Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Pärnu Muuseum registrikood: 90013147 tänava nimi, maja number: Aida tn 3 linn: Pärnu linn, Pärnu linn maakond: Pärnu maakond postisihtnumber: 80010 telefon: +372 443 3231 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.parnumuuseum.ee Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 13 Bilanss 13 Tulemiaruanne 14 Rahavoogude aruanne 15 Netovara muutuste aruanne 16 Raamatupidamise aastaaruande lisad 17 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 17 Lisa 2 Raha 18 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 19 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 20 Lisa 6 Kasutusrent 20 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 21 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 21 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 22 Lisa 10 Annetused ja toetused 23 Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 24 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 13 Tööjõukulud 25 Lisa 14 Seotud osapooled 25 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Pärnu Muuseumi tegevus oli eelmise aasta jooksul oli taaskord suuresti mõjutatud kogu maailma tabanud koroona viiruse pandeemiast ja tahes tahtmata tuli kaheks kuuks ka muuseumi uksed sulgeda. Eelnevast asjaolust tingituna ei olnud võimalik kõiki planeeritud tegevusi läbi viia täies mahus, osad üritused tuli määramata ajaks edasi lükata, osad läbi viia pooles mahus ja osad üldse tühistada. Samas suurenes oluliselt omakorda eesti inimeste siseturism suve perioodil, mis tõi meie suvenäitusele üle aegade suurima publikuarvu. 1. Pärnu Muuseumi tegevuse strateegiline eesmärk nr 1: 2021. aastal on muuseumikogusid täiendatud eesmärgipäraselt ja nende säilitamine on nõuetele vastav 2021. aastal toimusid tööd kogudega plaanipäraselt ja kogudega seonduvad tegevused viidi planeeritud tulemuseni. Lõpetati kahes kogus inventuur (arheoloogiakogu ning kunstikogu), digiteeriti kokku 2000 museaali. Jätkub etnograafiakogu (2 312 museaali), botaanikakogu (515), geoloogiakogu (78), zooloogiakogu (8105) inventuur. Lõpetatud on ajalookogu ja etnograafiakogu digiteerimine ning ID-de lisamine. Jätkub arhiiv- ja arhiivraamatukogu, fotokogu, numismaatikakogu, kaardikogu, kunstikogu digiteerimine, neile failinimede loomine ning andmebaasi MuIS üleslaadimine. Sihtasutuse poolt hallatavat muuseumikogu täiendati 2021. aasta jooksul 1 374 museaali võrra ning muuseumi põhikogus on seisuga 31.12.2021 192 400 museaali. Kogude kaupa olid teostatud järgmised tegevused: • Inventeeriti plaani järgi kunstikogus 2 417 museaali, arheoloogia kogus 83 171 museaali. • Digiteeriti fotokogus 500 fotot, ajalookogus 1000 museaali, numismaatikakogus 500 museaali, arhiivkogus 200 säilikut. Kokku 2200 faili. • Jätkatakse Aksel Randmeri fotokogu digiteerimist ja kirjelduste tabeli täitmist. Skaneeritud on umbes 1 000 negatiivi. • Loodi 2200 failinime ning 2200 faili laeti üles andmebaasi MuIS. (ajalookogus, fotokogus, arhiivkogus). • Parandati vastavalt nõuetele sissekantud museaalide kirjelduse väljasid andmebaasis MuIS. Arhiivraamatukogus 500, ajalookogus 1000, fotokogus 200, kaardikogus 200. • Muuseumide Infosüsteemis loodi arhiivraamatukogu asukohapuu ning paigaldati 1 000 museaali, arhiivkogus loodi asukohapuu ning paigaldati 1 000 museaali. • Muuseumi arheoloogiakogu digitaalsed leiunimekirjad on sisestatud avalikku andmebaasi MuIS: avalikustatud on 58 068 museaali. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi likvideerimise ja kolimise käigus leitud arheoloogiliste esemete arvelevõtmine, korrastamine ja magasineerimine. Esemed on pärit Pärnu linnas toimunud arheoloogilistelt väljakaevamistelt - puhastatud ja konserveeritud on umbes 200 eset. • On tehtud ettevalmistused Kultuuripärandi digiteerimise projektile 2018-2023, museaalid on välja valitud, on loodud .xlsx laiendiga tabelid, museaalid on pakitud. 2. Pärnu Muuseumi tegevuse strateegiline eesmärk nr 2: näitused on sisukad, hästi koostatud ning suunatud erinevatele sihtgruppidele 2.1. Muuseumi poolt teostatud suured näitused Näitus „Tanu alla. Pulmad, kombed ja ootused 19. ja 20. sajandil“ Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 16.10.2020 - 31.01.2021. Ekspositsioon kajastas Läänemaa ja Pärnumaa näitel, kuidas abielluti, kui oluline see oli, millised olid kombed, rõivad ja pulmapidu ise. Näitus jaotus kaheks - esimene pool andis ülevaate pulma kommetest ja traditsioonidest enne 20. sajandit ja teine pool keskendus vahemikule 20. sajandist kuni tänapäevani. Näituse eesmärgiks oli tutvustada unustatud pulmakombeid, mis on jäädavalt kadunud, mis teisendunud, mis alles ning anda ülevaade milliseid traditsioone tänapäeval veel mäletatakse ja mis on asendunud mujalt kultuuriruumist üle võetud kommetega. 3 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Näituse kuraatorid: Ülli Kont ja Piret Pedanik. Näituse külastajate arv: 350. Näitus MEELESURFAR. Andrus Joonase retrospektiivnäitus Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 13.02 - 01.03.2021. Näitusega "Meelesurfar" tähistasime kunstnik Andrus Joonase juubelit, kajastasime tema viimase 27 aasta loomingulist tegevust ning pöörasime tähelepanu tema (kunsti)filosoofiale ja maailma tajumisele. Näitusesaalist sai kunstniku isiklik ruum, kus väljas suureformaadilised maalid ja installatsioonid ning palju kriitikat ja tähelepanu saanud performance’id. Kogu näitus viitas lõpmatu kunsti protsessile, millega kunstnik kokku puutub ja selle lõpp on seal, kus kunagi oli algus. Kas veerand sajandiga on looja jaoks saabunud uus algus? Või on see lõpp? Väljapanek oli pühendatud kunstniku esivanematele, kes rändasid 19. sajandil Tsaari-Venemaa avarustesse otsima Tõotatud Maad ja Valget Laeva. Mõned jõudsid Siberisse, mõned Musta mere äärde. Näituse kuraator: Aleksandra Ehte. Näituse külastajate arv: 302. Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 04.05 - 30.05.2021. Näitus andis esmakordselt ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil suurele osale inimestest kättesaadavaks. Suvilast või puhkebaasist sai oluline tahk nõukogude aja elukorralduses. Massipuhkuse teke sellisena, nagu me seda tänapäeval teame, on seotud eelkõige Teise maailmasõja järgse heaoluühiskonna ülesehitamisega, mil puhkuse veetmine väljaspool kodu muutus laialt kättesaadavaks. Nõukogude Liidu tingimustes tähendas see riiklikult organiseeritud võimalusi vaba aja veetmiseks ja puhkeasutuste võrgu rajamist kui osa kommunistlikust õnne lubadusest. Ehkki puhata ihaldati kõige rohkem kuurortlinnade sanatooriumites ja need on puhke ehitistest seni enim arhitektuuri ajaloolaste tähelepanu pälvinud, ehitati nõukogude ajal Eestis massiliselt isiklikke suvilaid ja asutuste puhkebaase, samuti kämpinguid ja telkimislaagreid, turismibaase ning lastele pioneerilaagreid. Arhitektile andsid sellised loodusesse sobitatud hooned võimaluse suuremaks mängulisuseks, sõltuvalt tellijast võis tulemuseks olla täie õigusega ajastu arhitektuuri paremikku kuuluv teos. Näituse kuraatorid: Epp Lankots, Triin Ojari. Näituse külastajate arv 401. Näitus "PEEGELDADES PÄIKEST. 150 aastat kuurordimoodi" Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 21.06 - 19.09.2021. Pärnu Muuseum koostöös Aleksandr Vassiljevi Fondiga avas uksed kuurordi maailma, kus üks ajastu järgnes teisele, krinoliin muutus turnüüriks ja turnüür vabaks korsetita riietuseks, pikast ja raskest kleidist sai revolutsiooniline minikleit. Vaatasime neid muutusi läbi erinevate ajastute ja sündmuste: tööstusrevolutsioon, filmikunsti tehnoloogiline areng, ülemaailmne majanduskriis, esimene ja teine maailmasõda ning 1960-ndate seksuaalrevolutsioon. Lisaks olid näitusel väljas mõned väga haruldased meeste ja laste kostüümid. Hoolikalt valitud väljapanek koosnes 110 kostüümist, 272 aksessuaaridest ja eri ajastute portreedest ning hõlmas perioodi 1850-ndatest 2000-ndateni. Aleksandr Vassiljevi Fondile kuuluv näitus on üks suurimaid omasarnaseid Euroopas ja Aleksandr Vassiljev ise kuulub maailma silmapaistvaimate moe kollektsionääride hulka. Sellist kollektsiooni esitleti Eestis esmakordselt ja milline koht oleks selleks parem olnud kui pika ajalooga kuurortlinn Pärnu. Näituse kuraator: Aleksandra Ehte. Näituse külastajate arv: 10155. Näitus „Sinilinnu püüdjad. Teatriloost ja teatritegijaist Pärnus 19. – 21. sajandil“ Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 23.10.2021 - 31.01.2022. 4 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Ligikaudu 200 aastat hõlmav ülevaatenäitus oli inspireeritud Endla seltsi hoone avamisest 22.- 23. oktoobril 1911. aastal, kuid käsitles Pärnu teatrilugu laiemalt, hõlmates asjaarmastajate püüdlusi ning kutselise teatri tekkimist ja arengut tänapäevani. • näitusepind jaotus kahe maja vahel: varasemat perioodi (1800-1944) käsitlev materjal oli välja pandud Pärnu Muuseumis; • hilisem periood (1944-2021) leidis kajastamist Endla Teatris. Näituse koostamisel töötati läbi Pärnu Muuseumi arhiivkogus, Rahvusarhiivis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ja Eesti Kultuuriloolises Arhiivis säilitatav materjal. Lisaks stendidele eksponeeriti originaal esemeid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudest-Karl Jungholzi päevaraamat ja kirjutusmasin; Liina Reimannile kuulunud lehvik ja pross ning mitme lavakujunduse maketid. Pärnu Muuseumi arhiivkogu temaatilisest säilikutest oli välja pandud 26 afišši, mille hulgas ka teadaanne 1824. aastast esimese eestikeelse etenduse "Pärmi Jaagu unenägu" toimumise kohta; samuti 1920-ndate ja 1930-ndate teatrielu kajastavaid brošüüre, kavalehti ja näitlejate isiklikke dokumente (Maniwalde Miti fond). Näituse tarbeks taaselustasid Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilased koostöös Endla butafoori Kaido Torniga kunagised lavakujundused. Valmistati maketid Roman Nymani kujundusest lavastusele „Kui noored viinapuud õitsevad“ (Endlas 1914) ja Aleksander Möldroo kujundusest lavastusele „Hamlet“ (Endlas 1926). Näitus valmis koostöös Endla teatriga ning koostatud Pärnu Muuseumi (PäMu), Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi (ETMM), Rahvusarhiivi (ERA), Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA), Valga Muuseumi (VaM), Vana-Võromaa kultuurikoja (VK), Eesti Meremuuseumi (MM), Eesti Arhitektuurimuuseumi (EAM), Tartu Ülikooli muuseumi (ÜAM), Viljandi Muuseumi (VM) ning Liisa Ojaveeri, Eha Kardi, Andra Aaloe ja Olaf Esna erakogude põhjal. Tuues esile seni teadmata fakte ja isikuid ning luues seosed taustal kulgenud ühiskondlike protsessidega Eestis üldiselt, süvendas näitus huvi ja teadmisi kultuuriloo vastu, andis panuse Pärnu ja kogu Eesti teatrilukku ning tõstis esile teatri kui olulise kultuuriinstitutsiooni väärtust ühiskonnas. Näituse kuraatorid: Kristiina Vunk ja Liina Unt. Näituse külastajate arv: 861. Näitus „Pärnu Muuseum 125. Retrospektiiv“ Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 03.11 – 31.12.2021 ja jääb avatuks kuni 22.05.2022. Pidulik juubelinäitus võttis kokku muuseumi 125 eksisteerimise aasta erinevad asupaigad, ekspositsioonid, kogumispoliitika ja näitusetegevuse erinevate aegadel. Näitus on jagatud viieks toaks, kus avades uusi uksi satub külastaja uude perioodi muuseumi ajaloos: Pärnu Muinasuurijate Seltsi muuseum, Pärnu linnamuuseum linna rahvamajas, Sõjajärgne Pärnu Koduloomuuseum, Pärnu Rajoonidevaheline Koduloomuusem, Pärnu Muuseum. Lisaks saab iga perioodi kõrval tutvuda ka iga Pärnu Muuseumi koguga ning nende kujunemise looga. Välja on toodud rariteetsemad, vanemad ja varem esitlemata museaalid. Näituse kuraator Indrek Aija. Näituse külastajate arv 663. 2.2. Muuseumi poolt teostatud väikenäitused ja väljapanekud (kokku 11) Näitus “TÖÖRAHVA HÄÄL. Propagandafotod 1950ndate Pärnust” Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 21.01.2021 - 18.02.2021. Pärnu Muuseumi fotokogus säilitatavate pressifotode baasil koostatud näitus peegeldas 1950ndate nõukoguliku propaganda poolt modelleeritud fantaasiamaailma. Selle argielu asemel, mis kirjelduste ja mälestuste järgi pigem trööstitu, ärahirmutatud ja minnalaskvatest meeleoludest kantud, näeme siin rõhutatult päikeselist ning rõõmsat ideaalühiskonda. Näituse allikmaterjaliks on alamkollektsioon, kuhu on koondatud kunagise Pärnu rajooni häälekandja “Töörahva hääl” fotomaterjal. Originaalfotode suureformaadilised uustrükid toovad halastamatult esile tollase ajalehefoto “lavastuslikkuse”, kuivõrd lisaks tsenseerivale teemavalikule toetasid propagandistlikke eesmärke ka fototehnilised vahendid nagu kollaaž ja tugev retušeerimine. Näituse kuraator: Indrek Aija. Näituse külastajate arv: 346. 5 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Näitus-lavastus EV 103 Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 16.- 28. veebruar 2021. Lavastus-näitus Pärnu Muuseumi fuajees sini-must-valge lindi kandmise traditsiooni ajaloost. Näituse kuraatorid: Indrek Aija, Triin Tammann. Näituse külastajate: arv 391. Näitus „Naised tuletõrjes“ Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 04.05 – 30.05.2021. Näitus aitas mõtestada naiste rolli ja tähtsust Eesti tuletõrjes ning pääste tegevuses läbi ajaloo. Näitusel on eksponeeritud ajaloolised fotod naiste tegevustest tuletõrjes, vormid ja tööriided erinevatest ajastustest ning videosalvestis komandode igapäevaelust. Näituse eesmärk on juhtida tähelepanu, et naised on läbi ajaloo pidevalt tegelenud alaga, mida seostatakse eelkõige meeste ning maskuliinsusega. Praegugi lööb vabatahtlike päästekomandode töös kaasa ligi 400 naist. Eesti kutselistes komandodes töötab kolm naist päästjana, aga Räpina päästekomandos on naine jõudnud juba meeskonnavanema ametikohale. Näituse kuraator: Triin Kerge. Näituse külastajate: arv 928. Näitus „Pärnu kuurort – suurilma supellinn“ kohviku ruumides Musses Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 21.06.2021 - 31.12.2021 1920. aastatel jõudis euroopalik rannakultuur – ühisrannad ja päikesekultus ehk päevitamise ja sportlik-aktiivse seltskondliku rannapuhkuse mood ka Eestisse. 1925. aastal avati praeguse keskranna alal ühisrand. Pärnust sai Eesti Vabariigi kõige esinduslikum ning rahvusvaheliselt tuntuim puhke- ja ravikuurort. Eesti suvise pealinna edulugu kulmineerus 1939. aasta suvel, mil tähistati suurejooneliselt kuurordi 100. aastapäeva. Näituse kuraator: Tiit Kask. Näituse külastajate arv: 3301. Näitus „Naima Ebrok 100“ Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 14.07 - 31.08.2021. 14. juulil 2021 möödus 100 aastat teeneka rahvatantsujuhi Naima Ebroki sünnist Pärnus. Rahvatantsuansambel "Kajakas", kes hiljuti tähistas oma 70-ndat juubelit, meenutas väärikalt ansambli looja ja esimese juhi Naima Ebroki sünniaastapäeva näitusega. Näituse kuraator: Ülli Kont koostöös rahvatantsuklubiga Kajakas. Näituse külastajate arv: 2891. Konteinernäitus „Tähelepanu! 1991! Start!“ Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 21.09 - 10.10.2021. Kaheksa Eesti muuseumi koostöös valminud rändnäitus “Tähelepanu! 1991! Start!” keskendus Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevale ning uuris, kas eestimaalaste tollased unistused täitusid. Näituse kuraatorid: Krista Sarv, Mari-Leen Tammela (Eesti Ajaloomuuseum); Marju Rebane (Valga Muuseum); Priit Kivi, Piret Hiie-Kivi (Saaremaa Muuseum); Svetlana Andreeva, Andrei Murd (Narva Muuseum); Uno Trumm (Virumaa Muuseumid); Martin Jaigma (Tartu Linnaajaloo Muusemid); Anne-Ly Reimaa, Anne Uttendorf (Jõhvi Muuseumi Selts); Maarja Padari-Kallit, Piret Pedanik (Pärnu Muuseum). Näituse külastajate arv: 1231. Näitus „…pagulusEST priiks…“ Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 30.11 - 31.12.2021 Pagulaskunstnik Erich Lepsi 120. sünniaastapäevale pühendatud väike väljapanek Pärnu Muuseumi püsiekspositsioonis. 6 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Näituse kuraator Piret Pedanik, külastajate arv 573. Näitus „Arheoloogilised kaevamised Pärnus“ Aprillis avati Punase torni sisehoovis Hoovigalerii, mis võimaldab eksponeerida stendinäitusi. Näitused sisehoovis on tasuta ning avatud vaatamiseks torni lahtiolekuaegadel. 2021. aasta 10. aprillil, Pärnu Päeval avatud näitus „Arheoloogilised kaevamised Pärnus“ räägib Pärnus toimunud arheoloogilistest kaevamistest ehk sellest, mida põnevat Pärnu maapõu endas peitnud on. Näituse pani kokku Margo Samorokov, kujundas Indrek Aija. Näitus “ Vaimuvalgel “ Koidula muuseumi vabaõhugaleriis 12.12.2020 - 31.03.2021 2020 suvel täitus 170 aastat Ülejõe koolimaja avamisest ja detsembris tähistasime Koidula 177.sünnipäeva, mille puhul Koidula muuseumi ja Pärnu Kunstidekooli koostöös valmis kogukonnaprojekt „Vaimuvalgel“. Pärnu Kunstidekooli kunsti õppetooli õpilaste ja õpetajate loomingu viljana valmis kaheksa suureformaadilist ( 1x 2 meetrit) kunstitööd ilmastikukindlal plaadil, mida eksponeeriti Koidula muuseumi vabaõhulava väligaleriis märtsikuu lõpuni. Inspiratsiooni kogumiseks tutvusid noored kunstnikud Lydia Koidula eluloo ja loominguga muuseumi ekspositsioonis, kus huvitavaid fakte ja lähemaid selgitusi jagas muuseumi juhataja Elmar Trink. Projektis osales 35 noort ja 5 täiskasvanut. Nende fantaasiast ja tegutsemisrõõmust said osa üle 400 inimese, kes külastasid näitust talveperioodil. Oubid ja linnaprouad. Unustatud peakatete näitus Avatud Koidula Muuseumis 4.05 - 31.08.2021. „Tööd tehes kanti pearätti, kuid pidulikumal puhul panid naised pähe saksa-tanu, lilltanu ehk oubi. Nagu nimetus ütleb, oli selle tanu päritolumaa arvatavasti Saksamaa, laiemas mõistes Euroopa. Tanu valmistamiseks kasutati väga erinevaid materjale, kuid alati oli aluspõhjaks metalltraadist painutatud raam, millele kinnitati samet, pits, siid või mõni muu materjal. Raami peale kuhjati omakorda kunstlilli, pitse, linte, pärleid, sulgi. Tanu ehk oubi suurus võis samuti varieeruda, kuid reeglina oli see ikka väike, kattis vaevu osa peast. Mõned oubid olid isegi niipalju väikesed, et neid võis lausa rosetiks pidada, kuid alati olid need metallraamil. Suuremad tanud kinnitati paeltega lõua alla, väiksematel oli sageli kummipael, mis seati kuklasse. Kõige väiksemad lilltanud kinnitati klambritega juuste külge. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse vanadel fotodel võime näha jäikade kleitidega istuvaid talunaisi, kelle juuksekrunnil ilutseb tilluke oub. Väga sageli on fotodel näha ka veel triibulist rahvarõivaseelikut ja põlle, kuid ikka on linase tanu asemel lilltanu. Väljapanekus on eksponeeritud Pärnu Muuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumite oube. Näituse panid kokku Ülli Kont ja Aleksandra Ehte, külastajaid 823. Näitus ”Hinge lend” Koidula muuseumi näitusesaalis 02.11.2021 - 31.03.2022 Pärnu Muuseumi kogude materjalide väljapanek kajastab Lydia Koidula hinge lendu ja jõudmist Eesti mulda. Kunstnik Evald Okas kujutab pliiatsi- ja söejoonistuste läbi isamaalaulikut ning tema põrmu teekonda Kroonilinnast kodumaale. Valik pärjalinte ümbermatmisest on kinnitus tagasijõudmisest koju. Aja konteksti arvestades võib tunduda II Maailmasõjajärgne aasta isamaatütre kodumaale toomisest justkui auvõlg aga võta sa kinni … või on tegemist poliitilise sammuga. Vaadates linte – nende värvi ning teksti – kannavad need, võib-olla ka varjatult, kuid kindlalt selget sõnumit nii riigikorrast kui rahva meelsusest. Näituse koostas Piret Pedanik ning seda külastas 405 inimest. Näitus "Pärnumaa Foto 2021" valikteosed Koidula muuseumi väligaleriis 01.04.2021 - 28.02.2022 Koidula Muuseumi vabaõhulava galerii seinal on eksponeeritud valik Pärnu FotoFest raames toimunud Pärnumaa fotograafide näituse "Pärnumaa Foto 2021" paremik. Näitusel osalevad: Marko Toomast, Aiki Järviste, Anti Mutik, Eimar Kull, Jan Leo Grau, Jasper Raw, Johanna Roos, Julia Valjauga, Kaisu Karu, Kristjan Krimm, Marie Laanisto, Markus Laanisto, Mati Luhtjärv, Saul Martin, Reena Ailt-Tamm, Signe Leht, Tiina Annamaa, Valdur Maibach, Tõiv Jõul, Lemme Mets, Danel Rinaldo, Alar Raudoja, Lilli Tölp, Taje Paldrok, Al Paldrok, Anatoli Gubski, Ülle Raidma, Haide Rannakivi ja Andres Adamson. Näituse on koostanud Pärnu Linnagalerii ja seda külastas 1100 inimest. 7 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne 3. Pärnu Muuseumi tegevuse strateegiline eesmärk nr 3: huvi suurendamine muuseumi püsinäituste vastu - püsinäituste täiendamine ja värskendamine erinevates filiaalides, sellega seotud atraktsioonide lisamine 3.1. Punase Torni külastuskeskuse teostamine aastal 2021 Punane torn tegutses 2021. aastal Pärnu Muuseumi filiaalina esimese täisaasta. Filiaalina on torn Pärnu Muuseumi püsiekspositsiooni laiendus, mis keskendub nii püsiekspositsiooni kui ajutiste näituste ja tegevuste osas peamiselt keskajale ning keskaegse Pärnu tutvustamisele. Torni pööningukorrusel avatud innovatiivses ringpanoraamkinos saab aga 10 minuti jooksul elamusliku ülevaate paikkonna ajaloost alates viimasest jääajast alates. Oma esimesel tegutsemisaastal osutus Punane torn madalhooajal äärmiselt menukaks õppekäikude sihtkohaks, suveperioodil moodustasid külastajate enamiku välisturistid. Loomulikult jätkus aga gruppe ka suveperioodiks ning üksikkülastajaid tervele aastale. Punasele tornile väljastati renoveerimisjärgne kasutusluba. Hoone kolmele korrusele ning sisehoovi paigaldati valvekaamerad. Sisehoov sai elektriühenduse. Remonditi väravaid. Ekspositsioon. Torni ekspositsiooni jaoks valmis kaks suurt maketti, , avati hoovigalerii ning täiustati külastajate vastuvõtmise põhimõtteid. Töötamist jätkas 2020. aasta lõpus avatud kinosaal. Torni esimesel ehk vastuvõtukorrusel asuv Punase torni makett, mis valmis veebruaris, kujutab endast torni sellisena, nagu ta võis olla vahetult pärast ehitamist ehk 15. sajandi alguspoolel. 1,5 meetrit kõrge makett on pöörleval alusel, korrektsete proportsioonidega, nüansirohke, atribuutika ning figuuridega ning külastajate üllatuseks ka nö kohvrina avatav. Maketti täiendab kakskeelne infotahvel Punase torni arhitektuurse ajaloo kohta. Torni teisel korrusel asub suveks valminud keskaegse Uus-Pärnu linna makett, mis tutvustab 3D mõõtmes linna plaani ning olulisemaid hooneid 16. sajandi keskpaiga seisuga. Makett on neutraalselt valge ning ühendatud 55-tollise ekraaniga, millele kuvatakse nupuvajutustega erinevate hoonete võimalikku kunagist väljanägemist ning eesti ja inglise keeles on võimalik lugeda hoone või hoonetegrupi kohta ka kirjeldust. Suvel ehitati torni sisehoovi ka üleelusuurune lauamäng, mis peidab endas lisaks ka liivakasti, kus on võimalik läbi viia arheoloogilisi kaevamisi tutvustavaid õppeprogramme. Mängulaud on kasutatav ka lavana. Massiivse Veskimängu juurde kuuluvad ka suured tornikujulised mängunupud, mille hoiustamiseks ehitati kaks kaanega kasti, mis täidavad torni hoovis ühtlasi ka istepinkide aset. Mängu saadab müüril olev kakskeelne juhend ning mängida saab torni lahtiolekuaegadel priilt. 360-kraadises kinosaalis näidatav animafilm „Armulik ja armutu ajalugu. Punases tornis läbi 15 000 aasta“ osutus äärmiselt menukaks atraktsiooniks. Et filmi võib vaadata kui elamusfilmi või jalutuskäiku läbi aastatuhandete või suurema huvi olemasolul kui õppefilmi või ajalookroonikat, sobib ta igale vanuse- ja huvigrupile. Torni ekspositsioon kujunes keskaegsele kaitsetornile sobivalt lakooniliseks, konkreetseks ja maskuliinseks, külastajate vastuvõtt aga soojaks ja personaalseks. Punase torni kitsaste mõõtmete tõttu tekib külastajal torni töötajaga vahetu kontakt, mis võimaldab töötajal jagada ning külastajal vastu võtta tavapärasest rohkem infot ning tekitada vahetu külastuskogemus. 3.2. Arendustegevused Koidula õueala parendamiseks Avastuste aed “Meil aia äärne tänavas“ Projekti lõppeesmärgiks on luua Koidula aeda õuesõppe klass, rada ja pärandaed ehk universaalne õpikeskkond (avastusõpe lasteaedadele ja I kooliastmele, loodusõpe, kultuur ja ajalugu), mis pakub erinevaid huvitegevusi aastaringselt ning seob Koidula Muuseumi ja aia ühtseks tervikuks. Eesmärgiks on tutvustada lastele linnalooduse mitmekesisust (kõik teemad on seotud aastaaegadega ja eluringiga looduses), tõsta keskkonnateadlikkust ning läbi Lydia Koidula (Lolla) ja Jannsenite pere tegemiste anda ülevaade 19. sajandi II poole pere- ja koolielust. Käesolevaks ajaks on valminud õpperaja kontseptsioon, joonised ja osaliselt ka raja tegevuspesade elemendid ning maja ja aia terviklik stiilimapp ja esmased turundusmaterjalide kavandid. Raja tähistamine ja tegevuspesade paigaldamine lükkus tarneraskuste tõttu sügisest kevadesse, kuid nende paigaldamist alustatakse koheselt, kui ilmastikuolud seda taas võimaldavad. Projekti raames on tehtud tihedat koostööd nii Pärnu linna lasteaedade, koolide ja Pernova Loodusmajaga. Loodava õpperaja esmatutvustus lasteaedadele, koolidele ja avalikkusele toimus 8. detsembril 2021. Huvi kevadel avatava õuesõppe klassi, raja ning pärandaia vastu on suur, kuid valdkondlikku mõju ja tulemusi pole veel võimalik hinnata. 8 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Koidula Muuseumi vabaõhulava Nüüd kasutatav õuesõppe „klassina“, pakkudes erinevaid õuesõppe võimalusi nii lasteaedadele kui ka koolidele aastaringselt. Projekti raames soetati Koidula Muuseumi vabaõhulavale kaasaegne helitehnika (mikrofonid, kõlarid, võimendid ja helipult), paigaldati valgussild ja prožektorid ning kevadel paigaldatakse ka lava ümber lõõtsseinad. Lisaks soetatud poodiumid, ilmastikukindel magnettahvel ning muud õuesõppeks vajalikud tarvikud aitava luua õpikeskkonna, mis kasutatav praktiliselt aastaringselt ja iga ilmaga. Koidula Muuseumi uusi õuesõppe võimalusi tutvustati Pärnu lasteaedade ja koolide esindajatele ning kohalikule kogukonnale esmakordselt jõulueelsel üritusel „Pühadeootus“. Koidula Muuseumi aia esimene 2021. aasta suvehooaeg oli üpris edukas ning pakkus külastuselamust väga erinevatele huvi- ja sihtgruppidele. Projekti “Meil aia äärne tänavas“ teostumisega on võimalik pikendada lava ja kogu õueala kasutusaega ning pakkuda veelgi sisukamat külastuselamust. Esimesed infopäringud on juba laekunud. 4. Strateegiline eesmärk nr 4: haridustegevus Pärnu Muuseumis 4.1. Haridustegevus Pärnu Muuseumis 2021 2021. aasta muuseumitundide külastatavus oli suuresti mõjutatud riiklikest koroonaviiruse tõkestamise meetmetest, mistõttu õpilasgruppide arv nii Pärnust ja Pärnu lähiümbrusest kui mujalt Eestist jäi suhteliselt tagasihoidlikuks hõlmates aasta lõikes 1055 last ja noort. Pärnu Muuseumi pakutavaist haridusprogrammidest kooliõpilastele tunti aasta alguses enim huvi fonditundide ja arheoloogia õpitoa, kooliaasta lõpul (mais-juunis) aga mitmesuguste otsimismängude vastu. Fonditunnid tutvustavad muuseumi kui mäluasutuse tööd ja ameteid, kogumispõhimõtteid ja kogusid Pärnu Muuseumi näitel. Tund illustreerib riikliku õppekava ajaloo ainekava teemat „Arhiivid-muuseumid“; Arheoloogia õpituba võimaldab nn. arheoloogilise liivakasti abil lastel täpsemalt aimu saada arheoloogiast kui ühest olulisest ajaloo teadusvaldkonnast, samuti selgitab algelisi kaevamispõhimõtteid ja leidude tõlgendamisvõimalusi. Lasteaiagrupid külastasid muuseumi enamjaolt rahvakalendriga seotud teemadega. Paljudele oli see esmane tutvus muuseumiga, püsinäitusel tõsteti esile õpetajate poolt soovitud teemat illustreerivad ja näitlikustavad esemed. Kokku osales 2021. aastal läbi viidud muuseumitundides 553 lasteaia- ja koolilast. Täiskasvanuile suunatud haridusprogrammidest- loengusari Pärnu ja Pärnumaa ajaloost, giidituurid püsinäitusel ja kuraatorituurid ajutiste näituste tutvustamiseks, võttis osa 1227 inimest. 4.2. Loengusari õpetajatele ja ajaloohuvilistele 2021 Loengusarja raames toimus 5 loengut: • Indrek Grigor, 18. veebruar „Kuidas kunst kõneleb“, kokku oli 13 osaleja; • Jaanika Anderson, 14. oktoober, „Esimesed muuseumid Euroopas ja Eestis“; • Mart Kalm, 11. november, „Olev Siinmaa 140"; • Kristiina Vunk, 2. detsember, „Endla Teater 110”; • Ülli Kont, Margo Samorokov ja Indrek Aija, 9. detsember. Pärnu Muuseum 125. Osalejate arv: 103 (keskmiselt osales loengus 20-21). 4.3. Muuseumi poolt välja antud uurimused, trükised • Aldur Vunk (2021). Entsüklopeediline muuseum. Pärnu muuseum 125. Pärnu: Pärnu Muuseum. • Margo Samorokov (2021). Ülevaade Pärnu linnas toimunud arheoloogilistest kaevamistest. Ilmunud raamatuna: Arheoloogilised kaevamised Pärnus. Kaheksa lugu minevikust. Pärnu Muuseum. 4.4. Haridus- ja külastusprogrammid ning üritused Punases Tornis 2021. aastal töötati Punase torni jaoks välja põhilised ekskursiooni- ja muuseumitundide formaadid ehk „Tornitunnid“, mida on võimalik kohandada vastavalt grupi suurusele, vanusele ja huvidele. Eelkooliealistele lastele pakutakse tornis programmi „Punase torni lood“, mis vahendab ajalugu muinasjutulises ja mängulises vormis. Gruppide vastuvõtmine Punases tornis osutus ruumide kitsikuse ning ohutusnõuete tõttu keerukaks väljakutseks, kuid sellele leiti lahendus, mis näeb ette suuremate gruppide väiksemateks jaotamist ning juhendatud rotatsiooni. Siseruumis läbiviidavatele programmidele lisandus kevadsuvisel perioodil sisutegevuse laiendamise ning gruppide hajutamise eesmärgil mitmeid programme ka Punase torni hoovis ning linnaruumis läbiviimiseks. 9 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Nii sise- kui õueprogrammid on pidevas täiendamises. Kokku külastas Punast torni 2021. aasta kümne avatud kuu jooksul 4164 inimest. Neile lisandus orienteeruvalt 1291 inimest, kes vaatasid vaid torni välisilmet või hoovigalerii näitust või osalesid hoovis või linnaruumis toimunud üritustel torni sisenemata. Rohkem kui kolmandik külastajatest käis Punasest tornis tellitavate grupiprogrammide käigus. Neis osales külastajate koguarvust rohkem kui kolmandik ehk 1445 inimest, kokku külastas torni kümne kuu jooksul 82 gruppi. 4.5. Õpituba "Väärikalt pärandatud lood" aastal 2021 Hoolimata ühiskonnas levivast viirusest ning loodud piirangutest toimus seitse kohtumist, kus kokku osales 212 eakat ning suurim osalejate arv sündmusel oli 38. Toimunud kohtumistest kuus olid loeng-mõttevahetused nii Pärnu Muuseumi 125. aastasest kui teater Endla ajaloo st kuni propagandafotod 1950ndatest Pärnus välja. Teoks sai väljasõit Palamuse Muuseumisse. Kaasamisprojekte 2021. aastal õpitoa osalejatega ette ei võetud, kuid 2020. aastal koostöös loodud näitus "Tanu alla" on huvipakkuvaks osutunud ning rändab alates 2021. aasta novembrist erinevates mälu- ja kultuuriasutustes (Rahvusarhiiv, Harjumaa Muuseum, Palamuse Muuseum, Linnamäe, Karksi-Nuia Kultuurikeskus, Märjamaa raamatukogu). 4.6. Koidula Muuseumi programmid • Papa Jannseni koolitunnid Koidula Muuseumis. • Koidula muuseumi klassitoas, kus on veel säilinud XIX saj. keskpaiga koolitoa hõngu, toimuvad koolitunnid on mõeldud väikestele ja suurtele, kes saavad võimaluse ajas tagasi rännata ja Papa Jannseni õppemeetodeid kogeda. • Papa Jannseni ajal saadi lugemisoskus kahe või kolme talvega, lisaks kirjutamise ja arvutamise õppimine. Koolitunni külastaja saab teavet tolleaegsest koolipidamisest ja koolimaja püsiasukatest. Lisaks oma käega proovida kirjutamist sule ja tušiga, lahendada rehkendamisülesandeid ja näidata oma lugemisoskust. • Ringkäik koos tunnikontrolliga • Ringkäigul tutvutakse hoone endaga, mis oli 1850. aastal ehitatud Pärnu Ülejõe koolimajaks ning kus aastail 1850-1863 asus ka J. V. Jannseni kodu ja ajalehe “Perno Postimees” toimetus. Püsiekspositsioon tutvustab L. Koidula ja J. V. Jannseni elu ja tegevust eesti ärkamisaja kontekstis. Nende tähtsamaid algatusi ja tähendust Eesti riikluse ja kultuuri arenguteel. • Täiskasvanute giidituure Koidula Muuseumis 14. • Õpilaste programme Koidula Muuseumis 47. 5. Strateegiline eesmärk nr 5: kultuuripärandi vahendamine üldsusele avalike ürituste kaudu 5.1. UNUSTATUD AJAD JA ASJAD. Pärnu Muuseumi eriprogramm Augustiunetuse tänavafestivalil Sel aastal tiksus Augustiunetuse rütmis ka Pärnu Muuseum. Kahe päeva jooksul ühendas muuseum mõnusa tänavafestivali võnkega harivad ja põnevad lood olnud aegadest. Programm tõi kokku kolm maja: Pärnu Muuseumi, Punase Torni ja üle jõe viiva paadituuriga ka Koidula Muuseumi. Alates loengu programmist peamajas, ajaloo rännakutest läbi linnaruumi, eelmise sajandi maitsetega aida kohvikus kuni unustatud tantsusammudega öösse õõtsumiseni – unetuse eriprogramm muuseumis pakkus midagi kõigile. 5.2. Üritused Punases Tornis 2021 Euroopa Arheoloogiapäevade raames korraldati 19. juunil linnaekskursioon ning tutvustati linlastele ning linna külalistele kahte uut ja põnevat külastusprogrammi – hoovis läbiviidud arheoloogilise liivakasti programmile järgnes lastele mõeldud Punase torni lugude jutustamine tornis sees. Ajaloohuvilistele õnnestus korraldada 2021. aasta 29. juunil koroona piirangute tõttu pikalt edasilükatud loeng sarja „Punase torni teisipäev“ raames. Loeng „Naised keskajal“ juhatas sisse saabuvad Pärnu Hansapäevad ning oli välja müüdud. Punane torn osales kogu Pärnu Muuseumi kollektiivi abil Pärnu Hansapäevade korraldamisel ja võõrustas hulgaliselt külalisi ning esinejaid. 2.-4. juulil toimunud ürituse käigus toimusid erinevad tegevused, mis ühendasid Hansapäevade ala Punase torniga . 2. ja 3. juulil korraldati keskaegset Uus-Pärnu linna tutvustavaid loenguid nii hobuvankris kui jalgsi. Teekond ehk ajalooline retk viis Vallikääru aasalt Punase torni hoovi, mis Hansapäevade perioodiks oli temaatiliselt ehitud ning kus asuval laval toimus osa 10 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Hansapäevade kultuuriprogrammist. 10. juulil oli Punane torn osa Vanalinna Suvepäevade programmist, mis tõi Punasesse torni ringpanoraamkinno ja hoovimängu mängima külastajaid, kes tavaliselt sinna ei satu.13.-15. augustil osales Punane torn koos Pärnu Muuseumi teiste filiaalidega Augustiunetuse korraldamisel, mille käigus pakuti kahel päeval taas linnaekskursioone nimetusega „Unustatud linn“, mis sisaldasid ka torni külastust. Pühapäevane päev oli pühendatud lastele ja peredele ning tornis toimus kaheosaline programm, mis sisaldas tegevust nii õues kui sees. Koroonast tingitud karantiininõuete tõttu oli Punane torn sunnitud ära jätma oktoobrisse planeeritud kolme päevase lastelaagri, kuid piirangutest hoolimata õnnestus edukalt läbi viia põhjalikult ettevalmistatud aastalõpu projekt, Jõuluetendus „Pühamees, linnasüütaja, patuoinas“. Tänavateater OÜ-ga koostöös valminud etendust mängiti novembris ja detsembris kokku üheksal korral, neist kolm olid avalikud etendused, kuus koolide poolt ette tellitud. Mänguline näitemäng, mis toimus paralleelselt torni kahel korrusel, põhines Uus-Pärnu ajalool ning keskendus 1533. aasta Uus-Pärnu süütamises süüdistatud Johann Droste võimalikult saatusele ja tollasele elu-olule. Etenduse positiivne tagasiside ergutas mõtlema edasistele ajalugu alustavatele koostöö projektidele. Kogutud materjal läheb kasutusse igapäevases torni töös. 5.3. Üritused Koidula Muuseumis 2021 VII Üleriigiline Koidula luule etluskonkurss täiskasvanutele Koidula Muuseumis PÄRNUS toimus etlejate kuulamine laupäeval, 14.augustil Koidula muuseumis, kus hindajateks olid literaat Ott Kilusk ja näitleja Jane Napp Endla teatrist ning Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink. Osales eelvoorudes 8 etlejat, kellest planeeritud finaalvõistlusele 21. augustil Pärnus lähetati 3 parimat: Anne Urbel, Katrin Rahe ja Jaak Känd. Laupäeval, 21. augustil 2021 Koidula Muuseumis toimunud esimese Pärnu Kirjandusfestivali avas seitsmenda üleriigilise Koidula etluskonkursi finaalivõistlus, kus parimaks osutus žürii üksmeelse otsusega Põlva neiu Maara Parhomenko. Konkursi finaalis osales üheksa parimat luule ettekandjat mitmest Eestimaa paigast, kes esitasid ühe luuletuse Lydia Koidula loomingust ja ühe vabalt valitud eesti luuletajalt. Parhomenko esitas väga emotsionaalselt Koidula luuletuse "Eesti muld ja eesti süda" ning Bernard Kangro pala "Nägemus". Žürii, millesse kuulusid luuletajad Elo Viiding ja Kaupo Meiel ning kirjandusteadlane Maarja Vaino, otsustasid teise preemia anda Koidula lühipoeemi ” Narva neitsi” meisterliku esituse eest Mihhail Rumjantsevile. Narvalane ise on selle ka vene keelde tõlkinud. Kolmanda preemia vääriliseks tunnistati pärnakas Jaak Känd ja eripreemiad pälvisid Katrin Rahe Harjumaalt Anne Urbel Tartust ning Kristi-Eliisa Kolli Tallinnast. Johann Voldemar Jannseni sünnipäev 16. mai pärastlõunal anti Pärnus Koidula muuseumi aias pidulikul vastuvõtul puhkpillihelide saatel üle Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind legendaarsele puhkpilliõpetajale ja dirigendile Rein Vendlale. Jannseni auhinna üleandmine Koidula muuseumi aias on pikaaegne traditsioon. Auhinna üleandmisel täitsid Vendla õpilased Pärnu Ülejõe põhikoolist aia puhkpilli helidega. Auhinnatseremoonial tunnustati ka Pärnu Postimehe noorte arvamuslugude konkursi parimat. Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala sõnul on konkursi teema olnud vaba, kuid igal aastal kerkib esile üks, mis kõnetab väga paljusid. Tänavu oli see kaugõpe selle uues tähenduses. Võitja Gerttu Johanna Riik avas seda poolt, mis tunne on olla kaugõppija, arvuti taga istuja, kuidas see tema silmadele mõjub, milline õhk on toas, milline näeb välja tema päev. Pärnu esimene Kirjandusfestival 21. augustil toimus Koidula muuseumis ja aias Pärnu esimene Kirjandusfestival „ Proloog“. Pärnakast kirjanik ja ajakirjanik Kaupo Meiel pidi mõned aastad tagasi Sirbile antud intervjuus oma sünnilinna kohta nentima: "Siin ei jagu publikut, ei ole vähimatki mõtet teha laiemale avalikkusele suunatud (päris)kirjandusüritust." Ehk just soovist uskuda, et Pärnul (ja Pärnus) ikkagi on potentsiaali ka kirjanduslinnana ja siin on, kellele ja kellega teha päris kirjandusüritust - saigi alguse Pärnu Kirjandusfestivali idee. Nii toimuski Eesti Kultuurkapitali ja Pärnu linna toel 21. augustil keskpäevast keskööni esimene Pärnu Kirjandusfestival, eesmärgiks eesti keele, kirjanike ja kirjanduse väärtustamine ning tutvustamine ja Pärnu (taas)avastamine kirjanduslinnana. Algselt paralleelselt kahte kohta – Koidula parki ja Koidula Muuseumisse – kavandatud mõtte- ja sõnatihe programm sai küll koroonapiirangutest lähtudes ühte kohta koondatud ning vormiliselt nimetusega „Proloog“ täpsustatud, kuid sisuliselt sugugi mitte kärbitud. 12 tundi vältavas festivalikavas Lydia Koidula pere kunagises kodumajas ja -aias, praeguses Koidula Muuseumis, toimusid Üleriigilise Koidula etluskonkursi finaalvõistlus ja kohtumised tänaste kirjandusperedega: Ehin-Seppel, Viidingud, Tungal-Kangro ning meie suurepäraste laste- ,noorte- , luule-, näite- ja romaanikirjanikega: Juhani Püttsepp, Reeli Reinaus, Martin Algus, Rein Veidemann. Koidula muuseumi vabaõhulaval esitas Jaagup Kreem koos Taavi Langiga Juhan Viidingu luule- ja laulude kava „Eluaeg olen tahtnud õue“ ja Lavakunstikool tudengite lavakava „Ma laaban, sa laabad, ta laabab“. Lisaks vedas samas mõttekoda „Kas mõte loeb?“ Kaupo Meiel ning õhtu lõpetasid 11 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lauri Saatpalu ja Dagö. Eraldi telgis oli loodud „Laps loeb!“ ala kohtumisteks lastekirjanikega. Päeva lõpetas Vikerraadio Ööülikooli avalik salvestus Rein Veidemanni loenguga kohavaimust ning Kristjan Üksküla ja Krista Citra Joonase hingemuusika kontsert. Festival olid esindatud ka Eesti kirjanike muuseumid ja Eesti kirjastused. Festivali korraldasid MTÜ Pihlakse, Pärnu Muuseum, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium ja Pärnu Keskraamatukogu Kirjanduslikud kolmapäevad Koidula muuseumis Septembris 2020 taasavatud ja renoveeritud Koidula muuseum koos uue püsiekspositsiooniga on Eesti algupärase ilukirjanduse, kirjanike ja kultuuriloo laiema populariseerimise huvides korraldanud avalikke kirjanduslikke kohtumisi muuseumi klassiruumis kord kuus avamisest alates. Vaatamata COVID- 19 tingitud sunnitud pausidele on külalisteks olnud Aapo Ilves oma kirjanduslik- muusikalise kavaga, kirjandusteadlased Sirje Olesk ja Rein Veidemann on esinenud avalike loengutega, meeleolukalt ja publikurohkelt on möödunud kirjandusõhtud Andrus Kivirähi ja Jürgen Roostega ning Kauksi Ülle kohtumisel toimus tema luulekogu „ Seto ikebaana“ esitus pereansambli saatel. 6. Sihtasutuse põhilised majandusnäitajad ja tegevuse juhtimine Kultuuriministeeriumi tegevustoetus 2021. aastal oli 881 962 eurot, lisatoetus COVID-19-ga seotud kulude katteks 38 555 eurot. Pärnu Linnavalitsuselt saadi 2021. aastal toetust 32 090 eurot, millest 7000 eurot Omar Volmeri mälestustahvli valmistamiseks, 13 090 eurot Punase Torni haldamisega seotud kulude katteks ning 12 000 eurot tegevuskulude katteks. Eesti Töötukassa hüvitas COVID-19-ga seotult tööjõukulusid 35 666 eurot eest. Kultuurkapitalilt saadi näituste teostamiseks toetust 26 136 eurot. Rahvusarhiiv toetas Ameerikasse emigreerunud väliseesti kunstnikest abielupaari Eric Lepsi ja Pauline Elfride Leps-Estami arhiivkogu digiteerimist 2676 euroga Prantsuse instituut Eestis toetas suvenäitust „Peegeldades päikest. 150 aastat kuurordimoodi“ 1500 euroga. 2021. aastal õnnestus prognoositud omatulude summat ületada. Kavandatud 98 000 euro asemel teenis muuseum 136 598 eurot. 2021. a. lõpus töötas sihtasutuses 24 põhikohaga töötajat. Finantssuhtarvud 2019 2020 2021 Maksevalmiduskordaja 1,25 0,44 1,35 Lühiajaliste kohustiste 1,49 1,04 1,66 kattekordaja Võlakordaja 0,36 0,20 0,10 Netovara määr 0,64 0,80 0,90 Finantssuhtarvude arvutamise metoodika Maksevalmiduskordaja = raha / lühiajalised kohustised Lühiajaliste kohustiste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustised Võlakordaja = kohustised / varad Netovara määr = netovara / aktiva 12 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 145 162 97 634 2 Nõuded ja ettemaksed 33 557 134 125 3;4 Kokku käibevarad 178 719 231 759 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 879 203 902 154 5 Kokku põhivarad 879 203 902 154 Kokku varad 1 057 922 1 133 913 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 97 906 212 971 4;7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 9 578 9 244 9 Kokku lühiajalised kohustised 107 484 222 215 Kokku kohustised 107 484 222 215 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 253 961 253 961 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 657 737 41 358 Aruandeaasta tulem 38 740 616 379 Kokku netovara 950 438 911 698 Kokku kohustised ja netovara 1 057 922 1 133 913 13 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 009 205 1 561 109 9;10 Tulu ettevõtlusest 136 598 56 324 11 Muud tulud 0 5 121 Kokku tulud 1 145 803 1 622 554 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -553 592 -498 540 12 Tööjõukulud -476 668 -401 570 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -62 412 -24 652 5 Muud kulud -14 391 -81 413 Kokku kulud -1 107 063 -1 006 175 Põhitegevuse tulem 38 740 616 379 Aruandeaasta tulem 38 740 616 379 14 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 38 740 616 379 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 62 412 24 652 5 Muud korrigeerimised -24 594 -670 837 9;10 Kokku korrigeerimised 37 818 -646 185 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 45 041 -38 868 3;4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -525 47 213 4;7;8 Kokku rahavood põhitegevusest 121 074 -21 461 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -170 315 -623 167 5 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 96 769 537 363 9;10 toetustest Kokku rahavood investeerimistegevusest -73 546 -85 804 Kokku rahavood 47 528 -107 265 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 97 634 204 899 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 47 528 -107 265 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 145 162 97 634 2 15 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2019 253 961 41 358 295 319 Aruandeaasta tulem 0 616 379 616 379 31.12.2020 253 961 657 737 911 698 Aruandeaasta tulem 38 740 38 740 31.12.2021 253 961 696 477 950 438 16 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutus Pärnu Muuseum periood 01.01.2021 - 31.12.2021.a raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites kirjeldatud Eesti Finantsaruandluse standardiga ning avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendiga. Sihtasutus kasutab Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduse lisas toodud bilansiskeemi ja tulemiaruande skeemi number 1, täiendades seda vajadusel alakirjetega ning täpsustades olemasolevate kirjete nimetusi. Sihtasutuse arvestus- ja esitusvaluutaks on euro. Arvestuspõhimõtteid võrreldes eelmise aruandeperioodiga muudetud ei ole. Raha Raha ja selle ekvivalendina kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja Riigikassa arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Ostjatelt laekumata arved kajastatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara on vara, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta ja mille maksumus ületab 5000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendile ei lisata põhivara soetusmaksumusele tagastamisele mittekuuluvat käibemaksu, käibemaks kantakse aruandeperioodi kuludesse. Vara, mille maksumus ei ületa 5000 eurot, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kuludesse. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus (ja sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, siis seda hinnatakse, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised ja rajatised 20 aastat Masinad ja seadmed 5-10 aastat Muu materiaalne põhivara 5-20 aastat Rendid Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Kapitalirendi kohustist vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, intressikulu kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes rentnikuna kuluna ja rendileandjana tuluna tekkepõhiselt rendiperioodi jooksul. 17 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Finantskohustised Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ning muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantskohustise eest makstud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantskohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Annetused ja toetused Tegevustoetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest, kajastatakse raha laekumisel tulemiaruandes tuluna. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse lähtuvalt tulude-kulude vastavuse printsiibist. Selliseid laekunud sihtfinantseerimise summasid, millele vastavad kulud tekivad järgmisel perioodil, näidatakse bilansi real „Võlad ja ettemaksed“. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Tulud Tulusid kajastatakse raamatupidamises siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud müüjalt üle ostjale ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Intressitasud kajastatakse raamatupidamises laekumisel pangakontole. Kulud Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Kuludesse kantakse kõik aruandeperioodil tehtud kulud,sealhulgas perioodilised kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulude kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid. Sihtasutuse tegevuskulude on jaotatud tööjõukuludeks, majanduskuludeks, põhivara kulumiks ja muudeks kuludeks. Seotud osapooled SA Pärnu Muuseum aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks: - juhatuse liige ja nõukogu liikmed - eelpool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Sularaha kassas 151 205 Arvelduskontol riigikassas 145 011 97 429 Kokku raha 145 162 97 634 18 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 278 1 278 Ostjatelt laekumata 1 278 1 278 arved Maksude ettemaksed ja 32 196 32 196 4 tagasinõuded Muud nõuded 83 83 Viitlaekumised 83 83 Kokku nõuded ja 33 557 33 557 ettemaksed 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 3 097 3 097 Ostjatelt laekumata 3 097 3 097 arved Maksude ettemaksed ja 63 358 63 358 4 tagasinõuded Muud nõuded 22 22 Viitlaekumised 22 22 Saamata toetuste nõuded 67 648 67 648 9 Kokku nõuded ja 134 125 134 125 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 180 0 201 Käibemaks 10 232 24 362 0 Üksikisiku tulumaks 6 238 0 4 517 Sotsiaalmaks 12 149 0 10 122 Kohustuslik kogumispension 494 0 456 Töötuskindlustusmaksed 766 0 629 Ettemaksukonto jääk 21 964 38 996 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 32 196 19 827 63 358 15 925 19 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Muud Lõpetamata materiaalsed projektid ja Lõpetamata Ettemaksed põhivarad ettemaksed projektid 31.12.2019 Soetusmaksumus 72 158 128 057 157 370 0 157 370 357 585 Akumuleeritud kulum -15 154 -128 057 0 -143 211 Jääkmaksumus 57 004 0 157 370 0 157 370 214 374 Ostud ja parendused 4 507 63 026 633 196 11 703 644 899 712 432 Amortisatsioonikulu -21 149 -3 503 0 0 0 -24 652 Ümberliigitamised 653 999 136 567 -790 566 0 -790 566 0 31.12.2020 Soetusmaksumus 730 663 327 650 0 11 703 11 703 1 070 016 Akumuleeritud kulum -36 302 -131 560 0 0 0 -167 862 Jääkmaksumus 694 361 196 090 0 11 703 11 703 902 154 Ostud ja parendused 7 000 6 543 25 918 32 461 39 461 Amortisatsioonikulu -32 103 -30 309 -62 412 Ümberliigitamised 13 990 -13 990 18 246 -6 543 -11 703 -18 246 0 31.12.2021 Soetusmaksumus 13 990 716 673 352 896 25 918 25 918 1 109 477 Akumuleeritud kulum -68 405 -161 869 0 0 0 -230 274 Jääkmaksumus 13 990 648 268 191 027 25 918 25 918 879 203 2021.aastal on 7 000 eur eest valminud bareljeef Omar Volmeri mälestuse jäädvustamiseks. Lisaks soetati Punasesse Torni uut mööblit summas 7 087 eurot ning valmis Punasesse Torni tellitud Pärnu makett kokku summas 11 159 eur. Lõpetamata ehitisena ja tehtud ettemaksetena põhivara eest on kajastatud Koidula muuseumi õueala ja vabaõhulava muutmiseks aastaringseks kasutamiseks tehtud investeering summas 17 594 eur ja ettemaks 579 eur. Linnalooduse õpperaja Koidula muuseumi õuealale rajamiseks on tehtud ettemaks 7745 eur. Kokku summas 25 918 eurot. Lisa 6 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2021 2020 Kasutusrendikulu 180 699 145 036 20 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2021 31.12.2020 12 kuu jooksul 176 079 253 943 1-5 aasta jooksul 177 585 225 273 Lisas on kajastatud muuseumi hoonete ja sülarvutite rendikulu. Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 30 665 30 665 Võlad töövõtjatele 23 468 23 468 8 Maksuvõlad 19 827 19 827 4 Saadud ettemaksed 358 358 Muud saadud ettemaksed 358 358 Sihtfinantseerimise tagasimakse 6 940 6 940 9 Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud 16 648 16 648 9 ettemaksed Kokku võlad ja ettemaksed 97 906 97 906 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 163 594 163 594 Võlad töövõtjatele 13 500 13 500 8 Maksuvõlad 15 925 15 925 4 Sihtfinantseerimise 19 952 19 952 9 tagasimaksekohustused Kokku võlad ja ettemaksed 212 971 212 971 Sihtfinantseerimise tagasimaksekohustuste all on kohustus Kultuuriministeeriumile tagastada Riigi Kinnisvara AS-ga seotud kulude katteks antud toetuse jääk selle kasutamata osas 6 348 eur ja Rahvusarhiivile tagastatav toetuse jääk summas 592 eur. Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Töötasude kohustis 676 1 065 Puhkusetasude kohustis 22 694 12 133 Võlad majanduskulude eest 98 302 Kokku võlad töövõtjatele 23 468 13 500 21 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 31.12.2019 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2020 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeeriumilt 0 77 947 202 440 0 280 387 0 0 Pärnu LV-lt 0 0 334 923 0 334 923 0 0 EAS-lt 0 0 0 0 55 526 55 527 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 77 947 537 363 0 670 836 55 527 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 0 0 491 375 0 471 423 0 19 952 Pärnu LV-lt 0 0 16 351 0 19 787 3 436 0 Eesti Kultuurkapitalilt 0 1 227 12 505 -2 700 8 977 0 2 056 Eesti Töötukassalt 0 0 10 555 0 10 555 0 0 EAS-lt 0 0 0 0 8 685 8 685 0 Tartu Ülikoolilt Erasmus 0 0 7 188 0 0 0 7 188 projekti raames Kokku sihtfinantseerimine 0 1 227 537 974 -2 700 519 427 12 121 29 196 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 0 79 174 1 075 337 -2 700 1 190 263 67 648 29 196 toetused 22 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2020 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2021 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeeriumilt 34 242 17 594 16 648 Pärnu LV-lt 7 000 7 000 EAS-lt 55 527 55 527 Kokku sihtfinantseerimine 55 527 96 769 24 594 16 648 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 19 952 10 661 -19 952 4 313 6 348 Pärnu LV-lt 3 436 28 526 25 090 Eesti Kultuurkapitalilt 2 056 26 620 26 136 2 540 EAS-lt 8 685 13 913 5 228 Tartu Ülikoolilt Erasmus 7 188 150 7 038 Projekti raames Rahvusarhiiv 5 158 4 566 592 Prantsuse Instituut Eestis 1 500 1 500 Eesti Töötukassalt 35 666 35 666 Kokku sihtfinantseerimine 12 121 29 196 122 044 -19 952 102 649 16 518 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 67 648 29 196 218 813 -19 952 127 243 33 166 toetused Pärnu Linnavalitsuselt saadi 2021. aastal toetust 32 090 eurot, millest 7 000 eurot Omar Volmeri mälestustahvli valmistamiseks ja 13 090 eurot Punase Torni haldamisega seotud kulude katteks ning 12 000 tegevuskulude katteks. Kultuuriministeeriumi poolne toetus Covid-19 seotud kulude katteks oli 38 555 eurot. Eesti Töötukassa hüvitas Covid-19-ga seotult tööjõukulusid 35 666 euro eest. Lisa 10 Annetused ja toetused (eurodes) 2021 2020 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 102 649 519 427 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 24 594 670 836 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 881 962 370 846 Kokku annetused ja toetused 1 009 205 1 561 109 sh eraldis riigieelarvest 903 870 1 122 656 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 32 090 354 710 Muud toetajad 68 017 19 201 EL struktuuritoetused 5 228 94 212 23 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Rahalised ja mitterahalised annetused 2021 2020 Rahaline annetus 973 539 1 550 554 Mitterahaline annetus 35 666 10 555 Kokku annetused ja toetused 1 009 205 1 561 109 Lisa 11 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2021 2020 Piletitulu 102 763 31 908 Tulu meenete ja trükiste müügist 10 678 8 873 Ürituste korraldamine 20 849 14 269 Tulu muudest tegevustest 2 308 1 274 Kokku tulu ettevõtlusest 136 598 56 324 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2021 2020 Üür ja rent 81 078 142 071 Energia 51 207 34 120 Elektrienergia 37 540 24 030 Soojusenergia 13 667 10 090 Veevarustusteenused 927 1 012 Mitmesugused bürookulud 23 933 9 633 Lähetuskulud 2 817 781 Koolituskulud 2 833 860 Sõidukite kulud 10 4 905 Inventari kulud 8 239 16 697 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 8 821 8 306 Meditsiini ja hügieenikulud 1 570 841 Museaalidega seotud kulud 1 778 4 839 Näituste, ürituste korraldamise kulud 75 579 57 794 Muud kommunaalteenused ja kinnistu kulud 284 073 213 153 Materjalikulu 10 727 3 528 Kokku mitmesugused tegevuskulud 553 592 498 540 24 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu 356 987 297 827 Sotsiaalmaksud 116 627 101 713 Erisoodustused 3 054 2 030 Kokku tööjõukulud 476 668 401 570 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 19 19 Lisa 14 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 40 098 34 626 Sihtasutus Pärnu Muuseum soodustatud isikute nimekiri: Sihtasutuse juhatuse liige: Aet Maatee Nõukogu liikmed: Merilin Piipuu, Meeli Pärna, Trivimi Velliste, Rainer Eidemiller 25  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Pärnu Muuseum nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Pärnu Muuseum (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutus likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Krista Lehtsalu Vandeaudiitori number 279 Osaühing Infora Audiitorettevõtja tegevusloa number 51 Tallinna tn 19/21, Viljandi linn, Viljandi maakond, 71013 28.03.2022