OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse muutmise kohta

Tallinna Haridusamet [email protected] Estonia pst 5a 27.09.2023 nr 11.4-5/23/1180 10143, Harju maakond, Tallinn Registrikood: 75014289 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Koolivõrgu korrastamine“ tegevuse „Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse“ raames otsuse Tallinna Haridusametile (edaspidi toetuse saaja) projekti „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine Tallinna koolides“ (projekti nr struktuuritoetuse registris 2014-2020.1.04.19-0163; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke viitenumbriga 243662 „Täiendava sisustuse ostmine ja paigaldamine projekti „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine Tallinna koolides 2020 – 2022“ raames.“ (edaspidi riigihange nr 243662) korraldamisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 36 174,08 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 1 p 2 ja lg 2, projekti raames esitatud kuludokument tunnusega 65 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja jättis projekti raames täiendava sisustuse ostmiseks riigihangete nr 230898 ja 243662 eeldatavad maksumused summeerimata ning ei korraldanud seetõttu riigihanget nr 243662 rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankena 1 Riigihangete seaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 31.05.2022 ehk hankemenetluse korraldamise ajal. 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja korraldas projekti raames täiendava sisustuse ostmiseks avatud hankemenetlusega alla rahvusvahelise piirmäära jääva riigihanke nr 243662, mille eeldatav maksumus oli 148 000 eurot käibemaksuta. 19.11.2021 esitas toetuse saaja riigihangete registrile riigihanke nr 243662 hanketeate ja samal kuupäeval riigihange avaldati. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 15.12.2021 kell 9:00. Seega oli pakkumuste esitamise tähtaeg 25 päeva. Riigihankele nr 243662 esitati kokku 3 pakkumust. Toetuse saaja sõlmis riigihanke nr 243662 alusel 15.02.2022 müügilepingu nr 3-51/16 (edaspidi hankeleping) Aktsiaseltsiga STANDARD maksumusega 120 580,25 eurot, millele lisandub käibemaks. Toetuse saaja viis projekti elluviimiseks muu hulgas läbi riigihanke „Sisustuse ostmine ja paigaldamine projekti „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine Tallinna koolides 2020 – 2022“ raames.“ (viitenumber 230898), mille hanketeade avaldati 11.01.2021 ning mille alusel sõlmis toetuse saaja 31.03.2021 müügilepingu edukate ühispakkujatega Aktsiaseltsiga STANDARD ja A&T Trading OÜ-ga. Riigihanke nr 230898 eeldatav maksumus oli 700 000 eurot käibemaksuta ja tegelik maksumus 651 908,75 eurot käibemaksuta. Seetõttu korraldas toetuse saaja riigihanke nr 230898 rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankena. Mõlema riigihanke raames ostis toetuse saaja sama mööblit – ühekohalisi õpikapsleid, kahekohalisi õpikapsleid, akustilisi kabiine, töölaudu ja töötoole. Seega ostis toetuse saaja nii riigihanke nr 243662 kui ka nr 230898 raames sama eesmärgi saavutamiseks vajalikke asju ning oleks pidanud riigihangete nr 243662 ja nr 230898 eeldatavad maksumused summeerima. Kuivõrd toetuse saaja ei teinud seda, ei korraldanud ta riigihanget nr 243662 rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankena. Sellega rikkus toetuse saaja RHS § 3 punkte 2, 3 ja 5, § 23 lg 8, § 24 lg 2 punkti 2, § 28 lõikeid 1 ja 2 ning § 93 lg 1 punkti 4. 1.2. Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja selgitas 12.05.2023 rakendusüksusele, et: Hankija eesmärk ei ole olnud eirata riigihanke teostamise kehtestatud korda ega nõudeid. Hankija on käsitlenud hankeid nr 230898 ja nr 243662 eraldisesivatena, sest need on olemuselt erinevad ega moodusta ühtset tervikut. Kuigi mõlema hanke raames on tellitud mööblit (edaspidi kaubad), ei ole hankija jaoks olnud vajalik, et kahe erineva riigihanke raames hangitavad kaubad oleksid omavahel funktsionaalselt, eesmärgipäraselt või muul taolisel põhjusel kokku sobituvad ja koos toimivad. Kaupade ühise funktsiooniga oleks tegu siis, kui hanke nr 230898 hangitud esemeid oleks võimalik kasutada eesmärgipäraselt üksnes hankes nr 243662 tellitud kaupade abil või koos nendega (või vastupidi). Näiteks oleks tegu koos toimivate ja seotud esemetega, kui hanke nr 230898 raames oleks tellitud kapid ja hanke nr 243662 raames oleks tellitud kappidele uksed. Praegusel juhul on aga nii hankes nr 230898 kui ka hankes nr 243662 hangitud kaubad eesmärgipäraselt kasutatavad eraldisesivalt. Mõlema hanke raames tellitud kaupade kasutatavus ei sõltu üksteisest, st need ei täida oma funktsiooni kui koos toimivad omavahel seotud osad. Mõlema hanke puhul on tellitud tooteid erinevatele koolidele. Kuna riigihanke nr 230898 raames tellitud tooteid ei kasutata samades koolides, ei ole ka nende funktsionaalselt toimivust vaja. Kuivõrd koolid, kellele mööblit on hangete raames tellitud, on erinevad, siis on mõlema hanke puhul võetud arvesse ka konkreetset koolide spetsiifikat ja omadusi (näiteks on hanke nr 243662 tehnilise kirjelduse punktis 1.12 märgitud järgmist: Tellija on arvestanud ehitusperioodil 1970...1990 ehitatud tüüpkarkassiga koolihoonete ajutiste koormustena lisatud tabelis märgitud koormusi: koosolekusaalid õppeasutustes 4 kN/m2 kohta, õppeasutuste vestibüülid, koridorid ja trepid. 4 kN/m2 kohta). Ka on hangete kaudu tellitavad toodete valiku suurus erinevad (hanke nr 243662 ei ole tellitud velotrenažööri, kott-tooli, diivanit jne, mida on tellitud hankega nr 230898). Hangete eraldi käsitlemise poolt räägib ka see, et hankeid ei ole korraldatud samaaegselt. Hanke nr 230898 ja nr 243662 vahele on jäänud periood pikkusega ligikaudu 9 kuud. Üheksa kuud on piisavalt pikk aeg, et lugeda hankeid eraldiseisvateks ja seda olenemata sellest, et hangete esemed võivad tunduda sarnased. Hankija ei näinud ega pidanudki ette nägema, et 9 kuud pärast hanke nr 230898 korraldamist tuleb täiendavatele koolidele tellida mööblit. Hanke nr 243662 puhul ei ole tegu ka olemuselt regulaarse hankega ega hankega, mida on uuendatud. Regulaarsusest ja uuendamisest saaks rääkida siis, kui hanke nr 243662 alusel oleks tellitud uusi tooteid hankes nr 230898 nimetatud koolidele. Kuigi hangete alusdokumendid on sarnased, ei saa üksnes sellele tuginedes jõuda järeldusele, et hangete nr 230898 ja nr 243662 maksumusi tuleks summeerida. Samuti ei ole hankijal keelatud kasutada hangete läbi viimisel olemasolevaid dokumendipõhju, mille tõttu võivadki erinevate hangete alusdokumendid tunduda sarnased. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Haridus- ja teadusministri 10.04.2018 määruse nr 12 „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014-2020“ (edaspidi meetme määrus) § 25 lg 1 kohaselt tagab toetuse saaja STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse 14.08.2020 toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse nr 11.8-5/0880 punktile 16.2 on toetuse saaja kohustatud järgima projekti hangete läbiviimisel STS §-s 26 sätestatut. STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja on Tallinna Haridusamet, kes on kohaliku omavalitsuse asutus RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses, ja sellest tulenevalt pidi toetuse saaja riigihanke nr 243662 läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 28 lg 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda. RHS § 28 lg 2 kohaselt ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Riigi Tugiteenuste Keskuse 14.08.2020 toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse punkti 5 kohaselt on projekti eesmärk suurendada Tallinna üldhariduskoolide valmisolekut rakendada kaasava hariduse põhimõtteid, mille kohaselt õpib haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul elukohajärgses koolis ja võimalusel kas osaliselt või täielikult tavaklassis. Sama otsuse punkti 6 kohaselt on projekti raames toetatav tegevus kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks vajaliku sisustuse ja seadmete ost ning paigaldus. Projekti elluviimiseks ja hariduslike erivajadustega õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse ostis toetuse saaja Tallinna üldhariduskoolidele sisustust kahe riigihanke nr 230898 ja nr 243662 alusel. Nii riigihanke nr 243662 kui ka riigihanke nr 230898 raames ostis toetuse saaja sama mööblit – õpikapsleid, akustilisi kabiine, töölaudu ja töötoole. Mõlemad riigihanked olid korraldatud samal eelarveaastal (2021) ja nende vahele jäi ca 10 kuud. Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja ostis nii riigihanke nr 243662 kui ka riigihanke nr 230898 raames asju (mööblit), mis on vajalikud sama eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu oleks toetuse saaja pidanud RHS § 28 lõigete 1 ja 2 kohaselt riigihangete nr 243662 ja 230898 eeldatavad maksumused summeerima ning korraldama ka riigihanke nr 243662 rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankena. Toetuse saaja selgitas 12.05.2023, et tema jaoks ei olnud vajalik, et kahe erineva riigihanke raames hangitavad kaubad oleksid omavahel funktsionaalselt, eesmärgipäraselt või muul taolisel põhjusel kokku sobituvad ja koos toimivad. Rakendusüksus selgitab, et RHS § 28 lg 2 kohaselt on asjade funktsionaalne koostoimimine kõigest üks võimalus, millal hankija peab erinevate riigihangete eeldatavad maksumused summeerima. RHS § 28 lg 2 kohaselt peab hankija erinevate riigihangete eeldatavad maksumused summeerima ka siis, kui mõlema riigihanke esemeks on sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad. Sellisel juhul ei oma tähtsust, kas erinevate riigihangete raames ostetud asjad toimivad funktsionaalselt koos või saab neid kasutada ka teineteisest eraldiseisvalt. Teisisõnu, see, et toetuse saaja ostis mööblit erinevatesse koolidesse ja erinevate riigihangete raames ostetud mööblit ei kasutata koos, ei välista riigihangete eeldatavate maksumuste summeerimise kohustust, kui ostetavad asjad on vajalikud sama eesmärgi saavutamiseks. Esimese riigihanke nr 230898 raames ostis toetuse saaja samuti sisustust. Käesoleva riigihanke nr 243662 raames ostetud viis erinevat mööblitoodete positsiooni kattuvad üks-ühele ka riigihanke nr 230898 raames ostetud osade toodetega. Selguse huvides vaatleb rakendusüksus eraldiseisvalt ainult nende mööbliesemete kogumaksumust, mida toetuse saaja ostis nii riigihanke nr 243662 kui ka riigihanke nr 230898 raames ehk õpikapslite, akustiliste kabiinide, töölaudade ja töötoolide kogumaksumust. 2021. aastal oli kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks asjade hankelepingu rahvusvaheline piirmäär 214 000 eurot2. Riigihanke nr 243662 eeldatav maksumus oli 148 000 eurot. Riigihanke nr 230898 raames ostetud õpikapslite, akustiliste kabiinide, töölaudade ja töötoolide (tegelik) maksumus oli 291 586 eurot (käibemaksuta). Kokku teeb see juba 439 586 eurot, ilma velotrenažööride, kott- toolide, diivanite ja muude sisustustoodeteta, mida toetuse saaja ostis esimese riigihanke nr 230898 raames veel. Seetõttu ei välista asjaolu, et riigihanke nr 230898 raames ostetud sisustustoodete valik oli palju laiem kui riigihanke nr 243662 raames ostetud mööbel, toetuse saaja kohustust korraldada ka riigihange nr 243662 rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankena. Toetuse saaja leiab 12.05.2023 vastuses, et riigihangete nr 230898 ja nr 243662 eeldatavate maksumuste summeerimise välistab asjaolu, et riigihankeid ei korraldatud samaaegselt ning nende vahele jäi periood pikkusega ligikaudu 9 kuud. Rakendusüksus sellega ei nõustu. Asjade hankelepingu eeldatava maksumuse määramist reguleerib RHS § 24 ja selle lg 2 punkti 2 kohaselt on asjade hankelepingu, mida kavatsetakse kindla tähtaja jooksul uuendada, eeldatav maksumus esimese hankelepingu sõlmimisest arvates järgmise 12 kuu või majandus- või eelarveaasta jooksul sõlmitavate järjestikuste samalaadsete hankelepingute eeldatav kogumaksumus. Puudub vaidlus, et riigihangete nr 230898 ja nr 243662 korraldamise vahele jäi 9-10 kuud ning mõlemad riigihanked olid korraldatud samal eelarveaastal (2021). RHS § 23 lg 8 kohaselt ei või ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on RHS-i 1. peatükis sätestatust tulenevalt võimalik mitmel meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke või 2 Rahvusvahelised piirmäärad, mis kehtisid aastatel 2020-2021, kehtestati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/1828, 30. oktoober 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL seoses asjade, teenuste ja ehitustööde hankelepingute ning ideekonkursside suhtes kohaldatavate piirmääradega. rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel. Toetuse saaja selgitas 12.05.2023, et esimest riigihanget nr 230898 korraldades ei teadnud ta, et 9 kuu pärast peab ta täiendavatele koolidele mööblit ostma. Rakendusüksuse etteheide toetuse saajale ei seisne selles, et ta ei ostnud riigihanke nr 243662 alusel hangitud mööblit riigihanke nr 230898 raames. Rakendusüksuse etteheide seisneb selles, et toetuse saaja ei summeerinud kahe samalaadse riigihanke eeldatavaid maksumusi ja ei korraldanud riigihanget nr 243662 rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankena. Kui toetuse saaja korraldas riigihanke nr 243662, teadis ta juba, et oli eelnevalt aasta alguses samalaadse riigihanke nr 230898 alusel sisustust ostnud. Seega oli toetuse saajale teada mõlema riigihanke eeldatavad maksumused ja võimalik neid summeerida ning sellest lähtudes valida riigihanke nr 243662 menetlusreegleid. Järgnevalt käsitleb rakendusüksus RHS-ist tulenevaid nõudeid rahvusvahelist piirmäära ületavale riigihankele, mida toetuse saaja oleks pidanud riigihanke nr 243662 korraldamisel järgima, kuid ei teinud seda. Esiteks ei või RHS § 93 lg 1 punkti 4 kohaselt avatud hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 30 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates, välja arvatud ehitustööde hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja kogu hankemenetluse teabevahetus toimub elektrooniliselt. Toetuse saaja esitas riigihangete registrile riigihanke nr 243662 hanketeate 19.11.2021. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 15.12.2021 kell 9:00. Seega oli pakkumuste esitamise tähtaeg 25 päeva ehk viis päeva nõutust lühem. Teiseks edastab RHS § 183 kohaselt register Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele riigihangete teadetes sisalduvad andmed vastavalt komisjoni rakendusmäärusele [---], kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda või muul juhul, kui hankija seda soovib. Kuivõrd toetuse saaja ei ole hanketeate riigihangete registrile esitamisel märkinud, et riigihanke nr 243662 eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, ega märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele omal soovil, ei ole riigihanke nr 243662 hanketeadet Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. See omakorda tähendab, et teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjad ei saanud riigihanke nr 243662 läbiviimise kohta informatsiooni Euroopa Liidu Teatajast, kuigi oleksid pidanud seda saama. Riigihanke nr 243662 eeldatav maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära, sest RHS § 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt oleks toetuse saaja pidanud summeerima riigihangete nr 230898 ja nr 243662 eeldatavad maksumused. Rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel peab hankija iseäranis hoolikalt jälgima, et välispakkujad saaksid riigihankele pakkumusi esitada hankija asukohariigi ettevõtjatega võrdsetel alustel. Riigihankel osalemise eeldus on see, et ettevõtjad saavad üldse informatsiooni riigihanke läbiviimise kohta. Euroopa Liidu ametlik veebileht, kus avaldatakse rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete hanketeateid, on Euroopa Liidu Teataja lisa TED. Välispakkujateni ei pruugi jõuda teave riigihanke läbiviimise kohta, kui riigihanke hanketeade on avaldatud üksnes ühe liikmesriigi siseriiklikus registris, mistõttu võis rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele esitamata jätmine omada konkurentsile piiravat mõju. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja rikkus ka RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, sest ta seadis siseriiklikud ettevõtjad pakkumuse esitamisel eelisolukorda välispakkujatega võrreldes, ja RHS § 3 punktis 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise üldpõhimõtet. Kuivõrd toetuse saaja rikkus RHS § 3 punktis 3 sätestatud üldpõhimõtet, rikkus ta sellega ühtlasi ka RHS § 3 punktis 5 sätestatud üldpõhimõtet, sest ei ole teada, milline oleks võinud olla riigihankes 243662 pakkujate ring ja hankelepingu maksumus, kui toetuse saaja oleks märkinud, et riigihanke nr 243662 eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära ja välispakkujad oleksid riigihanke korraldamise kohta saanud informatsiooni Euroopa Liidu Teataja lisast TED. Kuivõrd välispakkujateni ei pruukinud jõuda teave riigihanke nr 243662 läbiviimise kohta, ei ole toetuse saaja taganud parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel hankelepingu sõlmimist. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja rikkus RHS § 3 punkte 2, 3 ja 5, § 23 lg 8, § 24 lg 2 punkti 2, § 28 lõikeid 1 ja 2 ning § 93 lg 1 punkti 4. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja täitnud ka STS § 26 lõikest 1, meetme määruse § 25 lõikest 1 ja 14.08.2020 toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse punktist 16.2 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.4. Hankelepingule kohaldatav finantskorrektsiooni määr STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 1, kui STS § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Toetuse saaja ei märkinud hanketeate riigihangete registrile esitamisel, et riigihanke nr 243662 eeldatav kogumaksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, ei avaldatud hanketeadet Euroopa Liidu Teataja lisas TED, mis omakorda tähendab, et välispakkujateni ei pruukinud jõuda teave riigihanke nr 243662 läbiviimise kohta. Kuivõrd toetuse saaja piiras RHS-i rikkumise tõttu välispakkujate osalemist riigihankel nr 243662, ei ole teada, milline oleks võinud olla riigihankes 243662 pakkujate ring ja millise maksumusega hankelepingu oleks toetuse saaja sõlminud, kui ta oleks järginud kõiki RHS-ist tulenevaid nõudeid. Seetõttu on rakendusüksus seisukohal, et RHS-i rikkumine omab rahalist mõju ja tegemist ei ole üksnes formaalse rikkumisega. Ühendmääruse § 22 lg 1 punkti 2 kohaselt kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral ei ole hankija hanketeate registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt RHS §-le 183, kui hanketeate edastamine on RHS-i kohaselt nõutav. Ühendmääruse § 22 lg 2 kohaselt võib ühendmääruse § 22 lõikes 1 nimetatud juhul kohaldada hankelepingule 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud viisil, mis on võimaldanud riigihankes osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjal, sealhulgas kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. Otsuse punktis 1.3 käsitletud RHS-i rikkumiste osas esineb ühendmääruse § 22 lg 1 punktis 2 ja lõikes 2 nimetatud faktiline koosseis, mistõttu on rakendusüksuse hinnangul õiguspärane rakendada RHS-i rikkumise tõttu riigihanke nr 243662 abikõlblikele kuludele 25% suurust finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 1 punktis 2 ja lõikes 2 nimetatud aluse esinemise korral 25%-lise finantskorrektsiooni määra vähendamise võimalust, puudub rakendusüksusel kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus. Rakendusüksus märgib, et otsuse punktis 1.3 nimetatud RHS-i rikkumise eest nägi 25%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamise ette ka toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemise ajal (14.08.2020) kehtinud ühendmääruse § 22 lg 2. Seetõttu puudub toetuse saajal antud juhul õigustatud ootus, et rakendusüksus võiks otsuse punktis 1.3 nimetatud RHS-i rikkumise eest kohaldada 25%-st väiksemat finantskorrektsiooni määra. Eeltoodust tulenevalt kohaldab rakendusüksus toetuse saaja ja Aktsiaseltsi STANDARD vahel 15.02.2022 sõlmitud hankelepingule 25%-list finantskorrektsiooni määra ning vähendab hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 25% võrra. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 243662 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 6 „Liftide ja invatualettide ehitamine ning abivahendite ostmine ja paigaldamine“ raames kokku summas 144 696,30 eurot käibemaksuga. Riigihankega nr 243662 seotud kulu: Kuludokumendi tunnus Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa 25% 65 144 696,30 eurot 36 174,08 eurot Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ühendmääruse § 22 lg 1 p 2 ja lg 2, loeb rakendusüksus riigihanke nr 243662 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud kulust (144 696,30 eurot) mitteabikõlblikuks kuluks 25% ehk 36 174,08 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal on toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuses kehtiv toetuse ja omafinantseeringu proportsioon järgmine: omafinantseering 15%, Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 72,25% ja riiklik toetus 12,75% projekti abikõlblikest kuludest. Seega STS § 46 lg 3 kohaselt moodustab mitteabikõlblikust kulust 36 174,08 eurost Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 26 135,77 eurot, riiklik kaasfinantseering 4 612,20 eurot ja toetuse saaja omafinantseering 5 426,11 eurot. 2. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 31.08.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt 14.09.2023. Toetuse saaja täiendavat seisukohta ei esitanud. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine Tallinna koolides“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 36 174,08 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 26 135,77 eurot, riiklik kaasfinantseering 4 612,20 eurot ja toetuse saaja omafinantseering 5 426,11 eurot; 2. vähendada kuludokumendis tunnusega 65 riigihankega nr 243662 seotud abikõlblikku kulu 36 174,08 euro võrra; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 6 „Liftide ja invatualettide ehitamine ning abivahendite ostmine ja paigaldamine“ mitteabikõlbliku kulu 36 174,08 euro võrra; 4. muuta Riigi Tugiteenuste Keskuse 14.08.2020 toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse nr 11.8-5/0880 punkte 2 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt: „2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 3 005 547,12 eurot. 3. Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 2 554 715,05 eurot. Toetuse saaja omafinantseering on vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 450 832,07 eurot.“. Otsuse peale on õigus esitada vaie STS § 51, HMS § 71 lg 1 ja § 75 ning meetme määruse § 4 alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. STS § 51 lg 1 ja meetme määruse § 4 kohaselt on enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetluse läbimine kohustuslik. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kristel Kivijärv 663 1417 [email protected]