Kiri

3852545 51435 07 . 0 9 . 20 2 3 0 0 07 . 0 9 . 20 2 3 SELETUSKIRI r egionaal ministri määruse „ T oetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „ Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks “ “ eelnõu juurde Sissejuhatus Määruse „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks toetuse andmise tingimused ja kord“ kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027 ) § 10 lõike 2 alusel. Käesoleva õiglase ülemineku fondist (edaspidi ka ÕÜF ) rahastatava eelnõu abil panustatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ (edaspidi rakenduskava ) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“. Eelnõu hõlmab rakenduskava meetme nr 21.6.1.11 „Regionaalareng – piirkondlikud algatused“ sekkumist nr 21.6.1.111 „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“. Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks muutuda aastaks 2050 kliimaneutraalseks majanduspiirkonnaks, kindlustades samas, et mitte kedagi ei jäeta kliimaneutraalsele majandusele üleminekus maha. Teatavasti nõuab kliimaneutraalsusele üleminek suuri pingutusi kõigilt, kuid mõned piirkonnad on oma suure fossiilkütustest sõltuvuse tõttu selles protsessis eriti haavatavad. Eestis on selliseks piirkonnaks põlevkivitööstuse tõttu Ida-Virumaa. Kliimaneutraalsusele ülemineku mõjud said analüüsitud Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava (edaspidi õiglase ülemineku kava ) koostamise raames ning järeldus on, et mõjud avalduvad Ida-Virumaal peaaegu kõigis eluvaldkondades: karjäärivõimalustest, rändeotsuste ja turvatundeni. Õ iglase ülem i neku kava peatükis 2.1 on eraldi välja toodud, et muude mõjude seas avaldab üleminek kliimaneutraalsusele mõju ka kohaliku kogukonna identiteedile ja pärandile: „ Põlevkivitööstus on kohalike jaoks olnud uhkuse allikaks alates 1920. aastatest ning see on suuresti määranud nende väärtuseid, hoiakuid ja püüdlusi. Põlevkivisektori tegevuse järkjärgulise lõpetamise kontekstis tuleb säilitada kohaliku kogukonna identiteet ja kaitsta selle järjepidevust, sh pöörates tähelepanu materiaalsele ja immateriaalsele tööstuspärandile ja kultuurile. “ . Samuti on õiglase ülemineku kava peatükis 2.2 rõhutatud, et : „ oluline on meeles pidada, et inimesed ei ole pelgalt ülemineku subjektid, vaid selle elluviijad. Ida-Virumaa kohalik kogukond pole siiani täielikult taastunud identiteedikriisist ja emotsionaalsest traumast, mis järgnes nõukogude aja tööstuse kokkuvarisemisele. See omakorda õõnestab usaldust riigi ja Euroopa Liidu algatuste vastu. Seepärast on esmatähtis tagada kohalikule kogukonnale selle järjekordse ülemineku korral n-ö omanikutunne. Seda saab kõige paremini saavutada kogukonnapõhiste rohujuuretasandi algatuste toetamise abil, mis tõstavad esile kohalikku tööstuspärandit ja -identiteeti ning soodustavad inimeste individuaalset ja koo s tegutsemist ning sotsiaalset ettevõtlust. “ . Kohalike kogukondade ülemineku protsessi kaasamise olulisust toob välja ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (edaspidi ÕÜF määrus ). Nii on ÕÜF määruse eessõna punktis 15 öeldud, et ülemineku raames „ on vaja säilitada kaevanduskogukondade identiteet ning kaitsta varasemate ja tulevaste kogukondade järjepidevust. See hõlmab eritähelepanu pööramist nende materiaalsele ja mittemateriaalsele kaevanduspärandile, sealhulgas kultuurile “, ning ÕÜF määruse artikli 8 lõike 2 punkt (o) sätestab, et õiglase ülemineku fondist toetatakse muuseas ka tegevusi „ sotsiaalse kaasamise valdkondades “. Sellepärast on asjakohane ÕÜF vahenditest lisaks majanduse ja tööjõu ümberkujundamisele toetada kogukonna rohujuuretasandi algatusi. Käeoleva meetme eesmärgiks on parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda . Toetusskeemist toetatakse nii põhivarainvesteeringuprojekte, kui arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisalduvad projekte. Mõlemas kategoorias klassifitseeritakse projekte toetuse rahalise mahu järgi väikeprojektideks, keskmise suurusega projektideks ja suuremahulisteks projektideks. Lühidalt võib abikõlblike projekt ide tingimused kokku võtta järgmiselt: PROJEKTI SUURUS / TÜÜP Põhivarainvesteering abikõlblikkuse periood: 0 1.01.2023 – 31.08.2026 taotlejad: SA, MTÜ, avalik-õiguslik juriidiline isik, va KOV või rii gi asutus toetusmäär: kuni 80% Arendusprojekt abikõlblikkuse periood: 0 1.01.2023 – 31.12.2029 taotlejad: SA, MTÜ, avalik-õiguslik juriidiline isik , äriühing toetusmäär: kuni 90% 1. Väikeprojekt kestus: kuni 12 kuud; toetussummad: 3 000 - 10 000 eurot Meetmest toetatav Meetmest toetatav 2. Keskmise suurusega projekt kestus: kuni 24 kuud; toetussummad: 10 001 - 200 000 eurot Meetmest toetatav Meetmest toetatav 3. Suuremahuline projekt kestus: kuni 36 kuud; toetussummad: 200 001 – 1 500 000 eurot Meetmest toetatav Meetmest mitte toetatav Abikõlblikud tegevused ja muud aspektid on põhjalikult selgitatud seletuskirja 2 . peatükis. Eelnõu on otseselt seotud ja panustab: Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi regionaalarengu meetme tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ tulemuste saavutamisse; Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. Sekkumise „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ EL toetuse maht on 16 740 432 eurot, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering 1 860 048 eurot. Kokku moodustab sekkumise eelarve vähemalt 18 600 480 eurot. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse koordinaator Ivan Sergejev (tel 5695 2026; e-post [email protected] ) ja regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliiitika talituse juhataja Kaire Luht (e-post [email protected]) . Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 5885 1442; e-post [email protected]) . Eelnõu d on keeleliselt toimetanud regionaal- ja põllumajandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja peaspetsialist Heleri Piip (625 6165; [email protected]). Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 33 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: üldsätted; toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele; toetuse taotlemine; taotluste menetlemine; taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused; aruannete esitamine; toetuse maksmise tingimused; finantskorrektsioonid ja vaided. Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse eelnõu reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki, tulemust, indikaatoreid ja strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist. Samuti nimetatakse rakendusasutus ja - üks us. Eelnõu § 1 paneb paika määruse reguleerimisala. Eelnõu § 1 lõikes 1 sätestatakse, et määruse alusel antav toetus panustab rakenduskava poliitikaeesmärgi 6 „Õiglane Üleminek“ erieesmärgi „Piirkondade ja inimeste toimetuleku võimaldamine sotsiaalsete, tööhõive, majanduslike ja keskkonnamõjudega, mis kaasnevad Euroopa Liidu 2030 kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppest tuleneva 2050 kliimaneutraalsuse majanduse eesmärgi saavutamisega“ saavutamisse. See säte tähendab, et määruse alusel toetatavad projektid peavad olema selgelt seotud just kliimaeesmärkide saavutamisest tulenevate mõjude leevendamisega ning kitsendab käesoleva määruse fookust võrreldes paljude teiste üldisele regionaalsele arengule suunatud meetmetega. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt on sekkumise sihtpiirkond Ida-Viru maakond. See tähendab, et määruse alusel toetatavate investeeringute puhul peab ehitis või soetatav vara asuma Ida-Virumaa territooriumil ning tegevuskulude puhul eeldatakse, et toetuse kasutamise oodatavad tulemused avalduvad Ida-Virumaal. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse raames kohalduvad riigiabireeglid. Üldjuhul nähakse toetuse taotlejatena üksusi, mis tegelevad peamiselt mittemajandusliku tegevusega. Sõltuvalt toetatavatest tegevustest võivad need omada ka majanduslikku iseloomu, mille puhul käsitatakse taotlejat riigiabi reeglite mõistes ettevõttena. Seetõttu nähakse ka määruse alusel võimalus anda riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus ) või vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ( edaspidi VTA määrus ), alusel. Üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 kohaselt kuuluvad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE-d) kategooriasse ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. VKE-de kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. VKE-de kategoorias loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Suurettevõtja on ettevõtja, millel on rohkem kui 250 töötaja ja mille aastakäive ületab 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Toetusskeemi esitatud projekte tuleb hinnata lähtuvalt, kas toetus lugeda riigiabiks või mitte. Üldjuhul analüüsitakse riigiabi tunnustele vastavust viie kriteeriumi järgi: kas abi antakse riigi poolt või riigi vahenditest; kas tegu on majandusliku tegevusega; kas abi on valikuline; kas abi annab majandusliku eelise selle saajale võrreldes teiste ettevõtjatega; kas abi moonutab või võib moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel. Kui kõik viis tingimust on täidetud, loetakse antavat abi riigiabiks. Antavat abi võib käsitada vähese tähtsusega abina (edaspidi ka VTA ) , kui on täidetud VTA andmise tingimustele vastavad kriteeriumid. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb kontrollida, et ühele taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot või abi määra muutumise korral uuenenud määra . Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava VTA kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks vastavalt VTA määruse artikli 2 lõikele 2 seotud ettevõtted. VTA andja peab abi saajat teavitama. Abi andmisel peab rakendusüksus otsuses märki m a, et antav abi on VTA. Abi andja on kohustatud jälgima, et uue VTA andmisel ei ületataks VTA ülemmäära. VTA andmisel ei ole abikõlblikele kuludele piiranguid. Määruse alusel ei anta põllumajanduslikku ega kalanduslikku vähese tähtsusega abi. Tulenevalt erineva riigiabi ja vähese tähtsusega abi liigi kasutamisest antud eelnõu raames, tuleb arvestada nimetatud abiliikide erisustega neile rakenduvate tingimuste osas, mis on detailsemalt kirjeldatud all. Kokkuvõttes võib määruse alusel antav toetus olla: mitteriigiabi; investeeringuteks ettenähtud regionaalabi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 14; kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 53; kohalikule taristule antav abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 56; vähese tähtsusega abi. Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhivarainvesteeringu projekti korral võib antav toetus olla mitteriigiabi, üldise grupierandi määruse alusel antav regionaalabi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, kohalikule taristule antav abi või VTA. Samas lõikes nimetatud arendusprojekti korral võib toetus olla mitteriigiabi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi või VTA. Üksikute arendusprojektide puhul võib tekkida olukord, kus projekt sobib sisuliselt meetmesse, kuid ei sobi ei VTA ega üldise grupierandi määruse artikli 53 alla, ning tulemusena ei saa olla toetatud. Selliseid olukordi analüüsitakse ja lahendatakse juhtumipõhiselt. Taotleja ei pea ise seisvalt hindama, kas tema projekti puhul on tegu mitteriigiabiga, üldise grupierandi määruse alusel antava abiga või VTAga – seda aitab hin nata eelnõu §-s 18 nimetatud eelnõustamise raames rakendusüksus, andes taotlejale teada kohalduvatest nõuetest. Eelnõustamise ajaks ei pruugi olla projekti tegevused ja sisu siiski veel piisavalt detailselt läbi mõeldud, et RTK saaks anda lõpliku hinnangu abi olemasolu ja liigi kohta. Eelnõu § 2 lõikes 5 on sätestatud riigiabi reeglitest tulenevad välistused, mille puhul meetme vahenditest toetust ei anta. Sealhulgas ei toetata projekte, mis näevad ette Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1-20), artiklis 9 loetletud tegevusi, nimelt: tuumajaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist; tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist või turustamist; komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid ettevõtjaid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid investeeringuid; investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse eelnõus kasutatavad terminid. Sotsiaalse ettevõtluse all mõistetakse tegevust, mille põhieesmärgiks on luua positiivset mõju ühiskonnas. Üldjuhul viljeleb sotsiaalne ettevõte jätkusuutlikku majandusmudelit, pakkudes tasu eest kaupu või teenuseid, kuid oma tegevustes ei ole see orienteeritud kasumi teenimisele, vaid inimeste toimetuleku ja heaolu parandamisele ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisele . Sotsiaalne innovatsioon kujutab endast uusi ideid ja tegevusviise, mis pakuvad sotsiaalsetele probleemidele ja väljakutsetele varasematest paremaid lahendusi, mille tagajärjel muutub ühiskonna ja kogukonna toimimine tõhusamaks. Sotsiaalne innovatsioon on sektorite ülene mõtteviis uute algatuste kujundamisel, elluviimisel. Sotsiaalsed innovatsioonid on loomingulised ning uusi väärtusi loovad lahendused ühiskondlikele probleemidele, millel on pikaajaline mõju, mis loovad uusi suhteid ja koostööd ning tõstavad inimeste heaolu. Partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse ellu viimisega ning kellel tekivad selle käigus kulud. Käesoleva meetme puhul võivad taotlejaks olla väga lai spekter taotlejaid (vt detailsemalt §-i 10 selgitavat osa), kuid eraisikust taotlejad taotlejaks olla ei saa. Kui eraisikust taotleja soovib taotleda toetust käesoleva määruse alusel, peab ta kõigepealt asutama uue või liituma olemasoleva juriidilise isikuga. Omafinantseering on toetuse taotleja või juriidilisest isikust kaasfinantseerija rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata. Lisaks omafinantseeringule tuleb taotlejal katta ka kõik projekti elluviimisega seotud abikõlbmatud kulud ning projekti lõppemise järgsed edasised kulud. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taristu käsitlus on lai, hõlmates nii hooneid, võrgutaristut kui ka mitmesuguseid ehitatud süsteeme ja varasid. „Ei kahjusta oluliselt“ printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Nendeks eesmärkideks on: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Eelnõu §-s 4 sõnastatakse toet use andmise eesmärk, tuuakse välja mõjuvaldkon nad , millesse projektid peaksid panustama, ning sätestatakse meetme kohustuslikud ja täiendavad näitajad, mis võimaldavad hinnata projektide tulemuslikkust. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt on meetme eesmärk „parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda“. M eetme eesmärk on , et inimesed tunneks ennast õiglase ülemineku protsessi osalistena ning neil oleks vahendeid ülemineku missiooniga kooskõlas olevaid omaalgatusi ellu viia (meetme eesmärgipüstitus ja kontekst on detailsemalt selgitatud sissejuhatuses). Meede võimaldab toetada tegevuste, abikõlblike taotlejate ja keerukusastmete lõikes väga erisuguseid projekte. Läbivaks põhimõtteks on aga see, et kõik projektid peavad panustama õiglase ülemineku fondi üldeesmärki ning tegelema ühel või teisel moel kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tingitud mõjudega või ülemineku soodustamisega. See fookus kitsendab mõnevõrra projektide võimalikku ampluaad, kuid arvestades kliimakriisi ning kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõju ulatust, on taotlejale jäetud suhteliselt palju ruumi ülemineku mõju mõtestada ning tõlgendada projektitegevustesse. Eelnõu § 4 lõige 2 sätestab, et kõik toetusskeemi raames toetust taotletavad projektid peavad panustama Ida-Virumaa võimesse tegeleda kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjudega vähemalt ühes järgmistest mõjuvaldkondadest: sotsiaalsed mõjud ; tööhõivealased mõjud ; majanduslikud mõjud ; keskkonnamõjud. Viidatud mõjuvaldkonnad on laenatud otse ÕÜF määruses sisalduvast õiglase ülemineku fondi eesmärgi sõnastusest, mille kohaselt fond peab aitama piirkondadel ja inimestel tegeleda kliimaeesmärkidest tulenevate sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega. Ülemineku mõjud Ida-Virumaa majandusele, tööhõivele, sotsiaalvaldkonnale ja keskkonnale on välja toodud õiglase ülemineku kava peatükis 2.1 ning on üksikasjalikult analüüsitud ka Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“ . Sotsiaalvaldkonnas avaldab üleminek mõju näiteks elanike kindlustundele, rahulolule elukeskkonnaga, lõim umisele ja sotsiaalse kaasatuse tundele, rändeotsustele, tervisele ning identiteedile. Samas valdkonnas võib nimetada mõjuna ka kohalike omavalitsuste vähenevat suutlikkust pakkuda väheneva eelarve ja elanikkonna kontekstis vajalike sotsiaal-, haridus- ja tervisekaitse teenuseid oma kogukondadele. Ülemineku tööhõivealased mõjud võivad kätkeda endas nt mõjusid tööhõivele, piirkonnas pakutavatele töökohtadele, karjääri- ja koolitusvõimalustele, tööturul vajalikele oskustele jne. Selge mõjuvaldkondade välja toomine loob mõttelise raamistiku, mis laseb taotlejal analüüsida oma projektide ettenähtud tegevusi ning mõtestada selgemalt nende panust kliimakriisi lahendamisse ning ülemineku negatiivsete mõjude leevendamisse. Mõistagi on teretulnud ka projektid, mis käsitlevad mitut mõjuvaldkonda korraga, otsides oma tegevustes ja lahendustes valdkondade vahelisi positiivseid sünergiaid. Eelnõu § 4 lõigetes 3 ja 4 on toodud määruse väljundnäitaja ja tulemusnäitaja. Väljundnäitajaks on „osalevate organisatsioonide arv“ ning tulemusnäitajaks – „osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust“. Käesolevad näitajad koos sihttasemetega on kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirjas ning nende saavutamisse peavad panustama kõik meetme s toetatavad projektid. Koostatud on 2021-2027 näitajate metoodika, kus on meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajate sisu ja raporteerimise reeglid täpsemalt ära kirjeldatud. M eetme te nimekirja väljundnäitaja VVV29 „Osalevate organisatsioonide arv“ vahetaseme sihttase on planeeritud aastaks 2024 olema 60 ja aastaks 2029 – 200 organisatsiooni. Seda väljundnäitajat kasutatakse , se st meetmes osalevate organisatsioonide arv väljendab õiglase ülemineku protsessis kaasa löömise aktiivsust ning ulatust piirkonnas. Väljundnäitaja arvestab kõiki projektis toetuse saajana, partnerina või eelarveliselt mittepanustava koostööpartnerina (kasu saav organisatsioon) osalevaid organisatsioone. Arvestatakse, et organisatsioonid võivad osaleda ka mitmes projektis, kuid meetme tasandil loetakse kokku ainult unikaalsed osaluskorrad. Osalevaid organisatsioone hakatakse lugema jooksvalt alates hetkest kui projektile on tehtud rahastusotsus, ning näitaja saavutustaset võib projekti jooksul korrigeerida kuni projekti lõpetamiseni. Projektis osalevate organisatsioonide registrikoodid sisestatakse projekti andmetes s e SFOSis . Topeltlugemine välistatakse toetusskeemi tasandil. Loetakse unikaalseid organisatsioone registrikoodide alusel. Juhul kui organisatsiooni on juba ühe korra osalejana toetusskeemis saavutustasemesse loetud, siis sõltumata osalemise kordadest teda meetme tasandil saavutustasemesse enam järgmistel kordadel ei loeta. Kuna SFOSs genereeritakse andmed projektide peale kokku ja mitmes projektis osaleja loetakse ära ka vastav arv kordi, tuleb unikaalsete osalejate raporteerimiseks toetusskeemi tasandil andmeid täiendavalt töödelda . Näitaja VVV29 täitmise andmed esitab meetmete nimekirja seireinfosse rakendusasutus tuginedes SFOS infole (lõpetatud projektid). Raporteeritakse unikaalsete organisatsioonide arvu, mille osalusega projektid on ellu viidud . Rakendusasutus vaatab andmed üle ja vajadusel uuendab kaks korda aastas, 30.06 ja 31.12 seisuga. Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud meetme te nimekirja tulemusnäitaja VVT05 „ Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust “ sihttase aastaks 2029 on planeeritud 1 900 000 eurot. Tulemusnäitaja iseloomustab projektides osalevate organisatsioonide rahalise panuse kaasamise ulatust üleminekuprotsessis, mis on oluline näitaja hindamaks osalejate aktiivsust ning investeeringute kaasamise võimekust ja seega ka jätkusuutlikkust. Kaasatud rahastuse alla loetakse kõikide projektis osalevate organisatsioonide panus projekti abikõlblike kulude katmiseks. Osapoolteks, kelle investeeringuid arvestatakse, on kõik projektis toetuse saaja või partnerina osalevad organisatsioonid . Näitajat raporteeritakse toetatud projektide tegeliku abikõlbliku omaosaluse pealt vastavalt menetletud makstele ja kuludokumentidele. Eelnõu § 4 lõikes 5 on sätestatud, et täiendavalt peavad meetme raames toetatavad tegevused panustama vähemalt ühe projekti spetsiifilise väljundnäitaja saavutamisse. Eelnõu § 6 lõike s 3 nimetatud arendusprojekti puhul on vastavaks näitajaks „ T egevustest osavõtnute arv“ ning samas lõikes nimetatud põhivarainvesteeringu projekti puhul – „ Rajatud avalikkusele suunatud objektide arv“ . Näitajate valikus lähtuti tegevuse iseloomust, kus arendusprojekti puhul on oluline kaasata elluviidavatesse tegevustesse , arvestades ka tegevuste erinevat iseloomu, võimalikult palju osalejaid ning põhivarainvesteeringu projekti puhul – rajada avalikkusele suunatud füüsiline objekt. Iga projekti puhul loetakse asjakohase näitaja saavutatud taset projekti lõpus või jooksvalt pärast väljundi saavutamist vahearuande põhjal. Tegevustes osavõtnute arvu unikaalsus tagatakse projekti tasandil, iga osalejat loetakse projektis üks kord. Tegevustes osavõtnute arvu kohta on toetuse saajal v ajalik andmeid korjata Sündmuste Infosüsteemis ( edaspidi SIS ). Tegemist on e-toetuse keskkonna uue andmekorje mooduliga. Näiteks kui projektis korraldatakse õpitegevusi, õppereise või muid sündmuseid, siis neil osalevate inimeste andmed peavad jõudma SIS-i , et oleks võimalus projektipõhiselt loendada unikaalseid kasusaajaid ning hiljem vajadusel ka meetme tasandil analüüsida, milliste sihtgruppideni on meetmest toetatud tegevustega jõutud. Andmeid saavad esitada või sisestada SIS-i osalejad, läbiviijad ja toetuse saaja ise. Andmeid saab SIS-i ka importida. Toetuse saaja tagab korrektsete andmete olemasolu osavõtnute arvu kohta registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. Rakendusüksusel on võimalus osa võtjate andmete sisestamise tähtaeg ära siduda projekti aruandlusega, selleks, et hiljemalt koos aruande esitamisega oleks tagatud korrektsete andmete olemasolu registris. Eelnõu § 4 lõigete 6-7 kohaselt arvestavad toetatavad projektid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide saavutamisse. Selleks hinnatakse meetme raames järgmiseid näitajaid: näitaja „vabatahtlikus töös osalemise määr“ panustab tasakaalustatud regionaalse arengu toetamisse ning Eesti 2035 sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ saavutamisse; näitaja „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ panustab samuti tasakaalustatud regionaalse arengu toetamisse ning Eesti 2035 sihi „ Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond “ saavutamisse; näitajad „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „ligipääsetavuse näitaja“ on Eesti 2035 horisontaalsed, ehk kõiki sihte katvad, põhimõtted; keskkonna- ja kliimaeesmärkide toetamist seiratakse näitajaga „Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“, mis lähtub säästva arengu eesmärgist nr 13.3 „täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas.“ . Kõigi riigijuhtimises kasutatavate olulisemate indikaatoritega ning nende saavutustasemetega võib tutvuda Statistikaameti lehel „Tõetamm“ . Taotluse esitamisel peab taotleja kirjeldama, kuidas projekti tegevused panustavad nimetatud näitajatesse ning arvestama sellega rakendamisel. Projektiaruannetes peab toetuse saaja kirjeldama näitajatesse panustamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Iga projekt ei pea panustama kõigi siin lõikes toodud näitajate saavutamisse, vaid ainult nendesse, mis on projekti tegevusi silmas pidades asjakohased. Eelduslikult panustavad kõik elluviidavad projektid vähemalt tasakaalustatud regionaalse arengu eesmärki. Määruse eelnõu koostamise hetkel on analüüsitud puutumust põhiõiguste harta nõuetega ja need on kooskõlas. Põhiõiguste harta kontroll-leht on lisatud seletuskirja lisana 1. Eelnõu §- is 5 nimetatakse rakendusasutus ja - üksus ning määratakse üldistatult nende vastutusalad. Toetusskeemi töötab välja ja selle rakendamise eest vastutab rakendusasutusena Regionaal- ja P õllumajandusministeerium. Toetusskeemi rakendusüksuseks on Riigi Tugiteenuste Keskus, kelle peamisteks ülesanneteks on taotluste menetlemine, väljamaksete ja järelevalve tegemine, samuti on rakendusüksuse ülesandeks hindamiskomisjoni teenindamine. Eelnõu 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Eelnõu § 6 sätestab , mi lliseid tegevusi on määruse raames võimalik toetada ning mis tegevused on välistatud. Eelnõu § 6 lõige 1 sätestab, et toetatakse vaid selliseid projekte, mille tegevus panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse. Eelnõu § 6 lõige 2 loetleb meetme raames toetatavaid tegevusi või teemavaldkondi, millest kõik projektid peavad lähtuma. Nendeks on: Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni viljelemine, arendamine ja edendamine . Sotsiaalne ettevõtlus on tegevus, mille põhieesmärgiks on luua positiivset mõju ühiskonnas ning mis otseselt panustab inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse. Selle definitsiooni alla sobivaks tegevuseks võib nimetada näiteks sotsiaalsete ettevõtete nõustam i st mõne uue toote või teenuse välja arendamis el sotsiaalsete ettevõtet omavahelist koostööd ja võrgustumist vms. NB! Näited on indikatiivsed. Sotsiaalne innovatsioon kujutab endast uusi ideid ja tegevusviise, mis pakuvad sotsiaalsetele probleemidele ja väljakutsetele varasematest paremaid lahendusi, mille tagajärjel muutub ühiskonna ja kogukonna toimimine tõhusamaks. Sotsiaalne innovatsioon on sektorite ülene mõtteviis uute algatuste kujundamisel, elluviimisel. Sotsiaalsed innovatsioonid on loomingulised ning uusi väärtusi loovad lahendused ühiskondlikele probleemidele, millel on pikaajaline mõju, mis loovad uusi suhteid ja koostööd ning tõstavad inimeste heaolu. Toetus ei ole mõeldud sotsiaalsete ettevõtete äriplaani elluviimise toetamiseks (ettevõtlustoetusena), pigem sotsiaalse ettevõtluse ning innovatsiooni laiema t leviku t soodustavate tegevuste toetamiseks. Keskkonnateadlikkuse edendamine, sh energiatõhususe, taastuvenergia, digitaliseerimise ja ringmajanduse valdkondades . Selle suuna alla sobivad näiteks kogukondlikud algatused, mis on pühendatud keskkonnateadlikkuse edendamisele, näiteks: eluhoonete energiatõhususe parendamise kasulikkuse selgitamisele pühendatud juhendmaterjalide koostamine, taastuvenergia kasutuselevõtu edendamisele , sh energiaühistute rajamise protsessi ja võimaluste lahti selgitamisele pühendatud seminarid, jäätmete sorteerimise harjumuse juurutamisele suunatud üritused, põlvkondadevahelised kogemuste jagamise projektid vms. NB! Näited on indikatiivsed. Võtmepädevuste arendamine elukestvas õppes . Euroopa Nõukogu soovituses 22. mai 2018 võtmepädevuste kohta elukestvas õppes on v õ tmepädevused määratletud järgmiselt: kirjaoskuspädevus, mitmekeelsuse pädevus, matemaatikapädevus ning loodusteadus-, tehnoloogia-, inseneriteaduste pädevus, digipädevus, enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus, kodanikupädevus, ettevõtlikkuspädevus, kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevus. Eelkõige on meetme kontekstis silmas peetud seda osa mitteformaalse s t haridus es t, mis ei ole reguleeritud Täiskasvanute koolituse seadusega (edaspidi TÄKS ). Kui tegemist on koolitusega TÄKSi mõistes, siis seda võivad pakkuda vaid täienduskoolitusasutused, kes on esitanud Eesti Hariduse Infosüsteemis vastavasisulis e majandustegevusteate ning järgivad TÄKSis sätestatud nõudeid (õpe toimub väljundipõhiste õpekavade alusel jne). Sellised koolitused ei ole antud meetme vahenditest toetatavad, kuna nende jaoks on loodud muud toetusvõimalused (sh ÕÜFist ). Lisaks koolitustele eksisteerivad aga inimeste teadmiste ja oskuste arendamiseks teis ed võimalused: infopäevad, seminarid, õpisündmused, jms. Käesolev meede on sobiv just sedamoodi oskuste arendamisele suunatud õpitegevustele , mis aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjudega toimetulekule piirkonnas . NB! Näited on indikatiivsed. Kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamine, säilitamine, arendamine ja mõtestamine, sh kohaliku ruumilise tööstuspärandi säilitamine, alternatiivsete kasutusviiside arendamine ja avalikes huvides kasutuselevõtt . Siia alla võivad sobida nii postindustriaalsele pärandile pühendatud näitused, kaevurite elulugudele pühendatud raamatud, kui ka endiste tootmishoonete kasutuselevõtt kohaliku kogukonna toimetulekut, ühteku u luvustunnet ja heaolu parenevate objektide tarbeks , endiste tööstusobjektide heakorrastamise talgud . NB! Näited on indikatiivsed. Kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused . Kõik eelloetletud tegevused ning muud meetme eesmärgist lähtuvad tegevused juhul, kui nad on noorte algatatud või suunatud spetsiifiliselt noortele (ehk isikutele vanuses 7-26 eluaastat). Tegevused vabatahtlikus töös osalemise soodustamiseks, kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks . Kogukond on enamasti teatud piirkonnas elav kindlat tüüpi sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimeste rühm. Kogukonnad võivad olla ka valdkonna- või huvipõhised. Siia tegevusse võivad sobida näiteks rahvusvaheliste organisatsioonidega sidemete loomine ja arendamine, kogukonnasiseste võrgustike tugevdamine , vabatahtlikkusel põhinevate teenuste käivitamine , kogukondade ja kohaliku omavalitsuse koostööd edendavad algatused ja tegevused jms. NB! Näited on indikatiivsed. Kõik projektid, vaatamata oma suunale või teemapüsitusele peavad olema seotud kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tingitud väljakutsete lahendamisega ja sellest tulenevate võimaluste ära kasutamisega. Kõigi teemavaldkondade puhul on toetatavad nii põhivarainvesteeringuprojektid, kui arendusprojektid. Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt eristatakse meetme raames kaht projektide kategooriat: põhivarainvesteeringute tegemiseks suunatud projektid ( edaspidi põhivarainvesteeringu projekt ) ning projektid, mis sisaldavad arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi (edaspidi arendusprojekt ) . Põhivarainvesteering on investeering materiaalsesse või immateriaalsesse põhivarasse Raamatupidamise Toimkonna juhendite lisa 5 mõistes . Ida-Virumaal seni rakendatud meetmete kogemuse põhjal võib järeldada, et piirkondliku algatuse toetamiseks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis on otstarbekas toetada projekte mõlemas kategoorias. Määruse tasandil eri sisu ja suurusega projektikategooriate eristamine võimaldab välja kuulutada eraldi voore eritüübilistele projektidele. Seeläbi saavad omavahel konkureerida võrreldavad projektid ning taotlejatele on võimalik anda üksikasjalikumaid juhtnööre (nt sõltub lihtsustatud kuluviiside kasutamine projekti suurusest) vastavalt iga vooru tingimustele . Projektikategooriaid ei ole omavahel kombineeritavad; kui soovitakse viia ellu nii investeeringud kui „pehmeid“ tegevusi, võib nende toetamiseks esitada kaks erinevat taotlust. Vaatamata sellele peavad meetme raames elluviidavad investeeringud olema jätkusuutlikud, ehk investeeringu taga peab olema ka sisu ning suutlikkus säilitada investeeringuobjekti pikaajaliselt avalikus kasutuses. Eelnõu § 6 lõikes 4 sätestatakse, projekt id jagatakse toetuse rahalise mahu järgi kolmeks grupiks: väikeprojekt, mille toetuse summa jääb vahemikku 3 000 – 10 000 eurot projekti kohta (projektide mahud on sätestatud eelnõu §-s 12); keskmise suurusega projekt, mille toetuse summa jääb vahemikku 10 001 – 200 000 eurot projekti kohta (projektide mahud on sätestatud eelnõu §-s 12); suuremahuline projekt, mille toetuse summa jääb vahemikku 200 001 – 1 500 000 eurot projekti kohta (projektide mahud on sätestatud eelnõu §-s 12). Toetuse vahemikud on kehtestatud määruse §12 lõikega 1. Mahu järgi projektide jaotamine kolme gruppi on kasulik mitmel põhjusel. Esiteks, see võimaldab tõhusamalt projekte omavahel võrrelda, mis on kasulik projektide hindamisel. Teiseks, lubab selline lähenemine korraldada üksteisest sõltumatuid voore, menetleda erisuuruses projekte eri töövoogudes ning luua nende jaoks e-toetuse keskkonnas erinevaid kasutajaliideseid ja juhendmaterjale. Taotlejale loob selline lähenemine selgust, mismoodi tema projekti käsitletakse ning annab kindlust, et näiteks tema väikeprojekti ei hinnata täpselt samadel alustel, nagu mõnda suuremahulist projekti. Eelnõu § 6 lõikes 5 tuuakse välja, et põhivarainvesteeringu projekti võib realiseerida nii väikeprojekti, keskmise suurusega projekti kui suuremahulise projekti mahus. Arendusprojekti võib realiseerida kas väikeprojekti või keskmise suurusega projekti mahus , aga arendusprojekti suuremahulise projektina ellu viia ei saa. Eelnõu § 6 lõikes 6 kirjeldatakse, millisel juhul projekti ei toetata . Ei toetata projekti, mille eesmärgiks on täita taotlejale õigusaktidega pandud kohustusi. Meetme eesmärgiks on toetada just isealgatuslike initsiatiive, mis parendavad maakonna elanikkonna sidusust ja toimetulekut ning mis poleks ilma toetuseta realiseerunud. Seega, iga toetatav projekt on oma olemusest taotleja vastus mõnele konkreetsele Ida-Virumaal esinevale kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tingitud väljakutsele, ning planeeritud tegevustel on positiivne mõju maakonna toimetulekule laiemalt. Õigusaktidega pandud kohustuste täitmine – nt kohaliku omavalitsuse poolt prügi sorteerimisele või maa-alade korrashoiule kehtestatud nõuete täitmine, ehitusseadustikus või teistes õigusaktides sätestatud nõuete täitmine, ametiasutuste poolt tehtud ettekirjutuste täitmine jms – ei ole oma loomusest isealgatuslik tegevus ja ei ole käesoleva meetme raames toetatav . Ei toetata projekti, mille põhiliseks eesmärgiks on parandada hoone energiatõhusust. Käesoleva meetme näol ei ole tegu hoonete energiatõhususe parendamisele suunatud meetmega. Hoonete energiatõhususe parandamiseks on loodud eraldi meetmed, nagu nt EAS ja Kredexi ühendasutuse poolt administreeritavad energiatõhususmeetmed korter- ning väikeelamutele , Kliimaministeeriumi poolt administreeritav ressursitõhususe meede, toetused avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamiseks jms. Mõistagi, kui taotlusega on ette nähtud mõne endise tööstusliku objekti korda tegemine ja kasutuselevõtt ning projekti eesmärgi saavutamiseks on vaja teostada energiatõhusust parandavaid ehitustöid, siis sellise projekti osana on energiatõhusustööd abikõlblikud, kuna projekt on kooskõlas meetme laiema eesmärgiga. Kui projekti raames ehitist ehitusseadustiku tähenduses oluliselt rekonstrueeritakse, peab olema tagatud hoone energiatõhususarvu vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” sätestatud hoone tüübile kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele. Ei toetata projekti, mis on äriliselt kasumlik. Käesoleva meetme puhul ei ole tegu ettevõtluse arendamisele, töökohtade loomisele või puhastulu teenimisele suunatud meetmega; selleks on ette nähtud teised meetmed , sh ÕÜF vahenditest. Käesolevast meetmest võivad toetust taotleda ka ettevõtted, kuid ainult juhul, kui nende projekti eesmärk ühtib eelnõu §- is 4 välja toodud meetme eesmärgiga, projekt panustab samas paragrahvis välja toodud tulemuste saavutamisse ning selle abil viiakse ellu eelnõu § 6 lõikes 2 kirjeldatud tegevusi. Toetatav projekt võib olla jätkusuutlik, kuid ei saa olla orienteeritud kasumi teenimisele. Ei toetata projekti, mis on välistatud käesoleva eelnõu § 2 lõige 5 alusel. Eelnõu § 2 lõikes 5 on loetletud riigiabi reeglitest tulenevad välistused, mille puhul meetme vahenditest toetust ei anta, sealhulgas on välistatud: tuumajaamade tegevuse lõpetamisele või nende rajamisele suunatud tegevused, tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine või turustamine, raskustes olevate ettevõtjate toetamine ning investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega (vt detailsemalt eelnõu § 2 selgitavat lõiku). Ei toetata projekti, millega tekitatakse olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ja mis ei vasta asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Projektide kooskõla kontrollimiseks EL keskkonnaeesmärkidega lähtutakse „ei kahjusta oluliselt“ printsiibist. „Ei kahjusta oluliselt“ printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tohi ükski EL vahenditest toetatav projekt tekitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Nendeks eesmärkideks määruse kohaselt on: a ) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje; f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. R akenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei näita käesoleva meetme puhul märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnaeesmärkidele, mis vajaks kontrollküsimustiku põhjal täiendavat projektipõhist analüüsi. Infrastruktuuri või ehitusprojektide puhul võib küll tekkida jäätmeid, esineda riske veeressurssidele või reostusele, kuid olulisi kahjusid ette näha ei ole , kui järgitakse kehtivad õigusakte . Õiglase ülemineku fondi vahendite kasutamisel on välistatud kõik fossiilsete kütustega seotud tegevused, hoonete olulise rekonstrueerimise korral on kohustus tagada vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” sätestatud hoone tüübile kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele. Projekti valikukriteeriumid annavad eelise projektidele, mis viiakse ellu keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel. Lisaks on toetatavad tegevused seotud suures osas keskkonnateadlikkuse tõstmisega. Seega ei ole projektipõhine „ei kahjusta oluliselt“ analüüs antud sekkumise puhul vajalik. Ürituste korraldamisel on soovitav juhinduda keskkonnahoidlike sündmuste juhendist . Ei toetata taristuinvesteeringut, mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus. Ei toetata taristu investeeringuid, mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus, nagu seda on nõutud määruse §-s 15. Viidatud kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida toetatud taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taristu käsitlus on lai, hõlmates nii hooneid, võrgutaristut kui ka mitmesuguseid ehitatud süsteeme ja varasid. Kliimakindluse tagamisega seotud kohustusi taotlejale on täpsemalt kirjeldatud § 15 selgituste juures. Kliimakindluse hindamise koostamiseks avaldab rakendusüksus oma kodulehel juhendi, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92) . Ei toetata projekti, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest. Piirangu eesmärk on välistada samade kulude topeltfinantseerimine mitmest allikast, samas piiramata organisatsiooni poolt samaaegselt mitmete sama üldeesmärgiga projektide elluviimist. Juhul, kui taotluses kirjeldatud üldise eesmärgi saavutamiseks kasutatakse teisi rahastusallikaid, antakse sellest taotluse esitamisel ja aruandes ülevaade ning tagatakse, et sam asid kulusid ei kaeta mitme rahastaja toetusest . Samamoodi ei saa kasutada mõne teise toetusmeetme toetust projekti nõutava omafinantseeringu katmiseks, reeglina ei luba seda ka teiste toetusmeetmete tingimused. Ei toetata projekti, mille kõik tegevused on ellu viidud enne taotluse esitamist. Riigiabi projektide puhul arvestatakse lisaks täiendavate ergutava mõju piirangutega. Ei toetata projekti, kui toetus on käsitletav regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 mõistes ning kui regionaalabi saaja on suurettevõtja. Regionaalabi antakse määruse alusel taristuinvesteeringuteks vaid juhul, kui abi saaja on üldise grupierandi määruse mõistes käsitletav väikese või keskmise suurusega ettevõttena. Eelnõu §- is 7 sätestatakse, milliseid kulusid loetakse abikõlblikeks ning millistel tingimustel neid hüvitatakse. Eelnõu § 7 lõige 1 juhib tähelepanu abikõlblike kulude üldistele tingimustele, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus ) §-s 15. Abikõlblikud on toetatavate tegevusete elluviimiseks vajalikud põhjendatud kulud. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Eelnõu § 7 lõigetes 2 ja 3 loetletakse abikõlblikeks loetavad kulud. Põhivarainvesteeringu projekti puhul on abikõlblikeks kuludeks alljärgnevad kulud. Materiaalse põhivara soetamise kulud , sealhulgas seadmete ja inventari soetamise kulud, ligipääsetavuse tagamise, hoonete ja rajatiste lammutamise, ehitamise ja ümberehitamise kulud . Kinnisasjasse suunatud investeeringu hulka loetakse ainult need vallasasjad, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja seotud konkreetse ehitise spetsiifiliste vajadustega (nt ehitise funktsionaalseks toimimiseks vajalik mööbel või seadmed). Ehitustööde jaoks ettevalmistavate tegevustega seotud kulud , sh energiaauditi, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi (sh ligipääsetavuse ekspertiisi) ja ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, samuti ehitusgeoloogiliste ja -geodeetilise uurimistöö tegemise, ehitusloa väljastamise ning muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulud. Abikõlblik on omanikujärelevalve kulu, mida mõistetakse ehitusseadustiku § 20 tähenduses ja muinsuskaitselise järelevalve läbiviimise kulu, mis ei kuulu hüvitamisele muinsuskaitseseaduse alusel. Muinsuskaitselise järelevalve läbiviimise kulud on mõistetavad muinsuskaitseseaduse § 103 ja § 56 lg 4 alusel. Kinnisasja soetamine. Kinnisasi võib olla maa, hoone, hoone osa, rajatis, eelnevate punktidega seotud õigused ning kohustused (hoonestusõigus, kasutusvaldus, korteriomand, korterihoonestusõigus). Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktile b võib maa ostusumma moodustada kuni 10% projekti abikõlblikest kogukuludest; mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud aladel, millel on hooned, on see piirmäär 15%. Kliimakindluse hindamise analüüsiga seotud kulu , kui selle koostamise vajadus on ilmnenud eelnõustamise käigus ning taotleja soovib kaasata vastava pädevusega isikut hindamise läbiviimiseks . Immateriaalse põhivara soetamise, arendamise ja juurutamise kulud. Immateriaalsete põhivarade mõiste alla kuuluvad muuhulgas arvuti tarkvara, kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, kliendinimekirjad, kvoodid ja muud sarnased varad. Immateriaalse vara soetamine on abikõlblik eeldusel, et see kajastatakse taotleja raamatupidamises põhivarana ning seda amortiseeritakse. Projektijuhtimise kulud. Toetavad on nii otsesed personalikulud, mis on seotud projektijuhtimisega kui projektijuhtimise teenuse kulud. Kommunikatsiooni- ja teavituskulud, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus ) nõuetest, nt teavitusürituste korraldamise, ehitustegevuse asukohta paigaldatud plakati või tahvli tootmisega seotud kulud. Kaudsed kulud . Kaudsete kuludena on võimalik katta projekti üldkulusid ning projekti administreerimisega seotud abistavate tegevuste (sh j uriidiline nõustamine, riigihanke korraldamine ja ostumenetluse läbiviimine) personalikulusid. Projektijuhi töötasu kaudsete kuludena ei käsitleta. Arendusprojekti puhul on abikõlblikeks kuludeks: otsesed personalikulud; uuringute, analüüside ja ekspertiiside tegemise kulud; õpitegevuste , nõustamiste, ürituste ja õppereiside (nii Eestis kui väljaspool) korraldamise kulud; projektiga seonduvad kommunikatsiooni- ja teavituskulud; kaudsed kulud ; muud vältimatud otseselt projekti elluviimiseks vajalikud kulud . Arendusprojektide puhul ei ole abikõlblike kulude loetelu lõplik, sest projektide mitmekesisest sisust tulenevalt ei ole võimalik kõiki vajadusi ette näha. Kõigi kulude puhul on oluline, et need oleksid seotud projekti ning meetme eesmärkidega. Otsesed personalikulud on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse § 16 lõigetele 1–4 ehk: projekti panustaja , sh projektijuhi palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ; puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule; teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga; seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt; seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; koolituskulu; töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. Personalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Kui töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka muid tööülesandeid, arvestatakse projekti heaks töötatud aega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 55 lõikele 5 või lisa „Tööajatabeli näidis“ andmete kohaselt. . Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiv personalikulu on abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud. Personalikulude arvestamisel kehtib samuti põhimõte, et hüvitatakse ainult projektiga seotud tööülesannete täitmise kulud. Abikõlblikud on ka töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud kulud. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja tervisekontrolliga seotud kulu all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikes 7 kohaseid tööandja kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel. Füüsilisele isikule tööde või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötuskindlustusmaksega). Projekti kaudseks kuluks loetakse halduskulud ning projekti administreerimisega seotud abistavate tegevuste personalikulud. Kaudse kuluna arvestatavad kulud on täpsemalt nimetatud ühendmääruse §-s 21 ning sisaldavad näiteks kontoritarvete ja -mööbli ostmise kulusid, side- ja infotehnoloogia kulusid, kontorite kütte-, vee- ja elektrikulusid ning ruumide koristamise kulusid, raamatupidamise kulusid jms. Kaudsete kulude katmine meetme eelarvest võimaldab muuhulgas rahastada toetuse saajatel riigihanke korraldamist ja ostumenetluse läbiviimist, mis aitab kaasa hangete kvaliteedile ning vähendab projekti elluviimise käigus eksimusi hankereeglite vastu, millega kaasneksid finantskorrektsioonid. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel (vt § 9 lõiget 3 selgitavat osa). Eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatakse, et juhul kui tegu on tegelike kulude alusel hüvitatava kuluga (vt §-i 9 selgitavat lõiku) , loetakse abikõlblikuks kuluks üksnes pangaülekandega tasutud kulu. Eelnõu § 7 lõike 5 kohaselt on lubatud enne taotluse esitamist teha üksnes ehitustööde jaoks ettevalmistavate tegevustega seotud kulusid, nagu nt teostada energiaauditi t , koosta d a ehitusprojekti , tellida kliimakindluse tagamise hinnangut jms. Eelnõu § 7 lõige 6 sätestab, et soetatud materiaalse ja immateriaalse põhivara omandiõigus peab taotlejale üle minema projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, ehk projekti lõpuks peab taotleja saama omandatud vara ainuomanikuks. Eelnõu § 7 lõike 7 kohaselt loetakse käibemaks abikõlblikuks, kui seda ei ole võimalik käibemaksuseaduse alusel tagasi saada . Eelnõu § 8 reguleerib kulude abikõlblikkust, juhul kui toetatava tegevuse puhul on tegu riigiabiga. Eelnõu § 8 lõi kes 1 on sätestatud, et kui toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud investeeringute kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, lähtudes üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 3 ja lõigetes 5–8 sätestatud erisustest. Selle abiliigi puhul on üldjuhul tegu tootlike investeeringute toetamisega, mis on seotud uue ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega. Eelnõu § 8 lõi kes 2 on sätestatud, et kui toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antud investeerimisabi või tegevusabi, on abikõlblikud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 4 või 5 nimetatud kulud, milleks on näiteks taristu loomine, mille kasutatakse kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80% ulatuses . Samuti materiaalse ja vaimse kultuuripärandi kaitse, säilitamise, restaureerimise ja taastamise kulud , aga ka näituste, etenduste ja üritustega seotud kulud jms. Eelnõu § 8 lõi kes 3 kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi puhul on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud. Kohaliku taristu rajamise või uuendamise rahastamiseks antav a abiga aidatakse kohalikul tasandil kaasa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamisele ja tööstusliku baasi ajakohastamisele ja väljaarendamisele. Nagu eelnõu §-i 2 selgitavas osas on välja toodud, eeldatavalt ei ole suurema osa käesolevast meetmest toetatavate projektide puhul tegu riigiabiga. Samuti ei pea taotleja ise hindama, kas tema projekti puhul on tegu mitteriigiabiga, üldise grupierandi määruse alusel antava abiga või vähese tähtsusega abiga – seda hindab eelnõu §- is 18 nimetatud eelnõustamise raames rakendusüksus, andes taotlejale teada kohalduvatest nõuetest. Arvestama peab aga nimetatud abiliikide erisustega , näiteks ei tohi regionaalabi ega kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi puhul ühegi tegevusega olla alustatud enne taotluse esitamist, et riigiabi saavatel projektidel oleks tagatud ergutav mõju . Paragrahvis 8 nimetatud riigiabi kohta käivad abikõlblikkuse reeglid võivad piirata §-7 kirjeldatud abikõlblikke kulusid, kuid ei laienda § 7 nimetatud abikõlblikke kulusid. Eelnõu § 9 sätestatakse kulude hüvitamise alused. Eelnõu § 9 lõigetes 1 ja 2 on selgitatud, et projekti a bikõlblikud kulud võivad olla hüvitatud kas tegelike kulude alusel või kasutades nn lihtsustatud kuluhüvitamis e viise. Vahe on selles, et tegelike kulude alusel hüvitamisel peab kulude tekkimine ja maksmine olema tõendatav kuludokumentidega, lihtsustatud kuluhüvitamisel aga kuludokumente ei kontrollita. Üldjuhul hüvitatakse kulusid tegelike kulude alusel, kuid käeolevas määruses on kasutatud lisaks ka kaht tüüpi lihtsustatud kuluhüvitamis e viise – kaudsetele kuludele ühtse määra rakendamine ning väikeprojektide puhul kindlasummaliste maksete kasutamine. Eelnõu § 9 lõige 3 sätestab, et projekti kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Üldjuhul on kaudsete kulude puhul tegu põhitegevusi abistavate tegevustega ning nende täpse ulatuse määramine üldjuhul keerukas ja nõuab suhteliselt palju aega ehk on liialt halduskoormav. Seega loetakse projekti kaudseteks kuludeks toetuse saaja administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud abikõlblikuks lihtsustatuna ühtse määra alusel. Ühtse määra alusel kulude hüvitamisel tuleb kuludokumendid esitada vaid projekti otseste kulude kohta. Ühtse määra rakendamisel ei tõendata kaudsete kulude tegelikku suurust, teket ja tasumist, st kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente toetuse saaja rakendusüksusele ei esita. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Käesoleva meetme raames moodustavad projekti kaudsed kulud põhivarainvesteeringu projekti korral 2% projekti abikõlblikest otsestest kuludest ning arendusprojekti korral 7%. Erinevus tuleneb sellest, et tavaliselt moodustavad kaudsed kulud põhivarainvesteeringute puhul väga väikes e osa kogukuludest, arendusprojektide puhul on nad aga proportsionaalselt suuremad. Kaudsete kulude mahu piirang tuleneb toetuse andmise eesmärgist toetada pigem projekti otseste sisutegevustega kaasnevaid kulusid ja vähendada halduskoormust, mis kaasneks kaudsete kulude tegelike kulude alusel hüvitamisega. Kaudseteks kuludeks loetakse üldkulud (nt kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud, sidekulud, kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud, ruumide rendikulud) ning projekti administreerimisega seotud abistavate tegevustega (n t raamatupidamine, sekretäri- ja personalitöö, juriidiline nõustamine, riigihanke korraldamise ja ostumenetluse läbiviimine, vara haldamine) seotud personalikulud. Halduskoormuse vähendamise huvides, käesoleva meetme raames hüvitatakse kaudseid kulusid ühtse määra alusel ka juhul, kui tegu on riigiabiga, mille antakse üldise grupierandi määruse artiklite 14, 53 ja 56 alusel . Kaudseid kulusid ühtse määra alusel ei hüvitata juhul, kui tegu on väikeprojektiga, kuna selliseid projekte hüvitatakse tervikuna kindlasummaliste maksetena. Eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et väikeprojekti korral hüvitatakse abikõlblikud kulud kindlasummaliste maksetena. Kindlasummaline makse on suunatud eelkõige tulemuslikkuse rahastamisele, ehk toetust makstakse saavutatud tulemuse eest. Taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus (näiteks, mõne dokumendi valmimine või teatud inimeste arvuga ürituse korraldamine), selle saavutamise tõendamise alused ning makse suurus. Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus projekti eelarveprojekti alusel taotluse rahuldamise otsuses . Taotluse rahuldamise otsuses määratakse ka ettemakse ning vahemaksete tegemise võimalus. Eelarveprojekti all mõeldakse tavapäraselt toetuse saaja poolt koostatud ja esitatud hinnangulist kulude loetelu, mis peab olema tõenduspõhine. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus on saavutatud ja tõendatud – kuludokumente ei kontrollita. Kindlasummaline rahastamine on väga tõhus nii taotleja kui rakendusüksuse vaatest ning selle pärast on see kasutatud käesoleva meetme raames just väikeprojektide rahastamisel. Samas peab taotleja olema kindel, et ta suudab tulemus e saavutada, kuna tulemuse mittesaavutamisel (sh osalisel saavutamisel), makset ei tehta. Sellest tulenevalt peab sellise kulude hüvitamisviisi puhul projekti tulemus olema lihtsalt määratletav. Eelnõu § 10 kohaselt ei ole lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud kuludele abikõlblikud ühendmääruses §-s 17 nimetatud kulud. Eelnõu §-s 11 sätestatakse meetme abikõlblikkuse periood ja projekti abikõlblikkuse periood. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt loetakse projekti abikõlblikkuse perioodiks taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemikku, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood võib algata kas enne või pärast taotluse esitamist rakendusüksusele (vt järgnevaid punkte). Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt peab projekti abikõlblikkuse periood jääma vahemikku 0 1.01.2023 – 31.08.2026 keskmise suurusega või suuremahulise põhivarainvesteeringu projekti puhul. Arendusprojekti või väikeprojekti puhul peab projekti abikõlblikkuse periood jääma vahemikku 0 1.01.2023 – 31.12.2029. Lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Toetust makstakse kuni 31. märtsini 2030. a. Erinevus abikõlblikkuse perioodide vahel on tingitud õiglase ülemineku fondi vahendite kasutusaja eripärast, mille kohaselt peab 2026. a augustiks olema projekte lõpetatud ning väljamakseid tehtud u 70% ulatuses ÕÜF vahendite kogumahust. Seetõttu peavad kõik suuremahulised ning suurema viivitamise ohuga tegevused, sh taristuinvesteeringud, olema selleks ajaks ellu viidud. Põhivarainvesteeringu projekte, mille elluviimise periood on pikem kui kuni 2026. aasta 31. august, menetlusse ei võeta. Arendusprojektid ning väikeprojektid on oma loomusest paindlikumad ja väiksema riskiga ning seega võivad kesta kuni fondi kasutusperioodi täieliku lõpuni, ehk kuni 2029. a lõpuni. Eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt võib projekti abikõlblikkuse periood alata kuni 12 kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva, kuid mitte enne 1.01.2023. Taotluse esitamise tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega (sh regionaalabi ning kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi puhul ei tohi ühegi tegevusega olla alustatud enne taotluse esitamist) . Tagasiulatuvalt saab finantseerida projekte, mis ei ole riigiabi või mis on toetatavad VTA alusel. Riigiabi alla kuuluvate projektide puhul ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist. Investeeringuga seotud riigiabi projekti loetakse abikõlblikuks vaid tingimusel, et taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud projektis või projektiga seotud toetatavate tööde teostamist või varade soetamist või võetud õiguslikult siduvaid kohustusi nende tööde teostamiseks või varade soetamiseks. Õiguslikult siduvaks kohustuseks loetakse näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu tegemine, teenuse kasutamine, üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimine jms. Kohustuste võtmiseks ei loeta investeeringuobjektiga seotud maa ostmist ning investeeringuks ettevalmistustöid, näiteks kinnistu soetamist, investeeringuteks vajalike teostatavusuuringute teostamist, ehituslikku projekteerimist või ehitamiseks vajalike lubade saamist. Juhul, kui projektis on kombineeritud erinevaid abiliike – nt osa tegevusi toetatakse VTA määruse alusel ning osa üldise grupierandi määruse alusel – saab tagasiulatuvalt finantseerida vaid seda osa projektitegevusi, mis on finantseeritud VTA määruse alusel (näiteks projekteerimine, lammutustööd). Eelnõu § 11 lõige 4 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalse kestus e , tulenevalt projekti mahust ja eeldatavast keerukuse astmest: suuremahulise projekti puhul – 36 kuud alates projekti abikõlblikkuse algusest; keskmise suurusega projekti puhul – 24 kuud alates projekti abikõlblikkuse algusest; väikeprojekti puhul – 12 kuud alates projekti abikõlblikkuse algusest. Vastavalt eelnõu §-le 6 võib suuremahulise projekti puhul olla tegu ainult suuremahulise põhivarainvesteeringuga, mille realiseerimiseks võib kuluda teiste projektidega võrreldes kõige rohkem aega, seega kolmeaastane abikõlblikkuse periood on põhjendatud. Keskmise suurusega projektid võivad olla nii põhivarainvesteeringu projektid kui arendusprojektid, ning mõlemal juhul on põhjendatud kaheaastane abikõlblikkuse periood: põhivarainvesteeringute puhul võimaldab see objekti projekteerida ja korralikult rajada; arendusprojekti puhul võimaldab see taotlejale võtta ette pikaajalisemaid ja põhjalikumaid projekte ning planeerida tegevusi kaks aastat ette. Väikeprojektide üheaastane abikõlblikkuse periood ühelt poolt annab piisavalt aega, et projekti realiseerida, ning teiselt poolt ei lase projektidel venida. Taotlust ning tegevuste elluviimise ajakava koostades peab taotleja arvestama maksimaalse abikõlblikkuse perioodiga. Projekti ajakava realistlikkust, sh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust võetakse arvesse ka taotluse hindamisel. Eelnõu § 11 lõiked 5 ja 6 annavad toetuse saajale paindlikkust projekti ellu viimisel, nähes ette tingimused, mille kohaselt võib toetuse saaja taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist projekti elluviimise perioodi jooksul. Ajapikendust võib taotleda kuni 6-kuiseks perioodiks, kuid keskmise suurusega või suuremahulise põhivarainvesteeringu projekti tähtaega ei saa pikendada rohkem kui 2026. aasta lõpuni ning arendusprojekti või väikeprojekti tähtaega rohkem kui 2029. aasta lõpuni . Ajapikenduse saamiseks peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele taotluse e-toetuse keskkonna kaudu enne projekti esialgselt plaanitud abikõlblikkuse perioodi lõppu. Toetuse saaja peab põhjendama ja rakendusüksus kaaluma ning hindama, kas tegemist on erandjuhu või erandolukorraga ja projekti abikõlbliku perioodi pikendamine ei sea ohtu meetme rakendamise ajakava. Põhjendused peavad olema selged ja veenvad. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib vajadusel ületada lõikes 4 sätestatud tähtaegu. Eelnõu § 11 lõikes 7 on sätestatud, et projekt loetakse lõppenuks pärast rakendusüksuse poolt lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. Eelnõu §-s 12 sätestatakse toetuse suurus ja osakaal. Eelnõu § 12 lõikes 1 on sätestatud taotletava toetuse minimaalsed ja maksimaalsed summad: väikeprojekti korral on taotletava toetuse minimaalne summa 3 000 eurot ning maksimaalne – 10 000 eurot projekti kohta; keskmise suurusega projekti korral võivad toetuse summad olla alates 10 001 eurost kuni 200 000 euroni projekti kohta; suuremahulise projekti korral – alates 200 001 eurost kuni 1 500 000 euroni projekti kohta. Nagu eelnõu § 6 lõike 4 selgitavas tekstis välja toodud, mahu järgi projektide erigruppidesse jaotamine teeb toetusskeemi mugavamaks nii taotleja kui rakendusüksuse vaatest. Toetusskeemi minimaalne toetussumma oli paika pandud arvestusega, et meede ei dubleeriks teisi piirkonnas saadavaid meetmeid. Näiteks, kohalikku elu edendavaid kogukonna projekte mahuga kuni 4 000 eurot saab realiseerida kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Toetusskeemi maksimaalne toetussumma lähtub aga tõenäoliste suuremahuliste põhivarainvesteeringuprojektide mahust. Indikatiivne voorude ajakava ja maht: Plaanitavad voorud (vooru väljakuulutamine) Voor Indikatiivne eelarve Indikatiivne projektide arv 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Suurprojektid 9 500 000 u 7-12 x Keskmise suurusega arendusprojektid ja investeeringud 4 600 000 u 25-40 x x x x Väikeprojektid 2 640 431 u 300-450 x Eelnõu § 12 lõikes 2 on sätestatud, et toetuse maksimaalne osakaal on põhivarainvesteeringu projekti korral kuni 80 % abikõlblike kulude maksumusest ning arendusprojekti korral kuni 90% abikõlblike kulude maksumusest. See omakorda tähendab, et põhivarainvesteeringu projekti korral on omafinantseeringu maht vähemalt 20 % ning arendusprojekti korral vähemalt 10% abikõlblikest kuludest. Arendusprojektide puhul on omafinantseeringu mahu nõue viidud minimaalseks, et teha toetusskeemi sisenemise künnis võimalikult madalaks, lubades võimalikult paljudel potentsiaalsetel taotlejatel oma ideid realiseerida. Omafinantseeringu nõudest ei ole täielikult loobutud, kuna minimaalse omafinantseeringu tagamise võimekus näitab nii taotleja reaalset huvi projekti ellu viia (kuna riskitakse ka oma rahaga), kui taotleja võimekust jätkusuutlikult majandada. Siiski, 10 % omafinantseeringu juures annab meede arendusprojekti taotlejale kümne kordset „võimendust“: selleks, et taotleda minimaalset võimalikku projekti toetust (3 000 eurot) ja realiseerida 3 333 euro väärtuses tegevusi, peab taotleja ise investeerima vaid 333 eurot. Põhivarainvesteeringuprojekti omafinantseeringu nõue on arendusprojektiga võrreldes suurem, kuna sellise projekti realiseerimine on seotud suurema vastutusega ja riskidega, ning seega on kõrgem ka nõue saada kokku piisavalt raha, et oma projekti realiseerida. Siiski, isegi 20 % omafinantseeringuga annab meede põhivarainvesteeringuprojekti taotlejale viie kordset „võimendust“: näiteks, saab realiseerida projekti 12 500 euro väärtuses, ise välja käies vaid 2 500 eurot (ülejäänud 10 000 eurot saab toetuse arvelt). Arvestama peab asjaoluga, et käeolevas lõikes on loetletud maksimaalsed võimalikud toetusmäärad; lõplikud toetusmäärad sätestab rakendusüksus igale individuaalsele projektile taotluse rahuldamise otsuses lähtuvalt mh kohalduvatest riigiabi reeglitest. Eelnõu § 12 lõikes 3 on sätestatud, mis toetusmäärad kehtivad juhul, kui toetuse taotlejaks on riik (ehk riiklikud institutsioonid), kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV ) või riigi või KOVi otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus. Riigi või KOVi otsese või kaudse valitseva mõju all oleva üksuse all on mõeldud riigi või KOVi allasutusi (näiteks, koolid), või riigi või KOVi poolt asutatud sihtasutusi (edaspidi SA ), mittetulundusühinguid (edaspidi MTÜ ), jm üksuseid. Kui tegu on riigi, KOVi või nende mõju all oleva üksusega, võib toetuse maksimaalne osakaal arendusprojekti korral olla kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest. Vastavalt §-le 13 ei saa riik või KOV taotleda toetust põhivarainvesteeringuprojekti ellu viimiseks. Põhivarainvesteeringuprojekti elluviimiseks võib aga toetust taotleda riigi või KOVi mõju all olev üksus. Sellisel juhul võib põhivarainvesteeringu projekti toetuse osakaal olla kuni 70%. Käesolevas lõikes sätestatud erisus toetusmäärade osas on sisse toodud sel põhjusel, et riigi ja KOVi omafinantseeringu tagamise võimekus on reeglina suurem kui näiteks väikestel omaalgatuse korras asutatud MTÜdel, ning vaja on kindlustada, et riigi ja KOVi üksused ei taotle meetme eelarve täis, jättes eraalgatustele vaid väikest osa eelarvest. Eelnõu § 12 lõige 4 reguleerib toetusskeemi maksimaalseid toetusmäärasid juhul kui toetatava tegevuse puhul on tegu riigiabiga. Punkt 1 sätestab, et kui toetust antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 mõistes (ehk investeeringuteks ettenähtud regionaalabi), on maksimaalne toetus keskmise suurusega ettevõtja puhul 35% ja väikeettevõtja puhul 45% abikõlblikest kuludest (selgitust ettevõtja definitsiooni kohta vt §-i 2 selgitavas lõigus üleval). Ei toetata projekti, mille puhul regionaalabi saaja on regionaalabi reeglistiku tähenduses käsitletav suurettevõtja na . Punkt 2 sätestab, et kui toetust antakse kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antud investeerimisabiks üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 4 mõistes või tegevusabiks üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 5 mõistes, arvutatakse toetuse ülemmäär või summa vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 6-9 sätestatud metoodikale. Punkt 3 sätestab, et kui põhivarainvesteeringu projekti toetus peaks kvalifitseeruma kohalikule taristule antavaks abiks üldise grupierandi määruse artikli 56 mõistes, toetusel peab olema ergutav mõju ning selle maht ei tohi ületada projekti abikõlblike kulude ja tehtud investeeringu tegevuskasumi vahet. Sel juhul tuleb taotlejal koostada asjakohased prognoosid võimaliku kasumi teenimise kohta, mida arvestatakse taotluse rahuldamise otsuses toetuse summa ja toetuse osakaalu sätestamisel. Lisaks, huvitatud kasutajad peavad loodavale taristule juurde pääsema avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, sh taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Eelnõu § 12 lõige 5 sätestab, et üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada üldise grupierandi määruse artiklis 4 nimetatud teavitamiskünniseid. Eelnõu § 12 lõige 6 sätestab, et kui toetus on käsitatav VTAna , ei tohi toetuse saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud VTA koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot (maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav a ettevõtja puhul 100 000 eurot). Eelnõu § 12 lõige 7 sätestab, et kui toetus antakse projektile mitme üldises grupierandi määruses sätestatud grupierandi alusel, kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid. Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis. Eelnõu § 12 lõige 8 sätestab, et kui toetus kvalifitseerub riigiabiks või vähese tähtsusega abiks, loetakse vastavaks abiks ka avaliku sektori vahenditest eraldatud osa omafinantseeringust. Kui riigiabina või vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendatakse taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Eelnõu 3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu § 13 sätestab nõuded taotlejale ja partnerile. Eelnõu § 13 lõige 1 nimetab ära, kes võivad olla käesoleva toetusskeemi raames abikõlblikud taotlejad. Punkti 1 kohaselt võivad põhivarainvesteeringu projekti teostamiseks toetust taotleda nii eraalgatuslikult loodud, kui KOVi või riigi poolt asutatud SAd ja MTÜd (arvestama peab aga toetusmäärade erisustega, mis on selgitatud üleval, eelnõu §-i 12 selgitavas osas). Samuti võivad põhivarainvesteeringu projekti teostamiseks toetust taotleda avalik-õiguslikud juriidilised isikud – ehk seaduse alusel avalikes huvides loodud on juriidilised isikud – nagu näiteks ülikoolid, Eesti Teaduste Akadeemia, Kaitseliit jt. Toetust põhivarainvesteeringu projekti teostamiseks ei saa taotleda riigiasutused, kohaliku omavalitsuse üksused ja kasumitaotlusega äriühingud. Punkti 2 kohaselt võivad arendusprojekti ellu viimiseks toetust taotleda lisaks põhivarainvesteeringu projekti taotlejatele kõik avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sealhulgas riigiasutused, KOVid ja nende hallatavad asutused , ning äriühingud . Seega arendusprojekti ellu viimiseks võivad toetust taotleda põhimõtteliselt kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud. Arendusprojekti teostamiseks abikõlblikuks loetavate taotlejate ring on meelega jäetud väga laiaks, et võimaldada maksimaalsel võimalikul arvul potentsiaalsetest taotlejatest panustada meetme toetusega Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi. Toetust ei saa taotleda füüsilised isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad. Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt võib projekti partneriks olla juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ja selle hallatav asutus või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja. Partner peab osalema nii rahastamises kui projekti tegevustest – tal tekivad kulud ning neid kaetakse toetusest. Lisaks saab kaasata osapooli, kellel kulusid ei ole. Kui keegi ainult rahastab, aga tal tegevusi ei ole, siis ta tegelikult aitab katta toetuse saaja omafinantseeringut ehk osaleb projektis toetuse saaja sponsori rollis . Eelnõu § 13 lõike 3 kohaselt võib äriühingust taotleja või partner olla ainult kas väikeettevõtja või keskmise suurusega ettevõtja. Suurettevõtja (ehk ettevõtja, millel on rohkem kui 250 töötaja ja mille aastakäive ületab 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot) ei saa käesoleva toetusskeemi kaudu olla ei taotleja ega partner. Eelnõu § 13 lõike 4 kohaselt peavad taotleja ja partneri põhikirjaline tegevus, varasem kogemus või ellu viidud ühekordsed projektid toetama projektitegevuste elluviimist. Taotleja varasema kogemuse hindamisel võib arvestada ka taotlejaga seotud projektimeeskonna või muude projektiga seotud isikute tausta. Taotlejale ei ole seatud nõudeid tegutsemisaja või tegevusala k u uluvuse kohta Eesti siseriiklikusse majanduse tegevusalade klassifikaatorisse (EMTAK). Eelnõu § 13 lõige 5 sätestab taotlejale ja partnerile esitatavaid täiendavaid nõudeid. Põhilised nõuded on sätestatud ühendmääruse §-le 3 lõikes 2; näiteks, ei tohi taotlejal ega partneril olla tagasi maksmata tagasimaksmisele kuuluv toetus (juhul, kui selline nõue oli varem esitatud), puuduma või ajatatud peavad olema maksu- või maksevõlad jne. Lisaks ühendmääruses sätestatule ei tohi taotleja ega partneri üle valitsevat mõju omava isiku suhtes olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust või tehtud pankrotiotsust; juhul, kui taotlejale või partnerile oli varem esitatud nõue abi tagasi maksta, peab see nõue olema täidetud. Eelnõu § 13 lõike 6 kohaselt ei pea arendusprojekti taotleja registrijärgne aadress tingimata asuma Ida-Viru maakonnas, kuid sellisel juhul peab taotleja projekti kaasama vähemalt ühe Ida-Viru maakonnas registreeritud partneri. Projektitegevuste lõppkasusaajaks peab aga igal juhul olema Ida-Viru maakond. Selline nõue on kehtestatud selleks, et võimaldada ka väljaspool Ida-Virumaa d asuvatele organisatsioonidele osaleda toetusmeetmes, kuid tingimusega, et oma projektiga panustavad nad üle maakonna piire ulatuvate võrgustikke loomisesse ning kohaliku partneri võimekuse kasvatamisse läbi tema kaasamise projektitegevustesse. Kohaliku partneri kaasamine peab olema sisuline – partner osaleb projekti tegevuste elluviimisel ning tema kulusid hüvitatakse toetusest. Kuna põhivarainvesteeringu projekti puhul tuleb teha investeering Ida-Viru maakonda, ei ole täiendava nõude seadmine taotleja registrijärgsele aadressile vajalik. Eelnõu § 13 lõike 7 kohaselt võib lisaks taotlejale ja partnerile osaleda projektis ka kasu saav organisatsioon. Kasu saav organisatsioon ei osale rahaliselt projekti elluviimises, kuid on muul moel kaasatud. Kasu saavad organisatsioonid võetakse arvesse meetme väljundnäitaja „osalevate organisatsioonide arv“ saavut ustasem e arvestamise l. Eelnõu § 13 lõike 8 kohaselt tuleb toetuse saajal, kes kasutab projekti spetsiifilise väljundnäitajana näitajat „Tegevustest osavõtnute arv“ korjata vastavad andmed Sündmuste Infosüsteemi (SIS). Tegemist on e-toetuse keskkonna uue andmekorje mooduliga. Andmeid saavad esitada või sisestada SIS-i osalejad, läbiviijad ja toetuse saaja ise. Andmeid saab SIS-i ka teistest toetuse saaja poolt kasutatavatest infosüsteemidest importida. Eelnõu § 14 sätestab taotleja kohustusi toetuse taotlemisel. Nõuded kohalduvad kõigile taotlejatele, arvestamata nende juriidilist vormi. Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid, sh esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, tõendama omafinantseeringu tagamise suutlikkust, võimaldama taotluses esitatud teabe tegelikkusele vastavuse kontrollimist, jne. Lisaks peab taotleja kinnitama, et põhivarainvesteeringu projekti tulemusel loodud või soetatud põhi vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. See tähendab, et isegi juhul, kui näiteks objekt rajatakse erakrundi peale, peab objekt olema avalikkusele ligipääsetav pärast projekti lõppu vähemalt viie aasta jooksul. Põhivara arvelevõtmise alampiiri kehtestab taotleja organisatsioon. See nõue ei takista investeeringu osade või seadmete väljavahetamist, kui need on vananenud või purunenud, tingimusel et projektiga ettenähtud tegevust jätkatakse asjaomases piirkonnas eespool nimetatud perioodi jooksul. Vaatama sellele, et tegu on tõenäoliselt sama isikuga, taotleja kohustusi ei tohi segamini ajada toetuse saaja kohustustega (sätestatud eelnõu §- is 28). Taotleja kohustused käsitlevad vaid taotlemisest huvitatud isikule täitmiseks olevaid kohustusi taotluse ettevalmistamise ja esitamise ajal . J uhul, kui taotlus saab rahuldatud, muutub taotleja toetuse saajaks, kellele kohalduvad nõuded, mis on asjakohased just projekti elluviimise etapis. Eelnõu § 15 sätestab taotlusele esitatavaid nõudeid. Taotlus koosneb taotlusvormist ja selle lisadest. Taotlusvormi ja lisade kirjelduse paneb rakendusüksus üles oma veebilehele. Nõutud dokumentide ja informatsiooni eesmärk on saada vastus küsimusele, kas rahastamisele esitatud projekt vastab kõikidele toetuse andmise tingimustele, on põhjendatud ning toob kaasa meetmes eeldatud mõju. Nõudeid taotlusele saab rakendusüksus juhtumipõhiselt täpsustada ning nõustada taotlejat, millises vormis andmeid täpsemalt oodatakse. Eelnõu § 15 lõige 1 sätestab läbivalt kõigile taotlustele esitatavaid nõudeid. Lisaks eelnõus loetletud nõuetele peavad kõik taotlused vastama ka ühendmääruse § 4 lõigetes 1 -3 sätestatud üldistele nõuetele , mis kehtivad kõigis rakenduskava meetmetes . Muuhulgas peavad kõik tooted, keskkond, programmid ja teenused olema loodud niiviisi, et olla suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavad ilma vajaduseta neid kohandada; täpsemat teavet toodete ja teenuste ligipääsetavuse tagamise kohta saab Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusest . Samuti tasub tutvuda Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma poolt tehtud kokkuvõttega ligipääsetavuse olukorra kohta ja ettepanekutega ligipääsetavuse suurendamiseks. Eelnõu § 15 lõikes 2 on sätestatud täiendavad nõuded, mis kohalduvad põhivarainvesteeringu projekte käsitletavatele taotlustele. Põhivarainvesteeringu puhul peab taotleja olema investeeringu asukohajärgse kinnistu omanik või omama selle rendi- või üürilepingut, hoonestusõigust või kasutusvaldust, mis kestab veel vähemalt viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist ning lõppmakse tegemist . Osadele projektide kehtivad täiendavalt ühissätete määruse kestvuse nõuded, mille kohaldumise täpsustab rakendusüksus toetuse rahastamise otsuses. Ühissätete määruse kestvusenõuded kehtivad projektile, mis hõlmab taristuinvesteeringut või tootlikku investeeringut, kui viie aasta jooksul (kolme aasta jooksul, kui tegu on VKEde investeeringute või nende loodud töökohtade säilitamisega ) pärast toetusesaajale lõppmakse tegemist või, kui see on kohaldatav, riigiabi reeglites kehtestatud aja jooksul toimub seoses kõnealuse tegevusega mõni alljärgnev sündmus: tootmistegevuse lõpetamine või üleviimine väljapoole seda NUTS 2. tasandi piirkonda, kus see toetust sai; selline muutus taristuüksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele või avaliku sektori asutusele põhjendamatu eelise; oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke. Juhul, kui projekti raames on plaanis rajada ehitusloakohustuslikku ehitist, peab taotleja taotluse koosseisus esitama ehitusprojekti, mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile. Selliste projektide kohta, mis ei ole Ehitusseadustiku kohaselt teavituskohuslikud, peab taotleja esitama eskiisprojekti, mis vastab vähemalt EVS 932:2017 või analoogse standardi eskiisprojektile esitatavatele nõuetele. Põhivarainvesteeringu projekti puhul on nõutav kinnitus, et projektiga ei tekitata olulist kahju Euroopa Liidu kliimaeesmärkidele (vt eelnõu § 6 lõigu 5 käsitletavat osa). R akenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei näita käesoleva sekkumise puhul märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnaeesmärkidele, mis vajaks kontrollküsimustiku põhjal täiendavat projektipõhist analüüsi. Lisaks peab toetuse kaasabil rajatava taristu puhul, mille eeldatav kestus on vähemalt viis aastat, olema tagatud taristuinvesteeringute kliimakindlus. Sellisel juhul hinnatakse kliimakindlust vastavalt rakendusüksuse antavale juhendusele. T aotlusvorm sisaldab hindamisküsimusi kliima riskide koht hindamise . Küsimustikule vastamist toetab RTK koostatud ning veebilehel avaldatud juhendmaterjal. Kliimariskide hindamise nõue ei kehti väikeprojektidele. T oetusskeemi abiga valmivad ehitised peavad lähtuma kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest , mis aitavad tagada valmiva ehitise aja- ja asjakohasus e , säästlikkus e , ligipääsetavus e ja esteetilisus e . Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega kooskõla kinnitab toetuse taotleja taotluse esitamisel. Eelnõu § 15 lõike 3 käsitleb üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi täiendavaid nõudeid. Ü mberpaigutamise vältimise põhimõte kohaldub ettevõttele, millele antakse regionaal abi üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel. Osade riigiabi liikide puhul sõltu vad toetusmäär või abi andmise tingimused ettevõtte suurusest, seetõttu on vajalik esitada taotluses ka info abisaaja suuruse kohta. Eelnõu § 15 lõige 4 sätestab, et kliimakindluse tagamise hinnangu peab taotlusele lisama vaid juhul, kui selle vajadus ilmnes §- is 18 nimetatud eelnõustamise raames. Sellisel juhul viiakse hinnangu koostamine läbi lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92) ning rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist. Vajalikud juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale teeb kättesaadavaks RTK. Eelnõu 4. peatükk. Toetuse taotlemine Eelnõu § 16 kirjeldab toetuse taotlemise protsessi ja kohalduvaid nõudeid. Eelnõu § 16 lõige 1 sätestab, et toetust võib taotleda jooksvalt või voorupõhiselt. Voorupõhine taotlemine tähendab olukorda, kus voorul on konkreetne tähtaeg, milleks taotlus peab olema esitatud ning õigeaegselt laekunud taotlusi hinnatakse koos. Jooksev taotlemine tähendab sellist olukorda, kus voor tehakse üks kord lahti ja see jääb avatuks kuni selles on vabu vahendeid ning sissetulevaid taotlusi hinnatakse jooksvalt. Jooksev taotlemine võimaldab taotlejal oma projekti arendada niikaua, kui ta vajalikuks peab, ning tulla taotlusega sisse vaid siis, kui projekt on küps. Antud meetme puhul on kasutusel mõlema taotlemise tüübi võimalused, kuna meetmest on plaanis toetada eriilmelisi projekte, kus mõnede puhul sobib paremini vooruline taotlemine (näiteks, suuremate põhivarainvesteeringute puhul) ning mõnedele jooksev taotlemine (näiteks väikeprojektide puhul). Eelnõu § 16 lõige 2 sätestab, et taotlusvooru eelarve ja taotlemise viisi (kas vooruline või jooksev) kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga , milles täpsustatakse ka, millise suurusega (väike-, keskmise suurusega või suurprojekt) või millisele kategooriale ( põhivarainvesteeringu projekt, arendusprojekt) vastavaid projekte konkreetses voorus oodatakse. V astav teave edastatakse rakendusüksusele. Eelnõu § 16 lõige 3 sätestab, et taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest, peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Eelnõu § 16 lõige 4 sätestab, vooru l ise taotlemise puhul teavitab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma kodulehel. Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus. Eelnõu § 17 sätestab toetuse taotlemise tähtaega ja taotluse esitamise viisi. Eelnõu § 17 lõige 1 sätestab, et taotlus e peab esitama §-i 16 kohaselt teatatud tähtaja jooksul, ehk rakendusüksuse või rakendusasutuse poolt teda antud vooru tähtajaks. Antud nõue kohaldub voorulise taotlemise puhul. Eelnõu § 17 lõige 2 sätestab, et taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu eesti keeles taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Eesti keele nõue on siinkohal eraldi välja toodud, kuna potentsiaalsete taotlejate eelnõustamine võib toimuda ka vene keeles, kuid lõplik ametlik taotlus peab olema vormistatud digitaalselt eesti keeles. Samuti on eraldi välja toodud nõue esitada taotlus e-toetuse keskkonna kaudu. Põhjuseks on see, et projektiideede genereerimine ja projekti arendus võivad toimuda igas taotlejale sobivas meediumis, kuid ametlik taotlus peab olema esitatud siiski digitaalselt e-toetuse keskkonna kaudu, kasutades kindlat taotlusvormi. Soovitatav on taotlejal hakata algusest peale testima oma projektiidee kirjeldamist vastaval e-toetuse taotlusvormil, et harjuda võimalikult varakult e-toetuse keskkonnaga ja selle eripäradega. Eelnõu § 17 lõige 3 sätestab, et juhul, kui e-toetuse keskkonna tehnilise vea tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaliselt esitatuks, kui see on esitatud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. Taotlejatele antakse esimesel võimalusel rakendusüksuse veebilehel teada, kui e-toetuse keskkond toimib jälle. Eelnõu § 17 lõige 4 kohaselt hilinenud taotlusi menetlusse ei võeta, ehk taotlust ei võeta sel juhul taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat, lisades tähtaja ületamise asjaolude kirjelduse ja viite läbi vaatamata jätmise õiguslikule alusele. Eelnõu § 17 lõige 5 kohaselt lõpetab rakendusüksus jooksva taotlemise korral taotluste vastuvõtmise, kui taotlusvooru rahastamise eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Eelnõu § 17 lõiked 6 ja 7 kirjeldavad võimalusi mitme taotluse esitamiseks ning kirjeldavad kohalduvaid piiranguid. Lõige 6 sätestab, et voorulise taotlemise puhul saab taotleja esitada igas taotlusvoorus ühe taotluse; kui voor on samal ajal avatud mitmes projektikategoorias (näiteks konkureerivad samas keskmise suurusega projektide voorus nii arendusprojektid kui põhivarainvesteeringu-projektid) , saab taotleja esitada ühe taotluse arndusprojekti rahastamiseks ning ühe projekti põhivarainvesteeringu-projekti rahastamiseks . Sellisel juhul võivad projektid olla omavahel seotud või täiesti eraldiseisvad. Igal juhul peab taotleja arvestama sellega, et igat projekti hinnatakse eraldi ning võib juhtuda olukord, kus mitmest eri voorudesse esitatud projektist saab toetust vaid üks projekt või mitte ükski. Lõige 7 sätestab, et taotleja võib taotleda toetust mitmele arendus projektile tingimusel, et eelmine samasse kategooriasse kuluv projekt on lõpetatud ja selle toetus on rakendusüksuse poolt täiel määral välja makstud. Ehk samaaegselt mitut arendus projekti ellu viia ei saa , isegi kui üks projektidest on väikeprojekt ja teine keskmise suurusega projekt ning need on esitatud erinevatesse voorudesse. Selline piirang on sätestatud selleks, et mitte killustada taotleja fookust mitme samasse kategooriasse kuluva projekti vahel ning tõsta tõenäosust, et toetust saanud projektid saavad õigeaegselt ja kvaliteetselt ellu viidud. Jooksva taotlemise korral võib esitada samasse vooru mitu projekti, aga samamoodi kehtib lõike 7 nõue, et eelmine projekt peab olema eelnevalt lõpetatud. Kui potentsiaalsel taotlejal on mitu võimalikku projektiideed, võib ta pidada nende kohta nõu rakendusüksusega eelnõustamise raames ning esitada ametliku taotluse selle projektiidee realiseerimiseks, mis tundub kõige elujõulisem või kiiremini ellu viidav . Eelnõu § 17 lõige 8 sätestab, et sama taotleja ei saa meetme elluviimise perioodi jooksul põhivarainvesteeringu projektide kategoorias toetust rohkem kui ühele projektile. Selline piirang on sätestatud selleks, et vältida olukorda, kus suur osa meetme eelarvest kasutatakse samade taotlejate poolt, ning anda võimalikult laiale taotlejate ringile võimalust taotleda ja realiseerida põhivarainvesteeringu projekte. Eelnõu § 18 käsitleb eelnõustamist. Eelnõu § 18 lõige 1 kohaselt rakendub toetuse taotlemisele eelneva eelnõustamise nõue vaid keskmise suurusega ning suuremahuliste põhivarainvesteeringu projektide puhul. Nõue läbida eelnõustamine nende projektide puhul tuleneb vajadusest enne taotluse esitamist hinnata , kas ja millisel määral tuleb projekti tegevuste puhul hinnata kliimakindlust (näiteks, kas tegemist on taristuga kliimakindluse hindamise mõttes ja kas on vajalik hinnata CO 2 jalajälge) , samuti riigiabiga seotud küsimusi. Eelnõustamise korralduse kohta annab RTK potentsiaalsetele taotlejatele infot taotlusvooru veebilehel ning infopäevadel. Sealhulgas annab RTK veebilehel teada, kui pikalt on võimalik eelnõustamisele registreerida ning millal enne vooru lõppeb eelnõustamiste periood. Taotlejal ei saa olla põhjendatud ootust selles osas, et võttes RTK-ga ühendust vahetult enne taotluste esitamise tähtaega, on võimalik nõutav eelhindamine kindlasti läbi viia. Eelnõustamise käigus selgitab rakendusüksus toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele puudustele, annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Arendustegevuste projektide puhul on eelnõustamine vabatahtlik ja vajaduspõhine (näiteks riigiabiga seotud küsimuste lahendamiseks), väikeprojektid eraldiseisvat eelnõustamist reeglina ei vaja. Väikeprojektide ning arendusprojektide puhul ei oleks kohustusliku eelnõustamise nõue proportsionaalne ei taotlejate ega rakendusüksuse suhtes, kuna potentsiaalseid taotlejaid on väga palju ning projektide eelarved on tagasihoidlikud. Väikeprojektide puhul panustatakse individuaalse eelnõustamise asemel laiema ringi seminaride ja infotundide korraldamisele , samuti on plaanitava jooksva taotlemise korral võimalik nõuetele mittevastavaks tunnistatud või mõne kriteeriumi osas madalalt hinnatud taotlust kiiresti täiendada ning uuesti esitada . Eelnõu § 18 lõige 2 sätestab taotleja poolt rakendusüksuse eelnõustamiseks esitatavate dokumentide loetelu ja nende esitamise viisi. Eelnõustamiseks esitatavad dokumendid annavad taotlejale võimaluse mõelda hoolikalt läbi oma projektiplaan , läbi mõelda kõi k olulise d projektile kohanduva d nõu ded , sh projekti panus meetme eesmärgi ja tulemuste saavutamisse, ajakava ja eelarve, meeskonna kompetentsi d ja vastavus keskkonnanõuetele. Eelnõu 5. peatükk. Taotluse menetlemine Eelnõu § 19 kirjeldab taotluse menetlemise protsessi ja sätestab sellele kohalduvaid nõudeid. Eelnõu § 19 lõike 1 kohaselt koosneb taotluse menetlemine mitmest etapist: esiteks, taotluse vastuvõtmine; teiseks, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll; kolmandaks, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste valikukriteeriumite alusel hindamine ning lõpetuseks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. Eelnõu § 19 lõige 2 sätestab taotluse menetlemise tähta jad : voorulise taotlemise korral moodustab see kuni 30 tööpäeva taotlusvooru lõpetamise tähtpäevast arvates, jooksva taotlemise korral kuni 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas. Sätestatud tähtajad kohalduvad rakendusüksusele. Eelnõu § 19 lõige 3 sätestab, et taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-toetuse keskkonna kaudu. Teavitus otsuse e-toetuse keskkonda laekumise kohta saadetakse ka taotleja e-posti aadressile. Eelnõu § 20 kirjeldab, kuidas käib taotleja ja partneri ning taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine. Eelnõu § 20 lõige 1 sätestab, et taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6. See tähendab, et nõuetele vastavuse kontrolli teostatakse vaid õigeaegselt esitatud taotluste puhul, ning rakendusasutus võib anda taotlejale võimalust taotlust muuta juhul, kui õigeaegselt esitatud taotluses või sellega kaasnevates dokumentides esineb puudusi või on vaja lisateavet, et määrata taotluse vastavust nõuetele. Projekte antud etapil uuesti sisuliselt ei hinnata. Eelnõu § 20 lõige 2 sätestab, et taotleja ja partner tunnistatakse vastavaks juhul, kui nad vastavad §-s 13 sätestatud nõuetele. Eelnõu § 20 lõige 3 sätestab, et taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 15 taotlusele sätestatud nõuded. Eelnõu § 20 lõige 4 sätestab, et kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on väiksemaid puudusi või on vaja lisateavet, tehakse taotlejale ettepanek taotlust muuta ja pikendatakse vajadusel taotluse menetlemiseks ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra. Juhul kui taotluses on selliseid puudusi, mida ei ole võimalik kümne tööpäeva jooksul kõrvaldada, näiteks puuduvad taotluse juurde kuuluvad kohustuslikud lisadokumendid (omandiõigust puudutavad dokumendid, ehitusprojekti dokumentatsioon, kliimakindluse analüüs vms), teeb rakendusüksus taotluse osas nõuetele mittevastavaks tunnistamise tõttu rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu § 20 lõige 5 sätestab, et kui taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida eelmises lõikes nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. Eelnõu § 21 sätestab nõudeid taotluste hindamiseks moodustavale hindamiskomisjonile. Eelnõu § 21 lõige 1 sätestab, et projekte hindab rakendusüksuse poolt moodustatud hindamiskomisjon. Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ning tehakse avalikuks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. Eelnõu § 21 lõige 2 sätestab nõudeid hindamiskomisjoni koosseisule ja vajalikule kompetentsile. Väikeprojektide hindamise korral peab hindamiskomisjon koosnema vähemalt kahest liikmest; keskmise suurusega ja suuremahuliste projektide hindamise korral – vähemalt kolmest liikmest. Selline erisus on sisse toodud, et kindlustada suuremate projektide põhjalikumat ja mitmekesisem hindami ne ning tõhustada väikeprojektide hindamist. Hindamiskomisjoni liikmed peavad omama teadmisi ja kogemusi sihtpiirkonna arendamisest ja eelnevat projektide hindamise kogemust. Vähemalt üks hindamiskomisjoni liige peab esindama Ida-Viru maakonnas t egutsevat organisatsiooni . See tähendab, et sõltuvalt hinnatavate projektide iseloomust võib rakendusüksus hindamiskomisjoni kaasata kohalike arendusorganisatsioonide (nt Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Investeeringute Agentuur või Ida-Viru Ettevõtluskeskus) esindajaid, asjakohaste ministeeriumide (nt Kultuuriministeerium või Siseministeerium) esindajaid, riiklike organisatsioonide (nt Kodanikuühiskonna Sihtkapital või StartUp Estonia) esindajaid või asjakohaste liitude ja katusorganisatsioonide (nt Eesti maa Looduse F ond) esindajad. Hindamiskomisjoni liikmeks ei saa nimetada isikut, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209–212, 217 2 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Vastav nõue tuleneb ÜSS2021_2027 § 11 lõikest 2. Hindamiskomisjoni liige peab tagama hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse ning ei tohi seda avaldada kolmandatele osapooltele. Hindamiskomisjoni teenindamise rolli täidab rakendusüksus. Eelnõu § 21 lõige 3 sätestab, et rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid hääleõiguseta eksperte. See võimalus on vajalik eelkõige selliste projektide hindamiseks, mille puhul hindamiskomisjoni liikmetel ning rakendusüksusel puuduvad piisavad eriteadmised projekti sisuliseks hindamiseks. Eelnõu § 21 lõike 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. Hindamiskomisjoni liikmetel ja ekspertidel tuleb erapooletuse ja sõltumatuse tagamiseks arvestada korruptsioonivastase seaduse § 7 nimetatud põhimõtteid isikute seotuse kohta ning sama seaduse § 11 lõikest 3 tulenevaid toimingupiirangute sätteid. Eelnõu § 21 lõige 5 sätestab, et juhul kui ekspertidel tekivad taotluse kohta lisaküsimused, edastab rakendusüksus ne e d taotlejale, andes aega küsimustele vastamiseks kuni kümne tööpäeva. Selleks ajaks pannakse taotluse menetlemine pausile ning menetlemise tähtaega pikendatakse küsimustele vastamisele kuluva aja võrra. Eelnõu § 22 sätestab üldiseid nõudeid projektide hindamise protsessile, määrab projektide valikukriteeriumid ja –metoodika. Eelnõu § 22 lõige 1 sätestab, et nõuetele vastavaks tunnistatud projektid hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel: Projekti mõju meetme eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele – osakaal 40 protsenti . Selle valikukriteeriumiga hinnatakse, kuivõrd toetust taotletav projekt on kooskõlas meetme eesmärkidega „parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda“. Samuti hinnatakse seda, kuivõrd projekt panustab sihtpiirkonna võimesse tegeleda kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonna mõjudega ning kuivõrd ta panustab meetme määruses sätestatud näitajate saavutamisse. Taotleja võimekus projekti elluviimiseks – osakaal 20 protsenti . Hinnatakse, kas toetuse taotlejal (ja partneritel kokku) on asjakohane kogemus ning õiguslikud, organisatoorsed ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, et tagada selle kestlikkus ja jätkusuutlikkus (sealhulgas asjakohasel juhul, võime kus kanda edasisi tegevus- ja hoolduskulusid). Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus – osakaal 30 protsenti . Hinnatakse, kas projektiga ettenähtud tegevused ja lahendused on efektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, kas eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas ajakava realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega – osakaal 10 protsenti . Hinnatakse, kas projekt panustab strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõte hoidmisesse ja sihtide „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. Sealhulgas hinnatakse, kuivõrd projekt käsitleb soolist võrdõiguslikkust, vähemusrühmade võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist. Ülalkirjeldatud kriteeriumid on kooskõlas EL struktuurvahendite 2021–2027 eelarveperioodi rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumitega. Eelnõu § 22 lõige 2 sätestab, et hindamiskomisjon hindab laekunud projekte rakendusüksuse koostatud ja kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostatakse käesoleva seletuskirja eelmises punktis nimetatud valikukriteeriumite alusel. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval, võimaldades potentsiaalsetel taotlejatel sellega tutvuda ning juhinduda sellest projektide kokkupanekul ja taotluste esitamisel. Meetme r akendusasutus konsulteerib enne kooskõlastuse andmist rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale, kui vastav rakendusasutus on selleks eelnõu kooskõlastusprotsessis soovi avaldanud (valikukriteeriumid ja -metoodika on määruses kirjeldatud piisavalt detailselt, et lugeda ühendmääruse § 48 lõike 1 punkt täidetuks määruse eelnõu kooskõlastamise protsessi osana). Eelnõu § 22 lõige 3 sätestab, et hindamiskomisjon hindab iga vastavaks tunnistatud projekti ülalloetletud nelja valikukriteeriumi alusel, omistades igale individuaalsele kriteeriumile hindeid skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0. Taotluse hindamisel antav maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel antavate hinnete kaalutud keskmisest, kus iga kriteeriumi inde korrutatakse tema osakaaluga koguhindes. Eelnõu § 22 lõike 4 kohaselt loetakse hinnang taotlusele positiivseks, kui selle puhul on kõigi kriteeriumide koondhinne vähemalt 2,75 ning iga kriteerium on individuaalselt saanud vähemalt hinde 2. Kui kõigi kriteeriumide koondhinne jääb alla 2,75 või mõni individuaalne kriteerium saab alla 2 punkti, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele. Eelnõu § 22 lõiked 5 ja 6 toovad välja projektide üks teisele eelistamise erisusi hindamisel voorulise ja jooksva taotlemise puhul. Voorulise taotlemise puhul järjestatakse positiivse hinnangu (ehk koondhinne üle 2,75 ning iga individuaalse hindamiskriteeriumi kohta vähemalt hinne 2) saanud taotlused hindamistulemuste alusel pingeritta. Võrdsete näitajatega projektide puhul ette saab projekt, mis sai valikukriteeriumi 1 (mõju meetme eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele) raames kõrgema hinde. Kui valikukriteeriumi 1 hinne on ka sama, eelistatakse projekti, mis sai valikukriteeriumi 2 (taotleja võimekus projekti elluviimiseks) raames kõrgema hinde. Jooksva taotlemise puhul projektide pingereastamist ei toimu ning rahastamisele kuuluvad kõik positiivse hinnangu (ehk koondhinne üle 2,75 ning iga individuaalse hindamiskriteeriumi kohta vähemalt hinne 2) saanud projektid vastavalt nende esitamise järjekorrale kuni toetuse eelarvevahendite lõppemiseni. Eelnõu § 22 lõige 7 sätestab, et lõpliku otsuse projekti rahastamise kohta teeb rakendusüksus. Hindamiskomisjon koostab hindamisprotokolli koos taotluste hindamislehtedega. Iga taotluse kohta koostatakse hindamisleht, kuhu kantakse kriteeriumite lõikes hinded koos täiendavate kommentaaride või põhjendustega. Rakendusüksus langetab lõpliku otsus e , kas taotlus rahuldada täismahus, osaliselt või kõrvaltingimusega või jätta taotlust rahuldamata. Eelnõu § 23 sätestab nõudeid taotluse rahuldamise otsuse dokumendile. Eelnõu § 23 lõige 1 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave, ehk täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning tuuakse välja selle põhilised andmed, nagu näiteks: toetuse kogusumma ja omafinantseeringu summa, tehakse märge riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega, sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise korra jms. Eelnõu § 23 lõige 2 sätestab, et rahuldatud taotluste toetuse kogusumma peab mahtuma rakendusasutuse poolt etteantud taotlusvooru eelarvesse. Eelnõu § 23 lõige 2 annab rakendusüksusele õigus e pidada läbirääkimisi sellise projekti taotlejaga, kelle projekti ei ole võimalik eelarve piirangute tõttu täies mahus rahuldada. Sellises olukorras võib rakendusüksus pakkuda taotlejale vähendada taotletava summa mahtu ja taotluses sisalduvate tegevuste ulatust või suurendada taotlejapoolset omafinantseeringut. Eelnõu § 24 sätestab, mis olukorras ja tingimustel jäetakse taotluse rahuldamata. Eelnõu § 24 lõige 1 sätestab, et taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui toetust taotletakse projektile, mis on välistatud käesoleva määruse § 6 lõike 6 või ühendmääruse § 8 lõigete 2 ja 3 alusel. Eelnõu § 24 lõige 2 sätestab, et menetluses oleva taotluse kohta tehakse rahuldamata jätmise otsus ka juhul, kui selle rahaline maht ületab taotluste rahastamiseks eraldatud eelarve vaba jäägi ning seda ei ole võimalik rahuldada ka osaliselt. Eelnõu § 24 lõige 3 sätestab nõuded taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavatele andmetele. Eelnõu § 24 lõike 4 kohaselt peab rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse edastama taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul alates selle otsuse vastuvõtmisest. Eelnõu § 25 sätestab, mis olukorras ja tingimustel võib taotlus e rahuldada osaliselt või kõrvaltingimusega Eelnõu § 25 lõiked 1 ja 2 käsitlevad taotluse osalist rahuldamist. Rakendusüksus võib taotluse rahuldada osaliselt juhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik meetme või vooru eelarve piirangute tõttu (vt ühendmääruse § 9 lõige 1). Osalise rahuldamise otsust saab vastu võtta vaid taotleja eelneva nõusolekuga. Kui rakendusüksus on taotlejale tema taotluse osalist rahuldamist pakkunud, kuid taotleja ei ole sellise lahendusega nõus, jäetakse taotlus rahuldamata. Eelnõu § 25 lõiked 3 ja 4 käsitlevad taotluse rahuldamist kõrvaltingimusega . Sellist otsust saab teha eelkõige juhul, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlikum, kui taotluse rahuldamata jätmine, ning tõenäoline on, et taotleja suudab kõrvaltingimus e täita määratud tähtaja jooksul. Sellistes olukordades juhindutakse ühendmääruse § 9 lõigetest 2 ja 3. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele – see õigus tekib tal alles pärast kõrvaltingimuse täitmise tuvastamist rakendusüksuse poolt kasutades toetuse saaja poolt esitatud teavet, infosüsteemi või muud andmeallikat. Eelnõu 6. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu § 26 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Eelnõu § 26 lõike 1 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta kas rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel juhindutakse ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest, mis sätestab muuhulgas seda, mis muudatused on aktsepteeritavad, mis on toetuse rahuldamise otsuse muutmise protseduur, mis olukorras on nõutav otsuse muutmine vormistada otsusena ning mis olukorras piisab rakendusüksuse teavitamisest ja muid aspekte , sealhulgas lihtsustatud kulude korral kehtivad erisused . Taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlemisel peab projektis kavandatu jääma kooskõlla käesoleva määrusega. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemusnäitaja. Kui projekti algset eesmärki ja tulemusnäitajat tahetakse muuta, siis on sisuliselt tegemist uue projektiga, ning see kuulub uuesti hindamisele hindamiskomisjoni poolt. Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmine seisneb näitaja sihttaseme vähendamises, siis peab vähenema ka toetuse maht. Eelnõu § 26 lõike 2 kohaselt on rakendusüksusel õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või – taotlejapoolse teavituse puhul – muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. Eelnõu § 26 lõike 3 kohaselt on rakendusüksusel pärast vastavasisulise avalduse saamist 30 päeva otsustada, kas taotluse rahuldamise otsust on võimalik muuta. Eelnõu § 26 lõige 4 sätestab, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele, muudatus on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi reeglitega. Igal juhul on aga soovitav rakendusüksust võimalikest muutustest ennetavalt informeerida. Eelnõu § 26 lõike 5 kohaselt ei pea taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitama, kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarves tegevusele ette nähtud mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 10% võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. Sellise muudatuse võib ilma taotluse rahuldamise otsuse muudatust taotlemata ette võtta vaid juhul, kui projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Säte kehtib projektidele, millele makstakse toetus välja tegelike kulude alusel. Eelnõu § 26 lõige 6 sätestab tingimused, mille korral on võimalik toetuse summat suurendada. Võimalik on see üksnes juhul, kui esialgne taotlus rahastati osaliselt taotlusvooru eelarve lõppemise tõttu. Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. Toetuse suurendamisel arvestatakse riigiabi reeglistikust tulenevate piirangutega. Eelnõu § 27 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Eelnõu § 27 lõige 1 sätestab, mis asjaolude ilmnemisel tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus rakendusüksuse poolt osaliselt või täielikult kehtetuks. Eelkõige võib selline olukord tekkida juhul, kui tagantjärgi ilmnevad asjaolud, mille korral ei tohtinud taotlust rahuldada või kui toetuse saaja ei kasuta toetust otstarbeliselt, ei suuda täita kõrvaltingimust või ei suuda projekti tähtajaliselt lõpetada. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ka juhul, kui projekti muutmistaotlust ei rahuldata ja ettenähtud tingimustel ei ole võimalik projekti jätkata. Lisaks saab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada ka toetuse saaja avalduse alusel, kui ta soovib toetuse kasutamisest loobuda. Lisaks on võimalik vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 7 tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui finantskorrektsiooni otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus. Eelnõu § 27 lõige 2 sätestab, et juhul kui rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks, tuleb toetuse saajal selleks hetkel saadud toetus või toetuse osa tagastada. Eelnõu 7. peatükk. Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused Eelnõu § 28 käsitleb toetuse saaja ja partneri õigusi ja kohustusi. Eelnõu § 28 lõige 1 sätestab, et toetuse saajal on õigus pöörduda rakendusüksuse poole meetmemääruse kohta selgituste saamiseks. Eelnõu § 28 lõige 2 sätestab toetuse saajale ehk projekti elluviimise eest põhivastut ust oma vale isikule kohalduvaid nõudeid. Nõuded puudutavad riigihangete korraldamist, projekti elluviimisega seotud dokumentide säilitamist, projekti tulemusena ellu viidud põhivarainvesteeringute kestvuse nõude täitmist, projekti tulemuste avalikku kasutusse jätmist ning taristuinvesteeringutel kliimakindluse tagamist. P rojekti tulemusel loodud vara peab jääma avalikku kasutusee vähemalt 5 aastaks peale projekti lõp pmakse tege mist, selleks et investeeringute mõju jõuaks avalduda ja avaliku rahaga teostatud tegevused ning soetatud investeeringud oleks mõistliku aja avalikus kasutuses. Avaliku kasutuse nõue vähemalt 5 aastaks peale projekti lõppmakse tegemist kehtib ka juhul, kui omandi- või kasutusõigus muutub. Täiendavalt on ühendmääruse §-s 10 seatud nõuded taristuinvesteeringu või tootliku investeeringu omandi- või kasutusõigusele juhul, kui väärindatav objekt on suurettevõtja või VKE valduses ning toimub ettevõtja tootmistegevuse lõpetamine, muutus taristuüksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele või avaliku sektori asutusele põhjendamatu eelise või oluline muutus investeeringu iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke. Lisaks peab toetuse saaja täitma ühendmääruse §-s 10 lõikes 1 ja §-s 11 nimetatud kohustusi. Need puudutavad projekti nõuetekohast elluviimist, teabe esitamist, andmete kogumist. Toetuse saaja peab võimaldama projekti kontrollimist, tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtaegselt, täitma teavitamisega seotud nõudeid, säilitama kulude aluseks olevad dokumendid ja tõendid jne, peab järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel. Toetuse saaja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. Kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, peab toetuse saaja korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Üle 100 000 euro kogumaksumusega investeeringuprojektide puhul kehtivad teavitamisnõuded mitte üksnes projekti abikõlblikkuse perioodil, vaid kestvusnõude täitmise perioodi lõpuni. Vaatama sellele, et tegu on tõenäoliselt sama isikuga, ei tohi toetuse saaja kohustusi segamini ajada taotleja kohustustega (sätestatud eelnõu §- is 14). Taotleja kohustused käsitlevad vaid taotlemisest huvitatud isikule täitmiseks olevaid kohustusi taotluse ettevalmistamise ja esitamise ajal; juhul, kui taotlus saab rahuldatud, muutub taotleja toetuse saajaks, kellele kohalduvad nõuded, mis on asjakohased just projekti elluviimise etapis, ning mis on sätestatud eelnõu käesolevas lõikes. Eelnõu § 28 lõige 3 sätestab nõudeid projektipartnerile. Partneri kohustused nõuded on sätestatud ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 ning kattuvad suures osas toetuse saaja kohustustega. Ka partner peab võimaldama taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides. Erinevus toetuse saaja kohustustest on see, et ainult toetuse saaja peab tagama projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuste saavutamist, teavitama rakendusüksuste e-toetuste keskkonnas projektiga seotud andmete muutumisest, tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse. Eelnõu § 28 lõige 4 sätestab, millest peab lähtuma toetuse saaja hangete läbiviimisel. Erinevad nõuded kehtivad sellise toetuse saaja puhul, kes on „hankija“ riigihangete seaduse (edaspidi RHS ) tähenduses, ning toetuse saaja puhul, kes hankija RHSi tähenduses ei ole. Eelnõu § 28 lõige 5 soovitab kasutada hangete korraldamisel selliseid kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Käesolev säte ei ole toetuse saajale kohustuslik, kuid lähtuvalt õiglase ülemineku üldisest loogikast on selline lähenemine hangete korraldamisele asjakohane ja tervitatav. Eelnõu § 29 käsitleb rakendusüksuse õigusi ja kohustusi. Eelnõu § 29 lõige 1 sätestab rakendusüksuse õigusi. Eelnõu § 29 lõige 2 sätestab rakendusüksuse kohustusi. Eelnõu 8. peatükk. Aruannete esitamine Eelnõu § 30 käsitleb toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist. Eelnõu § 30 lõige 1 sätestab, et toetuse saajal on kohustus esitada rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahe- ja lõpparuanded. Aruannete esitamise tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Eelnõu § 30 lõige 2 sätestab, et projekti lõpparuande peab toetuse saaja rakendusüksusele esitama 45 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui kõik abikõlblikud tegevused on ellu viidud. Eelnõu § 30 lõige 3 kirjeldab, mis info peab olema kajastatud vahe- ja lõpparuannetes. Aruandeid esitatakse rakendusüksuse ette antud vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Aruandlusperioodi pikkus võib olla kuni 12 kuud, kuid iga heaks kiidetud projekti kohta on aruandlusperiood täpselt sätestatud vastava taotluse rahuldamise otsuses. Eelnõu § 30 lõike 4 kohaselt kinnitab rakendusüksus aruande üldjuhul 10 tööpäeva jooksul selle e-keskkonnas esitamisest arvates. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Eelnõu 9. peatükk. Toetuse maksmise tingimused Eelnõu § 31 käsitleb toetuse maksmist väikeprojekti puhul. V äikeprojekti korral hüvitatakse abikõlblikud kulud kindlasummaliste maksetena. Kindlasummaliste maksete kasutamise loogika ja olulised toetuse saajat puudutavad tähelepanekud on põhjalikult selgitatud eelnõu § 9 lõike 4 selgitavas osas. Väikeprojekti puhul makstakse toetus välja siis, kui on saavutatud toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemused. Kui tulemused saavutatud ei ole, makset ei tehta. Vastavalt §-le 33 on väikeprojektidele võimalik taotleda ka ettemaksu, mis ei tohi ületada 60% toetuse kogusummast. Eelnõu § 32 käsitleb toetuse maksmist keskmise suurusega ja suuremahulise projekti puhul. Eelnõu § 32 lõike 1 kohaselt juhindutakse keskmise suurusega ja suuremahulise projekti puhul toetuse maksmisel taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest. Enamus keskmise suurusega ja suuremahulise projekti abikõlblikest kuludest on hüvitatavad tegelike kulude alusel, mille puhul peab kulude tekkimine ja maksmine olema tõendatav kuludokumentidega. Kaudsete kulude hüvitamine käib aga ühtse määra alusel, mille puhul kuludokumente ei kontrollita (vt täpsemat infot kaudsete kulude hüvitamise kohta eelnõu § 9 lõike 3 selgitavas osas). Tegelike kulude hüvitamisel lähtutakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 sätestatust, ühtse määra maksete alusel toetuse maksmise puhul lähtutakse ühendmääruse § 28 lõikest 3. Eelnõu § 32 lõige 2 sätestab, et toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24-26 nimetatud ning käesolevas määruses ja konkreetse projekti taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. Eelnõu § 32 lõike 3 kohaselt ei saa pärast lõpparuande kinnitamist välja makstava lõppmakse summa moodustada toetuse kogumahust vähem, kui 10 % . Eelnõu § 32 lõike 4 kohaselt esitab toetuse saaja makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Eelnõu § 32 lõike 5 kohaselt on rakendusüksusel kuni 20 tööpäeva kulude tekkimist tõendavate dokumentide menetlemiseks. Kui kulude tekkimist tõendavate dokumentide menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, antakse toetuse saajale sellest teada ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane tähtaeg. Menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Eelnõu § 32 lõige 6 sätestab, et juhul kui projekt oli rahuldatud kõrvaltingimusega , tehakse väljamakse vaid pärast otsuses seatud tingimuse täitmist. Eelnõu § 32 lõike 7 kohaselt ei maksta toetust välja sagedamini kui kord kuus. Eelnõu § 33 käsitleb ettemakseid. Eelnõu § 33 lõike 1 kohaselt võib ettemakseid teha sellisele toetuse saajale, kes ei saa riigiabi ega vähese tähtsusega abi, ega ole riigiasutus. Ettemakseid tehakse ühendmääruse §-s 30 kehtestatud tingimustel. Ettemakse vajaduse kohta esitab taotleja info taotluses. Arvestades käesoleva meetme sihtgruppi, nende võimekust (taotlejate võimekus, sh finantsvõimekus on Ida-Virumaal keskmisest madalam) ning toetusskeemi raames toetatavaid tegevusi, võib eeldada, et suur osa toetuse saajaid , sealhulgas paljud mittetulundusühendused, võivad kvalifitseerida ettemakse saamiseks ning ka vajada seda oma projektide raames ettenähtud tegevuste elluviimisega alustamiseks. Eelnõu § 33 lõige 2 sätestab, et juhul kui toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel, ei tohi ettemakse suurus ületada 40 % kogu toetussummast. Arvestades Ida-Virumaal tegutsevate ning meetme sihtgruppi kuuluvate potentsiaalsete taotlejate võimekust (sh võimekust kanda planeeritud tegevuste elluviimiseks kulusid, mida hüvitatakse vaid tagantjärgi) nähakse käesoleva meetme puhul ette võimalust maksimaalse võimaliku ettemakse määra rakendamiseks. Kui toetuse saaja on ettemakse saanud, saab ta taotleda järgmist väljamakset vaid pärast seda, kui on tõendanud ettemakse abikõlblikeks kuludeks ära kasutamine. Eelnõu § 33 lõige 3 sätestab, et juhul kui toetust makstakse ühtse määra või kindlasummalise makse alusel, ei tohi ettemakse suurus ületada 60 % kogu toetussummast. Maksimaalse ettemakse määra rakendamine lihtsustab toetuse saajate jaoks planeeritud tegevuste elluviimisega kohest alustamist. Samas jääb kindlasummalise makse puhul väikeprojekti toetuse saajale kokkulepitud tulemuste kasvõi osalise mittesaavutamise korral kohustus juba tasutud ettemaks tagastada. Eelnõu § 33 lõige 4 sätestab, et põhjendatud juhtudel võib teha ettemakseid ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale, kuid siis rakenduvad ühendmääruse §-s 31 ja §-s 32 kehtestatud eritingimused. Eelnõu § 33 lõige 5 sätestab ettemakse maksimaalseks kasutamisperioodiks 6 kuud. Eelnõu § 34 sätestab, mis olukorras võib rakendusüksus peatada toetuse maksmise või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevate dokumentide menetlemise. Eelnõu 10. peatükk. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu §-s 35 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise alused. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel juhindutakse ÜSS2021_2027 §-dest 28-30, kus on sätestatud üldised põhimõtted, tagasimaksmise aeg, intress ja viivis. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 34-38 sätestatule. Ühendmääruses §-des 34-36 on toodud finantskorrektsiooni tegemise ja tegemata jätmise alused ja finantskorrektsiooni protsendimäärad. Juhul, kui toetuse saaja ei täida kestuse nõuet või ei saavuta kokkulepitud tulemust, rakendatakse ühendmääruse § 35 tulenevaid finantskorrektsiooni määrasid, sealhulgas lõikes üks sätestatud juhtudel, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui käesolevas jaos on sätestatud teisiti. Ühendmääruses §-s 37-38 on toodud finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuded ja toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused. Eelnõu §-s 36 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Määruse alusel tehtud toimingu või otsuse peale saab esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond; Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 E l i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78); Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). Eelnõu mõjud Eelnõu mõjutab otseselt rakenduskava prioriteedi 6 „Õiglane üleminek“ eesmärkide ja tulemuste saavutamist. Eelnõu panustab strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, edendades horisontaalseid ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ja tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid. Projektidel on eeldatav positiivne mõju eri soost, vanuses, rahvusest ja sotsiaalsest taustast inimeste võrdsete võimaluste edendamisele, samuti erivajadusega inimeste võrdsete võimaluste edendamisele. Projektide kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on üheks hindamiskriteeriumiks projektivalikul, samuti aitavad kooskõla tagada nõuded taotlejale. Kuna meede on suunatud konkreetselt Ida-Virumaale eesmärgiga aidata maakonnal hakkama saada kliimaneutraalsuse saavutamisest tulenevate mõjudega, aitab see edendada tasakaalustatud regionaalset arengut ning kindlustada, et piirkonda ei jäeta üleminekus maha. Määruse mõju horisontaalsetele põhimõtetele: Ligipääsetavus, võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus Meede panustab ligipääsetavusse, võrdsete võimaluste loomisse ja soolise võrdõiguslikkuse suurendamisse mitmel viisil. Ühelt poolt, toetusmeetmega on ettenähtud füüsilise taristu arendamine ning toetuse andmise tingimuste kohaselt tuleb projektide elluviimisel järgida kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid . Toetuse abil loodud objektid, ruum või teenused peavad olema kättesaadavad ja kasutatavad kõikidele kasutajagruppidele olenemata erivajadusest (liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue, intellektipuue) ning arvestama elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, eakas) ning ajalise iseloomuga erivajaduse (püsiv, ajutine) liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega. Taotlejad peavad kinnitama nende põhivarainvesteeringuprojektide vastavust kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele. Teiselt poolt, meede sihitult toetab sotsiaalse ettevõtluse viljelemist, kohalike noorte aktiveerimist ning kogukondade tugevdamiseks suunatud ürituste läbiviimist. Selline toetatavate tegevuste ampluaa soodustab raskesti kaasatavate gruppide (sh noored, vanemaealised, puuetega inimesed, töötud jt) kaasamist tegevustesse ning õiglase ülemineku protsessi üldiselt. Lisaks, üks projektidele kohaldatavatest mõõdikutest on „tegevustest osavõtnute arv“, mis motiveerib taotlejaid kaasama projektidesse võimalikult laia osalejate ringi. See suurendab võimalust, et tegevustesse kaasatakse mitmekesine ring osalejaid. Raskesti kaasatavate gruppideni jõudmine eeldab siiski toetuse saajalt eraldi pingutust, sh gruppide madala osalusaktiivsuse põhjuste kohta andmete kogumist ning vastavalt projekti tegevuste kohandamist. Ühegi toetatava projekti tegevused ei tohiks suurendada segregatsiooni ega sotsiaalset tõrjutust ning kinnistada soolisi stereotüüpe ja eelarvamusi vähemusrühmade suhtes. Siinkohal peab arvesse võtma meeste ja naiste erinevat olukorda Ida-Virumaal. Naised moodustavad praegu üle poole Ida-Virumaa elanikkonnast, kuid alla poole piirkonna töötajatest. Põlevkivisektoris on 34%-s leibkondadest ainult üks palgatulu saaja ja enamikul juhtudel on ta meessoost (u 80%). Tööstuspiirkonnas jäävad naistele tihti kas kodupidamise kohustused (mitteametlik laste ja eakate hooldus, jms) või teenindussektori madalapalgalised töökohad, mis on automatiseerimise tõttu kadumisohus. Toetusmeetmest toetatavate tegevustega aitame suurendada naiste võimekust ning pakume neile vajalikku tuge selliste probleemide lahendamiseks, mis on neid seni tööturult ja ühiskonnaelust eemal hoidnud, andes panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Kõigi ülalmainitud kriteeriumiga arvestatakse projektide valimise etapis, kriteeriumi 4 „projekti kooskõla strateegia Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega“ hindamisel, samuti hiljem projekti rahastusotsuse tegemisel. Ligipääsetavuse mõõdik on ligipääsetavuse näitaja. Soolise võrdõiguslikkuse taset mõõdetakse kasutades soolise võrdõiguslikkuse indeksit. Tegevuste panust vähemusrühmadele võrdsete võimaluste loomisesse mõõdetakse hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikuga. Lisatud põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ( PIK ) arvestamise kontroll-leht. Eelnõuga ei tekitata õiguste riivet põhiõiguste harta ja PIK põhiküsimustes. Regionaalareng Eelnõuga ettenähtud tegevused panustavad tasakaalustatud regionaalarengusse, kuna nad on suunatud otseselt konkreetse regiooni – Ida-Virumaa – õiglase ülemineku toetamisele. Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi sihtpiirkonnaks valimise põhjendused on toodud Eesti õiglase ülemineku kavas ning on lühidalt kokku võetud käesoleva seletuskirja sissejuhatavas osas. Meetme mõju regionaalse tasakaalustatuse suurendamisele hindamiseks kasutatakse kaht „Eesti 2035“ näitajat: „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ panustab Eesti 2035 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse; „vabatahtlikus töös osalemise määr“ panustab Eesti 2035 sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ saavutamisse. Meetme raames pööratakse eraldi tähelepanu elukeskkonnale, kuna Ida-Virumaa vastava mõõdiku tase on võrreldes teiste maakondadega kõige kehvem . Samas, õiglase ülemineku protsessis on huvigruppide poolt korduvalt välja toodud, et majandusareng ja elukeskkonna parendamine peavad käima käsikäes , kuna piirkonna atraktiivsus elukeskkonnana sõltub eeskätt igapäeva elu- ja olmetingimustest. Sellest tulenevalt on üks oluline piirkonna arenguvajadus kvaliteetse ruumiloome edendamine, sh Ida-Virumaa ruumilise tööstuspärandi säilitamine, sellele alternatiivsete kasutusviiside arendamine ja avalikes huvides kasutuselevõtt ning kvaliteetsete ruumiliste sekkumiste tegemine, mis võimaldaks mitmekesistada maakonna ruumilist keskkonda ning tõsta selle atraktiivsust. Kõik need tegevused on käesoleva meetme raames toetatavad. Hea ruumiloome edendamiseks sisaldub meetmes nõue ruumiliste sekkumiste puhul kinnitada nende vastavust kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele. Elukeskkond on aga laiem mõiste kui ruumiline keskkond ning hõlmab endas ka immateriaalseid aspekte, sh konkreetse koha kultuurilist tausta, vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavust, kohalike elanike üldist turva- ja ühtekuuluvustunnet, kogukonnas valdavat meeleolu. Käeolev meede käsitleb ka neid elukeskkonna parameetreid. Läbi sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni edendamise, kohalike noorte aktiveerimise ning kogukondade tugevdamiseks suunatud ürituste toetamise, panustab meede Ida-Virumaa elanikkonna sidususe ja toimetuleku parendamisse, pakub kohalikele elanikele võimalusi ellu viia enda algatusi ning loob võimalusi tõlgendada ja väärtustada oma identiteeti ja ümbritsevat keskkonda. Vabatahtlikus töös osalemise määr on valitud teiseks mõõdikuks selle pärast, et meetmega toetatavad tegevused eeldavad projektidesse panustamist laia elanike ringi poolt ning edendavad heategevusliku või kogukondliku iseloomuga tegevusi. Vastava mõõdiku tase on viimaste andmete kohaselt Eesti keskmisega võrreldes veidi kõrgemal (51% aastal 2018), seega eesmärgiks on seda keskmisest kõrgemat taset vähemalt hoida ning võimalusel veelgi parendada. 3. Keskkond ja kliima Kuna tegu on sekkumisega, mille eesmärgiks on toetada Ida-Viru maakonna kogukonda Eesti kliimaeesmärkide saavutamisest tingitud mõjudega kohanemisel, panustavad sekkumise kaudu toetatavad projektid nii otseselt kui kaudselt kliimamuutuste mõju leevendamisse ja vastupanuvõime suurendamisse , looduskeskkonna seisundi parandamisse ning kasvuhoonegaaside vähendamisse. Otseselt panustavad projektid, mille sisu on seotud ülemineku keskkonnamõjude leevendamisega, samas ülemineku sotsiaalsete, tööhõive ja majanduslike mõjudega tegelevate projektide mõju võib olla ka kaudsem. Toetuse andmisel jälgitakse „ei kahjusta oluliselt“ printsiipi. „Ei kahjusta oluliselt“ printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“, ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30. R akenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei näita käesoleva sekkumise puhul märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnaeesmärkidele, mis vajaks kontrollküsimustiku põhjal täiendavat projektipõhist analüüsi. Põhivarainvesteeringuprojektide ellu viimisel võib küll tekkida jäätmeid, esineda riske veeressurssidele või reostusele, kuid olulisi kahjusid ette näha ei ole , kui järgitakse kehtivad õigusakte. Õiglase ülemineku fondi vahendite kasutamisel on välistatud kõik fossiilsete kütustega seotud tegevused, hoonete olulise rekonstrueerimise korral on kohustus tagada vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” sätestatud hoone tüübile kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele. Projekti valikukriteeriumid annavad eelise projektidele, mis viiakse ellu keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel. Lisaks on toetatavad tegevused seotud suures osas keskkonnateadlikkuse tõstmisega. Seega ei ole projektipõhine „ei kahjusta oluliselt“ analüüs antud sekkumise puhul vajalik . Taristuinvesteeringute puhul , välja arvatud väikeprojektid, on nõue eelnevalt kliima riskide hindamiseks taotluses sisalduva küsimustiku vormis. Üksikjuhtudel võib olla vaja teostada täiendav kliimakindluse tagamise hinnang, kui selle koostamise vajadus on ilmnenud eelnõustamise käigus. Lisaks sisaldab eelnõu soovitust riigihangete korraldamisel kasutada kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ja keskkonnasäästlike lahendusi (vt eelnõu § 28 lõige 5). Keskkonna- ja kliimaeesmärkide toetamist seiratakse näitajaga „Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“, mis lähtub säästva arengu eesmärgist nr 13.3 „täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas“. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust antakse Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist, millele lisandub toetuse saajate projektipõhine omafinantseering. Määruse rakendamisel täidab põhirolli rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskus (taotluste vastuvõtt, hindamise ja hilisema kontrolli korraldamine, otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine ja tagasinõudmine, vaiete lahendamine). Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega, seotud kulud kaetakse riigieelarvest kasutades selleks rakenduskavaga eraldatavaid tehnilise abi eelarve vahendeid. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, ehk kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Rahandusministeeriumi riigieelarve ning riigihangete ja riigiabi osakon nad , Riigi Tugiteenuste Keskus, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond, Siseministeeriumi kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakond, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (enne 01.07.2023 Sotsiaalministeerium), Kliimaministeerium (enne 01.07.2023 Keskkonnaministeerium), Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Eelnõu väljatöötamise protsessi kaasati korduvalt ka meetme sihtgruppi, sh RTK poolt korraldatud meetmedisaini koolitus- ja arendusprogrammi ning mitme seminari ja ürituse raames. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile , Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule . Täiendavalt, esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks SF seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ning Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule ja Ida-Viru Ettevõtluskeskusele. -790575 -21590 0 0 3690454 1189245 EELNÕU 0 7 . 0 9 . 20 2 3 0 0 EELNÕU 0 7 . 0 9 . 20 2 3 Määrus xx. xx . 20 2 3 nr ….. Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „ Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks “ Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027 ) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Ü ldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus sätestab Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021 − 2027 (edaspidi rakenduskava ) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ meetme nr 21.6.1.11 „Regionaalareng − piirkondlikud algatused“ sekkumise nr 21.6.1.111 „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ toetuse andmise tingimused ning korra. (2) Toetuse sihtpiirkond on Ida-Viru maakond. § 2. Riigiabi (1) Kui määruse alusel antav toetus on Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldine grupierandi määrus ) ) artikli 14 alusel investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, artikli 53 alusel kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi või artikli 56 alusel kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi, kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. Riigiabi andmisel mõistetakse väikeettevõtja all ettevõtjat, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa kohaselt väikese suurusega ettevõtja kohta sätestatud kriteeriumidele ; keskmise suurusega ettevõtja all ettevõtjat, kes vastab sama määruse sama lisa kohaselt keskmise suurusega ettevõtja kohta sätestatud kriteeriumidele ; ja suurettevõtja all ettevõtjat, kes ei vasta sama määruse sama lisa kohaselt väikese ega keskmise suurusega ettevõtja kohta sätestatud kriteeriumidele. (2) Kui toetus t käsitata kse vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus ), artikli 3 tähenduses , järgitakse toetuse andmisel samas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (3) Kui taotleja on varem saanud VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi ning § 12 lõikes 6 sätestatud maksimaalne vähese tähtsusega abi määr on täidetud, kohaldatakse taotleja suhtes lõikes 1 sätestatut. (4) Paragrahvi 6 lõi k e 3 punktis 1 nimetatud projektidele saab abi anda üldise grupierandi määruse artikli 14, 53 ja 56 alusel või vähese tähtsusega abi VTA määruse alusel. Paragrahvi 6 lõi k e 3 punktis 2 nimetatud projektidele saab abi anda üldise grupierandi määruse artikli 53 alusel või vähese tähtsusega abi VTA määruse alusel. (5) Määrust ei kohaldata: 1) riigiabi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata; 2) riigiabi saajale, kes on raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses ; 3) muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 4) investeeringuteks ettenähtud regionaalabi puhul üldise grupierandi määruse artiklis 13 sätestatud juhtudel; 5) Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 sätestatud juhtudel; 6) ettevõtjale, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumi d ele. § 3. Terminid (1) M ääruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) sotsiaalne ettevõtlus on tegevus, mille põhieesmärk on luua positiivset mõju ühiskonnas ning mis otseselt panustab inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse; 2) sotsiaalne innovatsioon kujutab endast uusi ideid ning tegevusviise, mis pakuvad sotsiaalsetele probleemidele ja väljakutsetele varasemast paremaid lahendusi, mille tagajärjel muutub ühiskonna ja kogukonna toimimine tõhusamaks; 3 ) partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, kes osaleb projekti tegevus t e s ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest ; 4 ) omafinantseering on toetuse taotleja või juriidilisest isikust kaasfinantseerija rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata; 5 ) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti elluviimise tõttu tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga; 6 ) „ei kahjusta oluliselt“ printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile . § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, samuti luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda. (2) Toetatavad projektid peavad panustama sihtpiirkonna võimesse tegeleda kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjudega vähemalt ühes järgmistest mõjuvaldkondadest: 1) sotsiaalsed mõjud ; 2) tööhõivealased mõjud ; 3) majanduslikud mõjud ; 4) keskkonnamõjud. (3) Toetuse andmine panustab perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja väljundnäitaja „osalevate organisatsioonide arv“ saavutamisse. (4) Toetuse tulemusena panustatakse perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja tulemusnäitaja „osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust“ saavutamisse. (5) Lisaks panustavad elluviidavad tegevused vähemalt ühe järgmise projekti spetsiifilise väljundnäitaja saavutamisse: 1) tegevustest osavõtnute arv; 2) rajatud avalikkusele suunatud objektide arv. (6) Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“ ) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihtide „ Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. (7) Lõikes 6 nimetatud aluspõhimõte hoidmist ning strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajate alusel : 1) vabatahtlikus töös osalemise määr; 2) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus; 3) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 4) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 5) ligipääsetavuse näitaja; 6) Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis. § 5. Rakendusasutus ja rakendus ük sus (1) Toetuse andmise tingimused töötab välja ning nende rakendamise eest vastutab Regionaal- ja P õllumajandusministeerium (edaspidi rakendusasutus ). (2) Toetuse taotlusi menetleb, hindamiskomisjoni teenindab, toetuse väljamakseid teeb ja järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus ). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse sellisele projektile, mille tegevus panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ning väljund - ja tulemusnäitajate saavutamisse. (2) Toetata kse järgmisi tegevus i : 1) sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni viljelemine, arendamine ja edendamine; 2) keskkonnateadlikkuse edendamine, s eal h ulgas energiatõhususe, taastuvenergia, digiteerimise ja ringmajanduse valdkon n as ; 3) võtmepädevuste arendamine elukestvas õppes ; 4) kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamine, säilitamine, arendamine ja mõtestamine, s eal h ulgas kohaliku ruumilise tööstuspärandi säilitamine, alternatiivsete kasutusviiside arendamine ja tööstuspärandi avalikes huvides kasutuselevõtt; 5) kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused; 6) tegevused vabatahtlikus töös osalemise soodustamiseks, kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks. (3) Projekte t oetatakse järgmistes kategooriates: 1) projektid põhivarainvesteeringute tegemiseks (edaspidi põhivarainvesteeringu - projekt ); 2) arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisald a vad projektid (edaspidi arendusprojekt ). (4) T aotletava t oetuse rahalise mahu järgi liigitatakse projekte järgmiselt : 1) väikeprojekt; 2) keskmise suurusega projekt; 3) suuremahuline projekt. (5) Põhivarainvesteeringu - projekti võib realiseerida nii väikeprojekti, keskmise suurusega projekti kui ka suuremahulise projekti mahus. Arendusprojekti võib realiseerida kas väikeprojekti või keskmise suurusega projekti mahus. (6) Toetust ei anta sellisele projektile: 1) mille eesmärk on täita taotlejale õigusaktidega pandud kohustusi; 2) mille põhili ne eesmärk on parandada hoone energiatõhusust; 3) mis on äriliselt kasumlik; 4) mis on välistatud § 2 lõi k e 5 alusel; 5) millega tekitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ja mis ei vasta asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele; 6) mis on taristuinvesteering ning mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus § 15 lõike 2 punkti s 4 sätestatud nõude kohaselt , kui taristu kestus on vähemalt 5 aastat ; 7) mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest; 8 ) mille toetus t käsit atakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses , kui regionaalabi saaja on suurettevõtja . § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus ) §-ga 15 , siinses määruses sätestatud tingimustega ning taotluse rahuldamise otsusega. (2) Põhivarainvesteeringu - projekti puhul on abikõlblikud järgmised § 6 lõike 2 kohase tegevuse kulud: 1) materiaalse põhivara soetamise kulud, sealhulgas seadmete ja inventari soetamise kulud ; ligipääsetavuse tagamise, hoonete ja rajatiste lammutamise ning ehitamise ja ümberehitamise kulud; 2) põhivarainvesteeringu ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas ehitusprojekti, selle ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni ja energiaauditi koostamise kulud ; samuti ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise , omanikujärelevalve ja muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud kulud ning muud vältimatud kulud; 3) hoonestamata ja hoonestatud maa ostu kulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b sätestatud määras; 4) kliimakindluse hinnangute koostamise kulud; 5) immateriaalse põhivara soetamise, arendamise ja juurutamise kulud; 6) projektijuhtimisega seotud kulud; 7 ) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuete täitmisega seotud kulud ; 8 ) kaudsed kulud § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatu kohaselt , välja arvatud juhul, kui abi antakse regionaalabi artiklite 14, 53 ja 56 alusel. (3) Arendusprojekti puhul on abikõlblikud järgmised § 6 lõike 2 kohase tegevuse kulud : 1) otsesed personalikulud; 2) uuringute, analüüside ja ekspertiiside tegemise kulud; 3) õpitegevuste , nõustamiste, ürituste ja õppereiside korraldamise , s eal h ulgas ligipääsetavuse tagamise kulud; 4) projektiga seo tud kommunikatsiooni - ja teavituskulud; 5) kaudsed kulud § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatu kohaselt , välja arvatud juhul, kui abi antakse regionaalabi artikli 53 alusel ; 6) muud vältimatud otseselt projekti elluviimiseks vajalikud kulud . (4) Juhul kui tegu on § 9 lõikes 2 sätestatud tegeliku kuluga , loetakse abikõlblikuks kuluks üksnes pangaülekandega tasutud kulu. (5) Enne taotluse esitamist on lubatud teha üksnes lõike 2 punktis 2 nimetatud põhivarainvesteeringu ettevalmistamisega seotud kulusid. (6) Soetatud materiaalse ja immateriaalse põhivara omandiõigus peab taotlejale üle minema projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. ( 7 ) Käibemaks on abikõlblik, kui seda reguleerivate õigusaktide järgi ei ole projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu , või käibemaksu tagasi taotleda ning kui käibemaksu ei hüvitata muul viisil. § 8. Kulude abikõlblikkus riigiabi korral (1) Kui toetus on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 4 sätestatud investeeringute kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, lähtudes sama määruse sama artikli lõike 3 ja lõigetes 5–8 sätestatud erisustest . ( 2) Kui toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antud investeerimisabi või tegevusabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 4 või 5 sätestatud kulud . ( 3) Kui toetus on kohalikule taristule antud investeeringuteks ettenähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 sätestatud kulud. § 9. Kulude hüvitamise alused (1) Abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel või rakendades kindlatele kulukategooriatele ühtset määra , või kindlasummaliste maksetena. (2) Tegelike kulude alusel kulude hüvitamise korral tõendatakse kulude tekkimist ja maksmist kuludokumentidega. (3) Kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel, mis on 2 protsenti projekti otsestest kuludest põhivarainvesteeringu - projekti puhul , ning 7 protsenti arendusprojekti puhul . Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 6 loetletud kulusid. (4) Väikeprojekti puhul arvestatakse abikõlblikud kulud kindlasummalise makse alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti c kohaselt . Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses. § 10. Abikõlbmatud kulud (1) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule ei ole abikõlblikud järgmised kulud: 1) kulud, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest , või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest; 2) riiklik maks ja riigilõiv, välja arvatud töötaja töötasuga seotud maks ja makse; 3) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu; 4) kulu, mis tuleneb projekti partnerite vahel tehtud tehingust ; 5) sularahas tasutud maksed . § 11. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning selle tegemiseks tekivad vajalikud kulud. (2) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma järgmisse vahemikku: 1) 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. augustini keskmise suurusega või suuremahulise põhivarainvesteeringu - projekti puhul; 2) 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini arendusprojekti või väikeprojekti puhul. (3) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata kuni 12 kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva, kuid mitte varem kui lõikes 2 sätestatud abikõlblikkuse perioodi algus. Taotluse esitamise tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui: 1) 36 kuud alates projekti abikõlblikkuse algusest suuremahulise projekti puhul; 2) 24 kuud alates projekti abikõlblikkuse algusest keskmise suurusega projekti puhul; 3) 12 kuud alates projekti abikõlblikkuse algusest väikeprojekti puhul. (5) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni kuue kuu võrra, mitte ületades lõi ke s 2 sätestatud tähtaegu , kui projekti elluviimise l on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed või ettenägematud asjaolud. (6) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele taotluse e-toetuse keskkonna kaudu enne kehtiva abikõlblikkuse perioodi lõppu. (7) Projekt loetakse lõppenuks pärast rakendusüksuse poolt lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. § 12. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Taotletava toetuse minimaalne ja maksimaalne summa on: 1) väikeprojekt i puhul alates 3000 eurost kuni 10 000 euroni projekti kohta; 2) keskmise suurusega projekt i puhul alates 10 001 eurost kuni 200 000 euroni projekti kohta; 3) suuremahuli s e projekt i puhul alates 200 001 eurost kuni 1 500 000 euroni projekti kohta. (2) Toetuse maksimaalne osakaal on põhivarainvesteeringu- projekti korral kuni 80 protsenti abikõlblike kulude maksumusest . Arendusprojekti korral on toetuse maksimaalne osakaal kuni 90 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. (3) Kui toetuse taotleja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV ) või riigi või KOVi otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, on toetuse maksimaalne osakaal arendusprojekti korral kuni 80 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. Kui toetuse taotleja on riigi või KOVi otsese või kaudse valitseva mõju all olev sihtasutus või mittetulundusühing, on toetuse maksimaalne osakaal põhivarainvesteeringu - projekti puhul kuni 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. (4) Kui toetust antakse: 1) regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses , on maksimaalne toetus keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikeettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest; 2) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antud investeerimisabiks üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 4 tähenduses , või tegevusabiks sama määruse sama artikli lõike 5 tähenduses , arvutatakse toetuse ülemmäär või summa sama määruse sama artikli lõigetes 6 − 9 sätestatud metoodika alusel ; 3) abina kohalikule taristule üldise grupierandi määruse artikli 56 tähendus es , ei tohi toetuse summa ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest e nne asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu maha arvata. (5) Üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada sama määruse artiklis 4 nimetatud teavitamiskünniseid. (6) Kui toetus t käsitata kse vähese tähtsusega abina, võetakse selle suuruse arvutamisel arvesse järgmisi vähese tähtsusega abi andmisele sätestatud nõudeid : 1) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi kolme järjestiku se majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot ; 2) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle kolme järjestiku se majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 100 000 eurot; 3) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmise korral arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes; 4) vähese tähtsusega abi andmise l võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid . (7) Kui toetus antakse projektile mitme üldises grupierandi määruses sätestatud grupierandi alusel, kohaldatakse sama määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid. Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on omakorda sätestatud sama määruse III peatükis. (8) Kui toetus t käsitatakse riigiabina üldise grupierandi määruse tähenduses , või vähese tähtsusega abina VTA määruse tähenduses ja projekti rahastatakse lisaks ka teistest riigi, KOVi , Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti eespool nimetatud vahenditest ja siinse määruse alusel antavast toetusest rahastamise osakaal ületada kokku sellele abile kohalduvaid toetuse osakaal e . peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 13. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja võib olla: 1) põhivarainvesteeringu - projekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik, välja arvatud KOV või rii giasutus ; 2) arendusprojekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik ja äriühing . (2) Partner võib olla sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik ja äriühing . (3) Äriühingust taotleja või partner võib olla väikeettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumi d ele ; või keskmise suurusega ettevõtja, kes vastab sama määruse sama lisa sama artikli punktis 1 sätestatud kriteeriumi d ele. (4) Taotleja ja partneri põhikirjaline tegevus, varasem kogemus või elluviidud ühekordsed projektid peavad toetama §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimist. (5) Taotleja ja partner peavad vastama lisaks ühendmääruse § 3 lõikele 2 järgmistele tingimustele: 1) tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 2) talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täidetud. (6) Juhul kui arendusprojekti taotleja registrijärgne aadress ei asu Ida-Viru maakonnas, peab taotleja projekti kaasama vähemalt ühe seal maakonnas registreeritud partneri. (7) Projekti tegevustes võib lisaks taotlejale ja partnerile osaleda lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastav kasusaav organisatsioon. (8) Juhul kui projekti väljundnäitaja on § 4 lõik e 5 punktis 1 nimetatud väljundnäitaja tegevustest osavõtnute arv, tagab t oetuse saaja osavõtnute andmete olemasolu toetuse haldamise keskkonna sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. § 14. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja kinnitama, et põhivarainvesteeringu - projekti tulemusel loodud või soetatud põhi vara jääb avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõppmakse tegemist . § 15. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõigetes 1 – 3 sätestatu d nõuete le ning sellele peab olema lisatud vähemalt : 1) toetuse taotleja , partneri ja kasusaava organisatsiooni nimi; 2) projekti andmed, sealhulgas projekti nimi, eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid ; projekti elluviimise koht ja selle üldmaksumus ; taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa ; 3) projekti meeskonna liikmete elulookirjeldus , sealhulgas partneri ja kasusaava organisatsiooni esindajate roll projekti meeskonnas ; 4) partneri ja kasusaava organisatsiooni kinnitus projekti elluviimisel osalemise kohta; 5 ) projekti eelarve ning t õendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt ; 6 ) kinnitus nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta, sealhulgas partneri panust tõendavad dokumendid; 7) projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev ning ajakava; 8 ) teave selle kohta, kui taotleja on projektile või selle osale tegevustele samal ajal taotlenud toetust teistest meetmetest , või riigieelarve , muu avaliku sektori või välis abi vahendit est; 9) rakendusüksuse nõutud muud dokumendid ja teave; 10 ) toetuse taotleja põhikirja koopia, kui põhikiri ei ole äriregistrist kättesaadav; 11 ) volikiri , kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 12 ) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi; 13 ) kinnitus, et taotleja tagab toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise ; 14) toetuse taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta . (2) Lisaks peavad põhivarainvesteeringu- projektid vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmisi andmeid ja kinnitusi: 1) dokumente , mis kinnitavad taotleja omandi- või kasutusõigust kinnistule, millele hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse , või andme i d, et taotleja on sõlminud vähemalt kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga selle omandamiseks või rentimiseks projekti elluviimise eesmärgil , ja seda abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest arvates; 2) ehitusloakohustusliku ehitise korral ehitusprojekt i , mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile “ sätestatud eelprojekti staadiumile, või eskiisi, kui ehitusluba ei nõuta ; 3) kinnitus t , et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 4) keskmise suurusega või suuremahulises projektis sisalduva te taristuinvesteeringute korral , mille kestus on vähemalt viis aastat, peab olema hinnatud kliima kindlust ; 5) kinnitus t valmiva ehitise vastavuse kohta kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele ; 6) investeeringuobjekti aadress i ; 7) avaliku kasutamise kokkulepe t investeeringu tegemise korral äriühingule , tulundusasutus e le või eraisikule kuuluvasse objekti; 8) kinnitus, et toetuse taotleja tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 65 nimetatud kestuse nõude täitmise . (3) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse tähenduses, tuleb taotlusele veel lisada: 1) abisaaja suurus; 2) regionaalabi puhul abisaaja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist sama määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses sellisesse ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel investeering , ning et abisaaja võtab kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud. ( 4 ) Lisaks l õike 2 punktis 4 sätestatud nõudele hin nata taotluse kliimariske , esitatakse rakendusüksuse nõudmisel koos taotlusega täiendav kliimakindluse tagamise hinnang juhul, kui selle vajadus ilmnes §-s 18 nimetatud eelnõustamise raames. peatükk Toetuse taotlemine § 16. Taotlusvooru avamine (1) Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. (2) Taotlusvooru eelarve , lõikes 1 nimetatud taotlemise viis ning taotlusvoorus toetavad projektid §-s 6 sätestatud lõigete 3 ja 4 jaotuste alusel kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ning vastav teave edastatakse ka rakendusüksusele. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest, peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (4) Voorupõhise taotlemise korral teavitab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma kodulehel. Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus. § 17. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotlus esitatakse § 16 lõigetes 3 või 4 sätestatud taotluste vastuvõtmise tähtaja jooksul . (2) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu eesti keeles taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (3) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tõrkeid , juhindutakse ühendmääruse § 5 lõikes 2 sätestatust . (4) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmise korral esitamise tähtpäeva ei ennistata ning taotlus jäetakse menetlusse võtmata. (5) Rakendusüksus lõpetab jooksva taotlemise korral taotluste vastuvõtmise, kui taotlusvooru rahastamise eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. (6) Voorupõhisel taotlemisel saab taotleja ü hes taotlusvoorus esitada ühe taotluse. Kui sama taotlusvoor on avatud nii põhivarainvesteeringu - projektidele kui ka arendusprojektidele, saab taotleja esitada ühe taotluse mõlemas kategoorias . (7) Taotleja võib taotleda toetust mitmele arendus projektile tingimusel, et eelmine arendus projekt on lõpetatud ja selle toetus on rakendusüksuse poolt täiel määral välja makstud. (8) Sama taotleja ei saa toetust põhivarainvesteeringu- projektide kategoorias rohkem kui ühele projektile. § 18. Eelnõustamine (1) Keskmise suurusega ning suuremahulise põhivarainvesteeringu - projekti puhul eelneb toetuse taotlemisele kohustuslik eelnõustamine, mille käigus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele puudustele, annab soovitusi ning teeb ettepanekuid nende puuduste kõrvaldamiseks. (2) Taotleja esitab eelnõustamiseks rakendusüksuse etteantud vormil projektiplaani e-kirja teel , mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) projekti tegevuste kirjeldus t ; 2) selgitus t projekti tegevuste panuse kohta §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisse; 3) projekti tegevuste eeldatav at ajakava; 4) projekti tegevuste eeldatav at eelarve t ja rahastamisallika i d; 5) ülevaade t projekti tegevuste eest vastutava meeskonna varasemast kogemusest ning pädevusest ; 6) põhivarainvesteeringu kirjeldus t , mis võimaldab hinnata, kas projekti puhul on eeldatava sti tagatud selle kliimakindlus. peatükk Taotluse menetlemine § 19. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest ; taotleja, partneri ja taotluse nõuetelevastavuse kontrollist ; taotluse riigiabi analüüsist ; nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste valikukriteeriumi d e alusel hindamisest ; ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on: 1) voorupõhise taotlemise korral kuni 30 tööpäeva taotlusvooru lõpetamise tähtpäevast arvates; 2) jooksva taotlemise korral kuni 30 tööpäeva alates taotluse rakendusüksusele esitamisest e- toetuse keskkonnas. (3) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus ühendmääruse § 8 lõikes 6 sätestatud korras e-toetuse keskkonna kaudu. § 20. Taotleja ja partneri ning taotluse ja projekti nõuetelevastavaks tunnistamine (1) Taotluse nõuetelevastavuse tuvastamine toimub ühendmääruse § 6 kohaselt . (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui täidetud on §-s 13 sätestatud nõuded . (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse ja projekti nõuetelevastavaks, kui on täidetud kõik §- s 15 nimetatud nõuded. ( 4 ) Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on projekti kohta vaja saada lisa teave t , on rakendusüksusel õigus nõuda taotluse vastavusseviimist kehtestatud nõuetega, lisa dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes kuni kümne tööpäeva jooksul nõude esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. ( 5 ) Kui taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida rakendusüksuse poolt nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 21. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse enne rakendusasutusega , ning tehakse avalikuks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. (2) Hindamiskomisjon peab koosnema vähemalt kahest liikmest väikeprojektide hindamise korral ning vähemalt kolmest liikmest keskmise suurusega ja suuremahuliste projektide hindamise korral. Hindamiskomisjoni liikme tel pea b olema teadmisi ja kogemusi sihtpiirkonna arendamise kohta ning eelnev projektide hindamise kogemus. Vähemalt üks hindamiskomisjoni liige peab esindama Ida-Viru maakonnas t egutsevat organisatsiooni . (3) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata hääleõiguseta eksperte. (4) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. (5) Rakendusüksus annab taotlejale ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümnetööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 22. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumi d e alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) valikukriteerium 1 – projekti mõju meetme eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele , osakaal 40 protsenti ; 2) valikukriteerium 2 – taotleja võimekus projekti elluviimiseks , osakaal 2 0 protsenti ; 3) valikukriteerium 3 – projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus , osakaal 3 0 protsenti ; 4) valikukriteerium 4 – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega , osakaal 10 protsenti . (2) Hindamine tehakse rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika alusel . Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumi d est. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (3) Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumi d e kaupa skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim on 0. Taotluse hindamisel antav koondhinne moodustub lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel antavate hinnete kaalutud keskmisest. (4) Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui sellele hindamisel antud kriteeriumide koondhinne on vähemalt 2,75 ning kriteerium e on eraldi hinnatud vähemalt hindega 2. Vastasel juhul loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele. (5) Voorupõhise taotlemise korral järjestatakse positiivse hinnangu saanud taotlused hindamistulemuste alusel pingeritta. Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse seda projekti, mis sai valikukriteeriumi 1 alusel kõrgema hinde. Kui valikukriteeriumi 1 hinne on ka sama, eelistatakse projekti, mis sai valikukriteeriumi 2 alusel kõrgema hinde. (6) Jooksva taotlemise korral kuuluvad rahastamisele need taotlused, mis on hinnatud positiivseks lõikes 4 sätestatu kohaselt . (7) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks, kõrvaltingimusega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Vastava otsuse teeb rakendusüksus. § 23. Taotluse rahuldamise tingimused ning kord (1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. (2) Taotlused kuuluvad rahuldamisele § 22 lõikes 5 sätestatud tingimuste kohaselt voorupõhise taotlemise korral ja lõikes 6 sätestatud tingimuste kohaselt jooksva taotlemise korral. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma peab mahtuma rakendusasutuse poolt etteantud taotlusvooru eelarve summasse . (3) Rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotlejaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume. § 24. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ning kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata § 6 lõikes 6 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse sama määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 25. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt . (2) Osalise rahuldamise otsuse puhul on vaja taotleja eelnev at nõusolek ut , mille puudumise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt . (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, s eal h ulgas ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, s eal h ulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, v älja arvatud , kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast. peatükk T aotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 26. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 ja 13 sätestatud tingimustel ning korras, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest , või ühendmääruse § 12 lõikes 3 sätestatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul , kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast sellekohase avalduse saamist. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ning muudatus on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi reeglitega. (5) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 10 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. ( 6 ) Toetuse saajal, kelle taotlus rahuldati osaliselt põhjusel, et taotluse täielik rahuldamine ei osutunud taotluste rahastamiseks ettenähtud toetuse mahu tõttu võimalikuks, on õigus taotleda toetuse suurendamist kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist ühendmääruse § 13 lõike 1 kohaselt . § 27. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 või § 37 lõikes 7 nimetatud aluse esinemise korral. (2) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal saadud toetus tagastada lõikes 1 sätestatud otsuse tingimuste kohaselt. 7. peatükk T oetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 28. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. ( 2) Toetuse saaja peab täitma lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 nimetatud kohustustele järgmisi nõudeid: 1) edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda; 2) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi; 4) tagama, et põhivarainvesteeringu - projekti tulemusel loodud või soetatud põhi vara jääb avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõppmakse tegemist ; 5) tagama taristuinvesteeringute kliimakindluse, rakendades kliimakindluse hindamise käigus tuvastatud riskide leevendusmeetmeid. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. (4) Toetuse saaja viib hanke läbi järgmiste nõuete alusel : 1) juhul, kui toetuse saaja on hankija riigihan gete seaduse (edaspidi RHS ) tähenduses, tuleb hanke korraldamisel lähtuda RHSist ja ühendmääruse § 11 lõikest 2. Sama nõue laieneb ka partneritele, kes osalevad projektis, mille toetuse saaja on hankija RHSi tähenduses; 2) juhul, kui toetuse saaja ei ole hankija RHSi tähenduses, peab ta lähtuma ühendmääruse § 11 lõikest 3. (5) Võimaluse korral tuleb riigihanke korraldamisel kasutada kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ja keskkonnasäästlikke lahendusi. § 29. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teha kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid, s eal h ulgas kohapealse kontrolli raames; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta lisa andmete ja - dokumentide esitamist; 4) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 5) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 7) nõuda muudatusi projektis , ja vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui lõike 2 punkt 3 seda eeldab; 8) nõuda aruannete täiendamist. (2) Rakendusüksus kohustub: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; 2) nõustama taotlejaid ja toetuse saajaid projektiga seotud küsimustes , sealhulgas ostumenetluse või riigihanke väljakuulutamise ja läbiviimisega seotud küsimustes ; 3) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 4) pärast t aotlu se rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, selle eesmärgi ja kestuse; 5) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente , välja arvatud punkti 3 kohaselt avaldamisele kuuluv teave; 6) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 7) vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmise korral esitama andmed toetuse andmise kohta „ R iigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile “ . 8. peatükk A ruannete esitamine § 30. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. (2) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. (3) Vahe- ja lõpparuannetes esitatakse teave projekti edenemise ning oodatavate tulemuste ja väljundnäitajate saavutamise kohta koos toetuse saaja hinnanguga projekti tulemuslikkusele ning strateegia „Eesti 2035” sihtide saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele vastavalt taotluses lubatule rakendusüksuse etteantud vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Aruandlusperioodi pikkus on kuni 12 kuud. (4) Rakendusüksus kinnitab aruande üldjuhul kümne tööpäeva jooksul selle e-keskkonnas esitamisest arvates. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, tea vi tatakse sellest viivitamata toetuse saaja t ning määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. 9. peatükk T oetuse maksmise tingimused § 31. Toetuse maksmine väikeprojekti puhul Väikeprojekti puhul makstakse toetus välja kindlasummalise maksena toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tulemuste saavutamise korral ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt . § 32. Toetuse maksmine keskmise suurusega ja suuremahulise projekti puhul (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. Toetuse maksmise korral tegelike kulude alusel lähtutakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 sätestatust. Ühtse määra alusel toetuse maksmise korral lähtutakse sama määruse § 28 lõikest 3. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24 − 26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise tingimustest ning korrast. (3) Pärast lõpparuande kinnitamist väljamakstava lõppmakse summa peab moodustama toetuse kogumahust vähemalt 10 protsenti . (4) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (5) Rakendusüksus menetleb kulude tekkimist tõendavaid dokumente kuni 20 tööpäeva. Kui selliste dokumentide menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, tea vi tatakse sellest viivitamata toetuse saaja t ning määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (6) Projektile, mille kohta on tehtud kõrvaltingimusega rahuldamise otsus, tehakse väljamakse pärast otsuses seatud tingimuse täitmist. (7) Toetust ei maksta välja sagedamini kui kord kuus. § 33. Ettemaksed (1) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus , võib teha ettemakseid ühendmääruse §-s 30 kehtestatud tingimustel. (2) Toetuse maksmise korral tegelike kulude alusel ei tohi ettemakse suurus ületada 40 protsenti kogu toetussummast. Ettemakse saamise korral saab toetuse saaja taotleda järgmist väljamakset pärast ettemakse abikõlblikeks kuludeks kasutamise tõendamist. (3) Toetuse maksmise korral ühtse määra ja kindlasummalise makse alusel ei tohi ettemakse suurus ületada 60 protsenti kogu toetussummast. (4) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-s 31 ja 32 kehtestatud tingimustel. (5) Ettemakse kasutamisperiood on kuni kuus kuud. § 34. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. peatükk F inantskorrektsioonid ja vaided § 35. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021 _ 2027 § -des 28 – 30 ja ühendmääruse § -des 34 – 38 sätestatu kohaselt . § 36. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSS 2 021 _ 2027 § 31 kohaselt . (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaal minister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 11.09.2023 nr 1.4-3/888 Rahandusministeerium Regionaalministri määruse „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks““ eelnõu kooskõlastamisele esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamisele regionaalministri määruse „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks““ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Põhiõiguste harta kontroll-leht 4. Riskihindamise kontroll-leht Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit. Arvamuse avaldamiseks: Euroopa Komisjon, perioodi 2021−2027 seirekomisjon, õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus Kaire Luht 5885 1371 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734