OTSUS

Aktsiaselts Lääne Tallinna Keskhaigla Paldiski mnt 68 29.09.2023 nr 11.2-5/23/1189 10617 Tallinn, Harju maakond Registrikood: 10822269 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused“ (edaspidi meetme määrus) raames otsuse Aktsiaseltsile Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti "Kopli esmatasandi tervisekeskuse rajamine“ (projekti nr 2014-2020.2.04.16- 0033; edaspidi projekt) ning rahandusministri 22.02.2017 otsusega nr 006 kinnitatud taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse (edaspidi toetuse rahuldamise otsus) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti raames läbiviidud riigihanke viitenumbriga 218732 „Tervisekeskuse ehitamine“ (edaspidi riigihange nr 218732) kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 309 303,13 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 1, § 21 lõige 3, § 223 lg 1 punkt 2, § 223 lg 2 punkt 2, § 228 ja tervise- ja tööministri 13.03.2018 määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ (edaspidi meetme määrus) § 31 lõige 1, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) tunnustega 7-18 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. Toetuse saaja on viinud läbi avatud hankemenetlusena riigihanke nr 218732. Hanketeade avaldati 17.02.2020 ning hankes esitati kokku kaheksa pakkumust, millest seitse pakkumust tunnistati vastavaks ja edukaks pakkumuseks ühispakkujate Osaühing Mapri Ehitus ja osaühing VANALINNA EHITUS pakkumus nr 264074 maksumusega 5 696 491,64 eurot käibemaksuta. Hankemenetluse tulemusena on sõlmitud 02.07.2020 eduka ühispakkujaga Osaühing Mapri Ehitus (registrikood 10131080) ja osaühing VANALINNA EHITUS (registrikood 10727861) Töövõtuleping nr 3-1/181 (edaspidi hankeleping) maksumusega 5 696 491,64 eurot (käibemaksuta), sh tellija reserv 271 261,51 eurot (käibemaksuta). Rakendusüksus tuvastas hankekontrolli raames järgmised rikkumised: 1. Hankija on riigihankes nr 218732 kehtestanud piirava lepingutingimuse, mille kohaselt peab garantiikohustuse tagatisena esitama Eesti krediidiasutuse või kindlustusandja garantii 1.1. Rikkumise asjaolud Hankija on kehtestanud riigihanke nr 218732 hanke alusdokumendi Lepingu projekt „RH 218732 HD Lisa 2 Lepingu projekt“ (edaspidi Lepingu projekt) töövõtulepingu tüüptingimuse punktis 2.1.40 piirava tingimuse, mille kohaselt pakkuja peab esitama kehtestatud tingimustele vastava garantii. Lepingu projekti punkt 2.1.40 kehtestab, et „[T]töövõtja on kohustatud esitama enne töö üleandmis-vastuvõtmisaktile allakirjutamist punktis 4.1 nimetatud garantiikohustuse tagamiseks lisatingimusteta Eesti krediidiasutuse või kindlustusandja garantii 2%-le (kahele protsendile) lõplikust Lepingu alusel Tellija poolt töö eest makstava tasu summast.“. Rakendusüksus on seisukohal, et eelkirjeldatud nõue, mis näeb garantiikohustuse garantiile ette selle väljastamise Eestis registreeritud krediidiasutuse või kindlustusandja poolt, on põhjendamatult piirav pakkujate suhtes, kes tegutsevad mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Hankija ei ole andnud võimalust potentsiaalsele välispakkujale esitada oma asukohariigi krediidiasutuse garantiid. Eestis registreeritud krediidiasutuselt või kindlustusandjalt garantii saamise protsess võib välisriigist pärit pakkujalt eeldada ebaproportsionaalselt suurt pingutust ning see võis mõjutada tema otsust hankes osaleda. Rakendusüksuse hinnangul piiravad hankija seatud tingimused põhjendamatult konkurentsi ja tekitab ebavõrdset kohtlemist võimalike välispakkujate suhtes ning seega on hankija läinud vastuollu RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtetega. 1.2. Toetuse saaja seisukoht Hankija 28.09.2022 selgitus on järgnev: „Juhime tähelepanu, et tegemist on ehitustööde järgse garantiikohustuse täitmise tagatisega, mis ei ole kuidagi piirav tingimus välispakkujatele. Muuhulgas juhime tähelepanu asjaolule, et pakkujal sh. ka välispakkujal on alati võimalik garantiikirja esitamise asemel garantiisumma deponeerida tellija arvele. Samuti tuleb rõhutada asjaolu, et hankeleping sõlmiti juulis 2020, garantiikiri tuli esitada enne töö üleandmis-vastuvõtmisaktile allakirjutamist ehk oktoobris 2021. Nimetatud aja jooksul on võimalik igal pakkujal (sh välispakkujal) hankida lepingu tingimustele vastav garantiikiri, sest Eesti krediidiasutused väljastavad garantiikirju ka välisettevõtetele.“. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega ei tohi hankija riigihankes osalemist keelata eespoolnimetatud riikidest pärinevatel isikutel ja samuti peavad kõigile neile isikutele riigihangetes seatavad piirangud olema proportsionaalsed ja asjakohased. Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused sellest eeldusest lähtuvalt, st kõik hankija poolt seatavad piirangud peavad tagama võrdse kohtlemise ning olema nii siseriiklike kui ka välismaiste hankest huvitatud isikute suhtes proportsionaalsed ja põhjendatud. Proportsionaalseks ja põhjendatuks saab piirangut pidada siis, kui see on hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalik. Vastavalt rahandusministri 22.02.2017 toetuse rahuldamise otsuse nr 006 punktile 7.1 täidab toetuse saaja tervise- ja tööministri 12.08.2015 määruse nr 361 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ eelkõige §-s 25 ja 28 sätestatud kohustusi. Hankija kehtestatud tingimus, et välisriigist pärit pakkuja peab nõutud garantiikohustuse esitama Eestis registreeritud krediidiasutuse või kindlustusandja garantii, piirab põhjendamatult konkurentsi, sest sellise tingimuse seadmisega kohtleb hankija võimalikke pakkujaid nende asukohariigist tingituna ebavõrdselt. Ehkki krediidiasutuselt või kindlustusandjalt garantii küsimine teostatud ehitustööle on aktsepteeritav, ei ole põhjendatud garantii väljastajate piiramine üksnes Eestis registreeritud krediidiasutustega või kindlustusandjatega. Õigusaktidest ei tulene kohustust, et garantiiaja garantii peab olema väljastanud kas Eesti, EL-i, EMÜ või kolmanda riigi krediidi- või finantseerimisasutus või kindlustusandja. Kõik krediidiasutused peavad täitma EL määrusest (EL) nr 575/2013 tulenevaid tingimusi krediidiasutuste kapitalinõuete kohta ja seega krediidiasutuste maksevõimelisus ei tohiks väga kardinaalselt erineda. Toimib ühtne pangajärelevalve mehhanism (nn SSM - (EL) 1024/2013), mille kohaselt krediidiasutuste järelevalve eest vastutab Euroopa Keskpank suurpankade otsese järelevalve eest ja ka väiksemate pankade kaudse järelevalve eest. Ka kolmandate riikide krediidiasutusi loetakse EL-is asuvate ja tegevusloa saanud krediidiasutustega ekvivalentseteks, kui selle riigi regulatsioone ja järelevalvet loetakse ekvivalentseks EL-i omadega (näiteks Šveits). Seega garantiiaja garantii õigusjõud ei ole ühelgi juhul konkreetses seoses selle väljastanud krediidiasutuse registreerimise või tegutsemise asukohast. Rakendusüksuse hinnangul on vaidlusaluse tingimuse tõttu eelisseisundis hankija asukohariigist pärit pakkujad, kes olid Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali kliendid juba enne riigihanke nr 218732 menetluse algust. Välisriigi pakkujad peavad esmalt tegema endale piisava detailsusastmega selgeks nõude täitmisega seonduva õigusliku regulatsiooni ja tegema läbi potentsiaalse kliendiks saamise menetluse, mistõttu on nad võrreldes Eestist pärit pakkujatega eelduslikult ebavõrdsemas seisus. Krediidiasutused on kohustatud järgima krediidiasutuste seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ning erinevates Finantsinspektsiooni ning Rahapesu andmebüroo juhendites toodud hoolsusnõudeid. Näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 20 on loetelu hoolsusmeetmetest, mida peavad erinevad teenuseosutajad, sh krediidiasutused täitma uue kliendi sobivuse hindamisel. Ehk kõigepealt peab krediidiasutus 1 Kehtis kuni 13.03.2018, mille § 25 lg 4 kohaselt toetuse saaja on kohustatud seoses hankimisega tagama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise. hindama, kas see klient on neile sobiv – ainuüksi see põhimõte välistab olukorra, kus kõik välismaalased saavad justkui automaatselt konto avada. Ehkki krediidiasutused ei saa keelduda konto avamisest üksnes põhjusel, et keegi on välismaalane või välismaa ettevõte, ei anna see riigihankes alust kehtestada nõuet, et tagatis peab olema väljastatud Eestis registreeritud krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt. Seetõttu leiab rakendusüksus, et ei oma tähtsust, kas tegemist on garantiiaja garantiiga või mitte, ei saa pidada toetuse saaja põhjendusi piisavaks. Käesoleval juhul on piirava iseloomuga tingimuse puhul tegemist asutamislepingus sätestatud mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisega. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et riigihanke igal etapil koheldakse kõiki riigihankes osalevaid isikuid ühesugusel moel sõltumata teguritest, mis ei ole seotud hanke läbiviimisega. Euroopa Kohus on oma otsustes C-31/87 ja C-243/89 tõlgendanud võrdse kohtlemise põhimõtet selliselt, et hankele esitatavad nõuded ei tohi olla nn kohalikud (lokaalsed), teatud piirkonda soosivad ega diskrimineerivad. Samuti peab hankija tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (RHS § 3 punkt 3). Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et riigihanke nr 218732 lepingutingimuses kehtestatud nõue – garantiikohustuse tagamiseks tuleb esitada Eesti krediidiasutuse või kindlustusandja garantii või tagatisraha ülekanne - on põhjendamatult piirav ning see ei ole proportsionaalne ega asjakohane. Tagatud ei ole isikute võrdne kohtlemine ja konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel, sest hankija on piiranud välisriikidest pärit ettevõtete osalemist ja pakkumuse tegemist vaidlusaluses hankes. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui hankija on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Otsuse punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lg 1 punktis 2 toodud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis piirab konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu. Sama paragrahvi lõike 2 punkt 2 võimaldab finantskorrektsiooni määra alandada 10 protsendile, kui riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitasid mitu ettevõtjat. Riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et hankes tegi pakkumuse kaheksa ettevõtjat ja seitsme pakkumused tunnistati vastavaks. Seega on konkreetse rikkumise osas põhjendatud 10-protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamine. Kuna ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi esinemisel ette 10% veelgi madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamise võimalust, siis on rakendusüksuse kaalutlusõigus konkreetse protsendimäära suuruse osas piiratud 25- ja 10-protsendilise määra valikuga. Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr C(2019) 3452 p 2.2 alapunktile 10 tuleb põhjendamatute siseriiklike, piirkondlike või kohalike eelistuste tõttu diskrimineerivate lepingu täitmise tingimuste kasutamise korral kohaldada kas 25- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Komisjon on rõhutanud, et see kehtib näiteks juhtudel, kui ettevõtjad võisid pakkumuse esitamisest loobuda lepingu täitmise tingimuste tõttu, mis sisaldavad põhjendamatuid siseriiklikke, piirkondlikke või kohalikke eelistusi. Isegi kui antud rikkumisele oleks alternatiivselt võimalik kohaldada ühendmääruse §-i 228, mis annab finantskorrektsiooni määra suuruse osas rakendusüksusele kaalutlusõiguse, on ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et piirava tingimuse kehtestamise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 10 protsendist veelgi madalam olema. Samuti selgitab ühendmääruse seletuskiri, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumised ikkagi ühendmääruse § 223 lõike 1 p- s 2 ja lõike 2 p-s 2 kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 10- protsendilisele finantskorrektsiooni määrale. Ka ei esine rakendusüksuse hinnangul sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et rakendada 10 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra. Konkreetsel juhul ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija poleks hankes osalemiseks kehtestanud vaidlusaluseid tingimusi (edukale pakkujale kohalduvat Eestis väljastatavat garantiikirjade esitamise tingimust) või oleks selle sõnastanud potentsiaalsetele välisriigist pärit pakkujatele piiravat mõju avaldamata. Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse viidatud tingimuse tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks ja kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluse tingimuse tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse § 223 lõike 1 punkti 2 ja lõike 2 punkti 2 alusel 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab riigihanke nr 218732 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 10% võrra.  2. Hankija on jätnud kontrollimata hankelepingu täitmise käigus lisandunud alltöövõtjate osas RHS § 95 lg-s 1 loetletud kõrvaldamise alused, rikkudes sellega RHS § 122 lõigetes 5 ja 7 sätestatud kohustusi 2.1. Rikkumise asjaolud Hankija on sätestanud riigihankes alltöövõtjate kontrollimise tingimusena, et kontrollitakse ainult esimese ringi alltöövõtjaid ning pakkuja esitab info oluliste alltöövõtjate kohta, kelle maht hankelepingu täitmisel ületab 10% ehitustööde mahust. Ühispakkuja Mapri Ehitus OÜ hankepassi kohaselt on vastatud jaatavalt küsimusele „Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?“. Järelevalvemenetluse käigus on selgunud, et hankemenetluses oli kasutusel kokku kuuskümmend kaks alltöövõtjat. Riigihangete registrist on muuhulgas tuvastatav, et toetuse saaja on hankelepingu käigus lisandunud kolmeteistkümne alltöövõtja osas teostanud kõrvaldamise aluste kontrolli alles peale rakendusüksuse järelevalvemenetluse käigus esitatud nõuet, s.o 9. mail 2023 ehk ligemale kolm aastat peale hankelepingu sõlmimist. Rakendusüksus tuvastas hankemenetluse kontrollimisel, et hankija on jätnud kontrollimata hankelepingu täitmise käigus lisandunud alltöövõtjate osas RHS § 95 lõikes 1 loetletud kõrvaldamise alused. 2.2. Toetuse saaja seisukoht Rakendusüksuse küsimuse peale, miks ei ole kõrvaldamise aluste kontrolli teostatud, on toetuse saaja 17.04.2023 vastanud järgnevalt: „Palun täpsustada millistest riigihanke alusdokumentide sätetest tulenevalt nimetatud kohustus on ajendatud, sest ülaltoodud täiendavalt esitatud tööjuhis ei ühildu täismahus meie riigihanke alusdokumentides fikseeritud alltöövõtjate kontrollimise tingimusega ja RTK sellekohase hilisema infoga. Määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 11 (2) (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022013) kohaselt pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. Selle kohustuse on töövõtja täitnud.“. Hankija on rakendusüksuse küsimusele, millise RHS paragrahvi alusel olete seadnud riigihangete registrisse alltöövõtjate kontrollimise nõudena: "Pakkuja esitab info oluliste alltöövõtjate kohta, kelle maht hankelepingu täitmisel ületab 10% ehitustööde mahust." selgitanud 17.04.2023 vastuses: „RHS § 122 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 11 kohaldamisel võib hankija kontrollida alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja nende kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses sätestatule hankemenetluse jooksul või pärast hankelepingu sõlmimist kui ta on sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides ette näinud. Hankija on riigihanke alusdokumentides ette näinud alltöövõtjate kontrollimise tingimuse: „Pakkuja esitab info oluliste alltöövõtjate kohta, kelle maht hankelepingu täitmisel ületab 10% ehitustööde mahust“ ja RTK on tingimuse kooskõlastanud. Hankemenetluse ajal kehtinud seaduse ja regulatsioonidega ei ole nimetatud tingimus vastuolus.“.  2.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslikud põhjendused Rakendusüksuse hinnangul ei muuda hankija eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. RHS § 2 lõike 1 kohaselt on riigihangete seaduse eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh tegutsema hanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Samuti peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise, vältima huvide konflikti, kasutama rahalisi vahendid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. RHS § 122 lõike 5 kohaselt kontrollib ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral hankija hankemenetluse jooksul pakkumuses nimetatud alltöövõtjate suhtes ja pärast hankelepingu sõlmimist hankelepingu täitmisel lisanduva alltöövõtja suhtes käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist. RHS § 122 lõike 7 kohaselt, kui hankija kontrollib alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tuvastab, et alltöövõtjal esineb käesoleva seaduse § 95 lg-s 1 sätestatud alus, nõuab ta pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist. Kui alltöövõtjal esineb § 95 lg-s 4 sätestatud alus, võib hankija nõuda pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist. RHS § 95 lõige 6 sätestab, kui hankija tuvastab mis tahes ajal hankemenetluse käigus, et pakkujal või taotlejal esineb RHS § 95 lg 1 punktis 4 või lg 4 punktis 1 sätestatud alus, annab ta pakkujale või taotlejale vähemalt 3 tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Seejuures ei ole RHS § 95 lõike 6 kohaldamine hankija kaalutlusotsus, vaid tähtaja andmine on kohustuslik. Käesoleva juhul on hankija eelviidatud sättest tulenevat kohustust rikkunud. Hankija jättis hankelepingu täitmise käigus lisandunud alltöövõtjate osas teostamata RHS § 122 lõikes 5 nõutud kõrvaldamise aluste kontrolli. Kuna pole teada kõrvaldamise aluste kontrolli tulemused ning hankija ei ole teostanud ka kõikide alltöövõtjate suhtes korrektselt kõrvaldamise aluste kontrolli, siis ei saa välistada, et ühelgi alltöövõtjal ei esinenud maksuvõlga. Seega esineb oht, et hankelepingu täitmisel on kaasatud maksuvõlaga alltöövõtjaid. Hankija on küll põhjendanud, et ehituskoosolekute protokollis kajastati lisanduvaid alltöövõtjaid, kuid hankijal on tulenevalt RHS § 122 lõikest 5 kontrolli teostamise kohustus. Ei piisa vaid pelgalt lisanduva alltöövõtja nime fikseerimisest koosoleku protokollis. Rakendusüksus hinnangul on hankija käsitlus, RHS § 122 lõike 4 alusel seada allhankijate üle kontroll 10% ehitustööde mahu ületuse korral, vastuolus RHS põhimõtetega, kuna riigihangete seadus ei anna võimalust seada täiendavaid kriteeriume allhankijate osas just RHS § 95 lõike 1 kontrolli teostamisel, kui tegemist on ehtistööde hankemenetlusega. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande § 122 punktis 2 on sedastatud: p[P]aragrahvi eesmärk on pikemas perspektiivis kahetine: esiteks suurendada riigihangete läbipaistvust, võimaldades hankijal saada teavet ja kontrollida seda, millised isikud allhangete kaudu osalevad. Omakorda annab selline kontroll hankijale suurema kindlustunde hankelepingu kohase täitmise osas. Teine, aga sama oluline eesmärk on suurendada alltöövõtjate õiguslikku kaitset ja tõsta seeläbi VKE-de osalemist riigihangetes. Selliseid eesmärke nimetavad ka direktiivi 2014/24/EL põhjendused 78 ja 105 ning direktiivi 2014/25/EL põhjendused 87 ja 110. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande § 122 punktis 12 on selgitatud, et RHS § 122 lg 2 kohaselt on hankijal teatud tingimustel kohustus nõuda RHAD-s hankelepingu sõlminud pakkujalt lepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate kohta teatud teabe esitamist. Säte kohaldub esiteks juhul, kui tegu on ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepinguga, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda; ning teiseks juhul, kui tegemist on objektil hankija otsese järelevalve all osutatavate teenustega, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. Selliste hankelepingute sõlmimisele suunatud hankemenetlustes on hankijal kohustus nõuda RHAD-s, et hankelepingu sõlminud pakkuja identifitseeriks talle teadaolevad hankelepingu täitmisel osalevad alltöövõtjad, esitades nende nimed, kontaktandmed ja teabe seaduslike esindajate kohta hiljemalt hankelepingu täitmise alustamise ajaks (RHS § 122 lg 2 ls 1). Nende ehitustööde hankelepingute või ehitustööde kontsessioonilepingute täitmisel osalevate alltöövõtjate kohta, kelle andmeid hankelepingu täitmise alustamise ajaks hankijale ei esitatud, nõuab hankija teabe esitamist hiljem (ls 2). Kuigi seaduse sõnastusest seda otseselt ei nähtu, peab hankija ka sellise nõude sätestama RHAD-s – vt ka RHS § 77 lg 4 p 6. Seega on rakendusüksuse hinnangul hankija poolt seatud tingimus, et kontrollitakse ainult esimese ringi alltöövõtjaid, kui hankelepingu maht ületab 10%, vastuolus RHS põhimõttega, kuna RHS ei näe ette vaid hankelepingu täitmisel üle 10% ehitustööde mahust alltöövõtjate kontrollimist. Toetuse saaja ei ole esitanud rakendusüksusele tõendeid, mis kinnitaksid kõrvaldamise aluste kontrollikohustuse nõuetekohast täitmist (nt riigihangete registris alates 01.08.2019 kasutusele võetud lahendus, mis alltöövõtjate kontrollimisel säilitab ka kontrolljälje). Riigihanke nr 218732 objekti nõupidamise protokollides toodud lause „Kõik alltöövõtjad tuleb ennem tööle asumist Tellijaga kooskõlastada“ ei tõenda, et alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli reaalselt teostati. Samuti ei ole toetuse saaja esitanud rakendusüksusele tõendeid, et ta oleks alltöövõtjate maksuvõlast teada saamisel alltöövõtjad hankemenetlusest eemaldanud, ega ka tõendid selle kohta, et ta oleks andnud alltöövõtjatele RHS § 95 lg-s 6 sätestatud tähtaja maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. RHS § 122 lõigete 5 ja 7 eiramise tulemusena on hankija rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et hankija ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda, nt andes kellelegi rohkem teavet, jätta eksimust arvestamata, pidada valikuliselt läbirääkimisi. Võib esineda oht, et pakkuja on saanud konkreetses hankes eelise kasutades alltöövõtjaid, kes tegelikult ei tohiks esinenud maksuvõlgade tõttu RHS-i kohaselt alltöövõttu pakkuda. Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on eksitanud pakkujaid, lubades hankelepingu täitmisel osaleda ettevõtetel, kellel võivad esinevad kõrvaldamise alused RHS-i mõistes, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale soodsama olukorra. Isegi kui hankija eksimus pole olnud tahtlik, ei muuda see olematuks RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud põhimõtete rikkumist, niisamuti maksuvõlaga alltöövõtja aktsepteerimise fakti. Käesoleval juhul ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankija aktsepteerib hankelepingu täitmisel alltöövõtjaid, kellel esinevad maksuvõlad. Rakendusüksuse hinnangul ei ole rikkumise seisukohalt vahet, kas RHS §-s 95 nimetatud kõrvaldamise aluste kontroll viidi puudulikult ja mittekvaliteetselt läbi hankija hooletuse, teadmatuse või suure halduskoormuse tõttu. Riigihangete üldpõhimõtete järgi peab hankija suutma ette planeerida hankemenetluse õiguspärast läbiviimist ja sellega kaasneda võivaid ohte ja riske, samuti tagama hankemenetluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning hilisemal hankelepingu täitmisel hankijale kohalduva hoolsuskohustuse. Isegi olukorras, kus toetuse saaja on mingi RHS- ist tuleneva hankija kohustuse täitmise delegeerinud kolmandale isikule, ei vabasta see teda kohustuse täitmata jätmise korral vastutusest. 2.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui hankija on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb §-des 22-227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Rakendusüksuse hinnangul ei ole otsuses punktis 2.1-2.3 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra ning peab põhjendatuks käesoleva rikkumise alusel vähendada tekkinud abikõlblikku kulu 10 protsendi võrra. Rakendusüksuse hinnangul on iga konkreetse riigihanke ning selles esineva RHS-i rikkumise asjaolusid arvesse võttes proportsionaalne rakendada kõrgeimat 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra juhul, kui on leidnud tõendamist, et etteheidetava rikkumise puudumise korral oleks riigihanke tulemused olnud tõestatult teistsugused. 10-protsendilise määra rakendamine on proportsionaalne ja õiglane juhul, kui riigihanke teistsugune tulemus ei ole küll faktiliselt kinnitust leidnud, ent selle esinemise võimalikkus on tõenäoline, ning 5- ja 2- protsendilist määra, kui rikkumise raskus ja ulatus ei ole suur ning hanke teistsugune tulemus pigem vähetõenäoline. Käesoleva rikkumise asjaolusid arvestades ei ole kindlasti proportsionaalne rakendada kõige rangemat, 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuigi toetuse saaja ei ole täitnud oma kohust kontrollida alltöövõtjaid, nähtub toetuse saaja selgitustest, et hankemenetlus oli mahukas ning kõikide alltöövõtjate kontrollimine ei tundu mõistlik ja on koormav hankijale. Järelikult võib eeldada, et toetuse saaja ei jätnud RHS-i nõuded järgimata pahatahtlikult. Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust otsuse punktis 2.1-2.3 kirjeldatud rikkumise osas rakendada 10% protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra. Tegemist on hanke tulemusi eelduslikult mõjutanud rikkumisega, mistõttu ei ole võimalik kohaldada viie ega kahe protsendist finantskorrektsiooni määra. Juhul kui hankija oleks korrektselt lähtunud RHS § 95 lg 1 punktis 4 sätestatust, oleks alltöövõtjateks osaliselt osutunud tõenäoliselt hoopis teised ettevõtted, kellel maksuvõlg puudus. Samuti võinuks hanke tulemused olla teistsugused, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankija aktsepteerib hankelepingu täitmisel alltöövõtjaid, kellel esinevad kõrvaldamise alused. Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.4. 3. Riigihanke nr 218732 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja summad Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Riigihankes nr 218732 on tuvastatud kaks rahalise mõjuga RHS-i rikkumist, millest mõlema rikkumise eest on finantskorrektsiooni määr 10%. Seega jääb kohaldatavaks finantskorrektsiooni määraks 10%. 4. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 218732 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikke kulusid kajastanud KD tunnustega 7-18 tegevuse nr 3 „Ehitamine“ raames abikõlblikus summas kokku 3 093 031,19 eurot käibemaksuga. Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ühendmääruse § 223 lõike 1 punktist 2 ja lõike 2 punktist 2 ning § 228 loeb rakendusüksus riigihanke nr 218732 seotud kuludest kokku mitteabikõlblikuks 309 303,13 eurot ehk 10 protsenti (3 093 031,19 * 10%), millest Euroopa regionaalarengufondi toetus moodustab 164 060,74 eurot ja omafinantseering 145 242,39 eurot. Toetuse saajale on KD 7-17 alusel tasutud abikõlblikus summas kokku 2 882 067,32 eurot, millest rakendusüksus loeb mitteabikõlblikuks 288 206,74 eurot, millest moodustab Euroopa regionaalarengu fondi toetus 152 870,78 eurot ja omafinantseering 135 335,96 eurot. Lähtuvalt otsuse punktis 2.4 tuleb toetuse saajal tagasi maksta 152 870,78 eurot. Toetuse saaja on esitanud KD 18 abikõlblikus summas 210 963,87 eurot, millest rakendusüksus loeb mitteabikõlblikuks 21 096,39 eurot, millest moodustab Euroopa regionaalarengu fondi toetus 11 189,96 eurot ja omafinantseering 9 906,43 eurot. STS § 48 lõike 3 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Tulenevalt toetuse saaja nõusolekust tasaarveldab rakendusüksus KD 18 arvelt KD 7-17 loetud mitteabikõlbliku toetuse osa. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas rahandusministri 22.02.2017 otsusega nr 006 kinnitatud toetuse rahuldamise otsuse resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. Juhul kui toetuse saaja esitab tulevikus täiendavalt hüvitamiseks riigihanke nr 218732 alusel tekkinud kulusid, siis lähtudes otsusest ning ühendmääruse § 223 lõike 1 punktist 2 ja lõike 2 punktist 2 ning § 228 loeb rakendusüksus riigihankega nr 218732 seotud kuludest 10% mitteabikõlblikuks, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. 5. Toetuse saaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 09.08.2023 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 23.08.2023. Toetuse saaja palvel pikendati kuni 15.09.2023 finantskorrektsiooni otsusele seisukohtade andmise tähtaega. 15.09.2023 esitas toetuse saaja vastuväited otsuse eelnõule, mis suuremalt osalt kattuvad juba järelevalvemenetluse käigus saadud seisukohtadega. Kokkuvõtvalt leiab toetuse saaja, et hankija sätestatud tingimus ei olnud piirav ning kõikide alltöövõtjate sh alltöövõtjate alltöövõtjaid kontrollida oleks ebamõislikult koormav. Menetlusökonoomika seisukohalt rakendusüksus toetuse saaja vastuväiteid täies mahus eraldi kordama ei hakka. Täiendavalt on toetuse saaja 15.09.2023 vastuväite esimese rikkumise episoodi osas välja toonud, et: „[R]rakendusüksuse õiguslik põhjendus tugineb ainult RHS § ehk riigihangete korraldamise üldpõhimõtetele, mis tähendab, et ühtegi sisulist RHS rikkumist ei tuvastatud. Esiteks on riigihanke nr 218732 hanke alusdokumendina esitatud Lepingu projekt „RH 218732 HD Lisa 2 Lepingu projekt“ (edaspidi Lepingu projekt). Sõna projekt tähendab juba iseenesest, et seda on võimalik muuta, vastavalt olukorrale. Teiseks, ei ole tegemist lepingus sätestatud tingimusega vaid ehitustööde töövõtulepingu tüüptingimustega. Vastavalt võlaõigusseadusele on tüüptingimus, mis on teisele lepingupoolele ebamõistlikult kahjustav, on tühine. Kolmandaks. Vaidlusalune garantiikiri tuleks esitada 2 aastat pärast hankemenetlust. Ehitustööde järgse garantiikohustuse täitmise tagatis ei mõjuta kuidagi pakkumuse tegemist ehk esmalt tuleb hankemenetluses edu saavuta, seejärel ehitustöö teostada ja alles pärast seda on aeg garantiikohustuse täitmise tagatisest rääkida. Neljandaks. Garantiikirja esitamise asemel on võimalik garantiisumma deponeerida tellija arvele. Viiendaks. Lepingut on poolte kokkuleppel võimalik igal ajal muuta. Kuuendaks. Viimase 15 aasta jooksul ei ole väidetavad välispakkujad tervisekeskuste ehituse riigihankemenetlustes osalenud.“. Rakendusüksus selgitab täiendavalt, et seadusandaja on ette näinud ka RHS § 3 rikkumiste esinemise korral võimaluse kohaldada finantskorrektsiooni. Nii nagu rakendusüksus on antud otsuse punktis 1.3 selgitanud, siis hankija on kohustatud järgima RHS § 3 punkti 2 - et koheldaks kõiki isikud võrdselt. Käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lg 1 punktis 2 toodud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis piirab konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu. Sama paragrahvi lõike 2 punkt 2 võimaldab finantskorrektsiooni määra alandada 10 protsendile, kui riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitasid mitu ettevõtjat. Seega on sisuline riigihangete seaduse rikkumine toimunud. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande paragrahv 3 kommentaar 2 kohaselt: “Paragrahvi eesmärk on tõsta esile riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, millest hankijad peavad riigihangetega seoses juhinduma, ning rõhutada riigihangete aspekte, mille juures on oluline pidada silmas üldpõhimõtteid.“. Kommentaar 12 selgitab, et: „Riigihanke piirmäära ületavate hangete puhul on vastata lihtsam, sest riigihanke korraldamise üksikasjalikud reeglid ongi loodud üldpõhimõtete järgimiseks. ELTL ja hankedirektiividega kooskõlas olevate RHS sätete nõuetekohase täitmisega on ühtlasi järgitud üldpõhimõtteid.“. Kommentaar 20 selgitab: „Kuigi üldpõhimõtteid tuleb hankijal järgida mitte üksnes riigihanke menetluse käigus, vaid ka nii hankelepingu sõlmimise eel kui ka järel, /…/.“ Tuginedes eeltoodule on rakendusüksus seisukohal, et RHS rikkumine esineb olenemata sellest, et aluseks on vaid RHS § 3 ehk üldpõhimõtete mittejärgimine. Rakendusüksus selgitab, et pelgalt sõna „projekt“ kasutamine ei tohiks anda võimalust muuta lepingut vastavalt äranägemisele ja ajale. Hanget ette valmistades peab hankija suutma koostama enda vajadusi täitvad dokumendid, ka hankelepingu projekti. Rakendusüksusele jääb arusaamatuks toetuse saaja väide, et kui tegemist on ehitustööde töövõtulepingu tüüptingimusega, mis on tühine vastavalt võlaõigusseadusele, siis miks hankija on sellise tingimuse üleüldse hankesse seadnud. 15.09.2023 vastuväites on toetuse saaja selgitanud, et garantiikohustuse täitmise tagatis tuleks esitada 2 aastat pärast hankemenetlust. Rakendusüksuse hinnangul ei muuda antud asjaolu rikkumise olemust, kuna tingimus oli nähtav kõigile potentsiaalsetele ettevõtjatele, kes võisid pakkumust esitada ja kuna tingimus oli piirava iseloomuga, siis võisid jätta osad ettevõtjad, sh välispakkujad pakkumuse esitamata. Rakendusüksus möönab, et 16 kuulise (hankelepingu kohaselt oli täitmise tähtajaks märgitud 01.11.2021) hankelepingu täitmise ajal võis edukas pakkuja saada piirkondliku krediidiasutuse või kindlustusandja garantiikirja, kuid tingimus võis heidutada juba pakkumuse esitamist. Seega, rakendusüksus on jätkuvalt seisukohal, et tegemist on piirava tingimusega ning seetõttu võib olla võimalus, et Euroopa Liidu vahendeid pole säästlikult kasutatud, kuna pole teada, kas mõni välispakkuja jättis pakkumuse esitamata. Toetuse saaja väite kuus kohaselt, et 15 aasta jooksul pole välispakkujaid tervisekeskuste ehituse riigihangetes osalenud on tõendamata, kuna ei ole esitatud vastavaid analüüse. Toetuse saaja on veel oma vastuväites selgitanud, et garantiikirja asemel oli võimalik deponeerida garantiisumma tellija arvele. Rakendusüksuse hinnangul on pakkujale garantiisumma deponeerimine oluliselt koormavam, kui kindlustusandja või krediidiasutuse garantiikirja esitamine, kuna garantiisumma deponeerimisel ei saa pakkuja rahasummat kasutada. Alltöövõtjate kontrollikohustuse eiramise osas on toetuse saaja seisukohal, et kontroll on teostatud vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatule ja ehitustööde protokollides kooskõlastused olemas ning kõikide alltöövõtjate kontrollimine oleks toetuse saajale ebamõistlikult koormav. Toetuse saaja on seisukohal, et toimis vastavalt alltöövõtjate kontrollimise tingimusele – „Pakkuja esitab info oluliste alltöövõtjate kohta, kelle maht hankelepingu täitmisel ületab 10% ehitustööde mahust“. Lisaks viitab toetuse saaja, et RTK on tingimuse kooskõlastanud. Hankemenetluse ajal kehtinud seaduse ja regulatsioonidega ei ole nimetatud tingimus vastuolus. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja vastuväitega. Ainuüksi põhjendusel, et hankijale on koormav kõiki alltöövõtjaid kontrollida ei anna õigust eirata riigihangete seaduses sätestatud kontrollikohustust. Toetuse saaja poolt esitatud alltöövõtjate nimekirjast selgub, et kõik alltöövõtjad ei asunud üheaegselt tööle, seega põhjendus, et hankijale on koormav kõikide alltöövõtjate osas kontroll teostada, on põhjendamatu. Selgitame, et kui riigihanke alusdokumentide alltöövõtjate kontrollimise tingimus ei vasta riigihangete seaduses sätestatule, siis on tingimus iseenesest vastuolus riigihangete seadusega. Kokkuvõtvalt, analüüsinud toetuse saaja vastuväiteid finantskorrektsiooni eelnõule, ei anna alust finantskorrektsioonist loobumisele. 6. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Kopli esmatasandi tervisekeskuse rajamine“ raames mitteabikõlblikuks kokku 309 303,13 eurot, millest Euroopa regionaalarengufondi toetus moodustab 164 060,74 eurot ja omafinantseering 145 242,39 eurot; 2. nõuda toetuse saajalt tagasi KD tunnustega 7-17 alusel välja makstud toetus summas 152 870,78 eurot; 3. vähendada KD tunnusega 18 riigihankega nr 218732 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra ehk kokku summas 21 096,39 eurot; 4. tasaarveldada käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 2 alusel tagasinõutav summa KD tunnusega 18 arvelt, vähendades väljamakstavat toetust summas 152 870,78 eurot; 5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 3 „Ehitamine“ mitteabikõlbliku kulu 152 870,78 euro võrra; 6. vähendada järgnevates kuludokumentides otsuse punkti 1-4 alusel riigihankega nr 218732 hüvitamiseks esitatud kulusid 10% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Otsuse vaidlustamine Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Merike Kraam 6632027 [email protected]