OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ning SA Raplamaa Haigla taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse muutmise kohta

Sihtasutus Raplamaa Haigla [email protected] Alu tee 1 11.09.2023 nr 11.4-6/23/1140 79515, Rapla maakond, Rapla linn Registrikood: 90013035 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ning SA Raplamaa Haigla taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „COVID-19 valmisoleku tagamine“ raames otsuse Sihtasutusele Raplamaa Haigla (edaspidi toetuse saaja) projekti "Rapla Haigla isolatsioonipalatite rajamine ja toimepidevuse tõstmine“ (projekti nr 2014-2020.15.01.21-0144; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke viitenumbriga 219239 „Konsultatsiooniteenus (funktsionaalne planeerimine ja tasuvusanalüüs)“ (edaspidi hange nr 219239) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 907,50 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punktid 4 ja 6, § 45 lg 1 punktid 2 ja 3, § 46, § 47, § 48 lõiked 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lg-d 1 ja 2, § 21 lg 3, § 221 lg 1 p 4, § 223 lg 4, 5 ja 10, § 228 ja Tervise- ja tööministri 28.09.2021 määruse nr 40 „“Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates“ teotuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ (edaspidi meetme määrus) § 17 ja § 25 lg 1, samuti projekti raames esitatud kuludokument 14 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Hankes 219239 tuvastatud rikkumised 1.1 Rikkumise asjaolud Toetuse saaja on viinud läbi avatud hankemenetlusena riigihanke nr 219239 (hanketeade avaldati riigihangete registris 08.04.2020) pakkumuste esitamise tähtajaga 24.04.2020. Menetluse tulemusena sõlmis hankija edukaks tunnistatud pakkujaga Civitta Eesti OÜ 19.05.20220 hankelepingu nr 1.2-11/1897-1 (edaspidi hankeleping) maksumusega 200 000 eurot (KM-ta). Meetme määruse § 17 kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt tema esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele. Toetuse saaja on Sihtasutus Raplamaa Haigla, kes RHS § 5 tulenevalt peab riigihanke läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud korda. 1.1.1 Toetuse saaja ei ole pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 24.04.2020, toetuse saaja muutis kvalifitseerimistingimust 21.04.2020 ehk 3 päeva enne pakkumuste esitamise tähtaega. Rakendusüksuse hinnangul laiendab muudetud kvalifitseerimistingimus konkuretsi.  Esialgne kvalifitseerimistingimus: „Nimekiri vähemalt kolme (3) ettevalmistatud ja juhitud tervishoiuinfrastruktuuri projekt, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul (8.4.2017-8.4.2020), koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta.“  Muudetud kvalifitseerimistingimus: „Nimekiri vähemalt kolme (3) ettevalmistatud ja juhitud infrastruktuuri projekt, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul (8.4.2017-8.4.2020), koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta.“ Rakendusüksus on seisukohal, pakkumuste esitamiseks pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata jätmine ei ole kooskõlas RHS § 82 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. 1.1.2 Toetuse saaja on kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole vastav ja proportsionaalne riigihanke esemega Toetuse saaja kehtestas hankes nr 219239 pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks järgmise kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab esitama nimekirja vähemalt kolme ettevalmistatud ja juhitud infrastruktuuri projektidest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta.“ Tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuded peavad olema põhjendatud, vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemega ning ei tohi piirata konkurentsi. Kuna hankelepingu täitmine ei sõltu sellest, et töövõtja oleks eelnevalt ettevalmistanud ja juhtinud vähemalt kolme infrastruktuuri projekti, siis ei ole antud nõue rakendusüksuse hinnangul vastav ja proportsionaalne hanke esemega ning piirab põhjendamatult konkurentsi. Arvestades eeltoodut on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 punkti 2 ja punkti 3 ning § 98 lõiget 1. 1.1.3 Toetuse saaja on seadnud piirava vastavustingimuse Toetuse saaja on seadnud vastavustingimuse nr 5, mille kohaselt: „Pakkuja meeskonda peab kuuluma üks projektijuht, kellel on töökogemus viimase kolme aasta jooksul pakkumuste esitamise tähtajast tagasiulatuvalt projektijuhuna vähemalt kahe avaliku teenuse ositamisega seotud hoone või projekti, mille maksumus on vähemalt 10 miljonit eurot, rahastamistaotluse koostamisel ja EL projektijuhtimisel (v.a omanikujärelevalve ja ehituslik projektijuhtimine).“ Toetuse saaja on seadnud tingimuse, mis ei ole põhjendatud, vastav ja proportsionaalne hankelepingu esemega. Kuna hankelepingu täitmine ei sõltu sellest, et töövõtjal oleks eelnev EL projektijuhtimise kogemus, siis ei ole antud nõue rakendusüksuse hinnangul vastav ja proportsionaalne hanke esemega ning piirab põhjendamatult konkurentsi. Sellega rikkus toetuse saaja RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. 1.1.4 Toetuse saaja on raamlepingu tingimusi oluliselt muutnud Toetuse saaja on hanketeate punktis IV.1.3) märkinud, et sõlmib raamlepingu mitme pakkujaga. Kuna hankemenetluses laekus üks pakkumus, sõlmis toetuse saaja raamlepingu ühe pakkujaga. Tulenevalt raamlepingu punktist 4 on tegemist raamlepinguga, mille alusel sõlmitakse igakordselt teenuse soetamiseks minikonkurss. Toetuse saaja ei oleks tohtinud sõlmida mitme pakkujaga raamlepingut vaid ühe pakkujaga, kuna raamlepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentidest erinevalt on keelatud ning mitme pakkujaga raamlepingu tingimused on lahtisemad, kui ühe pakkujaga raamlepingus. Raamlepingu p 4 sätestab järgmist: 4.1. Riigihanke esemeks oleva teenuse ostu vajaduse tekkimisel edastab tellija teenuse osutajatele kirjaliku hanketeate, milles näidatakse: 4.1.1. hangitava teenuse täpne kirjeldus; 4.1.2. projekti nõustamisteenuse pakkumuste esitamise tähtaja lõpp; 4.1.3. projekti nõustamisteenuse pakkumuste esitamise viis; 4.1.4. projekti nõustamisteenuse pakkumuste hindamise kriteeriumid; 4.1.5 muud olulised tingimused. Ehk siis raamlepingus sätestatu kohaselt on tegemist lahtiste tingimustega raamlepinguga, kus pole kõik hankelepingu tingimused üheselt määratud. Sellega rikkus toetuse saaja RHS § 30 punkti 1 lõikes 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. 1.2 Toetuse saaja seisukoht Rakendusüksus küsis 16.03.2023 toetuse saajalt otsuse punktis 1.1.1 kirjeldatud rikkumise kohta ja palus selgitada, et miks ei ole pakkumuste esitamise tähtaega pikendatud. Toetuse saaja vastas 22.03.2023: “Hankija on lähtunud tingimuse muutmisel eeldusest, et muudatus ei mõjuta pakkujate ringi.“. Rakendusüksus küsis 16.03.2023 toetuse saajalt otsuses punktis 1.1.2 kirjeldatud rikkumise kohta ja palus selgitada, miks on seatud piirav kvalifitseerimise tingimus. Toetuse saaja vastas 22.03.2023: „Hankija on pidanud oluliseks, et pakkuja kogemus samaväärne eeldatava teenuse mahuga. Hankija on pidanud oluliseks infrastruktuuriprojektide kogemust, kuna hankija teadaolevad planeeritavad analüüsiprojektid olid valdavalt infrastruktuuriprojektid (vt tehniline kirjeldus - Taastusja palliatiivravi kliiniku funktsionaalse arengukava II etapp, Energiatõhususe ja keskkonnasäästu eesmärgil kaasrahastatavate projektide analüüs, taotluste ning sinna juurde kuuluva dokumentatsiooni koostamine ja Mustamäe meditsiinilinnaku palatikorpuse (B-korpuse) funktsionaalse arengukava II etapp“. Rakendusüksus küsis 16.03.2023 toetuse saajalt otsuse punktis 1.1.3 kirjeldatud rikkumise kohta ja palus selgitada, miks on seatud piirav vastavustingimus. Toetuse saaja vastas 22.03.2023: „Tingimus tuleneb hankija vajadusest teostada projekte, mille ehitusmaksumus on üle 10 miljoni euro (Psühhiaatriakliiniku ehitustööd, eeldatav ehitustöö maksumus 65 miljonit eurot).“. Rakendusüksus küsis 16.03.2023 toetuse saajalt otsuse punktis 1.1.4 kirjeldatud rikkumise kohta ja palus selgitada, miks on sõlmitud raamleping vaid ühe pakkujaga ning sellega oluliselt raamlepingu tingimusi muudetud. Toetuse saaja vastas 22.03.2023: „Hankija on sõlminud raamlepingu ühe pakkujaga, kuna rohkem pakkumusi riigihankes ei esitatud. Raamlepingu tingimused on hankija hinnangul piisavalt täpsed, et sõlmida selle aluseol hankeleping (Raamlepingu peatükk 4.Tellija tegevus teenuse hankeprotsessis ja hankelepingu projekt).“. 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus 1.3.1 Toetuse saaja ei ole pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega RHS § 82 lg 1 kohaselt peab hankija riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendama pakkumuste tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registris avaldamisest arvates või muudetud riigihanke alusdokumentides kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks pakkumuste tähtaeg võrdne vähemalt poolega RHS §-s 93 sätestatud minimaalsest tähtajast. Pakkumuse esitamise tähtaega ei pea pikendama üksnes RHS § 82 lõikes 2 toodud juhtudel, mh olukorras, kui tehtud muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring. Eelnevat toetab ka RHS-i seletuskiri, mille kohaselt peab hankija riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendama pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole olulise muudatusega. Olulise muudatusena mõistetakse sellist juhtumit, kus riigihanke tingimusi muudetakse oluliselt rangemaks või leebemaks, st kui muudatuse tulemusena võiks mõni pakkuja või taotleja jääda kvalifitseerimata või mõni pakkumus võiks muutuda mittevastavaks, samuti kui riigihanke tingimuste leevendamise tõttu võiks tingimustele vastata rohkem ettevõtjaid või muutuks pakkumuste sisu. RHS § 93 lg 1 punkti 1 kohaselt on pakkumuste esitamise tähtaeg 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast. Kõne all oleva hanke liik on teenuste ostmine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõike 1 ja RHS § 93 lg 1 punkti 3 koosmõjus hakkab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. TsÜS § 136 lõike 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. Vastavalt riigihangete registrile oli pakkumuste esitamise tähtajaks hanketeates märgitud 24.04.2020. Arvestades riigihangete registri andmeid, siis on hankija 21.04.2020 muutnud kvalifitseerimistingimuse nõuet eelnevalt täidetud projektide osas, asendades sõna „tervishoiuinfrastruktuuri projekti“ sõnaga „infrastruktuuri projekti“. Tingimused muutusid varasemalt täidetud projektide lubatavuse osas vähem piiravamaks, mistõttu vastavalt RHS § 82 lg-le 1 pidi pakkumuste esitamiseks jääma vähemalt pool RHS § 93 lg 1 punktis 1 ettenähtud tähtajast. Kuigi pool RHS § 93 lg 1 punktis 1 ettenähtud 15-st päevast on 7,5 päeva, on kohtupraktikas tõlgendatud, et arvestama peab täispäevi, st antud juhul oleks pidanud jääma pakkumuse esitamiseks vähemalt 8 täispikka päeva. Kuna muudatus kvalifitseerimistingimuses tehti 21.04.2020, siis peale seda jäi pakkumuste esitamiseks aega 3 päeva, mis on lühem, kui seaduses nõutud (RHS § 82 lg 1 ja § 93 lg 1 p 1 koosmõjust tulenevalt). Peale muudatuse tegemist sai kõige varasem tähtaeg pakkumuste esitamiseks olla 29.04.2020. Seega formaalselt jäi peale vastavustingimuse muutmist pakkumuste esitamise tähtajaks RHS-s ettenähtud tähtajast 5 päeva vähem. Eirates seaduses sätestatud tähtaja andmise kohustust, rikkus hankija muu hulgas konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet RHS § 3 p 3 tähenduses. Turul olemasoleva konkurentsi ärakasutamine annab võimalikult paljudele pakkujatele võimaluse riigihankes osaleda ja arendab seeläbi turuolukorda ning suurendab tõenäosust, et hankija saab hanke tulemusena tema vajadustele vastava parima lahenduse. Käesoleval juhul ei saa välistada, et turul leidunuks potentsiaalseid pakkujaid, kes oleksid nõutava tähtaja korral teinud samuti pakkumuse. Riigihanke alusdokumentidele nõuetekohaselt vastava pakkumuse esitamata jätmise võis potentsiaalselt hankest huvitatud isikul jääda tegemata ainuüksi ajakriitilistel põhjustel. Rakendusüksuse hinnangul on seaduses sätestatust lühema tähtaja seadmine oluline rikkumine RHS § 93 lg 1 punkti 1 mõistes. 1.3.2 Toetuse saaja on kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole vastav ja proportsionaalne riigihanke esemega RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ja kohtlema kõiki isikuid võrdselt, mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud oleks riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS §-s 3 kirjeldatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. RHS § 3 punkt 2 kohustab toetuse saajat seadma riigihankes piirangud ja kriteeriumid, mis oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Pakkuja kvalifitseerimise hindamiseks seatud piirang ei ole põhjendatud ja asjakohane. Toetuse saaja poolt seatud kriteerium ei ole vastavuses hankelepingu esemega ega ole sellega proportsionaalne, st kohane ega vajalik, sest hankelepingut oleks olnud suuteline täitma ka pakkuja, kellel ei oleks olnud vähemalt kolme ettevalmistatud ja juhitud infrastruktuuri projekti kogemust. Eelpool nimetatud täitmise võime tõendamiseks oleks saanud nõuda kergema, vähem piiravama tingimuse kaudu. RHS § 3 punkt 3 sätestab riigihanke korraldamise üldpõhimõttena konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte. Näiteks on konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte kontekstis keelatud hankijal seada piiranguid, mis tarbetult kitsendavad pakkujate ringi. Konkurentsi soodustamine on üks riigihankeõiguse üldpõhimõte. Seega tuleb riigihankemenetlus korraldada selliselt, et hankijal on võimalik erinevaid pakkumusi võrrelda ja soodsaim pakkumus välja valida objektiivsete kriteeriumite alusel. Ettevõtjate vahel peab tekkima võistlus hankelepingu saamise pärast, mille tulemusena pakuvad ettevõtjad kaupu ja teenuseid hankijale soodsatel tingimustel. RHS § 98 lõike 1 kohaselt võib hankija kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Vastavalt RHS § 98 lõike 1 teisele lausele loetakse hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimus vastavaks ja proportsionaalseks, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus on kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil. Rakendusüksuse hinnangul ei ole nimetatud tingimuse seadmine vastav ja proportsionaalne hankelepingu esemega, kuivõrd pakkuja võimet hankelepingut täita oleks saanud tõendada ka kergema tingimuse abil ehk aktsepteerides vähema kui kolme projekti ning mitte piirates seda vaid infrastruktuuriprojektida läbiviimise kogemust. Toetuse saaja väidab, et hankija on pidanud oluliseks infrastruktuuriprojektide kogemust, kuna hankija teadaolevad planeeritavad analüüsiprojektid olid valdavalt infrastruktuuriprojektid. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega, et kvalifitseerimistingimustes seatud nõue, mille kohaselt peab pakkuja olema läbi viinud vähemalt kolm infrastruktuuriprojekti annab kindluse, et töövõtjal on piisav kogemus, et antud riigihanke raames olevat teenust osutada. Rakendusüksus selgitab, et hankes pakkujatele seatud tingimused peavad olema vastavad ja proportsionaalsed ning ei tohi takistada hanke esemele vastava töökogemusega ettevõtjatel pakkumuse esitamist. Pakkujate ring oleks võinud olla laiem, kui hankes oleks seatud hanke esemele vastav kvalifitseerimise tingimus. Silmas pidades RHS § 3 üldpõhimõtteid, peab tingimuse sisustamine olema selge, läbipaistev, kontrollitav, asjakohane, põhjendatud ja kooskõlas hanke eesmärgiga. Tingimused ei saa olla meelevaldsed, vaid peavad tulenema sõlmitava hankelepingu esemest ja hankija vajadustest. Hankija poolt hankes osalejatele kehtestatavad nõuded peavad olema riigihanke objekti suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seatud kriteerium eelnevalt vähemalt kolme infrastruktuuri projekti läbiviimise kogemuse osas on õigusvastane, sest diskrimineerib teisi potentsiaalseid pakkujaid, kelle kvalifikatsioon võinuks samuti olla riigihanke eesmärgile vastav. Kehtestatud kvalifitseerimistingimus kahjustas konkurentsi. Seejuures ei ole tuvastatav, kas mõni konkreetne huvitatud isik jättis oma pakkumuse õigusvastase kvalifitseerimistingimuse tõttu esitamata. Konkurentsi kahjustamist saab tingimuse õigusvastasuse korral eeldada, sest tõsikindlalt ei saa välistada vastupidist. Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 98 lõikest 1 tulenevat tingimust ja RHS § 3 punktist 2 ja punktist 3 tulenevaid üldpõhimõtteid ning on seega rikkunud talle pandud kohustust järgida riigihangete seadust. 1.3.3 Toetuse saaja on seadnud piirava vastavustingimuse Toetuse saaja on piirava vastavustingimuse seadmisega rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ja kohtlema kõiki isikuid võrdselt, mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud oleks riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 3 punktis 1 nimetatud riigihanke proportsionaalsuse põhimõtte eesmärk on, et riigihankest huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt riigihanke tingimusi ning et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja ühtsete reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui ka vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Kui toetuse saaja seab riigihankes tingimuse, mis on piirav, ei tegutse toetuse saaja proportsionaalsuse põhimõtet järgides. RHS § 3 punkt 2 sätestab, et seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Pakkuja vastavuse hindamiseks seatud piirang ei ole põhjendatud ja asjakohane. Toetuse saaja poolt seatud kriteerium ei ole vastavuses hankelepingu esemega ega ole sellega proportsionaalne, st kohane ega vajalik, hankelepingut oleks saanud täita ka pakkuja, kellel ei ole eelnevalt EL projektide läbiviimise kogemust. Praegusel juhul jääb ikkagi üles eeldus, et mõni pakkuja loobus justnimelt selle tingimuse tõttu hankest osalemast, mistõttu ei pruugi saadud hind kajastada tegelikku turuolukorda. Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et toetus saaja on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 nimetatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. 1.3.4 Toetuse saaja on raamlepingu tingimusi oluliselt muutnud RHS § 30 lg 4 kohustab hankijat mitme pakkujaga raamlepingu puhul, milles ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, korraldama raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi. Minikonkurss on RHS § 30 lg 5 kohaselt raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel käesolevas seaduses ja raamlepingus sätestatud korras korraldatav konkurss, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine. Minikonkurssi ei ole võimalik läbi viia vaid ühe pakkujaga raamlepingu puhul. Arvestades RHS § 30 lg-t 4 ning selle aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 4 p c sõnastust, puudub hankijal kaalutlusõigus jätta minikonkurss korraldamata olukorras, kus kõik hankelepingute tingimused ei ole raamlepingus fikseeritud. Riigihankes 219239 sõlmitud raamlepingus ei ole sätestatud kõiki hankelepingu tingimusi ehk raamlepingus olevad tingimused on lahtised ega ole täielikult fikseeritud. Juhul kui hankija soovib jätta endale võimalust pakkumuste vähesuse korral raamlepingut ühe pakkujaga sõlmida, oleks tulnud koostada kaks erinevat raamalepingu projekti, millest ühes oleksid kõik raamlepingu tingimused olnud fikseeritud. Kuivõrd toetuse saaja on hankelepingut oluliselt muutnud vastuolus RHS § 123-ga, on toetuse saaja sellega ühtlasi rikkunud ka RHS § 3 puntides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, mille kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi ning et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui ka vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Samuti peab hankija piisava hoolsusega jälgima, et nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka tegelikkuses vastaksid riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 30 lõikest 4 tulenevat tingimust ning on seega rikkunud talle pandud kohustust järgida riigihangete seadust. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 1, kui STS § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.4.1 Finantskorrektsiooni määr otsuse p-s 1.3.1 kirjeldatud rikkumisele 25 % Hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija oleks seadnud nõuetekohase pakkumuste esitamise tähtaja. Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse nõutust lühema tähtaja tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks ja kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks. Otsuse p-s 1.3.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 221 lg 1 p-s 2 toodud asjaolud, mille järgi kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avatud hankemenetluses riigihanke pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg on nõutust vähem 50 protsenti või enam, kuid vähem kui 85 protsenti. Kuna ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi esinemisel ette madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamise võimalust, siis puudub rakendusüksusel konkreetse protsendimäära suuruse osas kaalutlusõigus. Isegi kui finantskorrektsiooni määra suuruse osas esineks antud rikkumise puhul kaalutlusõigus ühendmääruse § 228 ja § 21 lg 1 mõistes, on ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumine ikkagi ühendmääruse § 221 lg 2 p-s 2 kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 25-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale. Samuti selgitab ühendmääruse seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist veelgi madalam peaks olema. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.4.2 Punktis 1.3.2 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsioonimäär 10% Meetme määruse § 19 lõike 2 kohaselt nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 10, 25, 50 või 100 % hankelepingule eraldatud toetusest, kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle meetme määruses kehtestatud tingimusi. Rakendusüksuse hinnangul ei ole otsuse punktis 1.3.2 kirjeldatud RHS-i rikkumise eest proportsionaalne rakendada 25, 50 ega 100 %-list finantskorrektsiooni määra, sest ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et etteheidetava rikkumise puudumise korral oleks hanke nr 219239 tulemus olnud teistsugune. Riigihankes nr 219239 esitati ainult üks pakkumus. Ei saa välistada, et vähemalt kolme ettevalmistatud ja juhitud infrastruktuuri projekti nõue oli põhjuseks, miks antud hankele rohkem pakkumusi ei esitatud. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Rikkumise raskust ja olulisust hinnates on proportsionaalne rakendada 10 %-list finantskorrektsiooni määra. Käesoleval juhul võis mõni hankelepingu täitmisest huvitatud isik loobuda hankes osalemisest kvalifitseerimistingimustes sätestatud nõude tõttu. Seega ei ole teada, milline oleks võinud olla pakkujate ring, sh edukas pakkuja ning tema pakkumuse maksumus ja hankelepingu hind, kui toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumentides võimaldanud pakkumust esitada ka pakkujatel, kellel oli olemas ettevalmistatud ja juhtud projekti kogemus. See omakorda tähendab, et esineb põhjendatud oht, et toetuse saaja õigusvastane kvalifitseerimistingimus tõi kaasa rahalise mõju, sest hankelepingu oleks võinud sõlmida teise pakkujaga ja/või teise maksumusega pakkumuse alusel. 1.4.3 Punktis 1.3.3 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsioonimäär 10 % Meetme määruse § 19 lõike 2 kohaselt nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 10, 25, 50 või 100 % hankelepingule eraldatud toetusest, kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle meetme määruses kehtestatud tingimusi. Rakendusüksuse hinnangul ei ole otsuse punktis 1.3.2 kirjeldatud RHS-i rikkumise eest proportsionaalne rakendada 25, 50 ega 100 %-list finantskorrektsiooni määra, sest ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et etteheidetava rikkumise puudumise korral oleks hanke nr 219239 tulemus olnud teistsugune. Riigihankes nr 219239 esitati ainult üks pakkumus. Ei saa välistada, et EL projektijuhtimise kogemuse nõue oli põhjuseks, miks antud hankele rohkem pakkumusi ei esitatud. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Rikkumise raskust ja olulisust hinnates on proportsionaalne rakendada 10 %-list finantskorrektsiooni määra. Käesoleval juhul võis mõni hankelepingu täitmisest huvitatud isik loobuda hankes osalemisest kvalifitseerimistingimustes sätestatud nõude tõttu. Seega ei ole teada, milline oleks võinud olla pakkujate ring, sh edukas pakkuja ning tema pakkumuse maksumus ja hankelepingu hind, kui toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumentides võimaldanud pakkumust esitada ka pakkujatel, kellel oli olemas ettevalmistatud ja juhtud projekti kogemus (mitte EL). See omakorda tähendab, et esineb põhjendatud oht, et toetuse saaja õigusvastane kvalifitseerimistingimus tõi kaasa rahalise mõju, sest hankelepingu oleks võinud sõlmida teise pakkujaga ja/või teise maksumusega pakkumuse alusel. 1.4.4 Punktis 1.3.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsioonimäär 25 % Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui alla riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb §-des 22-227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Rakendusüksuse hinnangul on otsuse punktis 1.3.4 kirjeldatud rikkumiste olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuse punktis 1.3.4 kirjeldatud hankelepingu lubamatu muutmine viitab ühendmääruse § 227 lg-s 1 kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 25-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale. Ühtlasi selgitab seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et hangelepingu lubamatu muutmise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema. 1.4.5 Riigihanke nr 219239 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna riigihankes nr 219239 on tuvastatud neli rikkumist, millest p-s 1.4.1 käsitletud rikkumise osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 25-protsendilist, 1.4.2 käsitletud rikkumise osas 10-protsendilist korrektsiooni määra, p-s 1.4.3 käsitletud rikkumise osas 10-protsendilist korrektsiooni määra ja 1.4.4 käsitletud rikkumise osas 25-protsendilist korrektsiooni määra, siis rakendatakse riigihanke nr 219239 puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 25% ulatuses. 1.5 Hanke nr 219239 kuludele rakendatav finantskorrektsiooni määr ja summad Toetuse saaja on riigihanke nr 219239 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 5 „Projekti administreerimine“ raames kokku summas 3 630,00 eurot. Riigihanke nr 230218 osaga 1 seotud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis: Kuludokumendi Abikõlblik summa Rikkumisega seotud tunnus summa 25 % 14 3 630 eurot 907,50 eurot Lähtuvalt otsusest loeb rakendusüksus hanke nr 219239 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 907,50 eurot, millest toetus moodustab 907,50 eurot. Meetme määruse § 19 lõikele 1 kohaselt muudetakse taotluse rahuldamise otsust rakendusüksuse algatusel. Tulevalt asjaolust, et rakendusüksus loeb projektiga seotud kuludest 907,50 eurot mitteabikõlblikuks kuluks, muudab rakendusüksus projekti osas 22.04.2022 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0290 kinnitatud projekti toetuse summat ja vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 16.08.2023 finantskorrektsiooni otsuse eelnõu toetuse saajale ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt 30.08.2023. Toetuse saaja esitas oma seisukoha finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta 30.08.2023, milles palus otsuse eelnõu uuesti üle vaadata ja kaaluda muutmist kõigi punktide osas. Toetuse saaja uusi seisukohti otsuses olevates küsimustes ei esitanud. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja selgitused ei muuda riigihanke nr 219239 esineva RHS-i rikkumise asjaolusid ja ei anna alust finantskorrektsiooni tegemisest loobumiseks. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Rapla haigla isolatsioonipalatite rajamine ja toimepidevuse tõstmine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 907,50 eurot, millest toetus moodustab 907,50 eurot; 2. vähendada hankega nr 219239 seotud abikõlblikke kulusid 25 % võrra; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 5 „Projekti administreerimine“ mitteabikõlblikku kulu 907,50 euro võrra; 4. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 ja 2 alusel hankega nr 219239 hüvitamiseks esitatud kulusid 25 % võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve; 5. muuta 22.04.2021 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0290 punkte 2 ja 3 alljärgnevalt: „2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 298 092,50 (kakssada üheksakümmend kaheksa tuhat üheksakümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot. 3. Toetuse määr on kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 298 092,50 (kakssada üheksakümmend kaheksa tuhat üheksakümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot.“. Otsuse peale on õigus esitada vaie meetme määruse § 21 ja HMS § 71 ja § 75 kohaselt Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Ketlyn Pass 663 1914 [email protected]