ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Piret Leevald Teie 29.04.2025
[email protected]
Meie 15.05.2025 nr 2.2-9/25/1033-4
Vastus täiendavale pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie täiendava pöördumise seoses karistusregistri päringute
õigusliku alusega, milles Teie täpsustate, et Teie hinnangul ei ole SA Tallinna Lastehaigla (haigla)
näol tegemist kohaliku omavalitsuse hallatava asutusega, vaid haigla iseseisev juriidiline isik –
millel on oma juhatus, nõukogu jne. Palute seda arvestades täpsustada, kas karistusregistri
päringute korral ametipositsioonide osas, mis Tallinna linna määruse kohaselt ja kooskõlas KVSi
mõttega tekitavad juriidilise kohustuse (Tallinna linn on seadnud tema asutatud sihtasutusele)
kontrollida nende isikute osas, kes omavad teatud tegevuste ja toimingutega ametiseisundit ja
kaasnevat toimingupiirangut – sh arstid, näiteks, retseptide väljakirjutamisel, laste ravijärjekorda
panekul, oma lapse ravil – teostada karistusregistripäringut IKÜM art 6 lg 1 p c alusel. Sarnane
olukord näiteks hangete puhul (hankekomisjoni liikmel) – kelleks võib olla nii arst kui tugiüksuse
töötaja. Tallinna linna määrus kohustab vähemalt kord aastas asutuse juhti vastavat päringut
teostama. Ehk Teie soov on teada saada, mis on sellise päringu õiguslikuks aluseks. Teie soov on
töödelda töötajate andmeid õiguspäraselt – sellest ka täpsustamise soov.
Eelkõige selgitan, et AKI järelevalveasutusena ei saa vastutavale töötlejale ette öelda, millisel
õiguslikul alusel tuleb isikuandmeid töödelda. Seda, millisel õiguslikul alusel, eesmärgil ja
ulatuses andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM artikli 5 lõike 2 kohaselt selgitama ja tõendama
andmetöötleja ehk haigla ise.
AKI saab konkreetsele andmetöötlusele siduvat õiguslikku hinnangut anda ainult
järelevalvemenetluses. Selgituste alla ei lähe konkreetse andmetöötluse analüüs või nõustamine.
Vajadusel saab haigla pöörduda õiguslikule olukorrale juriidilise hinnangu saamiseks
õigusnõustaja poole.
AKI jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde, et KVS § 3 lg 4 kohaldub haiglale juhul, kui
tegemist on avaliku ülesande täitmisega. See ei sõltu otseselt ka sellest, kas haigla on linna
hallatav asutus (seejuures sellele, kas haiglat saab käsitleda linna hallatava asutusena, ei ole
hetkel AKI pädevuses hinnata), vaid oluline on, et konkreetne isik peab olema ametiseisundis
KVS § 2 lg 1 mõttes. Ehk kontrollile alluva isiku kindlakstegemise määravaks kriteeriumiks on
ametiisiku osalemine asutuse otsustusprotsessides või võimalus neid suunata ja mõjutada.
Seejuures ei saa AKI hinnangul käsitleda ametiseisundit liiga laialt, vaid lähtuma peab eelkõige
KVS üldisest eesmärgist. Seega peab ametiseisundis oleva isiku kindlakstegemisel kaaluma, kas
tema pädevuses on teha või mõjutada KVS § 2 lg-s 2 nimetatud otsuseid, nt kas retsepti
väljakirjutamise näol võiks olla tegemist otsustusprotsessiga KVS § 2 mõttes.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)