Kiri

Riigikantselei Justiitsministeerium Meie 25.03.2022 nr 1.1-10.1/2824-1 Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ eelnõu ja seletuskirja, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ eelnõu. 2. Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ eelnõu seletuskiri. Karin Reiska 611 3612 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  18.02.2022 Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõu näeb ette perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute ning Euroopa Liidu rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna eesmärkide täitmiseks koostatud rakenduskavade elluviimiseks ühtsed tingimused toetuse andmise tingimuste õigusaktide kehtestamiseks, toetuse kasutamiseks või taotlemiseks, taotluste menetlemiseks, kulude abikõlblikuks lugemiseks, toetuse väljamaksmiseks, finantskorrektsioonide tegemiseks ja toetuse tagasinõudmiseks. Samuti kehtestatakse nõuded meetmete nimekirja ja siseturvalisuspoliitika rahastamiskava koostamisele. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) juristid Piret Eelmets (teenistussuhe lõppenud) ja Anu Jaanson (e-post: [email protected], tel 663 2031), Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Karin Reiska (e-post: [email protected], tel 611 3612) ja riigieelarve osakonna nõunik Anneli Laurits (teenistussuhe lõppenud). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3549). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada nõuded Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) ja siseturvalisuspoliitika rakenduskavadega ette nähtud fondide ning nende kaasrahastamiseks kavandatud riikliku kaasfinantseeringu vahendite kasutamise ja andmise tingimuste õigusaktide koostamisele perioodiks 2021–2027. Eelnõu on suunatud rakendusasutustele toetuse andmise tingimuste õigusakti ja lepingu koostamiseks. Eelnõu annab üldised tingimused toetuse andmise tingimuste õigusaktide kehtestamiseks, toetuse taotlemiseks, taotluste menetlemiseks, toetuse kasutamiseks, kulude abikõlblikuks lugemiseks, toetuse väljamaksmiseks, finantskorrektsioonide tegemiseks ja toetuse tagasinõudmiseks. Samuti kehtestatakse nõuded meetmete nimekirja ja siseturvalisuspoliitika rahastamiskava koostamisele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus on 51 paragrahvi. Eelnõu koondab uuel perioodil ühte määrusesse perioodil 2014–2020 erinevates õigusaktides kulude abikõlblikkuse, toetuse väljamaksmise, finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagasinõudmise tingimused, mis olid reguleeritud ühes määruses1, taotluste 1 Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 1 menetlemise, mis oli teises määruses2, ja toetuse andmise tingimuste õigusaktide koostamise nõudeid, mis olid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi STS2014_2020). Eelnõusse on seaduse tasandilt toodud sätted, mis võivad olla määruses, näiteks toetuse andmise tingimuste õigusaktis reguleeritavate tingimuste elemendid, väljamaksete ja finantskorrektsioonide tegemise eeldused. Finantskorrektsioonide tegemise õiguslik alus tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus)3, nii on sobilik selle täpsemat kohaldamist reguleerida Vabariigi Valitsuse määrusega, arvestades, et projektile määratud toetuse vähendamine ei ole Euroopa Liidu (EL) õiguse, täpsemalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (edaspidi finantshuvide kaitse määrus)4 ja EL kohtuotsuste5 kohaselt karistus karistusõiguse tähenduses. Finantskorrektsiooni tegemine on haldusmeede ja toetuse saaja poolt kokkulepitud tingimuste mittetäitmise tagajärg. Eelnõu tuleb rakendada koos ühissätete määruse ja EL fondi-määrustega, mis on loetletud seletuskirja alapunktis „Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele“ ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega. Eelnimetatud õigusaktidest tuleb lähtuda ka siis, kui eelnõus ei täpsustata eelnimetatud õigusaktide rakendamist. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu §-s 1 nähakse ette eelnõu reguleerimisala. Määruses nähakse ette perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud rakenduskavade vahendite kasutamisega seonduvalt: - rakenduskava elluviimiseks võetavate meetmete nimekirjas esitatav teave rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitjate kaupa; - üldised tingimused toetuse taotlemiseks ja kasutamiseks, kulude abikõlblikuks arvamiseks ja nende katteks toetuse maksmiseks, toetuse andmise tingimuste kohustuslikud elemendid ning eelnõu kooskõlastamise korra; - finantskorrektsiooni tegemise alused ja ulatuse ning finantskorrektsiooni otsuse vormistamisnõuded; - toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused; - siseturvalisuspoliitika rakenduskava rahastamiskavas kehtestatav teave. 2 Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määrus nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) 4 Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1–4) 5 Näiteks: C-489/10, 05.06.2012; C-260/14 ja C-261/14 26.05.16 p 50 ja 51 2 Eelnõu rakendamisel tuleb paralleelselt jälgida ÜSS2021_2027, ühissätete määrust, fondide määrusi6, EL finantsmäärust7 ja riigiabi andmise kohta reguleeritut. Eelnõus viidatakse õigusakti sättele, kui eelnõu säte täpsustab või kordab teises õigusaktis sätestatut. Toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT) võib eelnõus sätestatut täpsustada, täiendada ja jätta sätestatud tingimused kohaldamata, kui see on vajalik toetatavate tegevuste eripära tõttu ja tingimuse rakendamata jätmisega ei minda vastuollu riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. TATis võib näha ette täiendavad tingimused, kui need on vajalikud toetuse sihipäraseks suunamiseks soovitud projektidele või taotlejate/toetuse saajate sihtgrupile. Täiendavad nõuded või piirangud peavad olema proportsionaalsed TAT eesmärgi suhtes. Asjakohane on näiteks täpsustada kulude hüvitamiseks esitamise sagedust, milline peab olema projekti ettevalmistuse tase, mis tõendeid tuleb esitada lihtsustatud kulude puhul. Samas on mõned sätted eelnõus halduskoormuse vähendamise eesmärgil, nt ostumenetluse piirmäär, millest alates nõutakse ja kontrollitakse võrreldavate hinnapakkumiste võtmist, või soovitakse luua soodsam olukord toetuse saaja jaoks, näiteks et kestuse nõue ei või olla pikem kui ühissätete määrusest tulenev viis aastat, väikese ja keskmisega suurusega ettevõtjatele võib rakendada TATis kolme aastast kestuse nõuet. Samuti tulenevad TAT koostamisel erisused näiteks ühissätete määruse artikli 73 lõikes 4 nimetatud kvaliteedi märgisega (Seal of Excellence),8 Euroopa horisont9 ning artikli 33 punktides a ja b nimetatud kogukonna juhitud kohaliku arengustrateegia ja artiklis 29 silmas peetavate territoriaalsete strateegiate alusel projektide toetamisel. Eelnõu rakendamisel tuleb lisaks EL õigusaktidele jälgida ka teisi riigisiseseid õigusakte, sh riigihangete läbiviimisel, isikuandmete kaitsel ja teiste puutumuses olevate õigusinstituutide rakendamisel. 2. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine 1. jagu Nõuded taotlusele, toetuse taotlejale ja partnerile Eelnõu § 2 lõikega 1 nähakse ette üldine taotluste esitamise kord. Peatükk reguleerib toetuse taotlemist, mis kohaldub määruse alusel toetuse taotlemisel. Käskkirja ja halduslepingu 6 Vt seletuskirja punkti „5. Eelnõu vastavus EL õigusele“. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.07.2018, lk 1–222) . 8 Seal of Excellence (SoE) (ühissätete määruse art 2 p 45 tähenduses): kvaliteedimärgis, mis antakse Euroopa Horisont raamprogrammi projektile, mis on saanud kõrge hinde, kuid jäänud rahastuseta, ning mille eesmärgiks on aidata neil projektidel leida alternatiivset rahastust teistest allikatest. SoE lõppenud raamprogrammis Horisont 2020: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/funding/funding-opportunities/seal- excellence_en SoE rakendamine (H2020 perioodil) MSCA järeldoktorigrantidele: https://ec.europa.eu/info/research-and- innovation/funding/funding-opportunities/seal-excellence/funding-opportunities-under-msca_en 9 Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, mida rahastatakse otse Euroopa Liidu eelarvest. Lühitutvustus: https://www.hm.ee/et/uudised/oluliselt-kasvava-eelarvega-euroopa- liidu-teaduse-raamprogramm-toetab-eesti-teadlasi Alusdokument: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018PC0435&from=EN (ootavad lõplikku heakskiitu Euroopa Parlamendis, jaan. 2021 seisuga). Vt ka https://www.consilium.europa.eu/et/policies/horizon-europe/ 3 alusel ei toimu taotlemist, vaid toetus määratakse isikule. Seetõttu kohaldub peatükk üksnes TAT määruse alusel toetuse taotlemisele. Toetuse taotlus tuleb esitada TAT määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. Toetuse taotlemine on võimalus10. Kui isik soovib oma projekti elluviimiseks saada toetust, peab ta järgima toetuse saamiseks ettenähtud tingimusi ja korda. Taotlus toetuse saamiseks esitatakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu11. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus samuti üldjuhul e-toetuse keskkonna kaudu vastavalt eelnõu § 8 lõikele 6. Lõike 2 kohaselt on igal taotlejal õigus saada rakendusüksuselt selgitusi TAT-is sätestatud tingimuste ja korra kohta. Lõikega 3 nimetatakse taotleja kohustused, kui ta on taotluse esitanud. Eelkõige peab taotleja ise tõendama, et tema ja projekti kaasatud partner või partnerid vastavad TAT-is nõutud tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada ja selgitada projektiga kavandatut võimalikult selgelt ja täpselt. Samuti tuleb taotlejal rakendusüksuse nõudmisel anda täiendavat teavet, sest rakendusüksus peab veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad TAT-le. Taotleja peab võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja või partneri juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui projekt, mille elluviimiseks toetust taotletakse, hõlmab ka mittetoetatavaid tegevusi ning projekti tervikuna valmimine on vajalik taotluses nimetatud tulemuste saavutamiseks, tuleb rakendusüksuse nõudmisel tõendada ka mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust. Täiendavate selgituste või tõendite nõudmise vajadus võib tekkida siis, kui taotleja majandustegevuse näitajad ei võimalda projekti mahtu või olemust arvestades esmapilgul hinnata, kas projekt on taotlejale jõukohane. Kui peale taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest rakendusüksust esimesel võimalusel teavitama. Eelnõu § 3 lõikega 1 sätestatakse, kes võivad olla taotlejaks. Taotlejaks ei pea olema vaid juriidiline isik, võib olla ka riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus. Samuti võib taotleja olla füüsiline isik, kui see on toetatava tegevuse elluviimiseks asjakohane. Lõikega 2 nähakse ette nõuded, mida peab rakendusasutus TAT määruses taotlejale ja partnerile nõuetena sätestama. TAT määruses sätestatakse eelnõus nimetatud nõue ja tingimus, kui võib eeldada, et esinevad sätte kohaldamiseks ja rakendamiseks vajalikud elulised asjaolud. Seega oleneb taotlejate sihtgrupist ja toetuse andmise valdkonnast, millised nõuded ja tingimused seada TAT määruses. Käesolevas paragrahvis nimetatud nõuete alusel tuvastatakse sisuliselt, kas taotlejal on olemas ühissätete määruses nõutud projekti elluviimiseks vajalik haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus taotluses kirjeldatud tegevuste tegemiseks ja projekti tulemuste saavutamiseks. Punkti 1 kohaselt ei anta toetust projektile, kui taotlejal või partneril on varasema projekti raames finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi 10 Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 2013. a otsus, milles kohus sedastas, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele (p. 18) 11 Struktuuritoetuse registri pidamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ 4 maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtaegselt. Punktis 2 nimetatud kehtiva karistuse puudumise nõude kontrollimiseks tehakse järelepärimine karistusregistrisse. Isik loetakse karistatuks või tal on kehtiv karistus kuni karistusregistri seaduse alusel karistusandmete kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni. Punktis 3 nimetatud majandustegevuse nõue tuleb kehtestada juhul, kui toetatakse ettevõtjat. Nõue on seotud toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuse nõudega, mis on hõlmatud vastavas valdkonnas tegutsemise lubadega ehk taotlejal peab olema täidetud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses tulenevad nõuded ettevõtlusega tegelemisel. Nõude täitmist kontrollitakse majandustegevuse registrist. Punkti 4 kohaselt ei või taotlejal ja partneril olla maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga suurem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud. Nõude eesmärgiks on toetada isikuid, kellel ei ole sellist võlgnevust riigi ees. Maksu- ja maksevõlgnevusi saab kontrollida e- maksuameti/e-tolli kodulehelt: http://apps.emta.ee/e-service/doc/i0301.xsql. Punktis 5 sätestatud nõue haakub punktiga 3. Riik soovib toetada seaduskuulekaid ettevõtjaid, sh neid, kes on esitanud maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded. Kohustus peab olema täidetud taotluse esitamise ajaks, näiteks kui majandusaasta aruanne on esitatud hilinenult, kuid enne taotluse esitamist, siis on kohustus täidetud. Nõue on asjakohane juhul, kui TAT sihtrühma kuuluvad ettevõtjad. Punkti 6 kohaselt ei anta toetust isikule, kes on pankrotis, likvideerimisel või sundlõpetamisel, millisel juhul eeldatakse, et tal puudub projekti elluviimiseks vajalik toimimis- ja finantssuutlikkus. Infot pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punkti 7 kohaselt ei anta toetust isikule, kes on raskustes ettevõtja, kui selline keeld tuleneb EL õigusaktist. Näiteks kui toetust antakse riigiabina grupierandi määruse alusel12, millisel juhul on toetuse andmine keelatud. Samuti võib täiendav piirang tulla fondi või ühissätete määrusest. Raskustes oleva ettevõtja mõistet selgitab komisjoni teatise nr 2004/C 244/02 „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 244, 01/10/2004 Lk 0002–0017) punkt 2.1. Kui taotleja või partner on riigiasutus või põhiseaduslik institutsioon, siis finantseerimisvõimekust eeldatakse ilma täiendavate tingimusteta, sest iga riigiasutuse kohustus on tagada kulude kate riigieelarve seaduse kohaselt. Punkti 8 kohaselt peab taotlejal ja partneril olema projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus. Selline eeldus võib tuleneda toetatavast eesmärgist või tuleneda mõnest projekti elluviimisega seotud seadusest, mistõttu sihistatakse toetus teatud juriidilises vormis tegutsevatele juriidilistele isikutele, tegevuste valdkonnale või piirkonnale. Arvestades toetatavat valdkonda ja taotlejate sihtgruppi, tuleb TAT määruses seada nõuded taotleja organisatsioonile - näiteks projektijuhi kvalifikatsioonile ja kogemusele, selleks, et veenduda toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuses toetatava projekti edukaks elluviimiseks. Lõikega 3 sätestatakse, et TAT määruses võib näha ette täpsemaid omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse hindamise tingimusi, arvestades toetuse andmise 12 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 2 punkt 18. 5 valdkonda, taotlejate sihtgruppi ning projektide ajalist kestust ja rahalist mahtu. Näiteks võib võtta aluseks projekti elluviimise perioodi rahavoogude analüüsi ja/või taotleja ja partneri majandusaasta aruanded. Ühtlasi võib projekti elluviimise finantssuutlikkuse tõendina nõuda pangaga sõlmitud laenulepingu olemasolu, laenu saamise võimaldamise kohta panga positiivse siduva otsuse, investori aktsia- või osakapitali paigutuse garantiikirja, võlaõigusseaduse tähenduses garantiikirja, mis on antud taotleja võlgade tasumiseks, või allutatud laenu andmist tõendava dokumendi. Rahaliste vahendite olemasolu saab tõendada ka muudest riigisisestest või muudest välisabi vahenditest saadava toetusega, juhul kui projekti rahastamist kavandatakse mitme toetusmeetme alt. Viimasel juhul peab rakendusüksus veenduma, et tegemist ei oleks kulude topeltfinantseerimisega. Juhul, kui taotleja, partner või lõppsaaja on saneerimisel, siis tuleb taotluse menetlejal igakordselt hinnata, kas neil on siiski projekti elluviimiseks finantssuutlikkus või mitte. Lõike 4 kohaselt nähakse ette investeerimisprojektide puhul finantseerimissuutlikkuse hindamise eritingimused, kui omafinantseeringusse või abikõlbmatute kulude katmisesse panustab kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) või kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) § 2 punkti 8 kohane KOV-i arvestusüksus. Eritingimused annavad veendumuse, et toetuse saajal ja ta partneril on olemas projekti elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid. Selline eritingimus aitab kaasa projektidega seotud finantsriskide maandamisele ning KOV ülesannete kvaliteetsele täitmisele ja nende täitmisel tekkivate kulude tähtaegsele tasumisele. Suur võlakoormus on reeglina üleinvesteerimise tagajärg, seega ei ole mõistlik riigi poolt sellele veelgi kaasa aidata. Suure võlakoormusega KOV-il on oht sattuda finantsraskustesse ja projekt võib jääda lõpetamata ja projekti eesmärgid saavutamata. Seetõttu on otstarbekas ennetada tekkida võivaid rahastamisprobleeme ning anda toetust ainult KOV-idele, kes on finantssuutlikud. Taotluse suhtes võib teha kõrvaltingimusega otsuse, kui taotluse esitamise hetkel ei ole eritingimused täidetud, kuid võib eeldada, et need täidetakse sellises ajaplaanis, et projekti on võimalik veel abikõlblikkuse perioodil ellu viia. Sama põhimõte on KOFS § 341 lõikes 5. Sellise kõrvaltingimusega otsuse tegemisel tuleb arvestada Rahandusministeeriumi arvamusega. Lõikega 5 korratakse üle KOFSis ettenähtud erand, mille kohaselt, kui tegemist on tervishoiuteenuse osutajaga, siis KOFS § 341 lõike 1 nõudeid ei rakendata. Tervishoiu teenust osutavad äriühingud või sihtasutused konkureerivad turul ja saavad ühtedel alustel raha Haigekassast. Investeeringutoetuste jaotamisel ei ole otstarbekas olenevalt omanikest haiglate tegevust piirata. Lõike 6 kohaselt võib KOFS tingimuste täitmise kohta küsida arvamust Rahandusministeeriumilt. Rahandusministeerium peab andma rakendusüksuse ja investeeringute kavasse projektide valijana rakendusasutuse nõudmisel seisukoha, kas lõikes 4 nimetatud taotleja netovõlakoormuse ületab piirmäära või kui piirmäära ei ole ületatud, siis kas omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkus on eelarveaastal tegelikult olemas vastavalt kohustuste ja likviidsete varade vahele. Rahandusministeerium annab seisukoha KOFSis sätestatud kriteeriumite täitmisele. Rahandusministeeriumi seisukoht on abistava tähendusega, et tagada kindlus, kas tingimused on täidetud. Taotluse menetleja saab Rahandusministeeriumi seisukohale tugineda näiteks taotluse suhtes negatiivse otsuse tegemise kaalutlemisel ja põhjendamisel. Kui taotluse esitamise hetkel rikub KOV netovõlakoormuse piirmäära, ei pea Rahandusministeeriumi seisukohta küsima, sest nimetatud olukord on Rahandusministeeriumi kodulehel oleva info kohaselt tuvastatav. 6 Kui võib eeldada, et KOV ei ole suuteline täitma tingimusi taotlemise hetkel, võib Rahandusministeerium küsida KOVilt eelseisvate aastate kohta finantsplaani või muid täpsustavaid küsimusi. Finantsplaani alusel on võimalik tuvastada, millal KOV on võimeline tingimusi täitma. Finantsplaani koostamine on eelkõige vajalik KOVile, et tagada parem arusaamine tegelikust suutlikkusest ning tingimusliku otsuse tegemiseks. Lõike 7 kohaselt tuleb lõikes 4 nimetatud nõuete täitmist hinnata juba investeeringute kavasse projektide valimisel selleks, et välistada investeeringute kavasse pääseja jaoks ekslikku arusaama, et projekti võidakse KOFSis seatud nõuete mittetäitmisel siiski toetada. Ka kavasse arvamine võib olla tingimuslik. Lõikega 8 täpsustatakse, et siseturvalisuspoliitika fondide puhul ei saa olla taotlejaks füüsiline isik ning lisaks juriidilisele isikule, riigiasutusele ja kohalikule omavalitsusele võib taotlejaks olla rahvusvaheline organisatsioon. Lõikes 9 täpsustatakse siseturvalisuspoliitika fondide puhul lõike 2 punkti 1 nõuet, kuivõrd siseturvalisuspoliitika fondide puhul kontrollitakse ka perioodi 2014–2020 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasimaksmist. Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse miinimumnõuded taotluses esitatavale teabele. Arvestades toetatavat valdkonda ja toetatavate projektide iseloomu on eeldatav, et TAT määruses täpsustatakse või seatakse täiendavaid nõudeid. TAT määruse koostaja peab vastavalt ühissätete määrusele tagama, et toetuse taotlejale ja saajale kirjeldatakse selgelt projekti toetamise ja valimise tingimusi. Punktides 1–3 sätestatakse nõuded taotlusele. Taotlus peab olema esitatud e-toetuse keskkonna kaudu koos nõutud dokumentidega ning taotleja või tema esindusõigusliku isiku poolt allkirjastanuna. Taotlus tuleb esitada tähtaegselt. Taotlus jäetakse vastu võtmata, kui see ei ole esitatud ettenähtud ajaks. Taotlejale esitatakse põhjendusega vastavasisuline otsus13. Lisaks peab taotluses esitatud teave olema asjakohane, ammendav ja õige. Taotleja peab tagama esitatud teabe vastavuse tegelikkusele ja selle õigsuse. Kui ilmneb, et taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid, siis jäetakse taotlus rahuldamata, kuna nõue esitada õiged andmed ei ole täidetud. Kui taotleja on eksinud ja tegemist on puudustega taotluses, antakse enne otsuse tegemist taotlejale võimalus puudused kõrvaldada. Punktide 4 ja 5 kohaselt peab taotlusest selguma, et toetust taotletakse kooskõlas TAT määruses nimetatud eesmärkidega ja toetatavateks tegevusteks ning projekt panustab TAT- is nõutud näitajatesse. Projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamist mõõdetakse näitajate abil. Projekti väljundnäitajad näitavad toetatava tegevuse vahetut tulemust (näiteks uute trammiliinide pikkus kilomeetrites), mis saavutatakse hiljemalt projekti lõpuks. Tulemusnäitajatega mõõdetakse üldjuhul projekti tegevuste lühiajalist mõju selle otsesele sihtrühmale, kasusaajatele või kasutajatele (näit uute trammiliinide kasutajate arv aastas). Tulemusnäitajate raporteerimine võib toimuda projekti järelaruannetega, mis esitatakse kindlaks määratud perioodi jooksul pärast projekti lõppemist. TAT-is tuleb määratleda Riigikogu poolt pikaajalises arengustrateegias kinnitatud sihtide ja aluspõhimõtete näitaja ning selles võib ette näha ka muu spetsiifilise näitaja, millesse peab projekt panustama. Punkti 6 kohaselt peab taotluses olema kirjeldatud, milliseid tegevusi projektis ellu viiakse, et aidata kaasa TAT määruses kirjeldatud Riigikogu poolt kinnitatud pikaajaliste 13 Tallinna Halduskohus on 05.07.2021 määrusega haldusasjas 3-21-746 võtnud menetlusse kaebuse otsuse peale, millega jäeti menetlusse võtmata isiku taotlus, kuna see ei olnud esitatud tähtaegselt. 7 strateegiliste sihtide saavutamisele. Projekt võib panustada ühte või mitmesse strateegilisse sihti, kui nii on TAT määruses sätestatud. Lisaks sihile tuleb TATis (määruses või käskkirjas) tuua välja punktis 5 nimetatud riigi pikaajalise arengustrateegia näitaja, millesse projekt panustab. Punkti 7 kohaselt peab taotlusest olema välja loetav, et projektis toetatavate tegevuste tegemine ja abikõlblike kulud tekkimine peab jääma TAT määruses sätestatud lubatud abikõlblikkuse perioodi, mis omakorda peab vastavalt ühissätete määruse artikli 63 lõikele 2 olema ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuar kuni 2029. aasta 31. detsember. Seega on võimalik, et projekti abikõlblikkuse periood algab tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist ehk hüvitada saab kulusid, mis tekkisid enne taotluse esitamist ka tagantjärele, kui TAT määruses on selline võimalus antud. Siiski ei või abikõlblikkuse periood alata enne taotluse esitamist, kui seda välistavad riigiabi reeglid või kui projekt on taotluse esitamise hetkeks ellu viidud. Kuigi programmperiood on hõlmatud aastatega 2021−2027, siis tulenevalt n+2 põhimõttest saab taotluse rahuldamise otsused (edaspidi TRO) teha kuni 2029. aasta lõpuni. Punktis 8 kirjeldatud nõue tuleneb ühissätete määrusest, mille kohaselt ei toetata projekti, mis on enne toetuse taotluse esitamist ellu viidud, ehk kui kõik projekti toetatavad tegevused on juba tehtud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud – sellisel juhul on tõendatud taotleja võimekus viia projekt ellu omavahendite arvel, mistõttu puudub vajadus toetuseks. Sõna ”tegevus” kasutatakse antud sättes mitmuses. Seega kui kõik tegevused on ellu viidud, ei saa taotlust edasi menetleda ja rahuldada. Kui tegemist on ühe tegevusega mitmest, siis nõue on täidetud, kui üks või mõni tegevus on tegemata. Näiteks kui projektis toetatakse üksnes projekteerimist, siis nõue ei ole täidetud, kui projekteerimine on lõpetatud enne taotluse esitamist. Punkti 9 kohaselt peab toetatavad tegevused tegema üldjuhul Eestis, kuna ühissätete määruse kohaselt peab toetuse kasutamise mõju ilmnema Eestis. Samas juhul, kui ühissätete määruses nimetatud tingimused on täidetud, võib TAT määruses võimaldada toetatavaid tegevusi teha ka väljapool Eestit. Punkti 10 kohaselt peab taotletav toetuse summa ja selle protsentuaalne osakaal abikõlblikest kuludest jääma määrusega lubatu piiresse. Näiteks tulenevalt taotluste rahastamiseks määratud vahendite jäägist võib rakendusüksus teha ettepaneku taotluses märgitud taotletava toetuse summa vähendamiseks. Kui taotleja on nõus vähendatud toetusega projekti ellu viima, võib teha TRO vähendatud toetuse summa kohta. Punkt 11 kohaldub juhul, kui projekti suhtes rakendub ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestuse nõue. Taotluses peavad olema kirjeldatud piisavad abinõud, et tagada toetuse saaja suutlikkus projekti tulemuste kestuseks. Nõue tagada projekti finantskestlikkus tuleneb ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktist d. Projekti tulemuste kestuse tähtaeg peab olema arusaadav taotlejale juba taotlemisel, samuti see, kuidas selle nõude täitmist hinnatakse. Tõendamaks suutlikkust hoida projekti tulemusi sihipäraselt töös TROs märgitud eesmärgil, võib näiteks esitada ülevaate sõlmitud tellimus- või üürilepingutest, juhtorgani kinnitatud ettevõtte tegevuskavast või strateegiast või projekti rahavoogude analüüsist. Kindlasti tuleb kirjeldada projekti püsikulusid ja nende eeldatavat maksumust. See on vajalik, et projekti valikul saaks hinnata projekti kuluefektiivsust ja majanduslikku kasu. Samuti saab kulude hüvitamisel hinnata, kas valitud tegevused ja kulud on sobivad, vajalikud ja tõhusad projekti tegevuste väljundite ja nende abil projekti tulemuste saavutamiseks. Eelnõus nimetatud “püsikulud” on üldises majanduslikus tähenduses ja hõlmavad endas ka valitsemisala vastavaks eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud rahaliste kohustuste võtmise maksimaalset määra ületavaid kohustusi.. TAT määruse koostamisel tuleb ühissätete määruse kohaselt otsustada, kas väikese- ja keskmisega suurusega ettevõtetele võimaldada kestuse nõudena kolme aasta pikkust ajaperioodi viie aasta asemel. 8 Viie aasta pikkune kestuse nõue võib olla asjakohane ehk suuremate ja kestvamate investeeringute puhul. Punkti 12 kohaselt, kui projekti viiakse ellu koostöös partneri või partneritega, tuleb taotluses kirjeldada, milliseid tegevusi teeb partner. ÜSS2021_2027 kohaselt on partneriks isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kellel tekivad projektis toetatavad tegevuste tegemise käigus abikõlblikud kulud. Projekti partner peab vastama taotlejate või partnerite sihtgrupile, kui nii on seatud erinõue, ja tema tegevused toetatavatele tegevustele. Partneri kohta info on vajalik, sest see annab veendumuse, et projekt on teostatav näiteks juhul, kui on kahtlus, et taotleja ei ole suuteline üksi projekti ellu viima, aga ka seetõttu, et rakendusüksus oleks teadlik, milliste tegevustega on seotud partneri kulud, kuna toetuse saaja esitab makse saamiseks ka partneri kulud. Punktiga 13 nähakse ette nõue, et taotlus peab sisaldama töövõtja ja töövõtja allhankijate üldandmed, kui need on taotluse esitamisel teada. Paragrahvi 11 lõikes 2 nimetatud andmed tuleb esitada hankelepingu täitmisel, kuid juhul kui taotluse esitamisel on juba andmed olemas, siis esitatakse need taotlemisel. Sisus saab nõue kehtida mitte-riigiabi projektidele, kuna riigiabi andmisel ergutava mõju reegel ei võimalda toetada projekti, mille tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist. Selline nõue põhineb ühissätete määruse XVII lisa punktidel 23 ja 24. Kuna ühissätete määruse XVII lisa punkt 24 näeb ette edasilükkava tingimuse andmete kogumisega alustamiseks, on sätte jõustumiseks eelnõus ette nähtud rakendussäte § 51. Punkti 14 kohaselt ei või toetust taotleda kulule, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega vastavalt ühissätete määruse artiklile 66 või millega tootmistegevus lõpetatakse või viiakse üle väljapoole NUTS 2. tasandi piirkonda, kus see algselt toetust sai. Punktiga 15 tagatakse riigieelarve seaduse § 50 lõike 4 punktist 1 tuleneva nõude kohaldamine ka rakenduskavast rahastatavate KOV investeeringute puhul. KOV investeeringuna peetakse silmas investeeringut KOFS § 2 p 7 tähenduses. Punkti 16 kohaselt ei ole lõikes nimetatu ammendav, sest TAT määruses võib olla sätestatud taotlusele täiendavaid nõudeid, mis aitavad kaasa projektide tõhusale valikule. Kui ühtlasi on tegemist riigiabi või vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) andmisega, tuleb TAT määruses kirjeldada täpselt, millise riigiabi liigiga on tegemist ja sätestada vajalikud riigiabi reeglid. Lõigetes 2 ja 3 nimetatakse taotlusele lisatavad kinnitused. Punkti 1 kohaselt peab toetuse taotleja kinnitama, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Toetuse saamine on tingimuslik ja eelkõige lasub toetuse saajal koormus tõendada toetuse saamisega seotud kohustuste täitmist, seega on vajalik, et taotleja on toetuse taotlemisel nendega juba tutvunud. Punkti 2 kohaselt peab taotleja nõustuma, et saades toetust, avalikustatakse talle toetuse andmisega seotud andmed toetuste kesksel veebilehel, mida haldab korraldusasutus. Nimelt ÜSS2021_2027 § 20 lõike 8 kohaselt teavitatakse avalikkust toetuse andmisest ja taotlemisega seotud infot võidakse kasutada ÜSS2021_2027 § 17 tähenduses hindamiste läbiviimisel. Punktiga 3 välditakse olukorda, kus toetuse taotleja võib olla ekslikul arusaamal, eeldades, et kui talle määratakse TRO-ga toetus, siis ta sellise summa ka saab. TRO-ga tekib toetuse saajal õigus esitada kulude hüvitamise taotlus, kui kulu, sõltuvalt tõendamise nõuetest, vastab toetuse andmise tingimustele. Sättega tagatakse toetuse taotleja teadlikkus toetuse andmise tingimuslikkusest ehk toetuse väljamaksmine sõltub selle eelduseks olevate tingimuste ja toetuse saaja kohustuste täitmisest. Punkti 4 kohase kinnitusega taotleja ja partner tõendavad, et nad on teadlikud sellest, et toetuse kasutamist auditeeritakse ja kontrollitakse. Kuna toetuse saamise aluseks olevate 9 tõendite esitamise ehk tõendamise kohustus lasub eelkõige toetuse saajal, siis toetuse saamise üks tingimustest on toetuse saaja nõusolek, et toetuse saamisega seotud kulude abikõlblikkuse ja toetuse saaja kohustuste täitmise kontrolle ja auditeid tehakse projektiga seotud kohtades. Kuna riigiasutuse üle ei tehta riiklikku järelevalvet, vaid haldusjärelevalvet, siis riigiasutusest taotleja nõusolekut ei ole vaja. Lõike 3 kohaselt, kui projekti viiakse ellu koostöös partneri või partneritega, siis tuleb taotlusele lisada partneri kinnitus projektis osalemise kohta, et veenduda, kas taotluses kajastatu vastab partneriga kokku lepitule. Juhul, kui selline info on taotleja ja partneri vahel sõlmitud lepingus, on võimalik kinnitada partneri osalemist projektis lepingu esitamisega. Samuti peab partner olema teadlik muudest toetuse saamisega seotud asjaoludest, nagu avalikustamine, projektiga seotud kontrollidest ja rikkumise korral finantskorrektsiooni kohaldamisest. Lõikes 4 korratakse üle lõike 2 punktis 2 sätestatu, erisusega, et sättes viidatakse siseturvalisuspoliitika fondidest toetuse taotlemisel ÜSS2021_2027 §-le 54. 2. jagu Taotluse menetlemine Käesolevas jaos kirjeldatakse taotluse menetlemise nõudeid, sh taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist. Taotluse menetlemise tingimusi ja korda täpsustatakse TAT määruses. Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt, kui taotlus ei ole esitatud tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi vaatamata, mis tähendab, et taotlust ei võeta sellisel juhul taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Läbivaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat, lisades tähtaja ületamise asjaolude kirjelduse ja viite läbivaatamata jätmise õiguslikule alusele – käesolevale või TAT-s nimetatud sellesisulisele sättele. Lõikes 2 reguleeritakse, et juhul kui e-toetuse keskkonna tehnilise vea tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaliselt esitatuks, kui see on esitatud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. Võimalikele taotlejatele antakse esimesel võimalusel rakendusüksuse veebilehel teada, et e-toetuse keskkond toimib jälle. Eelnõu §-ga 6 selgitatakse, et taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kontrollitakse, kui ei esine taotluse läbi vaatamata jätmise alust. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse tavapäraselt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lõigete 2 ja 3 tähenduses taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks ja määratakse selleks tähtaeg. Nõude täitmiseks täiendava tähtaja andmine sõltub nõude olemusest ja võimalusest seda mõistliku täiendava tähtaja jooksul täita. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Samuti võib taotluse menetleja (rakendusüksus, hindamisse kaasatud eksperdid, hindamiskomisjon või rakendusasutus) teha ettepaneku täiendada või muuta taotluses kajastatut või projektiga seonduvat. Projekti muutmine selle ettepaneku alusel on käsitletav projektis esineva puuduse kõrvaldamisena. Ettepanek taotluses rakendusüksuse nimetatud asjaolude muutmiseks ja/või lisateabe esitamiseks võidakse teha, kui taotluses kajastatud tegevused, eeldatavad kulud, väljamakse eeldused, eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud või muul põhjendatud juhul. Näiteks juhul, kui projekti tegevused on liiga 10 ülemäärased või need pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Projekti muutmise ettepaneku võib teha sõltumata sellest, kas projekti toetatakse tegelike kulude põhiselt või lihtsustatud kulude alusel. Kui taotleja ei ole nõus projekti tegevusi või nende ulatust, eelarvet või taotletava toetuse summat muutma ja kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata või võimalusel tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus, sh arvestades ka projekti eelarve hindamise tulemust. Kui taotleja muudab taotlust vastavalt ettepanekule ja esitab nõutud teabe või dokumendid, jätkatakse taotluse menetlemisega ning kui projekt osutub valikukriteeriumide kohaldamise tulemusel toetatavaks, tehakse taotluse rahuldamise otsus. TAT määruses võib sätestada puuduste kõrvaldamiseks ja vajadusel taotluse muutmiseks antava pikima aja. Voorulise taotlemise korral tuleb aja määratlemisel arvestada taotluste menetlemise üldist tähtaega, sealhulgas millises ajagraafikus kavandatakse läbida taotluste nõuetele vastavuse kontrolli ja projektide hindamise etapp. Puuduse kõrvaldamise ajaks menetlustähtaja kulgemine peatub. Eelnõu § 7 lõikes 1 kohaselt järgneb üldjuhul projektide nõuetele vastavaks tunnistamise etapile projektide eelistamine ehk hindamine valikukriteeriumide ja -metoodika alusel, seega projekti rahastamine sõltub hindamise tulemusest. Projektide valimiskriteeriumid ja metoodika peavad olema kooskõlas seirekomisjoni poolt heaks kiidetud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga vastavalt ühissätete määruse artikli 40 lõike 2 punktile a. TAT määruses võib seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriume ja -metoodikat täpsustada ja täiendada, sh näha ette täiendavaid kriteeriume ja tegevusi, mis tagavad kõige paremini programmi tegevuse tulemustesse panustava projekti valimise. Valikukriteeriumide kohaldamisel tuleb arvestada ühissätete määruses nimetatud erisusi, näiteks ei ole projektide sisuline valimine teatud juhtudel rakendusasutuse ega rakendusüksuse pädevuses, kuid rakendusüksus võib olla kaasatud formaalsete nõuete kontrolliks ja toimingute tegemiseks. Samuti on lihtsustatud tingimused ühissätete määruse tähenduses „Seal of Excellence“ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.05.2021, lk 1–68), loodud programmi „Euroopa horisont“ raamprogrammi projektide toetamiseks, kohaldades määruses sätetatud nõudeid, mis tagavad ühissätete määruse kohaste nõuete täitmise. Selliste projektide toetamiseks ei korrata neid toiminguid, mida on Euroopa Horisont raamprogrammi raames juba kohaldatud, näiteks valikukriteeriumide alusel projektide hindamist. Lõike 2 kohaselt, kuigi projektide valikukriteeriumid ja –metoodika peavad olema TAT määruses, võivad täpsustavad detailid siiski olla avalikustatud rakendusüksuse veebilehel. Selline kord tagab paindlikuma lähenemise hindamiskorra ja tingimuste muutmiseks, näiteks millistel asjaoludel hindeskaalat rakendatakse ja on tagatud toetustingimuste avalikustamise nõue. Uudsena tuleb täpsustav projektide valikumetoodika esitada kümne tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist korraldusasutusele ka toetuste kajastamist keskselt käsitleval veebilehel avaldamiseks vastavalt § 48 lõikele 5, et oleks tagatud ajalooline kontrolljälg kogu rakendusperioodi jooksul kõigi TAT-iga seotud valikutingimuste kohta. Eelnõu § 8 lõigetega 1 ja 2 nähakse ette TRO ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemise üldised alused. Taotlus rahuldatakse juhul, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad TAT määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. 11 Seirekomisjoni projektide valikukriteeriumid ja -metoodika võivad olla suunatud jah või ei küsimustele, sel juhul ei anta projektidele hindepunkte, vaid saab hinnata projekti vastavust lihtsatele kriteeriumidele (nt taotlus panustab meetme eesmärki ning vastab taotleja ja taotluse nõuetele). Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks piisab sellest, kui täitmata on kas või üks nõuetest. Samuti ei vasta taotlus nõuetele, kui on tuvastatud teadlikult valeandmete esitamine või taotleja või partner on ähvarduse või muul õigusvastasel moel mõjutanud taotluse menetlemist – sellisel juhul jäetakse toetuse taotlus rahuldamata ning seeläbi tagatakse EL pettuste vastase poliitika rakendamine14. Kui nõuetele vastamist soovitakse kontrollida toetuse taotleja või partneri juures või kavandatava tegevuse tegemise kohas, kuid taotleja või partner ei võimalda sellist kontrolli läbi viia, siis loetakse, et taotlus ei vasta nõudele, mille kontrollimiseks kohapealset kontrolli taheti teha. Põhjendatud juhtudel oma uurimiskohustuse täitmiseks annab taotluse menetleja täiendava võimaluse kontrolli toimumiseks. Kuna tegemist on soodustuse saamisega, siis on eelkõige taotlejal kohustus tõendada, et talle seatud nõuded toetuse saamiseks on täidetud. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses esitatakse haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) nõutud info. Eraldi korda selle kohta eelnõus ei ole. Vastavalt HMS-ile tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult põhjendada, märkides selles õigusliku aluse ja otsuse tegemiseks õigusliku aluse suhtes relevantsed faktilised asjaolud. Kui taotlus jäetakse rahuldamata vastavuskontrolli etapis, siis tuleb otsuses nimetada, milline nõue ei ole täidetud ja kirjeldada, kuidas leiti, et nõue ei ole täidetud. Kui taotlus jääb rahuldamata hindamistulemuste põhjal, saab põhjendamise sisustamisel toetuda ÜSS2021_2027 §-le 12, mille kohaselt ei pea taotluse rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt põhjendama, kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul. Lõikega 3 tagatakse toetuse andmise keeld, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30.06.2009, lk 24–32)15artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris. Sellise taotleja projekti ei arvata investeeringute kavasse, ega rahuldata taotlust, kui kavasse arvamine või TRO tegemine jääb keeluperioodi. Taotluse menetlejal tuleb teha päring karistusregistrisse saamaks teada, kas taotlejat või tema seaduslikku esindajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel. Samuti rakendub projekti toetamise keeld projekti puhul, mille elluviimisse on kaasatud partner, keda on karistatud samal alusel. Lõikega 4 sätestatakse, millist teavet peab TRO sisaldama, arvestades toetuse andmise menetlust ja HMS-is sätestatud haldusakti koostamise nõudeid. 14 Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 18. detsember 1995, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, artikli 1 lõike 2 kohaselt tähendab "Eeskirjade eiramine" ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu. 15 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2009L0052:20090720:ET:HTML 12 TRO-s tuleb märkida toetuse saaja kohustused seoses projekti elluviimise ja toetuse saamisega. TAT-s kui üldaktis sisalduvad kohustused rakenduvad vaid läbi üksikotsuse ehk eelnõu tähenduses läbi TRO. Kui projekti tegevus seisneb lõppsaajatele toetuse andmises, siis peab TRO sisaldama ka toetuse vahendamise tingimusi, täpsemalt, kes on lõppsaajate sihtgrupiks ja mis laadi tegevusteks, kuludeks ja kui suures mahus toetust on võimalik saada. TRO-ga määratakse kindlaks ka see, kas toetus makstakse pärast kulude abikõlblikkuse tingimuste täitmist tegelike kulude alusel või mõne kulude lihtsustatud kuluvõimalusealusel pärast maksetingimuste täitmist. Ettemakse saamise võimaldamine ei pea olema TRO-ga kinnitatud, sest ettemakse tegemise otsuse võib teha jooksvalt projekti elluviimise käigus. Ettemakse saamine peab olema TAT määrusega võimaldatud. TRO-s tuleb ühtlasi märkida kulude hüvitamiseks esitatavate dokumentide ja projekti elluviimist kajastava info esitamise kord, st läbi e-toetuse keskkonna esitamise kohustus. Selleks, et toetuse saaja oleks juba TRO saamisel teadlik toetuse kasutamisega seotud nõuete ja kohustuste eiramisega seotud tagajärgedest, siis viidatakse TRO-s ka maksete peatamise, TRO kehtetuks tunnistamise ja finantskorrektsiooni otsuse (edaspidi FKO) tegemise alustele. Kui HMS alusel on isikul õigus esitada vaie, siis tuleb HMS § 57 kohaselt märkida TRO-s teave vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta. Toetuse saamine eeldab makse aluseks olevate tingimuste täitmist. Toetuse saamiseks on vaja nõudmisel tõendada, et TRO-s kirjeldatud toetuse maksete aluseks olevad tingimused on täidetud. Toetuse andmise tingimuslikkus välistab toetuse saaja õiguspärase ootuse TRO- ga määratud toetusele, kui toetuse saamise tingimused ei ole täidetud. Projekti näitajate mittesaavutamine võib tähendada toetuse saaja kohustuste osalist või täielikku täitmata jätmist, mille tagajärjeks võib olla finantskorrektsioon. FKO tegemisel sõltub korrektsiooni suurus näitajate mittesaavutamise proportsioonist kavandatud näitajate mahusse, kohaldades sealjuures proportsionaalsuse põhimõtet ehk mille raames kaalutakse rikkumise olemust ja raskust ning mõju projekti tulemuste saavutamisele (vt Euroopa kohtu otsus asjas C-743/18, 01.10.20). Lõike 5 kohaselt, kui TRO-s ei peeta otstarbekaks taotluses sisalduvat infot üle kirjutada, võib viidata sellele kohale, kust taotluses on võimalik vastav teave leida. Analoogne võimalus on ka HMS § 56 lõikes 1. Lõikega 6 sätestatakse üldise korrana, et ka taotluse suhtes tehtud otsus edastatakse taotlejale üldjuhul e-toetuse keskkonna kaudu ja selle kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressile. Kui rakendusüksus ei saada otsust e-toetuse keskkonna kaudu, on tal valida HMS- i 7. jaos toodud erinevate kättetoimetamise viiside vahel. Rakendusüksus peab veenduma otsuse kättetoimetamises, sest sellest hetkest hakkab kulgema vaidlustamistähtaeg. HMS § 27 lõige 2 sätestab erinevate elektrooniliste kanalite korral otsuse kättetoimetatuks lugemise ajahetke. Eelnõu § 9 käsitleb taotluse osalist ja kõrvaltingimusega rahuldamist. Lõike 1 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada, kui taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta, arvestades projekti paiknemist hindamise tulemusel moodustunud pingereas. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalus 13 kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetussummaga projekti ellu viima. Taotluse osalise rahuldamise ettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et mõnda asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi ei peeta vajalikuks toetada taotluses nimetatud ulatuses või kujul, sealhulgas kui toetust antakse taotleja eelarve põhjal kindlasummalise maksena. Osaline TRO tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult, see tähendab, et enne osalise TRO tegemist antakse taotlejale võimalus esitada oma seisukohad vastavalt ÜSS2021_2027 § 13 lõike 1 punktile 1. Kui taotleja on § 6 lõike 2 kohaselt teinud rakendusüksuse nõutud parandused või muudatused ning taotlus kuulub hindamise tulemusel täies mahus rahuldamisele, siis osaliselt rahuldamise otsust ei tehta. Sellisel juhul tehakse taotluse rahuldamise otsus. Lõike 2 kohaselt kooskõlas HMS §-ga 53 võib TRO jõustumine olla tingimuslik. Juhul, kui mõni nõue ei ole täidetud taotluse menetlemise ajal ja mille mittetäidetus ei takista taotluse edasist menetlemist ning kui on tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist täidetav, siis võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb taotluse menetleja ette, mida toetuse saaja peab tegema või millise asjaolu saabumine peab olema tõendatud ja millise aja jooksul. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel vormistatakse sellekohane teave TRO juurde, millega loetakse TRO selle tingimuse suhtes jõustunuks. Kõrvaltingimuse täitmine peab nähtuma ka registrist. Kui TRO jõustumine on tingimuslik, siis menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus on vaid TRO osalises jõustumises ja selles, et toetust ei või välja maksta, sealhulgas ettemaksena, enne TRO lõplikku jõustumist. Lõikega 3 nähakse ette selge kord kõrvaltingimusega otsuse tegemiseks, kui tegemist on KOVi või tema arvestusüksusest toetuse taotleja projekti toetamisega. Kõrvaltingimusega otsuse tegemine sõltub sellest, kas vaatamata KOV-i või arvestusüksuse võlakoormusele, on võimalik projekt TAT määruses nimetatud abikõlblikkuse perioodil ellu viia, tingimusel, et nõuded täidetakse projekti abikõlblikkuse perioodil ja ka TRO tegemine jääb sellesse aega. Otsuse tegemisel arvestatakse Rahandusministeeriumi arvamust. Kõrvaltingimusega TROs määratakse nõuete täidetuse kontrollimise tähtpäev, arvestades taotluse menetlemisele ja projekti elluviimiseks kuluvat aega. 3. peatükk Toetuse saaja ja partneri kohustused Eelnõu § 10 hõlmab toetuse saaja ja partneri kohustusi. Eelnõus nimetatud kohustustele viidatakse või need korratakse TAT-s ja TRO-s. Toetuse saaja poolt kohustuste täitmise tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud, kas tema enda või partneri poolt. Kohustuste täitmise tõendamise koormus on toetuse saajal, sest temal on eelkõige huvi projektile rahastust saada. Toetuse saaja kohustuste mittetäitmisel tekib alus finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks. Seega tuleb toetuse saajal olla hoolas kohustuste täitmise tõendamisel ja tagamisel. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et projekti eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevused on ellu viidud ning kavandatud tulemused saavutatud. Kuna Euroopa Komisjon eraldab riigile rakenduskavaga kavandatud vahendid rakenduskava eesmärkide saavutamiseks, mida mõõdetakse väljund- ja tulemusnäitajatega, siis kumulatiivselt on selle eelduseks iga üksikprojekti eesmärkide ja tulemuste saavutamine. Seega on oluline, et projektiga lubatud tulemused saavutatakse. Tulemuse all peetakse silmas toetuse andmise tingimustes või TRO-s nõutud väljundnäitaja, tulemusnäitaja või muu projekti spetsiifilise 14 näitaja koos sihttasemega saavutamist. Väljund- ja tulemusnäitaja on sisu poolest sama alates projektist kuni rakenduskavani, s.t igal tasandil (projekt, meetmete nimekiri, rakenduskava, EL määrused) kasutatakse sama sõnastust. Toetuse saaja peab rakendusüksuse nõudmisel tõendama, et projekti elluviimine toimub kavandatud ajakavas ja moel. Projekti kui terviku elluviimise suutlikkuse tõendamise vajadus võib ilmneda siis, kui projekti ajakava kohases elluviimises on viivitusi ja rakendusüksusel on tekkinud kahtlusi, kas projekti tegevused saavad tehtud abikõlblikkuse perioodi lõpuks. Toetuse saaja peab esitama vajadusel tõendid, mille põhjal saab rakendusüksus kujundada oma veendumust. Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et projekti elluviimiseks on temal või kaasatud isikul vajalik kvalifikatsioon ja õiguslikud eeldused, sõltuvalt nõude olemusest. Punkti 3 nimetatud kohustus hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamisel, sealhulgas arusaadavate selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu- ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele. Projekti elluviimisel ja selle järgselt esitatakse projekti aruandeid, mis hõlmavad projekti edenemise ja tulemuste saavutamise infot. Siiski võib teatud projektide puhul olla vaja hinnata ka nende mõju. Seega tuleb toetuse saajal esitada infot ka projekti elluviimise järgselt projektiga saavutatud mõjude kohta, kui see on vajalik rakenduskava, meetme või programmi tegevuse mõjude hindamiseks. Punktis 4 nimetatud andmete kogumise kohustus tuleneb ÜSS2021_2027 § 19 lõikest 3, mille kohaselt peab toetuse saaja, kes saab toetust ESF+st ja Õiglase Ülemineku Fondist, näiteks teenuse sihtgrupile koolituste läbiviimiseks või lõppsaajale stipendiumide või toetuste andmiseks, koguma füüsiliste isikute kohta ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 viidatud andmed ja esitama need rakendusüksusele. Selliste andmete kogumiseks ja töötlemiseks kavandatakse avada andmekogu registri juurde. Kuna tegemist on isikuandmetega, tagatakse andmekogus andmete töötlemisel vastavad juurdepääsu piirangud ja turvanõuded. Punktiga 5 sätestatakse toetuse saajale makse aluseks olevate tingimuste täitmise tõendamise kohustus. Näiteks lihtsustatud kulude alusel toetuse maksmisel hinnatakse kavandatud tegevuse tehtust või tulemuse saavutamist või mõlemat. Kui toetuse saaja ei esita makse tegemise aluseks nõutud tõendeid, siis toetust ei maksta või ettemakse korral ei saa ettemakse kasutamist lugeda tõendatuks. Punkt 6 hõlmab endas üldist hoolsuskohustust, mille kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata rakendusüksust taotluses esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Saadud teabe alusel hindab rakendusüksus, kas projekti elluviimise tingimused või toetuse andmise eeldused on endised või tuleb algatada TRO/TAT käskkirja muutmine. Projekti elluviimise asjaolude muutuse korral peab toetuse saaja taotlema nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste, sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui muudatus eeldab TRO muutmist. Millal on tegemist muudatusega, mis eeldab TRO muutmist, reguleeritakse eelnõu §-des 12 ja 13. Kui muutunud asjaolud ei too kaasa TRO muutmist, peab toetuse saaja teavitama rakendusüksust projekti elluviimise asjaolude muutusest. Kindlasummalise makse alusel toetuse saamisel tuleb makse eelduseks olevat kokkulepet täita ning muudetav on vaid projekti abikõlblikkuse periood. Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa audiitori ja kontrollija kontrollitegevusele, sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama makse saamise eelduste täitmist, sealhulgas esitatud teabe õigsust või paikapidavust. Toetuse saamise eelduste tuvastamiseks peab toetuse saaja esitama nõudmisel asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda kontrollijat ja audiitorit, et tegemist on õiguspärase maksega. 15 Punktis 8 nimetatud kohustus tuleneb usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, et tagada projekti elluviimisega seotud finantsandmete võrreldavus rakendusüksusele esitatu ja toetuse saaja raamatupidamises kajastatuga. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Abikõlblike kulude puhul peab olema tuvastatav ka nende tasumine. Kulude eristamise kohustus ei kohaldu lihtsustatud kulude alusel rahastatud projekti kohta. Punktiga 9 juhitakse tähelepanu riigiabi ja VTA reeglite järgmise kohustuslikkusele, kui toetuse saamise näol on tegemist sellise abi saamisega. Punkti 10 kohaselt tuleb toetuse saajal tagada kestuse nõude täitmine ehk projekti tulemit peab säilitama või kasutama sihipäraselt ka peale projekti elluviimist nõutud aja jooksul ja kohas. Ühissätete määruse artikkel 65 näeb ette, et kui toetust anti infrastruktuuri või tootlikuks investeeringuks, siis ei tohi toetuse saaja (ja ka partner) viie aasta jooksul lõppmakse saamisest arvates investeeringu olemust või rakendamistingimusi oluliselt16 muuta või tootlikku/tootmistegevust lõpetada (nt töökohad peavad säilima), sealjuures kui muutub omandisuhe. Seega kestuse nõue kohaldub projekti sellele osale, mis on seotud infrastruktuuri või tootliku tegevuse investeeringuga. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele võib TAT-s kohaldada kolme aastast perioodi. Kui tegevust või projekti rahastati ESF+st või Õiglase Ülemineku Fondist, siis kohaldub kestuse nõue vaid siis, kui see tuleneb riigiabi reeglitest. Siiski ei ole kestuse nõude kohustuse rikkumisega tegemist juhul, kui kohustuse täitmine katkes pankroti või pankrotimenetluse lõppemisel raugemise tõttu, mis ei olnud seotud pettusega. Tootliku-/tootmistegevuse investeeringu korral rakendub vähemalt kümne aasta jooksul selle Euroopa Liidus paiknemise nõue. Seega kui kestuse nõude lõppemisel soovitakse paigutada tootmistegevus rakenduskava rakendamisalast väljapoole ehk kui ümberpaigutamise keeldu rikutakse, võib teha tagasinõude 10 aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist. Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtaegselt vastavalt FKOle. Punkti 12 kohaselt peab toetuse saaja täitma teavitusnõudeid ehk teavitama avalikkust toetuse abil elluviidavast projektist, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja väljendeid. Teavitamisnõuded ja sümboolika kasutamise üksikasjad sätestatakse teavitamismääruses. Punkti 13 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada makse saamise aluseks olevad dokumendid ja tõendid nõutud aja jooksul, et tõendada audiitoritele ja projekti kohapealse kontrolli tegijatele vajadusel toetuse saamise õiguspärasust. Dokumente ja tõendeid vm vajalikku teavet tuleb säilitada viis aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, mil projektile tehti lõppmakse või loeti ettemakse kasutamine tõendatuks. Riigiabi saamisel tuleb abi saamisega seotud dokumente säilitada kümme aastat alates toetuse määramisest ehk abi andmise otsuse tegemisest. Punkti 14 nõue tuleneb ühissätete määruse XVII lisa punktidest 23 ja 24. Sätte eesmärk on koguda viidatud punktides nimetatud andmeid, et teha kindlaks tegelikud kasusaajad. Kõige lihtsam viis on võimaldada korraldusasutusel saada andmed riigihangete registrist toetuse saaja edastatud riigihanke viitenumbri alusel. Kuigi lihtsustatud kuluhüvitamisviisi puhul ei toimu kulude tõendamist ja hangete kontrolli, siis sättes nimetatud andmeid peab koguma. Säte jõustub 2022. aasta 1. juulil. Punkti 15 nõue rakendub juhul, kui toetuse saaja annab toetust edasi lõppsaajatele. Andmete esitamise kohustus tuleneb ühissätete määruse XVII lisa punktist 25. 16 Kohtuasi C-388/12 Comune di Ancona versus Regione Marche http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=144490&pageIndex=0&doclang=et&mode =req&dir=&occ=first&part=1&cid=709049 16 Lõigetega 2 ja 3 reguleeritakse partneri kohustusi. Partneril tuleb täita toetuse saaja teatud kohustusi, sest projektis kuuluvad hüvitamisele ka partneri kulud. Lisaks pannakse partnerile kohustus järgida riigihangete seaduse (edaspidi RHS), kui toetuse saaja on hankijaks RHS tähenduses ja partner ei ole. Selline erisus on sätestatud eesmärgil, et tagada toetuse säästlik kasutamine ka partneri poolt. Rakendusüksuse ees vastutab projekti elluviimise eest toetuse saaja, sealhulgas kui projekti on kaasatud partner. Vastutus tähendab seda, et kui partneri kuludega seotud makse eeldused ei ole kõik täidetud, siis finantskorrektsioon tehakse toetuse saajale. Vabandatavaks asjaoluks ei ole see, et rikkumine oli seotud partneriga. Eelnõu § 11 on koondatud toetuse saaja kohustused seoses hankimisega. Lõikega 1 juhitakse tähelepanu, et kui isik või asutus on hankija vastavalt RHS §-dele 5 või 6, siis peab ta hanke korraldamisel lähtuma RHS-ist. Lõikes 2 nimetatud nõue põhineb ühissätete määruse XVII lisa punktidel 23 ja 24, et tagada tegeliku kasusaaja tuvastamine. Säte kohustab sõltumata hankelepingu esemest esitama alltöövõtjate ja nende lepingute andmeid. Teavet ei ole vaja esitada enne, kui hankelepingu täitmisel. Erandina esitatakse andmed taotluses, kui need on teada juba taotlemisel (vt seletuskirja selgitus eelnõu § 4 lg 1 p 13 kohta). RHS kohustab ehitustööde korral esitama samuti alltöövõtjate andmeid, kuid eelnõuga nõutavate andmete ring on laiem. Nimelt RHS § 122 lõike 2 kohaselt esitatakse alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teave nende seaduslike esindajate kohta. Erinev on ka andmete kogumise eesmärk – RHS kontekstis on kohustus kontrollida kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist; eelnõu kontekstis on eesmärk teha kindlaks tegelik kasusaaja. Andmed esitatakse alltöövõtjate ja nende lepingute kohta, andmeid omakorda alltöövõtja sõlmitavate allhankelepingute kohta ei esitata. Lõikega 3 sätestatakse alused hangete korraldamiseks juhul kui toetuse saaja ei ole hankija RHS tähenduses. Kui ostu maksumus on võrdne või suurem kui 20 000 eurot ilma käibemaksuta peab toetuse saaja tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel on järgitud käesolevas määruses või toetuse andmise tingimustes sätestatud täpsustatud nõudeid. Eelkõige peab toetuse saaja tõendama, et toetusest hüvitava ostu hind kujunes konkurentsi korras erinevate erapooletute ja võrreldavate pakkumuste võrdlemise teel ja et konkurentsi on efektiivselt ära kasutatud. Sätte kohaselt võib lisaks eelnõus toodud nõuetele näha TAT-is ette täiendavaid nõudeid, mida tuleb järgida ostude läbi viimisel juhul, kui hankijaks on isik, kes ei ole hankija RHS-i tähenduses. Ostumenetluse läbiviimiseks on kaks viisi: 1) riigihangete registris (edaspidi RHR) ja 2) tavapärane hinnapäringute saatmine ja pakkumuste saamine e-posti või muu teabekanali (nt tava- ja käsipost) vahendusel. Eelnõus ja TAT-is täpsemate nõuete sätestamise eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. 17 Piirmäära, alates millest tuleb järgida ostumenetlusele seatud nõudeid, sätestamine on vajalik tagamaks toetuse kasutamise kuluefektiivsus, vähendada poolte halduskoormust, sh vaidlusi ja enam keskenduda tulemuste saavutamisele. Seega sätte kohaselt ei ole toetuse andjal kohustust kontrollida ostumenetlusele seatud nõuete järgimist juhul, kui ostu hind ilma käibemaksuta jääb alla 20 000 euro. Lõikes 4 on sätestatud põhimõtted, mida tuleb toetuse saajal järgida ostumenetluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel sõltumata sellest, kas ostumenetlus viiakse läbi RHR-is või kasutades muid kanaleid. Nii nagu riigihangete läbiviimisel, tuleb ka ostude tegemisel juhinduda headest halduse- ja finantsjuhtimise põhimõtetest. Sealjuures on oluline, et kulutused oleksid soodsad ehk kulutõhusad, pakkujaid koheldakse võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning ostumenetlus on läbipaistev. Praktilisel rakendamisel tähendab see seda, et toetuse saaja peab välja saatma hinnapäringud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja hinnapäringute vastuseks saadud pakkumused peavad olema samuti vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kogu teabevahetus toetuse saaja ja pakkujate vahel ning muu ostumenetlusega kaasnenud dokumentatsioon tuleb säilitada dokumentide säilitamistähtaja lõpuni. Et hinnapäringu vastuseks saadud pakkumused oleksid võrreldavad, peab toetuse saaja poolt väljasaadetav hinnapäring olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ning edastatud pakkujatele samal kujul ja ajal. Hinnapäringust peab selgelt nähtuma, millise kauba, teenuse või töö ostmiseks pakkumust soovitakse saada või millistele nõuetele ja tehnilistele näitajatele peab ostetav kaup, teenus või töö vastama. Saadud pakkumuses peab olema märgitud pakutav kaup, teenus või töö nii koguselises kui ka rahalises mahus, pakkumuse esitamise kuupäev, koostaja nimi, soovitavalt allkirjastatud (digitaalselt). Olulisel kohal on huvide konflikti vältimine ostumenetluses, st toetuse saaja ei tohi olla seotud ühegi pakkujaga viisil, mis kahjustab või võib hakata kahjustama konkurentsi. Lisaks perekondlikele sidemetele tuleks välistada ka majanduslik seotus. Nt kui toetuse saaja ja pakkuja on omavahel seotud läbi omandisuhete või juhtorganite tasandil. Hinnapäringu koostamisel peab toetuse saaja arvestama, et kui ostetav asi, teenus või töö on funktsionaalselt koostoimiv või samaliigiline, siis ei tohi ostu kunstlikult jagada väiksemateks alla 20 000 eurosteks ostudeks, et vältida ostumenetluse läbiviimise kohustust. Toetuse saaja võib pärast pakkumuste saamist pakkujatega läbirääkimisi pidada, kuid tingimusel, et läbirääkimiste võimalus ja tingimused on kirjeldatud hinnapäringus või ostuteates. Lõike 5 kohaselt tuleb ostumenetlus läbi viia RHR-is juhul, kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem. Sõltuvalt toetatava tegevuse eesmärkidest, abikõlblike kulude olemusest, toetuse saajate sihtgrupist jm asjaoludest võib vastava kohustuse seada TAT-is 60 000 eurost madalamast maksumusest. Ostumenetluseks, mis viiakse läbi RHR-is, võib seada asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust. St toetuse saaja (ehk hankija) võib ostu korraldamisel seada tingimusi, millele pakkujad peavad vastama (nt varasema netokäibe olemasolu nõue, andmed varasemalt tehtud tööde või osutatud teenuste kohta, riikliku maksuvõla puudumine vms) või hindamiskriteeriume, mille alusel hinnatakse 18 saadud pakkumusi. Oluline, et vastavalt seatud nõuetele ka pakkumusi kontrollitakse ja hinnatakse. Et maksimaalselt ära kasutada RHRi võimalusi ja võimaldada pakkumusi esitada võimalikult suurel arvul ettevõtjatel, on eelnõus ette nähtud pakkumuste esitamise tähtajad sõltuvalt ostu eeldatavast käibemaksuta maksumusest. Samuti on selgelt välja toodud, et ostumenetlus peab olema avalik. Lõike 6 kohaselt, kui ostumenetlust ei viida läbi elektrooniliselt, tuleb toetuse saajal tagada, et hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning kogu ostumenetlust puudutav teabevahetus on säilitatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni. Pakkumuse esitamise ettepanek (ehk hinnapäring) tuleb esitada võimalikult paljudele, arvestades võimalike pakkujate rohkust, kuid vähemalt kahele, välja arvatud juhul kui kavandatava ostu turul ei ole samas valdkonnas ettevõtjate paljusust. Mitme nõuetekohase võrreldava pakkumuse saamise puhul kohaldatakse teatud ostumenetluse rikkumiste korral soodsamat FKO määra. 4. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt on võimalik TRO-d muuta nii rakendusüksuse kui ka toetuse saaja algatusel. TRO muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja peab vajalikuks muuta TRO-ga hõlmatud projekti mingit tahku. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita tulemuse ja eesmärgi saavutamiseks kõiki üksiktegevusi, tegevuste ulatust või ajakava väga täpselt ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist detailselt ja jäigalt kinnihoidmist. TRO-d saab muuta kuniks TRO kehtib. HMS § 61 lõikes 2 sätestatud alternatiivi kohaselt kehtib haldusakt kuni haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni. Seega TRO ei kehti, kui projekt suletakse ehk kui abikõlblike kulude katteks on toetus välja makstud või ettemakse loetakse abikõlblike kulude katteks kasutatuks ja projekti lõpparuande on rakendusüksus heaks kiitnud. See ei mõjuta toetuse saaja projektijärgseid kohustusi säilitada dokumente ja esitada järelaruandeid ning tagada kestuse nõude täitmine. Lõigetega 2–4 ja lõikega 7 nimetatakse need asjaolud, mille muutmine peab toimuma TRO muutmise otsusega ja mille osas piisab, kui toetuse saaja üksnes teavitab rakendusüksust. TRO muutmisel peab projektis kavandatu jääma kooskõlla TAT määrusega. TAT määruses võivad olla sätestatud täiendavad asjaolud, mille muutmisel tuleb muudatus kinnitada rakendusüksuse otsusega, eelkõige, kui tegemist on lihtsustatud kuluvõimaluste alusel kulude abikõlblikuks lugemise ja hüvitamisega. Muude asjaolude, mis ei ole nimetatud lõikes 2, ilmnemisel teavitab toetuse saaja muudatusest rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, nt e-kirja teel või e-toetuse keskkonna kaudu. Nõue on seotud toetuse saaja kohusega teavitada rakendusüksust viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele. Rakendusüksus peab saadud teavet hindama, sest sõltumata sõnastusest võib teave olla sisuliselt käsitletav TRO muutmise avaldusena. 19 Kui sisuliselt on tegemist lõike 2 kohaste asjaoludega, tuleb rakendusüksusel enne TRO muutmise otsuse tegemist kontrollida muudatuse asjakohasust vastavalt TAT määruses sätestatud nõuetele. Rakendusüksus hindab, kas muutunud asjaoludega projekti on võimalik toetada TRO-s kinnitatud määral. Vajadusel kaasatakse eksperte või kutsutakse kokku hindamiskomisjon, arvestades algselt projektide valimisel rakendatud korda. Rakendusüksus võib keelduda otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas TAT määrusega või sama mõjus. Lõigetega 5 ja 6 täpsustatakse, kuidas toimub TRO muutmine, kui toetust antakse lihtsustatud kulude alusel. Sellisel juhul peab TRO muutmine olema kooskõlas ühissätete määruses ja vastavates juhendites tooduga. Kindlasummalise makse puhul on muudetav üksnes abikõlblikkuse periood, sest selline kulude arvestamis- ja hüvitamisviis põhineb tulemuste saavutamise kokkuleppel, mida projekti elluviimise kestel muuta ei saa. Projekt elluviimise aja muutmise võimaldamine ei lähe vastuollu kindlasummalise makse rakendamise olemusega, sest tegevuse ja tulemuse sisu sellest ei muutu. Eelnõu § 13 lõikega 1 reguleeritakse, mis tingimustel võib üldjuhul projektile toetust juurde anda. Lõike 2 kohaselt tuleb investeeringute kava projekti puhul üldjuhul jälgida, et TRO-ga määratud toetuse summa ja määr ei või olla suurem, kui investeeringute kavaga kinnitatud. Kui projektile soovitakse toetust juurde anda investeeringute kavas nimetatud tingimustest rohkem, siis sellele peab eelnema kava muutmine. TAT-s võib siiski seada tingimused toetuse juurde andmiseks ilma eelnevalt kava muutmata. Näiteks vabade vahendite olemasolul teatud protsendi või summa ulatuses. Eelnõu §-s 14 lõikega 1 sätestatakse alused, millisel juhul võib TRO tunnistada kehtetuks. Kui TRO kehtetuks tunnistamisel on juba toetus projektile välja makstud ja see tuleb tagasi küsida, siis lisatakse kehtetuks tunnistamise otsusesse ka toetuse tagasinõue. TRO kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid. Punktides 1–5 nimetatud alused eraldi selgitamist ei vaja. Eraldi vajab selgitamist lõike 1 punktis 6 sätestatud aluse kohaldamine. Näiteks olukorras, kus toetus võib olla toetuse saajale juba määratud, kuid taotlemise hetkel karistusseadustiku tähenduses süüdimõistev otsus veel puudus, aga see tehakse toetuse saamise järgselt, tuleb toetuse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Sama kehtib ka olukorras, kui toetuse kasutamisel tunnistatakse toetuse saaja või partner või nende seaduslik esindaja süüdi karistusseadustiku § 209–210, 372, 373, 379 või 384 alusel. Sellises olukorras ei vasta toetuse saaja enam kehtestatud toetuse saamise eeldustingmustele. Nii tagatakse efektiivne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse kooskõlas finantshuvide kaitse määruse artikliga 4. Lõikega 2 tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30.06.2009, lk 24–32)17 artikli 7 lõikest 1 punktidest a ja c. Punkt a kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest ja punkt c kohaselt tuleb 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise avastamist toetuse saajale määratud toetus tühistada. Nimetatud sätteid saab rakendada alates karistuse jõustumisest isikule, kes on 17 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2009L0052:20090720:ET:HTML 20 Eestis ebaseaduslikult viibiva inimese tööle võtnud või selle võimaldamise eest karistatud. Seega, kui ilmneb, et toetuse saaja või partner on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel, tuleb kehtiva TRO alusel eraldatud toetus tagasi nõuda. Lõikes 3 nähakse ette vorminõuded taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsusele. 5. peatükk Kulude abikõlblikkus 1. jagu Kulude abikõlblikkuse üldtingimused Eelnõu § 15 lõikes 1 sätestatakse kulu abikõlblikuks arvamise üldised tingimused kooskõlas ühissätete määruse artikliga 63. Kulude abikõlblikkust hinnatakse toetuse taotlemisel kavandatud projekti tegevuste pinnalt, mis on omakorda aluseks toetuse summa ja abikõlbliku eelarve määramisel. Toetuse kättesaamiseks tuleb esitada dokumendid ja tõendid vastavalt makse liigile. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude põhjendatust, tekkimist ja maksmist. Kulude tekkimine ja tasumine peab jääma rakenduskava elluviimiseks ettenähtud ajavahemikku, milleks on 01.01.2021–31.12.2029. Konkreetse projekti puhul tuleb lähtuda TAT-s projektidele seatud ajaperioodist. Kui rakenduskava muudetakse ja lisatakse uusi tegevusi, siis nende puhul ei kehti abikõlblikkuse algusaeg 01.01.2021, vaid nende puhul on selleks rakenduskava muutmise aeg tulenevalt ühissätete määruse artikli 63 lõikest 7. Kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi - maksmine võib olla varasem või jääda hilisemaks, kuid peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi. Lihtsustatud kulude (standardiseeritud ühikuhind, ühtne määr või kindlasummaline makse) puhul toetuse kättesaamiseks peavad toetatavad tegevused olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. Toetuse kasutamine peab olema kooskõlas projektile ja toetuse saajale kohalduvate reeglitega, näiteks RHSiga, TAT-iga, riigiabi reeglitega. Riigiabi projektides tuleb järgida ergutava mõju nõudeid, seega kulude tasumised enne taotluse esitamist viivad toetuse mittesaamiseni. Riigiabi andmise ergutava mõju reegli kohaselt ei või kohustusi võtta ja alustada tegevusega enne taotluse esitamist. Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et antud kulu on tekkinud projekti eesmärkide ja kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtavate asjakohaste toetavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama 21 efektiivne.18 Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel19. Lõike 3 punktis 1 sätestatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse tegelikud kulud tekkinuks, arvestades ühissätete määruses kulude Euroopa Komisjonile hüvitamiseks esitamise tingimusi. Kulu loetakse tekkinuks, kui on tõendatud, et kulu aluseks olev toetatav tegevus on tehtud, ehk töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud. Näiteks kui toetuse saaja tellib töövõtjalt teenuse või ostab asja, siis lepingus lepitakse kokku, mis on tellitavaks teenuseks või ostetavaks asjaks ning millal peab teenus või asi olema osutatud või asi üle antud või loetakse üle antuks. Kulu tekib teenuse tellijal või asja ostjal (toetuse saajal/partneril) siis, kui ta võtab vastu lepingus nimetatud teenuse või asja või selle osa, kui üleandmine või tasumine toimub etapiti. Teenuse osutatusse või asja üleandmise tõendusmaterjalina tuleb arvestada, mida loetakse tõendiks raamatupidamiskande tegemiseks. Reeglina on selleks tööde või asja üleandmis-vastuvõtu akt, kirjavahetus, saateleht, arve või leping, kui see kajastab teavet üleandmise kohta. Punkti 2 kohaselt sätestatakse kulu tekkimise tingimused lihtsustatud kulude alusel toetuse andmisel. Lihtsustatud kulude korral toimub kulude abikõlbliku mahu arvestamine lihtsustatud korras, mitte tegelike kulude alusel. Lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamisel tehakse toetuse väljamakse tegevuse elluviimist ja/või tulemust tõendavate dokumentide alusel ning sellega loetakse kulud tekkinuks. Lihtsustatud kulude rakendamise korral tegelike kulude mahtu ja teket kuluarvetega ei tõendata ega kontrollita ning neid ei pea raamatupidamises eristama. Kui kulu arvestatakse ja hüvitatakse lihtsustatud kuluna, siis selline kulu ei kuulu hüvitamisele tegeliku kuluna kuludokumendi (arve) alusel, sest vastasel korral oleks tegemist topeltfinantseerimisega. Lõikega 4 sätestatakse milliste dokumentide ja tõendite alustel loetakse kulu tekkimine tõendatuks. Tõendatud kuluks loetakse ainult dokumentaalselt tõendatud kulu. Kui dokumentaalne tõendus puudub, siis ei saa toetust sellise oletatava kulu katteks maksta. Eelnõu § 16 lõigetega 1, 3 ja 4 määratakse, millised personaliga seotud kulud loetakse abikõlblikeks personalikuludeks. Personalikulude arvestamisel kehtib samuti põhimõte, et hüvitatakse ainult projektiga seotud tööülesannete täitmise kulud. Personalikulude hulka arvatakse töötajate või ametnike töö eest makstav töötasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstava tasu. Tasu peab vastama projekti heaks töötatud ajale. Hüvitatavad on ka abikõlblikult töötasult makstavad seadusest tulenevad tasud, sh tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse) ja hüvitised, puhkusetasu, ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise hüvitis ja töövõimetushüvitis. Abikõlblikud on ka töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud kulud. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud 18 Abinõu sobivuse ja vajalikkuse tunnused tulenevad Riigikohtu praktikast, nt kohtuasi 3-4-1-12-10 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222535250 19 Vt art 30 lg 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26/10/2012 Lk 0001 – 0096). 22 riigisisestes õigusaktides20 kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja tervisekontrolliga seotud kulu all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikes 7 kohaseid tööandja kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel. Töötaja ja ametniku töötamine projekti heaks peab olema tõendatud kirjalikult, et oleks võimalik kontrollida hüvitamiseks esitatud kulu projektiga seotust. Eelnõuga nähakse ette tingimused, milliste puhul saab füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva kulu lugeda personalikuluks. Füüsilisele isikule tööde või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötuskindlustusmaksega). Kui teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, käsitatakse lepingujärgset kulu sisseostetud teenusena, mille pealt tööjõumakse ei arvestata, seega seda personalikuluna ei arvestata. Teenuse osutamise eest makstav tasu peab olema lepingus selgelt eristatud ning see ei või sisaldada muude kulude, näiteks sõidukulu või muud kulud, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, maksumust. Lõike 2 kohaselt, kui personalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel ja töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka muid tööülesandeid, peab ta tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis vastavalt eelnõu lisale või muus dokumendis, näiteks töölepingus fikseeritud kokkulepitud proportsiooni alusel, kus on näidatud projektiga seotuse määr kogu tööajast, seega ka töötasust. Vajadusel võib seda jaotust projekti käigus muuta, et see oleks kooskõlas tegelikkusega. Töötaja tööaja projektide vahel jaotumise protsent on tööandja hinnang eeldusega, et see on kooskõlas tegeliku tööaja jaotusega erinevate projektide vahel. Selle jaotuse kujunemist (tööandja hinnangut) rakendusüksus ei kontrolli. Juhul, kui palgakulude arvestamiseks teatatud tööaja jaotusprotsent muutub, tuleb esitada uus dokument, kus protsent on kinnitatud. Kui muutus selgub konkreetse kuu kohta, võib koostada vaid selle kuu kohta eraldi dokumendi, mis näeb ette eri olukorra kehtiva üldise tööaja ja palga korralduse suhtes. Kui tööaja osakaal vaadeldavas projektis suureneb (hüppeliselt), võib rakendusüksus küsida toetuse saajalt selgitusi. Tööaja jaotuse % peab olema fikseeritud sobivas dokumendis iga projektiga seotud töötaja kohta. Töö kirjeldus peab ühtima projekti tegevustega ka siis, kui tööaeg on määratud %-na. Selliseks dokumendiks võib olla nt eraldi otsus, käskkiri või tööleping. Kui personalikulu on arvestatud standardiseeritud ühikuhinna või kindlasummalise makse osana, siis projekti elluviimisega seotud personalikulu üle arvestust pidama ei pea. Lõikes 5 sätestatakse erisus rahvusvaheliste organisatsioonide projektide personalikulude abikõlblikuks arvamisele, kuivõrd rahvusvahelistel organisatsioonidel on fondimäärusest tulenevad eripärad, missuguseid kulusid tuleb lugeda abikõlblikuks. Võttes arvesse, et 20 Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“, Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruses nr 108 “Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord” ning Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruses nr 164 “Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“. 23 selliseid projekte on üldjuhul vähe, kus toetuse saajaks on rahvusvaheline organisatsioon, siis ei ole mõistlik üksikasjalikult kõiki nendega seotud erisusi määruses sätestada. Eelnõu §-s 17 määratletakse TAT üleselt abikõlbmatud kulud kooskõlas ühissätete määruse artiklitega 57 ja 58. Punkti 1 kohaselt ei ole abikõlblik laenu- ja liisingintress ehk võlaintress, välja arvatud juhul, kui toetust antakse intressitoetusena või garantiitasude toetusena. Piirang põhineb ühissätete määruse artikli 58 lõike 1 punktil a (interest of debt). Punkti 2 kohaselt ei ole abikõlblik projekti elluviimisega seotud rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis. Sellised kulud ei ole abikõlblikud, sest need on tingitud projekti elluviimisel lepinguliste kohustuste hooletust või mittenõuetekohasest täitmisest. Punktis 3 sätestatakse, et kohtus käimisega seotud halduskohtumenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud menetluskulud ei ole abikõlblikud. Sellisel juhul ei ole toetuse saaja õigesti toiminud, mille riske kannab toetuse saaja ise. Punkt 4 kohaselt ei loeta abikõlblikeks mitterahalisi kulusid ja amortisatsioonikulusid, sest eelkõige toetatakse uute tegevustega seotud kulusid. Erandiks on siin siseturvalisuspoliitika fondide projektid, mille puhul võivad olla abikõlblikud ka mittevaralised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon. Punktiga 5 sätestatakse, et kindlustusmaksed ei ole abikõlblikud, välja arvatud projekti tegevuse elluviimisega otseselt vajalikud kindlustused, mis aitavad maandada projekti elluviimise riske. Erandina nimetamata kindlustusmakseid ei toetata. Punkti 6 piirang tuleneb põhimõttest, et toetusest hüvitatakse vaid seadusest või seaduse alusel antava määrusega sätestatud ulatuses hüvitisi. Abikõlbmatud on asutusesisesed, töösisekorraeeskirjaga või kollektiivlepinguga ettenähtud hüvitised ja toetused, mida ei käsitleta töötasuna. Näiteks preemiad kinkekaardi näol, matusetoetus, sünnitoetus, puhkusetoetus. Punkti 7 kohaselt ei ole organisatsiooni juhtimiskulu abikõlblik, siinkohal mõeldakse üldjuhtimisega (juhatuse liikme töö) seonduvat tööd, sest tegemist ei ole projekti juhtimisega. Kui juhatuse liige teeb toetatava projekti raames sisulist tööd (nt projekti juhtimine, personali värbamine, tööplaanide koostamine, projekti tegevuste tegemine jne) ning lepingus/ametijuhendis on eraldi fikseeritud tööülesanded, siis on võimalik juhi töötasu (mida tasustatakse nagu palka) nende tegevustega seoses hüvitada. Asutuse või juriidilise isiku struktuuriüksus ei ole organisatsioon, seega nt osakonna või talituse juhi töötasu seoses projektiga on abikõlblik. Punkti 8 kohaselt on projekti kaudsed kulud abikõlblikud ainult juhul, kui neid hüvitatakse lihtsustatud kuluvõimaluste alusel. Selline piirang tuleneb toetuse andmise eesmärgist toetada pigem projekti otseste sisutegevustega kaasnevaid kulusid ja vähendada halduskoormust, mis kaasneks kaudsete kulude tegelike kulude alusel hüvitamisega. Punktidega 9 ja 10 viidatakse ühissätete määrusest tulenevatele piirangutele. Punktiga 11 nähakse ette nõue, mille kohaselt peab usaldusväärsuse eesmärgil olema liisinguandja krediidiasutuste seaduse alusel ja korras tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus. Punktiga 12 nähakse ette sisuliselt kapitalirenditüüpi liisingulepingu alusel vara ostmisel tingimused, mille esinemisel saab sellise lepingu kulud lugeda abikõlbmatuks. Kapitalirendi tüüpi lepingu alusel tekkiv ostukulu on abikõlblik järgmistel tingimustel: 1) kui lepinguese on abikõlblik täies mahus, peab leping sisaldama ostja kohustust osta projekti abikõlblikkuse perioodil vara välja ja saada vara omanikuks. Seega ei saa leping olla pikem, kui projekti abikõlblikkuse periood, sest kulu peab tekkima projekti abikõlblikkuse perioodil. 24 2) kui lepinguese on abikõlblik osaliselt (näiteks ei peeta otstarbekaks toetada kogumaksumust või lepinguesemest ei ole osa toetatav, kuna tervikuna ei kasutata projekti heaks), peab leping sisaldama ostja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ning saama vara omanikuks. Lepingu periood võib lepingueseme mittetoetatava osa ulatuses olla projekti abikõlblikkuse perioodist pikem. Toetatavad on liisingmaksed, mis tekivad projekti abikõlblikkuse perioodil. Punkti 13 kohaselt ei ole käibemaks abikõlblik, kui vastavalt käibemaksuseadusele on projekti kuludelt õigus sisendkäibemaksu riigilt tagasi taotleda või käibemaks on hüvitatav muul moel, seda ka alla 5 miljoniliste projektide puhul tulenevalt topeltrahastamise keelu põhimõttest (p 14). Seega senine praktika ei muutu nende projektide puhul, kui toetuse saaja saab käibemaksu käibemaksuseaduse alusel tagasi, sest alla 5 miljonilise kogumaksumusega projekti tagasisaadav käibemaks ei ole toetusest hüvitatav topeltrahastamise põhimõtte alusel. Punkt 14 sisaldab sama kulu topeltrahastamise keelu põhimõtet, mis tuleneb ühissätete määruse artikli 63 lõikest 9, mille kohaselt võib projekt saada toetust ühest või enamast ühissätete määruses nimetatud fondist ja muudest EL vahenditest tingimusel, et kulu, mis esitatakse maksetaotluses toetuse saamiseks ühest fondist, ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt ega saa toetust samalt fondilt teise programmi raames. Seega juhul, kui sama kulu on toetatud mitmest allikast, siis ühe puhul ei ole kulu seotud toetatava projektiga. Lihtsam topeltrahastamise olukord on juhul, kui sama kulu on esitatud kaks korda hüvitamiseks. 2. jagu Lihtsustatud kulud Lihtsustatud kulude kasutamise eesmärk on keskenduda toetuse andmisel pigem projekti eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, kui tegelike kulude kontrollile. Lihtsustatud kulude kasutusele võtmine vähendab seega halduskulusid ja -koormust. Rakendusasutusel tuleks TAT õigusakti koostamisel valida lihtsustatud kuluvõimalus, mis annab konkreetsete projektide puhul sobivaima lahenduse. Täpsemad juhised lihtsustatud kulude rakendamiseks leiab EK vastavast juhendist21, mida täpsustab korraldusasutuse sellesisuline juhend22. Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt rakendatakse lihtsustatud kuluvõimalusi, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. Vastav kohustus tuleneb ühissätete määruse artikli 53 lõikest 2. Lihtsustatud kuluvõimalusi on kohustus kasutada Euroopa Regionaalfondi, ESF+, Õiglase Ülemineku Fondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ja piirihalduse ja viisapoliitika rahastu puhul. . Kui lihtsustatud kulude kasutamine on projektis kohustuslik, siis tuleb neid rakendada projekti kõikidele abikõlblikele kuludele. Ühtse määra rakendamisel võib tegelike kulude alusel hüvitada vaid ühtse määra arvestamise aluseks olevaid kulusid. Lihtsustatud kulusid võib kasutada ka juhul, kui projekti toetatakse Ühtekuuluvusfondist. Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas lihtsustatud kulude mittekasutamise peab seirekomisjon eelnevalt heaks kiitma tulenevalt ühissätete määruse erisusest. 21 Kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0527(02)&from=EN 22 Kättesaadav veebilehe www.struktuurifondid.ee kataloogist Ekstranet 25 Lihtsustatud kulude kasutamise üksikasjalikud rakendamistingimused nähakse ette TAT-is ning täpsustatakse konkreetse projekti puhul TRO-s. Lõikes 2 nimetatud põhimõte tuleneb ühissätete määruse artikli 53 lõike 1 punktist e, mille kohaselt võib projekti kulusid hüvitada mitme lihtsustatud kulu võimaluse alusel tingimusel, et sama kulu ei hüvitata mitmel viisil, vastasel korral oleks tegemist sama kulu topelt hüvitamisega. Näiteks koolituse läbiviimiseks mõeldud ruumi üürikulu on arvatud lihtsustatud kulu alla ja sama kulu hüvitatakse ka tegelike kulude või teise lihtsustatud kulu kohaselt. Lõike 3 kohaselt on võimalik kasutada sama tüüpi tegevuse korral EL poliitikasuundades või riigi enda õigusaktides kehtestatud lihtsustatud kulude hüvitamise määrasid. Viidatud ühissätete määruse sätetele tuginemiseks tuleb rakendusasutusel hinnata eelnevalt olemasoleva ühikuhinna või määra rakendamise tingimuste ja TAT-s kavandatavate toetatava tegevuse sarnasust. Liikmesriigis kasutatavaid ühikute määrasid võib rakendada tingimusel, et neid kasutatakse ka riigi enda sarnaste tegevuste rahastamisel. TATis tuleb viidata õigusaktile, milles sätestatud lihtsustatud kuluvõimalust rakendatakse. Näiteks on tööturumeetmetes kasutatud ühikuhindadena tööturuteenuste ja -toetuste seaduses toodud määrasid. Eelnõu § 19 lõike 1 kohaselt saab standardiseeritud ühikuhindade (edaspidi ühikuhind) alusel lugeda kulud abikõlblikuks ühissätete määruses nimetud tingimustel. Lõigete 2–3 kohaselt tuleb ühikuhinna analüüsi tulemused ja ühikuhinna rakendamismetoodika enne ühikuhinna rakendamist kooskõlastada korraldusasutusega, et tagada ühikuhinna väljatöötamise ja rakendamise asjakohasus ja õiguspärasus. Ministeeriumid võivad soovida kehtestada ühikuhindasid sarnaste tegevuste puhul, millisel juhul tuleb vältida olukorda, kus erinevates meetmetes on ühel ja samal tegevusel erinev ühikumaksumus. Arvestades, et EK võib auditeerida ühikuhinna kujunemist ja rakendamist, siis on oluline, et ühikuhinna väljatöötamisega seotud dokumendid oleksid leitavad ning et oleks jälg korraldusasutuse hinnangust. Lõikega 4 reguleeritakse ühikuhinna muutmise tingimusi. Muudatusi ühikuhinna suuruses võib teha erinevatel põhjustel – seadusliku aluse või sihtgrupi muutumisel, inflatsioonist tuleneva kulude kallinemise korral jne. Kui muudatus tehakse tarbijahinna indeksi23 alusel, peab ühikuhinna suuruse muutmise võimaldamine olema metoodikas eelnevalt ära toodud. Kui ühikuhinna arvestuse aluseks olevaid kulusid, ühikuhinna suurust või selle rakendamise korda muudetakse, võib muudetud ühikuhinna alusel hüvitada ainult tegevusi, mida tehakse pärast muutmisotsuse jõustumist (ex ante põhimõte). Seega tegevusi, mis on tehtud enne ühikuhinna muudatuse kehtima hakkamist, ei või muudetud ühikuhinna alusel hüvitada. Eelnõu §-ga 20 reguleeritakse abikõlblike kulude suuruse arvestamist kindlasummalise maksena (lump sum). Kuni 200 000 eurose projekti kogukulude korral, võib kindlasummalise makse määrata toetuse saaja poolt esitatud kulude eelarve alusel. Kavandatavaid kulusid ja 23 Tarbijahinna indeks on kavandatud tarbijahindade inflatsiooni rahvusvaheliseks võrdlemiseks https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad. Aastakeskmise tarbijahinna indeks muutuse avaldab Statistikaamet möödunud aasta kohta järgneva aasta jaanuaris. Tarbijahinna indeksiga korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad vastava aasta 1. jaanuarist. 26 nende maksumust hindab rakendusüksus enne taotluse suhtes otsuse tegemist, arvestades kulu abikõlblikkuse üldtingimusi, sh kulud peavad olema põhjendatud.24 Lihtsustatud kulude alusel abikõlblike kulude määratlemisel ja toetuse määramisel jälgitakse, kas kavandatud kulude eelarve on optimaalne, mis võib hõlmata võrreldavate hinnapäringute või pakkumuste alusel eelarve asjakohasuse hindamist. Kui kindlasummalise makse suuruse aluseks olevad eeldatavad abikõlblikud kulud või nende eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud, teeb rakendusüksus taotluse või projekti muutmise ettepaneku. Kui taotleja ei muuda taotlust, teeb rakendusüksus sõltuvalt asjaoludest taotluse osalise rahuldamise otsuse, määrates otsuses kindlasummalise makse suuruses, mis on tema arvates asjakohane, või jätab taotluse rahuldamata. Standardsel juhul võib kindlasummalise makse suurus või suurused olla juba TAT-s määratud. Sellisel juhul hinnatakse taotluse menetlemisel, kas projekti asjaolud vastavad taotletud kindlasummalise makse suurusele. Antud ülempiir ei kohaldu, kui kindlasummalise makse suurus leitakse ühissätete määruse kohase analüüsi alusel. Sellise analüüsi tulemused ja ühikuhinna rakendamismetoodika tuleb enne TATs rakendamist kooskõlastada korraldusasutusega, et tagada kindlasummalise makse väljatöötamise ja rakendamise asjakohasus ja õiguspärasus. Kindlasummalise makse rakendamise tingimused ehk toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused täpsustatakse TROs või TAT käskkirjas. Kindlasummalise makse alusel tehakse toetuse väljamakse eelnevalt määratud tingimuste (näiteks näitajate) täitmisel. Tingimuste osalisel täitmisel jääb toetus välja maksmata. Kui algselt on otsustatud toetuse kindlasummalise makse alusel maksmine, siis ei ole võimalik tegelike kulude alusel hüvitamise juurde tagasi pöörduda. Kindlasummalise makse rakendamisel tegelikult tekkinud kulusid ei pea toetuse saaja raamatupidamises eristama. Eelnõu § 21 lõikes 1 viidatakse ühissätete määruse sättele, mis reguleerib protsendi (edaspidi ühtne määr)(flat rate) alusel projekti kaudsete kulude lihtsustatud arvestamist. Kas ühtseks määraks valida kuni 7%, 15%, 25% või muudes riigisisestes õigusaktides või EL õigusaktides kehtestatud ühtne määr, otsustab rakendusasutus, sätestades TAT määruses või käskkirjas nii rakendamise metoodika kui ka kaudsete kulude loetelu, mida ühtse määra alusel hüvitatakse. Rakendatava ühtse määra protsendi valik sõltub projekti kulude struktuurist. Näiteks kui projektis ei teki otseseid personalikulusid, ei saa valida sellist ühtset määra võimalust, mida arvestatakse otsestest personalikuludest. Kui projekti kaudsed kulusid hüvitatakse ühtse määrana kuni 7% otsestest kuludest või kuni 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest või lähtutakse EL poliitikasuundades kasutatavast ühtsest määrast, siis ei ole vaja läbi viia eelnevalt analüüsi. Kui kasutatakse EL määruses sätestatud kaudsete kulude arvestamise metoodikaid, siis arvutatakse projekti kulude abikõlblik summa vastavalt üle võetavale metoodikale. Kui kaudsed kulud leitakse ühtse määrana 15% ulatuses, siis projekti kulude abikõlblik summa kokku arvutatakse järgmiselt: abikõlblikud otsesed personalikulud + 15% kaudsete 24 Sarnaselt lepingulisele suhtele on võimalik eelnevalt anda hinnang sellele, kui palju projekti tulemuste saavutamine maksab ehk milline on tulemuste saavutamiseks tekkivate kulude maksumus. 27 kulude summa arvestatuna abikõlblikest otsestest personalikuludest + ülejäänud projekti abikõlblikud kulud kuludokumentide alusel või muus vormis lihtsustatud kuluna kuni 200 000 eurose kogumaksumusega projekti puhul, va Ühtekuuluvusfondi puhul. TATis tuleks sätestada ka tagasinõude põhimõte - kui rikkumise tulemusena teostatakse tagasinõue otseste kulude summast, tuleb teostada tagasinõue proportsionaalselt ka kaudsete kulude suhtes. Ühtse määra alusel kulude hüvitamisel tuleb kuludokumendid esitada vaid projekti otseste kulude kohta. Ühtse määra rakendamisel ei tõendata kaudsete kulude tegelikku suurust, teket ja tasumist, st kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente toetuse saaja rakendusüksusele ei esita. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Lõikes 2 sätestatud ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamisviisi valimisel, mis on kuni 25% arvestatuna projekti abikõlblikest otsestest kuludest, tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul ühtse määra väljaarvestamiseks läbi viia või tellida erapooletu, põhjendusi sisaldav ja tegelikel abikõlblikel kuludel põhinev analüüs projekti keskmise kaudse kulu osakaalu leidmiseks. Analüüs ja selle alusel leitud ühtse määra suurus ja selle rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne TAT määruses või käskkirjas sätestamist korraldusasutusega kirjalikult. Lõigetega 3−6 eristatakse, millised kulud loetakse projekti otsesteks personalikuludeks ja millised kaudseteks kuludeks, selleks, et arvestada lihtsustatud viisil ühtse määra (protsendi) alusel projekti kaudsete kulude maht projekti otsestest personalikuludest ja vältida topelthüvitamist. Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti sisutegevuse ehk toetatava tegevuse rakendamisega, vaid abistavad sisutegevuse tegemist. Kaudsete kulude projektiga täpse ulatuse määramine on üldjuhul keerukas ja nõuab suhteliselt palju aega ehk on liialt halduskoormav. Seega loetakse projekti kaudseteks kuludeks toetuse saaja administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud abikõlblikuks lihtustatuna ühtse määra alusel. Projekti kulud liigituvad otseseks või kaudseks vastavalt projekti sisutegevuste tulemusele. Otsesed kulud on seotud otseselt projekti tegevusega ja seda seost peab saama tõendada. Mõnikord võivad sisutegevuse kulud olla sama liiki, mis üldkulud. Kui käesoleva määruse § 21 lõikes 5 nimetatud kulu tekib projekti toetatava tegevuse käigus, siis ei ole tegemist projekti kaudse kuluga, vaid otsese kuluga. Seega kui meetme sisutegevustest tulenevalt mõni üldkulude loetelus olevatest kuludest on antud meetmes otsene kulu, tuleb see toetuse andmise tingimustes selgelt välja tuua. Näiteks ruumide rendikulu käsitletakse üldkuluna, kui see on toetuse saaja püsikulu ning kontori- või muid ruume kasutab ta oma igapäevaseks tegevuseks. Kui aga projekti sihtrühmale korraldatakse koolitus väljaspool igapäevast töökeskkonda, siis on selle tarbeks renditud ruumide rendikulu otsene kulu. Näiteks kui tegevuse tulemusel arendatakse välja IT süsteem, siis selle süsteemi arendamise ajal arendusega seotud hoolduskulu on otsene kulu, kuid peale valmimist tekkiv hilisem hooldamine ei ole enam otsene, vaid haldus- ehk kaudne kulu. See on küll vajalik kulu ja seotud välja arendatud süsteemiga, kuid sellegipoolest saavutati tulemus siis, kui IT süsteem sai valmis. Kõik ülejäänud kulud, mis sellega seoses tekivad, ei ole tulemuseni jõudmiseks enam vajalikud. 28 Projekti otseseks personaliks loetakse projekti sisutegevusega, kaasa arvatud projektijuhtimisega, tegelevad töötajad. Administreerimisega seotud tegevused on tuletatud organisatsiooni kulude üldisest liigitusest. Eelnõu § 22 viitab võimalusele arvestada projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest kuni 40 protsendi ulatuses projekti muude kulude abikõlblik summa, ilma muude kulude kohta kulu tekkimist ja maksmist tõendavaid dokumente küsimata. Antud protsendi kasutamiseks ei pea eelnevalt läbi viima tegelikel kuludel põhinevat analüüsi. Otsesed personalikulud võivad olla arvestatud tegelike kulude põhjal või standardiseeritud ühikuhinna kohaselt. Projekti abikõlblike kulude kogusumma leitakse järgnevalt = abikõlblikud otsesed personalikulud + 40% abikõlblikest otsestest personalikuludest. Eelnõu § 23 viitab ühissätete määruses toodud võimalustele projekti otseste personalikulude abikõlbliku mahu lihtsustatud viisil arvestamiseks, mis võib olla kuni 20 protsendi ulatuses projekti otsestest kuludest 6. peatükk Toetuse maksmine 1. jagu Makse saamiseks esitatavad dokumendid ja nende menetlemine Eelnõu § 24 lõike 1 kohaselt tuleb toetuse väljamakse saamiseks esitatada nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu, sõltuvalt sellest, kas toetust makstakse välja tegelike kulude või lihtsustatud kulude alusel. Lõikega 2 antakse rakendusüksusele õigus algatada toetuse väljamakse, kui makse aluseks olevad asjaolud on tuvastavad avalikust andmekogust ning kui TAT-is on selline kord ette nähtud. Ka toetuse saaja peab olema sellisest asjade käigust teadlik. Lõikes 3 on sätestatud erisused kulu tasumist tõendava dokumendi esitamise kohta. Nimelt ei pea riigiasutused, kui toetust antakse tegelike kulude alusel, makse saamiseks esitama tasumist tõendavaid dokumente ning kohaliku omavalitsuse üksused ja nende asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente. Erandi eesmärk on lihtsustada maksetaotluste menetlemisel tehtavat kontrolli, nõudes vähem dokumente asutustelt, kelle puhul on ebatõenäoline, et palk, maksud ning arved jäävad tasumata. Erand ei vabasta dokumentide säilitamiskohustusest. Samuti peab olema valmis esitama audiitorile ja järelkontrolli tegijale nende nõudmisel tegelike kulude alusel toetuse saamisel kulu tekkimist ja maksmist tõendavad dokumendid. Eelnõu § 25 lõigetega 1 ja 2 kehtestatakse tegelike kulude alusel toetuse maksmisel väljamakse ja ettemakse kasutamise aruande aluseks olevate dokumentide menetlemise maksimaalne tähtaeg kooskõlas ühissätete määrusega. Tähtaeg hõlmab aega dokumentide rakendusüksusele esitamisest kuni toetuse väljamaksmiseni või ettemakse korral ettemakse tõendatuks lugemiseni. Ettemaksetaotluse menetlustähtaeg on 15 kalendripäeva, et tagada projektis kulude tasumiseks vajalik rahavoog. Dokumentide menetlemistähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks ja aruteludeks mineva aja võrra. Pikendamine on põhjendatud, kui puudusi ei jõuta kõrvaldada ettenähtud menetlusaja jooksul. Kui rakendusüksus näeb, et ettenähtud ajast jääb väheks, peab ta lähtuvalt HMS §-st 41 teavitama 29 toetuse saajat menetluse pikenemise põhjustest ja ütlema orienteeruva aja, millal makset on oodata. Kui menetlus lõpeb toetuse maksmisega/ettemakse tegemisega, siis see on toiming ning selle kohta otsust ei tule vormistada – toetuse saaja näeb toetuse laekumist arvelduskontol ja e- toetuse keskkonnas. Lõikes 3 reguleeritakse rakendusüksuse tegevust väljamakse tegemisel. Rakendusüksus peab esitama maksekäsu riigikassas väljamakse tegemiseks vähemalt kolm tööpäeva enne menetlustähtpäeva. Nimetatud kolme päeva jooksul on korraldusasutusel õigus kontrollida makse korrektsust, et tagada EK-le hüvitamiseks esitatavate kulude abikõlblikkus. Kui makse aluseks olevates dokumentides või maksekäsus esineb puuduseid, saadetakse makse rakendusüksusele tagasi koos tagasisaatmise põhjendusega. Võimalusel parandab rakendusüksus vajalikud andmed (vale konto number, vale kuludokumendi väljastaja, kulu abikõlblikkust tõendav selgitus või tõendid) ning saadab makse uuesti korraldusasutusele. Kui korraldusasutusel on menetluse jätkamiseks vajalik rakendusüksuselt täiendavat informatsiooni või kolmanda osapoole (EK, sõltumatu eksperdi, audiitori jt) arvamust, siis korraldusasutus võib peatada menetluse ja teavitab sellest rakendusüksust. Rakendusüksus pikendab vajadusel menetlustähtaega, edastades HMS § 41 kohaselt toetuse saajale vastava selgituse. Väljamakse kuupäeva edasilükkumise korral peab rakendusüksus muutma ka broneeringut e-riigikassas. 2. jagu Toetuse maksmise tingimused Eelnõu § 26 lõikega 1 nähakse ette maksete tegemise lõpptähtaeg. Tähtaja määramisel on arvestatud rakenduskava abikõlblikkuse perioodi, mis lõpeb 2029. aasta lõpuga ning Euroopa Komisjonile lõppmakse ja -aruande esitamise tähtaegadega. Lõigetes 2−4 sätestatakse kohustus teha toetuse maksed vastavalt TRO-s ja TAT käskkirjas seatud tingimustele. Praktikas tähendab see seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt toetuse protsendile tõendatud abikõlblikest kuludest, mis põhinevad kas tegelikele või lihtsustatud kuludele. Toetuse osadena käsitatavate fondi ja riikliku kaasfinantseerimise vahendite maksmisel järgitakse TAT-is paika pandud proportsiooni. Ühe meetmega seotud TAT-id peavad olema kooskõlas meetmete nimekirjas fikseeritud fondi ja riikliku kaasfinantseerimise vahendite proportsiooniga. Lõike 5 piiratakse makse tegemist enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Kõrvaltingimusega otsus tehakse menetlusökonoomika printsiibil, kuid sellisel juhul ei ole toetuse saamise asjaolud veel lõpuni selged. Piirang omab motiveerivat mõju tingimuste täitmisel. Lõikega 6 sätestatakse lõppmakse tegemiseks ühtsed tingimused. Viimase väljamakse suuruse ja selle tegemise võimaldamine alles pärast lõpparuande kinnitamist on vajalik ka selleks, et motiveerida toetuse saajat esitama lõpparuanne õigeaegselt. Eelnõu § 27 lõike 1 punkt 1 sätestab toetuse maksmise eeldustena abikõlbliku kulu tekke ja tasumise nõude. Need on kulude EK-le hüvitamiseks esitamise tingimused vastavalt 30 ühissätete määruse artikli 85 lõike 3 punktile a. Väljamakse saamiseks tuleb toetuse saajal esitada projektiga seotud kulude tekkimist ja tasumist tõendavad dokumendid. Kulu tekkimist tõendavateks dokumentideks on reeglina leping ning selle täitmist tõendav tööde vastuvõtuakt või saateleht ja arve. Kulu tasumist tõendavaks dokumendiks on enamasti panga väljavõte, maksekorraldus, kassa väljamineku order või e-riigikassa väljavõte. Palgakulu tasumist tõendava dokumendina käsitatakse ka ühe koondsummana väljavõtet raamatupidamise arvestusest. Samuti võib tasumist tõendavaks dokumendiks olla asutuste vaheline siirdekanne, mis tõendab kulu tegemist. Riigiasutus ning kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning muu avalik- õiguslik juriidiline isik ei pea esitama palga kulu tasumist tõendavaid dokumente. Punkti 2 ning lõikeid 2 ja 3 tuleb vaadata koos, sest need reguleerivad toetuse makset tingimustel, kui kulu on tekkinud, kuid see on toetuse saaja või partneri poolt dokumentide esitamisel tasutud vaid omafinantseeringu ulatuses. Lõike 2 kohase ülekandega loetakse kulu tasumise nõue makstava toetuse ulatuses samaaegselt täidetuks. Lõike 1 punkti 2 kohase toetuse ülekande tegemiseks otse müüjale või töövõtjale peab ka müüja või töövõtja, kelle arve suhtes kanne tehakse, olema andnud kinnituse, et ta on teadlik, et arve tasub osaliselt rakendusüksus. Toetuse ülekanne otse müüjale või töövõtjale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud müüjale või töövõtjale. Väljamakse võib teha müüjale ja toetuse saajale üksnes tingimusel, kui rakendusüksus suudab teha väljamakse arvel ja/või lepingus märgitud tähtajaks. Seega rakendusüksus peab hindama, kas ta jõuab väljamakse teha arve või lepingulise rahalise kohustuse tasumise tähtajaks. Kui rakendusüksusel tekib selles kahtlusi, siis peab ta toetuse saajat sellest teavitama. Riigiasutusest toetuse saaja ei vaja lõike 1 punkti 2 kohast makset, kuna ta saab projekti kulude tasumiseks vahendid riigieelarvest, seega riigiasutustele makstakse toetust üksnes lõike 1 punkti 1 tingimuste kohaselt. Lõikega 4 reguleeritakse RHS järgimise kontrollimist tegelike kulude alusel toetuse andmisel. Piirmäära sissetoomine on ajendatud kuluefektiivsuse põhimõttest. Kui hangitakse RHS § 126 tähenduses sotsiaal- või eriteenuseid või korraldatakse riigihange, mille abikõlblike kulude eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kuid ei ole väiksem kui 20 000 eurot käibemaksuta, siis kontrollitakse riigihanke kooskõla üksnes RHS §-s 3 nimetatud põhimõtetega. Eelnõu §-s 28 täpsustatakse, mida peab tõendama lihtsustatud kulude alusel toetuse väljamakse saamiseks. Ühikuhinna ja kindlasummalise makse korral peab makse saamiseks tõendama TRO-s või TAT käskkirjas seatud tingimuste täitmist. Kuludest sõltumatu rahastamise korral tehakse makse, kui rakenduskavas nimetatud makse eeldused on täidetud. Kulude tekkimist, sh hanke- või ostumenetluse läbiviimise korrektsust, ja kulude tasumist ei tõendata ega kontrollita nende kulude puhul, mida arvestatakse lihtsustatud kulude alusel, sest hüvitatavate kulude eeldatava keskmise maksumusega on arvestatud ühikuhinna väljatöötamisel, või eeldatakse nende arvestamist, näiteks kui kohaldatakse muus õigusaktis nimetatud ühikuhinda. Tegelikke kulusid, millelt arvutatakse ühtne määr, peab tõendama nii, nagu seda peab tegema tegelike kulude alusel toetuse saamisel. Ühtse määrana abikõlblikuks loetavad kulud on arvestuslikud, seega tegelikku suurust ega tasutust ei kontrollita. Samuti ei pea toetuse saaja raamatupidamisarvestuses eristama lihtsustatud viisil hüvitatud projektiga seotud kulusid. 31 Eelnõu § 29 kohaselt tehakse rahastamisvahendile väljamakse vastavalt rahastamisvahendi lepingus või -käskkirjas nimetatud tingimustele, võimalusel võttes arvesse ühissätete määrusest tulenevaid kulude Euroopa Komisjonile hüvitamiseks esitamise tingimusi. 3. jagu Ettemaksed Eelnõu § 30 lõikes 1 täpsustatakse ÜSS2021_2027 § 14 lõike 1 alusel toetuse ettemaksena maksmise tingimusi, kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, riigiabi või VTA saaja. Käesoleva lõike alusel tehakse ettemakseid riigi vahenditest ja rakenduskavale tehtud ettemaksest. Käesoleva paragrahvi kohast ettemakset Euroopa Komisjoni maksetaotlusse lisada ei saa, sest kulude abikõlblikkuse tingimused (tegelikud kulud on tekkinud ja tasutud või lihtsustatud kulude kohased tingimused täidetud) ei ole veel tõendatud ja puudub toetuse saaja poolne garantii ettemakse suhtes. Ettemakset ei tehta riigiasutusele, sest nendele on tagatud vahendid riigieelarvest. Kui toetust antakse riigiabi või VTA-na, antakse ettemakset vastavalt §-de 31 ja 32 kohaselt vaid garantii alusel, tulenevalt ettevõtluse suuremast riski tasemest. Punktiga 1 sätestatakse piirangud ettemakse suurusele, mis võib korraga olla kuni 40% projektile määratud toetuse summast. Sellisel alusel ettemakse kasutamise tõendamise muud tingimused tuleb sätestada TAT-s, ja TRO-s, kui tingimused projektiti varieeruvad. Ettemakse protsent peab olema määratud vajaduspõhiselt, seega selle ettemakse saamiseks peab toetuse saaja põhjendama, miks tal on ettemakset vaja ehk vastasel korral satuks ohtu või raskustesse projekti tulemuste ja eesmärkide saavutamine. Arvestades, et ettemakset ei anta ettevõtluseks ehk tegemist on pigem avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutustega, võib eeldada, et projekti ladusaks käivitamiseks ja kulude tasumiseks võib vaja olla vabu vahendeid. Ettemakset võib rakendada ka lihtsustatud kulude alusel toetuse andmisel, nt ühikuhinna rakendamisel või ühtse määra rakendamisel, kui toetuse maksmise metoodika võimaldab täita ettemakse kasutamise tõendamise tingimusi. Punkti 2 alusel võib ettemakse olla suurema protsendiga kui punkti 1 kohane ettemakse. Kindlasummalise makse või standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmisel määratakse samuti toetuse protsent ja ettemakse tegemise kord TAT-is ja/või TRO-s, sh selliste lihtsustatud kulude rakendamise metoodikas. Punkti 3 alusel ettemakse põhineb töövõtjale makstaval lepingukohasel ettemaksel. Toetuse ettemakse saamiseks peab toetuse saaja tõendama, sellise lepingukohase ettemakse tegemise kohustust ja ta toetuse osale vastava omafinantseeringu tasumist. Lõikega 2 seatakse üldine nõue, et lõike 1 punkti 1 alusel järgmise osa toetuse ettemakse saamiseks peab juba saadud ettemakse olema tõendatud vähemalt 80% ulatuses. Lõigetega 3–5 reguleeritakse ettemakse kasutamise kohta tõendavate dokumentide esitamise korda. Kui toetuse saaja ei ole esitanud ettemakse kasutamist tõendavaid dokumente nõutud tähtajaks, rikub toetuse saaja ettemakse kasutamise tõendamise kohustust, millisel juhul on rakendusüksusel õigus loobuda antud toetuse saajale hilisemate ettemaksete andmisest, sest puudub projekti tegevuste ladusaks elluviimiseks ettemaksete saamise vajadus. Tõendamata ja tähtajaks tagastamata ettemakse kohta tehakse projektile FKO, nõutakse tõendamata ettemakse tagasi või tasaarveldatakse järgmise väljamaksega. 32 Eelnõu § 31 lõigetega 1 ja 2 reguleeritakse riigiabi ja VTA saajatele ettemaksete tegemise tingimusi (edaspidi riigiabi ettemakse) arvestades ühissätete määruse artikli 95 lõike 5 punktis a selliste ettemaksete EK-le hüvitamiseks esitamise tingimusi. Riigiabi ettemakse saamiseks peab toetuse saaja esitama garantii, mis peab vastama eelnõus nimetatud tingimustele. Ettemakse ei või ületada garantii summat. Seega, kui ettemakse kasutamine abikõlblike kulude katteks on tõendatud, võib ettemakse summa taastada kuni garantii summani. Rakendusüksusel on õigus otsustada kaalutlusõigusele tuginedes iga ettemakse tegemise üle isegi siis, kui toetuse saajal on nõuetekohane garantii. Keeldumine peab olema põhjendatud – näiteks kui toetuse saajal on olulisi probleeme projekti elluviimisega ja ettemakse tegemine ei aita kaasa projekti ajakohasele elluviimisele. Lõigetega 3 ja 4 reguleeritakse riigiabi ettemakse kasutamise tõendamist. Tõendamise tähtaeg võib olla maksimaalselt 3 aastat alates ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemakse kasutamine peab olema tõendatud hiljemalt 50 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu, et toetuse saajale jääks täiendav aeg dokumentide esitamiseks. Maksimaalne võimalik tõendamata ettemaksete osakaal projekti toetuse kogusummast võib olla kuni 40% projekti toetuse kogusummast, sealjuures mitte rohkem kui garantii summa. Seega kui osa ettemaksest tõendatakse, võib taotleda uut ettemakset tõendatud osa ulatuses. Eelnõu § 32 sätestab riigiabi ettemakse saamiseks nõuded garantiile selleks, et tagada garantii andja usaldusväärsus. Garantii kehtivuse minimaalne tähtaeg nähakse ette arvestusega, et ettemakse tähtaegselt tõendamata jätmisel oleks võimalik mõistliku aja jooksul teha FKO ning selle alusel pangagarantii realiseerida. Rakendusüksusel tuleb jälgida, et ettemakse tõendamata jätmisel tehakse FKO garantii tähtaja jooksul, vastasel juhul ei ole võimalik garantiid realiseerida ning tagasimaksmisele kuuluv ettemakse summa võib jääda garantii alusel tagasi saamata. 4. jagu Makse menetlemise peatamine ja maksest keeldumine Eelnõu § 33 lõige 1 puudutab makse aluseks olevate või ettemakse kasutamist tõendatavate dokumentide menetlemise peatamist. Arvestades proportsionaalsuse põhimõtet, tuleks kuni asjaolude selgumiseni peatada menetlus kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda. Peatamine on vajalik, kui asjaolude väljaselgitamiseks läheb ette nähtud maksimaalsest menetlusajast rohkem aega. Peatada võib ka edasiste maksete menetluse juba etteruttavalt, ootamata ära järgmiste kulude hüvitamiseks esitamist. Selline olukord võib olla vajalik projektiga seotud olulise rikkumise kahtluse korral, mil peab olema võimalik projektile toetuse maksmine peatada. Samuti tuleks maksete menetlus peatada juhul, kui toetuse saaja suhtes on algatatud näiteks kriminaalmenetlus (kahtlustuse esitamine või süüdistuse esitamine), mil rakendusüksusel tekib põhjendatud kahtlus toetuse saaja vastavusest toetuse saamise eeldustingimustele või kriminaalmenetluse kahtlustuses või süüdistuses toetuse saajale või tema esindajale süüks pandav tegu või tegevusetus on seotud õigusvastase toetuse taotlemise või toetuse kasutamisega. Menetluse peatamist võib pidada sellises olukorras põhjendatuks, kui haldusmenetlusest eraldiseisvas kriminaalmenetluses on võimalik lahendini jõuda üldjuhul meetme abikõlblikkuse perioodil ja projekt on pärast asjaolude selgumist elluviidav kas algsetel tingimustel või läbi projekti muutmise. 33 Punkti 1 alusel võib toetuse makse ja ettemakse kasutamise dokumentide menetlemise peatada puuduste likvideerimise ajaks. Tähtaja jooksul peab toetuse saaja esitama puuduvad dokumendid või teabe. Punkti 2 alusel võib makse ja ettemakse kasutamise dokumentide menetlemise peatada, kui toetuse saajal on täitmata toetuse kasutamisega seotud kohustus. Menetlus peatatakse kohustuse täitmiseks antud ajaks. Kui rakendusüksuse hinnangul ei ole toetuse saajal võimalik oma kohustust täita või selleks kulub eeldatavalt ebamõistlikult kaua aega, keeldub rakendusüksus sellise kulu edasisest menetlemisest ja jätkab korrektsete kulude menetlusega. Kui probleemse kulu abikõlblikkust välistavad asjaolud on kõrvaldatud, saab toetuse saaja esitada sellise kulu uuesti rakendusüksusele. Punkti 3 alusel võib makse ja ettemakse kasutamise dokumentide menetlemise peatada, kui ei ole üheselt selge, et kulu saab lugeda abikõlblikuks. Näiteks, kui kulu kohta on tehtud auditi lõpparuandes tähelepanek, peatatakse vaid küsimuse all oleva kulu menetlus. Rakendusüksus teavitab toetuse saajat kulu abikõlblikkuses veendumiseks kuluvast täiendavast ajast vastavalt HMS §-le 41. Punkti 4 alusel võib makse ja ettemakse kasutamise dokumentide menetlemise peatada, kui rakendusüksusel tekib kahtlus toetuse saaja suutlikkuses viia projekt ellu.. Menetlusega jätkatakse, kui toetuse saaja tõendab, et kahtlusteks ei ole alust. Näiteks kui rakendusüksusel on kahtlus, et võlgnevuse suhe toetuse saaja finantsnäitajatesse näitab, et projekti lõpetamine või projekti eesmärkide saavutamine võib olla ohus, võib rakendusüksus peatada makse menetluse ja uurida täiendavalt, kas kahtlus on põhjendatud. Kui võlgnevuse suuruse tõttu on alust arvata, et toetuse saajal võivad olla olulised majanduslikud raskused ja isegi, kui makse teha, ei ole tagatud projekti lõpule viimine, ei ole mõistlik teha projektile täiendavat makset. Kui täiendava uurimise tulemusel ja toetuse saaja selgituste põhjal rakendusüksus leiab, et kahtlus ei ole põhjendatud, jätkatakse makse menetlusega. Kui kahtlus oli põhjendatud, siis rohkem makseid ei tehta ning vajadusel koostatakse FKO ning toetus, mis osutub seetõttu aluseta makstuks, tuleb toetuse saajal tagastada. Punktiga 5 kohustatakse peatama toetuse saajale maksed, kui on ilmnenud või on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja või partner on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas on esitanud valeandmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil ehk sellistel asjaoludel on mõju kulude abikõlblikuks arvamise ja toetuse maksmise seaduslikkusele. Näiteks on projekti elluviimisega seotult algatanud uurimisorgan uurimismenetluse soodustuskelmuse, huvide konflikti või korruptsiooni kahtlusega, kohtule on esitatud kriminaalsüüdistus või haldusmenetluses on kogutud ilmselged tõendid. Peatamine toimub FKO või TRO kehtetuks tunnistamise otsuse koostamise ajaks või asjaoludes veendumise ajaks. Pettuse kahtluse korral kohaldub nulltolerants. Pettust eristab tavalisest eeskirjade rikkumisest tahtlus.25 Punktiga 6 tagatakse suure tõenäosusega tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa tagasisaamine läbi selle, et jäetakse võimalus selle tasaarveldamiseks veel maksmata toetusega. Näiteks kui projektis on auditi või kontrolli tulemusel tuvastatud (võimalik) rikkumine või kui FKO menetlus on alanud, võib maksetaotluse alusel maksmisele kuuluva toetuse maksmise peatada (võimaliku) rikkumise summa ulatuses kuni FKO menetluse lõpuni ja tegeliku abikõlbmatu kulu suuruse selgumiseni või selgub, et kulu oli siiski abikõlblik. Makse peatamise eelduseks ei ole (võimaliku) abikõlbmatu kulu olemasolu menetletavas maksetaotluses. Makse võib peatada ka juhul, kui (võimaliku) rikkumisega 25 Vt perioodi 2014–2020 EK juhendit „Pettuseriski hindamine ning tõhusad ja proportsionaalsed pettusevastased meetmed“ (EGESIF_14-0021-00 16/06/2014) https://ec.europa.eu/regional_policy/en/information/legislation/guidance/ 34 seotud toetuse summa on suurem, kui projektis veel maksmata toetuse summa. Toetuse maksmine ei ole põhjendatud, kui rikkumisele vastav summa võib kuuluda tagasimaksmisele. Tasaarveldamise korral ei ole tegemist toetuse maksmisest keeldumisega, sest tasaarveldamine tähendab seda, et selle tulemusel loetakse poolte rahalised nõuded, ehk siis toetuse maksmise ja tagasi maksmise nõuded tasaarveldamise teel täidetuks. Kui keelduda maksetaotluse menetlemise tulemusena toetuse maksmisest, siis ei teki summat, mida tasaarveldada. Arvestada tuleb HMS §-st 4 tulenevat normi proportsionaalse rakendamise põhimõtet, sest tegemist on kaalutlusõiguse alusel sätte rakendamisega - näiteks peab lähtuma sellest, kas toetuse saaja on riigiasutus või mitte, FKO tegemise tõenäosusest, selle alusel tagasimaksmisele kuuluva summa suurusest, tagasinõutava toetuse tagasi saamise riskist vms. Lõikega 2 nähakse ette kohustus lubada toetuse saajal tähtaja jooksul kõrvaldada makse või ettemakse kasutamise dokumentides puudused või täita kohustused. Kulu korral, mille abikõlblikkuses kahtlust ei ole, saab menetlusega jätkata. Lõigetega 3−7 reguleeritakse korraldusasutuse õigust kontrollida makse korrektsust ja õiguspärasust. Kui korraldusasutus leiab, et maksega ei ole kõik korras, saab ta kohustada rakendusüksust peatama toetuse maksmise, keelata rakendusüksusel makset teha või ettemakset tõendatuks lugeda. Rakendusüksus teatab toetuse saajale ja vajadusel palub toetuse saajal puuduse kõrvaldada või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järgselt jätkatakse makse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, siis rakendusüksus teeb FKO. Korraldusasutusel on õigus kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, et olla veendunud, kas Euroopa Komisjonile hüvitamiseks esitatavad kulud, sh lihtsustatud viisil arvestatud kulud, on abikõlblikud. Korraldusasutuse poolse toetuse maksmise keeldumise näol on tegemist rakendusüksuse jaoks korraldusasutuse kui teise menetlusosalise siduva arvamusega toetuse maksmise või mittemaksmise üle otsustamisel, mis olemuselt vastab HMS § 52 lõike 1 punktis 2 nimetatud eelhaldusakti tunnusele: „teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu”. Kui korraldusasutus tuvastab maksest keeldumise olukorra, teavitab ta sellest rakendusüksust. Kuna HMS § 52 lõike 2 kohaselt kohaldatakse ka eelhaldusaktile haldusakti kohta sätestatut, siis peab korraldusasutuse keeldumine olema motiveeritud. Lõike 8 kohaselt peab rakendusüksus tegema FKO, kui korraldusasutus keelab toetuse maksmise või ettemakse kasutamise tõendatuks lugemise. Kui kõiki kulusid ei ole alust täies ulatuses abikõlblikuks lugeda või lihtsustatud kulude korral ei ole toetuse maksmise eeldused täidetud ning ka peale puuduste kõrvaldamist esineb olukord, kus puudust ei kõrvaldatud või toetuse saaja jääb seisukohale, et kulu on abikõlblik või esineb näiteks RHS nõuete rikkumine, siis tuleb väljamaksmisest keeldumiseks vormistada FKO. Toetus ei kuulu maksmisele FKO-s nimetatud toetuse summa ulatuses. Kui toetuse maksmisest tuleb keelduda varasemalt tehtud FKO alusel, tuleb kooskõlas HMS § 43 lõike 4 punktiga keeldumisest teatamisel esitada ka maksest keeldumise põhjendused, mis seisneb selles, et teates viidatakse FKO-le, mille alusel maksest keelduti. Näiteks kui riigihankemenetlust on rikutud ja sellise hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel esitatakse arveid hüvitamiseks vastavalt tööde teostamisele mitmes etapis, peab esimesel korral rikkumise avastamisel vormistatud FKO sisaldama teavet, et sama lepinguga 35 seotud järgmiste kulude katteks makstakse toetust FKO-ss fikseeritud protsendimäära ulatuses vähem. 7. peatükk Finantskorrektsioonid 1. jagu Finantskorrektsiooni alused Eelnõu § 34 lõikega 1 nähakse ette, millal tehakse FKO. FKO hõlmab määratud toetuse osalist või täielikku vähendamist ning rikkumisega26 seotud ulatuses kulude abikõlbmatuks lugemist. FKO tegemise olukord võidakse avastada makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise dokumentide või tõendite hindamisel. Kui rikkumisega seotud kulude katteks on juba toetus välja makstud, sisaldab FKO ka toetuse tagasinõuet vastavalt eelnõu § 37 lõike 1 punktile 6. Kui rikkumine tuvastatakse väljamakse aluseks olevates kuludes, siis FKO-ga keeldutakse nende katteks toetuse maksest vastavalt eelnõu § 33 lõikele 8. Kui rikkumine tuvastatakse ettemakse kasutamise tõendamisel, jäetakse FKOga ettemakse tegemata. FKO tegemisel tuleb võtta arvesse rikkumise olemust ning EL eesmärkidele ja finantshuvidele tekitatud rahalist mõju, mis ühildub HMS § 3 lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse ja HMS § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtetega. Proportsionaalsuse põhimõte rakendub toetuse saaja kohustuse või nõude täitmata jätmise korral, mil tuleb kaalutleda, mis on selle mõju ehk millises ulatuses FKO teha. Kaalutlusõigus, kas teha FKO või mitte, on piiratud, kui EK juhendis27 või käesolevas määruses on rikkumise koosseis ja selle tagajärje ulatus määratletud, mis tähendab, et nende piires on kaalutlusõigust juba teostatud. Kui abikõlbmatu kulu suurus on üheselt määratletav, näiteks kui kulu on abikõlbmatu tulenevalt kululiigist või kui kulu ei ole seotud toetatava tegevusega või on eksitud projektiga seotud kulusuuruse arvutamisel, tuleb teha FKO konkreetse summa kohta. Finantskorrektsiooni määr võib olla kuni 100% (toetuse täielik vähendamine). Finantskorrektsioon ei ole vaadeldav trahvina või karistusena28, millele kohaldub põhiseaduse §-s 113 sätestatud seaduse reservatsiooni klausel. Ka juhul, kui liikmesriigi õiguses puuduksid FKO tegemise sätted, tuleks FKO teha ühissätete määruse alusel29. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse saamise tingimustega (ka toetuse finantskorrektsioonide aluste, ulatuse ja korraga), sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud aluseta. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 2 punkti 31 tähenduses õigusnormide rikkumine. Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 18. detsember 1995, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, artikli 1 lõike 2 kohaselt tähendab "Eeskirjade eiramine" ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu. 27 Komisjoni otsus, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_anne x_ET.pdf https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_anne x_EN.pdf 28 Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikkel 4 lõige 4. 29 Euroopa Kohtu 13. märtsi 2008. a otsus kohtuasjas C-383/06–C-385/06. 36 FKO tegemise pädevus on rakendusüksusel. Finantskorrektsiooni rakendatakse rakendusüksusele hüvitamiseks esitatud kulule, st vastavale lepingu osale. Näiteks on projekti toetuse määr 100% ja hankelepingu maksumus 1000 eurot. Rikkumisele kohaldub finantskorrektsiooni määr 25%. Kui toetuse saaja on esitanud rakendusüksusele rikkumisega seotud lepingu alusel hüvitamiseks 400 euro eest kulusid, siis võib eeldada, et toetuse saaja soovib rakendusüksusele esitada lepingus tehtud kulusid veel 600 euro eest. Seepärast tuleks FKO-s teha projekti abikõlblike kulude vähendamine 25% esitatud 400 eurost ehk 100 eurot ning lisaks tuleks FKOs fikseerida, et rikkumisega seotud lepingu edaspidi esitatavatest kuludest loetakse abikõlblikuks 25% võrra väiksem summa. Abikõlbmatuks loetava summa ulatuses vähendatakse ka projekti abikõlblikku eelarvet, sh kohustuslikku omafinantseeringu osa. FKO tegemisel peab rakendusüksus arvestama ka auditeeriva asutuse soovitustega ja korraldusasutuse maksest keeldumisotsustega, sest nende hinnangud makse õiguspärasusele on aluseks EK-le kulude hüvitamiseks esitamisel. Punkti 1 kohaselt tuleb teha FKO, kui hüvitamiseks esitatud kulu või hüvitatud kulu osutub abikõlbmatuks või lihtsustatud kulude alusel toetuse saamise eeldused ei ole täidetud. Näiteks kulu liik ei ole abikõlblik, kulu ei ole seotud toetatava tegevusega, eksitud on kaudse kulu proportsiooni arvestamise metoodika rakendamisel, lihtsustatud kuluvõimaluse alusel toetuse saamise eeldused ei ole täidetud. Punkti 2 kohaselt tehakse FKO, kui toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei ole toetuse saaja täitnud osaliselt või täielikult või ta ei ole taganud selle täitmist – näiteks partner ei täitnud. Toetuse andmise üldpõhimõtete kohaselt on toetuse maksmise eelduseks toetuse kasutamisel asjakohase riigisisese ja EL õiguse järgimine. Toetuse saaja kohustused saavad toetuse saajale siduvaks tema suhtes antava TRO-ga või rahastamisvahendi lepingu alusel. Ka Euroopa Kohus on oma otsuses liidetud kohtuasjades C-383/06–C-385/0630 öelnud, et toetuse saajal ei teki toetuse andmise otsusest või toetuse välja maksmisest õiguspärast ootust, et määratud või saadud toetuse summat ei vähendata või toetust ei küsita tagasi, kui toetuse saaja ei järgi toetuse saamise tingimusi. Toetuse saajal tekib õiguspärane ootus toetuse säilimisele alles tagasinõude tegemise lõpptähtaja saabumisega. FKO tehakse ka siis, kui toetuse saaja kohustuse täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt tuvastada – näiteks kui kahjustatud on EL konkurentsipoliitikast tulenevat rahaliste vahendite säästlikku kasutamise nõuet läbi selle, et kohalduvaid hankereegleid ei ole järgitud.31 Punkti 5 ja lõike 2 kohaselt tehakse FKO, kui haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja toetuse saaja ei ole sealjuures täitnud või ei ole võimalik täita projekti tulemuste või kestusnõude tagamise kohustusi ettenähtud aja jooksul. FKO tehakse tingimuslik, mille kohaselt jõustub FKO süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. Sellisel juhul on FKO nn hõljuvas olekus, sest ei ole teada, kas kestusnõude mittetäitmise erandile – FKOd mitte teha – saab tugineda. Lõikega 3 nähakse ette olukorrad, mil tuleb projektile määratud toetus vähendada. 30 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2008:116:0006:01:ET:HTML 31 Samale seisukohale on jõudnud ka halduskohus oma põhjenduste I osas haldusasjas nr 3-12-1384, 3.06.13. 37 Punktiga 1 reguleeritakse toetuse vähendamise ulatust juhul, kui on kunstlikult täidetud toetuse saamiseks nõutavad tingimused, on esitatud valeandmeid või mõjutatud toetuse saamist pettuse või ähvardusega. Sellistel juhtudel on üldjuhul nulltolerants, kui selline tegevus omab mõju kogu projekti tegevustele või elluviija usaldusele tervikuna. Siiski on võimalik, et mõju ei ole kogu projekti hõlmav. Vaid mingi osalise mõjuga juhtudel võib rakendada FKO-d protsendina vastavalt rikkumise mõjule. Toetuse vähendamine ei eelda kriminaalmenetluse tulemusel soodustuskelmuses vms teos süüdi mõistmise otsust. Piisab, kui haldusmenetluses on kogutud piisavalt tõendeid, mis viitavad toetuse saamiseks kunstlikult loodud olukorrale, näiteks on võltsitud arveid, lepinguid, tööde akte, osavõtu lehti, vm dokumente eesmärgiga saavutada kulu abikõlblikkus ja toetuse väljamakse eeldused. Lõikega 3 sätestatakse juhud, mil FKO-d ei tehta. Puuduste kõrvaldamisel tuleb lugeda, et puudust ei ole. Toetuse vabatahtlikuks tagastamiseks peavad olema kõik tingimused täidetud. Kontrolljälje tagamiseks peab rakendusüksuse nõusolek olema kirjalik, mida asendab ka e-toetuse keskkonnas antud nõusolek. FKOd ei tehta ka siis, kui nn pahatahtlikkusega mitteseotud pankroti korral investeeringuprojektides kestuse nõuet ei täideta täiel määral ehk toetuse abil soetatud vara ei kasutata sihtotstarbeliselt ettenähtud aja jooksul. Samas ei kohaldu kestuse nõudega seotud erisus, kui seda kohustust on rikutud enne pankrotti. 2. jagu Finantskorrektsioon protsendi alusel Eelnõu §-ga 35 lõikega 1 reguleeritakse finantskorrektsiooni määramist protsendina, kui rikkumise laadist tulenevalt ei ole selle rahalise mõju suurust võimalik täpselt määratleda või välja arvutada, kuid rikkumisel on eeldatavalt liidu eelarvet kahjustav mõju. Kui abikõlbmatu kulu summa on võimalik tuvastada täpselt, siis protsendi alusel finantskorrektsiooni ei kohaldata. FKO tehakse lõike 1 alusel, kui FKO tegemiseks ei ole järgmistes sätetes eraldi alust. Lõige 1 hõlmab ka olukordi, kus toetuse saaja või partner ei ole RHS mõistes hankija, kuid on eiranud ostumenetluse läbiviimise nõudeid. Eelkõige peab kulu maksumuse tekkimisel tõendama, et ostuhind kujunes konkurentsi korral erinevate erapooletute ja võrreldavate pakkumuste võrdlemise teel ja et konkurentsi on efektiivselt ära kasutatud. Samuti peab olema järgitud TAT-s sätestatud täpsemaid menetluskorra nõudeid. Mitteriigihangete korral tuleb teha finantskorrektsioon analoogselt riigihangete rikkumiste puhul kohalduvate finantskorrektsiooni määradega. Lõike 2 alusel tehakse FKO, kui rikutakse teavitamisega seotud kohustust ja kohustuse hilisem täitmine ehk puuduste kõrvaldamine ei ole võimalik. FKO on põhjendatud jätta tegemata, kui võib üldiselt järeldada, et teavitamisreegli eesmärgiks olevat sihtgruppi, tegevustes osalejaid või avalikkust on teavitatud tegevuse, ürituse, eseme vms toetusest rahastamisest. Teavitamisnõuete finantskorrektsiooni määr on kuni 3%, mis tuleneb ühissätete määruse artikli 45 lõikest 3. FKO määra valiku üle otsustamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. FKO tegemisel võetakse aluseks selle tegevuse või tegevuse kogumi maksumus, mille osas teavitamiskohustus kehtis. Lõige 3 annab juhise kuidas toimida, kui sama lepingu raames tuvastatakse mitu rikkumist. 38 FKO-d tehes tuleks vaadata ühe hanke/ostu rikkumisi koos, st kaalutleda, kas rakendada suurimat määra või vajadusel määra ka suurendada, kui selline võimalus on sätestatud. Suurima finantskorrektsiooni määra rakendamise põhimõte rakendub siis, kui hankes tuvastatakse rikkumised erinevatel ajahetkedel või kui samaliigilisi rikkumisi esineb projektis ka teistes hangetes ehk saab järeldada, et rikkumine on selle projekti puhul süsteemne. Näiteks on juba tuvastatud rikkumine ja sellele on FKO tehtud, kuid hiljem tuvastatakse samas hankes teine rikkumine. Üldise põhimõtte alusel arvestatakse, et kui FKO antud hankele on tehtud, siis tuleb võtta arvesse mõlemale rikkumisele rakendatavaid finantskorrektsiooni määrasid. Juhul kui ajaliselt varasemalt tuvastatud rikkumisele rakendati finantskorrektsiooni määra 5%, kuid hiljem tuvastatud rikkumisele tuleks rakendada määra 15%, siis on vajalik täiendav finantskorrektsioon 10% ulatuses. Kui hilisemalt tuvastatud rikkumine puudutab hankelepingu hiljem sõlmitud lisa, tuleb hankelepingu lisas tuvastatud rikkumist võtta eraldiseisvana ning sellele tehakse eelnevast finantskorrektsioonist olenemata uus vastav korrektsioon. Kindlasti peab võtma arvesse kõiki juhtumi asjaolusid ja kaaluma: a) kui rikkumine tuvastatakse hankes, mille menetlus alles käib, kas rikkumisega hanget on üldse mõistlik läbi viia/jätkata, b) kui hange on juba läbi viidud, kas selle hanke toetamine on projekti mõistes eesmärgipärane. Kui FKO tegemise ajal on tuvastatud mitu rikkumist ühes hankes, tuleb FKO-s kirjeldada kõik rikkumised ja mis oleksid nendele rikkumistele vastavad korrektsiooni määrad vastavalt eelnõule, kui need oleks avastatud eraldi. Otsus peab sisaldama kõiki asjaolusid, kaalutlusi ja põhjendusi, mille pinnalt on jälgitav, kuidas ühe määraga finantskorrektsioonini jõuti, st arvestades rikkumisi kogumis. Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise juhis olukorras, kus toetust makstakse lihtsustatud kulude kohaselt. Kui ühtse määra aluseks olevates kuludes (nt otsesed personalikulud) osutub teatud summa abikõlbmatuks, tuleb abikõlbmatule summale vastavas määras vähendada ka ühtse määra alusel hüvitamisele kuuluvaid kulusid, näiteks kaudseid kulusid. Kui näiteks ühe inimese palga kulu ei olnud abikõlblik summas 100 eurot, siis samaaegselt tuleb ka kaudsetest kuludest lugeda abikõlbmatuks 15 eurot. Eelnõu § 36 viitab programmperioodi 2014–2020 ühendmäärusele32, mis juba reguleerib FKO-de tegemist hankemenetluse rikkumisel, mis tulenevad Euroopa Komisjoni 14. mai 2019. a juhendist33 (edaspidi EK juhend). EK juhend rakendub programmperioodide üleselt, seega ei ole mõttekas juba sätestatud reegleid (ligi 6 lehekülge) identselt eelnõus üle korrata. 32 Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 33 KOMISJONI OTSUS, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_anne x_ET.pdf https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_anne x_EN.pdf 39 3. jagu Finantskorrektsiooni otsuse vormistamine ja tagasinõude ajatamine Eelnõu § 37 lõikes 1 nähakse ette FKO vormistamise kohustuslikud nõuded. Lõikes 2 sätestatakse FKO toetuse saajale edastamise kord. Kui on olemas infosüsteem, mille kaudu käib infovahetus (taotlus, aruanded ja maksetaotlused) taotleja või toetuse saaja ja rakendusüksuse vahel, siis on otstarbekas e-toetuse keskkonda kasutada ka FKO kättetoimetamiseks. Toetuse saajat teavitatakse otsusest e-kirja teel. Kui mingil põhjusel toetuse saaja ei ava otsust infosüsteemis, peab rakendusüksus otsuse kätte toimetama muul HMS-is sätestatud viisil, et otsus hakkaks kehtima. Lõike 3 kohaselt, kui tehakse FKO ja juba makstud toetus, sealhulgas ettemakse, tuleb tagasi nõuda, vähendatakse ka omafinantseeringu nõuet ehk vähendatakse abikõlblikke kulusid. Lõikega 4 nähakse ette rakendusasutusele kohustus vähendada TAT käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet vastavalt FKO-le, sest FKO vähendab käskkirjaga saadavat toetuse summat. Käskkirja alusel tegevuste elluviija peab teadma, millise eelarvega ta tegutseda võib. Samasugune olukord on siis, kui rakendusüksus tuvastab kulude abikõlbmatus rahastamisvahendis. Kui Euroopa Komisjoni finantskorrektsioonide juhisest või õigusaktist tulenevalt tuleb rahastamisvahendi suhtes teha FKO, siis rakendusüksuse otsuse sisuks on rahastamisvahendi lepingus/käskkirjas nimetatud toetuse mahu vähendamine ja sel juhul on rakendusüksuse otsus rakendusasutusele lepingulise nõude aluseks. Lõigetega 5 ja 6 reguleeritakse võimalust jätta toetuse saajalt abikõlbmatu toetus tagasi nõudmata, kui tegemist on väikese finantskahjuga, et vähendada haldus- ja finantskoormust, mis kaasneb FKO tegemise ja selle kohta esitatud võimalike vaidlustuste lahendamisega. Sõltumata abikõlbmatu kulu suurusest ei saa jätta FKO-d tegemata ja asendada seda muu riikliku finantseeringuga, kui tuvastatud abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ja nimetatud kuriteo toimepanemise suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud. Lõikega 7 antakse selge juhis, et kui FKO sisuks on TRO-ga määratud kogu toetuse vähendamine/tühistamine, tuleb TRO tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui TRO-ga määratud toetust FKO tõttu saada ei ole, siis ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks teha lõpuni toetatavad tegevused, lõpevad TRO kehtetuks tunnistamisega. Lõikega 8 reguleeritakse olukorda, kui eelnõu kuludest sõltumata rahastamise korral jäävad Euroopa Komisjonilt rakenduskavaga ettenähtud vahendid laekumata. Selline olukord võib tekkida kui Euroopa Komisjoni või kontrollikoja auditi käigus selgub, et kokkulepitud tulemused ei ole deklareeritud ulatuses siiski täidetud, eksitud on teavitusnõuete täitmisel või esines pettus või huvide konflikt. Vahendite tagastamine toimub riigieelarve seaduse § 54 lõike 2 kohaselt. Rakendusasutus vastutab puudujääva summa tagastamise eest toetuse eelarvesse riigiasutuse või ministeeriumi valitsemisala eelarvelistest vahenditest või peab taotlema puudujäägi katmist Vabariigi Valitsuse reservist. Eelnõu § 38 sätestab, millal on FKO-ga kaasneva toetuse tagasinõudmise korral tagasimaksmise ajatamine lubatud ja mis aja jooksul tuleks ajatamise taotlust menetleda. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul FKO 40 kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava. Rakendusüksusele on antud võimalus vajadusel nõuda toetuse saajalt tagatist. Rakendusüksusel on ajatamise taotluse menetluseks ette nähtud kümme tööpäeva, kuid põhjendatud juhul, näiteks soovitakse tagasimaksmist ajatada perioodiks, mis ületab 12 kalendrikuud ning eeldab kooskõlastust korraldusasutusega, võib ajatamise taotluse menetlust pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Konkurentsiseaduse tähenduses ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasimakset ajatada ei saa vastavalt konkurentsiseaduse §-le 42. 4. jagu Finantskorrektsiooni alustest teavitamine Eelnõu § 39 kohaselt tuleb rakendusüksustel anda korraldusasutusele esimesele võimalusel, kuid hiljemalt 10 päeva jooksul, teada toetuse andmise, saamise ja kasutamisega seotud pettusest, kelmusest, korruptsioonist ja ühenduse finantshuve kahjustavast muust õigusvastasest tegevusest. Korraldusasutus koondab info ja edastab selle Euroopa Pettustevastasele Ametile. Teavitamiskohustus on rakendusüksusel, sest tema pädevusse kuulub FKO tegemine ja TRO kehtetuks tunnistamine. Euroopa Pettustevastane Amet on Euroopa Ühenduse poolt ellu kutsutud organisatsioon võitlemaks Euroopa ühenduste finantshuve kahjustavate korruptsiooni, kelmuste ja teiste õigusrikkumistega. Euroopa Pettustevastase Ameti pädevuses on uurimiste läbiviimine, info kogumine ja analüüs ning Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitsega seonduvate õigusaktide eelnõude väljatöötamine ja täienduste ettevalmistamine. Eestis on Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 2002. a korraldusega nr 674 „Koostöö korraldamine Euroopa Komisjoni Pettuste Vastu Võitlemise Ametiga” Euroopa Pettustevastase Ameti koostööpartneriks määratud Rahandusministeerium. 8. peatükk Toetuse andmise tingimuste koostamine ja kooskõlastamine ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 punkti 1 ja § 10 lõike 2 kohaselt on TAT-de koostamise ja kehtestamise kohustus rakendusasutustest ministeeriumidel. Tulenevalt ühissätete määruse artikli 67 lõikest 1 peab potentsiaalsetele toetuse taotlejatele andma teada, millised on projektide toetamise tingimused ehk mille jaoks toetust antakse, milline on taotluste läbivaatamise kord, menetlustähtajad ja projektide valimise kriteeriumid. Käesoleva peatüki rakendamisel on abiks korraldusasutuse juhend, mis on koostatud koostöös rakendusasutuste ja Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnaga, ning mis muuhulgas näiteks hõlmab TAT määruse ja käskkirja näidiseid koos abistava tekstiga. Eelnõu § 40 lõikes 1 selgitatakse, et TAT määrus tuleb kehtestada siis, kui toetuse andmine vastab HMS §-s 88 kirjeldatud olukorrale ehk reguleeritakse piiritlemata arvu juhte ehk toetusi antakse avatud taotlemisel jooksvalt või taotlusvoorudes. Näiteks TAT koostamisel ei ole teada, millised konkreetsed ettevõtted või asutused saavad olema toetuse saajad, sest need valitakse valikukriteeriumide alusel. TAT määruses tuleb seada üldised tunnused toetuse taotlejate sihtrühma määratlemiseks. Määratlemata isikute ringile toetuse suunamisel võib taotlemine toimuda jooksva taotlemise või taotlusvooruna (n-ö konkureerivas menetluses). 41 Lõikes 2 selgitatakse, millal tuleb koostada TAT käskkiri. Minister saab anda käskkirju Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 kohaselt kooskõlas HMS-ga üksikküsimuste reguleerimiseks. Kui toetust soovitakse anda ministeeriumide välistele asutustele või isikutele ja need on teadmata ehk olukord vastab HMS §-le 88, tuleb koostada TAT määrus. Eelnõu §-s 41 nimetatakse, mida TAT määrus peab sisaldama. Punkti 1 kohaselt tuleb luua seos rakenduskavaga ja meetmete nimekirjaga ning välja tuua meetme andmed. Punkti 2 kohaselt tuleb määratleda toetavad tegevused ja mis on sealjuures projektide toetamise eesmärk. Kui toetuse andmise eesmärgiks on valdkondlikus arengukavas või kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas nimetatud eesmärk, mis ühtib rakenduskava eesmärgiga, siis on asjakohane sellisele dokumendile määruses viidata. Tegevused peaksid olema nimetatud piisavalt täpselt ja samas vajalikul määral üldiselt, et taotlejal oleks võimalik aru saada, kas tema projekt võiks toetamiseks sobilik olla. Kui soovitakse toetada tegevuste tegemist väljaspool Eestit, siis see peab panustama rakenduskava tulemusse ja eesmärki vastavalt ühissätete määruse artikli 57 lõikele 4. Kui taotleja või partner on kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb TAT koostamisel arvestada ka riigieelarve seaduse § 50 lõike 4 punktiga 1, mille kohaselt võib riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele anda juhtumipõhist investeeringutoetust juhul, kui toetatava investeeringuga panustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava või maakondliku arengudokumendi investeeringuga seotud valdkondliku eesmärgi täitmisse, kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava ja eelarvestrateegia hõlmavad vähemalt seaduses määratud perioodi ning omafinantseeringusse panustamisel tagab kohaliku omavalitsuse üksus omafinantseeringu seaduses määratud tingimustel. Punkti 3 kohaselt tuleb nimetada riigi pikaajalises arengustrateegias pikaajalised strateegilised sihid, mille saavutamisele peab projekt kaasa aitama, et oleks paremini arusaadav ja hinnatav projekti sellekohane panus. Selleks tuleb määratleda ka asjakohased tegevused projektiga pikaajaliste strateegiliste sihtide saavutamiseks. Asjakohased tegevused määratletakse ja sihtide suunas liikumist kirjeldatakse läbi strateegias toodud aluspõhimõtete arvestades soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse, keskkonna ning regionaalarengu eesmärke. Punkti 4 kohaselt tuleb märkida millisesse näitajasse peab projekt panustama ja kuidas panustamist tõendatakse. Projekt peab panustama vähemalt ühte meetmete nimekirja väljundnäitajasse ning asjakohasel juhul meetmete nimekirja tulemusnäitajasse. Täiendavalt võib projekt panustada projekti spetsiifilistesse näitajatesse, mis on kehtestatud toetuse andmise tingimustega. TRO-s määratakse ka taotluse põhjal iga näitaja sihttase. Sellega tagatakse toetuse saajale arusaadavus, et projekti toetatakse lähtuvalt avalikest huvidest ehk toetatakse eelkõige konkreetseid tulemusi, mis aitavad saavutada rakenduskava tulemusi (näitajaid). Punkti 5 kohaselt tuleb TAT-is märkida ka riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja. Punkti 6 kohaselt on rakendusasutusel kohustus hinnata juba enne TAT määruse (riigiabi eeskirjades nimetatakse „abikava“) kehtestamist, kas toetuse andmine tähendab riigiabi või VTA andmist. Kui tegemist on abikava alusel riigiabi andmisega või VTA andmisega, tuleb TAT määruse kujundamisel nende reeglitega ka arvestada, sealhulgas asjakohaste mõistetega, abi andmise välistustega, toetuse määradega, toetatavate tegevustega ning abikõlblike kuludega. Taotleja, toetuse saaja, aga ka rakendusüksus peavad olema eelnevalt teadlikud, et toetuse andmisel kohalduvad riigiabi või VTA reeglid koos nendest tulenevate 42 piirangute ja kohustustega. Rakendusüksused peavad vastavalt konkurentsiseadusele34 jälgima, et toetust antakse konkreetsele toetuse saajale riigiabi või VTA andmist reguleerivate õigusaktide kohaselt. Riigiabina käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses antavat abi ja VTA-ks loetakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1−8), artiklis 3 nimetatud abi. TAT määruse kohaselt võib olla tegemist üksikabi andmisega Euroopa Komisjoni otsuse alusel konkurentsiseaduse §-le 34¹ tähenduses, millisel juhul tuleb TAT määruses viidata konkurentsiseaduse §-le 34¹. Punkti 7 kohaselt tuleb TAT määruses näha ette nõue, et projektid peavad olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mida tuleb käsitleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses, kui projektidel on puutumus põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Punkti 8 kohaselt tuleb määratleda projektide üldine abikõlblikkuse periood, mis peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi vastavalt § 15 lõike 1 punktile 2. Punkti 9 kohaselt tuleb märkida, millistele tingimustele peavad kulud vastama, arvestades §- des 15 ja 16 sätestatut, vajadusel piiritletakse toetatavad kululiigid. Kindlasti ei saa lugeda abikõlblikuks § 17 lõikes 1 nimetatud kulusid, seega tuleb ka sellele sättele viidata. Punkti 10 kohaselt tuleb lihtsustatud kulude alusel abikõlblike kulude suuruse arvestamiseks sätestada tingimused vastavalt §-dele 18–23 ning vajadusel võib viidata asjakohasele ühissätete määruse sättele. Lihtsustatud kulude rakendamisel on abiks ka Euroopa Komisjoni ja korraldusasutuse juhendid. Punkti 11 kohaselt tuleb nimetada toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest. Toetuse osakaalu kujundamisel tuleb arvestada riigiabi reeglitega ning meetme nimekirjas märgitud toetuse osakaaluga. Punkti 12 kohaselt tuleb kooskõlas ühissätete määrusega reguleerida, mis infot peab taotlemise avamise teade sisaldama. Ühissätete määruses nõutu katab ära ka TAT-le viide. TAT määruses ei nähta ette taotlusvooru eelarvet, selle peab märkima taotlemise avamise teates. Punkti 13 kohaselt seatakse tingimused, nõuded ja piirangud toetuse saamiseks sõltuvalt keda või mida ja mis piirkonda soovitakse toetada. Toetuse andmine on valdkonna- ja selle eesmärkide põhine. Nõuded võivad avalduda näiteks võimaluses võtta vastu taotlusi konkreetse tegevuse, piirkonna või taotlejate sihtrühma kohta. Samuti tuleb kehtestada selged nõuded taotlusele, et taotleja saaks esitada ammendavalt kogu vajaliku teabe projektis kavandatud tegevuste, nende maksumuse ja tulemuste kohta, mis omakorda lihtsustab toetuse andmise üle otsustamist ning vähendab puudustega taotlusi. Punkti 14 kohaselt tuleb kehtestada projektide valikukriteeriumid ja -metoodika, mis peab olema vastavalt §-le 7 kooskõlas rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste nõuete ja tingimustega (ühissätete määruse artikli 40 lõike 2 punkt a). Sellega tehakse taotlejale läbipaistvaks ja jälgitavaks, kuidas projekte valitakse ja milliseid asjaolusid projektide hindamisel arvestatakse ning tagatakse asjakohastest parimate projektide valimine. Punkti 15 kohaselt tuleb täpsustada, kuidas toimub taotluste ja nende suhtes tehtud otsustest teavitamine, mis toimub e-toetuse keskkonna kaudu. Punkti 16 kohaselt tuleb kindlaks määratleda, milline on taotluse menetlemise tähtaeg, sõltumata sellest, kas taotlemine toimub jooksvalt või taotlusvoorudes. Taotluste 34 EL õigusega reguleeritud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise reeglistiku rakendussätted on konkurentsiseaduse §-des 30−492. 43 menetlemise aja sisse jääb nii taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise kui ka hindamise etapp ning otsusest teavitamine. Punkti 17 kohaselt tuleb sätestada tingimused, mille esinemisel on võimalik TRO-d muuta vastavalt §-dele 12 ja 13 ning milline on muutmistaotluse menetluse tähtaeg ehk millise aja jooksul peab rakendusüksus võtma vastu otsuse, kas muutmistaotlust rahuldada ja mis ulatuses. Punkti 18 tuleb märkida TRO kehtetuks tunnistamise alused ja aluseta makstu tagasinõudmine vastavalt eelnõu §-le 14. Punkti 19 kohaselt peab TAT määrus sisaldama toetuse saaja ja partneri kohustusi vastavalt §-dele 10 ja 11. Kestuse nõude kohaldumisel on soovitatav väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul näha ette ühissätete määrusest tulenev kolme aasta erand. Kui TAT-s erandit ei sätestata, kohaldub üldine viie aasta pikkune kestuse nõue. Punkti 20 kohaselt tuleb reguleerida täpsemad nõuded § 11 lõigetes 4–6 nimetatud ostumenetluse läbiviimiseks, kui toetuse saajate ja /või projekti kaasatud partnerite sihtgrupp ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankijad. Punkti 21 kohaselt tuleb sätestada, millist teavet ja mis tähtajaks tuleb projekti elluviimise edenemise kohta esitada rakendusüksusele. Vastav teave tehakse rakendusüksusele kättesaadavaks e-toetuse keskkonna kaudu. Selline info annab ülevaate projekti sisulise edenemise kohta, kuid on vajalik ka toetuse kasutamise seire jaoks üldisemalt. Punkti 22 kohaselt tuleb märkida toetuse saajale toetuse maksmise tingimused ja kord ning rakendusüksuse poolt makse aluseks esitatud dokumentide menetlemise tähtaeg. Toetuse maksmise üldtingimused on eelnõu §-des 24–26, tegelike kulude alusel toetuse maksmist reguleerib § 27 ja lihtsustatud kulude kohaseid makseid § 28. Ettemaksete tegemise võimaldamiseks tuleb juhinduda §-dest 30–32. Lõppmakse suuruse võib ka seada, kui on tegemist suurema riskiga toetuse saajatega, et tagada tasaarvelduse korras tagasinõude kiirem ja turvaline täitmine. Punkti 23 kohaselt tuleb sätestada FKO tegemise alused ja kord. TAT põhiselt on soovitatav seada täpsemalt FKO tegemise alused ja ulatus juhtudeks, kui projekti tulemusi ehk näitajaid ei saavutata või saavutatakse osaliselt. Sellised FKO tegemise alused sisuliselt täpsustavad omakorda toetuse saamise tingimusi. Punktis 24 kohaselt tuleb märkida, kes on rakendusüksuse ja rakendusasutuse ülesannetes. Vastavad ülesannete täitjad tulenevad valitsuse korraldusest, mis antakse ÜSS2021_2027 §- de 7 ja 8 alusel. Punkti 25 kohaselt tuleb kooskõlas ÜSS2021_2027 §-dega 31 ja 32 märkida, kellele tuleb toetuse saajal esitada vaie ja kes lahendab vaideid, kui toetuse saaja soovib tema suhtes tehtud otsust või toimingut vaidlustada. Kuigi otsuses (haldusaktis) peab ära märkima vaidlustamise korra, kui tegemist on haldusvälise adressaadiga, siis üldise informeerimise ja selguse eesmärgil tuleks seda teha juba TAT määruses. Eelnõu § 42 lõike 1 kohaselt võib rakendusasutus koostada investeeringuobjektide kohta investeeringute kava, kui rakendusasutus peab vajalikuks ise toetatavad objektid rahastamiseks välja valida. Investeeringute kava projekte võib rahastada TAT määruse või käskkirja kohaselt. Määruse alusel kavandatakse TAT, kui soovitakse rahastada mitteriigiasutuste objekte ja objektide rahastamiseks soovitakse teha avalik taotlusvoor. Kui investeeringu objektid panustavad ühte valdkonda, siis saab toetuse määrata ilma avalikku taotlemist korraldamata. Siiski tuleb rakendusasutusel hinnata rahastamiseks valitud objektide vastavust seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele ehk kooskõla rakenduskavaga, nende kulutõhusust ja olla veendunud kestuse nõude täitmise suutlikkuses, mida selgitatakse TAT käskkirja seletuskirjas. 44 Lõikes 2 nimetatakse, mis peab olema TAT määruses, kui soovitakse korraldada investeeringute kava objektide valikuks avalik taotlusvoor. Punkti 1 kohaselt tuleb TAT määruses reguleerida investeeringute kava koostamise kord ehk reguleerida, kuidas ministeerium projekte investeeringute kavasse valib. Projektide kavasse valikul kehtivad samad nõuded, mis kehtivad rakendusüksuse poolt projektide valimisel. Nimelt tuleb TAT määruses projektide valikutingimuse ja –metoodika sätestamisel lähtuda rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud projektide valikukriteeriumide ja -metoodikast. Kuna projektide hindamine toimub kava koostamise menetluses, siis rakendusüksus seda tegevust enam taotluste menetlemise juures ei korda. Punkti 2 kohaselt tuleb TAT määruses nimetada, kuidas toimub kavasse pääsenutele ja mitte pääsenutele sellest teatamine. Kavasse mittepääsenute jaoks on tegemist HMS tähenduses lõpliku otsusega. Kui kavasse ei pääsenud eraõiguslikud või avalik-õiguslik juriidilised isikud, koostab rakendusasutus kavast väljajäämise otsuse (haldusakti), kui kavasse ei pääsenud riigiasutused, piisab kirjalikust teavitamisest. Punkti 3 kohaselt tuleb TAT määruses märkida ära ka see, et millise tegevuse rakendamisel loetakse, et projekti on hakatud ellu viima, sest kavasse arvatud projektide elluviimise periood on eeldatav ning ei kajasta tegelikku elluviimisega alustamist. Sellise tingimuse seadmine on vajalik, et seirata projektide elluviimisega alustamist. Punkti 4 kohaselt tuleb TAT määruses lisaks TRO muutmise korrale sätestada ka investeeringute kava muutmise, sealhulgas toetuse suurendamise, tingimused ja kord. Toetuse juurde andmist tuleb kava puhul eraldi reguleerida. Rakendusasutus arvestab toetuse juurde andmise korra sätestamisel rakenduskava eesmärkide täitmise võimalikkust ja vabade vahendite olemasolu ning toetuse saaja enda võimalusi. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei rikuta, kui projektile toetuse juurde andmine on põhjendatud eelkõige avalikes huvides. Lõikes 3 nimetatakse andmed või asjaolud, mis tingimata peavad olema investeeringute kavas nimetatud. Kava sisaldab eelkõige ülevaadet toetatavatest objektidest, nende toetamise mahtudest ja elluviimise aegadest ning oodatavatest tulemustest. Projekti eesmärgi sõnastamine on vajalik, et anda infot investeeringuobjekti kasutuse eesmärgist. Kavas tuuakse välja ka investeeringu objektide edasise kasutuse püsikulu suurus ja nende kulude katmise allikad objekti sihipärase kasutamise perioodi jooksul, et tagada Vabariigi Valitsusele ülevaade võimalikest riigieelarvet mõjutada võivatest kuludest tulevikus ning et oleks maandatud riskid kestuse nõude täitmiseks. Täiendavate püsikulude hinnanguline suurus ja katmise allikad tuleb investeeringute kavas näidata vältimaks olukorda, mil investeeringuobjekti valmisehitamise, rajamise või hankimise järel selgub ootamatult, et selle edasise kasutuse tagamiseks ja jätkusuutlikuks ülalpidamiseks ei ole vahendeid kavandatud piisavas mahus. Ülalpidamiskulude katmise suutlikkust peab hindama iga investeeringu objekti rahastamisel ühissätete määruse artikli 67 lõike 2 punkti d kohaselt. Projekti abikõlblikkuse periood ei näita ära täpset tegevuste ajakava. Selleks, et oleks teada, millal projekti täpsemalt ellu viima hakatakse, tuleb kavasse märkida ka eeldatav projekti rakendamise aeg. Tegemist on ühe abinõuga, mis aitab pidada silma peal, kas projekti elluviimine püsib kavandatud ajakavas ja kas projekti tegevused jõutakse projekti abikõlblikkuse perioodil ära teha. Lisaks võib TAT määruses näha ette muid andmeid, mida peetakse vajalikuks kavas ära märkida. 45 Lõikega 4 selgitatakse, mida peetakse silmas täiendavate püsikulude all riigiasutuste puhul. Juhinduda tuleb riigieelarve seaduse § 60 tähenduses lubatud täiendavatest kohustuste võtmise lagedest. Eelnõu § 43 lõikega 1 nimetatakse, mis tuleb kehtestada TAT käskkirjas või kui selle asemel soovitakse sõlmida halduskoostöö seaduse tähendus haldusleping, siis halduslepingus. Kuna käskkirjaga kinnitatavad tingimused on vaadeldavad nii TAT kui projekti sümbioosina, siis hõlmavad tingimused ühtlasi ka TAT määrusele kohalduvaid nõudeid, mis puudutavad toetusala, eesmärke ja tegevusi, mis on ühtlasi projektile omistatavad. Projektile omased tingimused seonduvad veel kulude abikõlblikkuse, tulemuste, maksmise ja aruande esitamisega. Samuti peab olema määratletud kulude eelarve ning tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood. Arvestades, et projektis võib tegevuste elluviimine toimuda koos partneritega, siis määratakse ka partnerite tegevuste vastutusala käskkirjaga. Kui käskkirja kehtestamisel ei ole partnerid veel teada, on võimalik käskkirjas ette näha partnerite valiku kriteeriumid ja kord. Siinkohal tuleb hinnata toetuse andmise tingimuste eripära, sest üldjuhul eeldatakse, et partnerid fikseeritakse TAT käskkirjaga. Iga-aastase tegevuste eelarve ja ajakava kehtestamise kord võib olla toodud TAT käskkirjas. Seega ei pea neid aspekte ja nende muudatusi kooskõlastama korraldusasutusega. TAT käskkirja tuleb muuta, kui üldeelarvet soovitakse suurendada või vähendada. TAT tegevuseks võib olla ka elluviija poolt lõppsaajale toetuse andmine/vahendamine. Selline olukord on juhul, kui toetuse vahendamine lõppsaajale on soovitud anda sellisele asutusele või isikule, kelle põhiülesandega tegevus haakub, kuid kes ei ole rakendusüksus. TAT käskkirjas tuleb nimetada, kes on lõppsaajate sihtgrupp (tunnused) ja mille jaoks toetust antakse. Tegemist võib olla lõppsaaja üksikkulude hüvitamisega või projektile toetuse andmisega. Kui tuleks toetada projekte, siis on soovitatav kavandada TAT määrus ja kaasata vajadusel projektide valimisse asjakohane pädev asutus. Elluviija peab rakendusüksusele tõendama toetuse TAT käskkirjas nimetatud tingimustel lõppsaajatele andmist. Kui elluviija peab osutama tegevuste sihtgrupile teenuseid (nt nõustamis-, hooldamis-, tugi- või koolitamisteenust), siis märgitakse TATs, kes on teenuse saajate sihtgrupiks ning elluviijale peavad olema tagatud õigused kontrollida, kas isik kuulub toetatava teenuse sihtrühma. Selles veendumiseks võib ta saada tõendina kinnituse teise ametiasutuse käest, kellel on seaduse alusel andmetele juurdepääs. Lõikega 2 nähakse ette võimalus kehtestada ühe TAT käskkirjaga mitu projekti, millisel juhul tuleb lõikes 1 nimetatud tingimused käskkirjas ette näha iga projekti kohta. Lõikega 3 nähakse ette korraldus, kus riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 ja § 20 lõike 4 kohast programmi kinnitava käskkirjaga võib kinnitada ka TAT käskkirjas nõutud tingimused, kui rakendusasutus peab seda sobivaks ja vajalikuks. Käskkirja andmise õigusliku aluse juures viidatakse sel juhul ka ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2. TAT käskkirja kohased tingimused tuleb kooskõlastada §-s 48 nimetatud korras. Lõike 4 kohaselt kohaldatakse elluviijale toetuse saaja kohta sätestatut. Mis tähendab, et elluviijale kohalduvad projekti elluviimise ja aruandlusega seotud toetuse saaja kohustused. Lõike 5 kohaselt tuleb rakendusasutusel veenduda, kas eraõiguslikust juriidilisest isikust elluviija on suutlik tegevusi tegema, sellega kaasnevaid reegleid ja menetlusi järgima, et 46 saavutada ettenähtud väljund- ja tulemusnäitajaid enne talle ülesannete elluviimise volituse andmist. Eelnõu §-s 44 reguleeritakse toetuse andmist rahastamisvahendile, mille alt antakse toetust näiteks omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringutele, laenule, tagatisele või muule riskijagamisvahendile. Eelhindamisega tuvastatakse turutõrge või investeerimisvajadus, mis on rahastamisvahendi toodete kujundamise aluseks. Toodete kujundamisel võib tugineda olemasolevale eelhindamisele või selle uuendusele. Rakendusasutus sõlmib rahastamisvahendi rakendajaga, kes ei ole riigiasutus, rahastamislepingu, mis peab sisaldama ühissätete määruses ja eelnõus nõutud tingimusi. Rakendusasutus jälgib rahastamisvahendi rakendajaga sõlmitud lepingu täitmist, sealjuures võib ta lepingu nõuetekohase täitmise üle otsustamisel tugineda rakendusüksuse ja auditeeriva asutuse kontrollidele. Rahastamisvahendi rakendamise tingimused tuleb kinnitada ministri käskkirjaga, kui korraldusasutus, rakendusasutus või rakendusüksus on rahastamisvahendi rakendaja. Kuna korraldusasutuse ülesandeid võib volitada täitmiseks vahendusasutustele, siis võivad ka rakendusasutused ja rakendusüksused olla rahastamisvahendi rakendajad, kuid seda vaid laenu ja käenduse andjatena. Rahastamisvahendi rakendaja suutlikkuse hindamine on vajalik, et tagada programmi tegevuste eesmärkide saavutamine, mida näitab väljund- ja tulemusnäitjate sihttasemete täitmine. Rahastamislepinguga võib rakendusasutus anda rahastamisvahendi rakendajale volituse määratleda täpsemalt rahastamisvahendi toote (näiteks laenu, käenduse) andmise tingimusi, määrates lepingus, millises ulatuses võib rahastamisvahendi rakendaja ise täpsustavaid tingimusi seada. Kui projektile antakse lisaks rahastamisvahendile ka toetust (ühissätete määruse art 58 lõike 5 tähenduses), sätestatakse ka toetuse kasutamistingimused rahastamisvahendi lepingus või käskkirjas kooskõlas ühissätete määruse artiklile 58 lõikega 5. Eelnõu §-ga 45 täpsustatakse kogukonna juhitud kohalikule arengustrateegiale toetuse andmisega seonduvat. Nimelt on sellisel juhul toetuse andmise aluseks kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia, mis võib hõlmata ka rakenduskava alusel toetatavaid eesmärke ja tegevusi. Strateegiat rahastav rakendusasutus osaleb strateegia koostamise ja elluviimise jälgimiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse alusel moodustatavas ühiskomitees. Kohalikule tegevusrühmale toetuse andmiseks sätestatakse TAT-is § 41 lõikes 1 nimetatud asjaolud vastavalt avatud taotlusvooru tingimustele. Kogukonna juhitud kohalikku arengu strateegia alusel projektidele toetuse andmisel sätestatakse TAT nii, et üksikprojektide valimiskriteeriumide ja -korra koostamise, nende alusel projektide valimise ja toetuse andmise otsuse tegemise õigus on kohalikul tegevusrühmal vastavalt ühissätete määruse artiklile 33. Eelnõu §-ga 46 nähakse ette ühissätete määrusest tulenev erand TAT kujundamisel kvaliteedimärgisega (Seal of Excellence) või programmi „Euroopa horisont“35 alt valitud projektide toetamiseks. TAT käskkirjas või määruses nähakse sellisel juhul ette tingimused, mis tagavad ühissätete määruse artikli 73 lõikes 4 viidatud sama artikli lõike 2 punktide a, b ja g tingimuste (kooskõla rakenduskavaga, nõuetekohane keskkonnamõjude hindamine) täitmise. Eelkõige ei tule projekte valikukriteeriumide alusel hinnata, sest Euroopa Komisjoni tasandil on projektide rahastamiseks sobivust juba hinnatud. Taotleja saab 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa Horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1) 47 taotlemisel esitada kvaliteedimärgise tõendi varasema Euroopa Komisjoni tasandil hindamise läbimise kohta. Eelnõu § 47 lõikega 1 reguleeritakse TAT kujundamist, kui rakenduskava rahastamise kokkulepe põhineb kuludest sõltumata rahastamisel või rakenduskavale kohaldatava lihtsustatud kulu korral. Kuna sellisel juhul toimub EK-le kulude hüvitamiseks esitamine rakenduskavas kokkulepitud tingimustel, millisel juhul tegelikke kulusid ei kontrollita, siis võib toetuse kasutamise kavandada muude riigisiseste õigusaktide alusel, tagades nõutud dokumentide säilitamise, toetuse kasutamisest avalikkuse teavitamise ja asjakohasel juhul kestuse nõude täitmise. Rakenduskava tasandil EK-ga kokkulepitud lihtsustuste korral võib koostada ka eelnõu kohase TAT-i, et selle alusel projekte rahastada. Lõigetega 2–4 reguleeritakse rakendusmetoodika kooskõlastamist auditeeriva asutusega, kui lihtsustatud kulude kasutamine lepitakse EK-ga kokku rakenduskava tasandil. Eelnõu § 48 reguleerib TAT eelnõude, sh muutmiseelnõude, kooskõlastamist. Kuna TAT-e võib lisaks määrusele kehtestada ka ministri käskkirjaga, mille kooskõlastamise kohustust Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määrusest nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ ei tulene, kuid korraldusasutus peab kooskõlastama TAT-d sõltumata nende kinnitamise vormist, siis on asjakohane kehtestada ühtne TAT eelnõude kooskõlastamise kord, mis ühtib Vabariigi Valitsuse reglemendis määrustele kohaldatava korraga. Lõigetes 1 ja 6 on sätestatud kohustus kooskõlastada TAT eelnõu Rahandusministeeriumi ja korraldusasutusega. Kooskõlastamise eesmärgiks tagada TAT vastavus EL ja riigisisestes õigusaktides, sh rakenduskavas, ette nähtud tingimustele ning kindlustada partnerlusleppe ja rakenduskavaga võetud eesmärkide ja tulemuste täitmine. Korraldusasutusega kooskõlastamise vajadus tuleneb korraldusasutuse peamisest ülesandest – ta vastutab rakenduskava elluviimise ja tulemuste saavutamise eest Euroopa Komisjoni ees ning ühissätete määruse artikli 73 lõike 1 kohaselt läbipaistvate ja mittediskrimineerivate tingimuste loomise eest, mistõttu tuleb TAT-i kooskõlastamisel saada korraldusasutuse nõusolek. Korraldusasutusega kooskõlastamine aitab avastada võimalikke süsteemseid nõuete eiramisi enne, kui süsteemseid rikkumisi avastab Euroopa Komisjon või Euroopa Kontrollikoda. Viimaste poolt avastatud rikkumised võivad kaasa tuua rakenduskavas märgitud EL osaluse vähenemise ning täiendava koormuse riigieelarvele. Kooskõlastuse andmise käigus vaadatakse, kas TAT on kooskõlas: 1) partnerlusleppe, rakenduskava ja meetmete nimekirjaga; 2) otsekohalduvate EL määrustega: ühissätete määruse ja fondide määrustega ning rakendus- ja delegeeritud määrustega; 3) riigiabi andmist reguleerivate EL määruste ja juhistega; 4) ÜSS2021_2027-ga, käesoleva eelnõu kohase määrusega ning nende rakendamiseks koostatud Rahandusministeeriumi ja korraldusasutuse juhiste ja juhenditega. Projektide valimistingimuste ja -metoodika sätteid võrreldakse rakenduskava seirekomisjoni poolt heakskiidetud projektide valikukriteeriumide ja -metoodikaga; 5) HMS-i, RHS-i, avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitse seaduse, konkurentsiseadusega või muu asjakohase seadusega. Kooskõlastamine rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamist vastavalt oma valitsemisalale tagab, et seosed 48 riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on korrektselt ja piisavas ulatuses välja toodud ning antud suunised võimaldavad arvestada ning edendada soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse, keskkonna ja regionaalarengu eesmärke ja põhimõtteid. Nii tagatakse ka ühissätete määruse artikli 73 lõikes 1 ettenähtud horisontaalsete põhimõtetega arvestamine – TAT-d peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad, tagama puuetega inimestele juurdepääsu, soolise võrdõiguslikkuse ning võtma arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, säästva arengu põhimõtet ja liidu keskkonnapoliitikat. Lõikega 3 kohustatakse TAT käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamisel lisama juurde seletuskiri, nii nagu see on nõutud määruse puhul. Seletuskirja lisamine on eriti vajalik TAT käskkirja muudatuse korral, sest reeglina esitatakse TAT uuesti terviktekstina, nii on muudatused ja nende tagamaad seletuskirjas lihtsamini jälgitavad, selmet võrrelda algset ja muudetavat tervikteksti. TAT käskkirja seletuskirjas tuleb selgitada toetatavate tegevuse valiku asjakohasust seirekomisjoni valikukriteeriumide alusel ja investeeringute toetamisel, kui objektile kohaldub kestuse nõue, ka selle kohustuse täitmise tagamise abinõusid, sealhulgas on määratletud projekti eeldatavate püsikulude suurus ning katmise allikad vastavalt ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktile d. Lõike 4 kohaselt tuleb rahastamisvahendi rakendajaga sõlmitava lepingu ja antava käskkirja eelnõu kooskõlastamisel esitada ka eelhindamise tulemusi kajastav dokument, et veenduda rahastamisvahendi toodete ja tingimuste vajalikkuses. Lõike 5 kohaselt tuleb rakendusasutusel TAT määrused ja käskkirjad, § 7 lõike 2 kohane projektide täpsustatud valikumetoodika ning rahastamisvahendi rahastamislepingud ja - käskkirjad ning nende muudatused esitada korraldusasutusele, kes peab need koondatult avaldama ÜKP fondide veebilehel. TAT määruste puhul võib viidata Riigi Teataja veebilehele. Lõike 7 kohaselt ei kooskõlasta Siseministeerium siseturvalisuspoliitika fondide puhul projektide valikukriteeriume ja -metoodikat Rahandusministeeriumiga, kuivõrd Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu valdkonna eest vastutavaks ministeeriumiks on Siseministeerium ning Siseministeerium täidab nende fondide puhul nii liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse kui rakendusüksuse ülesandeid. Eelnõu § 49 näeb ette meetmete nimekirjas esitatava info. Rahandusministeerium koostab rakenduskava elluviimiseks rakenduskava meetmete nimekirja ja valmistab ette selle muudatused koostöös rakenduskava elluviimisel osalevate ministeeriumidega. Meetmete nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul. Rakenduskava rahastamiskavas on toodud eelarve jaotus poliitikaeesmärkide, fondide ja piirkonnakategooriate lõikes koos indikatiivse Eestipoolse rahalise osalusega ning selle indikatiivse jaotusega avalike ja eraallikate vahel (ühissätete määruse lisa V punkti 3.6 tabelis 11), lisaks on rakenduskavas info eelarve jaotusest erieesmärkide lõikes sekkumisvaldkondade, toetuse vormide, territoriaalse rakendusmehhanismi ja territoriaalse suunitluse ning ESF+ teisese valdkonna alusel (ühissätete määruse lisa V punkti 2.1.1.1.3 tabelid 4-7); olemas on toetuse rahaline jaotus fondide ja aastate vahel (ühissätete määruse lisa V punkti 3.5 tabel 10) ning väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemed poliitikaeesmärkide ja erieesmärkide lõikes koondatult (ühissätete määruse lisa V punkt 2.1.1.1.2, tabelid 2 ja 3). 49 Ehk Euroopa Komisjoni poolt kinnitatav rakenduskava ja selles sisalduv rahastamiskava ei ole piisava detailsusega, et vahendeid ministeeriumite ja erinevate rakenduskavasse sisse kirjutatud sekkumisvaldkondade (sh kohustusliku kliimapanuse), tegevuste ja tulemuste vahel jagada. Tulenevalt eeltoodust, tuuakse meetmete nimekirjas välja rakenduskava poliitikaeesmärk, prioriteet, erieesmärk, fond ning võimalusel täpsem jaotus tegevuspõhise riigieelarve strateegilise planeerimise tasandi – meetme – lõikes, eristades sealjuures fondi, riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu summad ja osakaalud, meetmete maksumuse kokku ning vastavad väljund- ja tulemusnäitajad koos vahe- ja lõppsihttasemetega ja meetmete rakendamise eest vastutavad rakendusasutused ja rakendusüksused. Juhul kui ministeerium ei pea otstarbekaks meetme kasutamist tegevuspõhise eelarve kontekstis, võib meetmete nimekirjas toodud meede olla tegevuspõhise eelarve kontekstist erinev loogiliselt seotud tegevuste kogum. Meede tuleb siduda rakenduskavas toodud peamiste rahastatavate tegevustega. Meetmete nimekiri on ainus täitmiseks kohustuslik Vabariigi Valitsuse tasandi õigusakt kogu perioodiks, see on õiguslik raam, mille alusel koostatakse toetuse andmise tingimusi (tavapraktikana kogu rakendusperioodi peale), avatakse eelarved (sh seatakse piirangud) struktuuritoetuste infosüsteemis, planeeritakse toetused riigieelarve strateegia ja riigieelarve protsessis. See on tööriist, millega tagatakse, et rakenduskavas kokku lepitud sekkumisvaldkondi rahastatakse, ning et kohustuslikud kategooriad täidetaks piisavas mahus. Riigieelarvelise kaasrahastamise eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus – meetmete nimekiri on see koht, kus fikseeritakse Ühtekuuluvuspoliitika vahendite riiklik kaasfinantseering (mis on täiendav toetus riigieelarvest) kogu perioodiks ehk 9 aastaks. Rakenduskavas võtab riik kohustuse väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamiseks erieesmärkide lõikes, kuid puudub otsene seos ministeeriumite ja konkreetsete meetmete vahel. Selleks, et tagada selge raam, kes kui palju ja mida peab kokku lepitud eelarve eest saavutama, tuleb see kuskil perioodi peale fikseerida. Eelnõu §-ga 50 kehtestatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 47 lõikele 2 siseturvalisuspoliitika rahastamiskavades kehtestatav minimaalne teave. Siseministeerium kehtestab siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimiseks eraldi rahastamiskavad põhjusel, et siseturvalisuspoliitika fondid paiknevad EL eelarves eraldi peatükis ning panustavad EL rände, piirihalduse ja siseturvalisuse poliitikaeesmärkidesse. Vajadusel võib rahastamiskavas kehtestada lisaks ka sättes nimetamata teavet. Siseturvalisuspoliitika rahastamiskava kinnitab vastava valdkonna minister. 9. peatükk Rakendussätted Eelnõu § 51 on rakendussäte, mis jõustab eelnõu § 4 lõike 1 punkti 13, § 10 lõike 1 punkti 14 ja § 11 lõikele 2 üldisest jõustumisajast erinevalt. Kohustus tuleneb ühissätete määruse lisa XVII punktist 24, mille viimase lause kohaselt nähakse ette alltöövõtjate andmete esitamise kohustus. Teabe märkimise nõuet kohaldatakse ühe aasta pärast ühissätete määruse jõustumist, s.o 1. juulist 2022. a. 50 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu rakendamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 ja ühissätete määruse terminitest. Eelnõu ei näe ette iseseisvaid või varasematest programmperioodidest erinevaid termineid, kuigi nimetab teatud aspekte, mis on ühissätete määruses, eesti keele tavatähendusele omasemalt. Näiteks on ühissätete määruse preambulis kasutusel sama asja kohta väljendid „lihtsustatud kuluvõimalused“ ja artiklites „toetuse vormid“, mille vasteks on eelnõus „lihtsustatud kulud“. 5. Eelnõu vastavus EL õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on järgmised (EL) määrused:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93);  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013, ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59);  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastusest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 94–158);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1147millega luuakse Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 1–47);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.7.2021, lk 94–131);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93). Loetletud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu TAT kehtestamisel ja toetuse andmise ülesannete täitmisel tuleb osapooltel juhinduda neist otse. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis omakorda teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. Samas ei ole viidatud ammendavalt kõikidele asjakohastele sätetele, mis reguleerivad ülesande täitmise tingimusi. 6. Määruse mõjud Eelnõul ei ole otseseid mõjusid Eesti keskkonnaseisundile, majandusarengule ja sotsiaalsele olukorrale. Eelnõu ühtlustab meetmete nimekirjas määratud rakendusasutustel rakenduskava alusel TAT-ide koostamist, sh toetuse taotlemise ja kasutamise tingimuste kehtestamist, kulude abikõlblikuks arvamist. Samuti sätestatakse eelnõude kooskõlastamise kord, ühtsed alused finantskorrektsioonide tegemiseks ja toetuse tagasimaksmise ajatamiseks. Seega aitab eelnõu kaasa rakenduskavade tulemuste saavutamisele reguleerides vahendite kasutamise korralduslikku poolt, mitte seda, milliseid tulemusi tahetakse vahenditega saavutada. 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud 51 Määrus on töövahend toetuse andmise tingimuste õigusaktide väljatöötamiseks ja nende rakendamiseks. Toetuse andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita. 8. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu ministeeriumidega, kes rakenduskavade meetmete planeerimise ettevalmistamise teabe kohaselt hakkavad täitma rakendusasutuse ülesandeid. 52  EELNÕU 15.02.2022 MÄÄRUS Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 4 lõike 2, § 10 lõike 1, § 28 lõike 2, § 29 lõike 6 ja § 47 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja kohaldamise üldpõhimõtted (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud rakenduskavade elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimuste (edaspidi toetuse andmise tingimused) määruse, käskkirja või lepinguga kehtestamist, sealhulgas kulude abikõlblikuks arvamist ja nende katteks toetuse maksmist, finantskorrektsiooni tegemise aluseid ja ulatust, toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimusi, toetuse andmise tingimuste kohustuslikke elemente ja eelnõu kooskõlastamise korda, ning meetmete nimekirja ja siseturvalisuspoliitika rahastamiskava koostamist. (2) Toetuse andmise tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetatavate tegevuste eripära tõttu, arvestades määrusega reguleerimata juhtudel riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetuse andmise tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti. 2. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine 1. jagu Nõuded taotlusele, toetuse taotlejale ja partnerile § 2. Toetuse taotlemine ning toetuse taotleja õigused ja kohustused (1) Taotlus toetuse saamiseks (edaspidi taotlus) esitatakse toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud tingimuste ja korra kohaselt ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e- toetuse keskkonna kaudu. (2) Toetuse taotlejal (edaspidi taotleja) on õigus saada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatu kohta rakendusüksuselt selgitusi. 1 (3) Taotleja on kohustatud: 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimustes sätestatule; 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul; 3) tõendama abikõlblike kulude selle osa, mida toetusest ei hüvitata (edaspidi omafinantseering), ja mittetoetatavate tegevuste tasumise suutlikkust, kui nii on nõutud toetuse andmise tingimuste määruses; 4) võimaldama taotluses esitatud teabe tegelikkusele vastavuse kontrollimist projektiga seotud ruumides ja territooriumil ning osutama selleks igakülgset abi; 5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 3. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejaks võib olla toetuse andmise tingimuste kohase taotluse esitanud füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus või kohalik omavalitsus või selle asutus. (2) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) neil on perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; 2) neil või nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209–210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 3) nende taotluses nimetatud tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui nad tegelevad majandustegevusega; 4) nende maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 5) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsiooni ja majandusaasta aruande esitamise kohustuse, kui see on asjakohane; 6) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 7) nad ei ole raskustes ettevõtjad, kui nii on ette nähtud Euroopa Liidu õiguse kohaselt; 8) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse andmise tingimuste määrusele. (3) Toetuse andmise tingimuste määrus võib ette näha tingimused omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse tõendamiseks. (4) Kui kohaliku omavalitsuse arvestusüksus panustab investeeringuprojekti omafinantseeringusse või abikõlbmatute kulude katmisse, on taotlejal ja partneril selliste kulude tasumise suutlikkus, kui peale lõikes 2 nimetatud nõuete on täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohaliku omavalitsuse üksusel ja temast sõltuval üksusel on vahendid sama seaduse § 341 lõigete 2 ja 3 kohaselt. (5) Lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõike 1 nõudeid ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tervishoiuteenuste osutaja suhtes. (6) Rahandusministeerium annab rakendusasutuse või rakendusüksuse taotlusel arvamuse lõikes 4 nimetatud asjaolude kohta viie tööpäeva jooksul arvamusnõude saamisest arvates. Kui Rahandusministeerium vajab arvamuse kujundamiseks kohaliku omavalitsuse üksuselt 2 täiendavat finantsteavet, teavitab ta rakendusasutust või rakendusüksust arvamuse andmise eeldatavast uuest tähtpäevast. (7) Investeeringute kavasse objektide valikul kohaldatakse lõikeid 4−6. (8) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul on taotlejaks toetuse andmise tingimuste kohase taotluse esitanud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon. (9) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul peab taotlejal ja partneril lisaks lõike 2 punktis 1 nimetatud nõudele olema tagasi makstud perioodi 2014–2020 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning Sisejulgeolekufondist antud tagasimaksmisele kuuluv toetus, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud. § 4. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud viisil ja ajaks koos nõutud dokumentidega; 2) taotlus sisaldab toetuse andmise tingimustes nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige; 3) taotluse on allkirjastanud taotleja või tema esindusõiguslik isik; 4) toetust taotletakse toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud eesmärgil ja toetatavatele tegevustele; 5) taotluses on märgitud toetuse andmise tingimuste määruses nõutud väljundnäitaja, tulemusnäitaja, muu projekti spetsiifiline näitaja ja nende sihttasemed ning riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohases riigi pikaajalises arengustrateegias (edaspidi riigi pikaajaline arengustrateegia) kinnitatud näitaja; 6) taotluses on kirjeldatud tegevused riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks; 7) toetatavate tegevuste tegemine on kavandatud abikõlblikkuse perioodi; 8) projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), kohaselt lubatud; 9) rahastavate tegevuste koht on Eestis, välja arvatud juhul, kui väljaspool Eestit tegevuse tegemine aitab kaasa projekti eesmärkide saavutamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõikele 4; 10) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest on kooskõlas toetuse andmise tingimuste määrusega; 11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestvuse nõude (edaspidi kestuse nõue) täitmise tagamise abinõusid on piisavalt kirjeldatud, sealhulgas on määratud selle kohustuse täitmise kulude suurus ning katmise allikad, kui projektile kohaldub kestuse nõue; 12) taotlus sisaldab projekti partneri kaasamise korral partneri andmeid, tema kaasamise vajaduse põhjendust ning partneri tehtavaid tegevusi ja kulude eeldatavat eelarvet; 13) taotluses on nimetatud töövõtja ja töövõtja allhankijate § 11 lõikes 2 nimetatud andmed, kui need on taotluse esitamisel teada; 14) toetust ei taotleta projektile, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti h tähenduses; 3 15) kui taotleja või partner on kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus, panustatakse toetatava investeeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava või maakondliku arengudokumendi investeeringuga seotud valdkondliku eesmärgi täitmisse; 16) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muudele nõuetele. (2) Taotlus peab sisaldama taotleja kinnitusi, et ta on teadlik: 1) toetuse saamisega seotud kohustustest; 2) toetuse saamisega seotud andmete avalikustamisest ja taotlemisega seotud info kasutamisest ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimise korral; 3) projektile määratud toetuse vähendamise alustest ja tagasinõutud toetuse tagasimaksmise kohustusest; 4) projekti elluviimise kontrollidest ja auditeerimistest. (3) Kui projekti viiakse ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri esindusõigusliku isiku kinnitust projektis osalemise ja lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta. (4) Siseturvalisuspoliitika fondidest toetuse taotlemisel peab taotleja esitama lõike 2 punktis 2 nimetatu asemel kinnituse, et ta on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse ja taotlemisega seotud infot võidakse kasutada ÜSS2021_2027 § 54 kohase hindamise läbiviimisel. 2. jagu Taotluse menetlemine § 5. Taotluse vastuvõtmine (1) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui taotlust ei esitata tähtajaks. (2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. § 6. Nõuetele vastavuse tuvastamine (1) Tähtajaks esitatud taotluse puhul kontrollitakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust. (2) Kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet ja sellega seoses antakse võimalus taotlust muuta, pikendatakse vajadusel taotluse menetlemiseks ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest taotlejat ja näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist. Kui puudus kõrvaldatakse või lisateave esitatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. § 7. Projektide valimine (1) Projektide valimiseks rakendatakse üldjuhul rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriume ja -metoodikat, välja arvatud juhul, kui projekti valib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 33 tähenduses kohalik tegevusrühm või kui sama määruse artikli 73 lõikes 4 nimetatud juhul on projektile antud kvaliteedimärgis või projekt on läbinud valikumenetluse programmi „Euroopa horisont“ raames. 4 (2) Rakendusüksus avalikustab täpsustavad projektide valikukriteeriumid ja -metoodika veebilehel, kui need ei sisaldu toetuse andmise tingimuste määruses. § 8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, partner ja taotlus vastavad toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud nõuetele ja 2) taotlus kuulub projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemuse põhjal rahuldamisele. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, partner või taotlus ei vasta kas või ühele ette nähtud nõudele; 2) taotleja on esitanud valeandmeid või mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda teha enda ja partneri juures või kavandatavate tegevuste asukohas taotluse toetuse andmise tingimuste määruse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) taotlus ei kuulu projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemusel rahuldamisele; 5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada; 6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. (3) Kui taotlejat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel, ei rahuldata tema osalusega taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamisest arvates. (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogusumma, eristades sellest abikõlblike kulude summa; 5) toetuse ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud abikõlblikest kuludest; 6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamist toetavad tegevused ning nende eeldatav ajakava ja asukoht; 8) toetuse andmise tingimuste määruses nõutud väljundnäitaja, tulemusnäitaja, muu projekti spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ja sihttasemega ning riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja; 9) projekti abikõlblikkuse periood; 10) toetuse saaja kohustused, sealhulgas teave kestuse nõude rakendumise kohta; 11) toetuse maksmise tingimused ja makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 12) toetuse maksmise peatamise, finantskorrektsiooni ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 13) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtrühmale teenuse osutamiseks § 41 lõikes 1 nimetatud asjakohased tingimused, kui projekt hõlmab toetuse andmist lõppsaajale; 14) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta, kui toetuse saajal on vaide esitamise õigus; 15) otsuse tegija andmed; 16) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muu teave. 5 (5) Taotluse rahuldamise otsuses võib taotluses sisalduva teabe kirjeldamise asemel sellele viidata. (6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus üldjuhul e-toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressile või vajaduse korral haldusmenetluse seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil. § 9. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui: 1) taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu; 2) taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (3) Kui taotluse menetlemise ajal ei ole § 3 lõikes 4 nimetatud nõuded täidetud, kuid olemasoleva teabe põhjal võib eeldada, et projekti on võimalik ellu viia toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud abikõlblikkuse perioodil, võib teha kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõike 5 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega, määrates otsuses nõuete täitmise tähtpäeva, pärast Rahandusministeeriumilt saadud arvamust. 3. peatükk Toetuse saaja ja partneri kohustused § 10. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise; 2) tagama tegevusteks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused; 3) esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise ja mõjude kohta tähtajaks ja nõutud viisil, sealhulgas seire ja hindamiste käigus; 4) koguma ja töötlema Euroopa Sotsiaalfond+ ning Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest toetatavas projektis osaleja kohta ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 nimetatud andmeid ja esitama need rakendusüksusele; 5) tõendama toetuse makse aluseks olevate tingimuste täitmist; 6) teavitama rakendusüksust viivitamata e-toetuse keskkonnas, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti odavnemisest või kallinemisest, töövõtja ja allhankijate üldandmetest, kui need ei olnud taotlemisel esitatud või kui need on muutunud, projekti elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, pankrotimenetlusest ning likvideerimismenetlusest; 7) võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning 6 andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 8) eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktides b–f nimetatud toetuse andmise viiside (edaspidi lihtsustatud kulu) korral; 9) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel; 10) tagama kestuse nõude täitmise, kui projektile selline kohustus kohaldub; 11) tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks; 12) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt ÜSS2021_2027 § 22 lõikes 2 nimetatud määrusele; 13) säilitama toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027 §- s 18 nõutud aja jooksul; 14) esitama rakendusüksusele lihtsustatud kulude korral hankelepingu sõlmimisel riigihanke viitenumbri, kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda; 15) esitama rakendusüksusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 XVII lisa punktiga 25 lõppsaaja nime ja registrikoodi ning toetuse saaja ja lõppsaaja vahelise lepingu kuupäeva, numbri ja summa, kui toetust antakse edasi lõppsaajale. (2) Partner peab täitma lõike 1 punktides 2–5, 7–10 ja 12−15 ning §-s 11 nimetatud kohustusi. (3) Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses. § 11. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega (1) Toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. (2) Toetuse saaja tagab, et ilma käibemaksuta rahvusvahelist piirmäära ületava maksumusega riigihanke alusdokumentides on seatud tingimus, mille kohaselt pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. (3) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetest 4–7 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest. (4) Ostumenetluse läbiviimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt; 2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt; 3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele; 4) väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja toetuse saaja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku; 5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga vältida lõikes 3 nimetatud kohustust; 7 6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi. (5) Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimustes on sätestatud madalam maksumus, mis ei või olla väiksem lõikes 3 nimetatud maksumusest. (6) Ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) kirjeldatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele pakkumus peab vastama; 3) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on proportsionaalne ostu kohta koostatavate pakkumuste aja suhtes; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine ostuteate ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub ostukeskkonnas; 5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) rakendusüksuse esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui „vaatleja“; 7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel; 8) teade ostumenetluse kohta on avalik. (7) Ostumenetlus, mida ei viida läbi riigihangete registris, peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui kavandatava ostu turul puudub ettevõtjate paljusus; 4) ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal toimunud kirjavahetust pakkuja ja toetuse saaja vahel ning teisi ostumenetluse tõendeid, säilitatakse ÜSS2021_2027 §-s 18 sätestatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni; 5) ostumenetluse tulemusel sõlmitakse leping hinnapäringus ja pakkumuses nimetatud tingimustel. 4. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 12. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena juhul, kui muudetakse vähemalt ühte järgnevat: 1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 2) väljundnäitajat või projekti spetsiifilist näitajat või selle sihttaset; 3) abikõlblike kulude või toetuse summat või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 8 4) projekti abikõlblikkuse perioodi; 5) kulude rahastamise korda; 6) kestuse nõude täitmisega seotud asjaolusid; 7) toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolude muutumise korral teavitatakse rakendusüksust viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollitakse muudatuste vastavust toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja kui see on vajalik, hinnatakse muudatuste asjakohasust projektide valikukriteeriumide alusel. (5) Lihtsustatud kulude korral kohaldatakse projektile taotluse rahuldamise otsuse muutmisel lõikeid 2–4 ulatuses, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 53, 94 või 95. (6) Kindlasummalise makse puhul on lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi. (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse lõpliku väljamaksmiseni, ettemakse kasutamise tõendatuks lugemiseni või lõpparuande kinnitamiseni, sõltuvalt sellest, milline neist on viimane. § 13. Toetuse suurendamine (1) Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. Toetuse suurendamisel arvestatakse riigiabi reeglistikust tulenevate piirangutega. (2) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti kohta tehtud taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summa ei või olla suurem, kui on investeeringute kavas nimetatud toetuse summa, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimuste määruses on sätestatud teisiti. § 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel, taotluse rahuldamise otsuse muutmisel või projekti elluviimisel esinevad § 34 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolud; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 6) toetuse saaja või partner või nende seaduslik esindaja on toetuse taotlemisel või kasutamisel süüdi tunnistatud karistusseadustiku § 209–210, 372, 373, 379 või 384 alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult kehtetuks, kui toetuse saajat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja toetus on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamist või toetus tuleb välja maksta viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamisest arvates. 9 (3) Kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja aluseta makstud toetus kuulub tagastamisele, esitatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuses toetuse tagasinõue finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuete kohaselt. 5. peatükk Kulude abikõlblikkus 1. jagu Kulude abikõlblikkuse üldtingimused § 15. Kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused (1) Kulu loetakse abikõlblikuks, kui: 1) kulu on põhjendatud; 2) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil, mis peab jääma vahemikku 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini; 3) tegelik kulu tasutakse punktis 2 nimetatud perioodil; 4) kulude standardiseeritud ühikuhinnana, ühtse määra alusel või kindlasummaliselt abikõlblikuks arvestamisel on tegevused tehtud või tulemus saavutatud; 5) kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud toetatavate tegevuste käigus. (3) Abikõlblik kulu loetakse tekkinuks, kui: 1) tegeliku kulu aluseks olev töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a kohaselt ja see on tõendatav lõike 4 kohaselt; 2) lihtsustatud kulude korral on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti b–f, artikli 94 või 95 kohased tingimused. (4) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnituse või osalejate registreerimislehega. Töö- või teenistusülesannete eest makstava tasu (edaspidi palk) puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht. § 16. Personalikulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud: 1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 2) puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule; 3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga; 4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt; 5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; 6) koolituskulu; 7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. 10 (2) Kui palk hüvitatakse tegelike kulude alusel ja töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, arvestatakse lõike 1 punktide 1 ja 2 kohast projekti heaks töötatud aega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 55 lõikele 5 või lisa „Tööajatabeli näidis” andmete kohaselt. (3) Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse töölepingu ja teenistusse võtmise käskkirja alusel tekkivatele personalikuludele. (4) Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud. (5) Rahvusvahelise organisatsiooni projekti personalikulude abikõlblikkusele kohaldatakse lõikeid 1–4, kui siseturvalisuspoliitika fondide ja nende rakendamise eripärast ei tulene teisiti. § 17. Abikõlbmatud kulud Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) laenu- ja liisinguintress, välja arvatud juhul, kui toetust antakse rahastamisvahendis intressi- või garantiitasu kulude katteks; 2) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis; 3) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud; 4) mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon, välja arvatud siseturvalisuspoliitika fondide puhul; 5) kindlustusmaksed, välja arvatud kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja palgaga kaasnevad kindlustusmaksed; 6) palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses; 7) organisatsiooni juhtimiskulu; 8) paragrahvi 21 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud, välja arvatud lihtsustatud kulude korral; 9) hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b lubatud määra; 10) infrastruktuuri investeeringu ning maa ja kinnisvara ostukulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artikli 16 lõike 1 punkti a kohaselt, kui projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfondist; 11) liisingulepingu alusel tekkiv kulu, juhul kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus; 12) liisingulepingu alusel vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse; 13) käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 14) kulu, mille katteks on toetust eraldatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest või makstud teises projektis. 2. jagu Lihtsustatud kulud § 18. Lihtsustatud kulude kasutamise üldpõhimõtted (1) Projekti, kogumaksumusega kuni 200 000 eurot, toetatakse lihtsustatud kulude arvestuse alusel, välja arvatud riigiabi andmisel ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 11 2021/1060 nimetatud Ühtekuuluvusfondist toetatava projekti korral. Tegelike kuludena võib hüvitada vaid neid kulusid, millelt arvestatakse ühtset määra. Kui teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas lihtsustatud kulusid ei kasutata, peab seirekomisjon selle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 2 kohaselt heaks kiitma. (2) Ühe projekti raames võib kasutada mitut lihtsustatud kulude arvestusviisi tingimusel, et iga projekti tegevuse puhul kasutatakse vaid ühte viisi. Kui kulu toetatakse ühe lihtsustatud kulude arvestusviisi alusel, siis ei või seda toetada teise lihtsustatud kulude arvestusviisi või tegelike kulude alusel. (3) Sama tüüpi tegevuste puhul võib kohaldada Euroopa Liidu poliitikasuundades ja riigisisestes õigusaktides kasutatavaid lihtsustatud kulude arvestusviise ning määrasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punktidele c−e. § 19. Standardiseeritud ühikuhindade alusel abikõlblike kulude arvestamine (1) Standardiseeritud ühikuhinnad kehtestatakse kooskõlas Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõikega 3 või artikliga 94 toetuse andmise tingimustes. (2) Rakendusasutusel või rakendusasutuse nõusolekul rakendusüksusel tuleb standardiseeritud ühikuhindade arvestamiseks läbi viia või tellida lõikes 1 nimetatud tingimustele vastav analüüs. (3) Lõikes 2 nimetatud analüüs, selle alusel leitud standardiseeritud ühikuhinnad ja nende rakendamise metoodika kooskõlastatakse korraldusasutusega kirjalikult enne ühikuhinna kehtestamist toetuse andmise tingimustes. (4) Kui standardiseeritud ühikuhindade suurust, arvestust või nende rakendamise metoodikat muudetakse, võib muudetud tingimustel standardiseeritud ühikuhindasid rakendada pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud või jätkuvale tegevusele. § 20. Kindlasummalise makse alusel abikõlblike kulude arvestamine (1) Kindlasummalise makse suurus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõikega 3 järgmiselt: 1) rakendusüksus määrab kindlasummalise makse suuruse taotluse rahuldamise otsuses toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt; 2) rakendusasutus määrab kindlasummalise makse suuruse toetuse andmise tingimuste käskkirjas. (2) Kui kindlasummaline makse arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punkti a kohase analüüsi alusel, kooskõlastatakse kindlasummalise makse aluseks oleva eelarve kujunemine ja makse rakendamise metoodika enne toetuse andmise tingimustes sätestamist korraldusasutusega kirjalikult. § 21. Ühtse määra alusel projekti kaudsete abikõlblike kulude arvestamine (1) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 54. 12 (2) Kaudsete kulude abikõlbliku osa arvestamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punkti c alusel tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul ühtse määra arvestamiseks koostada analüüs. Analüüs ning selle alusel leitud ühtse määra suurus ja selle rakendamise metoodika kooskõlastatakse korraldusasutusega kirjalikult enne toetuse andmise tingimuste kehtestamist. (3) Projekti otsesteks personalikuludeks loetakse toetatava tegevuse ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud § 16 lõike 1 punktides 1–4 ja § 16 lõikes 4. (4) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse lõikes 5 nimetatud üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. (5) Projekti üldkuludeks loetakse halduskulud, muu hulgas: 1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; 4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 5) ruumide rendikulud; 6) valveteenuse kulud; 7) maamaks; 8) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu. (6) Projekti administreerimiseks loetakse toetavaid abistavaid tegevusi, sealhulgas: 1) raamatupidamist; 2) sekretäri- ja personalitööd; 3) juriidiline nõustamist; 4) riigihanke korraldamist ja ostumenetluse läbiviimist; 5) vara haldamist; 6) infotehnoloogilist tugitegevust. § 22. Projekti ülejäänud abikõlblike kulude hüvitamine otsestest personalikuludest ühtse määra alusel Projekti abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, võib hüvitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 56 kohaselt ühtse määra alusel kuni 40 protsendi ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest, välja arvatud juhul, kui otsesed personalikulud arvutatakse §-s 23 nimetatud korras. § 23. Projekti otseste personalikulude lihtsustatud arvutamine Projekti otsesed personalikulud võib arvutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 55 lõigete 1–4 kohaselt. 6. peatükk Toetuse maksmine 1. jagu Makse saamiseks esitatavad dokumendid ja nende menetlemine § 24. Makse saamiseks dokumentide esitamine 13 (1) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Rakendusüksus võib toetuse andmise tingimustes nimetatud juhul algatada makse, kui makse tegemise aluseks olevad asjaolud on tuvastatavad andmekogust. (3) Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning kohaliku omavalitsuse üksus ja tema asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente. § 25. Makse ja ettemakse menetlemine (1) Paragrahvi 27 lõike 1 punkti 1 kohast makset ja ettemakse kasutamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid menetletakse kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates ning ettemakset kuni 15 kalendripäeva ettemakse taotluse saamisest arvates. (2) Kui makse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada lõikes 1 nimetatud tähtaegu puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (3) Rakendusüksus kinnitab makse hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist. Nimetatud kolm tööpäeva sisalduvad lõikes 1 nimetatud päevade arvus. 2. jagu Toetuse maksmise tingimused § 26. Toetuse maksmise üldtingimused (1) Toetust makstakse kuni 2030. aasta 31. märtsini. (2) Toetuse maksmise aluseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine. (3) Makse tehakse vastavalt määratud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. (4) Kui toetus hõlmab riiklikku kaasfinantseeringut, tehakse makse vastavalt fondi vahendite ja riikliku kaasfinantseeringu proportsioonidele. (5) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest, tehakse makse pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. (6) Lõppmakse tehakse pärast lõikes 2 nimetatud tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist. § 27. Tegelike kulude alusel toetuse maksmine (1) Tegelike kulude alusel tehakse makse ühel järgmistest tingimustest: 1) abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud; 2) abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses tasutud. 14 (2) Lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja) järgmistel tingimustel: 1) toetuse saaja on selleks soovi avaldanud ja arve väljastaja on andnud kinnituse, et ta on sellest teadlik; 2) makset on võimalik teha arvel märgitud maksetähtajaks; 3) toetuse saaja ei ole riigiasutus. (3) Rakendusüksuse õigus teha toetuse makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu tasumise nõue loetakse täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud arve väljastajale. (4) Kui hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, kontrollitakse riigihanke kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetega või kõnealusele riigihankele kohalduvate riigihangete seaduse sätetega. § 28. Maksed lihtsustatud kulude ja kuludest sõltumatu rahastamise korral (1) Standardiseeritud ühikuhinna korral tehakse makse, kui maksmise eelduseks olevad tingimused on täidetud. (2) Kindlasummalise makse korral tehakse makse, kui selle eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud. (3) Ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks tehakse makse tegelike otseste kulude või personalikulude alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 54 nimetatud protsendi kohaselt arvutatud abikõlblikust summast. (4) Ühtse määra alusel projekti muude abikõlblike kulude katteks tehakse makse tegelike otseste personalikulude alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 56 lõikes 1 nimetatud protsendi kohaselt arvutatud abikõlblikust summast ning lähtudes lõikest 3. (5) Ühtse määra alusel projekti otseste personalikulude katteks tehakse makse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 55 lõikes 1 nimetatud protsendi kohaselt arvutatud abikõlblikust summast. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklite 51, 94 ja 95 tähenduses kuludest sõltumatu rahastamise korral tehakse makse, kui rakenduskavas nimetatud makse eeldused on täidetud. § 29. Rahastamisvahendi korral toetuse maksmine Rahastamisvahendi korral tehakse makse toetuse saajale vastavalt rahastamisvahendi rahastamislepingus või -käskkirjas nimetatud tingimustele. 3. jagu Ettemaksed § 30. Ettemakse tingimused 15 (1) Toetuse ettemakse võib teha: 1) põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsendi ulatuses määratud maksmata toetuse summast; 2) toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud ulatuses, kui projekt hõlmab üksnes kindlasummalise makse või standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmist; 3) lepingu alusel koostatud ettemakse arve või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel, kui sellest on vähemalt omafinantseeringu ulatuses tasutud. (2) Lõike 1 punkti 1 alusel ettemakse tegemiseks peab eelmise samal alusel tehtud ettemakse kasutamine olema tõendatud vähemalt 80 protsendi ulatuses. (3) Toetuse saaja esitab lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud juhul rakendusüksusele ettemakse tegemise tingimuste täitmist tõendavad dokumendid toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. (4) Toetuse saaja esitab lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul rakendusüksusele vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele ettemaksega seotud töö, kauba või teenuse üleandmist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid 15 kalendripäeva jooksul lepingust tuleneva tähtaja möödumisest arvates. (5) Kui toetuse saaja ei ole ettemakse kasutamist käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtajaks tõendanud, on toetuse saaja kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse ettemakse tagasi või tasaarveldatakse väljamaksmisele kuuluva toetusega. (6) Lõikes 1 nimetatud ettemakset ei tehta riigiasutusele või juhul, kui toetust antakse riigiabi või vähese tähtsusega abina. § 31. Ettemakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi saajale (1) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saav toetuse saaja esitab ettemakse (edaspidi riigiabi ettemakse) saamiseks kulude tasumise prognoosi, garantii ja muud toetuse andmise tingimuste määruses või taotluse rahuldamise otsuses nõutud dokumendid ja teabe. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele riigiabi ettemakse kasutamise tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist või lihtsustatud kulude korral makse tingimuste täitmist tõendavad dokumendid toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimustel ja tähtajaks. (3) Riigiabi ettemakse kasutamist tõendavate dokumentide ja teabe esitamise tähtaeg võib olla kuni kolm aastat riigiabi ettemakse saamisest arvates, kuid see ei või ületada 50 kalendripäeva projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust. (4) Tõendamata ettemaksete summa võib moodustada kuni 40 protsenti taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summast. § 32. Nõuded riigiabi ettemakse saamiseks esitatavale garantiile Riigiabi ettemakse saamiseks peab toetuse saaja esitama garantii, mis peab vastama järgmistele tingimustele: 16 1) garantii andja on Eestis tegevusloa alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus või Eestis filiaalina tegutsev välisriigi krediidi- või finantseerimisasutus või riik; 2) garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem § 31 lõikes 3 nimetatud ettemakse tõendamise tähtajast; 3) garantii katab kogu riigiabi ettemakse summa; 4) garantiid andva krediidi- või finantseerimisasutuse või krediidi- või finantseerimisasutuse emaettevõtja pikaajaline krediidireiting on vähemalt Baa1 (Moodys) või BBB+ (Standard & Poor’s) või sellega samaväärne. 4. jagu Makse menetlemise peatamine ja maksest keeldumine § 33. Makse menetlemise peatamine ja toetuse maksmise ulatus (1) Rakendusüksus võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui: 1) makse või ettemakse kasutamise tõendites esineb puudus; 2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 3) menetluses oleva makse või sama projekti ükskõik millise varasema maksega seotud kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks projekti ellu viia; 5) on ilmnenud paragrahvi 34 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolud või esineb põhjendatud kahtlus nendes; 6) taotletavat makse summat on võimalik tasaarveldada finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. (2) Kui makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise dokumentide või tõendite kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata selle eelduseks olev kohustus või nõue või esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, võib rakendusüksus määrata kohustuse või nõude täitmiseks või puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et makse aluseks olevad või ettemakse kasutamise dokumendid või tõendid on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. (3) Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. (4) Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust peatama makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise tõendite menetluse osaliselt või täielikult järgmistel juhtudel: 1) lõikes 5 nimetatud juhul; 2) korraldusasutus ei nõustu lisama rakendusüksuse poolt abikõlblikuks arvatud kulu Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse või aastaaruandesse; 3) Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. (5) Korraldusasutus ei luba rakendusüksusel toetuse maksmisel või ettemakse kasutamise tõendamisel kulu abikõlblikuks arvata, kui kulu ei ole korraldusasutuse hinnangul abikõlblik. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust peatama makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise tõendite menetluse, kui korraldusasutus ei nõustu lisama rakendusüksuse poolt abikõlblikuks arvatud kulu Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse või aastaaruandesse. 17 (6) Korraldusasutus võib keelata rakendusüksusel makse tegemise või lugeda ettemakse kasutamise mittetõendatuks järgmistel juhtudel: 1) toetuse saaja või partner ei täida oma kohustust, sealhulgas ei suudeta projekti ellu viia; 2) rakendusasutus või rakendusüksus ei täida ülesandeid nõuetekohaselt, sealhulgas selgub auditeerimise või kontrolli tulemusel, et nende tööprotseduurid ei vasta nõuetele; 3) lõike 4 punktis 2 või 3 nimetatud juhul. (7) Kui korraldusasutus leiab kontrolli käigus andmetes puudusi või vajab kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks lisateavet, saab ta lisateabe rakendusüksuselt. (8) Lõigetes 4–6 nimetatud asjaolude esinemisel esitab korraldusasutus rakendusüksusele põhjenduse. (9) Rakendusüksus keeldub toetuse maksmisest või ettemakse kasutamise tõendatuks lugemisest finantskorrektsiooni otsuse alusel. 7. peatükk Finantskorrektsioonid 1. jagu Finantskorrektsiooni alused § 34. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ja tegemata jätmise alused (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse, kui: 1) kulu ei ole abikõlblik või lihtsustatud kulude korral ei ole kulude alusel toetuse saamise eeldused täidetud; 2) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja ei täida kestuse nõuet või ei saavuta kokkulepitud tulemust; 4) toetuse saaja või partner on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas on esitanud valeandmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 5) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja projekti tulemuse saavutamise või kestuse nõuet ei ole täidetud ettenähtud aja jooksul. (2) Lõike 1 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse finantskorrektsiooni otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub finantskorrektsiooni otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. (3) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta järgmistel juhtudel: 1) puudus on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega; 2) toetuse saaja avastas ja teavitas rakendusüksust esimesel võimalusel kirjalikult või e- toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud abikõlbmatu kulu, ning tagastas toetuse kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu edastatud toetuse tagastamise nõusoleku saamisest arvates; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 lõikes 3 nimetatud juhul. 2. jagu 18  Finantskorrektsioon protsendi alusel § 35. Finantskorrektsiooni protsendimäärad (1) Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui käesolevas jaos on sätestatud teisiti. (2) Kui toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid selle tegevuse suhtes, mille kohta teavitamiskohustus kehtis, ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, kohaldatakse sellele tegevusele kuni kolmeprotsendilist finantskorrektsiooni määra. (3) Kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. (4) Lihtsustatud kulude korral määratakse enne finantskorrektsiooni protsendimäära kohaldamist kindlaks tegevuse või tegevuste kogumi maksumus, mille suhtes toetuse saaja on eiranud kohustusi või kehtestatud nõudeid. (5) Ühtse määra alusel kulude hüvitamise korral kohaldatakse finantskorrektsiooni nii kuludele, millelt arvestatakse ühtset määra, kui ka ühtse määra alusel arvestatud kuludele. § 36. Finantskorrektsiooni protsendimäärad hankemenetluse rikkumise korral Hankemenetluse rikkumise korral kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22–228. 3. jagu Finantskorrektsiooni otsuse vormistamine ja tagasinõude ajatamine § 37. Finantskorrektsiooni otsuse vormistamine (1) Finantskorrektsiooni otsuses märgitakse: 1) otsustaja nimi; 2) toetuse saaja nimi; 3) projekti nimetus ja number; 4) finantskorrektsiooni faktilised asjaolud ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti; 5) vähendatud toetuse ja omafinantseeringu summad; 6) maksmisele mittekuuluv, ettemakse tõendamata jätmisele või tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa; 7) tagastamisele kuuluva toetuse tagasimaksmise tähtaeg; 8) pangakonto number, kuhu tagasimaksmisele kuuluva toetuse peab kandma, tagasimakse tulukonto viitenumber ja saaja nimi, välja arvatud juhul, kui finantskorrektsiooni otsuses tasaarveldatakse tagasi makstav summa maksmisele kuuluva toetuse summaga; 9) viide viivise maksmise kohustuse alusele, kui toetuse saajal on viivise maksmise kohustus; 19 10) intressi maksmise kohustus, kui toetuse saaja on saanud riigiabi või kui toetuse tagasimaksmine ajatatakse; 11) otsuse vaidlustamise võimalus, koht, tähtaeg ja kord, kui toetuse saajal on vaide või kaebuse esitamise õigus; 12) toetuse vähendamise ja tagasimaksmisega seotud muu vajalik teave. (2) Finantskorrektsiooni otsus saadetakse toetuse saajale üldjuhul e-toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressile, või vajaduse korral haldusmenetluse seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil. (3) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõigetega 3 ja 5 toetust ning omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud, sealhulgas ettemaksena, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa. (4) Finantskorrektsiooni otsuse alusel vähendab rakendusasutus toetuse andmise tingimuste käskkirjaga või rahastamisvahendi rahastamislepingu või -käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei ole tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike kulude eelarve väiksem. (5) Kui finantskorrektsiooni otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 1000 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti projektile määratud toetusest, jäetakse finantskorrektsiooni otsus tegemata, välja arvatud juhul, kui tuvastatud abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ja nimetatud kuriteo toimepanemise suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud. (6) Lõikes 5 nimetatud juhul vähendatakse e-toetuse keskkonnas projekti abikõlblike kulude, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu eelarvet ning vähendatud toetuse summa viiakse muu riikliku finantseeringu alla. Eelarve, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu vähendamisest ja muu riikliku finantseeringuga asendamisest teavitab rakendusüksus toetuse saajat vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sealhulgas e-toetuse keskkonnas. (7) Kui finantskorrektsiooni otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetust, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. (8) Kui § 28 lõikes 6 nimetatud juhul jäävad rakenduskavaga ette nähtud vahendid Euroopa Komisjonilt laekumata, tagab rakendusasutus laekumata summa ulatuses vahendite tagastamise vastavalt riigieelarve seadusele. § 38. Toetuse tagasimaksmise ajatamine (1) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava (edaspidi ajatamise taotlus). Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid vastavalt rakendusüksuse nõudmisele. Rakendusüksus võib nõuda toetuse saajalt tagatist. (2) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. 20 (3) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast alates. Põhjendatud vajadusel võib rakendusüksus teha toetuse saajale ettepaneku esitatud ajakava muuta, sealhulgas kooskõlastatult korraldusasutusega võimaldada pikema tagasimaksmise aja. Ajatamise taotluse rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuleb motiveerida. Kui tagasinõutav toetus on seotud konkurentsiseaduse tähenduses ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabiga, lähtutakse ajatamisel konkurentsiseaduse §-st 42. (4) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos finantskorrektsiooni otsusega. (5) Lõikes 2 nimetatud otsus saadetakse toetuse saajale § 37 lõike 2 kohaselt. (6) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib rakendusüksus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise rahuldamise otsuse kehtetuks ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise otsuse kättetoimetamise päevast alates. 4. jagu Finantskorrektsiooni alustest teavitamine § 39. Finantskorrektsiooni otsuse alusest ja kuriteost või selle kahtlusest teavitamine (1) Rakendusüksus teavitab korraldusasutust kümne tööpäeva jooksul järgmiste asjaolude ilmnemisest arvates: 1) finantskorrektsiooni menetluse alustamise aluseks olevad asjaolud; 2) uurimisasutuse või prokuratuuri algatatud kriminaalmenetlus Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses kelmuse või pettusega seotud kuriteo toimepanemise kahtluse tõttu; 3) punktides 1 ja 2 nimetatud teabe täienemine või muutumine. (2) Korraldusasutus teavitab lõikes 1 nimetatud asjaoludest Euroopa Pettustevastast Ametit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.05.1999, lk 1–7, eestikeelne eriväljaanne peatükk 1, köide 3, lk 91–97) ja muudele Euroopa Liidu õigusaktidele. 8. peatükk Toetuse andmise tingimuste koostamine ja kooskõlastamine § 40. Toetuse andmise tingimuste kehtestamise üldpõhimõtted (1) Toetuse andmise tingimuste määrus kehtestatakse haldusmenetluse seaduse § 88 kohaselt piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks, juhul kui toetust antakse avatud taotlemise tulemusel. (2) Toetuse andmise tingimuste käskkiri koostatakse, kui tegevusi teeb ja tulemuste saavutamise eest vastutab ÜSS 2021_2027 lõike 2 punktis 4 nimetatud elluviija (edaspidi elluviija). § 41. Toetuse andmise tingimuste määruse elemendid (1) Toetuse andmise tingimuste määruses sätestatakse: 1) paragrahvi 49 punktides 1–6 nimetatud teave; 21 2) toetatavad tegevused ja toetuse andmise eesmärk, vajadusel valdkondlikus, kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas või piirkondlikus arengukavas nimetatud eesmärgid, mille saavutamisele peab projekt kaasa aitama; 3) riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilised sihid ja aluspõhimõtted, mille saavutamisele projekt peab kaasa aitama, ning toetatavad tegevused selle eesmärgi saavutamiseks; 4) meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitaja ja asjakohasel juhul tulemusnäitaja, projekti spetsiifiline näitaja, nende mõõtühikud ning näitaja sihttaseme saavutamise tõendamise alused ja kord; 5) riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja; 6) viide riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile või konkurentsiseaduse §-le 341, kui riigiabi antakse Euroopa Komisjoni otsuse alusel; 7) asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju; 8) projekti abikõlblikkuse periood, mis peab jääma vahemikku 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini; 9) kulude abikõlblikuks arvamise tingimused ja vajadusel liigid ning abikõlbmatud kulud; 10) lihtsustatud kulude kasutamise tingimused; 11) toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest; 12) taotlusvooru avamisel esitatav teave kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõikega 2; 13) taotlejale ja taotlusele ning, kui see on asjakohane, siis partnerile või lõppsaajale esitatavad nõuded, sealhulgas vajaduse korral võimalus piiritleda toetuse andmine konkreetse tegevuse, piirkonna või sihtrühmaga; 14) projektide valikukriteeriumid ja -metoodika ning § 7 lõikes 2 nimetatud metoodika avaldamise kord; 15) taotluse esitamise ja taotluse kohta tehtud otsusest teavitamise kord; 16) taotluse menetlemise tähtaeg ja otsuse tegemise nõuded; 17) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja tähtaeg; 18) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 19) toetuse saaja õigused ja kohustused ning partneri kohustused; 20) ostumenetluse läbiviimise nõuded vastavalt § 11 lõigetele 4–6; 21) toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord; 22) toetuse maksmise tingimused ja kord, sealhulgas toetuse maksmise eelduseks olevate dokumentide menetlemise tähtaeg ja vajadusel lõppmakse suurus; 23) finantskorrektsioonide tegemise alused ja kord, sealhulgas projekti tulemuse mittesaavutamisel või osalisel saavutamisel finantskorrektsiooni kohaldamise kohta; 24) rakendusüksus ja rakendusasutus; 25) vaiete menetleja. (2) Lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud juhul lähtutakse siseturvalisuspoliitika fondide puhul §-s 50 nimetatud rahastamiskavas nimetatud teabest. § 42. Investeeringute kava (1) Üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektidele toetuse andmiseks kinnitab valdkonna eest vastutav minister investeeringu objektide nimekirja (edaspidi investeeringute kava) vastavalt toetuse andmise tingimustele või nimetab investeeringu kava objektid toetuse andmise tingimuste käskkirjaga. 22 (2) Investeeringute kava alusel toetuse andmiseks sätestatakse toetuse andmise tingimustes lisaks §-s 41 nimetatule: 1) investeeringute kava koostamise tingimused ja kord; 2) objekti investeeringute kavasse arvamisest ja arvamata jätmisest teatamise kord; 3) tegevus või asjaolu, mille korral loetakse projekti elluviimine alanuks; 4) investeeringute kava muutmise tingimused ja kord. (3) Investeeringute kavas esitatakse objekti kohta vähemalt järgmised andmed: 1) toetuse saaja; 2) nimetus; 3) investeeringu eesmärk ja tulemus; 4) investeeringu tegemise eeldatav tähtaeg; 5) investeeringu eeldatav kogusumma; 6) investeeringule eraldatav maksimaalne toetuse summa ja selle maksimaalne osakaal abikõlblike kulude eelarvest; 7) investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad aastate lõikes projekti abikõlblikkuse perioodil ja kestuse nõude täitmise ajal; 8) toetuse andmise tingimustes nimetatud lisaandmed. (4) Riigiasutuste täiendavate püsikuludena käsitatakse riigieelarve seaduse § 60 lõigete 4−6 tähenduses kohustusi, mis ületavad riigieelarve seaduse § 60 lõike 4 kohast ministeeriumi valitsemisala või Riigikantselei haldusala eelseisva eelarveaasta rahaliste kohustuste võtmise maksimaalset määra. § 43. Toetuse andmise tingimuste käskkirja ja lepingu elemendid (1) Toetuse andmise tingimuste käskkirjas või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepingus (edaspidi haldusleping) sätestatakse lisaks § 41 punktides 1–11 ja 19–25 nimetatule: 1) elluviija; 2) partneri kaasamisel tema nimi või tema valimise tingimused ja tema tegevused; 3) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtrühmale teenuse osutamiseks §-s 41 nimetatud asjakohased tingimused, arvestades § 18 lõike 1 kohaseid nõudeid. (2) Kui toetuse andmise tingimuste käskkiri või leping hõlmab mitut projekti, määratakse lõikes 1 nimetatud tingimused iga projekti kohta. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolud võib kinnitada sama käskkirjaga, millega kinnitatakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ §-de 7 ja 8 alusel koostatav programm. (4) Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. (5) Lõikes 1 nimetatud tegevused võib volitada eraõiguslikule juriidilisele isikule, kui tal on suutlikkus neid teha ja selline tulemus saavutada, mida hinnatakse järgmiste asjaolude põhjal: 1) eraõiguslikul juriidilisel isikul on koostatud ülesannete täitmiseks tööprotseduurid ja reeglid; 2) tal on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad, sealhulgas riigiabi ja vähese tähtsusega abi ning riigihangete küsimustes, ning ta täidab ülesande täitmiseks vajalikud muud eeldused; 3) täidetud on halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud asjaolud. 23 § 44. Rahastamisvahendile toetuse andmine (1) Rakendusasutus viib läbi või korraldab rahastamisvahendile toetuse eraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 58 lõikes 3 nimetatud eelhindamise ning töötab selle tulemustest lähtudes välja rahastamisvahendi rahastamislepingu või - käskkirja. (2) Rakendusasutus sõlmib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 59 lõike 3 tähenduses rahastamisvahendi rakendajaga vastavalt sama artikli lõikele 5 rahastamisvahendi rahastamislepingu, mis peab sisaldama sama määruse X lisas nimetatud tingimusi ning järgmisi tingimusi: 1) kulude abikõlblikuks arvamise tingimused; 2) abikõlblikkuse periood; 3) rahastamisvahendi rakendajalt ja vahendajalt saadav teave ja teabe saamise kord; 4) finantskorrektsioonide tegemise alused ja kord. (3) Kui rahastamisvahendi rakendaja on rakendusasutus või rakendusüksus, kehtestab rakendusasustuse juht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 59 lõikes 1 ja X lisas nimetatud tingimusi sisaldava rahastamiskäskkirja. (4) Kui projekti toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 58 lõike 5 tähenduses kombineerituna rahastamisvahendist ja toetusest, sätestatakse toetuse kasutamise tingimused rahastamisvahendi rahastamislepingus või -käskkirjas. (5) Rakendusasutus võib rahastamisvahendi rahastamislepingu või -käskkirjaga lubada rahastamisvahendi rakendajal kehtestada rahastamislepingu kohaselt rahastamisvahendi rakendamise täpsustavad tingimused. (6) Rakendusasutus hindab § 43 lõikes 5 nimetatud juhul selles sättes nimetatud tingimuste alusel rahastamisvahendi rakendaja suutlikkust täita rahastamisvahendi rakendamislepingut või -käskkirja enne lepingu sõlmimist või käskkirja andmist. § 45. Kogukonna juhitud kohaliku arengustrateegia toetamine (1) Rakendusasutus võtab osa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kohasele kohalikule tegevusrühmale toetuse andmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 nimetatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia koostamiseks ja selle elluviimise jälgimiseks moodustatavast ühiskomitee tööst. (2) Valdkonna eest vastutav minister määrab kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rahastamiseks eraldatava toetuse summa. (3) Kohalikule tegevusrühmale toetuse andmise toetuse andmise tingimustes sätestatakse § 41 lõikes 1 nimetatud asjaolud. (4) Kohalik tegevusrühm koostab toetuse andmise tingimused, milles sätestatakse vähemalt § 41 lõike 1 punktides 8, 9 ja 11–18 nimetatud asjaolud. § 46. Programmi „Euroopa horisont“ ja kvaliteedimärgisega projektide toetamine 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.05.2021, lk 1–68), loodud programmi „Euroopa horisont“ alt valitud ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 45 tähenduses kvaliteedimärgisega projekti toetamiseks kehtestatakse toetuse andmise tingimustes asjakohased §-s 41 nimetatud tingimused kooskõlas sama määruse artikli 73 lõikes 4 nimetatud tingimustega. § 47. Toetuse andmise tingimused kuludest sõltumata rahastamise ja rakenduskavale kohaldatava lihtsustatud kulu korral (1) Kui rakenduskava rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 51 punkti a ning artiklite 94 ja 95 tähenduses Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt, võib toetuse kasutamise kavandada riigieelarve seaduses sätestatud riigieelarve eelnõu koostamise korra kohaselt, tagades nõutud dokumentide säilitamise, toetuse kasutamisest avalikkuse teavitamise ja asjakohasel juhul kestuse nõude täitmise kohaldamise. (2) Rakendusasutus koostab rakenduskava rahastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 94 tingimustel rakendusmetoodika, mille kooskõlastab auditeeriva asutusega. (3) Rakendusasutus esitab auditeerivale asutusele hinnangu saamiseks kõik rakendusmetoodika kujundamisega seotud dokumendid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 V lisa 1. liite kohase teabe. (4) Auditeeriv asutus hindab, kas rakendusmetoodika põhineb ausal, õiglasel ja kontrollitaval arvestusmeetodil ning esitab rakendusasutusele hinnangu kirjalikult. § 48. Toetuse andmise tingimuste kooskõlastamine ja avaldamine veebilehel (1) Rakendusasutus kooskõlastab toetuse andmise tingimuste eelnõu ning projektide valikukriteeriumid ja -metoodika korraldusasutuse ja Rahandusministeeriumiga ning rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Paragrahvi 7 lõike 2 kohane projektide valikumetoodika kooskõlastatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne veebilehel avaldamist. (2) Eelnõu kooskõlastatakse või jäetakse põhjendatult kooskõlastamata kümne tööpäeva jooksul. Põhjendatud juhul võib kooskõlastamiseks esitaja või kooskõlastaja taotlusel tähtaega muuta. Kui kooskõlastaja ei ole tähtaja jooksul arvamust esitanud, loetakse eelnõu tema poolt kooskõlastatuks. (3) Toetuse andmise tingimuste ja nende muutmise eelnõu esitatakse kooskõlastamisele koos seletuskirjaga, mis vastab määruse eelnõu seletuskirja kohta kehtestatud nõuetele. Seletuskirjas selgitatakse toetuse andmise tingimuste vastavust rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidele. Toetuse andmise tingimused koos seletuskirjaga esitatakse korraldusasutusele veebilehel avaldamiseks. Veebilehel ei avaldata infot, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse alusel. (4) Rahastamisvahendi rahastamislepingu ja -käskkirja kavandi kooskõlastamiseks esitamisel lisatakse kavandi juurde § 44 lõikes 1 nimetatud eelhindamise tulemusi kajastav dokument. 25 (5) Rakendusasutus esitab toetuse andmise tingimused ja rahastamisvahendi rahastamislepingu ja -käskkirja korraldusasutusele ning tagab, et § 7 lõike 2 kohane projektide valikumetoodika esitatakse kümne tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist korraldusasutusele toetuste kajastamist keskselt käsitleval veebilehel avaldamiseks. (6) Siseturvalisuspoliitika fondide projektide valikukriteeriume ja -metoodikat Rahandusministeeriumiga ei kooskõlastata. § 49. Meetmete nimekiri Meetmete nimekirjas kehtestatakse vähemalt järgmine teave: 1) poliitikaeesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 tähenduses või Õiglase Ülemineku Fondi erieesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artikli 2 tähenduses; 2) prioriteet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 6 ja artikli 22 tähenduses; 3) erieesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/1056, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/1057 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), tähenduses; 4) meetme number; 5) meetme nimetus; 6) rakenduskavaga kooskõlas olev sekkumine; 7) fondi nimetus; 8) rakendusasutus ja rakendusüksus; 9) meetme kogusumma, mille raames eristatakse fondi vahendite, riikliku kaasfinantseeringu, ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud; 10) väljund- ja tulemusnäitajad koos mõõtühikute, alg- ja sihttasemetega. § 50. Siseturvalisuspoliitika rahastamiskava Siseturvalisuspoliitika rahastamiskavas kehtestatakse vähemalt järgmine teave: 1) poliitikaeesmärk ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud määruse (edaspidi fondimäärus) tähenduses; 2) erieesmärk fondimääruse tähenduses; 3) rakendusmeetme nimetus fondimääruse lisa II tähenduses; 4) sekkumisvaldkonna kood ning nimetus Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja piirihalduse ja viisapoliitika rahastu puhul ning meetme laadi kood ja nimetus Sisejulgeolekufondi puhul fondimääruse lisa VI tähenduses; 5) projekti kogusumma, mille raames eristatakse fondi vahendite, riikliku kaasfinantseeringu, ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud; 6) asjakohasel juhul tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad koos mõõtühikute, alg-, vahe- ja sihttasemetega. 9. peatükk Rakendussätted § 51. Määruse jõustumine 26 Määruse § 4 lõike 1 punkt 13, § 10 lõike 1 punkt 14 ja § 11 lõige 2 jõustuvad 2022. aasta 1. juulil. Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär 27 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0339 - Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1ca03421-9c1e-4b4e-b662-88ec3b5dd5bc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1ca03421-9c1e-4b4e-b662-88ec3b5dd5bc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main