Kiri

Tiit Terik Kultuuriministeerium Meie: 24.03.2022 nr 2.1-15/22/8 Suur-Karja 23 10148 Tallinn Eesti Raamatu Aasta 2025 Lp. minister Tiit Terik 2021.aasta jaanuaris kutsus tollane kultuuriminister kokku komisjoni, mille ülesandeks oli 2025. aasta Eesti Raamatu Aasta tähistamise korraldamine. Põhjuseks, et siis möödub 500 aastat esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest ning see annaks võimaluse pühenduda nii eestikeelse raamatu kui nähtuse teaduslikule uurimisele kui ka raamatu ja keele arengu tutvustamisele, seega eestikeelse kultuuri ajaloo, praeguse seisu ning tulevikuvõimaluste tutvustamisele. Andmed kõne all olevatest, 1525. aasta sügisel katoliiklikus Lübeckis arestitud raamatutest põhinevad 1958. aastal leitud kohaliku toomdekaani Johannes Brandesi peetud ladinakeelse toomkapiitli protokolliraamatu sissekannetel. Neist saame teada, et vaadis, mis sisaldas luterlikke raamatuid, olid ka Missas in vulgari Livonico, Lettico et Estonico. Sellest leiust ja sellega kaasnevatest oletustest on kirjutanud muuhulgas Eesti ajaloolased Jüri Kivimäe ja Vello Helk. Kahjuks pole Lübeckis arestitud vaadis olnud raamatute nimekirja avastatud. Jüri Kivimäe leiab, et arvatavasti oli osalt tegemist rahvakeelse ristimistalituse tekstidega. Ta viitab Martin Lutheri ülemsaksakeelsele Das Taufbüchlein, mis trükiti esmakordselt Wittenbergis 1523. aastal, kuna rahvakeelsed missalaulmise tekstid võivad olla seoses Martin Lutheri samal aastal ilmunud töökesega Formula missae, mis 1524. aastal olid ilmunud ka saksakeelses tõlkes. Igal juhul ei saanud pidada saksakeelset ega ka eestikeelset jumalateenistust täielikult ilma vastava kirjanduseta. Selle taustal järeldab Jüri Kivimäe, et alamsaksakeelsete ja eestikeelsete vaimulike trükiste muretsemine 1525. aastal oli vähemalt Tallinna reformaatorite tarbeks väga tõenäoline. Tellitud partii peeti aga Lübeckis kinni ja võib-olla põletati 1525. aastal kindluse mõttes need kahtlased läti- ja eestikeelsed trükised koos luterlike saksakeelsetega Lübecki kohalikul turul, nagu pakub välja Vello Helk. Eestikeelse raamatu loos on palju huvitavaid tahke ja eestikeelse trükisõna tähendust meie rahva kujunemisloos ei ole võimalik ülehinnata. Seepärast soovin teada, kas on plaanis Eesti Raamatu Aasta korraldamiseks moodustatud komisjon kokku kutsuda? Arvan, et see oleks oluline. Eesti Kirjandusmuuseum on valmis jätkuvalt panustama. Tervitades Tõnis Lukas Eesti Kirjandusmuuseumi direktor /allkirjastatud digitaalselt/