Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Haapsalu Linnavalitsus [email protected] Posti tn 34 28.09.2023 nr 11.4-5/23/1185 90504, Lääne maakond, Haapsalu linn Registrikood: 75012802 Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus)1 teeb meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine” raames finantskorrektsiooni otsuse Haapsalu Linnavalitsuse (edaspidi toetuse saaja või hankija) projektile nr 2014-2020.1.04.18-0140 „Haapsalu linna koolivõrgu korrastamine (II etapp) ja Haapsalu Linna Algkooli hoone renoveerimine“ (edaspidi projekt). Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 237454 „Haapsalu Linna Algkoolile sisutuse ostmine“ (edaspidi hange nr 237454) ja riigihanke nr 239148 „Haapsalu Linna Algkooli saali heli-, valguse- ja lavaseadmete tarne ja paigaldus“ (edaspidi hange nr 239148) kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole hangete läbiviimisel järginud riigihangete seaduses 2 (edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumistega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks kokku 58 585,78 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus3) § 22 lg 9 p 3, lg 11 p-d 11 ja 19, lg 14 ning haridus- ja teadusministri 26.11.2015 määruse nr 50 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetme määrus) § 32, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) nr 9-16 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Hankes nr 237454 tuvastatud rikkumised Toetuse saaja viis 07.06.2021 avatud hankemenetlusena läbi kaheosalise hanke nr 237454, mille tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujatega järgmised hankelepingud: 1 Alates 01.04.2020. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutuse Innove asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri. 2 Käesolevas otsuses rakendatakse hangete nr 237454 ja 239148 läbiviimise ajal kehtinud riigihangete seaduse 15.07.2020 jõustunud redaktsiooni. 3 Rikkumistele kohaldatakse ühendmääruse kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsiooni, kuivõrd projekti toetustaotlus rahuldati enne 09.10.2020.  a) hanke osas 1 „Hanke osa nr 1 koolimööbel“ (edaspidi osa 1) esitati viis pakkumust, edukaks tunnistatud pakkujaga OÜ TERITAJA sõlmiti 30.07.2021 hankeleping nr 6- 2/2/21-13 maksumusega 137 211,45 eurot. b) hanke osas 2 „Hanke osa nr 2 kooli seadmed ja inventar“ (edaspidi osa 2) esitati kaks pakkumust, edukaks tunnistatud pakkujaga Hammerjack OÜ sõlmiti 30.07.2021 hankeleping nr 6-2/2/21-8 maksumusega 48 217,39 eurot. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Haapsalu Linnavalitsus, kes on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 punkti 2 tähenduses ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS- s sätestatud korda. Rakendusüksus tuvastas hanke nr 237454 kontrollimisel järgmised RHS-i rikkumised: 1) hankija on kehtestanud pakkumuste esitamiseks RHS-is lubatust lühema tähtaja; 2) hanke osades 1 ja 2 on selgituste alusel muudetud riigihanke alusdokumente (edaspidi ka RHAD) ning tunnistatud vastavaks ja edukaks RHAD-le mittevastavad pakkumused. Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi ühes finantskorrektsiooni kohaldamisega alapunktides 1.1-1.3. 1.1. Hankija on kehtestanud hankes nr 237454 pakkumuste esitamiseks RHS-is lubatust lühema tähtaja 1.1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused Riigihangete registri põhjal avaldati avatud hankemenetlusena läbiviidud hanke nr 237454 hanketeade 07.06.2021 ning pakkumuste esitamise tähtajaks oli märgitud 22.06.2021 kell 10:00. Seega oli pakkumuse esitamise tähtajaks 14 päeva, mis on väiksem RHS § 93 lg 1 punktis 1 sätestatud minimaalsest 15 päeva pikkusest tähtajast. Toetuse saaja esitas 09.01.2023 järgmise selgituse: „Hankija püüdis pakkumuste esitamise tähtpäeva määrata kindlasti õigesti, et mitte eksida päevade arvuga. Lühema nõutud päevade arvu juures annab register tavaliselt teate, et hanketeadet ei saa esitada kuna pakkumuse esitamise tähtpäevani on päevade arv nõutust väiksem.“ Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid. Kehtestades RHS-is lubatust lühema pakkumuste esitamise tähtaja, on toetuse saaja rikkunud RHS § 93 lg 1 punkti 1 ning § 3 punktides 3 ja 5 sätestatud üldpõhimõtteid. 1.1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud riigihanke korraldamisel järgima riigihangete üldpõhimõtteid, sh punkti 3 kohaselt tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel ja punkti 5 kohaselt muuhulgas viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Vastavalt RHS § 93 lg 1 punktile 1 ei või avatud hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja kogu hankemenetluse teabevahetus toimub elektrooniliselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 135 lõike 1 kohaselt hakkab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. TsÜS § 136 lõike 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. Seega, arvestades hanke nr 237454 hanketeate avaldamise kuupäeva s.o 07.06.2021, sai kõige varasem tähtaeg pakkumuste esitamiseks olla 23.06.2021. Kuivõrd pakkumuste esitamise tähtajaks on toetuse saaja määranud 22.06.2021 kell 10:00 ehk jätnud pakkumuste esitamiseks 15 päeva asemel 14 päeva ja 10 tundi, siis on toetuse saaja andnud pakkumuste esitamiseks vähem aega, kui on seaduses sätestatud miinimum (15 päeva). Eirates seaduses sätestatud minimaalse pakkumuste esitamise tähtaja andmise kohustust, rikkus toetuse saaja lisaks konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja rahaliste vahendite säästliku ning otstarbeka kasutamise põhimõtet. Käesoleval juhul lühendas toetuse saaja pakkumuste esitamise tähtaega ühe päeva võrra. Sellise tegevuse tulemusena on toetuse saaja välistanud nende pakkujate hankes osalemise, kellel ei olnud võimalik lühendatud aja jooksul oma pakkumust esitada, kuid kes oleksid pakkunud madalamat hinda. Võttes arvesse, et lühem tähtaeg võis mõjutada potentsiaalsete pakkujate otsust hankes nr 237454 (osades 1 ja/või 2) osaleda, ei saa välistada vastavast rikkumisest tulenevat kahju Euroopa Liidu struktuurifondidele. Vastuseks toetuse saajale märgib rakendusüksus, et teadaoleva informatsiooni kohaselt ei teavita riigihangete register, kui sisestatud on nö vale kuupäev, mis ei vasta RHS § 93 lg 1 punktis 1 toodud tähtaja nõudele. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 93 lg 1 punkti 1 ning RHS § 3 punktides 3 ja 5 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, mistõttu ei ole toetuse saaja täitnud STS § 26 lõikest 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke osades 1 ja 2 pakkujate ring ning tulemused, sh edukaks tunnistatud pakkuja ja hankelepingu maksumus, kui hankija oleks hankes nr 237454 sätestanud RHS-s sätestatud 15 päevase pakkumuste esitamise tähtaja. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 9 punktis 3 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg on nõutust väiksem kui 30% RHS-st nimetatud tähtajast, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti, kuid sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 2-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul on käesoleval juhul proportsionaalne ja põhjendatud 5% finantskorrektsiooni määra rakendamine. Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et toetuse saaja on hankes nr 237454 kehtestanud RHS-s lubatust lühema pakkumuste esitamise tähtaja, mille tulemusena ei ole olnud täielikult tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine ja sellest lähtuvalt ka vahendite säästlik kasutus. Rakendusüksus arvestab finantskorrektsiooni määra suuruse kaalutlemisel, et hankes kehtestatud pakkumuste esitamise tähtaeg oli RHS § 93 lg 1 punktist 1 nõutud tähtajast lühem 1 päeva võrra ehk ligikaudu 7%4. Samuti arvestab rakendusüksus, et hankes esitati vastavalt osas 1 viis pakkumust ja osas 2 kaks pakkumust, mistõttu võib asuda seisukohale, et tagatud oli pakkujate paljusus. Samas võis osa potentsiaalsetest pakkujatest lühema pakkumuste esitamise tähtaja tõttu jätta oma pakkumuse esitamata. Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksuse hinnangul proportsionaalne ja põhjendatud rakendada korrektsiooni 5%-lises määras. Rakendusüksus selgitab, et 5%-lisest korrektsioonist väiksema määra rakendamist saab pidada põhjendatuks juhul, kui tegemist oleks väheolulise ja formaalse rikkumisega, millel on pigem teoreetilist finantsmõju omav tagajärg ja mis eelduslikult ei saanud mõjutada potentsiaalset pakkujate ringi ega hankemenetluse reaalseid tulemusi. Viimast aga käesoleva rikkumise puhul eeldada ei saa, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikul oleks olnud aega vastavalt RHS-s sätestatule. Madalamat finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr С(2019) 34525 punkti 2.1 alapunktile 4 tuleb olukorras, kus pakkumuste esitamise miinimumtähtaegadest ei ole kinni peetud ning tähtaja lühendamine on olnud vähem kui 30%, kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni määra. Seega ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et rakendatav finantskorrektsiooni määr peaks 5 protsendist veelgi madalam olema. 1.2. Hanke osades 1 ja 2 on selgituste alusel muudetud RHAD-i ning tunnistatud vastavaks ja edukaks RHAD-le mittevastavad pakkumused 1.2.1. Rikkumise asjaolud 1.2.1.1. Hanke osades 1 ja 2 selgituste alusel RHAD-i muutmine Hankemenetluse läbiviimise ajal, enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist, esitasid hankest huvitatud ettevõtjad toetuse saajale riigihangete registri (edaspidi ka RHR) kaudu küsimusi hanke nr 237454 alusdokumentide kohta. Rakendusüksus tuvastas, et seitsmele hanke nr 237454 osadega 1 ja 2 seotud küsimusele vastates on toetuse saaja andnud hankest huvitatud ettevõtjatele ostetavate toodete kohta uut informatsiooni mida RHAD ei sisaldanud, minnes sellega vastuollu tehnilises kirjelduses toodetele esitatud tingimustega. Hankija selgitused sõnumitele sisaldavad uut teavet ning muudetud RHAD kättesaadavaks tegemisest pakkumuse esitamise tähtajani jäi vähem kui RHS § 93 lg 1 punktis 1 sätestatud poolest tähtajast, mistõttu oleks hankija lähtudes RHS § 82 lõikest 1 pidanud pikendama ka pakkumuste esitamise tähtaega (vt täpsemalt Lisa 1). RHS § 46 lõike 3 kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Vastavalt RHS § 82 lõikele 1 peab hankija riigihanke alusdokumentide muutmise korral pikendama pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registrile esitamisest arvates, või kui hanketeadet ei muudeta, muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks see tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast käesoleva seaduse §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast. 4 Isegi kui vaadelda lubatust lühemat tähtaega tundides (s.o 14 h), siis oli pakkumuste esitamise tähtaeg RHS-s lubatust lühem ligikaudu 4% 5 Euroopa Komisjoni otsus, 14.05.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks. Euroopa Komisjoni suunistes toodud finantskorrektsiooni määrad on ülevõetud ka ühendmääruse 09.10.2020 kehtima hakanud redaktsiooniga. Sellega on toetuse saaja rikkunud RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi selgitused ega selgitamist võimaldavad dokumendid muuta riigihanke alusdokumente ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid. Ühtlasi ei ole hankija tulenevalt RHS § 82 lõikest 1 pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega. 1.2.1.2. Hanke osades 1 ja 2 RHAD-le mittevastavate pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine Vastavalt hanke nr 237454 RHAD-i „Lisa 1 tehniline kirjeldus“ (edaspidi Tehniline kirjeldus) punktile 3.1.6. on hanke raames ostetavate asjade üksikosade tehnilised andmed tehnilisele kirjeldusele lisatud spetsifikatsioonides hanke osale 1 ja 2. Nimetatud vormides on välja toodud hangitavate toodete nimetus, funktsioon, mõõdud, kirjeldus, viimistlus, tootja, pilt. Lisatud on lisa 1 „HLA Koolimööbli spetsifikatsioon hanke osale nr 1“ ja lisa 2 „HLA seadmete ja inventari spetsifikatsioon hanke osale nr 2“, milledes on hankija lisamärge „kirjelduses toodud viited konkreetsetele näidistoodetele palume lugeda täiendatuks märkega «või sellega samaväärne»; konkreetselt nimetatud tooted võib pakkuja asendada tehniliselt, esteetiliselt ning funktsionaalselt samaväärse tootega.“ Tehnilise kirjelduse punkti 6.1. kohaselt on lubatud pakkuda asju, mis on kõikide teadaolevate näitajate poolest samaväärsed s.t vastavad nõutud tehnilistele, funktsionaalsetele ja esteetilistele tingimustele. Pakutavad asjad peavad vastama tehnilises kirjelduses ja sellele lisatud asjade spetsifikatsioonides toodud kirjeldusele. Juhul kui dokumentatsioonis on nimetatud kindlat standardit, ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu, tootmisviisi jm, siis laieneb neile märge „või sellega samaväärne“. Samaväärsuse hindamisel lähtub Hankija eelkõige toodete funktsionaalsusest ja disainist, seejärel mõõtmetest ja materjalidest. Tehnilise kirjelduse punkti 6.2 kohaselt on pakkuja kohustatud pakkumuses esitatavate dokumentide abil tõendama, et tema poolt pakutavad asjad täidavad kõik tehnilises kirjelduses esitatud tehnilised, funktsionaalsed ja esteetilised nõuded. Pakkuja peab pakutava asja kirjelduses esitama muuhulgas pakutava asja ja kasutatava materjali, tootja ning mudeli nimetuse ja pakutava toote pildi. Pakkuja peab tagama kõikide pakutavate asjade konstruktsiooni tugevuse ja kasutatavate materjalide vastavuse Hankija poolt esitatud kirjeldusele. Tehnilise kirjelduse punkti 6.3 kohaselt kontrollib Hankija pakkumuses esitatud dokumentide alusel pakkumuste vastavuse hindamisel pakutavate asjade samaväärsust. Tootealternatiivide samaväärsuse hindamise aluseks on asjade spetsifikatsioonides esitatud asja välimuse (kuju, materjalid, viimistlus jne), mõõtude ja funktsionaalsuse kirjeldus. Toote kuni kahe nõutud parameetri mittevastavuse esinemisel on hankijal õigus kogu pakkumus tagasi lükata. Hanke nr 237454 osa 1 eduka pakkuja pakkumus sisaldab nelja toodet, millel esinesid parameetrite mittevastavused (igal tootel 2-4 mittevastavust). Pakutud on teistsuguste mõõtudega toodet, kui RHAD-is nõutud, seega ei vasta toode RHAD-is kehtestatud tingimustele. Mitteedukate pakkujate pakkumused vastasid RHAD-s kehtestatud tingimustele. Hanke nr 237454 osa 2 eduka pakkuja pakkumus sisaldab viis toodet, millel esinesid parameetrite mittevastavused (igal tootel 1-5 mittevastavust). Mitteedukas pakkuja pakkumus vastas RHAD-s kehtestatud tingimustele. Rakendusüksus tuvastas, et RHS § 46 lõike 3 rikkumine viis omakorda selleni, et toetuse saaja kohaldas tehnilist kirjeldust valesti ja lähtus pakkumuste vastavuse kontrollimisel enda selgitustest, mitte RHAD-ist. Sellest tulenevalt on hankija tunnistanud hanke osades 1 ja 2 vastavaks pakkumused, mis ei vastanud kehtiva RHAD-i tingimustele. Seetõttu oleks nimetatud pakkumused tulnud RHS § 114 lõike 1 ja lõike 2 esimese lause alusel tagasi lükata (vt täpsemalt Lisa 2). Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et tunnistades vastavaks ja edukaks pakkumused, mis ei vastanud RHAD-le, on toetuse saaja rikkunud lisaks punktis 1.2.1.1 väljatoodule ka RHS § 114 lõiget 1 ja lõiget 2.  1.2.2. Toetuse saaja seisukoht Toetuse saaja vastas 09.01.2023 e-kirjas küsimusele, miks ei ole kinni peetud RHS § 82 lõikes 1 toodud kohustusest ja RHAD muutmise korral ei ole pakkumuste esitamise tähtaega pikendatud, järgmiselt: „Sõnum ID 597867: Hankija täpsustas selgitusega riiulite tasapindade arvu. Ka toodete spetsifikatsiooni lisatud pildilt pidi Pakkuja aru saama, et Hankija soovis tasapindadega riiuleid ning see ei saanud olla Pakkujale uueks infoks. Hankija ei muutnud selgituses riiulite etteantud mõõte ega arvu; Sõnum 597895: selgitusega Hankija täpsustas, et sahtlibokside materjalina võib kasutada laminaadi asemel melamiini, mis leiab mööbli valmistamisel rohkem kasutust ja on ka suuremas valikus saadaval ning on laminaadist odavam. Selgitusega Hankija lihtsustas toote valmistamise materjali ning ei teinud Pakkujatele pakkumuse tegemist võimatuks, keerulisemaks ega aeganõudvamaks; Sõnum 597901: Pakkujatel on õigus pakkuda samaväärseid asju, seega samaväärsed asjad ei pruugi millimeetri pealt klappida näidisasja mõõtudega. Tavapraktikas antakse samaväärse toote pakkumisel ette mõõtude või tehniliste parameetrite tolerants mis suurusjärgus võivad pakutavad samaväärsed tooted erineda näidistoodetest, kuid tehnilised omadused ja funktsionaalsus peab samaks jääma; Sõnum 598295: Selgitusega Hankija täpsustas koolilaua metalljalgade materjali profiile, mis ei muutnud asja mõõte ja funktsiooni vaid laiendas pakkujate võimalusi pakkumust koostada; Sõnum 598475: vastuse koostamisel konsulteeris Hankija tehnoloogia õpetajaga, kes andis teada, et seadmete mootorite võimsuse juures võib pakkuda tolerantsi kuni 30% näidistootest, kas siis üles- või allapoole. Samuti võis pakkuda mõlema pingega seadmeid. Arvestades pakkumuse koostamise hetkel olnud turuolukorda Hankija laiendas pakutavate samaväärsete toodete valikut; Sõnum 598966 vastusega Hankija ei muutnud pakutava toote mõõte, kuid lubas lisaks puitjalgadele pakkuda ka metalljalgadel tislerilaudu. Hankija on seisukohal, et eelpool nimetatud täpsustavad selgitused ei sisaldanud uut teavet, milleta ei olnud pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu.“ Toetuse saaja lisab 19.01.2023 saadetud e-kirjas, et ta eeldas, et RHR § 46 lg 3 alusel esitatud selgitused on kättesaadavad kõikidele hankest huvitatud isikutele ning arvestavad sellega oma esitatud pakkumuses. Lisaks vastas toetuse saaja 09.01.2023 e-kirjas küsimusele, millistel alustel on hankija osa 1 toote „OM_2-2 kontoritool“ tehniliste näitajate poolest vastavaks tunnistanud: „Hankija arvestas toote vastavaks tunnistamisel hanke selgitustes lubatud tolerantsiga.“ ja 19.01.2023: „Hankija eeldas, et hanke käigus antud selgitused ei ole RHAD-d muutvad ning pakkumuste vastavuse hindamisel võib sellest lähtuda.“ Lisaks vastas toetuse saaja 09.01.2023 e-kirjas küsimusele, millistel alustel on hankija osa 2 toote „rihthöövel-paksusmasin“ tehniliste näitajate poolest vastavaks tunnistanud; kuidas on hankija hinnanud sisuliselt pakkumuses toodud toodete „lintsaag“ ja „Lint- ja ketaslihvmasin“ vastavust RHAD-s toodule, järgmiselt: „ Hankija arvestas ülalnimetatud toodete vastavaks tunnistamisel hanke selgitustes lubatud tolerantsidega.“ ning 19.01.2023 osa 2 toodete „rihthöövel- paksusmasin“, ketassaepink“, „lintsaag“, „lint- ja ketaslihvmasin“ ja „jõhvsaag“ osas järgmist: „Hankija eeldas, et hanke käigus antud selgitused ei ole RHAD-d muutvad ning pakkumuste vastavuse hindamisel võib sellest lähtuda.“ 19.01.2023 saadetud e-kirjas selgitas toetuse saaja sõnumite ID 597901, 598295, 598475, 598966 osas järgmiselt: „Hankija eeldas, et RHR § 46 lg 3 alusel esitatud selgitused on kättesaadavad kõikidele hankest huvitatud isikutele ning arvestavad sellega oma esitatud pakkumuses.“  1.2.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel mh läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning punkti 2 järgi peab hankija võrdselt kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi riigihankest huvitatud ettevõtjale teiste isikutega võrreldes soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse kõiki isikuid ühtemoodi. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 nimetatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 46 lõikes 3 ja § 114 lõigete 1 ja 2 nõudeid. Seega ei ole toetuse saaja täitnud STS § 26 lõikest 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i. Täpsem seisukoht ja õiguslik põhjendus on käsitletud alapunktides 1.2.3.1.-1.2.3.2. 1.2.3.1. RHS § 46 lg 3 ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumine RHS § 46 lõige 3 sätestab, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Rakendusüksus tuvastas, et hankija on hanke nr 237454 osade 1 ja 2 alusdokumentidega seotud seitsmele küsimusele vastates andnud RHS § 46 lõikega 3 vastuolus olevat uut teavet, mis ei sisaldunud RHAD-s. Toetuse saaja RHS § 46 lõikega 3 vastuolus olevad selgitused on hanke osade kaupa järgmised: a) hanke osa 1 – kokku neli küsimust 8 toote osas ja üks üldine küsimus (ID 597724, 597810, 597867, 597901, 598295); b) hanke osa 2 – kokku kaks küsimust 5 toote osas (ID 598475, 598966); Toetuse saaja antud selgitused ja nendega seotud hangitavate asjade tehnilised kirjeldused on välja toodud otsuse lisas 1. Seega on toetuse saaja nimetatud selgitustega andnud uut informatsiooni, mida RHAD ei sisaldanud ning ilma milleta ei ole pakkumuse esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused RHAD-le mittevastavaks või muutuks nende sisu, kui pakkujad oleksid antud vastustest lähtunud. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja rikkus RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi hankija selgituste alusel RHAD-i muuta. Kui hankijale sobisid ka teistsuguse materjali, mõõtmete või omadustega tooted, siis oleks ta pidanud sellise võimaluse ka RHAD-s kehtestama. Kuivõrd hankija ei ole lähtuvalt antud selgitustest hanke osade 1 ja 2 tehnilist kirjeldust muutnud, on see algses sõnastuses jätkuvalt kehtiv ja selles toodud tingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale endale. Tallinna Halduskohtu 22.06.2016 otsuses haldusasjas nr 3-16-874 on loetud äärmiselt oluliseks, et hanketingimuses sätestatut mõistetaks võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused oleksid välistatud. RHS § 46 lõike 3 esimesest lausest tulenevalt peab hankija huvitatud isikute küsimustele vastamisel igakordselt kaaluma, kas tema poolt edastatav informatsioon sisaldus RHAD-s või edastab hankija oma selgitustega uut ja täiendavat informatsiooni, mis võib juba esitatud pakkumuste sisu muuta. Hankija peab selgituste andmisel suutma hinnata, kas ilma vastavate selgitustega tutvumata ning üksnes algsete s.o muutmata alusdokumentides sisalduva informatsiooni alusel esitatud pakkumus oleks endiselt vastav ning kas selle alusel pakutavad asjad on oma sisult ja kvaliteedilt need, mida hankija tegelikult silmas pidas. RHAD-i muutvate selgituste andmisega on toetuse saaja ühtlasi rikkunud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Kui toetuse saaja ei lähtu selgituste andmisel iseenda poolt RHAD-s ostetavatele asjadele esitatud nõuetest või annab hankest huvitatud ettevõtjatele selgitusi, mis sisaldavad võrreldes RHAD-s tooduga uut infot, ilma seejärel RHAD-i muutmata, ei tegutse toetuse saaja läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Rakendusüksus märgib, et selgituste kaudu RHAD-i muutmine on lubamatu põhjusel, et hankest huvitatud isikutel pole kohustust RHR-i teabevahetuse rubriigis sisalduvate küsimuste-vastustega tutvuda. Selleks, et kõigile huvitatud isikutele oleks võrdselt kättesaadav ühesugune informatsioon riigihanke objektide ja/või tingimuste kohta, peab vastav teave olema esitatud kas hanketeates või RHAD-s. Toetuse saaja ei saa selgituste alusel muuta RHAD-s esitatud tingimusi, sest selleks näeb RHS ette erikorra ja antud juhul oleks toetuse saaja RHAD-i muutmisel pidanud RHS § 82 lõike 1 kohaselt pikendama ka pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vastavalt RHS § 82 lõikele 2 peab hankija RHAD- i muutmisel pikendama pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registris avaldamisest arvates või muudetud RHAD-i kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks pakkumuste või taotluste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega RHS §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast. RHS § 93 lg 1 punkti 1 kohaselt ei või avatud hankemenetluses olla pakkumuste esitamise tähtaeg lühem kui 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja kogu hankemenetluse teabevahetus toimub elektrooniliselt. Hanke nr 237454 alusdokumente muutva viimase vastuse andis toetuse saaja 16.06.2021 (ID 599247). Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 22.06.2021. RHS § 82 lõike 1 ja § 93 lg 1 punkti 1 kohaselt oleks pakkumuste esitamise tähtpäev pidanud olema mitte varem kui 30.06.2021, kui toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumente õiguspäraselt muutnud. Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 46 lõikes 3 ning § 3 punktides 1 ja 2 nimetatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Ühtlasi ei ole hankija tulenevalt RHS § 82 lõikest 1 pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega. Seega ei ole toetuse saaja täitnud STS § 26 lõikest 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.2.3.2. RHS § 114 lõigete 1 ja 2 ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumine RHS § 114 lõige 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lõike 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust RHAD-s esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Hankest huvitatud ettevõtjad ei oma üldjuhul eriteadmisi riigihangete õigusest ja usaldavad RHS- i järgimise osas eelkõige hankijat. Seetõttu, kui hankija vastab hankest huvitatud ettevõtjatele, milliste mõõtude, materjali või omadustega toodet ta soovib, on põhjendatud eeldada, et hankest huvitatud ettevõtjad pakkumuse koostamisel toetuse saaja selgitusest ka lähtuvad. Rakendusüksus tuvastas, et hanke nr 237454 osade 1 ja 2 puhul viis RHS § 46 lõike 3 rikkumine selleni, et edukad pakkujad lähtusid pakkumuse tegemisel hankija selgitustest ja hankija lähtus pakkumuste vastavuse kontrollimisel enda selgitustest, mistõttu olid edukaks tunnistatud pakkumused mittevastavad RHAD-le. Kokku ei vastanud hanke nr 237454 RHAD-le järgmised tooted: a) hanke osas 1 „Hanke osa nr 1 koolimööbel“ - 4 pakutud erinevat toodet ei vasta RHAD-s kehtestatud nõuetele; b) hanke osas 2 „Hanke osa nr 2 kooli seadmed ja inventar“ - 5 pakutud erinevat toodet ei vasta RHAD-s kehtestatud nõuetele; Täpsem loetelu RHAD-le mittevastavatest toodetest on välja toodud otsuse lisas nr 2. Kuna hankija on tunnistanud vastavaks ja edukaks RHAD-le mittevastavad pakkumused, siis ei ole hankija käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ega kontrollitavalt ning on loonud edukaks tunnistatud pakkujale soodsama olukorra, koheldes isikuid ebavõrdselt. Hankija peab piisava hoolsusega jälgima, et nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka tegelikkuses vastaksid RHAD-s kehtestatud tingimustele. Seejuures ei saa pakkuja üldsõnalise kinnitusega, et kõik pakutud tooted vastavad RHAD-s esitatud tingimustele, asendada pakkumuses puuduolevat infot või esinevaid sisulisi kõrvalekaldeid. Kui toetuse saaja tuvastab, et pakkumuses pakutud tooted ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele, nt tootele esitatud mõõtude osas, ei saa toetuse saaja pakkumust RHS § 114 lõike 1 ega lõike 2 teise lause alusel vastavaks tunnistada, sõltumata sellest, et toetuse saaja oli pakkumuses esitanud üldsõnalise kinnituse toodete vastavuse kohta. Toetuse saaja selgitus, et hankija arvestas toote vastavaks tunnistamisel hanke selgitustes lubatud tolerantsidega ja eeldas, et hanke käigus antud selgitused ei ole RHAD-i muutvad ning pakkumuste vastavuse hindamisel võib sellest lähtuda, ei ole kooskõlas RHS üldpõhimõtetega. Kui tehnilises kirjelduses on toodud mingi toote kohta konkreetne mõõt (ilma miinimum või maksimum määrata või mõõtude erinevuse tolerantsi protsendita), siis saab vastavaks tunnistada vaid täpselt samas mõõdus toote, mitte lugeda samaväärseks muude mõõtmetega toodet. Ka juhul kui RHAD-s on lubatud samaväärsete toodete pakkumine, ei saa hankija hakata vastavuse kontrollimisel oma suva kohaselt määrama, millist (nt mõõtude/värvuste/materjalide vms) erinevust hankija samaväärseks peab. Selline kõrvalekallete kaalumine pole kooskõlas RHS üldpõhimõtetega. Rakendusüksus rõhutab, et Tallinna Halduskohus on 12.12.2017 kohtuotsuses haldusasjas nr 3- 17-2269 avaldanud seisukoha, et toote materjali- ja mõõduerinevused on sisulised mittevastavused, mis ei võimalda pakkumust vastavaks tunnistada. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et tunnistades vastavaks ja edukaks pakkumused, mis ei vastanud RHAD-le, on hankija rikkunud RHS § 114 lõiget 1 ja 2 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid.  1.2.4. Hanke nr 237454 osade 1 ja 2 rikkumistele kohaldatav finantskorrektsiooni määr STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt hanke nr 237454 osade 1 ja 2 osas talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid olnud hanke osade pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukad pakkumused, kui toetuse saaja oleks hanke vastavate osade läbiviimisel lähtunud RHS-ist, eelkõige kui toetuse saaja poleks selgitustega muutnud RHAD-i ega tunnistanud vastavaks ja edukaks mittevastavaid pakkumusi. Hankest huvitatud ettevõtjad, kes teabevahetust lugemata ei teadnud, et pakkuda võib teistsuguste mõõtmete, materjali ja omadustega tooteid, võisid jätta pakkumuse esitamata, kui vastavaid tooteid pakkuda polnud. Samas oleksid võinud nad selgitustega antud info valguses esitada teistsuguse sisu ja maksumusega pakkumuse. Kui selgitustega antud uus teave oleks RHAD-i sisse viidud, siis oleks võinud olla rohkem või teistsuguse hinnaga pakkujaid. Eelnevast tulenevalt leiab rakendusüksus, et toetuse saaja RHS-i rikkumine hanke nr 237454 osades 1 ja 2 ei olnud üksnes formaalne ja esineb põhjendatud oht, et rikkumine tõi kaasa rahalise mõju. Antud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 11 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25% juhul, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele tingimustele. Sama paragrahvi lg 12 kohaselt võib lg 11 punktis 11 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul on proportsionaalne rakendada 25%-list finantskorrektsiooni määra juhul, kui on leidnud tõendamist, et ilma nimetatud rikkumiseta oleksid riigihanke tulemused olnud teistsugused. Ka ühendmääruse seletuskirjas on välja toodud, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25%-list finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul on 25%-st madalama määra rakendamine proportsionaalne juhul, kui riigihanke teistsugune tulemus ei ole faktiliselt kinnitust leidnud, ent selle esinemise võimalikkus ei ole välistatud ning rikkumise raskus ja ulatus ei ole suur. Eeltoodud seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus oma 23.07.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-19-754: „Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et finantskorrektsiooni tegemisel ei pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas õigustatud oleks 5, 10 või 25 protsendiline vähendamine, vaid küsimuseks on, kas esineb mingisuguseid kaalukaid asjaolusid finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5-le protsendile üldreeglina ette nähtud 25% asemel.” Rakendusüksuse hinnangul ei esine antud rikkumise osas sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et käesoleval juhul kaalutleda 25%-st madalamat finantskorrektsiooni määra. Täpsemad põhjendused hanke osade kaupa on välja toodud punktides 1.2.4.1.-1.2.4.2. 1.2.4.1. Hanke nr 237454 osa 1 rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% Hanke osas 1 viis RHS § 46 lõike 3 rikkumine selleni, et edukaks tunnistatud pakkuja pakkumus ei olnud vastavuses kehtiva RHAD-i nõuetega. Kui toetuse saaja ei oleks selgitustega RHAD-i muutnud, oleks esitatud pakkumused ja sõlmitud leping olnud teistsugused. Lisaks on rakendusüksus seisukohal, et tunnistades vastavaks ja edukaks pakkumused, mis ei vastanud RHAD-le, on hankija rikkunud RHS § 114 lõiget 1 ja 2 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid. Seega on tegemist hanke tulemusi mõjutanud ehk raske rikkumisega. Rakendusüksus võttis hanke osa 1 rikkumise raskust hinnates ka arvesse, et antud osale esitati 5 pakkumust, mis kõik ka vastavaks tunnistati. Seega oli pakkujate paljusus, konkurents ja hindade võrdlemine tagatud. Samas hangiti osas 1 kokku 37 erinevat toodet, kokku 1157 eset, millest antud rikkumisega on seotud 4 erinevat toodet ehk 10,81% toodetest ja 592 eset ehk 51% esemetest. Eduka pakkuja maksumusest moodustab rikkumisega seotud toodete maksumus ligikaudu 42% (56 918/133 215). Seega on antud rikkumise ulatus suur. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksuse hinnangul hanke osa 1 puhul põhjendatud rakendada 25%-list finantskorrektsiooni määra. 1.2.4.2. Hanke nr 237454 osa 2 rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% Hanke osas 2 viis RHS § 46 lõike 3 rikkumine selleni, et edukaks tunnistatud pakkuja pakkumus ei olnud vastavuses kehtiva RHAD-i nõuetega. Kui toetuse saaja ei oleks selgitustega RHAD-i muutnud, oleks esitatud pakkumused ja sõlmitud leping olnud teistsugused. Lisaks on rakendusüksus seisukohal, et tunnistades vastavaks ja edukaks pakkumused, mis ei vastanud RHAD-le, on hankija rikkunud RHS § 114 lõiget 1 ja 2 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid. Seega on tegemist hanke tulemusi mõjutanud ehk raske rikkumisega. Rakendusüksus võttis hanke osa 2 rikkumise raskust ja ulatust hinnates ka arvesse, et antud hanke osale esitati 2 pakkumust, mis kõik ka vastavaks tunnistati. Seega oli konkurents ja hindade võrdlemine tagatud. Samas oli hanke osas 2 kokku 20 erinevat toodet, kokku 75 eset, millest antud rikkumisega on seotud 5 toodet ehk 25% toodetest ja 5 eset ehk 6,67% esemetest. Eduka pakkuja maksumusest moodustab rikkumisega seotud toodete maksumus ligikaudu 9,19% (4302/46813). Seega on antud rikkumise ulatus suur. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksuse hinnangul hanke osa 2 puhul põhjendatud rakendada 25%-list finantskorrektsiooni määra. 1.3. Hanke nr 237454 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr 25% Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Riigihanke nr 237454 mõlemas osas on tuvastatud mitu rahalise mõjuga RHS-i rikkumist, millest otsuse punktis 1.1 nimetatud rikkumisele kohaldub finantskorrektsiooni määr 5% ning otsuse punktis 1.2 rikkumistele 25%. Seega ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt jääb kohaldatavaks finantskorrektsiooni määraks suurim määr ehk 25%. Eeltoodust tulenevalt kohaldab rakendusüksus riigihanke nr 237454 osade 1 ja 2 hankelepingutele finantskorrektsiooni määra 25% ning vähendab hanke osade 1 ja 2 alusel tekkinud abikõlblikku kulu 25% võrra. 1.4. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine (hange nr 237454) Toetuse saaja on hanke nr 237454 osadega 1 ja 2 seotud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 6 „Mööbli, inventari ja IKT seadmete ostmine“ raames (KD-d nr 36-38) kokku abikõlblikus summas 216 021,60 eurot eurot. Rakendusüksus loeb hankega nr 237454 seotud abikõlblikest kuludest mitteabikõlblikuks 25% ehk kokku 54 005,40 eurot (216 021,60*25%), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 45 056,52 eurot ja omafinantseering 8 948,88 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 15.01.2019 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/23 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. 2. Hankija on tunnistanud hankes nr 239148 vastavaks ja edukaks pakkuja, kelle pakkumus ei vastanud hanketingimustele 2.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja on viinud lihthankemenetlusena läbi hanke nr 239148 (hanketeade avaldati riigihangete registris 27.08.2021), mille raames esitati kaks pakkumust. Menetluse tulemusena sõlmis hankija edukaks tunnistatud pakkujaga EVENTECH OÜ hankelepingu, maksumusega 38 285,10 eurot. Hankija kehtestas hanke nr 239148 RHAD dokumendis „Lisa 1_tehniline kirjeldus“ (edaspidi Tehniline kirjeldus) punktis 6.1 tingimused, mille järgi on lubatud pakkuda asju, mis on kõikide teadaolevate näitajate poolest samaväärsed s.t vastavad pakkumuse maksumuse tabelis toodud tehnilistele ja funktsionaalsetele tingimustele. Juhul kui dokumentatsioonis on nimetatud kindlat standardit, ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu, tootmisviisi jm, siis laieneb neile märge „või sellega samaväärne“. Samaväärsuse hindamisel lähtub Hankija eelkõige toodete funktsionaalsusest ja disainist, seejärel mõõtmetest ja materjalidest. Tehnilise kirjelduse punkti 6.2 järgi on pakkuja kohustatud pakkumuses esitatavate dokumentide abil tõendama, et tema poolt pakutavad asjad täidavad kõik pakkumuse maksumuse tabelis esitatud tehnilised ja funktsionaalsed nõuded. Punkti 6.3 järgi tuleb pakkumuse esitamisel lähtuda tehnilisest kirjeldusest kui tervikust, arvestades sealhulgas hankija eesmärki, hoone otstarvet, tehnilises kirjelduses ja selle lisades esitatud tingimusi ja nõudeid, tegelikult väljaehitatud olukorda ja tegelike ruumide gabariite ja ehituskonstruktsioone. RHAD „Vorm 1 – Pakkumuse maksumuse tabel“ on toodud 34 toote, töö, teenuse nimetus, näidistoode/mark/tootja (või samaväärse toote pakkumisel lisada toote mark/tootja), ühik ja kogus (ühikut), mille kohta hankija pakkumust soovis. Pakkujad pidid iga toote puhul märkima tootja/margi, ühiku hinna ning koguse maksumuse kokku. RHAD „Vorm 1 – Pakkumuse maksumuse tabel“ positsioonil nr 3 asuva toote „Kõlar (400- 23000Hz, 600W)“ puhul on hankija sätestanud järgmised tehnilised tingimused: „400-23000Hz, 600W“, ühikuga tk ja kogusega 2. Rakendusüksus tuvastas hanke nr 239148 kontrollimise käigus, et hankija on tunnistanud edukaks pakkuja EVENTECH OÜ, kelle pakkumus ei vastanud kõikidele tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. Käesoleval juhul on edukaks tunnistatud pakkuja märkinud pakkumuse „Vorm 1 – Pakkumuse maksumuse tabel“ positsioonis 3 toote, töö, teenuse nimetuseks „Kõlar (400-23000Hz, 600W), toote mark ja tootja „Audiofocus FXR-15a HQ koos seinakinnitusega“, ühikuhinnaga 1963 eurot, hind kokku 3926 eurot. 21.12.2022 saatis rakendusüksus toetuse saajale järelepärimise, kus muuhulgas toodi välja, et eduka pakkuja pakutud toodete RHADs määratud vastavustingimustele vastamise kontroll peab olema sisuline, mitte tuginema kinnitustele. Hankija vastavusotsus ei sisalda teavet, kas ja kuidas hankija veendus sisuliselt RHAD seatud tingimustele vastavuses. Rakendusüksus palus esitada eduka pakkuja toote spetsifikatsioonist/tehnilisest kirjeldusest vms dokumentatsioonist väljavõte või link ja selgitus, milliselt lehelt/tekstilõigust on leitav tõendus nõuetele vastavuse kohta. 25.01.2023 saadetud järelepärimise vastusega esitas hankija EVENTECH OÜ pakkumuse positsioonil 3 oleva seadme tehnilise spetsifikatsiooni osas täpsustava info, millest nähtub, et pakutud seadme tegelik sagedusvahemik ei ole pakkumuses kajastatud 400-23000Hz, 600W, vaid on 50-20000 Hz, LF: 600/2400W. Seega ei vasta eduka pakkuja pakkumus nõutule. Pakutud on toodet, mille parameetrid on väiksemad nõutust: sagedusvahemik 50 - 20000 Hz, LF: 600/2400W. Eelnevast lähtuvalt oleks pidanud hankija EVENTECH OÜ pakkumuse mittevastavaks tunnistama ja tagasi lükkama. Rakendusüksus leiab, et hankija, tunnistades edukaks pakkuja, kelle pakkumus ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele, ei ole hanke korraldamisel lähtunud riigihangete seaduse § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtetest. 2.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus RHS § 125 lg 5 kohaselt peab hankija lihthankemenetluse läbiviimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3 punktide 1 ja 2 kohaselt peab hankija muuhulgas tagama hangete läbiviimisel pakkujate võrdse kohtlemise, kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel, tagades konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Käesoleval juhul ei vastanud edukaks tunnistatud pakkuja pakkumuse positsioonis 3 märgitud toodete tehnilised andmed hankija poolt kehtestatud nõuetele. Arvestades tehnilises kirjelduses märgitut, oli pakkumuses toodud kõlarite tegelik sagedusvahemik 3000Hz madalam (ehk 20000Hz) kui tehnilises kirjelduses nõutud 23000Hz. Tuginedes kohtupraktikale märgib rakendusüksus, et käesoleval juhul ei ole tegemist mittesisuliste kõrvalekalletega, mis ei muuda toote samaväärsust. Tallinna Halduskohus on 12.12.2017 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-17-2269 avaldanud seisukohta, et toote materjali- ja mõõduerinevused on sisulised mittevastavused, mis ei võimalda pakkumust vastavaks tunnistada. Samuti on Tallinna Halduskohtu 22.06.2016 otsuses haldusasjas nr 3-16-874 loetud äärmiselt oluliseks, et hanketingimuses sätestatut mõistetaks võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused oleksid välistatud. Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on tunnistanud vastavaks tehnilisele kirjeldusele mittevastava pakkumuse, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale soodsama olukorra. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Tallinna Halduskohus on 23.07.2019 otsuses nr 3-19-754 märkinud, et kokkuvõttes isegi soodsama pakkumuse saamisega ei saa õigustada riigihankemenetluse nõuete rikkumist. Riigihangete läbiviimise nõuete rikkumine kahjustab juba iseenesest konkurentsi ja liidu siseturu toimimise aluspõhimõtteid, mis on väärtused omaette ja mille kahjustamist ei väära see, et kokkuvõttes võidi üksikjuhtumil saavutada eelarvevahendite seisukohast soodsam tulemus. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Edukas pakkuja on oma pakkumuses esitatud kõlarid pakkunud sellise sagedusvahemikuga, mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud. Toetuse saajal lasub vastutus ja kohustus jälgida, et riigihanke alusdokumentides oleksid asjadele sätestatud asjakohased nõuded, sh toote sagedusvahemik. Juhul, kui tõusetub vajadus neid muuta, näiteks leitakse, et teatud nõue ei ole asjakohane või tõusetub muutmisvajadus potentsiaalsete pakkujate küsimustest lähtuvalt, on hankija kohustatud riigihanke alusdokumente muutma enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Kui toetuse saaja leiab, et on asjale kehtestanud mittesobivad tehnilised tingimused, siis oleks ta pidanud muutma tehnilist kirjeldust enne pakkumuste esitamise tähtaega või tunnistama esitatud pakkumuse mittevastavaks, kuna selles toodud kõlarite sagedusvahemik ei vastanud RHAD-s märgitud tingimustele. Käesoleval juhul on toetuse saaja tegutsemine aga võimaldanud olukorda, kus mõni potentsiaalne pakkuja oleks võinud samuti oma pakkumuse esitada, kui oleks olnud teada, et toetuse saaja aktsepteerib hangitavate esemete osas sellist sagedusvahemikku, mis ei vastanud hanke tehnilises kirjelduses nõutule. Rakendusüksus märgib täiendavalt, et ka riigihangete vaidlustuskomisjon on 14.06.2018 otsuses nr 97-18/197419 rõhutanud vajadust toimida erihangete, sh ka lihthanke läbiviimisel hankemenetlustes sarnaste toimingute läbiviimisel kehtestatud õigusregulatsiooni olemusest ja sisust, mis tagab riigihanke korraldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Lisaks väärib rõhutamist, et RHS § 125 lõikes 5 on seadusandja pidanud vajalikuks sõnaselgelt sättes viidata, et lihthankemenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et riigihankest huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Lihthankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui ka vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse kõiki isikuid ühtemoodi. Riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele mittevastava pakkumuse edukaks tunnistamisega on toetuse saaja rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. Toetuse saaja tekitas EVENTECH OÜ-le teiste riigihankest huvitatud ettevõtjatega võrreldes soodsama olukorra. Mõni riigihanke nr 239148 osalemisest huvitatud ettevõtja võis jätta pakkumuse esitamata, kuivõrd ta ei suutnud pakkuda toodet nr 3 „Kõlar (400-23000Hz, 600W)“, mis oleks vastanud tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. EVENTECH OÜ pakutud toode nr 3 ei vastanud samuti tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele, kuid toetuse saaja tunnistas sellele vaatamata tema pakkumuse edukaks ja sõlmis temaga hankelepingu. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja rikkus RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 125 lõike 5 nõuet. 2.3. Hanke nr 239148 rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Rakendusüksus on seisukohal, et hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud pakkujate ring ning pakkumuste maksumused kui potentsiaalsed pakkujad oleksid teadnud, et toodet „Kõlar (400-23000Hz, 600W)“ võis pakkuda ka tehnilises kirjelduses toodust erineva sagedusvahemikuga. Antud juhul on hankija poolt edukaks tunnistatud pakkuja saanud teiste potentsiaalsete pakkujate ees eelise, mistõttu on tegemist isikute ebavõrdse kohtlemisega RHS § 3 punkti 2 mõttes. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele kättesaadavad ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni hankest huvitatud isik jättis tehnilises kirjelduses nimetatud mahtude tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Samuti on rakendusüksuse hinnangul hankija rikkunud RHS § 3 punkti 1, kuivõrd hankija ei ole lähtunud enda kehtestatud tehnilisest kirjeldusest, st ei ole hanke läbiviimisel tegutsenud läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Ühendmääruse § 22 lg 14 sätestab, et hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et toetuse saaja ei ole kõlarite soetamisel järginud RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, eelkõige kohustust kohelda pakkujaid võrdselt ning korraldada hange läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Ühendmääruse §-s 22 väljatoodud finantskorrektsiooni määrade puhul on määruse väljaandja nimetatud regulatsioonis läbivalt kohaldanud põhimõtet, et rangeima määra rakendamist eeldatakse peaasjalikult juhtudel, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankemenetlusega v.a kui konkreetse rikkumise osas pole määruses teisiti sätestatud. Hange nr 239148 on läbi viidud lihthankemenetlusena. Eeltoodud põhjusel on piiriülene huvi hanke vastu eelduslikult väga madal, mistõttu ei ole antud rikkumise puhul proportsionaalne rakendada 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra. Hanke nr 239148 raames esitati kaks pakkumust, mistõttu oli tagatud hankes minimaalne konkurentsi tase ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Ei saa välistada, et positsiooni 3 toodete sagedusvahemiku nõue oli põhjuseks, miks antud hanke osas rohkem pakkumusi ei esitatud. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Ei ole võimalik välistada, et konkreetse toote sagedusvahemiku mitte nimetamisega või toote teise sagedusvahemikuga pakkumise võimaldamisel oleks pakkumuse esitanud rohkem pakkujaid ning edukateks pakkujateks oleks osutunud teised pakkujad ja seda väiksema maksumusega pakkumusega. Rikkumine on aset leidnud 29 tootest ühe toote puhul, mis on 3,45% toodetest. Eduka pakkuja maksumusest moodustab rikkumisega seotud toodete maksumus ligikaudu 10,77% (3926/36462). Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat, 25%-list finantskorrektsiooni määra. Ühtlasi on hankija tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning on sõlminud seejärel vastavate pakkujatega raamlepingud, mistõttu ei ole põhjendatud 10%-st väiksem finantskorrektsioonimäär. Seega peab rakendusüksus põhjendatuks ja õigustatuks rakendada 10% finantskorrektsiooni määra, mis on rakendusüksuse hinnangul proportsionaalne rikkumise raskusega. 2.4. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine (hange nr 239148) Toetuse saaja on hankega nr 239148 seotud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 6 „Mööbli, inventari ja IKT seadmete ostmine“ raames (KD nr 40) kokku abikõlblikus summas 45 803,76 eurot. Rakendusüksus loeb hankega nr 239148 seotud abikõlblikest kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk kokku 4580,38 eurot (45 803,76*10%), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 3821,40 eurot ja omafinantseering 758,98 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 15.01.2019 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/23 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. 3. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 ning STS § 23 lg 2 punktile 3 edastas rakendusüksus 08.09.2023 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 22.09.2023. Toetuse saaja täiendavaid seisukohti ei esitanud. 4. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projektis „Haapsalu linna koolivõrgu korrastamine (II etapp) ja Haapsalu Linna Algkooli hoone renoveerimine“ hangetega nr 237454 ja 239148 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 58 585,78 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 48 877,92 eurot ja omafinantseering 9707,86 eurot; 2. vähendada KD-des nr 36-38 hankega nr 237454 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra ehk summas 54 005,40 eurot; 3. vähendada KD-s nr 40 hankega nr 239148 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra ehk summas 4580,38 eurot; 4. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 6 „Mööbli, inventari ja IKT seadmete ostmine“ otsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 märgitud summades; 5. muuta 15.01.2019 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/23 punkte 1.1. ja 1.2. alljärgnevalt: “ 1.1. projekti kogumaksumus on 3 132 649,65 eurot“; „1.2. struktuuritoetust (edaspidi toetus) antakse kuni 83,43% projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 2 613 559,13 eurot. Omafinantseering on vähemalt 16,57% projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 519 090,52 eurot.“. Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele meetme määruse §-s 5, STS-s ja HMS-s sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Lisad: 1. Selgitustega RHAD-i muutmine; 2. Hanke alusdokumentidele mittevastavad tooted. Koostaja: Tiina Visla 663 1429 [email protected]  Lisa 1: RHS § 46 lõike 3 rikkumisega seotud selgitused Hangitava eseme nimetus ja toote tähistus sisustuse Toetuse saaja antud selgitused Rakendusüksuse seisukoht spetsifikatsioonis. (ID, küsimus ja vastus) RHAD-i tehnilises kirjelduses esitatud nõuded Hanke osa 1 (vorm 1) 1. Garderoobimoodul (OM_7-7) 1) ID 597724 Toetuse saaja on vastustes täpsustanud, millistest Kirjeldus: metallraamil, 20 + 20 nagi mõlemal pool, Küsimus: Palume täpsustada mis plaatmaterjalist on plaatmaterjalist tooteid soovib, RHAD-s vastav info alumised nagid kõrgusel 800mm, ülemised 1520mm, Hankijal soov saada järgmiseid tooteid (melamiin või puudub. toon helehall RAL 5005, jalatsiriiul. kõrgsurvelaminaat)? Seega on hankija vastusega andnud uut teavet, mis on 1. pos. OM_7-7, OM_7-6 ja OM_7-8 vastuolus RHAD-s olevate nõuetega. 2. Garderoobimoodul ühepoolne pingiga (OM_7-6) 2. pos. OM_1-2 ja OM_3-1. Kirjeldus: metallraamil, vähemalt 12 nagi, mütsiriiul Hankija on rikkunud RHS § 46 lõikes 3 sätestatud kõrgusel 1850mm, nagid 1400mm, toon helehall RAL Vastus: keeldu, mille kohaselt ei tohi selgitused ega selgitamist 5005, jalatsiriiul. 1. Garderoobi moodulite pos-d OM_7-7, OM_7-6 ja võimaldavad dokumendid muuta riigihanke OM_7-8 juures on Hankija mõelnud plaatmaterjalina alusdokumente. RHS § 46 lg 3 sätestab, et 3. Garderoobimoodul (OM_7-8) melamiini. riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad Kirjeldus: metallraamil, toon helehall RAL 5005 2. Õpetaja laudade ja sahtlikappide pos-d OM_1-2 ja selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid vähemalt 15 nagi. OM_3-1 juures on Hankija mõelnud materjalina ei tohi sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole kõrgsurvelaminaati.". pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba 4. Töölaud (klassid+sotsiaalpedagoog) (OM_1-2) esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele Kirjeldus: kaks kaabliava, kumer tööpind, esipaneel ja mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste stabiilne metallraam, Lauaplaadi paksus: 22 mm, ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on Lauaplaadi pind värv: Kask, lauaplaadi materjal: keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Selgituste laminaat, raam: fikseeritud jalad, raami pulbervärv: kaudu riigihanke alusdokumentide muutmine on hall. lubamatu põhjusel, et hankest huvitatud isikutel pole kohustust RHRi teabevahetuse rubriigis sisalduvate 5. Sahtlikapp (klassid, sots.pedagoog) (OM_3-1) küsimuste-vastustega tutvuda. Selleks, et kõigile Kirjeldus: värv: kask, materjal laminaat, töölaua huvitatud isikutele oleks võrdselt kättesaadav kõrgune sahtlikapp nelja sahtliga, kesklukustus. ühesugune informatsioon riigihanke objekti ja/või tingimuste kohta, peab vastav teave olema esitatud kas hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides. 6. Riiul (raamatukogu) (OM_4.1) 2) ID 597810 Toetuse saaja on vastustes täpsustanud, millist Kirjeldus: Karkass PLP 22 mm + kase laminaat, Küsimus: Hankija on kirjutanud positsioonidele laminaati ja tasapinda hankija mõtleb. servakant samast materjalist. Mõõdud: OM_4.1 ja OM_4.2 Riiul (raamatukogu) Karkass PLP Seega on hankija vastusega andnud uut teavet, mis on 1200x350x2400 22 mm + kase laminaat, servakant samast materjalist. vastuolus RHAD-is olevate nõuetega. Kas hankija mõtleb kase laminaadi all 7. Riiul (raamatukogu) (OM_4.2) Kirjeldus: Karkass PLP 22 mm + kase laminaat, kõrgsurvelaminaati, mis on kallim või melamiini mis servakant samast materjalist. Mõõdud: on odavam? Kas antud riiulid on soklil või jalgadel? 1000x350x2400 Vastus: Raamatukogu riiulite pos-d OM_4.1 ja OM_4.2 juures on Hankija mõelnud laminaadi all kõrgsurvelaminaati. Riiulid toetuvad jalgadele. 3) ID 597867 Küsimus: Mitu tasapinda peab ühel riiulil olema? Näidistoote pilt mõlemal positsioonil metallist riiuli pilt, mis ei vasta toote kirjeldusele. Palume esitada õige pilt. Vastus: Hankija täpsustab, et riiulitel (OM_4.1, OM_4.2) peab olema 7 tasapinda. Spetsifikatsioonis esitatud toodete pildid on illustratiivsed. Pakkujal lähtuda toote kirjeldusest. 8. Üldine küsimus 4) ID 597901 Toetuse saaja on vastuses lubanud pakkuda tooteid, Küsimus: Milline on +- tolerantsmõõt? Kas millede mõõtude tolerants võib olla +/- 3%, RHAD-s tavapärane 5-10 %? vastavat infot ei ole. Vastus: Mõõtude tolerants võib olla +/- 3% Seega on toetuse saaja andnud uut teavet, mis on vastuolus RHAD-s kehtestatud tingimustega. 9. Õpilase laud (OM_1-1) 5) ID 598295 Toetuse saaja on vastuses andnud uut infot, mille järgi Kirjeldus: reguleeritava kõrgusega (4/5/6 kasvugrupp) Küsimus: Kas koolilaua puhul võib ka teisi on õpilase laua karkassi võimalik pakkuda ka teistest laekaga klapplaud, lauaplaat ümarnurkadega kahes toruprofiile pakkuda kui näidiseks toodud Arco toruprofiilidest, kuigi RHAD-s on sätestatud, et osas, lamineeritud vineerist, pindvärv kask, karkass koolimööblil kasutatav ruuttoru? karkass peab olema nelikanttorust. nelikanttorust, kaetud pulbervärviga Vastus: Õpilase laua juures võib karkassi materjalina Seega on hankija vastusega andnud uut teavet, mis on pakkuda ka teisi toruprofiile. vastuolus RHAD-s olevate nõuetega. Hanke osa 2 (vorm 2) 10. Rihthöövel-paksusmasin (010) 6) ID 598475 Toetuse saaja on vastuses andnud uut infot, mille järgi Kirjeldus: Vibratsioonivaba, höövelduslaius 260mm, Küsimus: Kas võib pakkuda on seadmeid võimalik pakkuda ka teise võimsusega mootor 3kW (380V), kallutatav tagatugi; Rihthöövel-paksusmasin sama mudel, aga 2,1kw, kui RHAD-s sätestatud, vastuse järgi on võimalik kaasasolevate terade arv vähemalt 3. Ketassaepink-sama mudel aga 230V, rakendada tolerantsi kuni +/- 30% näidistootest. LIntsaag. sama mudel aga 1150w, Seega on hankija vastusega andnud uut teavet, mis on 11. Ketassaepink (010) Freespink-kas võib pakkuda midagi analoogset? vastuolus RHAD-s olevate nõuetega. Kirjeldus: Vibratsioonivaba, mootor 1100W (380V), Vastus: Pakutavate seadmete mootori võimsuse tera kalle 0-45 kraadi, tera suurus 200x30 mm, tolerants võib olla kuni +/- 30% näidistootest. tolmukoguri liides. Tööpinge võib olla 230V või 380V. 12. Lintsaag (010) Kirjeldus: Mootor 2200W (380V), kiirused 14 või 7m/sek, laua kalle 5-45 kraadi, piduriga mootor, max lõikekõrgus 254mm, max lõikelaius 410mm, tolmukoguri liides 13. Freespink (010) Kirjeldus: Vibratsioonivaba, mootor 750W (230V), pöörlemiskiirus 11 000rpm, spindli suurus 13mmm 14. 4-kohaline tisleripink (010) 7) ID 598966 Toetuse saaja on vastuses andnud uut infot, mille järgi Mõõdud: 1300x1300. Kirjeldus: Töölaua paksus Küsimus: Kas võib pakkuda ka mõõtutega1400x1400 on tisleripinke võimalik pakkuda ka metalljalgadel, vähemalt 42mm, küljepuude laius vähemalt 94mm, ja 38mm paks laud, pingikruvi läbimõõt 30mm ja mis on teine materjal, kui RHAD-is sätestatud. pingikruvi läbimõõt 28mm, puitjalad. metallist jalgadega? Seega on hankija vastusega andnud uut teavet, mis on Vastus: Hankija jääb spetsifikatsioonis antud vastuolus RHAD-is olevate nõuetega. tislerilaua mõõtude juurde. Pakkuda võib laudu ka metalljalgadel  Lisa 2: RHAD-is kehtestatud nõuetele mittevastavad tooted. Hangitava eseme nimetus ja toote sisustuse Eduka pakkuja pakutud toote vastavad andmed Rakendusüksuse seisukoht spetsifikatsiooni nr. Tehniline kirjeldus, millele pakkumus ei vasta või või mille osas puudub info. RHAD-i tehnilises kirjelduses esitatud nõuded Hanke osa 1 1. Klienditool (erinevad ruumid, sh saal) (OM_2-3) Istme mõõdud: ca 460(k)x410(s)x415(l) Pakutud on teistsuguste mõõtudega toodet, kui Istme mõõdud: 450(k)x400(s)x410(l) RHAD-s nõutud, seega ei vasta toode RHAD-s kehtestatud tingimustele 2. Kontoritool (erinevad ruumid) Istme mõõdud: ca 440-495(k)x475(s)x505(l), seljatoe Pakutud on teistsuguste mõõtudega toodet, kui Istme mõõdud: 430-480(k)x460(s)x490(l), seljatoe kõrgus 515mm RHAD-s nõutud, seega ei vasta toode RHAD-s kõrgus 500mm kehtestatud tingimustele 3. Kontoritool (OM_2-2) Istme mõõdud: 490-620mm(k)x470mm(s)x500mm(l) Pakutud on teistsuguste mõõtudega toodet, kui Istme mõõdud: 475-610mm(k)x470mm(s)x450mm(l) RHAD-s nõutud, seega ei vasta toode RHAD-s kehtestatud tingimustele 4. Õpilase laud (OM_1-1) Mõõdud: lauaplaat: 650x400x23 Hankija on lubanud selgitustega (ID 598295) kasutada Mõõdud: lauaplaat: 650x400x22 Kirjeldus: reguleeritava kõrgusega (4/5/6 kasvugrupp) õpilase laua juures karkassi materjalina ka teisi Kirjeldus: reguleeritava kõrgusega (4/5/6 kasvugrupp) laekaga klapplaud, lauaplaat ümarnurkadega kahes toruprofiile, kuigi RHAD-s on nõutud karkassi laekaga klapplaud, lauaplaat ümarnurkadega kahes osas, lamineeritud vineerist, pindvärv kask, karkass materjaliks nelikanttoru. Pakutud on karkass osas, lamineeritud vineerist, pindvärv kask, karkass ümartorust, kaetud pulbervärviga ümartorust. nelikanttorust, kaetud pulbervärviga Pakutud on teistsuguse toruprofiiliga toodet, seega ei vasta toode RHAD-s kehtestatud tingimustele. Hanke osa 2 1. Rihthöövel-paksusmasin (010) Mõõdud: 1150x530x920 Pakutud on teistsuguste mõõtmetega ja võimsusega Mõõdud: 1155x525x955 Kirjeldus: Vibratsioonivaba, höövelduslaius 310mm, toodet, kui RHAD-s nõutud, seega ei vasta toode Kirjeldus: Vibratsioonivaba, höövelduslaius 260mm, mootor 2,8kW (380V), kallutatav tagatugi; RHAD-s kehtestatud tingimustele. mootor 3kW (380V), kallutatav tagatugi; kaasasolevate terade arv vähemalt 3 kaasasolevate terade arv vähemalt 3 Toetuse saaja on selgitustega (ID 598475) andnud uut infot, mille järgi on seadmeid võimalik pakkuda ka teise võimsusega kui RHAD-s sätestatud, vastuse järgi on võimalik rakendada mootori võimsuse tolerantsi kuni +/- 30% näidistootest. Seega on hankija vastusega andnud uut teavet, mis on vastuolus RHAD-s olevate nõuetega ja seega ei vasta toode RHAD-s kehtestatud tingimustele. 2. Ketassaepink (010) Mõõdud: 1430x1000x870 Pakutud on teistsuguse tööpingega toodet, kui RHAD- Mõõdud: 1430x1000x870 Kirjeldus: Vibratsioonivaba, mootor 1100 W (230V), s nõutud, seega ei vasta toode RHAD-s kehtestatud Kirjeldus: Vibratsioonivaba, mootor 1100 W (380V), tera kalle 0-45 kraadi, tera suurus 200x30 mm, tingimustele. tera kalle 0-45 kraadi, tera suurus 200x30 mm, tolmukoguri liides. tolmukoguri liides Toetuse saaja on selgitustega (ID 598475) andnud uut infot, mille järgi on seadmeid võimalik pakkuda ka teistsuguse tööpingega toodet kui RHAD-s sätestatud, vastuse järgi võib toote tööpinge olla 230V või 380V. Seega on hankija vastusega andnud uut teavet, mis on vastuolus RHAD-s olevate nõuetega ja seega ei vasta toode RHAD-s kehtestatud tingimustele. 3. Lintsaag (010) Mõõdud: 560x640x1720 Pakutud on teistsuguse võimsusega toodet, kui Mõõdud: 560x640x1720 Kirjeldus: Mootor 1600W (380V), kiirused 14 või RHAD-s nõutud, seega ei vasta toode RHAD-s Kirjeldus: Mootor 2200W (380V), kiirused 14 või 7m/sek, laua kalle (miinus 10) -10-45 kraadi, piduriga kehtestatud tingimustele. 7m/sek, laua kalle 5-45 kraadi, piduriga mootor, max mootor, max lõikekõrgus 285mm, max lõikelaius lõikekõrgus 254mm, max lõikelaius 410mm, 410mm, tolmukoguri liides Toetuse saaja on selgitustega (ID 598475) andnud uut tolmukoguri liides infot, mille järgi on seadmeid võimalik pakkuda ka teise võimsusega kui RHAD-s sätestatud, vastuse järgi on võimalik rakendada mootori võimsuse tolerantsi kuni +/- 30% näidistootest. Seega on hankija vastusega andnud uut teavet, mis on vastuolus RHAD-s olevate nõuetega ja seega ei vasta toode RHAD-s kehtestatud tingimustele. 4. Lint- ja ketaslihvmasin (010) Mõõdud: 550x780 Pakutud on teistsuguste mõõtmetega toodet, kui Mõõdud: 600x800 Kirjeldus: Mootori võimsus 800W (230V), lindi RHAD-s nõutud, seega ei vasta toode RHAD-s Kirjeldus: Mootori võimsus 750W (230V), lindi pikkus 150x1220mm, ümarlihvpind 250mm, kehtestatud tingimustele. pikkus 150x1220mm, ümarlihvpind 230mm, tolmukogumisliides, laua kalle 0-45 kraadi. tolmukogumisliides, laua kalle 0-45 kraadi. 5. Jõhvsaag (010) Mõõdud: 270x501x292 Pakutud on teistsuguse võimsusega toodet, kui Mõõdud: 270x501x292 Kirjeldus: Mootori võimsus 90W (230V), RHAD-s nõutud, seega ei vasta toode RHAD-s Kirjeldus: Mootori võimsus 125W (230V), graveerimispuur, töövalgustus, tera suurus 127mm, kehtestatud tingimustele. graveerimispuur, töövalgustus, tera suurus 127mm, lõikekõrgus 51mm, lõikelaius 406mm. lõikekõrgus 51mm, lõikelaius 406mm.