Kiri

Riigikogu juhatus Meie: 17.03.2022 nr 2-6/22-00588-1 Seaduseelnõu algatamine Vabariigi Valitsus algatab Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 17. märtsil 2022. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu kahel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri kümnel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde neljal lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson 693 5655 [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  EELNÕU Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seadus § 1. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused: paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „rahvus- ja parlamendiraamatukogudele“ sõnadega „ning puudega inimestele kavandatud teenustele“; paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Rahvusraamatukogu ülesanded hoiuraamatukoguna on: 1) üleriigilise vähe kasutatavate trükiste hoiukogu moodustamine, et talletada Eesti teistest raamatukogudest üle antud säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast võõrkeelset kirjandust, ning selle raamatukogudele ja lugejatele kättesaadavaks tegemine; 2) teistelt raamatukogudelt ning muudelt asutustelt ja isikutelt väljaannete vastuvõtmine vahetuskogusse ning nende vahendamine raamatukogudele ja teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele oma kogude täiendamiseks või hävinud väljaannete asendamiseks. (4 2 ) Rahvusraamatukogu ülesanded pimedate raamatukoguna on: 1) pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis väljaannete valmistamine, komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 2) pimedate ja vaegnägijate tegevust, rehabilitatsiooni ja õpetamist käsitlevate tavakirjas väljaannete komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine.“. § 2. Autoriõiguse seaduse muutmine Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsevat Eesti Pimedate Raamatukogu“ sõnadega „Eesti Rahvusraamatukogu“; 2) paragrahvi 25 5 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti Pimedate Raamatukogu“ sõnadega „Eesti Rahvusraamatukogu“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. J üri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus 21 . märtsi l 2022. a nr 2-6/22-00588 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 2 Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga täiendatakse Eesti Rahvusraamatukogu ülesandeid Eesti Hoiuraamatukogu ja selle struktuuriüksuse Eesti Pimedate Raamatukogu seniste ülesannetega, kuna Eesti Hoiuraamatukogu tegevus eraldiseisva riigiasutusena on plaanis lõpetada. Eesti Rahvusraamatukogu on avalik-õiguslik juriidiline isik ja Eesti Hoiuraamatukogu on Kultuuriministeeriumi hallatav riigiasutus. Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded on sarnased ja osaliselt kattuvad Eesti Rahvusraamatukogu ülesannetega. Mõlema asutuse pakutavad teenused on tihedalt seotud kogu raamatukoguvõrgu toimimisega. Sarnaseid ülesandeid täitvate asutuste eraldiseisvana pidamine takistab aga teenuste innovatsiooni ja sidusust. Eesti Rahvusraamatukogule lisanduvad järgmised ülesanded: üleriigilise vähe kasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu moodustamine ja selle kättesaadavaks tegemine; teistelt raamatukogudelt ning muudelt asutustelt ja isikutelt väljaannete vastuvõtmine vahetuskogusse ning nende vahendamine raamatukogudele ja teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele oma kogude täiendamiseks või hävinud väljaannete asendamiseks; 3) pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis väljaannete valmistamine, komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 4) pimedate ja vaegnägijate tegevust, rehabilitatsiooni ja õpetamist käsitlevate tavakirjas väljaannete komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 5) Euroopa Komisjonile teabe edastamine autoriõiguse seaduses sätestatud õiguse – teha teosest pimeda, vaegnägija või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta ligipääsetavas vormis koopia ja seda mittetulunduslikel alustel levitada, üldsusele suunata või üldsusele kättesaadavaks teha – kasutamise kohta. Eelnõu panustab riigireformi elluviimisesse, konsolideerides sarnased avalikud teenused. Eesti Hoiuraamatukogu ja selle struktuuriüksuse Eesti Pimedate Raamatukogu teenuste liitmisel Eesti Rahvusraamatukogu teenustega tagatakse teenuste järjepidevus ja jätkusuutlikkus ning Eesti Rahvusraamatukogu tugistruktuuride toel tekib teenuste arendamise võimekus. Muudatus tagab elanikkonna vajadustega arvestava terviklikuma ja tõhusama väljaannete säilitamise ning kasutajasõbralikuma väljaannete kättesaadavaks tegemise. Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse autoriõiguse seaduse sätteid, mis on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 5). Eelnõuga muudetakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi ERRS ) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 40 ja autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS ) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 28.12.2021, 3. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eesti Hoiuraamatukogu (edaspidi ka hoiuraamatukogu ) tegevuse lõpetamise ja selle ülesannete (sealhulgas Eesti Pimedate Raamatukogu (edaspidi ka pimedate raamatukogu ) ülesannete) Eesti Rahvusraamatukogule (edaspidi ka rahvusraamatukogu ) üleandmise eesmärk on hoiu- ja pimedate raamatukogu teenuste sidusa ja jätkusuutliku arengu tagamine ning raamatukoguteenuse killustatuse vähendamine. Kavandatavate muudatustega tagatakse asjaomaste sihtrühmade huve arvestav säilitamist väärivate võõrkeelsete väljaannete kogu, taaskasutuseks kasutamisväärtusega raamatute ringlus ning mugavam ruum ja teenus pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega inimestele. Hoiuraamatukogu on Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM ) valitsemisalas tegutsev ja ministeeriumi hallatav riigiasutus, mis moodustati kultuuri- ja haridusministri 30. detsembri 1994. a käskkirja nr 271 alusel. Varem oli hoiuraamatukogu rahvusraamatukogu struktuuriüksus. 2004. aasta 1. jaanuaril alustas hoiuraamatukogu filiaalina tegutsemist pimedate raamatukogu. Alates 2010. aasta 1. juunist tegutseb pimedate raamatukogu hoiuraamatukogu osakonnana. Kultuuriministri 1. juuni 2010. a määruse nr 3 „Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärus“ (edaspidi ka hoiuraamatukogu põhimäärus ) § 3 lõike 1 kohaselt on hoiuraamatukogu põhiülesanded: 1) moodustada üleriigiline vähekasutatavate trükiste hoiukogu, talletades Eesti teistest raamatukogudest üleantud säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast kirjandust ning teha see kättesaadavaks raamatukogudele ja lugejatele; võtta vahetuskogusse vastu teistelt raamatukogudelt, asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt teavikuid ning vahendada neid raamatukogudele oma kogude täiendamiseks või hävinud teavikute asendamiseks; valmistada, komplekteerida, säilitada ja teha kättesaadavaks heliraamatuid, -ajakirju, ajalehti, punktkirjas ja elektroonilisi teavikuid ning puuteraamatuid nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega lugejatele. Loetletud ülesanded, ennekõike teavikute pikaajaline säilitamine ja ringluse korraldamine, on sarnased ja osaliselt kattuvad rahvusraamatukogu ülesannetega. Näiteks vähe kasutatavate väljaannete üleriigilise kättesaadavuse parandamiseks on rahvusraamatukogu algatanud projekti „Raamatud liikuma!“, mis on otseses seoses hoiuraamatukogu säilitus- ja vahetuskogu teenustega. Mõlema asutuse pakutavad teenused on tihedalt seotud kogu raamatukoguvõrgu toimimisega. Sarnaseid ülesandeid täitvate asutuste eraldiseisvana pidamine takistab aga teenuste innovatsiooni ja sidusust. Hoiuraamatukogu ja rahvusraamatukogu teenuste eraldatus pärsib ka puudega inimeste ligipääsu märkimisväärsele hulgale väljaannetele. Näiteks võiks rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR, kuhu laekuvad nii säilituseksemplari seaduse, kui komplekteerimispõhimõtete alusel uued Eesti väljaanded, ka nägemispuudega inimestele mugavamalt nii arvuti- kui ka autoriseeritud töökohtadel ligipääsetavaks teha. Rahvusraamatukogu digitaalsete teenuste sidus arendamine hoiuraamatukogu struktuuriüksuse pimedate raamatukogu veebiraamatukogu teenusega, võimaldaks parandada huviliste ligipääsu suurele hulgale digitaalsele teabele. KuM viis 2021. aastal hoiuraamatukogus läbi auditi, mille järeldused kinnitavad kavandatavate muudatuste põhjendatust. Auditi kokkuvõttes väljatoodud olulisemad tähelepanekud on järgmised: hoiuraamatukogus puudub asutuse toimimiseks vajalike tugiteenustega kaetus; hoiuraamatukogu teenuste tegevusi on võimalik ühendada rahvusraamatukogu teenustega ning leida vajalik sünergia ja kokkuhoid, sealhulgas tõsta teenuste kvaliteeti; teenuste ümberdisainimine ja liitmine võimaldab hinnata vajadust personalile ning sealt vahendeid vajadusel ümber suunata näiteks IT-süsteemide arendamiseks. Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK ), mis esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks 2020. aasta mais. Tegemist oli rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu VTK- ga , kus hoiuraamatukoguga seonduvat käsitleti ühe lahendamist vajava küsimusena laiemast raamatukogudega seotud probleemide ringist. Kuna hoiuraamatukogu rahvusraamatukoguga ühendamisega soovitakse edasi liikuda kiiremas tempos, kui VTK- le vastava mahuka eelnõu valmimiseks vajaminev aeg võimaldaks, on kõnealune küsimus muudest VTK-s kirjeldatud probleemidest lahutatud ja koostatud eraldi eelnõu. Hoiuraamatukoguga seonduva VTK osa kohta avaldas arvamust Eesti Pimedate Liit, kelle hinnangul peaks eriraamatukoguteenindust pakkuv pimedate raamatukogu olema eraldiseisev riigiasutus. KuM seda seisukohta ei toeta, sest see ei oleks teenuse kasutajatele pikas perspektiivis kasulik. Hoiuraamatukogus korraldatud auditi kokkuvõtte kohaselt ei ole tagatud hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutseva pimedate raamatukogu jätkusuutlikkus, sest näiteks veebiraamatukogu teenuste varundamiseks või arendamiseks puudub ka täna teenust pakkuval riigiasutusel vajalik tugistruktuur. Arvestades aga vaid hoiuraamatukogu kooseisus olevate pimedate raamatukogu teenistuskohtade arvu, mis on 2020. aasta lõpu seisuga 7,75 , ei saaks moodustada pimedate raamatukogust eraldi riigiasutust, loomata selle juurde tugiteenuste teenistuskohti, millest ühe osa moodustaksid ka IT-spetsialistide kohad. Uue riigiasutuse loomine ja riigiteenistujate arvu suurendamine oleks vastuolus riigireformi eesmärgiga. Rahvusraamatukogu toimib Eestis täna edukalt ka näiteks parlamendiraamatukoguna, kuigi ka see teenus on paljudes Euroopa riikides sarnaselt pimedate raamatukogu teenusega antud eraldi raamatukogudele (näiteks Soome Eduskunnan kirjasto ). Seega ei pea teatud ülesannete edukaks täitmiseks tingimata looma eraldi asutust, vaid vastupidi erinevate teenuste koondamine ühte asutusse võib võimaldada paremini tagada vajaliku tugistruktuuri teenuste kvaliteetseks pakkumiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 – ERRS-i § 3 lõiget 2 täiendatakse sõnadega „ning puudega inimestele kavandatud teenustele“. Kõnealuse sätte kehtiv sõnastus näeb ette, et rahvusraamatukogu juhindub oma eesmärgi täitmisel UNESCO soovitustest rahvus- ja parlamendiraamatukogudele. UNESCO on andnud soovitusi ka puudega inimestele kavandatud teenuste kohta ja kuna eelnõuga lisanduvad rahvusraamatukogule pimedate raamatukogu ülesanded, on asjakohane ka nendele soovitustele viidata. Eelnõu § 1 punkt 2 – ERRS-i § 4 täiendatakse lõigetega 4 1 ja 4 2 , millega sätestatakse rahvusraamatukogu ülesanded hoiuraamatukoguna ja pimedate raamatukoguna. Lõike 4 1 punktiga 1 lisatakse rahvusraamatukogule üleriigilise vähe kasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu moodustamise ning selle raamatukogudele ja lugejatele kättesaadavaks tegemise kohustus. Hoiukogu moodustamise eesmärk on talletada Eesti teistest raamatukogudest üle antud säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast (võõrkeelset) kirjandust. Seni on sama ülesanne olnud sätestatud hoiuraamatukogu põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 1. Kehtiva ERRS-i § 4 lõigetes 1–3 on nimetatud rahvusraamatukogu ülesanded rahvus-, parlamendi- ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukoguna. Need ülesanded on näiteks eesti keeles ja Eestis ilmunud ning Eestit käsitlevate või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate väljaannete ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste informatsiooni kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine ja kättesaadavaks tegemine. Nimetatud ülesannete kirjeldused aga ei kata kohustust võtta teistelt raamatukogudelt vastu säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast võõrkeelset kirjandust, mistõttu on ERRS-i § 4 täiendamine lõike 4 1 punktiga 1 vajalik. Lõike 4 1 punktiga 2 lisatakse rahvusraamatukogule ka seni puuduv vahetuskogu moodustamise ülesanne. Säte näeb ette, et rahvusraamatukogu võtab teistelt raamatukogudelt ning muudelt asutustelt ja isikutelt väljaandeid vastu vahetuskogusse ning vahendab neid raamatukogudele ja teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele oma kogude täiendamiseks või hävinud väljaannete asendamiseks. Seni on sarnane ülesanne olnud sätestatud hoiuraamatukogu põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 2. Võrreldes hoiuraamatukogu põhimääruses sätestatuga on ülesande sõnastust täiendatud selliselt, et väljaandeid võib lisaks raamatukogudele vahendada ka teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele. Seega võivad väljaannete taaskasutajad olla nii rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud kui ka näiteks haiglad, hooldekodud, muuseumid, lasteasutused, haridusasutused, Kaitsevägi, vanglad jne. Praktikas selline lahendus juba toimib. Väljaannete taaskasutuse soov võib tuleneda vajadusest luua uusi või täiendada olemasolevaid kogusid või asendada hävinud aga ka kulunud väljaandeid. Rahvusraamatukogu annab raamatukogudele ja teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele vahetuskogus olevaid väljaandeid üle tasuta, välja arvatud juhul kui sellega kaasneb näiteks transpordi- või pakiautomaadi kasutamise kulu. Lõike 4 2 punkti 1 kohaselt on rahvusraamatukogu üks ülesanne pimedate raamatukoguna pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis väljaannete valmistamine, komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. Seni on sarnaselt sõnastatud ülesanne olnud sätestatud hoiuraamatukogu põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 3. Võrreldes hoiuraamatukogu põhimääruses sätestatuga on sõnastust üldistatud ja ühtlustatud AutÕS-is sätestatuga. Nii näiteks on erinevat tüüpi väljaannete loetelu (heliraamatud, -ajakirjad, -ajalehed, punktkirjas ja elektroonilised teavikud ning puuteraamatud) asendatud sõnastusega „ligipääsetavas vormis väljaanded“ ning nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega lugejatele viitamise asemel kasutatud sõnastust „pimedad, vaegnägijad või muu trükikirja lugemise puudega isikud“. Lõike 4 2 punkt 2 näeb ette, et rahvusraamatukogu hakkab komplekteerima pimedate ja vaegnägijate tegevust, rehabilitatsiooni ja õpetamist käsitlevaid tavakirjas väljaandeid, mis on mõeldud inimestele, kel pole erivajadusi, kuid kes on seotud nimetatud sihtrühma toetamisega, näiteks lapsevanemad, eestkostjad, õpetajad, sotsiaal- või hooldekodu töötajad. Seni on samasisuline ülesanne olnud sätestatud hoiuraamatukogu põhimääruse § 3 lõike 2 punktis 9. Eelnõu § 2 punkt 1 – AutÕS-i § 25 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsevat Eesti Pimedate Raamatukogu“ sõnadega „Eesti Rahvusraamatukogu“. Tegemist on sättega, mille kehtiva sõnastuse kohaselt teavitavad AutÕSi § 25 2 lõikes 4 nimetatud pädevad üksused hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsevat pimedate raamatukogu, kui nad kasutavad teost või muud kaitstud objekti AutÕS-i § 25 3 lõike 1 punkti 2 alusel. AutÕS-i § 25 2 lõike 4 kohaselt on pädev üksus asjaomase AutÕS-i jao tähenduses valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse hallatav asutus või juriidiline isik, kes mittetulunduslikel alustel pakub soodustatud isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele. Soodustatud isik on sama paragrahvi lõike 2 kohaselt muust puudest sõltumata isik: 1) kes on pime; 2) kes on sellise nägemiskahjustusega vaegnägija , mille tõttu tema nägemisvõime ei ole parandatav samaväärseks sellise isiku nägemisvõimega, kellel niisugust kahjustust ei ole, ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teost samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist kahjustust ei ole; 3) kellel on taju- või lugemispuue ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teost samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist puuet ei ole, või 4) kes on füüsilise puude tõttu muul viisil võimetu raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama. Muudetavas sättes viidatud AutÕS-i § 25 3 lõike 1 punkt 2 puudutab pädeva üksuse õigust teha teosest või muust kaitstud objektist, millele tal on õiguspärane juurdepääs, tasu maksmiseta ning ilma, et selleks oleks vaja autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja luba, ligipääsetavas vormis koopia ja seda mittetulunduslikel alustel levitada, üldsusele suunata või üldsusele kättesaadavaks teha, et võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule või pädevale üksusele soodustatud isiku ainukasutuseks. Seni pimedate raamatukogu, eelnõu kohaselt rahvusraamatukogu teavitamine teose või muu kaitstud objekti kasutamisest kirjeldatud otstarbel on vajalik seoses AutÕS-i § 25 5 lõikes 2 sätestatud kohustusega, mille kohaselt tuleb kõnealune teave esitada Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjoni teavitamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2017/1564, mis käsitleb teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide teatavaid lubatud kasutusviise pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 242, 20.9.2017, lk 6–13) (edaspidi Marrakechi direktiiv ). Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna muutub ainult teavitatav asutus (hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsev pimedate raamatukogu asendub rahvusraamatukoguga), kuid mitte teavitamiskohustuse sisu. Eelnõu § 2 punkt 2 – AutÕS-i § 25 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti Pimedate Raamatukogu“ sõnadega „Eesti Rahvusraamatukogu“. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt saadab pimedate raamatukogu sama paragrahvi lõike 1 alusel Eestis tegutsevatelt pädevatelt üksustelt saadud teabe Euroopa Komisjonile. Tegemist on taaskord tehnilise muudatusega, millega asendatakse senine teavitaja (pimedate raamatukogu) uuega (rahvusraamatukogu) (vt ka eelnõu § 2 punkti 1 selgitust). Eelnõu § 3 – tegemist on jõustumissättega. Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaja valikut on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 9. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga muudetakse AutÕS-i sätteid, mis on seotud Euroopa Liidu õiguse, täpsemalt Marrakechi direktiivi rakendamisega. Tegemist on tehniliste muudatustega, mis ei mõjuta Eesti seaduste kooskõla Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Kavandatavad muudatused ei mõjuta keskkonda, majandust, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid. 6.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvusraamatukogu ja hoiuraamatukogu 2021. aasta 1. detsembri seisuga oli Eestis 2044 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust. 5 Kuna mõjutatud on neist vaid üks valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja üks avalik-õiguslik juriidiline isik, on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Hoiuraamatukogu põhimääruse § 6 lõike 1 kohaselt on asutuse struktuuriüksused väljaannete osakond ja pimedate raamatukogu, kus töötab vastavalt viis ja kaheksa inimest. Lisaks töötab hoiuraamatukogus direktor ja veel kolm administratiivtöötajat. Rahvusraamatukogu struktuuri kinnitab ERRS-i § 10 lõike 1 punkti 5 kohaselt rahvusraamatukogu nõukogu. Asutuste ühendamisel võtab rahvusraamatukogu üle enamiku hoiuraamatukogu kehtivatest töölepingutest, kuid täielikult ei saa välistada ka üksikuid koondamisjuhtusid (näiteks puudub edaspidi vajadus hoiuraamatukogu direktori ametikoha järele). Kaasnevad muudatused rahvusraamatukogu struktuuris. Kuivõrd ees on ootamas eeldatavasti kuni aastani 2025 kestev rahvusraamatukogu hoone renoveerimine ja asutuste füüsiline ühendamine ei ole esialgu päevakorral, ei kaasne hoiuraamatukogu töötajate igapäevasele töökorraldusele lähiajal märkimisväärset mõju. Hoiuraamatukogus 2021. aastal korraldatud auditi raames selgus, et hoiuraamatukogus puudub asutuse toimimiseks vajalike tugiteenustega kaetus. Tugiteenused, milles hoiuraamatukogu suutlikkus on olnud madal, on kommunikatsioon ja turundus, arendustegevus, põhitegevuse ITtugi ja -arendus, personalijuhtimine ning õigus ja hanked. Rahvusraamatukogus on kõigi nimetatud tugiteenuste osutamine tagatud, kuid rahvusraamatukogule hoiu- ja pimedate raamatukogu ülesannete lisandumisel võib mõnevõrra kasvada rahvusraamatukogu tugipersonali töökoormus. Olulist töökoormuse kasvu siiski ei prognoosita ja täiendavat personali ei vajata. 6.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – pimedate raamatukogu teenuste kasutajad 2021. aasta 1. juuli seisuga oli Eestis tehtud kehtivaid nägemispuude otsuseid 1860. 2020. aasta lõpu seisuga oli pimedate raamatukogul 960 lugejat. Hoolimata sellest, et ainuüksi nägemispuude otsused ei kajasta potentsiaalset pimedate raamatukogu teenuse kasutajate hulka, võib arvestades nii Eesti elanike üldarvu, mis 2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli 1 330 068 , ja raamatukogude külastajate arvu, mis 2020. aasta andmete põhjal oli 353 800 , järeldada, et tegemist on siiski väikese sihtrühmaga. 6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatava muudatuse peamine eesmärk on hoiuraamatukogu ja rahvusraamatukogu pakutavate teenuste, sealhulgas puudega inimestele mõeldud lahenduste, sidusam arendamine. Selle tulemusel paraneb puudega inimeste ligipääs erinevatele väljaannetele. Rahvusraamatukogu renoveerimistööde lõppemisel paraneb ka pimedate raamatukogu teenuse füüsiline ligipääsetavus, kuna seda hakatakse osutama rahvusraamatukogus. Praegu paikneb pimedate raamatukogu aadressil Suur-Sõjamäe 44b , kus ühistranspordiliiklus on suhteliselt hõre ja puuduvad näiteks kohandatud valgusfoorid. Rahvusraamatukogu seevastu paikneb kesklinnas hea ligipääsetavusega asukohas. Sihtrühmale avaldub seega positiivne mõju. 6.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude külastajad 2020. aastal külastas raamatukogusid üle veerandi eesti elanikkonnast (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.2.1), kuid seejuures tuleb arvestada, et tegemist oli juba COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemia-aastaga. 2018. aastal AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemused näitasid, et raamatukogukülastajate osakaal võib tegelikult ulatuda koguni 50%- ni Eesti elanikkonnast, kusjuures 22% eestimaalastest plaanis raamatukogukülastuste arvu suurendada ja vaid 32% ei plaaninud järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna. Raamatukogude külastajate näol on seega tegemist tõenäoliselt suure sihtrühmaga. 6.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Hoiu- ja vahetuskogu teenus puudutab kõiki raamatukogude külastajaid, aidates tagada raamatukogudes võimalikult mitmekülgse väljaannete valiku. Hoiuraamatukogu ülesannete rahvusraamatukogule üleandmise kavandamisel on seatud eesmärk tõsta hoiuraamatukogu teenuste arendamisvõimekust ja pakkuda seeläbi raamatukogude külastajatele paremaid teenuseid. Seega avaldub raamatukoguteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemise kaudu sihtrühmale positiivne mõju. 6.4. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele Kavandatavad muudatused ei mõjuta ettevõtjate ja kodanike halduskoormust. Kasvada võib rahvusraamatukogu teenistujate, ennekõike tugipersonali töökoormus (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2). 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamiseks ja ülesannete üleandmiseks rahvusraamatukogule tuleb läbi viia valitsusasutuse hallatava riigiasutuse tegevuse lõpetamise menetlus vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusele nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”. Muuta tuleb rahvusraamatukogu põhikirja ja struktuuri, mis on ERRS-i § 2 lõike 2 ja § 10 lõike 1 punkti 5 kohaselt rahvusraamatukogu nõukogu pädevuses. Kuivõrd ees on ootamas eeldatavasti kuni aastani 2025 kestev rahvusraamatukogu hoone renoveerimine, ei ole asutuste füüsiline ühendamine seni päevakorral. Tulevikus kolitakse hoiuraamatukogu hoiu- ja vahetuskogu kavandavasse pärandihoidlasse (kuni selle valmimiseni jäävad need hoiuraamatukogu praegustesse ruumidesse). Pimedate raamatukogu teenuseid hakatakse osutama renoveeritud rahvusraamatukogu ruumides. Hoiuraamatukogul omatulu peaaegu ei ole (umbes 300–400 eurot aastas). Kogukulu 1 046 778 eurot on olnud 100% riigi kanda, millest aastatel 2018–2021 on olnud vahendid Riigi Kinnisvara AS-ile (edaspidi RKAS ) 47,5%, personalikulu 42,5%, majanduskulud 10% kogukulust. Arvestades, et majanduskulud (ilma RKAS-i kuludeta) moodustavad hoiuraamatukogu kogukulust umbes 10%, siis suuremahulist kokkuhoidu majanduskuludest saavutada ei ole võimalik. Mingis mahus on kokkuhoid võimalik (näiteks asutuse dokumendihaldussüsteemilt, üldjuhtimisega seotud kuludelt ja autode kuludelt) ning vabanevad vahendid on võimalik ümber suunata põhitegevuse kulude katteks. Tegemist on väikeste summadega kokku suurusjärgus 52 000 eurot. Hoiuraamatukogu ja rahvusraamatukogu teenuste ühendamine (andmekogude andmete ülekandmine, selleks andmemahtude ja seadmete soetamine ning autoriseerimisteenuse arendamine, veebilehe üleviimine) eeldab 2022. aastal lisavahendeid suurusjärgus 82 500 eurot. Kuna hoiuraamatukogu digitaalsete andmete säilitamine on kriitilises seisus, on IT-riskide maandamiseks ja teenuste arendamiseks rahvusraamatukogule ka edaspidi vajalikud lisavahendid. Püsikuludeks täiendavaid vahendeid ei vajata, sest ümberkorralduste tulemusel kaetakse nende kasv üldjuhtimise kulude vähenemise arvelt. 2022. aasta kulud kaetakse rahvusraamatukogule aastateks 2022–2025 Rahandusministeeriumist taotletava Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest. Juhul kui nimetatud taotlust ei rahuldata või eraldatud vahenditest ei piisa, esitab KuM aastateks 2023–2026 riigieelarve strateegia koostamise raames lisataotluse aastaks 2023 lisavahendite saamiseks. 8. Rakendusaktid Hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamiseks kehtestatakse kultuuriministri määrus Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks kultuuriministri 1. juuni 2010. a määrus nr 3 „Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärus“. Seoses hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamisega tuleb muuta kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrust nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“, mille § 6 lõike 4 punktis 6 on nimetatud hoiuraamatukogu programmist „Raamatukogude arendamine“ toetust taotlema õigustatud asutusena (vt käesolevale seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandit, lisa 1). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamist ja ülesannete üleandmist rahvusraamatukogule. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon KuM on eelnõu koostamise raames kohtunud Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Pimedate Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu, Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu ja Pärnu Pimedate Ühingu esindajatega. 26.11.2021 toimunud kohtumisel jõuti kokkuleppeni edasise ühistegevuse osas pimedate raamatukogu teenuste üleandmisel rahvusraamatukogule. KuM ja rahvusraamatukogu kaasavad Eesti Pimedate Liidu esindajaid nii pimedate raamatukogu ruumi kui teenuste arendamise protsessi. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu HYPERLINK "https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/121953c5-8ec1-4413-a222-04958df9c758" 22-0002/01 ja arvamuse avaldamiseks Eesti Hoiuraamatukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Pimedate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Rahvusraamatukogule ja Rahvaraamatukogude Nõukogule. Eelnõu kohta esitasid märkused Eesti Pimedate Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu (vt käesolevale seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelit, lisa 2). Eesti Linnade ja Valdade Liit kinnitas märkuste puudumist kirjalikult. Algatab Vabariigi Valitsus 21. märtsil 2022. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavand MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määruse nr 1 „ Raamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 10 lõike 4 alusel. § 1. Kultuuriministri 9. jaanuari 2015 . a määruse nr 1 „Raamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ § 6 lõike 4 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Käesolev määrus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Tiit Terik Minister Tarvi Sit s Kantsler Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskir ja juurde Lisa 2 K ooskõlastustabel Nr Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) tänab võimaluse eest esitada seisukoht Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. ELVLil ei ole märkusi ega ettepanekuid eelnõule. Teadmiseks võetud. Eesti Pimedate Liit 1. Täname, et Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvusraamatukogu kaasavad Eesti Pimedate Liidu esindajaid nii Eesti Pimedate Raamatukogu ruumide kui teenuste arendamise protsessi. Kui Pimedate Raamatukogu ühendatakse Rahvusraamatukoguga, peame vajalikuks, et nägemispuudega lugejate teenindamine ei halveneks, Pimedate Raamatukogust saaks omaette struktuuriüksus, tal oleksid nõuetekohased ruumid, teenuseid arendataks vastavalt nägemispuudega lugejate vajadustele, rahastus suureneks ja Rahvusraamatukogu oleks kõigile nägemispuudega inimestele ligipääsetav. Selgitatud. Rahvusraamatukogule luuakse eeldused Eesti Pimedate Raamatukogu ruumikasutuse võimaluste laiendamiseks ja teenuste sidusamaks arenguks. Rahvusraamatukogu renoveerimise käigus on kavandatud hoonesse pimedate raamatukogu teenuse osutamiseks nõuetekohased ruumid, et nägemispuudega lugejatele oleks teenus senisest lihtsamini ligipääsetav ja kasutatav. Kuigi tulenevalt ERRS-i § 10 lõike 1 punkti st 5 kinnitab r ahvusraamatukogu struktuuri r ahvusraamatukogu nõukogu, on r ahvusraamatukogu KuM-ile kinnitanud, et Eesti Pimedate Raamatukogu baasil on kavas luua teiste struktuuriüksustega tihedat koostööd tegev eraldi struktuuriüksus nägemispuudega lugejate vajadustele vastavate teenuste arendamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti osana esitatakse ka ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvetaotlused ja nende põhjendused. Põhjendatud vajaduse korral eelarve suureneb . 2. Seletuskirjas väidetakse, et kavandatavate muudatustega tagatakse muu hulgas mugavam ruum ja teenus pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega inimestele. Selles on märgitud: „Rahvusraamatukogu renoveerimistööde lõppemisel paraneb ka pimedate raamatukogu teenuse füüsiline ligipääsetavus, kuna seda hakatakse osutama rahvusraamatukogus. Praegu paikneb pimedate raamatukogu aadressil Suur-Sõjamäe 44b, kus ühistranspordiliiklus on suhteliselt hõre ja puuduvad näiteks kohandatud valgusfoorid. Rahvusraamatukogu seevastu paikneb kesklinnas hea ligipääsetavusega asukohas. Sihtrühmale avaldub seega positiivne mõju.“ Pimedate Raamatukogu on arendanud oma teenuseid, lähtudes nägemispuudega inimeste erivajadustest. Heliraamatuid on võimalik lugeda-kuulata või alla laadida Veebiraamatukogust või saadetakse need lugejatele koju postkasti. Ligipääs lähimatest ühissõidukite peatustest Rahvusraamatukogu Tõnismägi 2 hooneni ei ole ohutu, kuna ei ole helisignaaliga valgusfoore. Rahvusraamatukogus kui avalikus kasutuses olevas hoones on vajalik rakendada liikumist hõlbustavaid meetmeid. Renoveerimisprojektis ei ole kavandatud pimedate liikumist hõlbustavaid juhtteid. Soovitused on projekteerimisjuhendis „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele“: https://pimedateliit.ee/projekteerimisjuhend/ . Nagu 2. novembril 2020 toimunud puuetega inimeste organisatsioonide esindajate ja Rahvusraamatukogu töötajate kohtumisel selgus, ei olnud raamatukogu renoveerimisprojektis kavandatud ruume Pimedate Raamatukogule. Veidi hiljem andis Rahvusraamatukogu teada, et Pimedate Raamatukogu võiks enda kasutusse saada nn külaliskorteri. See on aga väike ega rahulda Pimedate Raamatukogu vajadusi. Lisaks infotöötajate ruumidele ja raamatuhoidlale on vajalikud ruumid foonikale, kolmele heliraamatute salvestusstuudiole ning punktkirjatrükikojale. Soovime teada, millisele lahendusele on Pimedate Raamatukogu ruumide osas jõutud. Selgitatud. R ahvusraamatukogu renoveerimistööde projekteerimise protsessis on lähtutud nii projekteerimisjuhendi „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele“ soovitustest kui kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda, et renoveerimistööde lõppemisel oleks r ahvusr aamatukogu avalikus ruumis rakendatud liikumist hõlbustavad meetmed ja tagatud teenustele füüsiline ligipääsetavus. Renoveerimisprojektis on kavandatud liikumist hõlbustavad juhtteed, viidasüsteemi lahenduse tellimisel arvestatakse nägemispuudega inimeste vajadustega. Koostöös sihtrühmaga on kavas jätkata nii ruumi kui teenuse id puudutavate vajaduste kaardistusega, et tagada kõikide raamatukoguteenuste ligipääsetavus. R ahvusraamatukogu on asunud läbirääkimistesse Tallinna Linnavalitsusega, et lähimatest ühissõidukite peatustest oleks võimalik paigaldada r ahvusraamatukogu Tõnismägi 2 hooneni helisignaaliga valgusfoorid. Pimedate raamatukogu teenuse osutamiseks on rahvusraamatukogu renoveerimisprojektis kavandatud vajalikud ruumid nii foonikale, kolmele heliraamatute salvestusstuudiole kui punktkirjatrükikojale. Ra hvusraamatukogu hoone projekt on piisavalt paindliku ruumilahendusega, mis tagab vajadusel muudatuste elluviimise. Koostöös Eesti P imedate R aamatukogu spetsialistidega on kavas täiendavalt analüüsida tööprotsesse ja leida kõige sobivamad ning efektiivseimad lahendused. Pimedate raamatukogu infotöötajate töökohad on kavandatud teenindusalasse nagu ka teistel raamatukogu infotöötajatel . 3. Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu, et Rahvusraamatukogus ei ole ühelgi autoriseeritud töökoha ega tavaarvutil ekraanilugemis- ja kõnesünteesitarkvara. Need peaksid olema kindlasti – kasutada saaksid kõik kõnesünteesi vajavad lugejad olenemata sellest, kas nad on Pimedate Raamatukogu lugejad. Selgit atud . R ahvusraamatukogu on KuM-ile kinnitanud, et autoriseeritud töökohtade ligipääsetavuse nõuetega vastavusse viimisega juba tegeletakse . 4. Seletuskirja kohaselt eeldab Hoiuraamatukogu ja Rahvusraamatukogu teenuste ühendamine infotehnoloogiliseks, sh Veebiraamatukogu arendamiseks juba 2022. aastal lisaraha. Soovime teada, kas see on eraldatud. Selgita tud. 2022. a astal eraldatakse lisavahendid vastavalt rahvusraamatukogu taotlusele. Hetkel on seaduse rakendamisega seotud kulusid kajastav täp sem eelarve koostamisel. 5. Juhime tähelepanu, et uuemates õigusaktides kasutatakse väljendi „nägemispuudega inimeste rehabiliteerimine“ asemel väljendit „nägemispuudega inimeste rehabilitatsioon“. Arvestatud . E elnõu ja seletuskirja korrigeeritud. 6. Edastame kirja koopia ka Eesti Puuetega Inimeste Kojale kui puuetega inimeste liitude katusorganisatsioonile ja Õiguskantsleri Kantseleile kui ÜRO puuetega inimeste konventsiooni täitmise järelevalve tegijale. Teadmiseks võetud. Eesti Rahvusraamatukogu 1. Käesolevaga Eesti Rahvusraamatukogu edastab omapoolse arvamuse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõule ja eelnõu seletuskirjale ning teeb ettepaneku muuta seaduse eelnõu ja seletuskirja alljärgnevalt: Muudatusettepanek nr. 1 Jätta eelnõu § 1 punktis 2 Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõike (4 1 ) punkti 1 teksti sõnastusest välja sõna „võõrkeelset“ ja seletuskirja seda muudatust käsitlevatest tekstidest viited võõrkeelsele kirjandusele. Põhjendus: Täna kehtiva „Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärusese“ § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei ole hoiukogusse üleantud vähekasutatud ja säilitamist vääriv teaduslik, tehniline ja kultuurialane kirjandus kuidagi piiritletud. Eesti Rahvusraamatukogu ettepanek on mitte kitsendada hoiuraamatukogu kogude moodustamise põhimõtteid keele või mistahes muu piirava tunnuse alusel ka tulevikus. Mittearvestatud. Kultuuriministri 1. juuni 2010. a määruse nr 3 „Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärus“ § 3 lõikes 1 nimetatakse Eesti Hoiuraamatukogu (edaspidi hoiuraamatukogu ) põhiülesanded. Kõnealuse lõike punktis 1, mis puudutab vähe kasutatavate trükiste hoiukogu moodustamist, tõepoolest ei täpsustata, et tegemist on vähe kasutatavate võõrkeelsete trükistega. Küll aga on see täpsustus tehtud sama paragrahvi lõike 2 punktis 1. Seega seisneb hoiuraamatukogult rahvusraamatukogule üleantav hoiukogu moodustamise ülesanne just võõrkeelsete trükiste säilitamises. Mis puudutab eestikeelseid teavikuid, siis nende kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine on rahvusraamatukogu ülesanne vastavalt juba kehtiva ERRS-i § 4 lõike 1 punkti le 1. 2. Muudatusettepanek nr. 2 Jätta eelnõu seletuskirjast välja lk. 4 viimane ja lk. 5 esimene lause „Väljaannete vastuvõtmine ja vahendamine on rahvusraamatukogus kohapeal tasuta, muudel juhtudel võib lisanduda näiteks transpordikulude (väljaannete toimetamine ühest kohast asukohast teise, saatmine pakiautomaati jne) katmise kohustus. Tasuliste teenuste loetelu kinnitab ERRS-i § 6 lõike 2 kohaselt rahvusraamatukogu nõukogu.“ Põhjendus: Seletuskirjast lähtuvalt peaks tulevikus tekkida võiva võimaliku vaidluse korral kehtima hakkavat seadusemuudatust tõlgendada selliselt, et väljaannete vastuvõtmine ja vahendamine rahvusraamatukogus kohapeal oli kindlasti planeeritud tasuta teenusena ja muud võimalust ei ole. Arvestades, et teenus on alles väljakujundamisel, võib eelkirjeldatud seletuskirja tekst saada takistuseks Eesti Rahvusraamatukogul vajadusel paindlikult muuta teenuse ärimudelit tulevikus. Lisaks eeltoodule sätestab täna kehtiv ERRS-i § 6 lõige 2 üldpõhimõtte, et rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvate teavikute kasutamine on tasuta ja et muud teenused võivad olla tasulised, mis on teatavas vastuolus eelnõu seletuskirjas välja toodud seisukohaga ja tekitaks erandi, mis ei oleks otseselt ka seaduse tekstist väljaloetav. A rvestatud. Seletuskirja korrigeeritud. Eelnõu seletuskirja on jäetud selgitus, et r ahvusraamatukogu annab raamatukogudele ja teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele vahetuskogus olevaid väljaandeid üle tasuta, välja arvatud juhul kui sellega kaasneb näiteks transpordi- või pakiautomaadi kasutamise kulu. Väljaannete tasuta vastuvõtmist puudutav osa on seletuskirjast välja jäetud. EELNÕU Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seadus § 1. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „rahvus- ja parlamendiraamatukogudele“ sõnadega „ning puudega inimestele kavandatud teenustele“; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Rahvusraamatukogu ülesanded hoiuraamatukoguna on: 1) üleriigilise vähe kasutatavate trükiste hoiukogu moodustamine, et talletada Eesti teistest raamatukogudest üle antud säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast võõrkeelset kirjandust, ning selle raamatukogudele ja lugejatele kättesaadavaks tegemine; 2) teistelt raamatukogudelt ning muudelt asutustelt ja isikutelt väljaannete vastuvõtmine vahetuskogusse ning nende vahendamine raamatukogudele ja teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele oma kogude täiendamiseks või hävinud väljaannete asendamiseks. (42) Rahvusraamatukogu ülesanded pimedate raamatukoguna on: 1) pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis väljaannete valmistamine, komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 2) pimedate ja vaegnägijate tegevust, rehabilitatsiooni ja õpetamist käsitlevate tavakirjas väljaannete komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine.“. § 2. Autoriõiguse seaduse muutmine Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 255 lõikes 1 asendatakse sõnad „Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsevat Eesti Pimedate Raamatukogu“ sõnadega „Eesti Rahvusraamatukogu“; 2) paragrahvi 255 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti Pimedate Raamatukogu“ sõnadega „Eesti Rahvusraamatukogu“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus 21. märtsil 2022. a nr 2-6/22-00588 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 2  Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga täiendatakse Eesti Rahvusraamatukogu ülesandeid Eesti Hoiuraamatukogu ja selle struktuuriüksuse Eesti Pimedate Raamatukogu seniste ülesannetega, kuna Eesti Hoiuraamatukogu tegevus eraldiseisva riigiasutusena on plaanis lõpetada. Eesti Rahvusraamatukogu on avalik-õiguslik juriidiline isik ja Eesti Hoiuraamatukogu on Kultuuriministeeriumi hallatav riigiasutus. Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded on sarnased ja osaliselt kattuvad Eesti Rahvusraamatukogu ülesannetega. Mõlema asutuse pakutavad teenused on tihedalt seotud kogu raamatukoguvõrgu toimimisega. Sarnaseid ülesandeid täitvate asutuste eraldiseisvana pidamine takistab aga teenuste innovatsiooni ja sidusust. Eesti Rahvusraamatukogule lisanduvad järgmised ülesanded: 1) üleriigilise vähe kasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu moodustamine ja selle kättesaadavaks tegemine; 2) teistelt raamatukogudelt ning muudelt asutustelt ja isikutelt väljaannete vastuvõtmine vahetuskogusse ning nende vahendamine raamatukogudele ja teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele oma kogude täiendamiseks või hävinud väljaannete asendamiseks; 3) pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis väljaannete valmistamine, komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 4) pimedate ja vaegnägijate tegevust, rehabilitatsiooni ja õpetamist käsitlevate tavakirjas väljaannete komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 5) Euroopa Komisjonile teabe edastamine autoriõiguse seaduses sätestatud õiguse – teha teosest pimeda, vaegnägija või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta ligipääsetavas vormis koopia ja seda mittetulunduslikel alustel levitada, üldsusele suunata või üldsusele kättesaadavaks teha – kasutamise kohta. Eelnõu panustab riigireformi elluviimisesse, konsolideerides sarnased avalikud teenused. Eesti Hoiuraamatukogu ja selle struktuuriüksuse Eesti Pimedate Raamatukogu teenuste liitmisel Eesti Rahvusraamatukogu teenustega tagatakse teenuste järjepidevus ja jätkusuutlikkus ning Eesti Rahvusraamatukogu tugistruktuuride toel tekib teenuste arendamise võimekus. Muudatus tagab elanikkonna vajadustega arvestava terviklikuma ja tõhusama väljaannete säilitamise ning kasutajasõbralikuma väljaannete kättesaadavaks tegemise. Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on 1 keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse autoriõiguse seaduse sätteid, mis on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 5). Eelnõuga muudetakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi ERRS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 40 ja autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 28.12.2021, 3. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eesti Hoiuraamatukogu (edaspidi ka hoiuraamatukogu) tegevuse lõpetamise ja selle ülesannete (sealhulgas Eesti Pimedate Raamatukogu (edaspidi ka pimedate raamatukogu) ülesannete) Eesti Rahvusraamatukogule (edaspidi ka rahvusraamatukogu) üleandmise eesmärk on hoiu- ja pimedate raamatukogu teenuste sidusa ja jätkusuutliku arengu tagamine ning raamatukoguteenuse killustatuse vähendamine. Kavandatavate muudatustega tagatakse asjaomaste sihtrühmade huve arvestav säilitamist väärivate võõrkeelsete väljaannete kogu, taaskasutuseks kasutamisväärtusega raamatute ringlus ning mugavam ruum ja teenus pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega inimestele. Hoiuraamatukogu on Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) valitsemisalas tegutsev ja ministeeriumi hallatav riigiasutus, mis moodustati kultuuri- ja haridusministri 30. detsembri 1994. a käskkirja nr 271 alusel. Varem oli hoiuraamatukogu rahvusraamatukogu struktuuriüksus. 2004. aasta 1. jaanuaril alustas hoiuraamatukogu filiaalina tegutsemist pimedate raamatukogu. Alates 2010. aasta 1. juunist tegutseb pimedate raamatukogu hoiuraamatukogu osakonnana. Kultuuriministri 1. juuni 2010. a määruse nr 3 „Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärus“ (edaspidi ka hoiuraamatukogu põhimäärus) § 3 lõike 1 kohaselt on hoiuraamatukogu põhiülesanded: 1) moodustada üleriigiline vähekasutatavate trükiste hoiukogu, talletades Eesti teistest raamatukogudest üleantud säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast kirjandust ning teha see kättesaadavaks raamatukogudele ja lugejatele; 2) võtta vahetuskogusse vastu teistelt raamatukogudelt, asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt teavikuid 1 ning vahendada neid raamatukogudele oma kogude täiendamiseks või hävinud teavikute asendamiseks; 3) valmistada, komplekteerida, säilitada ja teha kättesaadavaks heliraamatuid, -ajakirju, ajalehti, punktkirjas ja elektroonilisi teavikuid ning puuteraamatuid nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega lugejatele. 1 Raamatukogusõnastiku kohaselt on sõnad „teavik“ ja „väljaanne“ sünonüümid. Valdkonda reguleerivates uuemates õigusaktides, näiteks säilituseksemplari seaduses on eelistatud sõna „väljaanne“. Seepärast on ka eelnõus kasutatud sõna „väljaanne“. 2 Loetletud ülesanded, ennekõike teavikute pikaajaline säilitamine ja ringluse korraldamine, on sarnased ja osaliselt kattuvad rahvusraamatukogu ülesannetega. Näiteks vähe kasutatavate väljaannete üleriigilise kättesaadavuse parandamiseks on rahvusraamatukogu algatanud projekti „Raamatud liikuma!“, mis on otseses seoses hoiuraamatukogu säilitus- ja vahetuskogu teenustega. Mõlema asutuse pakutavad teenused on tihedalt seotud kogu raamatukoguvõrgu toimimisega. Sarnaseid ülesandeid täitvate asutuste eraldiseisvana pidamine takistab aga teenuste innovatsiooni ja sidusust. Hoiuraamatukogu ja rahvusraamatukogu teenuste eraldatus pärsib ka puudega inimeste ligipääsu märkimisväärsele hulgale väljaannetele. Näiteks võiks rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR, kuhu laekuvad nii säilituseksemplari seaduse, kui komplekteerimispõhimõtete alusel uued Eesti väljaanded, ka nägemispuudega inimestele mugavamalt nii arvuti- kui ka autoriseeritud töökohtadel ligipääsetavaks teha. Rahvusraamatukogu digitaalsete teenuste sidus arendamine hoiuraamatukogu struktuuriüksuse pimedate raamatukogu veebiraamatukogu teenusega, võimaldaks parandada huviliste ligipääsu suurele hulgale digitaalsele teabele. KuM viis 2021. aastal hoiuraamatukogus läbi auditi, mille järeldused kinnitavad kavandatavate muudatuste põhjendatust. Auditi kokkuvõttes väljatoodud olulisemad tähelepanekud on järgmised: 1) hoiuraamatukogus puudub asutuse toimimiseks vajalike tugiteenustega kaetus; 2) hoiuraamatukogu teenuste tegevusi on võimalik ühendada rahvusraamatukogu teenustega ning leida vajalik sünergia ja kokkuhoid, sealhulgas tõsta teenuste kvaliteeti; 3) teenuste ümberdisainimine ja liitmine võimaldab hinnata vajadust personalile ning sealt vahendeid vajadusel ümber suunata näiteks IT-süsteemide arendamiseks. Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mis esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks 2020. aasta mais.2 Tegemist oli rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu VTK-ga, kus hoiuraamatukoguga seonduvat käsitleti ühe lahendamist vajava küsimusena laiemast raamatukogudega seotud probleemide ringist. Kuna hoiuraamatukogu rahvusraamatukoguga ühendamisega soovitakse edasi liikuda kiiremas tempos, kui VTK-le vastava mahuka eelnõu valmimiseks vajaminev aeg võimaldaks, on kõnealune küsimus muudest VTK-s kirjeldatud probleemidest lahutatud ja koostatud eraldi eelnõu. Hoiuraamatukoguga seonduva VTK osa kohta avaldas arvamust Eesti Pimedate Liit, kelle hinnangul peaks eriraamatukoguteenindust pakkuv pimedate raamatukogu olema eraldiseisev riigiasutus. KuM seda seisukohta ei toeta, sest see ei oleks teenuse kasutajatele pikas perspektiivis kasulik. Hoiuraamatukogus korraldatud auditi kokkuvõtte kohaselt ei ole tagatud hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutseva pimedate raamatukogu jätkusuutlikkus, sest näiteks veebiraamatukogu teenuste varundamiseks või arendamiseks puudub ka täna teenust pakkuval riigiasutusel vajalik tugistruktuur. Arvestades aga vaid hoiuraamatukogu kooseisus 2 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. 3 olevate pimedate raamatukogu teenistuskohtade arvu, mis on 2020. aasta lõpu seisuga 7,753, ei saaks moodustada pimedate raamatukogust eraldi riigiasutust, loomata selle juurde tugiteenuste teenistuskohti, millest ühe osa moodustaksid ka IT-spetsialistide kohad. Uue riigiasutuse loomine ja riigiteenistujate arvu suurendamine oleks vastuolus riigireformi eesmärgiga. Rahvusraamatukogu toimib Eestis täna edukalt ka näiteks parlamendiraamatukoguna, kuigi ka see teenus on paljudes Euroopa riikides sarnaselt pimedate raamatukogu teenusega antud eraldi raamatukogudele (näiteks Soome Eduskunnan kirjasto). Seega ei pea teatud ülesannete edukaks täitmiseks tingimata looma eraldi asutust, vaid vastupidi erinevate teenuste koondamine ühte asutusse võib võimaldada paremini tagada vajaliku tugistruktuuri teenuste kvaliteetseks pakkumiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 – ERRS-i § 3 lõiget 2 täiendatakse sõnadega „ning puudega inimestele kavandatud teenustele“. Kõnealuse sätte kehtiv sõnastus näeb ette, et rahvusraamatukogu juhindub oma eesmärgi täitmisel UNESCO soovitustest rahvus- ja parlamendiraamatukogudele. UNESCO on andnud soovitusi ka puudega inimestele kavandatud teenuste kohta 4 ja kuna eelnõuga lisanduvad rahvusraamatukogule pimedate raamatukogu ülesanded, on asjakohane ka nendele soovitustele viidata. Eelnõu § 1 punkt 2 – ERRS-i § 4 täiendatakse lõigetega 41 ja 42, millega sätestatakse rahvusraamatukogu ülesanded hoiuraamatukoguna ja pimedate raamatukoguna. Lõike 41 punktiga 1 lisatakse rahvusraamatukogule üleriigilise vähe kasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu moodustamise ning selle raamatukogudele ja lugejatele kättesaadavaks tegemise kohustus. Hoiukogu moodustamise eesmärk on talletada Eesti teistest raamatukogudest üle antud säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast (võõrkeelset) kirjandust. Seni on sama ülesanne olnud sätestatud hoiuraamatukogu põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 1. Kehtiva ERRS-i § 4 lõigetes 1–3 on nimetatud rahvusraamatukogu ülesanded rahvus-, parlamendi- ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukoguna. Need ülesanded on näiteks eesti keeles ja Eestis ilmunud ning Eestit käsitlevate või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate väljaannete ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste informatsiooni kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine ja kättesaadavaks tegemine. Nimetatud ülesannete kirjeldused aga ei kata kohustust võtta teistelt raamatukogudelt vastu säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast võõrkeelset kirjandust, mistõttu on ERRS-i § 4 täiendamine lõike 41 punktiga 1 vajalik. Lõike 41 punktiga 2 lisatakse rahvusraamatukogule ka seni puuduv vahetuskogu moodustamise ülesanne. Säte näeb ette, et rahvusraamatukogu võtab teistelt raamatukogudelt ning muudelt asutustelt ja isikutelt väljaandeid vastu vahetuskogusse ning vahendab neid raamatukogudele ja teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele oma kogude täiendamiseks või hävinud 3 Eesti Hoiuraamatukogu tegevusaruanne 2020. 4 Accessible Digital Documentary Heritage: guidelines for the preparation of documentary heritage in accessible formats for persons with disabilities. 4 väljaannete asendamiseks. Seni on sarnane ülesanne olnud sätestatud hoiuraamatukogu põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 2. Võrreldes hoiuraamatukogu põhimääruses sätestatuga on ülesande sõnastust täiendatud selliselt, et väljaandeid võib lisaks raamatukogudele vahendada ka teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele. Seega võivad väljaannete taaskasutajad olla nii rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud kui ka näiteks haiglad, hooldekodud, muuseumid, lasteasutused, haridusasutused, Kaitsevägi, vanglad jne. Praktikas selline lahendus juba toimib. Väljaannete taaskasutuse soov võib tuleneda vajadusest luua uusi või täiendada olemasolevaid kogusid või asendada hävinud aga ka kulunud väljaandeid. Rahvusraamatukogu annab raamatukogudele ja teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele vahetuskogus olevaid väljaandeid üle tasuta, välja arvatud juhul kui sellega kaasneb näiteks transpordi- või pakiautomaadi kasutamise kulu. Lõike 42 punkti 1 kohaselt on rahvusraamatukogu üks ülesanne pimedate raamatukoguna pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis väljaannete valmistamine, komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. Seni on sarnaselt sõnastatud ülesanne olnud sätestatud hoiuraamatukogu põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 3. Võrreldes hoiuraamatukogu põhimääruses sätestatuga on sõnastust üldistatud ja ühtlustatud AutÕS-is sätestatuga. Nii näiteks on erinevat tüüpi väljaannete loetelu (heliraamatud, -ajakirjad, -ajalehed, punktkirjas ja elektroonilised teavikud ning puuteraamatud) asendatud sõnastusega „ligipääsetavas vormis väljaanded“ ning nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega lugejatele viitamise asemel kasutatud sõnastust „pimedad, vaegnägijad või muu trükikirja lugemise puudega isikud“. Lõike 42 punkt 2 näeb ette, et rahvusraamatukogu hakkab komplekteerima pimedate ja vaegnägijate tegevust, rehabilitatsiooni ja õpetamist käsitlevaid tavakirjas väljaandeid, mis on mõeldud inimestele, kel pole erivajadusi, kuid kes on seotud nimetatud sihtrühma toetamisega, näiteks lapsevanemad, eestkostjad, õpetajad, sotsiaal- või hooldekodu töötajad. Seni on samasisuline ülesanne olnud sätestatud hoiuraamatukogu põhimääruse § 3 lõike 2 punktis 9. Eelnõu § 2 punkt 1 – AutÕS-i § 255 lõikes 1 asendatakse sõnad „Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsevat Eesti Pimedate Raamatukogu“ sõnadega „Eesti Rahvusraamatukogu“. Tegemist on sättega, mille kehtiva sõnastuse kohaselt teavitavad AutÕSi § 252 lõikes 4 nimetatud pädevad üksused hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsevat pimedate raamatukogu, kui nad kasutavad teost või muud kaitstud objekti AutÕS-i § 253 lõike 1 punkti 2 alusel. AutÕS-i § 252 lõike 4 kohaselt on pädev üksus asjaomase AutÕS-i jao tähenduses valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse hallatav asutus või juriidiline isik, kes mittetulunduslikel alustel pakub soodustatud isikutele haridust, väljaõpet, kohandatud lugemist või juurdepääsu teabele. Soodustatud isik on sama paragrahvi lõike 2 kohaselt muust puudest sõltumata isik: 1) kes on pime; 2) kes on sellise nägemiskahjustusega vaegnägija, mille tõttu tema nägemisvõime ei ole parandatav samaväärseks sellise isiku nägemisvõimega, kellel niisugust kahjustust ei ole, ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teost samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist kahjustust ei ole; 3) kellel on taju- või lugemispuue ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teost samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist puuet ei ole, või 4) kes on füüsilise puude tõttu muul viisil võimetu raamatut hoidma või käsitsema 5 või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama. Muudetavas sättes viidatud AutÕS-i § 253 lõike 1 punkt 2 puudutab pädeva üksuse õigust teha teosest või muust kaitstud objektist, millele tal on õiguspärane juurdepääs, tasu maksmiseta ning ilma, et selleks oleks vaja autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja luba, ligipääsetavas vormis koopia ja seda mittetulunduslikel alustel levitada, üldsusele suunata või üldsusele kättesaadavaks teha, et võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule või pädevale üksusele soodustatud isiku ainukasutuseks. Seni pimedate raamatukogu, eelnõu kohaselt rahvusraamatukogu teavitamine teose või muu kaitstud objekti kasutamisest kirjeldatud otstarbel on vajalik seoses AutÕS-i § 255 lõikes 2 sätestatud kohustusega, mille kohaselt tuleb kõnealune teave esitada Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjoni teavitamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2017/1564, mis käsitleb teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide teatavaid lubatud kasutusviise pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 242, 20.9.2017, lk 6–13) (edaspidi Marrakechi direktiiv). Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna muutub ainult teavitatav asutus (hoiuraamatukogu struktuuriüksusena tegutsev pimedate raamatukogu asendub rahvusraamatukoguga), kuid mitte teavitamiskohustuse sisu. Eelnõu § 2 punkt 2 – AutÕS-i § 255 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti Pimedate Raamatukogu“ sõnadega „Eesti Rahvusraamatukogu“. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt saadab pimedate raamatukogu sama paragrahvi lõike 1 alusel Eestis tegutsevatelt pädevatelt üksustelt saadud teabe Euroopa Komisjonile. Tegemist on taaskord tehnilise muudatusega, millega asendatakse senine teavitaja (pimedate raamatukogu) uuega (rahvusraamatukogu) (vt ka eelnõu § 2 punkti 1 selgitust). Eelnõu § 3 – tegemist on jõustumissättega. Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaja valikut on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 9. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga muudetakse AutÕS-i sätteid, mis on seotud Euroopa Liidu õiguse, täpsemalt Marrakechi direktiivi rakendamisega. Tegemist on tehniliste muudatustega, mis ei mõjuta Eesti seaduste kooskõla Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 5 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Juriidilised isikud tegevusala järgi seisuga 1. detsember 2021. 6 Kavandatavad muudatused ei mõjuta keskkonda, majandust, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid. 6.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvusraamatukogu ja hoiuraamatukogu 2021. aasta 1. detsembri seisuga oli Eestis 2044 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust.5 Kuna mõjutatud on neist vaid üks valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja üks avalik-õiguslik juriidiline isik, on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Hoiuraamatukogu põhimääruse § 6 lõike 1 kohaselt on asutuse struktuuriüksused väljaannete osakond ja pimedate raamatukogu, kus töötab vastavalt viis ja kaheksa inimest. Lisaks töötab hoiuraamatukogus direktor ja veel kolm administratiivtöötajat. Rahvusraamatukogu struktuuri kinnitab ERRS-i § 10 lõike 1 punkti 5 kohaselt rahvusraamatukogu nõukogu. Asutuste ühendamisel võtab rahvusraamatukogu üle enamiku hoiuraamatukogu kehtivatest töölepingutest, kuid täielikult ei saa välistada ka üksikuid koondamisjuhtusid (näiteks puudub edaspidi vajadus hoiuraamatukogu direktori ametikoha järele). Kaasnevad muudatused rahvusraamatukogu struktuuris. Kuivõrd ees on ootamas eeldatavasti kuni aastani 2025 kestev rahvusraamatukogu hoone renoveerimine ja asutuste füüsiline ühendamine ei ole esialgu päevakorral, ei kaasne hoiuraamatukogu töötajate igapäevasele töökorraldusele lähiajal märkimisväärset mõju. Hoiuraamatukogus 2021. aastal korraldatud auditi raames selgus, et hoiuraamatukogus puudub asutuse toimimiseks vajalike tugiteenustega kaetus. Tugiteenused, milles hoiuraamatukogu suutlikkus on olnud madal, on kommunikatsioon ja turundus, arendustegevus, põhitegevuse ITtugi ja -arendus, personalijuhtimine ning õigus ja hanked. Rahvusraamatukogus on kõigi nimetatud tugiteenuste osutamine tagatud, kuid rahvusraamatukogule hoiu- ja pimedate raamatukogu ülesannete lisandumisel võib mõnevõrra kasvada rahvusraamatukogu tugipersonali töökoormus. Olulist töökoormuse kasvu siiski ei prognoosita ja täiendavat personali ei vajata. 6.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – pimedate raamatukogu teenuste kasutajad 2021. aasta 1. juuli seisuga oli Eestis tehtud kehtivaid nägemispuude otsuseid 1860.6 2020. aasta lõpu seisuga oli pimedate raamatukogul 960 lugejat. 7 Hoolimata sellest, et ainuüksi nägemispuude otsused ei kajasta potentsiaalset pimedate raamatukogu teenuse kasutajate hulka, võib arvestades nii Eesti elanike üldarvu, mis 2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli 1 330 0688, ja 6 Sotsiaalkindlustusamet. Statistika ja aruandlus. 7 Eesti Hoiuraamatukogu tegevusaruanne 2020. 8 Statistikaamet. Rahvaarv. 7 raamatukogude külastajate arvu, mis 2020. aasta andmete põhjal oli 353 8009, järeldada, et tegemist on siiski väikese sihtrühmaga. 6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatava muudatuse peamine eesmärk on hoiuraamatukogu ja rahvusraamatukogu pakutavate teenuste, sealhulgas puudega inimestele mõeldud lahenduste, sidusam arendamine. Selle tulemusel paraneb puudega inimeste ligipääs erinevatele väljaannetele. Rahvusraamatukogu renoveerimistööde lõppemisel paraneb ka pimedate raamatukogu teenuse füüsiline ligipääsetavus, kuna seda hakatakse osutama rahvusraamatukogus. Praegu paikneb pimedate raamatukogu aadressil Suur-Sõjamäe 44b10, kus ühistranspordiliiklus on suhteliselt hõre ja puuduvad näiteks kohandatud valgusfoorid. Rahvusraamatukogu seevastu paikneb kesklinnas hea ligipääsetavusega asukohas. Sihtrühmale avaldub seega positiivne mõju. 6.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude külastajad 2020. aastal külastas raamatukogusid üle veerandi eesti elanikkonnast (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.2.1), kuid seejuures tuleb arvestada, et tegemist oli juba COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemia-aastaga. 2018. aastal AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemused näitasid, et raamatukogukülastajate osakaal võib tegelikult ulatuda koguni 50%-ni Eesti elanikkonnast, kusjuures 22% eestimaalastest plaanis raamatukogukülastuste arvu suurendada ja vaid 32% ei plaaninud järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna.11 Raamatukogude külastajate näol on seega tegemist tõenäoliselt suure sihtrühmaga. 6.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Hoiu- ja vahetuskogu teenus puudutab kõiki raamatukogude külastajaid, aidates tagada raamatukogudes võimalikult mitmekülgse väljaannete valiku. Hoiuraamatukogu ülesannete rahvusraamatukogule üleandmise kavandamisel on seatud eesmärk tõsta hoiuraamatukogu teenuste arendamisvõimekust ja pakkuda seeläbi raamatukogude külastajatele paremaid teenuseid. Seega avaldub raamatukoguteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemise kaudu sihtrühmale positiivne mõju. 6.4. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele 9 Statistikaamet. Vähemalt 15-aastased viimase 12 kuu jooksul kultuuriasutuste külastamise sageduse ja kultuurivaldkonna järgi. 10 Alates 21.05.2020 on kord nädalas avatud ka laenutuspunkt Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ruumides asukohaga Tondi 8a. 11 AS EMOR. Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. Tallinn, 2018. 8 Kavandatavad muudatused ei mõjuta ettevõtjate ja kodanike halduskoormust. Kasvada võib rahvusraamatukogu teenistujate, ennekõike tugipersonali töökoormus (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2). 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamiseks ja ülesannete üleandmiseks rahvusraamatukogule tuleb läbi viia valitsusasutuse hallatava riigiasutuse tegevuse lõpetamise menetlus vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusele nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”. Muuta tuleb rahvusraamatukogu põhikirja ja struktuuri, mis on ERRS-i § 2 lõike 2 ja § 10 lõike 1 punkti 5 kohaselt rahvusraamatukogu nõukogu pädevuses. Kuivõrd ees on ootamas eeldatavasti kuni aastani 2025 kestev rahvusraamatukogu hoone renoveerimine, ei ole asutuste füüsiline ühendamine seni päevakorral. Tulevikus kolitakse hoiuraamatukogu hoiu- ja vahetuskogu kavandavasse pärandihoidlasse (kuni selle valmimiseni jäävad need hoiuraamatukogu praegustesse ruumidesse). Pimedate raamatukogu teenuseid hakatakse osutama renoveeritud rahvusraamatukogu ruumides. Hoiuraamatukogul omatulu peaaegu ei ole (umbes 300–400 eurot aastas). Kogukulu 1 046 778 eurot on olnud 100% riigi kanda, millest aastatel 2018–2021 on olnud vahendid Riigi Kinnisvara AS-ile (edaspidi RKAS) 47,5%, personalikulu 42,5%, majanduskulud 10% kogukulust. Arvestades, et majanduskulud (ilma RKAS-i kuludeta) moodustavad hoiuraamatukogu kogukulust umbes 10%, siis suuremahulist kokkuhoidu majanduskuludest saavutada ei ole võimalik. Mingis mahus on kokkuhoid võimalik (näiteks asutuse dokumendihaldussüsteemilt, üldjuhtimisega seotud kuludelt ja autode kuludelt) ning vabanevad vahendid on võimalik ümber suunata põhitegevuse kulude katteks. Tegemist on väikeste summadega kokku suurusjärgus 52 000 eurot. Hoiuraamatukogu ja rahvusraamatukogu teenuste ühendamine (andmekogude andmete ülekandmine, selleks andmemahtude ja seadmete soetamine ning autoriseerimisteenuse arendamine, veebilehe üleviimine) eeldab 2022. aastal lisavahendeid suurusjärgus 82 500 eurot. Kuna hoiuraamatukogu digitaalsete andmete säilitamine on kriitilises seisus, on IT-riskide maandamiseks ja teenuste arendamiseks rahvusraamatukogule ka edaspidi vajalikud lisavahendid. Püsikuludeks täiendavaid vahendeid ei vajata, sest ümberkorralduste tulemusel kaetakse nende kasv üldjuhtimise kulude vähenemise arvelt. 2022. aasta kulud kaetakse rahvusraamatukogule aastateks 2022–2025 Rahandusministeeriumist taotletava Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest. Juhul kui nimetatud taotlust ei rahuldata või eraldatud vahenditest ei piisa, esitab KuM aastateks 2023–2026 riigieelarve strateegia koostamise raames lisataotluse aastaks 2023 lisavahendite saamiseks. 8. Rakendusaktid Hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamiseks kehtestatakse kultuuriministri määrus Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja 9 ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks kultuuriministri 1. juuni 2010. a määrus nr 3 „Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärus“. Seoses hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamisega tuleb muuta kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrust nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“, mille § 6 lõike 4 punktis 6 on nimetatud hoiuraamatukogu programmist „Raamatukogude arendamine“ toetust taotlema õigustatud asutusena (vt käesolevale seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandit, lisa 1). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamist ja ülesannete üleandmist rahvusraamatukogule. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon KuM on eelnõu koostamise raames kohtunud Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Pimedate Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu, Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu ja Pärnu Pimedate Ühingu esindajatega. 26.11.2021 toimunud kohtumisel jõuti kokkuleppeni edasise ühistegevuse osas pimedate raamatukogu teenuste üleandmisel rahvusraamatukogule. KuM ja rahvusraamatukogu kaasavad Eesti Pimedate Liidu esindajaid nii pimedate raamatukogu ruumi kui teenuste arendamise protsessi. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 22-0002/01 ja arvamuse avaldamiseks Eesti Hoiuraamatukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Pimedate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Rahvusraamatukogule ja Rahvaraamatukogude Nõukogule. Eelnõu kohta esitasid märkused Eesti Pimedate Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu (vt käesolevale seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelit, lisa 2). Eesti Linnade ja Valdade Liit kinnitas märkuste puudumist kirjalikult. Algatab Vabariigi Valitsus 21. märtsil 2022. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 10  Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavand MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määruse nr 1 „Raamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 10 lõike 4 alusel. § 1. Kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määruse nr 1 „Raamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ § 6 lõike 4 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Käesolev määrus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Tiit Terik Minister Tarvi Sits Kantsler  Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Kooskõlastustabel Nr Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) tänab võimaluse eest esitada Teadmiseks võetud. seisukoht Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. ELVLil ei ole märkusi ega ettepanekuid eelnõule. Eesti Pimedate Liit 1. Täname, et Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvusraamatukogu Selgitatud. Rahvusraamatukogule luuakse eeldused Eesti Pimedate kaasavad Eesti Pimedate Liidu esindajaid nii Eesti Pimedate Raamatukogu ruumikasutuse võimaluste laiendamiseks ja teenuste Raamatukogu ruumide kui teenuste arendamise protsessi. sidusamaks arenguks. Rahvusraamatukogu renoveerimise käigus on Kui Pimedate Raamatukogu ühendatakse Rahvusraamatukoguga, kavandatud hoonesse pimedate raamatukogu teenuse osutamiseks peame vajalikuks, et nägemispuudega lugejate teenindamine ei nõuetekohased ruumid, et nägemispuudega lugejatele oleks teenus halveneks, Pimedate Raamatukogust saaks omaette senisest lihtsamini ligipääsetav ja kasutatav. struktuuriüksus, tal oleksid nõuetekohased ruumid, teenuseid Kuigi tulenevalt ERRS-i § 10 lõike 1 punktist 5 kinnitab arendataks vastavalt nägemispuudega lugejate vajadustele, rahvusraamatukogu struktuuri rahvusraamatukogu nõukogu, on rahastus suureneks ja Rahvusraamatukogu oleks kõigile rahvusraamatukogu KuM-ile kinnitanud, et Eesti Pimedate nägemispuudega inimestele ligipääsetav. Raamatukogu baasil on kavas luua teiste struktuuriüksustega tihedat koostööd tegev eraldi struktuuriüksus nägemispuudega lugejate vajadustele vastavate teenuste arendamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti osana esitatakse ka ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvetaotlused ja nende põhjendused. Põhjendatud vajaduse korral eelarve suureneb. 1 2. Seletuskirjas väidetakse, et kavandatavate muudatustega tagatakse Selgitatud. Rahvusraamatukogu renoveerimistööde projekteerimise muu hulgas mugavam ruum ja teenus pimedatele, vaegnägijatele protsessis on lähtutud nii projekteerimisjuhendi „Ehitatud keskkonna või muu trükikirja lugemise puudega inimestele. Selles on ligipääsetavus nägemispuudega inimestele“ soovitustest kui kaasatud märgitud: Eesti Puuetega Inimeste Koda, et renoveerimistööde lõppemisel oleks „Rahvusraamatukogu renoveerimistööde lõppemisel paraneb ka rahvusraamatukogu avalikus ruumis rakendatud liikumist hõlbustavad pimedate raamatukogu teenuse füüsiline ligipääsetavus, kuna seda meetmed ja tagatud teenustele füüsiline ligipääsetavus. hakatakse osutama rahvusraamatukogus. Praegu paikneb pimedate Renoveerimisprojektis on kavandatud liikumist hõlbustavad juhtteed, raamatukogu aadressil Suur-Sõjamäe 44b, kus viidasüsteemi lahenduse tellimisel arvestatakse nägemispuudega ühistranspordiliiklus on suhteliselt hõre ja puuduvad näiteks inimeste vajadustega. Koostöös sihtrühmaga on kavas jätkata nii kohandatud valgusfoorid. Rahvusraamatukogu seevastu paikneb ruumi kui teenuseid puudutavate vajaduste kaardistusega, et tagada kesklinnas hea ligipääsetavusega asukohas. Sihtrühmale avaldub kõikide raamatukoguteenuste ligipääsetavus. seega positiivne mõju.“ Rahvusraamatukogu on asunud läbirääkimistesse Tallinna Pimedate Raamatukogu on arendanud oma teenuseid, lähtudes Linnavalitsusega, et lähimatest ühissõidukite peatustest oleks nägemispuudega inimeste erivajadustest. Heliraamatuid on võimalik paigaldada rahvusraamatukogu Tõnismägi 2 hooneni võimalik lugeda-kuulata või alla laadida Veebiraamatukogust või helisignaaliga valgusfoorid. saadetakse need lugejatele koju postkasti. Pimedate raamatukogu teenuse osutamiseks on rahvusraamatukogu Ligipääs lähimatest ühissõidukite peatustest Rahvusraamatukogu renoveerimisprojektis kavandatud vajalikud ruumid nii foonikale, Tõnismägi 2 hooneni ei ole ohutu, kuna ei ole helisignaaliga kolmele heliraamatute salvestusstuudiole kui punktkirjatrükikojale. valgusfoore. Rahvusraamatukogus kui avalikus kasutuses olevas Rahvusraamatukogu hoone projekt on piisavalt paindliku hoones on vajalik rakendada liikumist hõlbustavaid meetmeid. ruumilahendusega, mis tagab vajadusel muudatuste elluviimise. Renoveerimisprojektis ei ole kavandatud pimedate liikumist Koostöös Eesti Pimedate Raamatukogu spetsialistidega on kavas hõlbustavaid juhtteid. Soovitused on projekteerimisjuhendis täiendavalt analüüsida tööprotsesse ja leida kõige sobivamad ning „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele“: efektiivseimad lahendused. Pimedate raamatukogu infotöötajate https://pimedateliit.ee/projekteerimisjuhend/. töökohad on kavandatud teenindusalasse nagu ka teistel raamatukogu Nagu 2. novembril 2020 toimunud puuetega inimeste infotöötajatel. organisatsioonide esindajate ja Rahvusraamatukogu töötajate kohtumisel selgus, ei olnud raamatukogu renoveerimisprojektis kavandatud ruume Pimedate Raamatukogule. Veidi hiljem andis Rahvusraamatukogu teada, et Pimedate Raamatukogu võiks enda kasutusse saada nn külaliskorteri. See on aga väike ega rahulda Pimedate Raamatukogu vajadusi. Lisaks infotöötajate ruumidele ja 2  raamatuhoidlale on vajalikud ruumid foonikale, kolmele heliraamatute salvestusstuudiole ning punktkirjatrükikojale. Soovime teada, millisele lahendusele on Pimedate Raamatukogu ruumide osas jõutud. 3. Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu, et Rahvusraamatukogus ei Selgitatud. Rahvusraamatukogu on KuM-ile kinnitanud, et ole ühelgi autoriseeritud töökoha ega tavaarvutil ekraanilugemis- autoriseeritud töökohtade ligipääsetavuse nõuetega vastavusse ja kõnesünteesitarkvara. Need peaksid olema kindlasti – kasutada viimisega juba tegeletakse. saaksid kõik kõnesünteesi vajavad lugejad olenemata sellest, kas nad on Pimedate Raamatukogu lugejad. 4. Seletuskirja kohaselt eeldab Hoiuraamatukogu ja Selgitatud. 2022. aastal eraldatakse lisavahendid vastavalt Rahvusraamatukogu teenuste ühendamine infotehnoloogiliseks, sh rahvusraamatukogu taotlusele. Hetkel on seaduse rakendamisega Veebiraamatukogu arendamiseks juba 2022. aastal lisaraha. seotud kulusid kajastav täpsem eelarve koostamisel. Soovime teada, kas see on eraldatud. 5. Juhime tähelepanu, et uuemates õigusaktides kasutatakse väljendi Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud. „nägemispuudega inimeste rehabiliteerimine“ asemel väljendit „nägemispuudega inimeste rehabilitatsioon“. 6. Edastame kirja koopia ka Eesti Puuetega Inimeste Kojale kui Teadmiseks võetud. puuetega inimeste liitude katusorganisatsioonile ja Õiguskantsleri Kantseleile kui ÜRO puuetega inimeste konventsiooni täitmise järelevalve tegijale. Eesti Rahvusraamatukogu 1. Käesolevaga Eesti Rahvusraamatukogu edastab omapoolse Mittearvestatud. Kultuuriministri 1. juuni 2010. a määruse nr 3 arvamuse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse „Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärus“ § 3 lõikes 1 nimetatakse Eesti seaduse muutmise seaduse eelnõule ja eelnõu seletuskirjale ning Hoiuraamatukogu (edaspidi hoiuraamatukogu) põhiülesanded. teeb ettepaneku muuta seaduse eelnõu ja seletuskirja alljärgnevalt: Kõnealuse lõike punktis 1, mis puudutab vähe kasutatavate trükiste Muudatusettepanek nr. 1 hoiukogu moodustamist, tõepoolest ei täpsustata, et tegemist on vähe Jätta eelnõu § 1 punktis 2 Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 kasutatavate võõrkeelsete trükistega. Küll aga on see täpsustus tehtud lõike (41) punkti 1 teksti sõnastusest välja sõna „võõrkeelset“ ja sama paragrahvi lõike 2 punktis 1. Seega seisneb hoiuraamatukogult seletuskirja seda muudatust käsitlevatest tekstidest viited rahvusraamatukogule üleantav hoiukogu moodustamise ülesanne just võõrkeelsele kirjandusele. võõrkeelsete trükiste säilitamises. Põhjendus: 3  Täna kehtiva „Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärusese“ § 3 lõike 1 Mis puudutab eestikeelseid teavikuid, siis nende kogumine, punkti 1 kohaselt ei ole hoiukogusse üleantud vähekasutatud ja säilitamine ja kättesaadavaks tegemine on rahvusraamatukogu säilitamist vääriv teaduslik, tehniline ja kultuurialane kirjandus ülesanne vastavalt juba kehtiva ERRS-i § 4 lõike 1 punktile 1. kuidagi piiritletud. Eesti Rahvusraamatukogu ettepanek on mitte kitsendada hoiuraamatukogu kogude moodustamise põhimõtteid keele või mistahes muu piirava tunnuse alusel ka tulevikus. 2. Muudatusettepanek nr. 2 Arvestatud. Seletuskirja korrigeeritud. Jätta eelnõu seletuskirjast välja lk. 4 viimane ja lk. 5 esimene lause Eelnõu seletuskirja on jäetud selgitus, et rahvusraamatukogu annab „Väljaannete vastuvõtmine ja vahendamine on raamatukogudele ja teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele rahvusraamatukogus kohapeal tasuta, muudel juhtudel võib vahetuskogus olevaid väljaandeid üle tasuta, välja arvatud juhul kui lisanduda näiteks transpordikulude (väljaannete toimetamine ühest sellega kaasneb näiteks transpordi- või pakiautomaadi kasutamise kohast asukohast teise, saatmine pakiautomaati jne) katmise kulu. Väljaannete tasuta vastuvõtmist puudutav osa on seletuskirjast kohustus. Tasuliste teenuste loetelu kinnitab ERRS-i § 6 lõike 2 välja jäetud. kohaselt rahvusraamatukogu nõukogu.“ Põhjendus: Seletuskirjast lähtuvalt peaks tulevikus tekkida võiva võimaliku vaidluse korral kehtima hakkavat seadusemuudatust tõlgendada selliselt, et väljaannete vastuvõtmine ja vahendamine rahvusraamatukogus kohapeal oli kindlasti planeeritud tasuta teenusena ja muud võimalust ei ole. Arvestades, et teenus on alles väljakujundamisel, võib eelkirjeldatud seletuskirja tekst saada takistuseks Eesti Rahvusraamatukogul vajadusel paindlikult muuta teenuse ärimudelit tulevikus. Lisaks eeltoodule sätestab täna kehtiv ERRS-i § 6 lõige 2 üldpõhimõtte, et rahvusraamatukogu kogudesse kuuluvate teavikute kasutamine on tasuta ja et muud teenused võivad olla tasulised, mis on teatavas vastuolus eelnõu seletuskirjas välja toodud seisukohaga ja tekitaks erandi, mis ei oleks otseselt ka seaduse tekstist väljaloetav. 4