Kiri

Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses põhikooli lõpetamise ja hindamise korraldusega 2021/2022. õppeaastal “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 ja § 30 lõike 6 ning Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 alusel. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Pille Kõiv (tel 735 0118 ; [email protected] ) ning õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käesoleval juhul muudetakse kolme Vabariigi Valitsuse määrust - 13. augusti 2010. a määrust nr 113 “Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid”; 16. detsembri 2010. a määrust nr 182 “Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” ning 6. jaanuari 2011. a määrust nr 1 “Põhikooli riiklik õppekava”. Kõikide nimetatud määruste rakendussätteid täiendatakse uue regulatsiooniga, mis puudutab käimasolevat (s.o 2021/2022.) õppeaastat. Muudatuse kehtestamise vajadus Ühtsed põhikooli lõpueksamid on osa riiklikust õpitulemuste välishindamise süsteemist. PGS § 34 lõike 1 kohaselt on õpitulemuste välishindamise eesmärk anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkusest koolis ning anda riigile vajalikku informatsiooni hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Alates 2020. aasta kevadest on COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusest (edaspidi COVID-19 ) tingitud epidemioloogilisest olukorrast lähtudes olnud koolikorraldus ebastabiilne. Õpilased on olnud nii üleriigiliselt kui ka piirkonniti lühemat ja pikemat aega distantsõppel. See tähendab, et täna 9. klassis õppivad õpilased on olnud sunnitud distantsõppel olema ka juba 7. ja 8. klassis õppides, ehk suure osa III kooliastmes õppimise ajast. Näiteks eelmisel kevadel (2021) olid Harju- ja Ida-Virumaa 10.-11. klassi õpilased 15 nädalat (75 õppepäeva) distantsõppel ning 5.-8. klassi lapsed 13 nädalat (65 õppepäeva) distantsõppel. Üle Eesti olid kõige väiksemad ehk 1.-4. klassi lapsed kokku 7 nädalat (35 õppepäeva) ja üheksandikud 9 nädalat (45 õppepäeva) distantsõppel. Kuigi käesoleval õppeaastal ei suunanud valitsus koole distantsõppele, on õppeaasta jooksul olnud viiruse leviku takistamise eesmärgil osaliselt distantsil paljud koolid üle Eesti. Mitmete koolide poolt on distantsõpet 2021. aasta sügisel ja 2022. a alguses rakendatud seejuures korduvalt. Näiteks on koolid kiirtestimise iganädalasele küsimustikule vastates teada andnud (distantsõppe küsimust küsisime vahemikus 21. jaanuar - 18. veebruar 2022), et jaanuari teises pooles oli 40% üldhariduskoolides vähemalt üks klass distantsõppele suunatud ja kokku oli distantsõppel vähemalt 15 600 õpilast. Veebruari esimesel nädalal oli tervikuna distantsõppel 35 üldhariduskooli ja osalisel distantsõppel (st distantsõpet rakendati vähemalt ühele kooliastmele või klassile või eneseisolatsioonis olevatele õpilastele) olid ligikaudu pooled üldhariduskoolid. Kokku oli seega distantsõppel hinnanguliselt 30 000 õpilast. Veebruari koolivaheajaeelsel nädalal oli ligikaudu 10 000 õpilast distantsõppel. Õpilaste ja õpetajate seas tehtud uuringute põhjal saame öelda, et distantsõpe ei ole kontaktõppega samaväärne ( HYPERLINK "https://www.hm.ee/sites/default/files/tlu_raport_distantsope_yldharidus_2810.pdf" Tammets et al ., 2021 ; Üldhariduskoolide rahuloluküsitlus, 2021 ). Näiteks Tallinna Ülikooli distantsõppe uuringus ( Tammets et al ., 2021) hindas 28% õpilastest distantsõpet vähem tõhusaks kui tavaõpet ja 27% hinnangul tulid nad distantsõppe vormis õppimisega halvemini toime. 50% õpetajatest leidis, et distantsõpe oli vähem efektiivne kui tavapärane õppekorraldus ja 42% õpetajate hinnangul omandasid õpilased ainekava materjali vähem. Üldhariduskoolide 2021. aasta rahuloluküsitluse (2021) tulemuste kohaselt oli distantsõppel õpitavast arusaamisega raskusi keskmiselt igal viiendal õpilasel ja iseseisva õppimisega 10-15% õpilastel. Ka eelmise aasta põhikooli lõpueksamite tulemused olid nii eesti keeles kui ka matemaatikas varasemate aastatega võrreldes madalamad, mis võib olla tingitud distantsõppest. Näiteks keskmised tulemused langesid 2021. aastal matemaatikas 17 protsendipunkti (aastal 2019 nt keskmine 73%, aastal 2021 55,9%), eesti keeles 6,6 protsendipunkti ja eesti keel teise keelena eksamil 4,4 protsendipunkti võrra. Kõigi kolme eksami puhul oli keskmine tulemus 2021. aastal madalam 2016-2019 aastate keskmisest. Haridusvaldkonna partneritest Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit ja Eesti Koolijuhtide Ühendus avaldasid 1. märtsil 2022. a saadetud kirjas seisukohta, et sel kevadel tuleks sarnaselt kahele eelnevale aastale loobuda põhikooli lõpueksamil lävendist. „ Näeme siiski, et viimased paar aastat on tulenevalt pandeemiast vaatamata kogu haridusrahva pingutustele mõjunud õpilaste teadmistele halvasti. /…/ Selle aasta põhikooli lõpetajatel on olnud õppimises lünki juba alates seitsmendast klassist,“ kirjutavad ministeeriumi strateegilised partnerid oma pöördumises. Arvestades eeltoodut on oluline kehtestada 2021/2022. õppeaasta osas põhikooli lõpetamise tingimused selliselt, et tagatud oleks asjakohane ja võimalikult objektiivne ning võrreldav tagasiside saavutatud õpitulemustest, kuid seda viisil, mis tekitab niigi keerulistes oludes õppinud lõpuklasside õpilastel võimalikult vähe täiendavat pinget ja stressi. Seega sätestatakse eelnõuga, et põhikooli lõpueksamid toimuvad ja neil osalemine on põhikooli lõpetamiseks kohustuslik, kuid eksamitulemusest ei sõltu põhikooli lõpetamine. Kuigi eksamitulemused ei ole sel aastal aluseks põhikooli lõpetamise otsuse tegemisel, on need siiski oluliseks sisendiks järgmisele haridustasemele, kus põhikoolilõpetajad õpinguid jätkavad. Gümnaasiumid ja kutseõppeasutused saavad eksamitulemusi arvestada õpilaste vastuvõtmisel, samuti on eksamitulemused oluliseks sisendiks tulevase õppetöö kavandamisel ja õpilaste toetamiseks vajalike tingimuste loomisel juhul, kui tekkinud on õpilüngad. Teine oluline muudatus, kus eksamit ei hinnata enam hindega, vaid protsendina eksami maksimaalsest tulemusest, aitab liikuda hariduses nüüdisaegse õpikäsituse suunas. Protsentide kasutuselevõtt on positiivne nihe suurema informatiivsuse suunas, mis võimaldab õpilasel saada täpsema info oma tulemuste kohta, et teha teadlikumalt jõukohaseid edasiõppimise plaane. Näiteks hinde “3”/“rahuldav“ asemel on võimalik näha õpilase tulemusi skaalal 50–74%, mis on tunduvalt informatiivsem. Kutseõppeasutus või gümnaasium, kus õpilane soovib õppimist jätkata, saab läbipaistvama aluse näiteks tasemerühmade, õppe kohandamise vmt planeerimiseks juba õpilaste kooli vastuvõtmise etapis. Haridus- ja Teadusministeerium on alustanud ühiskonnas diskussiooni ka alaliselt põhikooli lõpueksamite hindega hindamise asendamiseks lahendusega, mis tagab paremini eksamitulemuste läbipaistvuse, tõlgendamise selguse ja kasutusväärtuse. Selleks tuleks eksamitööd hinnata protsendiga eksami maksimaalsest tulemusest. Haridus- ja teadusministeerium alustab lõpueksamite arendamist gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse sisseastumiseksamiteks. See muudatus tähendab eksami aegade määramise aluste muutmist, lisaeksami tegemist riiklikuna ja eksami kui hindamisvahendi eristusvõime suurendamist. Viimane muudatus tähendab seda, et peame muutma eksamitööd selliseks, mis aitavad erinevate eesmärkidega gümnaasiumitel leida ja kutsuda enda juurde õppima just neid õpilasi, kelle eesmärgid kooli omaga ühtivad. Peame oluliseks jätkuvat dialoogi erinevate valdkonna partneritega põhikooli lõpetamistingimuste ja välishindamise teemal, võttes aluseks uusimad teaduslikud seisukohad, sh et pingeline testimise olukord ei paranda õpilase sooritust ja (edasiõppimise) motivatsiooni, mõjub negatiivselt õppimisega seotud hoiakutele ning kõrge ärevus eksamisituatsioonis moonutab tegelikke õpitulemusi. Õppimise tulemuslikkusele aitavad kaasa kogu õppeprotsessi vältel pingutust nõudvad õpiülesanded, mitte harvad ja kõrge panusega testimised ning õppeprotsessi lõimitud testimised, mis võimaldavad saada tagasisidet oma hetketeadmiste ja arenguvajaduste kohta. See peab olema lähtekoht tulevaste diskussioonide jätkamiseks ja õppimist toetavate hindamislahenduste leidmiseks. Muudatuse sisu Eelnõu kohaselt kehtestatakse 2021/2022. õppeaastal lõpueksamite osas regulatsioon, mille kohaselt lõpueksami tulemus esitatakse protsendina maksimaalsest tulemusest, ilma seda hindeks ümber teisendamata ning tulemus kantakse ka põhikooli lõputunnistusele. Põhikooli lõpetamine ei ole seotud eksamitulemusega. Eelnõuga sätestatakse olukord, kus kõik põhikooli riikliku õppekava järgi õppivad õpilased peavad küll põhikooli lõpetamiseks sooritama seaduses ette nähtud lõpueksamid, mis annavad objektiivse pildi õpilase teadmiste tasemest põhikooli lõpus, kuid eksamitulemus ei ole põhikooli lõpetamise otsuse tegemisel määrav. Määruse paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrust nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“. Määruse 6. peatükki täiendatakse §-iga 20 3 . Lisatava rakendussätte kohaselt kannab kool 2021/2022. õppeaastal põhikooli lõpueksamite kohta hinnetelehele põhikooli lõpueksamite ained ja õpilase tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest numbrite asemel. Tavapäraselt kannab kool muudetava määruse § 11 lõike 4 punkti 13 kohaselt põhikooli lõpueksamitega seoses hinnetelehele eksamite ained ja hinded numbrite ja sõnadega. Ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele eksami puhul kannab kool hinnetelehele informatsiooni, kas õpilane sooritas B1- või B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele eksami, ning eksamitulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest. See täiendus on vajalik selleks, et muudetava määruse § 11 lõike 5 kohaselt kannab kool ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele eksami puhul hinnetelehele lisaks informatsioonile, kas õpilane sooritas B1- või B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele eksami ja eksamitulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest ka lisaks hinde. Määruse paragrahviga 2 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrust nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” §-ga 5 3 . Nimetatud paragrahviga nähakse ette erisused põhikooli lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal lihtsustatud õppes. Lõikes 1 nimetatakse ära lõpetamise tingimused - õppeaasta viimased aastahinded vähemalt “rahuldavad” ja eesti keele, matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami tegemine (eksamite puhul ei sõltu kooli lõpetamine saavutatud tulemusest). Rakendussättes viidatakse ka võimalusele, et juhul, kui aastahinne on esitatud vormis „arvestatud/mittearvestatud”, on lõpetamise tingimuseks aastahinne „arvestatud”. Täpsustus on vajalik, kuna sõltuvalt õpilase õppekavast võib olla vajalik esitada mõnes aines eelmisel õppeaastal saadud kokkuvõttev hinne ka lõputunnistusel ning arvestada seda lõpetamisel. Nt juhul, kui õpilasel oli individuaalne õppekava ja ta lõpetas õppeaine eelmisel aastal. Loodusõpetus lõpeb 7. klassis (juhul, kui õpilane õppis eelmisel õppeaastal 7. klassis, siis võib ka järgmisel õppeaastal olla vajalik erisus ette näha). Lõikes 2 nähakse sarnaselt määruse põhitekstiga ette kooli lõputunnistuse saamise võimalus „nõrga” või „puuduliku” tulemuse korral (õppeainete aastahinnetes). Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik”. Sel aastal aga ei arvestata selle otsuse tegemisel lõpueksamite tulemusega. Määruse paragrahviga 3 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrust nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” §-ga 25 3 , kus sätestatakse erisused põhikooli lõpetamisel 2021/2022. õppeaastal. Lõikes 1 nimetatakse ära millistele tingimustele peab lõpetaja põhikooli lõpetamisel vastama - põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt “rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud § 15 lõikes 8 nimetatud loovtöö ning kes on sooritanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt põhikooli lõpetamiseks nõutavad lõpueksamid, sõltumata eksami tulemusest. Ehk et tingimused on jaotatavad kolmeks. Õppeainete viimaste aastahinnete osas lõpetamise tingimusi võrreldes tavapärase olukorraga ei muudeta ja nõutavad on vähemalt „rahuldavad” hinded. Nagu tavapäraselt, nii ka sel aastal võib õ ppenõukogu otsusel õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik”. Rakendussättes viidatakse ka võimalusele, et juhul, kui aastahinne on esitatud kujul „arvestatud/mittearvestatud”, on lõpetamise tingimuseks aastahinne „arvestatud”. Täpsustus on vajalik, kuna sõltuvalt õpilase õppekavast võib olla vajalik esitada mõnes aines eelmisel õppeaastal saadud kokkuvõttev hinne ka lõputunnistusel ning arvestada seda lõpetamisel. Nt juhul, kui õpilasel oli individuaalne õppekava ja ta lõpetas õppeaine eelmisel aastal. Loodusõpetus lõpeb 7. klassis (juhul, kui õpilane õppis eelmisel õppeaastal 7. klassis, siis võib ka järgmisel õppeaastal olla vajalik erisus ette näha). Kolmas põhikooli lõpetamise tingimus on lõpueksamite sooritamine. Ka 2021/2022. õppeaastal tehakse tavapärased põhikooli lõpueksamid (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõige 3), kuid käimasoleva õppeaasta erisusena ei sõltu põhikooli lõpetamine eksamitulemusest. Kuna sel aastal ei hinnata eksami sooritamise rahuldavat taset, siis puudub vajadus sooritada riikliku eksami ebaõnnestumisel korduseksam koolieksamina. Põhikoolilõpetaja, kes eksamiplaanis ettenähtud eksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel, sooritab korduseksami koolieksamina. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega sätestatakse käesoleval - 2021/2022. õppeaastal põhikooli lõpetamise tingimused ehk millistel tingimustel täna 9. klassis õppivad õpilased, kes valmistuvad põhikooli lõpetamiseks, kooli lõpetavad. Eksamitulemus ei ole 2021/2022. õppeaastal põhikooli lõpetamise otsuse tegemise aluseks. Samas on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõikes 3 nimetatud lõpueksamite sooritamine põhikooli lõpetamiseks kohustuslik. Põhikooli lõpueksami tulemus märgitakse lõputunnistuse hinnetelehele protsendina maksimaalsest tulemusest. Seeläbi on tagatud riiklik tagasiside õpitulemuste kohta põhikooli lõpus, mis võimaldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 34 lõikega 1 seatud eesmärgi täitmist - õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivse ja võrreldava tagasiside andmine riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkusest koolis, täitmist. Kuna sel aastal ei teisendata eksami tulemust eksami sooritamise „rahuldavaks“ tasemeks, siis puudub vajadus sooritada riikliku eksami ebaõnnestumisel korduseksam koolieksamina. See vähendab koolide koormust korduseksamite korraldamisel ja õpilaste testimiskoormust. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Keelepööre, Eesti Klassiõpetajate Liit, Eesti Matemaatika Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Partneritega, kellele eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks, toimus 9. märtsil 2022. a ka videoarutelu, mille käigus väljendasid kõik kohtumisel kohal olnud organisatsioonid eelnõuga lahendatavale ettepanekule toetust. Arutelult puudus Eesti Emakeeleõpetajate Selts, kuid kes saatis oma seisukoha kirjalikult nii Riigikogu Kultuurikomisjonile kui ka ministrile, milles nad ei toetanud ajutiselt sel õppeaastal lävendi kaotamist. Liina Kersna minister EELNÕU 1 4 . 03 . 2022 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses põhikooli lõpetamise ja hindamise korraldusega 202 1 /202 2 . õppeaastal 286385 -3144520 Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 ja § 30 lõike 6 ning Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ 6. peatükki täiendatakse §-ga 20 3 järgmises sõnastuses: „ § 20 3 . Põhikooli lõpueksami tulemuse kandmine hinnetelehele 2021/2022. õppeaastal (1) 2021/2022. õppeaastal kannab kool põhikooli lõpueksamite kohta hinnetelehele põhikooli lõpueksamite ained ja õpilase tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest. (2) Ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele eksami puhul kannab kool hinnetelehele informatsiooni, kas õpilane sooritas B1- või B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele eksami ning eksamitulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest.”. § 2. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ muutmine Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrust nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” täiendatakse §-ga 5 3 järgmises sõnastuses: „ § 5 3 . Erisused põhikooli lõpetamisel 2021/2022. õppeaastal lihtsustatud õppes (1) 2021/2022. õppeaastal lõpetab põhikooli õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami, sõltumata eksami tulemusest. (2) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik”.”. § 3. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ muutmine Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrust nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ täiendatakse §-ga 25 3 järgmises sõnastuses: „ § 25 3 . Erisused põhikooli lõpetamisel 2021/2022. õppeaastal (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” või „arvestatud”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud § 15 lõikes 8 nimetatud loovtöö ning kes on sooritanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt põhikooli lõpetamiseks nõutavad lõpueksamid, sõltumata eksami tulemusest. (2) Õppenõukogu otsusel võib 2021/2022. õppeaastal õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik”. (3) Põhikoolilõpetaja, kes eksamiplaanis ettenähtud eksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel, sooritab korduseksami koolieksamina.“. Kaja Kallas p eaminister Liina Kersna haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 22.03.2022 nr 8-1/22/1363 Eesti Linnade ja Valdade Liit Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses põhikooli lõpetamise ja hindamise korraldusega 2021/2022. õppeaastal“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 5 tööpäeva jooksul, kuna eelnõu on väga kiireloomuline. Lisaks loodame, et seni peetud diskussioonid ja saavutatud kokkulepped võimaldavad pakutud lahendusega käesoleval õppeaastal edasi minna. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. VV määruse eelnõu_10032022; 2. VV määruse seletuskiri_10032022. Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Õpetajate Liit Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Logopeedide Ühing Eesti Koolipsühholoogide Ühing Eesti Eripedagoogide Liit Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Eesti Lastevanemate Liit Eesti Keelepööre Eesti Klassiõpetajate Liit Eesti Matemaatika Selts Eesti Emakeeleõpetajate Selts Indrek Kilk 735 0144 [email protected] 2 (2) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-0326 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses põhikooli lõpetamise ja hindamise korraldusega 2021/2022. õppeaastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b7ba9642-009f-43d0-9b90-fa6b7c2f1076 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b7ba9642-009f-43d0-9b90-fa6b7c2f1076?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main