Eri transpordiliike ühendava → Külastajate rahulolu hinnang mugav, kvaliteetne ja ja kogu teekonna jaoks ühise transpordiühendustega on keskkonnasõbralik. piletimüügisüsteemi arendamine. 3,9 viiepallisüsteemis. → Väikesadamate võrgustiku turismiteenuste arendamine ja turundamine. 16 EESMÄRK OLULISEMAD TEGEVUSED TULEMUS 2025 Külastajateekond on → Rahvusvaheliste ja riigisiseste → Külastajate rahulolu hinnang transpordiliikide omavahelise transpordiühendustega on sujuv, keskkonnasõbralik ühenduvuse parandamine ning 3,9 viiepallisüsteemis. ja ligipääsetav. arendamine (nt õhutakso). → Sise- ja väliskülastajate külastajateekonna kitsaskohtade kaardistamine nende parandamiseks. → Keskkonnasõbralike transpordiühenduste loomine ja teenusepakkumise laiendamine. → Ligipääsetavuse juhendite koostamine ning universaalse disaini põhimõtetele vastavate turismimarsruutide arendamine ja info kättesaadavaks tegemine. 3.3.3. Online-kättesaadavuse parandamine EESMÄRK OLULISEMAD TEGEVUSED TULEMUS 2025 Turismiinfo on külastajatele → Turismiinfosüsteemi puhkaeestis. → Külastajate rahulolu hinnang ee/visitestonia.com arendamine. info kättesaadavusele vähemalt kiiresti kättesaadav kogu → Visit Estonia veebilehele 4 viiepallisüsteemis. külastajateekonna ulatuses. inspireeriva sisu loomine → Kaasatuse % ja turismiinfo levitamine visitestonia.com veebilehel (user erinevates kanalites. engagement) vähemalt 92%. → Transpordiinfo, sh → Turismiobjekti konversiooni jalgrattateede kaartide määr (CTA conversion levitamine eri infokanalites. rate) visitestonia.com veebilehel vähemalt 7%. 17 4. Strateegiline juhtimine, koostöömudel Strateegias toodud eesmärkide parimaks elluviimiseks on vajalik sektori struktureeritud ja eesmärgipärane koostöö, kus strateegia eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, selle peamine elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiarenduskeskus ning turismisektor koos seotud valdkondade esindajatega on turisminõukojana kaasatud. Regulaarne tegevussuundade jälgimine ja täiendamine turisminõukoja poolt (Turismiarenduskeskus, MKM, nõukoja liikmed) loob võimaluse olla paindlik ja reageerida muudatustele eesmärkide täitmise nimel kiiresti. Strateegia ja selle Strateegiliseks Iga-aastase detailsema eesmärkide elluviimiseks nõuandvaks ühenduseks tegevusplaani koostaja seab MKM proriteedid on turisminõukoda, kuhu ja peamine elluviija on ja planeerib rahastuse kaasatakse ka ettevõtete Turismiarenduskeskus. ühenduste, sihtkohtade Partneritena on kaasatud ja seotud valdkondade sihtkohad ja ettevõtted ministeeriumite määratud esindajad Turismistrateegia elluviimiseks peavad hästi toimima järgmised koostöömudelid: → I Koostöö ettevõtete ühenduste, vedajate, Eestisse saabumise väravate (lennujaamad, bussi- ja raudteejaamad, sadamad) jt võtmepartneritega. Turismistrateegia keskmes on turismiettevõtja, kes teenust osutab ning kelle heaks ja arenguks tegevusi ellu viiakse. → II Koostöö sihtkohtadega – sihtkohti esindavad DMOd (Destination Management Organization), sihtkoha arendusorganisatsioonid, mis lähtuvad oma tegevuses külastajateekonnast, mitte maakondade piiridest, ning juhivad piirkonna turismi arengut strateegiliselt. Turismiarenduskeskus toimib kogu Eestit katva DMOna, piirkondlikud DMOd on oma regioonis turismivaldkonna strateegilised juhid ja tegevuste elluviijad. Turismiarenduskeskus kui juhtiv DMO külalislahkus turundus teema- kompetentsid kestlik turism diginähtavus ja kvaliteet ja müük valdkonnad ja andmed DM01 DM02 ... DM06 18 → III Strateegia elluviimiseks tehakse turismialast koostööd erinevate riikidega, jagatakse parimaid praktikaid ning osaletakse erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös näiteks European Travel Commission (ETC), Baltic Joint Tourism Comittee, Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD), Global Sustainable Tourism Council (GSTC), Foundation for Environmental Education (FEE), Euroepean Touroperator Assosiation (ETOA), Digital Tourism Think Tank (DTTT), ANTOR, Euroopa Liit, UNWTO jne. → IV Turismistrateegia elluviimise toetamiseks tagab MKM hästitoimiva koostöö turismivaldkonnaga seotud ministeeriumite ja asutustega. TTJA TRAM Tervise- amet- MKM Töö- inspekt- sioon saat- SoM konnad reisijate õigused ja tarbijakaitse transport (Eestisse ja Eestis) digiühiskonna areng VäM au- ligipääsetavus energiasääst oliit ded konsulid s nu u ika töö s ja nõ e ga te ar ste s ula urism ndu jõup o n rit esi alisu k ä lis ä öv turv s tö Kesk- o o k konna- rohepööre amet kaitsealad KIK matkarajad KeM Turismiarendus- MKMi tur ism keskus turismipoliitika i töö harid äri jõud us RMK tur ism m aa -j a ra r jõu iste nn a dig võõ e e- us Ee pii ino rtöö reg sa di d t st rko HTM OSKA tu üle vii it n kult aju piiri oi da loom t aa s alareng d uuri- e m a ar regiona d ema statistik kult en Kutse- ja maksu m g ja sp eumid muu kõrg- uurip isündm jand and koolid ord s use är aren MeM g SiM use PTA d PPA LEADER PRIA SMIT RM STAT KuM Muinsus- kaitse- amet 19 Turismi väärtusahel Eesti kuvand Andmed ja Tagasiside uuringud Teenuse TURISMI Kompetentsid pakkumine VÄÄRTUSAHEL Müügiedendus Tootearendus ja müük Turundus ja kommuni- katsioon 20 Lisad Eesti rahvusvahelised tunnustused #1 1 #1 #1 2024 KONGRES E-RESIDENTSUS BIG 7 TRAVEL ACI 2021 Tartu Euroopa MAGAZINE 2021 (maailmas) 2021 Tallinna Lennujaam – kultuuripealinn parim konverentside DIGITAL NOMAD VISA parim distantstöö Euroopa parim sihtkoht (Euroopa Liidus) koht maailmas lennujaam #4 2023 #7 #1 #7 SUSTAINABLE Tallinn Euroopa WHO 2021 KAYAK 2021 2021. TRAVEL INDEX 2021 Rohepealinn puhtaim õhk Hiiumaa – parim peakokkade võistlusel Euroopas maailmas eraldatud saar Bocuse d’Or Euroopas Mõisted Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest turismiteenustest, mida külastaja reisil tarbib. Kestlik turismitoode on terviklik külastuselamus, mis väärtustab kohalikku kultuuri, keskkonda ja kogukonda ning loob majanduslikku kasu ettevõttele ja sihtkohale. Välisturul eristuv turismitoode on Eesti kultuuril, loodusel, identiteedil või pärandil põhinev pakkumine, mis eristub teistes riikides pakutavatest turismitoodetest sisu, teeninduskontseptsiooni, asukoha, pakkumisaja, sihtrühma või turundussõnumi poolest. Külastajateekond hõlmab külastaja kokkupuutepunkte teenusepakkujate, sihtkoha, kohalike elanike ja teiste külastajatega teekonna eri etappides (sh reisimotivatsiooni tekkimine, info kogumine ning valikute ja broneeringute tegemine, kohaleminek ja kohapealsed tegevused, tagasipöördumine ning meenutusfaas), mille alusel kujuneb terviklik külastuselamus. Külalislahkus on külastaja ja võõrustaja vaheline koosmõju, mis kujuneb pakutava turismitoote, keskkonna ja omavahelise suhtluse alusel ning mille eesmärk on külastaja heaolu ja rahulolu tagamine. Lisandväärtuse andmete allikas on Statistikaamet EM001 “Ettevõtte majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi” aruanne. Turismisektorina arvestatakse tegevusalasid: majutus, toitlustus ning reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus. Ligipääsetavus on kogu elanikkonna kaasatus elu- ja infokeskkonda, mis tähendab, et kõikidele inimestele olenemata nende vanusest, soost, tervislikust seisundist või võimetest on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Digiturundus on sihitud, mõõdetud turundustegevus(ed) digikanali(te)s, mille eesmärgiks on leida üles pakutavatest toodetest ja teenustest huvitatud külastajad ning läbi sujuva külastajateekonna saavutada ärieesmärgid. 21 Sihtkoha arendusorganisatsioon (Destination Management Organization ehk DMO) on sihtkoha strateegiliseks juhtimiseks, arendamiseks ja turundamiseks loodud organisatsioon, mis koostöös teiste turismisektori osapooltega planeerib, koordineerib ja viib ellu sihtkoha arendus- ja turundustegevusi ning panustab toetava keskkonna loomisse. Kaasatuse % veebilehel (user engagement) kõikvõimalikud interaktsioonid, mida külastaja tegi veebilehel olles. Külastaja loetakse kaasatuks ka siis, kui ta peatus lehel vähemalt 10 sekundit. Turismiobjekti konversiooni määr (CTA conversion rate) veebilehel mõõdetud tegevused, mis toimuvad ainult ettevõtete objekti alamlehtedel. Arvestatakse erinevaid objektilehele lisatud linke, mis annavad külastajale võimaluse turismiteenusega tutvuda ning eelduslikult teha ka ostuotsust. Lühendid KIK Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus KuM Kultuuriministeerium KOV Kohalik omavalitsus LEADER EL programm maapiirkonnas kohaliku elu edendamiseks MeM Maaeluministeerium MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OSKA Tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosisüsteem PPA Politsei- ja Piirivalveamet PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PTA Põllumajandus- ja Toiduamet RM Rahandusministeerium SiM Siseministeerium SMIT Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus STAT Eesti Statistikaamet TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet TRAM Transpordiamet 22 Eelarve prognoos Rahastuskava prognoos tegevussuundade ja aastate kaupa, arvestades turismi elavdamise programmi ja 2021. aasta lisaeelarvega kinnitatud vahendeid. Tegevussuund 2022 2023 2024 2025 Kokku Turisminõudluse 8 850 000 8 850 000 8 850 000 8 850 000 35 400 000 taastamine Äriturism ja 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000 6 000 000 sündmuste toetus Toote- ja sihtkohtade 4 300 000 6 300 000 4 300 000 6 300 000 21 200 000 arendus React EU toetus 10 000 000 7 650 000 17 650 000 tootearenduseks Investeeringud (Tallinna 20 000 000 20 000 000 40 000 000 Linnahalli rekonstrueerimine) Rahvusvahelised ühendused 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000 6 000 000 ja sujuv klienditeekond Kokku 46 150 000 45 800 000 16 150 000 18 150 000 126 250 000 Seotus teiste riiklike strateegiatega Strateegia panustab Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kolme strateegilise sihi täitmisesse – oskused ja tööturg; majandus ja kliima; ruum ja liikuvus. Strateegia on seotud järgmiste arengudokumentidega: → Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 → Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 → Teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035 → Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2030 → Eesti välispoliitika arengukava 2030 → Eesti energiamajanduse arengukava aasta 2030 → Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 → Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 → Eesti digiühiskond 2030 → Kultuuri arengukava 2021-2030 (Kultuur 2030) → Strateegiadokument Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 → Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioondokument Eesti toit 2022−2025 23 Säästva arengu eesmärgid Turismi areng peab olema kooskõlas kõigi ÜRO säästva arengu eesmärkidega, kuid turismistrateegia tegevuses keskendume eelkõige eesmärkidele: 8, 9, 11, 12, 13 ja 17. Eesmärk 8. Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut ning tagada kõigile inimestele inimväärne töö. Tegevused: - Riikliku kestliku turismi programmi väljatöötamine ja elluviimine ning turunduskontseptsiooni loomine. Eesmärk 9. Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ja innovatsiooni. Tegevused: - Kestlikku turismimajandust toetava ja turisti vajadustega arvestava olulise taristu kavandamine ja väljaarendamine, sh transport, puhkealad jms. Eesmärk 11. Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks. Tegevused: - Roheliste sihtkohtade programmi elluviimine ja teadlikkust tõstvad tegevused (koolitused, seminarid, õppereisid jms). - Roheliste sihtkohtade roheliste turismiteenuste väljaarendamine ja turundus lõpptarbijale. Eesmärk 12. Tagada säästev tarbimine ja tootmine. Tegevused: - Kestliku turismi põhimõtteid järgivate ärimudelite toetamine. - Turismi teenusepakkujatele mõeldud keskkonnajuhtimise programmide tutvustamine, elluviimine ja teadlikkust tõstvate algatuste teostamine. - Kestliku arengu põhimõtete rakendamise mõju mõõtmise metoodikate väljatöötamine ja kasutuselevõtt (CO2 kalkulaator jms). Eesmärk 13. Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjude vähendamiseks. Tegevused: - Rohelistes sihtkohtades süsteemne turismi mõju seire, teavitus ning meetmete rakendamine. Tõhustatakse statistikakogumist ja andmeanalüüsi. - Roheliste sihtkohtade tegevuskavade tutvustamine otsustajatele ja elanikkonnale ning integreerimine kohalikesse arengukavadesse. - Algatused turismisektoris kliimamuutuste vastu võitlemiseks või mõju leevendamiseks (plastiku ja ühekordsete nõude vähendamine, puhta joogivee kättesaadavuse suurendamine jms). Eesmärk 17. Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus. Tegevused: - Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega GSTC, FEE (Green Key), Green Destinations, GoodPlace jt säästva turismi arengut suunavate partneritega. - Rahvusvaheline koostöö parimate praktikate leidmiseks, nn säästva arengu põhimõtete rakendamise mõju mõõtmise metoodikate väljatöötamine ja kasutuselevõtt (CO2 kalkulaator jms) ning Eesti kogemuse tutvustamine teistele riikidele. 24 Strateegia koostamisel aluseks olnud info ja uuringud 1. Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) Baromeeter 2. OECD 2020 turismitrendide ja -poliitikate aruanne 3. McKinsey prognoosid 4. Euroopa Turismikomisjoni uuringud ja raportid 5. Euroopa Turismikomisjoni uuring 10 Euroopa riigi elanike reisihuvi kohta lähemal 6 kuul 6. Uuringu kokkuvõte - COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele 7. Uuringu lõpparuanne - COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele 8. Visit Estonia sõnumistrateegia 9. Uuringu kokkuvõte - Eesti elanike reisikavatsused lähikuudeks 10. Välisekspert Noel Toolani strateegiline nägemus ja soovitused Eesti turismisektori kriisist väljumiseks keskpikas perspektiivis 11. Eesti turismisektori digitaalsete lahenduste kasutamise uuring 25  KÄSKKIRI 30.03.2022 nr 63 Turismistrateegia 2022-2025 kinnitamine Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktide 1 ja 3 alusel ning kooskõlas § 11 lõikega 7 ning lähtuvalt riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise strateegilise sihi eesmärgist tagada Eesti külalistele positiivne kogemuse ning kasutada turismi tasakaalustatud mõju kohalikule kultuurile ja keskkonnale ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ alaeesmägist „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ kinnitan turismistrateegia 2022-2025 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister