Sissetulev kiriAvalik
Kiri
Kultuuriministeerium · 24. märts 2022
- Viit
- 10-10/775-1
- Registreeritud
- 24. märts 2022
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Kirjandusmuuseum
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
- Sari
- 10-10 Kirjavahetus kirjanduse ja kirjastuste valdkonda puudutavates küsimustes
- Toimik
- 10-10/2022 Kirjavahetus kirjanduse ja kirjastuste valdkonda puudutavates küsimustes
- Vastutaja
- Asta Trummel
- Lahendamise tähtaeg
- 22. aprill 2022
Sisu (failidest)
Tiit Terik
Kultuuriministeerium Meie: 24.03.2022 nr 2.1-15/22/8
Suur-Karja 23
10148 Tallinn
Eesti Raamatu Aasta 2025
Lp. minister Tiit Terik
2021.aasta jaanuaris kutsus tollane kultuuriminister kokku komisjoni, mille ülesandeks oli 2025.
aasta Eesti Raamatu Aasta tähistamise korraldamine. Põhjuseks, et siis möödub 500 aastat
esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest ning see annaks võimaluse pühenduda nii
eestikeelse raamatu kui nähtuse teaduslikule uurimisele kui ka raamatu ja keele arengu
tutvustamisele, seega eestikeelse kultuuri ajaloo, praeguse seisu ning tulevikuvõimaluste
tutvustamisele.
Andmed kõne all olevatest, 1525. aasta sügisel katoliiklikus Lübeckis arestitud raamatutest
põhinevad 1958. aastal leitud kohaliku toomdekaani Johannes Brandesi peetud ladinakeelse
toomkapiitli protokolliraamatu sissekannetel. Neist saame teada, et vaadis, mis sisaldas luterlikke
raamatuid, olid ka Missas in vulgari Livonico, Lettico et Estonico. Sellest leiust ja sellega
kaasnevatest oletustest on kirjutanud muuhulgas Eesti ajaloolased Jüri Kivimäe ja Vello Helk.
Kahjuks pole Lübeckis arestitud vaadis olnud raamatute nimekirja avastatud. Jüri Kivimäe leiab,
et arvatavasti oli osalt tegemist rahvakeelse ristimistalituse tekstidega. Ta viitab Martin Lutheri
ülemsaksakeelsele Das Taufbüchlein, mis trükiti esmakordselt Wittenbergis 1523. aastal, kuna
rahvakeelsed missalaulmise tekstid võivad olla seoses Martin Lutheri samal aastal ilmunud
töökesega Formula missae, mis 1524. aastal olid ilmunud ka saksakeelses tõlkes. Igal juhul ei
saanud pidada saksakeelset ega ka eestikeelset jumalateenistust täielikult ilma vastava
kirjanduseta. Selle taustal järeldab Jüri Kivimäe, et alamsaksakeelsete ja eestikeelsete vaimulike
trükiste muretsemine 1525. aastal oli vähemalt Tallinna reformaatorite tarbeks väga tõenäoline.
Tellitud partii peeti aga Lübeckis kinni ja võib-olla põletati 1525. aastal kindluse mõttes need
kahtlased läti- ja eestikeelsed trükised koos luterlike saksakeelsetega Lübecki kohalikul turul,
nagu pakub välja Vello Helk.
Eestikeelse raamatu loos on palju huvitavaid tahke ja eestikeelse trükisõna tähendust meie rahva
kujunemisloos ei ole võimalik ülehinnata. Seepärast soovin teada, kas on plaanis Eesti Raamatu
Aasta korraldamiseks moodustatud komisjon kokku kutsuda? Arvan, et see oleks oluline. Eesti
Kirjandusmuuseum on valmis jätkuvalt panustama.
Tervitades
Tõnis Lukas
Eesti Kirjandusmuuseumi direktor
/allkirjastatud digitaalselt/