From: Grete-Liis Kalev - AKI
Sent: Tuesday, May 13, 2025 4:50 PM
To: '
[email protected]' <
[email protected]>
Subject: RE: Päring
Tere!
Tänan kirja eest.
Selgitan esmalt, et Eestis kehtib Euroopa Liidu otsekohalduv õigusakt ehk isikuandmete
kaitse üldmäärus (IKÜM), mille ingliskeelne nimetus on General Data Protection Regulation
(GDPR). Lisaks on siseriiklikult erinevates seadustes norme, mis täpsustavad isikuandmete
töötlemise reegleid (näiteks isikuandmete kaitse seaduses), kuid peamised põhimõtted ning
reeglid tulenevad ikkagi IKÜM-st.
Täpsemalt Teie küsimuse juurde tulles, siis vastus seisneb eelkõige õiguslikus aluses.
Vestluste salvestamine on isikuandmete töötlemine, sest salvestusele jääb peale inimese
hääl. Igasugune isikuandmete töötlemine vajab õiguslikku alust, vastaselt juhul ei ole
töötlemine seaduslik (IKÜM artikkel 6 lõige 1). Seetõttu võib vestlusi salvestada üksnes juhul,
kui selleks on olemas õiguslik alus. Ilma õigusliku aluseta on võimalik vestlus salvestada
üksnes siis, kui seda tehakse isiklikuks otstarbeks. Isiklik otstarve tähendab seda, et
salvestist ei jagata kolmandate isikutega ning seda tehakse isiklike või koduste tegevuste
käigus ja seega väljaspool ametialast või äritegevust.
Teie puhul oleks tegemist ikkagi olukorraga, kus salvestis edastatakse kliendile, kes seejärel
veel ise kuulab vestlust üle ehk tegemist isikuandmete töötlemine toimub äritegevuse käigus.
Seega peate enne vestluste salvestamist hindama, kas Teil on esiteks õiguslik alus, et
vestlusi salvestada ning seejärel hiljem edastada kliendile. Mõlema tegevuse jaoks peab
olema õiguslik alus. Õiguslikku alust mina Teile ette öelda ei saa, selle peate ise kindlaks
määrama. Etteruttavalt selgitan, et õigustatud huvile kui õiguslikule alusele tuginemine
eeldab õiguslikku analüüsi läbiviimist. Õigustatud huvi kohta saate täpsemalt lugeda siit:
Õigustatud huvi | Andmekaitse Inspektsioon.
Lisaks on oluline meeles hoida, et ka töötaja, kelle vestlust klient soovib salvestada, on õigus
privaatsusele. See tähendab, et lisaks õiguslikule alusele peab enne salvestamist
vestluskaaslast teavitama, et salvestus toimub. Salaja vestluse salvestamine ning hiljem
kolmandatele isikutele avaldamine ei ole lubatud, mh toimub vestluse salvestamise käigus ka
töötaja töökohustuste kontrollimine. Salaja vestluse salvestamine kooskõlas IKÜM artiklist 5
lõikest 1 punktist a tuleneva läbipaistvuse põhimõttega. Tööandjal on õigus kontrollida
töökohustuste täitmist, kuid seda tuleb teha austades töötaja privaatsust ja viisil, mis ei riku
töötaja põhiõigusi (töölepingu seadus § 28 lõige 2 punkt 11). Seega peab ka tööandjal olema
õiguslik alus, et töödelda töötajate isikuandmeid sellisel viisil. Sarnastes olukordades on
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) varasemalt leidnud, et tööandjal ei ole õigustatud huvi
kontrollida salvestiste abil testostude tegemist ehk töötaja õigus privaatsusele on kaalukam,
kui tööandja huvi kontrollida töökohustuste täitmist.
Täiendavalt täpsustan, et enne isikuandmete töötlemist peate hindama, kas isikuandmete
töötlemine sellisel viisil on vajalik ja eesmärgipärane. See tähendab, et isikuandmete
töötlemiseks peab olema selge, konkreetne ja õiguspärane eesmärk. Algsest erineval
eesmärgil ei ole isikuandmete töötlemine lubatud. Seega peate selgeks tegema, mis on
testostude vestluste salvestamise eesmärk ning kas seda oleks võimalik saavutada ka ilma
salvestist tegemata.
Mis puudutab sanktsioone, siis igasugune isikuandmete töötlemine ilma õigusliku aluseta on
ebaseaduslik. Andmekaitse Inspektsioonil on isikuandmete kaitse seaduse § 56 lõike 3
punkti 8 alusel õigus algatada kaebuse või omal algatusel järelevalvemenetlus. Samuti on
AKI-l õigus isikuandmete kaitse seaduse § 56 lõike 2 punkti 3 alusel õigus algatada
väärteomenetlus, kui on rikutud isikuandmete kaitse seaduse või IKÜM-s sätestatud nõudeid.
Näiteks, väärteomenetluse algatamisel isikuandmete kaitse seaduse § 65 alusel on
isikuandmete töötlemise põhimõtete rikkumise trahvi ülemmäär 20 000 000 eurot või
juriidilise isiku puhul kuni 4 protsenti tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastasest
kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.
Kokkuvõtlikult rõhutan, et õigus isikuandmete kaitsele osa on inimese põhiõigusest eraelu
puutumatusele, mis tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26. Seetõttu tuleks suhtuda
tõsiselt isikuandmete kaitse reeglitesse, st enne tegevuse alustamist tagada, et selleks on
olemas õiguslik alus ja õiguspärane eesmärk. Läbipaistev ja õiguspärane isikuandmete
töötlemine on osa ettevõtte mainest. Soovitan võtta ühendust mõne õigusnõustajaga, kes
aitaks tagada tegevuse õiguspärasuse ja teha kindlaks, kas selliseks andmetöötluseks on
sobivat õiguslikku alust.
Loodan, et vastusest on abi.
Lugupidamisega
Grete-Liis Kalev
Jurist
[email protected]
627 4138
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube