Arvamuse küsimine Pugastu III liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] 27.06.2023 nr DM-125072-3 Arvamuse küsimine Pugastu III liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta Kakkoveski OÜ edastas Keskkonnaametile Pugastu III liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 09.06.2023 kirjana nr DM-125072-1). Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa jäävad täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndisse. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lg 4 kohaselt, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Keskkonnaamet palub Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust MaaPS § 49 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, s.o. hiljemalt 27.07.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1019191 Teadmiseks: osaühing Kakkoveski Moonika Aunpuu 5698 0504 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1019191 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi osaühing Kakkoveski Kontaktisik Kaido Parv Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Kakkoveski OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Võrumaal Rõuge vallas Kaku külas Pugastu liivamaardlas (maardla registrikaart nr 0088) Pugastu III liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 kaevandamiseks. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Taotleja hakkab Pugastu III liivakarjääri materjali kasutama peamiselt piirkonna ehitustegevuse põhjendus varustamiseks, sh Nursipalu harjutusvälja kavandatava laienduse ehitustööde varustamiseks selleks vajaliku materjaliga. Täpsem tegevuse kirjeldus on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja tolm jne) kirjeldus õhusaastet. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Käitis/tegevuskoht Nimetus Pugastu III liivakarjäär Aadress Põllulaane, Kaku küla, Rõuge vald, Võru maakond Territoriaalkood 2554 Katastritunnus(ed) 69701:002:0080 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6409200, Y: 672100 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Põllulaane (69701:002:0080). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Rõuge vald, Võru maakond 0698 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 88 Maardla nimetus Pugastu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Pugastu III liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 3.32 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 3.94 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 12 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 10 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus, teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 7 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 8 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 83 tuh m³ 01.02.2023 9 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 27 tuh m³ 01.02.2023 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 2/4 1. 1203 - ehitusliiv 64 tuh m³ 2. 1207 - täiteliiv 25 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Kakkoveski OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/517211 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 29.11.2027 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pugastu liivamaardla Pugastu V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.02.2023) Geoloogiafondi number 9739 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/1182 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.05.2023 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Pugastu_III_liivakarjaari_MAEERALDISE_PLAAN.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Pugastu_III_liivakarjaari_PROFIILID.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Pugastu_III_liivakarjaari_KORRASTATUD_MAA_PLAAN.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Pugastu_III_liivakarjaari_kaevandamisloa_taotlus_SELETUSKIRI.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Voru_maakonna_Pugastu_liivamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Pugastu_V_uuringuruumi_ARUANNE.pdf 3/4 GIS ja CAD failid Lisa 7: piir_maeeraldis.dgn Lisa 8: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 9: isojooned_lamam.zip Lisa 10: isojooned_maapind.zip 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Pugastu III liivakarjääris hakatakse kaevandama ehitus- ja täiteliiva kvaliteedinõuetele vastavat materjali. Karjääri mäetehnilised tingimused on head. lammutustööde kirjeldus Kattekiht on õhuke ja maavarale on hea juurdepääs. Kogu kaevandatav varu asub ülalpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus on vahemikus 0,9 – 8,4 m, keskmine paksus on plokk 8 EL aT puhul 4,2 m ja plokk 9 TL aT puhul 2,0 m. Varu saab kogu karjääri alal kaevandada ühes astmes. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistinguste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, taotletavast Pugastu III liivakarjääri mäeeraldisest ca 500 m kaugusel lõuna suunas kulgeb kirde edela suunaliselt Võru-Mõniste-Valga riigi tugimaantee nr 67. Materjali väljaveoks saab kasutada kaevandamisloa taotleja juhatuse liikmele kuuluval Kakuveski katastriüksusel asuvat asfaltteed ja taotletava mäeeraldise servas kulgevat pinnasteed, mis rekonstrueeritakse raskeveokitega liiklemise võimaldamiseks. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Pugastu III liivakarjäär mäeeraldise pindalaga 3.32 ja selle teenindusmaa pindalaga 3.94 ha asub Võru maakonnas Rõuge vallas Kaku külas Põllulaane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0080) kinnistu põhjaservas. Taotletav mäeeraldis kattub Pugastu liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 8 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 9. Põhikaardi andmetel asuvad lähimad majapidamised Pugastu III liivakarjääri mäeeraldisest ca 90 m kaugusel kagu suunas Väikelaane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0081) katastriüksusel ning ca 110 m kaugusel ida suunas Kakuveski (katastriüksuse tunnus 69701:002:1001) katastriüksusel. Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ning lähialal ei asu Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi ja nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala on taotletavast Pugastu III liivakarjäärist põhja pool ca 80 m kaugusel asuv Rõuge jõe hoiuala (EELIS kood KL02000079, pindala 4,4 ha). Rõuge jõe hoiualaga kattub osaliselt ka Natura 2000 võrgustiku Timmase loodusala (EELIS kood RAH0000534, pindala 390,3 ha). Rõuge jõe hoiualal asub ka III kategooria kaitsealuse liigi saarmas (Lutra lutra, EELIS kood KL09110670), rohevesihobu (Ophiogomphus cecilia, EELIS kood KLO9200054) ning vingerjas (Misgurnus fossilis, EELIS kood KLO9102552) elupaik. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus 06.06.2023 Lisa 11: teenus_2316451.asice Allkirjastatud Pugastu III liivakarjääri taotluse lisad Lisa 12: Pugastu_III_liivakarjaari_MKLT.asice 4/4  00 721 Y= 6 ne Laa 2:0079 00 : 0 0 X= 6 4 093 69701 00 723 Y= 6 200 409 X= 6 18 ski 1 PA- 0 uve 0 Kak 02:10 90.1 0 :0 82.4 3 697 0 1 3 6 4 5 6 I' II' III 1.2 4 5 6.5 7 7 19 PA- 0 91.7 0 0.2 27 86.5 5.0 20 PA- 0 III' PA- 0 U 92.2 0 0.3 90.0 0 OÜ AST DLA 83.5 8.4 v e ski arjäär P U G A R 84.8 ko ak MA aT Kak III liiv I I L okk VA 8 EL stu pl Puga 0 .7 4.2 26 PA- 0 94.6 0 93.4 0.3 16 PA- 0 0.9 TL aT 89.5 0 lokk 9 11 87.5 25 p 2 PA- 0 21 8 94.9 24 PA- 0 0.6 2 - PA- 0 93.1 0 4.4 96 1 0 . 1 0.2 1 .8 0.3 - 11 94.5 88.1 8 1 0.5 1.1 0.5 23 PA- 0 3.7 10 94 8 0 . 90.6 200 409 X= 6 ne 0 00 ulaa 8 Põll 02:00 719 :0 Y= 6 0 1 697 00 721 Y= 6 15 PA- 0 22 PA- 0 9 .4 94.6 97 0 . 0 - X= 6 409 100 - 9 - SI 0.2 E -NUR10 14 PA- 0 - TS VAS 041001 00 96.9 10 I 210 - elaa ne 81 Väik 002:00 0 1: 697 0.3 - PUGASTU III LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM LEPPEMÄRGID mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5421 Põllulaane 69701:002:0080 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir 1 Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 13 Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja PA- 0 1 piiripunkti number 98 3 . - Pugastu III liivamaardla (registrikaardi nr 0088) varuplokkide piir 0.2 PUGASTU III I I' Geoloogilise läbilõike joon - Nõlvaterviku alumine piir II LIIVAKARJÄÄR Maapinna samakõrgusjoon, m abs Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m abs Elektripaigaldise kaitsevöönd I - N URS Kalda piiranguvöönd TSE 004 0 VAS 041001 Maaparandussüsteem 210 Maaparandussüsteemi kuivendusvõrk Kobras OÜ puuraugud. Pugastu liivamaardla Pugastu V uuringuruumi geoloogiline uuring, 2023 (EGF 9739): PA-16 Puuraugu nr Kattekihi paksus, m 0.2 Suudme abs kõrgus, m 89.50 1.8 Kasuliku kihi paksus, m KAKKOVESKI OÜ Lamami abs kõrgus, m 87.50 VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA Märkused: PUGASTU III LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Geodeetilised mõõdistustööd tegi novembris ja detsembris 2022 geodeet I. Maasik. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i koos VRS Now püsijaamade võrguga. 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammi Autodesk Civil 3D 2012 abil. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ Pugastu III liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattub kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndiga. 06.2023 1 3 1:1000 2023-133  SW GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE II - II' N PA-13 98.30 GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE I - I' Põllulaane 0.2 PA-22 69701:002:0080 97.00 Pugastu III liivakarjäär WSW ENE Põllulaane 69701:002:0080 0.4 1:2 PA-25 Pugastu III liivakarjäär PA-23 PA-15 94.90 PA-26 Laane 94.80 94.60 94.60 1.5 69701:002:0079 0.3 1:2 0.3 0.3 0.2 PA-21 0.5 26-1 Kr 0,0% 93.10 4.5 1.2 PA-20 1.5 St 9,6% TL PA-19 23-1 Kr 0,0% 0.4 92.20 plokk 9 St 7,3% TL aT 91.70 TL 0.6 0.3 3.0 0.2 plokk 9 TL aT 4.2 Kr 0,0% plokk 8 EL aT 21-1 St 9,2% TL 4.5 Kr 0,0% Kr 0,0% 1:2 19-1 St 5,0% 20-1 St 1,4% EL 5.7 EL 1:2 5.0 plokk 8 EL aT 5.2 86.20 (08.12.2022) 20-2 Kr 0,0% 6.0 St 4,5% 7.5 EL 7.0 7.5 8.7 9.0 UURINGUPUNKTI SÜGAVUS, m 4.5 1.5 3.0 7.5 UURINGUPUNKTIDE VAHEKAUGUS, m 98.39 24.60 66.64 4.5 1.5 5.7 7.5 9.0 UURINGUPUNKTI SÜGAVUS, m VEETASE MAAPINNAST, m - - - - UURINGUPUNKTIDE VAHEKAUGUS, m 94.87 33.29 31.91 65.49 VEETASE MAAPINNAST, m - - - - 6.0 LEPPEMÄRGID Kasvukiht (muld) Liiv Orgaanikasegune Moreen liiv GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE III - III' H 1:1000 Savi Liivakivi V 1:100 WNW ESE PA-20 Puuraugu nr Põllulaane Pugastu III liivakarjäär PA-20 92.20 Suudme abs kõrgus (m) Pugastu III 69701:002:0080 liivakarjäär PA-19 92.20 Hõimoja 91.70 0.3 Proovi number ja võtmise intervall (m) 69701:002:0751 0.3 20-1 Kr 0,0% kruusa sisaldus % PA-18 0.2 St 1,4% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 90.10 6.0 EL maavara liik: EL - ehitusliiv; TL - täiteliiv 0.3 Kr 0,0% Kr 0,0% 0.9 St 5,0% 20-1 St 1,4% 8.7 Kihipinna sügavus (m) 19-1 EL 1.2 EL plokk 8 EL aT 86.20 (08.12.2022) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 1:2 1:2 Kr 0,0% plokk 8 Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist 18-1 St 3,8% EL aT EL Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise piir 1:2 5.2 1:2 86.60 (08.12.2022) 86.20 (08.12.2022) Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 6.0 Kr 0,0% 20-2 St 4,5% Maavaravaru plokkide piir EL Katastriüksuse piir 7.0 1:2 6.0 7.5 Nõlvaterviku kalle ja kontuur Kr 0,0% St 5,1% 8.7 18-2 TL 9.0 Elektripaigaldise kaitsevöönd 7.7 Kalda piiranguvöönd 8.7 Maaparandussüsteem 10.5 UURINGUPUNKTI SÜGAVUS, m 10.5 7.5 9.0 UURINGUPUNKTIDE VAHEKAUGUS, m 160.85 161.77 VEETASE MAAPINNAST, m 3.5 - 6.0 KAKKOVESKI OÜ VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU III LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I - I' kuni III-III' Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 1 cm H 1:1000 V 1:100 2023-133 06.2023 2 3  00 721 Y= 6 ne Laa 2:0079 00 : 0 0 093 01 X= 6 4 697 00 723 Y= 6 200 409 X= 6 ski 1 uve 0 Kak 02:10 :0 3 697 0 1 3 6 4 5 6 4 5 7 7 OÜ v e ski arjäär ko ak Kak III liiv astu Pug 2 11 8 2 1 11 8 1 10 200 409 X= 6 ne 0 00 ulaa 8 Põll 02:00 719 :0 Y= 6 0 1 697 00 721 Y= 6 9 X= 6 409 100 9 SI E - NUR10 TS VAS 041001 00 10 210 elaa ne 81 Väik 002:00 01 : 697 PUGASTU III LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM LEPPEMÄRGID mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5421 Põllulaane 69701:002:0080 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir 1 Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja 1 piiripunkti number Maapinna samakõrgusjoon, m (abs) Kõlvikupiir PUGASTU III LIIVAKARJÄÄR Mets, võsa, rohumaa, raiesmik Elektripaigaldise kaitsevöönd Kalda piiranguvöönd I Maaparandussüsteem - NURS TSE 004 0 Maaparandussüsteemi kuivendusvõrk VAS 041001 210 KAKKOVESKI OÜ VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA Märkused: PUGASTU III LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 1. Kaevandamine toimub ülalpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse ala metsamaaks. 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduse andmed: Maa-amet 31.05.2023 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 5. Pugastu III liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattub kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndiga. 06.2023 3 3 1:1000 2023-133  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2023-133 Juuni 2023 Tellija: Kakkoveski OÜ VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA LIIVAMAARDLA PUGASTU III LIIVAKARJÄÄRI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Objekti asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla X= 6409200, Y= 672100 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Pugastu liivamaardla Pugastu III liivakarjääri maavara kavendamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla, Põllulaane (kü 69701:002:0080) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: Kakkoveski OÜ Registrikood 10852201 Kontaktisik: Kaido Parv Tel 5044807 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Peeter Lillak – geoloog Tel 5822 8756 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;  Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;  Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 7 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 8 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA .....................................................................................................................................................................9 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA.........................................................................................................11 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE .........................................................................................11 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................15 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 16 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni III – III’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Maa-ameti peadirektori 19.05.2023. a korraldus nr 1-17/23/1182. 2. Pugastu V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.02.2023). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Põllumajandus- ja Toiduameti 06.06.2023 kooskõlastus nr 6.2-2/25947. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD Kakkoveski OÜ (registrikood 10852201) taotleb maavara kaevandamise luba Võrumaal Rõuge vallas Kaku külas Pugastu liivamaardlas (maardla registrikaart nr 0088) Pugastu III liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Maa-ameti peadirektori 19.05.2023. a. korraldusega nr 1-17/23/1182 aruandes „Pugastu liivamaardla Pugastu V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.02.2023) (EGF aruande nr 9739) esitatud ettepaneku alusel. Taotleja hakkab Pugastu III liivakarjääri materjali kasutama peamiselt piirkonna ehitustegevuse varustamiseks, sh Nursipalu harjutusvälja kavandatava laienduse ehitustööde varustamiseks selleks vajaliku materjaliga. Ehitusliiva saab kasutada ehituses mitmesuguste ehitussegude koostises, teedeehituses asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks ning dreenikihi ehitamiseks. Täiteliiva saab kasutada trasside täiteks ning taristuobjektide muldkehade rajamiseks. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Pugastu liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub taotleja juhatuse liikmele kuuluval Põllulaane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0080, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 31,93 ha) kinnistu põhjaservas. Maa sihtotstarve mäeeraldise teenindusmaal (3,94 ha pindalal) muudetakse kaevandamisloa saamise järgselt mäetööstusmaaks. Pugastu III liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 57∞47’29’’ p.l ja 26∞53’40’’ i.p ning karjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkavas 1:50 000) kaardilehel 5421 (graafiline lisa 1. Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise plaan). Pugastu III liivakarjäär piirneb põhjast Laane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0079, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100% pindala on 12,49 ha) ning idast Väikelaane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0081, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100% pindala on 3,56 ha) katastriüksusega. Lääne ja lõuna suunas jätkub Põllulaane katastriüksus. Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kattub äärmises lääneosas VASTSE-NURSI maaparandussüsteemiga (MS kood/ehitise kood 2100410010010/001). Kuivendusvõrgu drenaaž kattub taotletava mäeeraldise loodeosaga ca 14 m ulatuses. Mäeeraldise alale jääv drenaaž likvideeritakse ning drenaaži ots suletakse mäeeraldise piiril puupunni või spetsiaalse otsakorgiga. Põllumajandus- ja Toiduamet on kooskõlastanud maavara kaevandamise Pugastu III liivakarjääris maaparandussüsteemiga kattuval alal. Pugastu III liivakarjäär kattub täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndiga. Pugastu III liivakarjäär piirneb põhja suunast osaliselt elektrimaakaabelliiniga 183MPHK (väline tunnus MKL9628638), millel on vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 liini kaitsevöönd 1 meeter äärmisest kaablist. Pugastu III liivakarjäärist ca 100 m kaugusel ida ja põhja suunas asub poolkaare kujuliselt Rõuge jõgi (Aiju jõgi) (EELIS kood VEE1004100, üle 25 km2 suuruse valgalaga veekogu), mille kalda piiranguvööndiga taotletav karjäär osaliselt piirneb (graafiline lisa 1. Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise plaan). Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Põhikaardi andmetel asuvad lähimad majapidamised Pugastu III liivakarjääri mäeeraldisest ca 90 m kaugusel kagu suunas Väikelaane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0081) katastriüksusel ning ca 110 m kaugusel ida suunas Kakuveski (katastriüksuse tunnus 69701:002:1001) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Pugastu III liivakarjäär Võru-Hargla nõo ja Haanja kõrgustiku piirialal. Võru-Hargla nõo läänepoolne osa (Hargla nõgu) on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast, mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Hargla nõol on suures osas lavamaa iseloom säilinud: sellel on õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud jõeorud (Arold, I. Eesti Maastikud. TÜ Geograafia Instituut. Tartu, 2005). Pugastu III liivakarjäär asub Rõuge jõe oru läänenõlval. Maapinna absoluutne kõrgus mäeeraldise alal jääb vahemikku ca 89,5 – 96,9 m ning maapinna reljeef on üldise languga kirde ja põhja (Rõuge jõe) suunas. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Pugastu liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 0088) on geoloogilisi uuringuid maavarade kaevandamise eesmärgil tehtud neljal korral: 1968., 1996., 2009. ja 2022. aastal. Maardla kasuliku kihi moodustab liiv. Maardla kattekihi keskmine paksus registrikaardi andmetel on 0,4 m ning kasuliku kihi keskmine paksus on 8,3 m. 1966. aastal tegi Geoloogia Valitsus (Voolma, 1968) Pugastu liivamaardlas geoloogilisi uuringuid (EGF aruande nr 2968), mille tulemusena eraldati alal välja neli liiva varuplokki: I ala 8,8 ha ja 655 tuh m3, II ala 1,6 ha ja 100 tuh m3, III ala 25,1 ha ja 2 394 tuh m3, IV ala 6,7 ha ja 531 tuh m3. Praegu on ala I, III ja IV maavarde registris arvel vastavalt plokina 1 EL aT, 2 EL aR ja EL 3 aR. II ala arvel ei ole. 1969. aastal vormistati Pugastu I alal liivakarjääri mäeeraldis Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi tehasele „Võrukivi“. Loa kehtivust (väiksemal alal) pikendati 1980. aastal 10 aasta võrra. Liiva kasutati keraamilise savi lahjendajana. 1996. aastal hinnati Pugastu I mäeeraldise jääkvaru mahtu (Kattai, 1996) AS Karaat tellimisel (EGF aruande nr 5332). Lisaks jääkvaru täpsustamisele kanti selle töö tulemusena Pugastu maardla keskkonnaregistri maardlate nimistusse (alates 08.06.2022 maavarade register) kohaliku tähtsusega liivamaardlana. Pugastu I liivakarjääri mäeeraldisel kaevandab maavara kaevandamise loa nr L.MK/319413 (kehtib kuni 27.05.2027) alusel ehitusliiva Võru Betoon OÜ. 2009. aastal viis OÜ Inseneribüroo Steiger (Tammekänd, 2009) läbi geoloogilise uuringu Pugastu IV uuringuruumis (EGF aruande nr 8154), mis paikneb Pugastu I liivakarjäärist vahetult kirdes. Uuringu tulemusel kanti keskkonnaregistri maardlate nimistusse (alates 08.06.2022 maavarade register) neli aktiivse tarbevaru plokki pindalal 15,97 ha. Ülalpool keskmist põhjavee taset kinnitati ehitusliiva varu 798 tuh m3 ja täiteliiva varu 199 tuh m3 ning allpool keskmist põhjavee taset ehitusliiva varu 462 tuh m3 ja täiteliiva varu 88 tuh m3. Uuringuga arvele võetud varu veepealse osa kaevandamiseks on 2023. aasta veebruaris esitanud maavara kaevandamisloa taotluse Eesti Killustik OÜ (Keskkonnaameti menetlus M-123710). 2022. aastal tegi Kobras OÜ (Mäger, 2023) geoloogilise uuringu Pugastu V uuringuruumis (EGF aruande nr 9739). Töö käigus rajati puurmasinaga Sedidrill tigupuurimise meetodil 27 puurauku sügavusega 1,5 – 10,5 m (kogumetraaž 130,5 m) ning võeti kokku 11 proovi kasulikust kihist. Uuringuala topograafiline alusplaan koostati mõõtkavas 1:1000. Töö tulemusena kinnitati Pugastu liivamaardla täiendav ehitusliiva ja täiteliiva aktiivne tarbevaru. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Maa- Maa-ameti peadirektori korraldus 19. mai 2023 nr 1- 1-17/23/1182. Võru maakonna Pugastu liivamaardla registrikande muutmine: Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande „Pugastu liivamaardla Pugastu V uuringuruumi geoloogiline uuring“ alusel seisuga 01.02.2023 maavarade registris Pugastu liivamaardla registrikannet ja kinnitada Pugastu V uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt: 1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,97 ha – 83 tuh m3 (aruandes 8. plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,35 ha – 27 tuh m3 (aruandes 9. plokk). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Pugastu III liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on koostatud Kobras OÜ poolt tehtud geoloogilise uuringu käigus 2022. aasta detsembris puuritud 27 puuraugu (PA-1 kuni 27, sügavusega 1,5 – 10,5 m) andmete põhjal. Varu on arvutatud üheksa puuraugu (PA-16, PA-18…21, PA-23…24, PA-26…27) andmetel uuringuruumi põhjaosas, ülejäänud puuraukude alal kasulik kiht puudus. Pugastu III liivakarjääri kattekihi moodustab mustjashall kuni mustjaspruun, kohati savikas kasvukiht. Varu arvutuse alal esineb kohati kasvukihi all peeneteraline orgaanikasegune oranž kuni tumehall liiv ning punakaspruun liivsavimoreen. Kattekihi paksus varu arvutuse alal on 0,2 – 1,2 m, keskmine paksus on 0,4 m, sh kasvukihi (mulla) paksus on 0,2 – 0,4 m, keskmine paksus on 0,3 m. kasuliku kihi moodustab peene- kuni ülipeeneteraline glatsiofluviaalne liiv (Q1jrVr_fg) Pugastu III liivakarjääri kasuliku paksusega 0,9 m (PA-26) kuni 8,4 m (PA-20), keskmine paksus on 3,3 m. Kasuliku kihi levik on seotud Rõuge jõe orundiga – jõeorg on lõikunud Kesk-Devoni vanusega setetesse ning hiljem glatsiofluviaalse liivaga täitunud. Seetõttu toimub ka kasuliku kihi väljakiildumine jõeorust eemale ehk lääne suunas. Kunagise jõeoru täitnud kasulik kiht on mõnevõrra muutliku koostisega. Taotletava liivakarjääri lõunapoolsemas osas, kus kasulik kiht välja kiildub, on savi- ja tolmuosakeste sisaldus liivas valdavalt suurem ning liiva terajämedus väiksem. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus üldjuhul väheneb ning liiva terajämedus pisut suureneb ida ja põhja suunas, kus kasuliku kihi paksus kasvab. Kasuliku kihi materjal on värvuselt valdavalt beež, kohati oranž. Kasuliku kihi lamami moodustab valdavalt punakaspruuni värvusega liivsavimoreen (Q1jrVr_g), mis läbiti kuni 4,4 m ulatuses. Moreen on pehme- kuni kõvaplastne ning sisaldab kohati peamiselt kirstalliinseid veeriseid. Taotletava liivakarjääri äärmises põhjaosas moodustab kasuliku kihi lamami kõvaplastne kirjuvärviline Kesk- Devoni savi (D2-3gj). Osades uuringupunktides avati moreeni ning savi kihi all sinakashall murenenud Kesk- Devoni liivakivi (D2-3gj). Kasuliku kihi lamamini jõuti kõigis puuraukudes. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Pugastu III liivakarjääri alal tehtud geoloogilise uuringu käigus 2022. aasta detsembris avati põhjavesi taotletava liivakarjääri alal kokku neljas uuringupunktis (PA-16, PA-18, PA-20, PA-27). Põhjavesi avati 1,3 – 6,0 m sügavusel maapinnast. Põhjavee tase oli uuringu ajal suhteliselt ühtlane, asudes absoluutsel kõrgusel 86,2 (PA-20) kuni 88,2 (PA-16) m. Põhjavee tase langeb kasuliku kihi leviku alal Rõuge jõe suunas. Taotletavast liivakarjäärist ca 75 m kaugusel idas asuva Rõuge jõele paisutatud Kaku järve (EELIS kood VEE2139110) normaalpaisutustaseme absoluutkõrgus vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/329680 on 87,7 m ning ca 100 m kaugusel põhjas asuva Rõuge jõe veetaseme absoluutkõrgus allpool Kaku paisu on 83,5 m. Geoloogilise uuringu käigus puuritud puuraukudes mõõdetud andmetele ning lähimate veekogude veetasemele tuginedes on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus uuringuruumi varu arvutuse alal 85,0 m. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Ehitusliiva aktiivse tarebvaru plokk 8 jääb eeldatavast kaevandamisjärgsest põhjavee tasemest kuni 2,6 m ulatuses madalamale taotletava liivakarjääri äärmises põhjaosas puuraugu PA-18 alal ning kuni 1,5 m ulatuses madalamale varu arvutuse ala äärmises kirdeosas puuraugu PA-20 alal (vt graafiline lisa 2). 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Analüüsitud proovide kaalutud keskmise kruusa ja peenosise sisalduse alal jaguneb taotletava liivakarjääri materjal ehitusliivaks (aktiivne tarbevaru plokk 8) ja täiteliivaks (aktiivne tarbevaru plokk 9). Geoloogilise uuringu käigus võetud 11 proovist kuus vastas ehitusliiva nõuetele ja viis proovi täiteliiva nõuetele. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 hulka arvatud proovidest kuus vastas ehitusliiva nõuetele ja üks täiteliiva nõuetele. Kõik neli täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 hulka arvatud proovi vastas täiteliiva nõuetele. Laboris määratud kahe koondproovi põhjal on ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 filtratsioonimoodul taotletavas Pugastu III liivakarjääris 1,1-1,7 m/ööp. Tabelis 1 esitatud Pugastu III liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 8 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 9) laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Tabel 1. Pugastu III liivakarjääri plokkide 8 EL aT ja 9 TL aT põhinäitajad. Näitaja Pugastu III liivakarjäär liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 8 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) Sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,4 5,1 3,5 Looduslik materjal ploki 9 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) Sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 7,3 32,0 11,0 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Taotletava Pugastu III liivakarjääri varu on arvutatud ühe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 8, varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset 83 tuh m3, pindala 1,97 ha) ning ühe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 9, varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset 27 tuh m3, pindala 1,35 ha) Kobras OÜ töö „Pugastu V uuringuruumi geoloogiline uuring“ (EGF aruande nr 9739) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2022. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2019. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Taotletava Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise piir kattub lääne-, põhja- ja idaosas ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 välispiiriga ning lõuna- ja kaguosas täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 välispiiriga. Mäeeraldise pindala on kokku 3,32 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega ja asub absoluutsel kõrgusel 82,4 – 94,5 m. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub loode-, kirde-, ida- ja kaguosas mäeeraldise piiriga, karjääri edela- ja lõunaservas kulgeb teenindusmaa piir mäeeraldise piirist ca 12 m kaugusel, et oleks tagatud piisav maa-ala mäeeraldiselt kooritava katendi ajutiseks ladustamiseks. Taotletava Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuurid ning piiripunktide koordinaadid on toodud Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel I – I’ kuni III – III’ (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib ülalpool põhjavee taset asuv liiv, mille ohutuks püsinõlvuseks on valitud 1:2 (kallakus ~27∞). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati ploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kogu kaevandatav varu asub ülalpool põhjavee taset. Tabel 2. Pugastu III liivakarjääri kaevandatav varu. Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, 3 tuh m tuh m3 tuh m3 Plokk 8 EL aT 83 19 64 Plokk 9 TL aT 27 2 25 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 7 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegse ekskavaatoriga. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb koorida katend. Katendi moodustab mäeeraldise alal muld ning kohati selle all paiknev orgaanikasegune liiv ja moreen, katendi maht on 12 tuh m3, sh mulla maht on 10 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,4 m. Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Muld ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal ning kasutatakse hiljem mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks. Korrastamistöödeks vajalik katendi hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Tabel 3. Pugastu III liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi arvutuslik hinnanguline maht. Ala nimetus suurus, m2 Ala suurus, Vajaliku katendi maht m3 Mäeeraldise piiripunkti nr Mäeeraldise loodeosa loodeosa nõlvad 1210 ~360 (muld) 2-3 Mäeeraldise kirdeosa nõlvad 3500 ~1050 (muld) 3-7 Mäeeraldise ida- ida- ja kaguosa nõlvad 1160 ~350 (muld) 7-9 ~8200 (muld) Mäeeraldise põhi 27320 ~2390 (moreen, orgaanikasegune liiv) KOKKU (muld) 33190 ~9960 KOKKU (kogu (kogu katend) 33190 ~12350 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri põhja ja nõlvade katmine ca 0,3 m paksuse mullakihiga, mis soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Katendis esinevat liivsavimoreeni ja orgaanikasegust liiva kasutatakse mäeeraldise põhja korrastamiseks tagasitäitena nendes kohtades, kus põhjavesi on kaevandamisjärgsele maapinnale lähedal (mäeeraldise äärmises põhja- ja kirdesrvas) ning kus seetõttu on võimalik metsastamiseks mitte sobilike liigniiskete tingimuste tekkimine. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri nõlvade kõrgus kaevandamise järgselt valdavalt ca 4 – 7 m vahemikku mäeeraldise loode-, kirde-, ida- ja kaguosas ning mäeeraldise lõunaossa nõlvatervikut ei moodustu (vt. graafiline lisa 3. Pugastu III liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2. Mäeeraldise korrastamisel kasutatakse ära kogu kooritud katendikiht mahuga 12 tuh m3. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Taotletava Pugastu III liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on õhuke ja maavarale on hea juurdepääs. Kogu kaevandatav varu asub ülalpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus on vahemikus 0,9 – 8,4 m, keskmine paksus on plokk 8 EL aT puhul 4,2 m ja plokk 9 TL aT puhul 2,0 m. Varu saab kogu karjääri alal kaevandada ühes astmes. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, taotletavast Pugastu III liivakarjääri mäeeraldisest ca 500 m kaugusel lõuna suunas kulgeb kirde-edela suunaliselt Võru-Mõniste-Valga riigi tugimaantee nr 67. Materjali väljaveoks saab kasutada kaevandamisloa taotlejale kuulul Kakuveski katastriüksusel asuvat asfaltteed ja taotletava mäeeraldise servas kulgevat pinnasteed, mis rekonstrueeritakse raskeveokitega liiklemise võimaldamiseks. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Pugastu III liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääri nõlvade ning põhja korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Pugastu III liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (RT I, 08.04.2017, 5). Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Pugastu III liivakarjääris kaevandatakse ülalpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva ja täiteliiva varu. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjääriala metsamaaks. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval liival on see väiksem kui ~27∞ (nõlvus 1:2). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine või seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele ja põhjale enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht (muld). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad ja põhi istikute istutamise või seemnete külvi teel. Hinnangulised kulud Pugastu III liivaakarjääri mäeeraldise nõlvade ja põhja korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2000 eurot hektari kohta ehk kokku ca 6600 eurot. Pugastu III liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Pugastu III liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Tolm Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik tolmu teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse tolmu teke praktiliselt nullini. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1" ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,47 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Pugastu III liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0004 kg/t Pugastu III liivakarjääri keskmise aastamäära (7 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,005 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Müra Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Pugastu III liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele (sotsiaalministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, RT I, 21.12.2016,27), et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Põhikaardi andmetel asuvad lähimad majapidamised Pugastu III liivakarjäärist ca 90 m kaugusel kagu suunas Väikelaane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0081) katastriüksusel ning ca 110 m kaugusel ida suunas Kakuveski (katastriüksuse tunnus 69701:002:1001) katastriüksusel. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on 84 – 90 dB. Karjääris enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismidena kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed. Müraallikas Helivõimsustase, Lp2, dB Mõõtmise kaugus, m Ekskavaator 82 15 Rataslaadur 82 15 Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, st müratase sõltub müraallika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Teades kaugust müra tekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müra allikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast, m. Tabelis 4 toodud andmete kohaselt on taotletava karjääri puhul rataslaaduri või ekskavaatori töötamisel maksimaalne müratase lähima majapidamise juures arvutatav järgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(90) = 66 dB, kus arvutuse aluseks on müra allikast 15 m kaugusel mõõdetud helirõhutase väärtusega 82 dB. Eelnevat valemit kasutades alaneb avamaal (tasane maapind ilma haljastuse ja reljeefita) müratase 100 m kaugusel müraallikast arvutuslikult 16 dB võrra ja 200 m kaugusel 20 dB võrra. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka rataslaadur (mille müratase on võrdne), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. 1. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise piiril töötades maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks avamaa tingimustes ca 69 dB. Arvutuslik tase ületab kehtivat II kategooria ala päevast piirtaset ca 9 dB võrra, kuid arvutuse puhul ei ole arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ega müra tõkestavaid katendivalle. Lisaks katendivallidele, mis rajatakse taotletava mäeeraldise lõuna- ja edelaserva, rajatakse täiendav katendivall müratõkkeks mäeeraldise kaguossa (mäeeraldise nurgapunktide 8 ja 9 vahele). Mäetöödega alustatakse karjääri loodeservast ning liigutakse järk-järgult kaguserva suunas. Karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute vahel. Nimetatud leevendusmeetmeid arvestades alaneb tegelik Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad müratase arvutuslike avamaa tingimustega võrreldes keskmiselt 15–25 dB, jäädes mäeeraldise kaguservas alla 60 dB, millega on tagatud II kategooria ala päevane piirtase. Vajadusel saab teostada lähima elamu juures Pugastu III liivakarjääris töötamisel mürataseme kontrollmõõtmisi. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord1.“ (RT I 2007, 34, 215). Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsamaaks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Pugastu III liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ning lähialal ei asu Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi ja nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala on taotletavast Pugastu III liivakarjäärist põhja pool ca 80 m kaugusel asuv Rõuge jõe hoiuala (EELIS kood KL02000079, pindala 4,4 ha). Rõuge jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ning II lisas nimetatud liikide – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecelia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossiilis) elupaikade kaitse. Rõuge jõe hoiualaga kattub osaliselt ka Natura 2000 võrgustiku Timmase loodusala (EELIS kood RAH0000534, pindala 390,3 ha). Timmase loodusala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (5430), lamminiidud (6450) ning vanad loodusmetsad (*9010); II lisas nimetatud liigid, mille elupaiku kaitstakse, on harilik vingerjas (Misgurnus fossiilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecelia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Rõuge jõe hoiualal asub ka III kategooria kaitsealuse liigi saarmas (Lutra lutra, EELIS kood KL09110670), rohe- vesihobu (Ophiogomphus cecilia, EELIS kood KLO9200054) ning vingerjas (Misgurnus fossilis, EELIS kood KLO9102552) elupaik. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Taotletava Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Rõuge jõe hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning III kategooria kaitsealuste liikide elutingimustele. 10. KOKKUVÕTE OKKUVÕTE Kakkoveski OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Pugastu liivamaardlas (maardla registrikaart nr 0088) Pugastu III liivakarjääri mäeeraldisel. Taotletav Pugastu III liivakarjäär asub Võrumaal Rõuge vallas Kaku külas Pugastu liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 8 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 9. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, kogu taotletav varu asub ülalpool põhjavee taset. Taotletava Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise pindala on 3,32 ha ja selle teenindusmaa pindala on 3,94 ha. Pugastu liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 kinnitatud varu kogus on 83 tuh m3 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 kinnitatud varu kogus on 27 tuh m3. Taotletava Pugastu III liivakarjääri kaevandatav ehitusliiva varu kogus on 64 tuh m3 ja kaevandatav täiteliiva varu kogus on 25 tuh m3. Nõlvatervikusse jääva varu kogus kokku on 21 tuh m3 (sh ehitusliiv 19 tuh m2 ja täiteliiv 2 tuh m2). Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863) ja Peeter Lillak. Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak 08.06.2023 Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 16  KORRALDUS 19. mai 2023 nr 1-17/23/1182 Võru maakonna Pugastu liivamaardla registrikande muutmine Kobras OÜ esitas Kakkoveski OÜ tellimuse alusel Maa-ametile Pugastu V uuringuruumi piiresse jääva ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 26.04.2023, kirja registreerimise nr 9-3/23/4275-7). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on andnud 29.11.2022 korraldusega nr DM-120284-11 Pugastu V uuringuruumis geoloogilise uuringu loa nr L.MU/517211). Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 8. ja 9. plokk), mis paiknevad Võru maakonnas Rõuge vallas Kaku külas eraomandis oleval katastriüksusel Põllulaane (katastritunnus 69701:002:0080). Aruandes moodustatud plokid asuvad Pugastu V uuringuruumis. Aruandes moodustatud 8. ja 9. plokk jäävad täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndisse. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) kooskõlastas 01.03.2023 kirjaga nr 4-4/23/627-2 geoloogilise uuringu aruande maavaravaru arvele võtmiseks maavarade registris. Kooskõlastuse kohaselt otsustab RKIK kaevandamisloa andmise haldusmenetluses maapõueseaduses sätestatud alustel ja korras. Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad lääneosas osaliselt maaparandussüsteemiga VASTSE-NURSI (MS kood/ehitise kood 2100410010010/001). Aruandele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) 19.05.2022 kooskõlastus 6.2-2/22761, milles juhitakse tähelepanu, et kui taotletakse kaevandamisluba, tuleb see kooskõlastada PTA-ga. Olenevalt võimaliku kaevandamise täpsest asukohast võib osutuda vajalikuks maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu rekonstrueerimine. Sellisel juhul tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida enne kaevandamisega alustamist ja selleks tuleb taotleda PTA-st projekteerimistingimused, mille alusel koostada maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekt. Seejärel tuleb taotleda ehitusluba, esitada ehitusteatis ja rekonstrueerida maaparandussüsteem ning rekonstrueeritud maaparandusehitise kasutuselevõtuks taotleda kasutusluba. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastab ehitus- ja täiteliiva nõuetele. Maa-amet maavarade registri volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma maavara maardlana keskkonnaregistrisse. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande „Pugastu liivamaardla Pugastu V uuringuruumi geoloogiline uuring“ alusel seisuga 01.02.2023 maavarade registris Pugastu liivamaardla registrikannet ja kinnitada Pugastu V uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt: 1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,97 ha – 83 tuh m3 (aruandes 8. plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,35 ha – 27 tuh m3 (aruandes 9. plokk). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0088) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Kobras, Kakkoveski OÜ-le, Keskkonnaametile, Rõuge Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2022-325 Veebruar 2023 Tellija: Kakkoveski OÜ VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus seisuga 01.02.2023) Juhataja: Erki Kõnd Geoloog: Tanel Mäger Objekti asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla X= 6409000, Y= 672000  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING ANNOTATSIOON Tanel Mäger. Pugastu liivamaardla Pugastu V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.02.2023). Kobras OÜ, Tartu 2023. Aruanne ühes köites. Tekst 16 lk, 14 tekstilisa, 3 graafilist lisa (kaheksal lehel). EGF, Maa-amet, Kakkoveski OÜ. Pugastu V uuringuruum asub Võrumaal Rõuge vallas Kaku külas Põllulaane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0080, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 31,93 ha) kinnistul, Eesti baaskaardi 1:50 000 kaardilehel 5421. Pugastu V uuringuruumi teenindusala pindala on 29,31 ha. Käesoleva töö käigus viidi 2022. aasta novembris ja detsembris läbi Pugastu V uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Uuringu käigus puuriti 2022. aasta detsembris Pugastu V uuringuruumi 27 puurauku ning võeti 11 proovi kasulikust kihist. Maavaravaru arvutati Pugastu V uuringuruumis ühe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias ja ühe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias:  plokk 8 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 1,97 ha pindalal 83 tuh m3;  plokk 9 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 1,35 ha pindalal 27 tuh m3. Pugastu V uuringuruumi varuplokkide materjali keskmised kvaliteedinäitajad:  plokk 8 (varu ülalpool põhjavee taset) ehitusliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 0,0% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 3,5%;  plokk 9 (varu ülalpool põhjavee taset) täiteliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 0,0% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 11,0%. Plokk 8 liiv on valdavalt peene- (0,25-0,125 mm) ja ülipeeneteraline (0,125-0,063 mm) ning madala savi- ja tolmusisaldusega, kruus puudub. Plokk 9 liiv on peamiselt ülipeeneteraline, suhteliselt kõrge savi- ja tolmusisaldusega ning kruusa ei sisalda. Uuringuruumi ehitusliiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises ning asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks. Täiteliiv sobib trasside täiteks ning taristuobjektide muldkehade rajamiseks. Ehitusliiva filtratsioonimoodul on 1,1-1,7 m/ööp, materjal on sobilik teedeehituses dreenkihi ehitamiseks. Võtmesõnad: Võrumaa, Rõuge vald, Pugastu liivamaardla, Pugastu V uuringuruum, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru. Geoloog: Tanel Mäger KOBRAS OÜ 2  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING SISUKORD Tekst Lk 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 2. ÜLDANDMED PUGASTU V UURINGURUUMI KOHTA .................................................................. 4 2.1. Geograafiline asend .................................................................................................................. 4 2.2. Geomorfoloogiline ehitus .......................................................................................................... 5 2.3. Geoloogiline ehitus .................................................................................................................... 5 2.4. Geoloogiline uuritus .................................................................................................................. 6 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................................................................... 7 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................................ 8 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ........................................................................................... 8 4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................ 10 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................... 12 4.4. Mäendustingimused ................................................................................................................ 13 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................................................................................... 13 5.1. Uuringu keskkonamõju hinnang .............................................................................................. 13 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................................. 13 6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 15 7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 16 Tekstilisad 1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1 .................................................................................................... 18 2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2 ................................................................................................ 20 3. Topotööde seletuskiri. Lisa 3........................................................................................................... 28 4. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 4........................................... 29 5. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 5 ................................................... 30 6. Pugastu V uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 6 ............................................................ 31 7. Laboriproovide katseprotokoll. Lisa 7 8. Geoloogilise uuringu luba L.MU/517211, 29.11.2022. Lisa 8 9. Pugastu V uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Lisa 9 10. Pugastu V uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-124061-1, 07.03.2023. Lisa 10 11. Geoloogilise uuringuloa kooskõlastamine. Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 6.2-2/22761, 19.05.2022. Lisa 11 12. Pugastu V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande kooskõlastamine. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kiri nr 4-4/23/627-2, 01.03.2023. Lisa 12 13. Tellija volikiri ja arvamus tehtud tööde kohta. Lisa 13 14. Varu arvele võtmise otsus. Lisa 14 Graafilised lisad 1. Pugastu V uuringuruumi teenindusala plaan, M 1:2000. Lisa 1. 2. Pugastu V uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000. Pugastu V uuringuruumi asukohaskeem, M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 5421). Lisa 2. 3. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni VI – VI’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (kuuel lehel). Lisa 2. Elektroonilised lisad 1. Maavara plokkide ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina. 2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (8 tk). KOBRAS OÜ 3  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 1. SISSEJUHATUS Kobras OÜ viis Kakkoveski OÜ tellimuse alusel ja vastavalt geoloogilise uuringu loale nr L.MU/517211, mis on välja antud 29.11.2022 Keskkonnaameti poolt (tekstilisa 8), läbi Pugastu V uuringuruumi geoloogilise uuringu. Töö eesmärgiks oli välja selgitada Pugastu V uuringuruumi liiva aktiivse tarbevaru maht, kvaliteet ja kaevetingimused, et taotleda maavara kaevandamise luba. Pugastu V uuringuruum asub Võrumaal Rõuge vallas Kaku külas Põllulaane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0080, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 31,93 ha) katastriüksusel. Kinnistu omanik on Kakkoveski OÜ juhatuse liige. Pugastu V uuringuruumi teenindusala pindala on 29,31 ha. Geoloogilise uuringu tegemise ajal asus uuringuruumi alal valdavalt põllumaa, uuringuruumi äärmises lääne- ja kaguosas metsamaa. Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd: 1. Pugastu V uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani koostamine mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 2. Pugastu V uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). 2. Puuraukude puurimine. 3. Laboratoorsed tööd. Aruanne esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale (Maa-ametile) läbi vaatamiseks ja varu kinnitamiseks. 2. ÜLDANDMED PUGASTU V UURINGURUUMI KOHTA 2.1. Geograafiline asend Pugastu V uuringuruum asub Võrumaa keskosas Võru linnast ca 8 km kaugusel edelas haritaval maal, Võru-Mõniste-Valga riigi tugimaanteest nr 67 vahetult põhja suunas. Pugastu V uuringuruumi keskosa geograafilised koordinaadid on 57°47’22’’ p.l. ja 26°53’33’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5421 (graafiline lisa 1. Pugastu V uuringuruumi teenindusala plaan). Uuringuruum piirneb läänest Tagametsa (katastriüksuse tunnus 69701:002:0082, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100% pindala on 6,95 ha), loodest Hõimoja (katastriüksuse tunnus 69701:002:0751, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100% pindala on 22,88 ha) ja põhjast Laane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0079, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100% pindala on 12,49 ha) katastriüksusega. Idast piirneb uuringuruum Väikelaane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0081, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100% pindala on 3,56 ha), kagust Kakuveski (katastriüksuse tunnus 69701:002:1001, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100% pindala on 10,34 ha) ning edelast Uue- Laane (katastriüksuse tunnus 69701:002:1340, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100% pindala on 22,94 ha) katastriüksusega. Pugastu V uuringuruum kattub suures osas VASTSE-NURSI maaparandussüsteemidega (MS kood/ehitise kood 2100410010010/001 ja 2100410010040/001). Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) KOBRAS OÜ 4  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING on kooskõlastanud geoloogilise uuringu tegemise Pugastu V uuringuruumis (tekstilisa 11). Uuringuruumi varu arvutuse ala kattub maaparandussüsteemiga ca 0,12 ha ulatuses. Vastavalt eelpool nimetatud kooskõlastuses esitatud tingimustele tuleb maavara kaevandamisloa taotlus samuti PTA-ga kooskõlastada. Pugastu V uuringuruum kattub täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndiga. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on kooskõlastanud Pugastu V uuringuruumi varu registreerimise aktiivse tarbevaruna (tekstilisa 12). Pugastu V uuringuruum piirneb ida suunast osaliselt Elektrilevi OÜ elektriõhuliiniga NURSI:RQU (väline tunnus K4875313, 1-20 kV), millel on vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 õhuliini kaitsevöönd mõlemal pool liini telge 10 meetrit ning põhja suunast osaliselt elektrimaakaabelliiniga 183MPHK (väline tunnus MKL9628638), millel on vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 liini kaitsevöönd 1 meeter äärmisest kaablist. Pugastu V uuringuruumist ca 100 m kaugusel ida ja põhja suunas asub poolkaare kujuliselt Rõuge jõgi (Aiju jõgi) (EELIS kood VEE1004100, üle 25 km2 suuruse valgalaga veekogu), mille kalda piiranguvööndiga uuringuruum osaliselt piirneb. Põhikaardi andmetel asuvad lähimad majapidamised Pugastu V uuringuruumist ca 90 m kaugusel kagu suunas Väikelaane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0081) katastriüksusel ning ca 110 m kaugusel ida suunas Kakuveski (katastriüksuse tunnus 69701:002:1001) katastriüksusel. 2.2. Geomorfoloogiline ehitus Maastikuliselt paikneb Pugastu V uuringuruum Võru-Hargla nõo ja Haanja kõrgustiku piirialal. Võru- Hargla nõo läänepoolne osa (Hargla nõgu) on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast, mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Hargla nõol on suures osas lavamaa iseloom säilinud: sellel on õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud jõeorud (Arold, I. Eesti Maastikud. TÜ Geograafia Instituut. Tartu, 2005) [1]. Pugastu V uuringuruum asub Rõuge jõe oru läänenõlval. Maapinna absoluutne kõrgus Pugastu V uuringuruumi teenindusmaal jääb vahemikku ca 89,5 – 99,2 m ning maapinna reljeef on üldise languga kirde ja põhja (Rõuge jõe) suunas. 2.3. Geoloogiline ehitus Pugastu V uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus on antud käesoleva töö käigus 2022. aasta detsembris puuritud 27 puuraugu (PA-1 kuni PA-27, sügavusega 1,5 – 10,5 m) andmete põhjal. Varu arvutamisel kasutati 9 puuraugu andmeid (PA-16; PA-18 kuni PA-21; PA-23 ja PA-24; PA-26 ja PA-27). Pugastu V uuringuruumi kattekihi moodustab mustjashall kuni mustjaspruun, kohati savikas kasvukiht. Varu arvutuse alal esineb kohati kasvukihi all peeneteraline orgaanikasegune oranž kuni tumehall liiv ning punakaspruun liivsavimoreen. Kattekihi paksus varu arvutuse alal on 0,2 – 1,2 m, keskmine paksus on 0,4 m, sh kavukihi (mulla) paksus on 0,2 – 0,4 m, keskmine paksus on 0,3 m. KOBRAS OÜ 5  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Pugastu V uuringuruumi kasuliku kihi moodustab varu arvutuse alal peene- kuni ülipeeneteraline glatsiofluviaalne liiv (Q1jrVr_fg) paksusega 0,9 m (PA-26) kuni 8,4 m (PA-20), keskmine paksus on 3,3 m. Kasuliku kihi levik on seotud Rõuge jõe orundiga – jõeorg on lõikunud Kesk-Devoni vanusega setetesse ning hiljem glatsiofluviaalse liivaga täitunud. Seetõttu toimub ka kasuliku kihi väljakiildumine jõeorust eemale ehk lääne suunas. Kunagise jõeoru täitnud kasulik kiht on mõnevõrra muutliku koostisega. Varu arvutuse ala lõunapoolsemas osas, kus kasulik kiht välja kiildub, on savi- ja tolmuosakeste sisaldus liivas valdavalt suurem ning liiva terajämedus väiksem. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus üldjuhul väheneb ning liiva terajämedus pisut suureneb ida ja põhja suunas, kus kasuliku kihi paksus kasvab. Kasuliku kihi materjal on värvuselt valdavalt beež, kohati oranž. Kasuliku kihi lamami moodustab valdavalt punakaspruuni värvusega liivsavimoreen (Q1jrVr_g), mis läbiti kuni 4,4 m ulatuses. Moreen on pehme- kuni kõvaplastne ning sisaldab kohati peamiselt kirstalliinseid veeriseid. Uuringuruumi äärmises põhjaosas moodustab kasuliku kihi lamami kõvaplastne kirjuvärviline Kesk-Devoni savi (D2-3gj). Osades uuringupunktides avati moreeni ning savi kihi all sinakashall murenenud Kesk-Devoni liivakivi (D2-3gj). Kasuliku kihi lamamini jõuti kõigis puuraukudes. 2.4. Geoloogiline uuritus Pugastu V uuringuruumi alal ei ole varasemalt geoloogilisi uuringuid maavarade otsingu eesmärgil tehtud. Uuringuruumist ca 500 m kaugusel põhja ja kirde suunas asuvas Pugastu liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 0088) on varasemalt geoloogilisi uuringuid maavarade kaevandamise eesmärgil läbi viidud kolmel korral: 1968., 1996. ja 2009. aastal. Maardla kasuliku kihi moodustab liiv. Maardla kattekihi keskmine paksus on 0,4 m ning kasuliku kihi keskmine paksus on 8,3 m. 1966. aastal tegi Geoloogia Valitsus Pugastu liivamaardlas geoloogilisi uuringuid (Voolma, 1968) [2], mille tulemusena eraldati alal välja neli liiva varuplokki: I ala 8,8 ha ja 655 tuh m3, II ala 1,6 ha ja 100 tuh m3, III ala 25,1 ha ja 2 394 tuh m3, IV ala 6,7 ha ja 531 tuh m3. Praegu on ala I, III ja IV maavarde registris arvel vastavalt plokina 1 EL aT, 2 EL aR ja EL 3 aR. II ala arvel ei ole. 1969. aastal vormistati Pugastu I alal liivakarjääri mäeeraldis Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi tehasele „Võrukivi“. Loa kehtivust (väiksemal alal) pikendati 1980. aastal 10 aasta võrra. Liiva kasutati keraamilise savi lahjendajana. 1996. aastal hinnati Pugastu I mäeeraldise jääkvaru mahtu AS Karaat tellimisel (Kattai, 1996) [3]. Lisaks jääkvaru täpsustamisele kanti selle töö tulemusena Pugastu maardla keskkonnaregistri maardlate nimistusse (praegu maavarde register) kohaliku tähtsusega liivamaardlana. Pugastu I liivakarjääri mäeeraldisel kaevandab maavara kaevandamise loa nr L.MK/319413 (kehtib kuni 27.05.2027) ehitusliiva Võru Betoon OÜ. 2009. aastal viis OÜ Inseneribüroo Steiger läbi geoloogilise uuringu Pugastu IV uuringuruumis (Tammekänd, 2009) [4], mis paikneb Pugastu I liivakarjäärist vahetult kirdes. Uuringu tulemusel kanti keskkonnaregistri maardlate nimistusse (praegu maavarde register) neli aktiivse tarbevaru plokki pindalal 15,97 ha. Ülalpool keskmist põhjavee taset kinnitati ehitusliiva varu 798 tuh m3 ja täiteliiva varu 199 tuh m3 ning allpool keskmist põhjavee taset ehitusliiva varu 462 tuh m3 ja täiteliiva varu 88 tuh m3. KOBRAS OÜ 6  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Seisuga 31.12.2021 on Pugastu liivamaardla ehitusliiva aktiivne tarbevaru 1 789,7 tuh m3, ehitusliiva aktiivne reservvaru 3 267,6 tuh m3 ning täiteliiva aktiivne tarbevaru 287 tuh m3. Pugastu I liivakarjääri jääkvaru on 529,7 tuh m3 (Roosalu, R. Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2021). Maa-amet. Tallinn 2022) [5]. 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Geodeetilised mõõdistustööd tehti 2022. aasta novembris ja detsembris geodeet I. Maasiku poolt (graafiline lisa 2. Pugastu V uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse kohta on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 3). Geoloogilise uuringu käigus puuriti Pugastu V uuringuruumi 2022. aasta detsembris kokku 27 puurauku sügavusega 1,5 – 10,5 m ja kogumetraažiga 130,5 m. Puuraugud puuriti keerdpuurimise meetodil seadmega Sedidrill. Pugastu V uuringuruumi 2022. aastal rajatud uuringupunktide vahekaugus on ca 25 – 197 m. Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 10). Välitöid juhendas geoloog Tanel Mäger. Proovide võtmine. Uuringupunktidest võeti kokku 11 proovi. Uuringupunktidest võeti keskmestatud proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud üldproovi koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni. Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti OÜ Inseneribüroo Steiger laboris Tallinnas, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega L202. Laboris määrati materjali filtratsioonimoodul (EVS-EN 901-20), lõimis (EVS-EN-933-1) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus . Materjali teralise koostise määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Pugastu V uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud tekstilisas 6. Laboriproovide katseprotokolli koopia on toodud tekstilisas 7. Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali kasutuskõlblikkust ning arvutati ehitus- ja täiteliiva varu. 2022. aasta detsembris rajatud uuringupunktide andmetele tuginedes joonistati varu arvutuse alale 6 geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 3). Graafilised lisad on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2020 abil. Varu arvutamiseks kasutati programmi AutoCAD Civil 3D 2020 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit. Väljatrükiks kasutati printerit Canon TM-300 (A0 värviline). Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. Uuringu tulemusena saadud andmestikku võib pidada usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade registris. Uuringupunktide vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Kõigis varu arvutuse alale puuritud puuruakudes jõuti kasuliku kihi lamamini. KOBRAS OÜ 7  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Pugastu V uuringuruumis kahe plokina:  plokk 8 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 1,97 ha pindalal 83 tuh m3;  plokk 9 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 1,35 ha pindalal 27 tuh m3. Aktiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi levikut, kihi paksust ning kvaliteeti. Tarbevaru plokkide kontuur on toodud Pugastu V uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 2) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 3). Aktiivse tarbevaru plokk 8 ja 9 on moodustatud uuringuruumi äärmisesse põhjaossa. Varu arvutuse ala põhja- ja loodeosas (PA-16, PA-18, PA-19, PA-20 ja PA-27 alal) esineb ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal ning sinna moodustati ehitusliiva varuplokk. Varu arvutuse ala lõuna- ja kaguservas (PA-21, PA-23, PA-24 ja PA-26 alal) esineb madalama kvaliteediga savikas liiv ning sellele alale moodustati täiteliiva varuplokk. Tarbevaru kontuur on määratud uuringuruumi piiride, kasuliku kihi leviku ning kasulikku kihti avavate ja läbivate uuringupunktide materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Tekstilisas 5 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud plokkide lamami absoluutkõrgused kõigis uuringupunktides ning varu kontuurimise punktides. Varuplokkide moodustamisel kasutatud materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis. 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus Kasuliku kihi moodustab Pugastu V uuringuruumis liiv. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 11 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuded järgmised:  tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;  ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;  ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2 järgi;  täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele. KOBRAS OÜ 8  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Käesoleva uuringu käigus võeti kasulikust kihist kokku 11 proovi, millest kuus proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas ehitusliiva nõuetele ning viis proovi täiteliiva nõuetele. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 hulka arvatud proovidest kuus vastas ehitusliiva nõuetele ning üks täiteliiva nõuetele. Kõik neli täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 hulka arvatud proovi vastas täiteliiva nõuetele. Laboris määratud kahe koondproovi põhjal on ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 filtratsioonimoodul Pugastu V uuuringuruumis 1,1-1,7 m/ööp. Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 6 (Pugastu V uuringuruumi loodusliku materjali lõimis). Tabelis 1 on esitatud Pugastu V uuringuruumi (ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 8 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 9) laboranalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Pugastu V uuringuruumi laboranalüüside põhinäitajad. Näitaja Pugastu V uuringruum Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 8 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,4 5,1 3,5 Looduslik materjal ploki 9 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 7,3 32,0 11,0 Pugastu V uuringuruumi materjal vastab ehitusliiva ja täiteliiva kvaliteedinõuetele. Plokk 8 liiv on valdavalt peene- (0,25-0,125 mm) ja ülipeeneteraline (0,125-0,063 mm) ning madala savi- ja tolmusisaldusega, kruus puudub. Plokk 9 liiv on peamiselt ülipeeneteraline, suhteliselt kõrge savi- ja tolmusisaldusega ning kruusa ei sisalda. Uuringuruumi ehitusliiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises ning asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks. Ehitusliiva filtratsioonimoodul on 1,1-1,7 m/ööp, materjal on sobilik teedeehituses dreenkihi ehitamiseks. Täiteliiv sobib trasside täiteks ning taristuobjektide muldkehade rajamiseks. KOBRAS OÜ 9  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 4.2. Varu arvutus Pugastu V uuringuruumi varu on arvutatud ühe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 8) ning ühe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 9). Varu asub ülalpool põhjavee taset. Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:  Pugastu V uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 2);  geoloogiline läbilõige I – I’ kuni VI – VI’, mõõtkavas horis 1:1000 ja vert 1:100 (graafiline lisa 3);  uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2);  kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 6). Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2019. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid, käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 1, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur. Joonis 1. Mahuarvutuse selgitus. KOBRAS OÜ 10  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus. Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 2). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi, arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need ühtseks ruumalaks (joonis 3). Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus. Varuplokkide kontuur on toodud Pugastu V uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 2) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 3). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk AutoCAD Civil 3D 2020. Tekstilisas 4 on esitatud Pugastu V uuringuruumi kasuliku ja kattekihi paksus, mida on kasutatud varu arvutamisel. KOBRAS OÜ 11  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Varu arvutuse tulemus: Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 8 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 1,97 ha pindalal kokku on 82 788 m3 (83 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,2 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 82 788 m3 : 19 712 m2 = 4,2 m). Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 9 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 1,35 ha pindalal kokku on 26 967 m3 (27 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,0 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 26 967 m3 : 13 476 m2 = 2,0 m). Kattekihi moodustab Pugastu V uuringuruumis kasvukiht (muld) ning kohati kasvukihi all paiknev orgaanikasegune liiv ja liivsavimoreen. Kattekihi maht pindalal 3,32 ha kokku on 12 349 m3 (12 tuh m3), millest kasvukihi (mulla) maht pindalal 3,32 ha kokku on 9 956 m3 (10 tuh m3). Kattekihi (muld ning liiv ja moreen) keskmine paksus on 0,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel 12 349 m3 : 33 189 m2 = 0,4 m). Kasvukihi (mulla) keskmine paksus on 0,3 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel 9 956 m3 : 33 189 m2 = 0,3 m). 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused Pugastu V uuringuruumi teenindusala maapinna absoluutne kõrgus varu arvutuse alal jääb vahemikku 89,5 – 97,2 m. Kasuliku kihi paksus varu arvutuse alal on 0,9 – 8,4 m, keskmiselt 3,3 m. Kattekihi paksus varu arvutuse alal on 0,2 – 1,2 m, keskmiselt 0,4 m. Käesoleva geoloogilise uuringu avati 2022. a detsembris põhjavesi uuringuruumi äärmises põhjaosas varu arvutuse alal kokku neljas uuringurpunktis. Põhjavesi avati 1,3 – 6,0 m sügavusel maapinnast. Põhjavee tase oli uuringu ajal varu arvutuse ala piires suhteliselt ühtlane, asudes absoluutsel kõrgusel 86,2 m (PA-20) kuni 88,2 (PA-16). Põhjavee tase langeb kasuliku kihi leviku alal Rõuge jõe suunas. Varu arvutuse alast ca 75 m kaugusel idas asuva Rõuge jõele paisutatud Kaku järve (EELIS kood VEE2139110) normaalpaisutustaseme absoluutkõrgus on vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/329680 87,7 m ning ca 100 m kaugusel põhjas asuva Rõuge jõe veetaseme absoluutkõrgus allpool Kaku paisu on 83,5 m. Käesoleva uuringu käigus puuritud puuraukudes mõõdetud andmetele ning lähimate veekogude veetasemele tuginedes on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus uuringuruumi varu arvutuse alal 85,0 m. Ehitusliiva aktiivse tarebvaru plokk 8 jääb eeldatavast kaevandamisjärgsest põhjavee tasemest kuni 2,6 m ulatuses madalamale varu arvutuse ala äärmises põhjaosas puuraugu PA-18 alal ning kuni 1,5 m ulatuses madalamale varu arvutuse ala äärmises kirdeosas puuraugu PA-20 alal (vt graafiline lisa 3). Niivõrd väikese pindala (ca 0,3 ha) ning varu koguse (ca 2 tuh m3) tõttu ei ole otstarbekas uuringuruumis välja eraldada veealust varuplokki. Valdav osa eeldatavast veetasemest madalamal asuvast varust jääb tulevase karjääri nõlvatervikusse. KOBRAS OÜ 12  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 4.4. Mäendustingimused Pugastu V uuringuruumi mäetehnilised tingimused on suhteliselt lihtsad. Kattekiht on õhuke ning maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on vahemikus 0,9 – 8,4 m, keskmine paksus on 3,3 m. Varu saab kaevandada ühes astmes. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, varu arvutuse alast ca 500 m kaugusel lõuna suunas kulgeb kirde-edela suunaliselt Võru-Mõniste-Valga riigi tugimaantee nr 67. Materjali väljaveoks saab kasutada uuringu tellijale kuuluval Kakuveski katastriüksusel asuvat asfaltteed ning varu arvutuse ala servas kulgevat pinnasteed, mis rekonstrueeritakse raskeveokitega liiklemise võimaldamiseks. Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse ehitus- ja täiteliiva varu, mis asub ülalpool põhjavee taset. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” (RT I, 08.04.2017, 5). Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestada tuleb maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala korrastamise suunad. Kaevandamise järgselt on otstarbekas ala metsastada. 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang Pugastu V uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Geoloogilise uuringu käigus puuritud puuruagud likvideeriti pinnasega täitmise teel kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 10). Geoloogiline uuring viidi läbi lühikese aja jooksul päevasel ajal ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, uuringu välitööd keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring Pugastu V uuringuruumis ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87). 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud. KOBRAS OÜ 13  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra ning maastikupildi visuaalne muutumine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on võimalik tolmu teke. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse tolmu teke praktiliselt nullini. Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt ala metsastatakse. KOBRAS OÜ 14  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 6. KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli Kakkoveski OÜ tellimusel välja selgitada Võrumaal Rõuge vallas Kaku külas asuvas Pugastu V uuringuruumi liiva varu maht, kvaliteet ja kaevetingimused. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati ehitusliiva ja täiteliiva aktiivne tarbevaru Pugastu V uuringuruumis kahe plokina:  ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 8 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 1,97 ha pindalal kokku 83 tuh m3;  täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 9 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 1,35 ha pindalal kokku 27 tuh m3. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks maavarade registri vastutavale töötlejale (Maa-ametile) ning soovitatakse arvutatud maavaravaru plokid aktiivse tarbevaruna arvele võtta. Geoloog: Tanel Mäger KOBRAS OÜ 15  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Tartu 2005. [1] 2. Voolma, E., Jürgenson, V. Aruanne savide ja liiv-lahjendajate otsingu- ja uuringutööde läbiviimisel Pugastu ja Lasva piirkonnas Eesti NSV Võru rajoonis. Geoloogia Valitsus, Kiiu 1968 (EGF aruande nr 2968). [2] 3. Kattai, V. Võrumaa Pugastu-I liivakarjääri jääkvaru hinnang. Tallinn 1996 (EGF aruande nr 5332). [3] 4. Tammekänd, M. Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2009 (EGF aruande nr 8154). [4] 5. Roosalu, R. Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2021. a.) Maa-amet, Tallinn 2022. [5] KOBRAS OÜ 16  VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA PUGASTU V UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING TEKSTILISAD KOBRAS OÜ 17  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 06.06.2023 Kehtib kuni: 06.06.2098 Alus: Avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Põllumajandus- ja Toiduamet OTSUS 06.06.2023 nr 6.2-2/25947 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotluse kooskõlastamine maaparandussüsteemiga kattuval alal Maaparandusseaduse § 50 lg 5 ja lg 7 ning maaeluministri 18.08.2020.a määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5 ja § 21 alusel ning lähtudes Kobras OÜ (reg.kood 10171636) poolt 01.06.2023.a esitatud kooskõlastuse taotlusest reg. nr 6.2-2/25148, otsustan kooskõlastada PUGASTU III liivakarjääri kaeveloa taotluse Võru maakonnas Rõuge vallas Kaku külas Põllulaane katastriüksusel (tunnus 69701:002:0080) maaparandusehitise Vastse- Nursi (MS kood/ehitise kood 2100410010010 /001) maa-alal vastavalt kooskõlastuse tingimustele. (allkirjastatud digitaalselt) PEETER PROTSIN Peaspetsialist-koordinaator Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse asukohajärgsesse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kooskõlastuse andmed Maakonnakeskus: Võru keskus Kooskõlastuse taotleja: KOBRAS OÜ Dokumendi väljastamise 06.06.2023 kuupäev: Teenuse nr: 2316451 Registreeringu andmed Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus 2100410010010 001 Vastse-Nursi Taotletava ala asukoha andmed Maakond Linn/vald Küla/asula Võru maakond Rõuge vald Kaku küla Kinnisasja andmed Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja 69701:002:0080 KAIDO PARV Kooskõlastuse tingimused 1.Kaevandamiseprojekt tuleb koostada selliselt, et karjääri alale jäävad drenaažiotsad suletakse settekindlalt (nt spetsiaalse otsakorgiga). 2.Kaevandamisprojekti elluviimisel, mäeeraldise teenindusmaaga, kattuv maaparandussüsteemi osa kustutada maaparandussüsteemide registrist . 3.Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada kaevandamisprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks. 4.Maaparandussüsteemi mõjutavad muudatused kaevandamisprojektis kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Dokumendid Dokumendi tüüp Nimetus Kuivendusvõrgu plaan põllulaane kuivendusvõrgu plaan.pdf Menetleja Karin Sabalisk Peaspetsialist Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regioon Katariina 7, Võru linn 5442 0455 [email protected] Otsuse nr 6.2-2/25947 Leht 2 ( 2 )  Põllulaane katastriüksuse (tunnus 69701:002:0080) kuivendusvõrgu plaan M 1: 4000 LEPPEMÄRGID katastriüksuste piirid Plaan on informatiivne! Põllulaane katastriüksuse piir maaparandussüsteemi reguleeriv võrk Koostaja: Karin Sabalisk maaparandussüsteemi eesvool PTA Lõuna regiooni peaspetsialist 06.06.2023 drenaažikaev  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2023-133 Juuni 2023 Tellija: Kakkoveski OÜ VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU LIIVAMAARDLA LIIVAMAARDLA PUGASTU III LIIVAKARJÄÄRI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Objekti asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla X= 6409200, Y= 672100 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Pugastu liivamaardla Pugastu III liivakarjääri maavara kavendamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla, Põllulaane (kü 69701:002:0080) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: Kakkoveski OÜ Registrikood 10852201 Kontaktisik: Kaido Parv Tel 5044807 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Peeter Lillak – geoloog Tel 5822 8756 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;  Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;  Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 7 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 8 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA .....................................................................................................................................................................9 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA.........................................................................................................11 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE .........................................................................................11 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................15 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 16 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni III – III’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Maa-ameti peadirektori 19.05.2023. a korraldus nr 1-17/23/1182. 2. Pugastu V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.02.2023). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Põllumajandus- ja Toiduameti 06.06.2023 kooskõlastus nr 6.2-2/25947. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD Kakkoveski OÜ (registrikood 10852201) taotleb maavara kaevandamise luba Võrumaal Rõuge vallas Kaku külas Pugastu liivamaardlas (maardla registrikaart nr 0088) Pugastu III liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Maa-ameti peadirektori 19.05.2023. a. korraldusega nr 1-17/23/1182 aruandes „Pugastu liivamaardla Pugastu V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.02.2023) (EGF aruande nr 9739) esitatud ettepaneku alusel. Taotleja hakkab Pugastu III liivakarjääri materjali kasutama peamiselt piirkonna ehitustegevuse varustamiseks, sh Nursipalu harjutusvälja kavandatava laienduse ehitustööde varustamiseks selleks vajaliku materjaliga. Ehitusliiva saab kasutada ehituses mitmesuguste ehitussegude koostises, teedeehituses asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks ning dreenikihi ehitamiseks. Täiteliiva saab kasutada trasside täiteks ning taristuobjektide muldkehade rajamiseks. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Pugastu liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub taotleja juhatuse liikmele kuuluval Põllulaane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0080, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 31,93 ha) kinnistu põhjaservas. Maa sihtotstarve mäeeraldise teenindusmaal (3,94 ha pindalal) muudetakse kaevandamisloa saamise järgselt mäetööstusmaaks. Pugastu III liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 57∞47’29’’ p.l ja 26∞53’40’’ i.p ning karjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkavas 1:50 000) kaardilehel 5421 (graafiline lisa 1. Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise plaan). Pugastu III liivakarjäär piirneb põhjast Laane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0079, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100% pindala on 12,49 ha) ning idast Väikelaane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0081, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100% pindala on 3,56 ha) katastriüksusega. Lääne ja lõuna suunas jätkub Põllulaane katastriüksus. Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kattub äärmises lääneosas VASTSE-NURSI maaparandussüsteemiga (MS kood/ehitise kood 2100410010010/001). Kuivendusvõrgu drenaaž kattub taotletava mäeeraldise loodeosaga ca 14 m ulatuses. Mäeeraldise alale jääv drenaaž likvideeritakse ning drenaaži ots suletakse mäeeraldise piiril puupunni või spetsiaalse otsakorgiga. Põllumajandus- ja Toiduamet on kooskõlastanud maavara kaevandamise Pugastu III liivakarjääris maaparandussüsteemiga kattuval alal. Pugastu III liivakarjäär kattub täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndiga. Pugastu III liivakarjäär piirneb põhja suunast osaliselt elektrimaakaabelliiniga 183MPHK (väline tunnus MKL9628638), millel on vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 liini kaitsevöönd 1 meeter äärmisest kaablist. Pugastu III liivakarjäärist ca 100 m kaugusel ida ja põhja suunas asub poolkaare kujuliselt Rõuge jõgi (Aiju jõgi) (EELIS kood VEE1004100, üle 25 km2 suuruse valgalaga veekogu), mille kalda piiranguvööndiga taotletav karjäär osaliselt piirneb (graafiline lisa 1. Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise plaan). Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Põhikaardi andmetel asuvad lähimad majapidamised Pugastu III liivakarjääri mäeeraldisest ca 90 m kaugusel kagu suunas Väikelaane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0081) katastriüksusel ning ca 110 m kaugusel ida suunas Kakuveski (katastriüksuse tunnus 69701:002:1001) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Pugastu III liivakarjäär Võru-Hargla nõo ja Haanja kõrgustiku piirialal. Võru-Hargla nõo läänepoolne osa (Hargla nõgu) on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast, mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Hargla nõol on suures osas lavamaa iseloom säilinud: sellel on õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud jõeorud (Arold, I. Eesti Maastikud. TÜ Geograafia Instituut. Tartu, 2005). Pugastu III liivakarjäär asub Rõuge jõe oru läänenõlval. Maapinna absoluutne kõrgus mäeeraldise alal jääb vahemikku ca 89,5 – 96,9 m ning maapinna reljeef on üldise languga kirde ja põhja (Rõuge jõe) suunas. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Pugastu liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 0088) on geoloogilisi uuringuid maavarade kaevandamise eesmärgil tehtud neljal korral: 1968., 1996., 2009. ja 2022. aastal. Maardla kasuliku kihi moodustab liiv. Maardla kattekihi keskmine paksus registrikaardi andmetel on 0,4 m ning kasuliku kihi keskmine paksus on 8,3 m. 1966. aastal tegi Geoloogia Valitsus (Voolma, 1968) Pugastu liivamaardlas geoloogilisi uuringuid (EGF aruande nr 2968), mille tulemusena eraldati alal välja neli liiva varuplokki: I ala 8,8 ha ja 655 tuh m3, II ala 1,6 ha ja 100 tuh m3, III ala 25,1 ha ja 2 394 tuh m3, IV ala 6,7 ha ja 531 tuh m3. Praegu on ala I, III ja IV maavarde registris arvel vastavalt plokina 1 EL aT, 2 EL aR ja EL 3 aR. II ala arvel ei ole. 1969. aastal vormistati Pugastu I alal liivakarjääri mäeeraldis Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi tehasele „Võrukivi“. Loa kehtivust (väiksemal alal) pikendati 1980. aastal 10 aasta võrra. Liiva kasutati keraamilise savi lahjendajana. 1996. aastal hinnati Pugastu I mäeeraldise jääkvaru mahtu (Kattai, 1996) AS Karaat tellimisel (EGF aruande nr 5332). Lisaks jääkvaru täpsustamisele kanti selle töö tulemusena Pugastu maardla keskkonnaregistri maardlate nimistusse (alates 08.06.2022 maavarade register) kohaliku tähtsusega liivamaardlana. Pugastu I liivakarjääri mäeeraldisel kaevandab maavara kaevandamise loa nr L.MK/319413 (kehtib kuni 27.05.2027) alusel ehitusliiva Võru Betoon OÜ. 2009. aastal viis OÜ Inseneribüroo Steiger (Tammekänd, 2009) läbi geoloogilise uuringu Pugastu IV uuringuruumis (EGF aruande nr 8154), mis paikneb Pugastu I liivakarjäärist vahetult kirdes. Uuringu tulemusel kanti keskkonnaregistri maardlate nimistusse (alates 08.06.2022 maavarade register) neli aktiivse tarbevaru plokki pindalal 15,97 ha. Ülalpool keskmist põhjavee taset kinnitati ehitusliiva varu 798 tuh m3 ja täiteliiva varu 199 tuh m3 ning allpool keskmist põhjavee taset ehitusliiva varu 462 tuh m3 ja täiteliiva varu 88 tuh m3. Uuringuga arvele võetud varu veepealse osa kaevandamiseks on 2023. aasta veebruaris esitanud maavara kaevandamisloa taotluse Eesti Killustik OÜ (Keskkonnaameti menetlus M-123710). 2022. aastal tegi Kobras OÜ (Mäger, 2023) geoloogilise uuringu Pugastu V uuringuruumis (EGF aruande nr 9739). Töö käigus rajati puurmasinaga Sedidrill tigupuurimise meetodil 27 puurauku sügavusega 1,5 – 10,5 m (kogumetraaž 130,5 m) ning võeti kokku 11 proovi kasulikust kihist. Uuringuala topograafiline alusplaan koostati mõõtkavas 1:1000. Töö tulemusena kinnitati Pugastu liivamaardla täiendav ehitusliiva ja täiteliiva aktiivne tarbevaru. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Maa- Maa-ameti peadirektori korraldus 19. mai 2023 nr 1- 1-17/23/1182. Võru maakonna maakonna Pugastu liivamaardla registrikande muutmine: Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande „Pugastu liivamaardla Pugastu V uuringuruumi geoloogiline uuring“ alusel seisuga 01.02.2023 maavarade registris Pugastu liivamaardla registrikannet ja kinnitada Pugastu V uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt: 1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,97 ha – 83 tuh m3 (aruandes 8. plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,35 ha – 27 tuh m3 (aruandes 9. plokk). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Pugastu III liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on koostatud Kobras OÜ poolt tehtud geoloogilise uuringu käigus 2022. aasta detsembris puuritud 27 puuraugu (PA-1 kuni 27, sügavusega 1,5 – 10,5 m) andmete põhjal. Varu on arvutatud üheksa puuraugu (PA-16, PA-18…21, PA-23…24, PA-26…27) andmetel uuringuruumi põhjaosas, ülejäänud puuraukude alal kasulik kiht puudus. Pugastu III liivakarjääri kattekihi moodustab mustjashall kuni mustjaspruun, kohati savikas kasvukiht. Varu arvutuse alal esineb kohati kasvukihi all peeneteraline orgaanikasegune oranž kuni tumehall liiv ning punakaspruun liivsavimoreen. Kattekihi paksus varu arvutuse alal on 0,2 – 1,2 m, keskmine paksus on 0,4 m, sh kasvukihi (mulla) paksus on 0,2 – 0,4 m, keskmine paksus on 0,3 m. Pugastu III liivakarjääri kasuliku kihi moodustab peene- kuni ülipeeneteraline glatsiofluviaalne liiv (Q1jrVr_fg) paksusega 0,9 m (PA-26) kuni 8,4 m (PA-20), keskmine paksus on 3,3 m. Kasuliku kihi levik on seotud Rõuge jõe orundiga – jõeorg on lõikunud Kesk-Devoni vanusega setetesse ning hiljem glatsiofluviaalse liivaga täitunud. Seetõttu toimub ka kasuliku kihi väljakiildumine jõeorust eemale ehk lääne suunas. Kunagise jõeoru täitnud kasulik kiht on mõnevõrra muutliku koostisega. Taotletava liivakarjääri lõunapoolsemas osas, kus kasulik kiht välja kiildub, on savi- ja tolmuosakeste sisaldus liivas valdavalt suurem ning liiva terajämedus väiksem. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus üldjuhul väheneb ning liiva terajämedus pisut suureneb ida ja põhja suunas, kus kasuliku kihi paksus kasvab. Kasuliku kihi materjal on värvuselt valdavalt beež, kohati oranž. Kasuliku kihi lamami moodustab valdavalt punakaspruuni värvusega liivsavimoreen (Q1jrVr_g), mis läbiti kuni 4,4 m ulatuses. Moreen on pehme- kuni kõvaplastne ning sisaldab kohati peamiselt kirstalliinseid veeriseid. Taotletava liivakarjääri äärmises põhjaosas moodustab kasuliku kihi lamami kõvaplastne kirjuvärviline Kesk- Devoni savi (D2-3gj). Osades uuringupunktides avati moreeni ning savi kihi all sinakashall murenenud Kesk- Devoni liivakivi (D2-3gj). Kasuliku kihi lamamini jõuti kõigis puuraukudes. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Pugastu III liivakarjääri alal tehtud geoloogilise uuringu käigus 2022. aasta detsembris avati põhjavesi taotletava liivakarjääri alal kokku neljas uuringupunktis (PA-16, PA-18, PA-20, PA-27). Põhjavesi avati 1,3 – 6,0 m sügavusel maapinnast. Põhjavee tase oli uuringu ajal suhteliselt ühtlane, asudes absoluutsel kõrgusel 86,2 (PA-20) kuni 88,2 (PA-16) m. Põhjavee tase langeb kasuliku kihi leviku alal Rõuge jõe suunas. Taotletavast liivakarjäärist ca 75 m kaugusel idas asuva Rõuge jõele paisutatud Kaku järve (EELIS kood VEE2139110) normaalpaisutustaseme absoluutkõrgus vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/329680 on 87,7 m ning ca 100 m kaugusel põhjas asuva Rõuge jõe veetaseme absoluutkõrgus allpool Kaku paisu on 83,5 m. Geoloogilise uuringu käigus puuritud puuraukudes mõõdetud andmetele ning lähimate veekogude veetasemele tuginedes on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus uuringuruumi varu arvutuse alal 85,0 m. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Ehitusliiva aktiivse tarebvaru plokk 8 jääb eeldatavast kaevandamisjärgsest põhjavee tasemest kuni 2,6 m ulatuses madalamale taotletava liivakarjääri äärmises põhjaosas puuraugu PA-18 alal ning kuni 1,5 m ulatuses madalamale varu arvutuse ala äärmises kirdeosas puuraugu PA-20 alal (vt graafiline lisa 2). 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Analüüsitud proovide kaalutud keskmise kruusa ja peenosise sisalduse alal jaguneb taotletava liivakarjääri materjal ehitusliivaks (aktiivne tarbevaru plokk 8) ja täiteliivaks (aktiivne tarbevaru plokk 9). Geoloogilise uuringu käigus võetud 11 proovist kuus vastas ehitusliiva nõuetele ja viis proovi täiteliiva nõuetele. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 hulka arvatud proovidest kuus vastas ehitusliiva nõuetele ja üks täiteliiva nõuetele. Kõik neli täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 hulka arvatud proovi vastas täiteliiva nõuetele. Laboris määratud kahe koondproovi põhjal on ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 filtratsioonimoodul taotletavas Pugastu III liivakarjääris 1,1-1,7 m/ööp. Tabelis 1 esitatud Pugastu III liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 8 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 9) laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Tabel 1. Pugastu III liivakarjääri plokkide 8 EL aT ja 9 TL aT põhinäitajad. Näitaja Pugastu Pugastu III liivakarjäär liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 8 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) Sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,4 5,1 3,5 Looduslik materjal ploki 9 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) Sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 7,3 32,0 11,0 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Taotletava Pugastu III liivakarjääri varu on arvutatud ühe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 8, varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset 83 tuh m3, pindala 1,97 ha) ning ühe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 9, varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset 27 tuh m3, pindala 1,35 ha) Kobras OÜ töö „Pugastu V uuringuruumi geoloogiline uuring“ (EGF aruande nr 9739) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2022. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2019. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Taotletava Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise piir kattub lääne-, põhja- ja idaosas ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 välispiiriga ning lõuna- ja kaguosas täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 välispiiriga. Mäeeraldise pindala on kokku 3,32 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega ja asub absoluutsel kõrgusel 82,4 – 94,5 m. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub loode-, kirde-, ida- ja kaguosas mäeeraldise piiriga, karjääri edela- ja lõunaservas kulgeb teenindusmaa piir mäeeraldise piirist ca 12 m kaugusel, et oleks tagatud piisav maa-ala mäeeraldiselt kooritava katendi ajutiseks ladustamiseks. Taotletava Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuurid ning piiripunktide koordinaadid on toodud Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel I – I’ kuni III – III’ (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib ülalpool põhjavee taset asuv liiv, mille ohutuks püsinõlvuseks on valitud 1:2 (kallakus ~27∞). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati ploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kogu kaevandatav varu asub ülalpool põhjavee taset. Tabel 2. Pugastu III liivakarjääri kaevandatav varu. Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, 3 tuh m tuh m3 tuh m3 Plokk 8 EL aT 83 19 64 Plokk 9 TL aT 27 2 25 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 7 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegse ekskavaatoriga. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb koorida katend. Katendi moodustab mäeeraldise alal muld ning kohati selle all paiknev orgaanikasegune liiv ja moreen, katendi maht on 12 tuh m3, sh mulla maht on 10 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,4 m. Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Muld ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal ning kasutatakse hiljem mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks. Korrastamistöödeks vajalik katendi hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Tabel 3. Pugastu III liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi arvutuslik hinnanguline maht. Ala nimetus suurus, m2 Ala suurus, Vajaliku katendi maht m3 Mäeeraldise piiripunkti nr Mäeeraldise loodeosa loodeosa nõlvad 1210 ~360 (muld) 2-3 Mäeeraldise kirdeosa nõlvad 3500 ~1050 (muld) 3-7 Mäeeraldise ida- ida- ja kaguosa nõlvad 1160 ~350 (muld) 7-9 ~8200 (muld) Mäeeraldise põhi 27320 ~2390 (moreen, orgaanikasegune liiv) KOKKU (muld) 33190 ~9960 KOKKU (kogu (kogu katend) 33190 ~12350 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri põhja ja nõlvade katmine ca 0,3 m paksuse mullakihiga, mis soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Katendis esinevat liivsavimoreeni ja orgaanikasegust liiva kasutatakse mäeeraldise põhja korrastamiseks tagasitäitena nendes kohtades, kus põhjavesi on kaevandamisjärgsele maapinnale lähedal (mäeeraldise äärmises põhja- ja kirdesrvas) ning kus seetõttu on võimalik metsastamiseks mitte sobilike liigniiskete tingimuste tekkimine. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri nõlvade kõrgus kaevandamise järgselt valdavalt ca 4 – 7 m vahemikku mäeeraldise loode-, kirde-, ida- ja kaguosas ning mäeeraldise lõunaossa nõlvatervikut ei moodustu (vt. graafiline lisa 3. Pugastu III liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2. Mäeeraldise korrastamisel kasutatakse ära kogu kooritud katendikiht mahuga 12 tuh m3. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Taotletava Pugastu III liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on õhuke ja maavarale on hea juurdepääs. Kogu kaevandatav varu asub ülalpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus on vahemikus 0,9 – 8,4 m, keskmine paksus on plokk 8 EL aT puhul 4,2 m ja plokk 9 TL aT puhul 2,0 m. Varu saab kogu karjääri alal kaevandada ühes astmes. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, taotletavast Pugastu III liivakarjääri mäeeraldisest ca 500 m kaugusel lõuna suunas kulgeb kirde-edela suunaliselt Võru-Mõniste-Valga riigi tugimaantee nr 67. Materjali väljaveoks saab kasutada kaevandamisloa taotleja juhatuse liikmele kuuluval Kakuveski katastriüksusel asuvat asfaltteed ja taotletava mäeeraldise servas kulgevat pinnasteed, mis rekonstrueeritakse raskeveokitega liiklemise võimaldamiseks. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Pugastu III liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääri nõlvade ning põhja korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Pugastu III liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (RT I, 08.04.2017, 5). Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Pugastu III liivakarjääris kaevandatakse ülalpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva ja täiteliiva varu. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjääriala metsamaaks. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval liival on see väiksem kui ~27∞ (nõlvus 1:2). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning puude istutamine või seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele ja põhjale enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht (muld). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad ja põhi istikute istutamise või seemnete külvi teel. Hinnangulised kulud Pugastu III liivaakarjääri mäeeraldise nõlvade ja põhja korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2000 eurot hektari kohta ehk kokku ca 6600 eurot. Pugastu III liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Pugastu III liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Tolm Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik tolmu teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse tolmu teke praktiliselt nullini. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1" ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,47 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Pugastu III liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0004 kg/t Pugastu III liivakarjääri keskmise aastamäära (7 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,005 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Müra Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Pugastu III liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele (sotsiaalministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, RT I, 21.12.2016,27), et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Põhikaardi andmetel asuvad lähimad majapidamised Pugastu III liivakarjäärist ca 90 m kaugusel kagu suunas Väikelaane (katastriüksuse tunnus 69701:002:0081) katastriüksusel ning ca 110 m kaugusel ida suunas Kakuveski (katastriüksuse tunnus 69701:002:1001) katastriüksusel. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on 84 – 90 dB. Karjääris enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismidena kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed. Müraallikas Helivõimsustase, Lp2, dB Mõõtmise kaugus, m Ekskavaator 82 15 Rataslaadur 82 15 Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, st müratase sõltub müraallika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Teades kaugust müra tekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müra allikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast, m. Tabelis 4 toodud andmete kohaselt on taotletava karjääri puhul rataslaaduri või ekskavaatori töötamisel maksimaalne müratase lähima majapidamise juures arvutatav järgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(90) = 66 dB, kus arvutuse aluseks on müra allikast 15 m kaugusel mõõdetud helirõhutase väärtusega 82 dB. Eelnevat valemit kasutades alaneb avamaal (tasane maapind ilma haljastuse ja reljeefita) müratase 100 m kaugusel müraallikast arvutuslikult 16 dB võrra ja 200 m kaugusel 20 dB võrra. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka rataslaadur (mille müratase on võrdne), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. 1. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Sellisel juhul kujuneb lähima majapidamise juures mäeeraldise piiril töötades maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks avamaa tingimustes ca 69 dB. Arvutuslik tase ületab kehtivat II kategooria ala päevast piirtaset ca 9 dB võrra, kuid arvutuse puhul ei ole arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ega müra tõkestavaid katendivalle. Lisaks katendivallidele, mis rajatakse taotletava mäeeraldise lõuna- ja edelaserva, rajatakse täiendav katendivall müratõkkeks mäeeraldise kaguossa (mäeeraldise nurgapunktide 8 ja 9 vahele). Mäetöödega alustatakse karjääri loodeservast ning liigutakse järk-järgult kaguserva suunas. Karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute vahel. Nimetatud leevendusmeetmeid arvestades alaneb tegelik Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad müratase arvutuslike avamaa tingimustega võrreldes keskmiselt 15–25 dB, jäädes mäeeraldise kaguservas alla 60 dB, millega on tagatud II kategooria ala päevane piirtase. Vajadusel saab teostada lähima elamu juures Pugastu III liivakarjääris töötamisel mürataseme kontrollmõõtmisi. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord1.“ (RT I 2007, 34, 215). Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsamaaks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Pugastu III liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ning lähialal ei asu Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi ja nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala on taotletavast Pugastu III liivakarjäärist põhja pool ca 80 m kaugusel asuv Rõuge jõe hoiuala (EELIS kood KL02000079, pindala 4,4 ha). Rõuge jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ning II lisas nimetatud liikide – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecelia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossiilis) elupaikade kaitse. Rõuge jõe hoiualaga kattub osaliselt ka Natura 2000 võrgustiku Timmase loodusala (EELIS kood RAH0000534, pindala 390,3 ha). Timmase loodusala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (5430), lamminiidud (6450) ning vanad loodusmetsad (*9010); II lisas nimetatud liigid, mille elupaiku kaitstakse, on harilik vingerjas (Misgurnus fossiilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecelia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Rõuge jõe hoiualal asub ka III kategooria kaitsealuse liigi saarmas (Lutra lutra, EELIS kood KL09110670), rohe- vesihobu (Ophiogomphus cecilia, EELIS kood KLO9200054) ning vingerjas (Misgurnus fossilis, EELIS kood KLO9102552) elupaik. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 16 Pugastu III liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2023-133 ad Taotletava Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Rõuge jõe hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning III kategooria kaitsealuste liikide elutingimustele. 10. KOKKUVÕTE Kakkoveski OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Pugastu liivamaardlas (maardla registrikaart nr 0088) Pugastu III liivakarjääri mäeeraldisel. Taotletav Pugastu III liivakarjäär asub Võrumaal Rõuge vallas Kaku külas Pugastu liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 8 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 9. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, kogu taotletav varu asub ülalpool põhjavee taset. Taotletava Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise pindala on 3,32 ha ja selle teenindusmaa pindala on 3,94 ha. Pugastu liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 8 kinnitatud varu kogus on 83 tuh m3 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 9 kinnitatud varu kogus on 27 tuh m3. Taotletava Pugastu III liivakarjääri kaevandatav ehitusliiva varu kogus on 64 tuh m3 ja kaevandatav täiteliiva varu kogus on 25 tuh m3. Nõlvatervikusse jääva varu kogus kokku on 21 tuh m3 (sh ehitusliiv 19 tuh m2 ja täiteliiv 2 tuh m2). Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863) ja Peeter Lillak. Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak 09.06.2023 Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Kaku küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 16  00 721 Y= 6 ne Laa 2:0079 00 : 0 0 X= 6 4 093 69701 00 723 Y= 6 200 409 X= 6 18 ski 1 PA- 0 uve 0 Kak 02:10 90.1 0 :0 82.4 3 697 0 1 3 6 4 5 6 I' II' III 1.2 4 5 6.5 7 7 19 PA- 0 91.7 0 0.2 27 86.5 5.0 20 PA- 0 III' PA- 0 U 92.2 0 0.3 90.0 0 OÜ AST DLA 83.5 8.4 v e ski arjäär P U G A R 84.8 ko ak MA aT Kak III liiv I I L okk VA 8 EL stu pl Puga 0 .7 4.2 26 PA- 0 94.6 0 93.4 0.3 16 PA- 0 0.9 TL aT 89.5 0 lokk 9 11 87.5 25 p 2 PA- 0 21 8 94.9 24 PA- 0 0.6 2 - PA- 0 93.1 0 4.4 96 1 0 . 1 0.2 1 .8 0.3 - 11 94.5 88.1 8 1 0.5 1.1 0.5 23 PA- 0 3.7 10 94 8 0 . 90.6 200 409 X= 6 ne 0 00 ulaa 8 Põll 02:00 719 :0 Y= 6 0 1 697 00 721 Y= 6 15 PA- 0 22 PA- 0 9 .4 94.6 97 0 . 0 - X= 6 409 100 - 9 - SI 0.2 E -NUR10 14 PA- 0 - TS VAS 041001 00 96.9 10 I 210 - elaa ne 81 Väik 002:00 0 1: 697 0.3 - PUGASTU III LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM LEPPEMÄRGID mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5421 Põllulaane 69701:002:0080 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir 1 Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 13 Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja PA- 0 1 piiripunkti number 98 3 . - Pugastu III liivamaardla (registrikaardi nr 0088) varuplokkide piir 0.2 PUGASTU III I I' Geoloogilise läbilõike joon - Nõlvaterviku alumine piir II LIIVAKARJÄÄR Maapinna samakõrgusjoon, m abs Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m abs Elektripaigaldise kaitsevöönd I - N URS Kalda piiranguvöönd TSE 004 0 VAS 041001 Maaparandussüsteem 210 Maaparandussüsteemi kuivendusvõrk Kobras OÜ puuraugud. Pugastu liivamaardla Pugastu V uuringuruumi geoloogiline uuring, 2023 (EGF 9739): PA-16 Puuraugu nr Kattekihi paksus, m 0.2 Suudme abs kõrgus, m 89.50 1.8 Kasuliku kihi paksus, m KAKKOVESKI OÜ Lamami abs kõrgus, m 87.50 VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA Märkused: PUGASTU III LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Geodeetilised mõõdistustööd tegi novembris ja detsembris 2022 geodeet I. Maasik. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i koos VRS Now püsijaamade võrguga. 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammi Autodesk Civil 3D 2012 abil. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ Pugastu III liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattub kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndiga. 06.2023 1 3 1:1000 2023-133  SW GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE II - II' N PA-13 98.30 GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE I - I' Põllulaane 0.2 PA-22 69701:002:0080 97.00 Pugastu III liivakarjäär WSW ENE Põllulaane 69701:002:0080 0.4 1:2 PA-25 Pugastu III liivakarjäär PA-23 PA-15 94.90 PA-26 Laane 94.80 94.60 94.60 1.5 69701:002:0079 0.3 1:2 0.3 0.3 0.2 PA-21 0.5 26-1 Kr 0,0% 93.10 4.5 1.2 PA-20 1.5 St 9,6% TL PA-19 23-1 Kr 0,0% 0.4 92.20 plokk 9 St 7,3% TL aT 91.70 TL 0.6 0.3 3.0 0.2 plokk 9 TL aT 4.2 Kr 0,0% plokk 8 EL aT 21-1 St 9,2% TL 4.5 Kr 0,0% Kr 0,0% 1:2 19-1 St 5,0% 20-1 St 1,4% EL 5.7 EL 1:2 5.0 plokk 8 EL aT 5.2 86.20 (08.12.2022) 20-2 Kr 0,0% 6.0 St 4,5% 7.5 EL 7.0 7.5 8.7 9.0 UURINGUPUNKTI SÜGAVUS, m 4.5 1.5 3.0 7.5 UURINGUPUNKTIDE VAHEKAUGUS, m 98.39 24.60 66.64 4.5 1.5 5.7 7.5 9.0 UURINGUPUNKTI SÜGAVUS, m VEETASE MAAPINNAST, m - - - - UURINGUPUNKTIDE VAHEKAUGUS, m 94.87 33.29 31.91 65.49 VEETASE MAAPINNAST, m - - - - 6.0 LEPPEMÄRGID Kasvukiht (muld) Liiv Orgaanikasegune Moreen liiv GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE III - III' H 1:1000 Savi Liivakivi V 1:100 WNW ESE PA-20 Puuraugu nr Põllulaane Pugastu III liivakarjäär PA-20 92.20 Suudme abs kõrgus (m) Pugastu III 69701:002:0080 liivakarjäär PA-19 92.20 Hõimoja 91.70 0.3 Proovi number ja võtmise intervall (m) 69701:002:0751 0.3 20-1 Kr 0,0% kruusa sisaldus % PA-18 0.2 St 1,4% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 90.10 6.0 EL maavara liik: EL - ehitusliiv; TL - täiteliiv 0.3 Kr 0,0% Kr 0,0% 0.9 St 5,0% 20-1 St 1,4% 8.7 Kihipinna sügavus (m) 19-1 EL 1.2 EL plokk 8 EL aT 86.20 (08.12.2022) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 1:2 1:2 Kr 0,0% plokk 8 Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist 18-1 St 3,8% EL aT EL Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise piir 1:2 5.2 1:2 86.60 (08.12.2022) 86.20 (08.12.2022) Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 6.0 Kr 0,0% 20-2 St 4,5% Maavaravaru plokkide piir EL Katastriüksuse piir 7.0 1:2 6.0 7.5 Nõlvaterviku kalle ja kontuur Kr 0,0% St 5,1% 8.7 18-2 TL 9.0 Elektripaigaldise kaitsevöönd 7.7 Kalda piiranguvöönd 8.7 Maaparandussüsteem 10.5 UURINGUPUNKTI SÜGAVUS, m 10.5 7.5 9.0 UURINGUPUNKTIDE VAHEKAUGUS, m 160.85 161.77 VEETASE MAAPINNAST, m 3.5 - 6.0 KAKKOVESKI OÜ VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA PUGASTU III LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I - I' kuni III-III' Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 1 cm H 1:1000 V 1:100 2023-133 06.2023 2 3  00 721 Y= 6 ne Laa 2:0079 00 : 0 0 093 01 X= 6 4 697 00 723 Y= 6 200 409 X= 6 ski 1 uve 0 Kak 02:10 :0 3 697 0 1 3 6 4 5 6 4 5 7 7 OÜ v e ski arjäär ko ak Kak III liiv astu Pug 2 11 8 2 1 11 8 1 10 200 409 X= 6 ne 0 00 ulaa 8 Põll 02:00 719 :0 Y= 6 0 1 697 00 721 Y= 6 9 X= 6 409 100 9 SI E - NUR10 TS VAS 041001 00 10 210 elaa ne 81 Väik 002:00 01 : 697 PUGASTU III LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM LEPPEMÄRGID mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5421 Põllulaane 69701:002:0080 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir 1 Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Pugastu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja 1 piiripunkti number Maapinna samakõrgusjoon, m (abs) Kõlvikupiir PUGASTU III LIIVAKARJÄÄR Mets, võsa, rohumaa, raiesmik Elektripaigaldise kaitsevöönd Kalda piiranguvöönd I Maaparandussüsteem - NURS TSE 004 0 Maaparandussüsteemi kuivendusvõrk VAS 041001 210 KAKKOVESKI OÜ VÕRUMAA RÕUGE VALD KAKU KÜLA Märkused: PUGASTU III LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 1. Kaevandamine toimub ülalpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse ala metsamaaks. 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduse andmed: Maa-amet 31.05.2023 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 5. Pugastu III liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattub kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndiga. 06.2023 3 3 1:1000 2023-133