Kiri

MKMi digiriigi arengu osakonna tegevused 2022 I pa ATN kohtumine Kaili Tamm 16.03.2022 Digiriigi arengu osakond Osakonna juhataja – Allan Lepik Teenuste tiim – Kaili Tamm Andmete tiim – Ott Velsberg Tehnoloogiatiim – Kristo Vaher Rahatiim – Kaire Kasearu Oskuste tiim – Kristi Kivilo Õigusetiim – Mirjam Rannula Väliskoostöö, strateegiline planeerimine, uuringud ja teavitus Teenuste tiimi eesmärk: võimestada teenuse omanikke, et neil oleks väge arendada ning juhtida inimkeskseid ja kvaliteetseid avalikke digiteenuseid Teenuste tiim Kaili Tamm Joel Kotsjuba Liivi Karpištšenko Jaanus Valdmaa sündmusteenuste teenuste teenusedisaini nõunik sündmusteenuste projektijuht valdkonna juht nõunik programmijuht (liitub 01.04) Digiühiskonna arengukava 2030 https://mkm.ee/sites/default/files/mkm_arengukava_digiuhiskond_26-10-2021.pdf Teenuste arendamise programmid: proaktiivsed teenused Proaktiivne teenus on otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. Proaktiivne teenus osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul. ✓ Proaktiivsed teenused on üks viisidest pakkuda inimkeskseid teenuseid. ✓ Programmis keskendume nii andmetele, kasutajatele kui ka teenuse osutamise protsessile üldiselt. Teenuste arendamise programmid: sündmusteenused Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust kasutajale üheks teenuseks. ✓ Sündmusteenused on üks viisidest pakkuda inimkeskseid teenuseid. ✓ Eraisiku elusündmused on näiteks abiellumine, lahutamine, lapse sünd, juhtimisõiguse omamine, töötu olemine jms. Eesmärk on pakkuda selliseid teenuseid kasutajale üheainsa sujuva teenusena, võimalusel ennetavalt ja maksimaalselt ühe klõpsuga. ✓ Sündmusteenuseid arendatakse RRF vahenditest. Sündmusteenuste arendamise teekaart Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakeskuse juurutamine Tulemused: + Kõik avalikud teenused on inimkesksed + Teenuste kujundamise, arendamise ja juhtimise tavad on kogu avalikus sektoris heal tasemel + Igal avalikul teenusel on sisuline omanik + Keskne avalike teenuste kataloog on kasutusmugav + Teenuse omanikel on olemas vajalikud tööriistad Teenuse omanike teadlikkuse tõstmise programmi väljatöötamine + Töötoad 2021 lõpus, et leida vastused: 1. Millised on teenuse omaniku tegemist vajavad tööd ja eesmärgid? 2. Millised on vajalikud oskused ja teadmised selle töö edukaks ärategemiseks? 3. Millisel tasemel on asutuste teenuse omanike teadmiste-oskuste tase kompetentside lõikes? 4. Milliseid teadmisi ja oskusi tuleks teenuseomanikel arendada? 5. Milline on teadmiste ja oskuste edasiandmist kõige paremini toetav õppimise- või koolitamise meetod? digiriik.eesti.ee tööriistakast ✓ Tööde kokkuvõte: • uudse sisu ja disainiga veebijuhiste ja teenuse arendamist toetavate tööriistade koostamine avalike e-teenuste disainimiseks ehk tööriistakast • avalike e-teenuste disainimisega seotud juhiste, õigusaktide ja muu materjali analüüsimine • teenuste standardi ja tööriistakasti kasutajaliidese ja kasutajakogemuse disainimine ja veebilehe arendamine ✓ Kasutatav esialgse tähtaja järgi septembri alguses 2022.  Äripaneel Riigiülene ja kogukonnapõhine ekspertidest koosnev koostöökogu. Peamised eesmärgid: • nõustada arendatavaid teenuseid • valideerida tulemuste kvaliteeti • pakkuda kogukondlikku tuge teenuste kvaliteetseks väljaarendamiseks Äripaneeli on oodatud kõik arendatavad otsesed avalikud teenused, kes vajavad: • teenuse arendamisel nõustamist • ideede valideerimist • ideestamise tuge erinevatel teenuse arendamist puudutavatel teemadel, nt. kasutajakesksus, teenusedisain, äriprotsessid ja –ärimudeli analüüs, rahastus, juhtimine  Digiteenuste kirjeldamise ja haldamise töövahend ✓ Välja töötamisel koostöös Rahandusministeeriumiga. Eesmärk on, et teenuste kirjeldamise töövahendi abil saab hallata ja juhtida teenust terviklikult. ✓ Sobilik vahend TERE infosüsteem? Olemas esialgne prototüüp. ✓ Oleme andnud esialgse sisendi Rahandusministeeriumile. Vajaduste välja selgitamiseks kohtunud ka asutustega, nt Tööinspektsioon, TTJA. Uued kohtumised planeerimisel. Digiteenuste mõõtmise metoodika ✓ Määrus „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ § 6 p 4: asutuse teenuste korraldamine peab tagama teenuste kasutajate rahulolu ja isikute optimaalse halduskoormuse ✓ Määruse alusel koostatud juhis: https://www.mkm.ee/sites/default/files/20201011teenuste_kvaliteedi_juhis.pdf ✓ Analüüsime ja lepime kokku, millised on kesksed mõõdikud ja töövahendid, et hinnata ja juhtida digiriigi kogemust. ✓ Teenuste koordinaatorite võrgustik loomisel. Aitäh!  Avalike teenuste nõukogu 16.03.2022 Vastutus ja koostöö (TKTA § 4) (VALITSUS)ASUTUSES on määratud VASTUTAJAD asutuse: - otseste avalike teenuste; - protsesside; - teabehalduse kui terviku; - teabehalduse iga alategevuse korraldamise ja kvaliteedi eest. [Üks vastutaja võib täita mitut rolli, ühel rollil võib olla mitu vastutajat] KOOSTÖÖ, et tagada asutuse teenuste ühtlane kvaliteet Igal teenusel + igal avalike teenuste osutamise kanalil on „OMANIK“ Asutusteülene teenuste arengu koordineerimine (TKTA § 5) • MINISTEERIUMI VALITSEMISALA TEENUSTE TERVIKLIKKU ARENGUT korraldab kantsler või tema volitatud isik Lähtutakse valitsemisala ülesannetest ja strateegiate eesmärkidest • (ALATEGEVUSE) ÜLDKOORDINEERIJA (otsesed avalikud teenused – MKM): 1) kavandab arengu põhisuunad ja tegevused 2) annab juhiseid ja soovitusi 3) jälgib tegevuste elluviimist ja juhiste rakendamist 4) korraldab teavitustööd 5) teeb koostööd teiste koordineerijatega 6) kaasab vastavalt vajadusele teisi osalisi Asutusteülene teenuste arengu koordineerimine (TKTA § 5) NÕUKOGU toetab koordineerijat ülesannete 1–3 täitmisel NÕUKOGU LIIKMED: iga ministeeriumi ja RK nimetatud esindaja + koordineerija nimetatud teised isikud Nõukogu liige KAASAB JA TEAVITAB enda ja valitsemisala asutusi praktika, tegevused MKM ettepanekud, hea Info, tagasiside, Info, juhised, tegevuskava soovitused, ATN probleemid, asutused Kas ja kuidas saaks ATN MKMi toetada: • tegevuste kavandamisel, mis toetavad digiühiskonna arengukava rakendamist + kavandatud tegevuste elluviimise jälgimisel? • eesmärk – „parim digiriigi kogemus“ • mõõdik – rahulolu avalike digiteenustega • tegevussuund – sündmuspõhised ja proaktiivsed teenused • tegevussuund – avalike teenuste kasutajakesksus ja teenuste juhtimine ühtsetel alustel • tegevussuund – tulevikukindlad digiriigi ühislahendused (eesti.ee, riiklik postkast jm) Kas ja kuidas saaks ATN MKMi toetada: • tegevuste kavandamisel, mis toetavad digiühiskonna arengukava rakendamist + kavandatud tegevuste elluviimise jälgimisel? • eesmärk“ parim digiriigi kogemus“ • mõõdik – rahulolu avalike digiteenustega Näiteks: ülevaade kord aastas rahulolu näitajatest valitsemisalade kaupa (keskmine / asutuste kaupa)? • tegevussuund – sündmuspõhised ja proaktiivsed teenused Näiteks: jälgib aja- ja tegevuskava täitmist, teeb ettepanekuid uuteks teenusteks? • tegevussuund – avalike teenuste kasutajakesksus ja teenuste juhtimine ühtsetel alustel Näiteks: ülevaade kord aastas teenuste juhtimise (ülevaade teenustest, mõõtmine) seisust ja edenemisest? • tegevussuund – tulevikukindlad digiriigi ühislahendused (eesti.ee, riiklik postkast jm) Näiteks: koostab aja- ja tegevuskava riikliku postkasti kasutusele võtmiseks / eesti.ee artiklite korrastamiseks / … + jälgib täitmist? Kas ja kuidas saaks ATN MKMi toetada: • koondades näiteid asutuste hea praktika ja kitsaskohtade kohta? • tehes ettepanekuid lähtuvalt heast praktikast ja probleemidest? • tehes ettepanekuid olulistesse õigusaktidesse ja nende eelnõudesse? • tehes ettepanekuid juhiste ja soovituste andmiseks? Kas ja kuidas saaks ATN MKMi toetada: • koondades näiteid asutuste hea praktika ja kitsaskohtade kohta? Näiteks: luua koondülevaade olemasolevatest ja kavandatud proaktiivsetest teenustest, hea praktika tutvustused ATNi liikmete ettepanekul? • tehes ettepanekuid lähtuvalt heast praktikast ja probleemidest? • tehes ettepanekuid olulistesse õigusaktidesse ja nende eelnõudesse? Näiteks: kas HMSi eelnõu (proaktiivsed, sh automaatsed otsused) oleks pidanud läbi arutama ka ATNis ja vajadusel ATNi ettepanekud? • tehes ettepanekuid juhiste ja soovituste andmiseks? Näiteks: teenuse kvaliteedi hindamise metoodika kokkuleppimine ja juhis? Kuidas võiks toimida: • ATNi töö? Näiteks: koosolekud, töörühmad, seminarid jm • ATNi liikmete ja valitsemisala asutuste koostöö? • koostöö ATNi ja teiste võrgustike vahel – nt äripaneel, asutuste teenuste koordinaatorite võrgustik, IT-juhtide võrgustik jne?  Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (16.03.2022) 28.03.2022 nr 26-6/22-0068/2262 Tallinn Algus: 15.00 Lõpp: 17.04 Juhatas: Liivi Karpištšenko – MKM Protokollis: Alar Teras – MKM Võtsid osa: Kaili Tamm – MKM Britt-Marena Tiikmaa – KaM Eneken Lipp – RaM Gerly Elbrecht – RaM Jane Jakobson – RaM Kairi Rais – VäM Karin Närep – KuM Kristiina Hunt – SoM Kutt Kommel – RaM Pille-Liis Milvere - RaM Tatjana Kiilo – HTM Viola Mäemurd – SiM Liis Getter Mandel – RIK Külli Tammur – KeM Gerda Noormägi – SiM Puudusid: Riigikantselei ja Maaeluministeeriumi esindaja Kutsutud: Marili Ruus – ADM Interactive OÜ Jaanus Valdma – MKM Joel Kotsjuba – MKM Berit Tasa – MKM Joonas Pärenson – MKM Piia Pruks – MKM  2 Sina Avvo – MKM Koosolek toimus MS Teams keskkonnas Päevakord: 1. MKMi digiriigi arengu osakonna tegevused 2022.a I poolaastal – Kaili Tamm 2. Arutelu – ATN-i roll – arutelu juhatab sisse Liivi Karpištšenko Liivi Karpištšenko avas koosoleku ja tutvustas päevakorda. 1. MKMi digiriigi arengu osakonna tegevused 2022.a I poolaastal Kaili Tamm tegi ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile. Toimus arutelu. Küsimused, vastused, märkused ja arvamused arutelust:  Kas tegeletakse ainult digiteenustega? o Vaatame laiemalt. Digikomponent on igal pool sees. Tegeleme otseste avalike teenustega  Sarnane küsimus sündmusteenuste teekaardil oleva alushariduse saamise teenusega. Tegelikult on skoobis ligipääs alusharidusele. Riigikogus on praegu uus alushariduse seadus. Seal muudatus ka ligipääsu vaates. o ELVL on selle sündmusteenuse põhipartner ja kindlasti vaja juurde võtta HTM.  Kas ja kuidas teenuspõhise juhtimise teemat hoiame? Vaadata tuleks kogu arendusprotsessi. o „Suuremate teemadega“ tuleks tulla äripaneeli. Kindlasti tulla äripaneeli ka eriliste teenustega.  Praegu fookuses rohkem digi ja taustal toimuvad teenused. Kas aruteludes peaks osalema disainerid, arendusjuhid või arutame üldisemaid strateegilisi eesmärke?  Segadus on avalike teenuste osas. Vaja aru saada, et mis teenused skoobis on. Kes peaks tegelema keskselt mõistete määratlemisega? o Suures eelarve pildis hoiab mõisteid RaM. o Ootame ka Riigikantselei poolt strateegilise juhtimise pildis seisukohta.  Innosprindiga võrreldes, et milline on äripaneeli roll? o Disainiga ei tegele. Nõustamine ja osapoolte kokkutoomine. Kogukonnapõhine lähenemine üle avaliku sektori. Valideerimine teenuste osas, mida struktuurivahenditest rahastada ja kas on heade teenuste arendamise praktikatega arvestatud. o Nõu andmise teema. Kui asutus arendab oma teenust, siis oleks koht kus nõu ja kogukonna tuge saada.  RIHA küsimus, et kuidas on seotud TERE teenustega. o See on alles arutamisel. Täna fookuses ATN-i tegevus.  Innosprindi ja äripaneeli võrdlus. Niikaua kui programmi läbime, on teenus hoitud. Et teenus ei „kukuks maha“. Näiteks rahunemispeatusega läks 2 aastat aega. Äripaneelis pakkuda tuge, et teenust edasi hoida.  Üldise teadlikkuse tõstmine oluline. Et teenuse omanik identifitseeriks end omanikuna.  3  Programmides ei saagi teenus valmis. Omanikutunne ja vastutus oluline. Kuidas ehitada tugivõrgustikku.  Kas poliitikakujundamise teenus on ka skoobis? o Arutame. Mõtteid on. Lahendusi kohe laual pole. Keegi peaks initsiatiivi võtma. Nõukogu otsustas võtta informatsiooni teadmiseks. 2. Arutelu – ATN-i roll Arutelu juhatas sisse Liivi Karpištšenko. Sissejuhatava ettekande slaidid on lisatud protokollile. Toimus arutelu. Küsimused, vastused, märkused ja arvamused arutelust:  On kaks eraldi maailma. Keda oodatakse ATN-i? Kas arendusjuhid või teenustega tegelejad? Või need kes ka TERE-ga kokku puutuvad.  ATN-i traagika on selles, et varem on ATN-s räägitud rohkem TERE-st kui teenustest.  ATN-i puhul ülesande püstitus paika – päriselt asutused, päriselt teenuste osutajad/arendajad.  Ootaks, et ATN oleks koht, kus arutada, saada infot kuidas teenuseid arendada. Pole arusaama, millised on otsesed avalikud teenused ja kuidas on need TERE-ga seotud.  Rolli osas püstitada ATN-le konkreetsed väärtuspakkumised. Tekib hea foorum, kus arutada ja vaielda. Anda mingi lubadus, et miks ATN koos käib.  Kas ATN võiks tegeleda väärtuspakkumise leidmisega strateegilises vaates?  Rääkida, kuidas käib kulupõhine arvestus praktikas. Toimus arutelu kolmes grupis. Kokkuvõtted arutelust:  Rahulolu teenustega: o On Eesti 2035 üleriigiline mõõdik. Millist metoodikat kasutada? Küsida kohe peale kliendikontakti. o Kas rahulolu küsimisel on õigus anda kolmandale osapoolele andmeid, et rahulolu küsida (teenusepakkuja puhul)? o Riigiüleselt ehitada üles rahulolu küsimise ja mõõtmise süsteem. o Rahulolu mõõtmine kokku lepitud ja arendatud ühiselt. Metoodiliselt on 3 erinevat viisi. Ideaalne kohe peale kliendikontakti. o Eesti.ee lehel juba võimalus olemas. SDG nõuetes kirjas. Paljud juba rakendavad.  ATNi fookus: o Üleriigiliselt ühe rahulolu indikaatori tekkimine. ATN-s seda arutada. o Teemadeks – automaatotsused, sündmusteenused, õigusruumi kujundamine. o Andmetele ligipääs, praegu keeruline (STAR ja stipendiumid näide). o Kantslerite taseme otsuseid initseerida ATN-i poolt. o ATN ei peaks olema postkast, et ainult jagatakse infot alla. Vaja arutada strateegilisi asju. o Parimate praktikate tutvustused peaks pigem jääma asutuste koordinaatorite võrgustikku. o Õigusalane tugi oleks ATNi teema. Näit proaktiivsuse vaates.  4 Nõukogu otsustas võtta informatsiooni teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Liivi Karpištšenko Alar Teras Koosoleku juhataja Protokollija Lisa: Kaili Tamm ettekande slaidid Liivi Karpištšenko ettekande slaidid