ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Maksu- ja Tolliamet Teie 14.05.2025 nr 4.2-4/012995
[email protected]
Meie 27.05.2025 nr 2.3-8/25/1532-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles avaldasite soovi saada AKI-lt
seisukohta seoses taustakontrolli tegemise õigusliku alusega.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p-i a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel
tagada, et töötlemine on mh seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete
töötlemiseks (sh kogumiseks, edastamiseks, säilitamiseks) peab lähtuvalt IKÜM art 6 lg-st 1
esinema õiguslik alus. MTA poolt taustakontrolli teostamisel isikuandmete töötlemise
õiguslikuks aluseks saab olla IKÜM art 6 lg 1 p e ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes
huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.
IKÜM art 6 lg 1 p-i e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus on
kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega. Ehk teisisõnu IKÜM art 6 lg 1 p e ei
ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisev õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.
Kui IKÜM-is osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks
tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus või
seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema
eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse (IKÜM põhjenduspunkt 41). Samas
austatakse määruses kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL
põhiõiguste hartas (harta) tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub ka mh isikuandmete
kaitse (IKÜM põhjenduspunkt 4). Vastavalt harta art 52 lg 1 esimesele lausele tohib aga hartaga
tunnustatud õiguste ja vabaduste, sh art-ga 7 tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta art-ga
8 tagatud õiguse isikuandmete kaitsele teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt
tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.
Eraelu puutumatus on põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult seadusega (PS § 26).
Seejuures tuleb arvestada, et tegevus riivab isikute põhiõigusi, saab seda teha üksnes
põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lg 1 ja § 11). Olulisuse põhimõtte kohaselt
on seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused ning mida
intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum peab olema täitevvõimu tegutsemise
aluseks olev volitusnorm ning seda täpsemad ka menetlusnormid. Kahtlemata on taustakontrolli
näol tegemist intensiivse põhiõiguste riivega.
Nii nagu olete oma selgitustaotluses märkinud, siis õigusaktides puudub vastav volitusnorm, mis
annaks MTA-le õiguse taustakontrolli teostada või paneks kohustuse kontrolli teostada. Samuti
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
olete õigesti märkinud, et nõusolek ei ole sobilik õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks
teenistussuhtele eelneva taustakontrolli tegemiseks.
MTA soovib tugineda õigustatud huvile ehk IKÜM art 6 lg 1 p-le f. Juhime tähelepanu, et juhul
kui isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus oma ülesannete täitmisel, siis ei saa õigustatud
huvile tugineda. See tuleneb sõnaselgelt IKÜM art 6 lg 1 viimasest lausest.
AKI ei sea kahtluse alla, et taustakontrolli tegemine MTA teenistusse astumisel või MTA-le
teenuste osutamisel võib olla mõistlik ja vajalik, kuid selge õiguslik alus selliseks
andmetöötluseks käesoleval hetkel puudub. Probleemi lahendamiseks tuleks eriseaduses (MKS,
TS) selgelt reguleerida taustakontrolli teostamisel isikuandmete töötlemise alust ja tingimusi.
Seadusest peaks nähtuma, kellele, mis eesmärgil ja mis ulatuses taustakontrolli teostamine
vajalik on, kaua kogutud andmeid säilitatakse jms. Sarnaselt on taustakontrolli küsimust
reguleeritud näiteks vangistusseaduses ja hädaolukorra seaduses.
Loodan, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Andres Kudrjavtsev
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)