Leping

Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-17/4410-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Jõgeva Vallavalitsus (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 17.03.2022 käskkirja nr 53 alusel, kooskõlas 2022. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale sihtotstarbelise investeeringutoetuse (edaspidi toetus): Projekti nimetus Toetuse summa Väljamakse kuupäev Jõgeva jalgpallihalli projekteerimine ja ehitamine 1 500 000 04.04.2022 2.2. Juhul, kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva enne lepingu punktis 2.1. nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 2.3. Toetuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2022 kuni 31.12.2023. 2.4. Kulu on abikõlblik, kui see on projekti tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas 2.4.1. on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt; 2.4.2. on tõendatud algdokumendiga; 2.4.3. on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid; 2.4.4. on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. 2.5. Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. 2.6. Abikõlblik kulu on lepingu punktis 2.4 nimetatud tingimusele vastav kulu, mis on otseselt seotud lepingu punktis 2.1 nimetatud projekti elluviimisega (nt põhivara soetamise ja ehitustööde kulud, sh projekteerimise, omanikujärelevalve, projektijuhtimise, riigihangete korraldamise jms projekti tegevuste elluviimisega otseselt seotud ja vajalike teenuste kulu). 2.7. Mitteabikõlblik kulu on: 2.7.1. projekti eesmärgi ja toetatava tegevusega mitteseotud põhjendamatu ja ebaoluline kulu; 2.7.2. käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 2.7.3. kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks; 2.7.4. rahatrahv ja rahaline karistus; 2.7.5. kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 2.7.6. sularahas tasutud kulu; 2.7.7. kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja esitab toetuse andjale hiljemalt 16.01.2023 toetuse kasutamise vahearuande projekti 2022. a tegevuste ja kulude kohta ning hiljemalt 02.01.2024 toetuse kasutamise lõpparuande. Investeeringutoetuse aruande kohustuslik vorm on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning lõpparuande korral on toetuse saaja tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes toetuse saajalt toetuse kasutamise aruandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus, sh lepingu lisas 1, sätestatud ning taotluses kirjeldatud tingimustel ja eesmärkidel; 4.1.2. tagama projekti tegevuste elluviimise järgselt rajatatud spordiväljaku sihtotstarbelise kasutuse ja sellega seotud ekspluatatsioonikulude katmise; 4.1.3. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele; 4.1.4. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuande esitamisega; 4.1.5. tagastama lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.6. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.7. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäeval üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.2 toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. projekti eesmärke ei saavutatud; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetuses tasutus kulud on tekkinud väljaspool toetuse abikõlblikkuse perioodi; 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 5.3.6. aruande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.5. Leping lõpeb: 6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.5.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.5.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.5.4. muul seadusest tuleneval alusel.. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Kaarel Nestor, [email protected], 6282260. 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Kaily Moones, [email protected], 58774779. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Jõgeva Vallavalitsus Registrikood: 70000941 Registrikood: 77000401 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE412200001120155067 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Angela Saksing kantsler vallavanem 3/3 Allkirjastatud digitaalselt Lisa 1. Nõuded rajatavatele väljakutele ja pneumohallidele 1. Nõuded rajatavatele väljakutele: 1.1. Toetatava jalgpallihalli väljaku mänguala peab olema 68x105m, millele lisanduvad nõutavad turvaalad. Pneumohalli puhul peab väljaku küljejoone ja halli vundamendi vahel olema vähemalt 3 meetrine ning väljaku otsajoone ja halli vundamendi vahel vähemalt 4 meetrine kunstmuruga kaetud turvaala. Statsionaarse halli puhul peab väljaku küljejoone ja seinakonstruktsiooni vahel olema vähemalt 4 meetrine ning väljaku otsejoone ja halli seinakonstruktsiooni vahel vähemalt 6 meetrine kunstmuruga kaetud turvaala. Kui halli planeeritakse jooksuradasid, siis kunstmuruga kaetud turvaalad peaksid olema küljejoone taga vähemalt 1 meetrised ja otsajoone taga vähemalt 3 meetrised. Kui projekteeritaval maa-alal on ruumi vähe, siis toetatava väljaku mänguala peab olema minimaalselt 64x100m. 1.2. Toetatav jalgpallihall peab asuma koolide ja/või teiste haridusasutuste vahetus läheduses (ca 500m) ning arvestama võimalikult hästi ligipääsetavuse jt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega1. Oluline on hea ühendus ühistranspordiga. 1.3. Taotleja peab tagama, et toetatava jalgpalliväljaku kunstmuru vastab rahvusvahelise jalgpalli assotsiatsiooni (FIFA) nõuetele. Pakutav muru peab olema testitud paigaldusjärgselt FIFA Quality Pro standardi järgi. Kunstmuru lible tüüp – monofilament ja lible tooraine – polüeteen. Kunstmuruväljak peab olema rajatud vähemalt 20mm paksuse elastuskihiga. Kunstmuru peab olema taaskasutatav, mida kinnitab pakkumisega kaasas olev erapooletu testi aruanne vähemalt ülikooli uurimiskeskuse tasemel või tootja poolne kinnitus, et nad taaskäitlevad nende tarnitud kunstmuru. 1.4. Soovituslik on rajada väljakuvalgustus pneumohallita kasutamiseks pimedal ajal. 1.5. Soovituslik on rajada mänguväljaku juurde ka muid spordialasid võimaldav taristu, mida osaliselt või täielikult katab pneumohall. 2. Nõuded rajatavatele pneumohallidele: 2.1. Pneumohall peab katma nii mänguala kui ka minimaalselt 3 meetri laiuse turvala. 2.2. Vähemalt kahekordse membraanisüsteemiga pneumohall (soovitusliku kõrgusega 20 meetrit), mille soojusjuhtivuse U-väärtus on maksimaalselt 1,7 W/m2K. Pneumohall peab vastama Eestis kehtivatele tuleohutusnõuetele ja Päästeameti ettekirjutusele. 2.3. Soovituslik on rajada transpordisissepääsud (sisemõõtmed h=3,5 × b=3 × l=8 m), 1 tk. 2.4. LED-valgustussüsteem (väljaku valgustustihedus vähemalt 500 luksi; soovituslikult hajuslahendusega ja postivabalt ning valgustussüsteemi juhtimine DALI tehnoloogiaga). 2.5. Automaatne sissepuhke- ja avariisüsteem. 2.6. Halli peab olema võimalik kütta. 3. Juhul, kui kohalik omavalitsus soovib rajada kunstmuruväljaku ja katta selle statsionaarse halliga, siis kohalduva järgnevad tingimused: 3.1. Rajatava statsionaarse halliga samas tõmbekeskuses peab olema välijalgpalliväljak, mille mänguala on minimaalselt 64x100m. Antud tingimusele vastavust kinnitab pärast informatsiooni saamist Kultuuriministeerium. 3.2. Rajatava statsionaarse halli väljak peab vastama punktis 1 ja selle alapunktides kirjeldatud nõuetele, välja arvatud punkt 1.4, mida ei ole võimalik kohaldada. 3.3. Statsionaarne hall, mille katuseharja kõrgus on minimaalselt 20m ja külgseina välismõõt on minimaalselt 6 meetrit ning mis katab nii mängu- kui ka turvaala, peab olema rajatud vastavalt ehitusseadustikule ja vastama Eestis kehtivatele tuleohutusnõuetele ja Päästeameti ettekirjutusele. 3.4. Soovituslik on rajada transpordisissepääs (sisemõõtmed h=3,5m × b=3m), 1 tk. 3.5. LED-valgustussüsteem, mille valgustihedus on vähemalt 500 luksi ning mis on juhitav DALI tehnoloogiaga. 3.6. Halli peab olema võimalik kütta. 1 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf 4/3